Refr. Hei-jah meil
tuleb tõusta, hei-jah meil tuleb
tõusta, hei-jah meil tuleb
tõusta, siis kui hommik
koidab.
Mis teha meil kui
see madrus on purjus, mis teha meil kui
see madrus on purjus, mis teha meil kui
see madrus on purjus, siis kui hommik
koidab.
Refr. Hei-jah meil
tuleb tõusta ...
Nädal aega
söödaks talle vett ja leiba ...
Refr. Hei-jah meil
tuleb tõusta ...
Annaks talle nuusutada
vandi otsa ...
Refr. Hei-jah meil
tuleb tõusta ...
Pistaks tema tühja
õllevaati ...
Refr. Hei-jah meil
tuleb tõusta ...
Pistaks tema trümmi
tüskeks lastiks ...
Refr. Hei-jah meil
tuleb tõusta ... HOMMIKUL
KUI TÕUSEB PÄIKENE
Hommikul kui tõuseb
päikene lähen lahingusse
ma vairih-vairah :,: Tulen tagasi
sealt võitjana või langen
ma :,: :,: Vallerille-vallerille-valleraa-aa-a:,: :,: Tulen tagasi
sealt võitjana või langen
ma.:,:
Kui ma peaksin täna
langema olen homme surnud
mees vairih-vairah :,: Sõbrad
mind siis hauda kannavad just koidu eel
:,: :,:Vallerille-vallerille-valleraa-aa-aa:,: :,:Sõbrad
mind siis hauda kannavad just koidu eel.:,:
Kolm sinilille õitsevad minu kalmukünka
peal vairih-vairah :,: Uhke ratsamees
neid murrab sealt nii õelal
käel :,: :,:Vallerille-vallerille-valleraa-aa-aa:,: :,:Uhke ratsamees
neid murrab sealt nii õelal
käel.:,:
Käi põrgu
uhke ratsamees lase lilled õitseda
vairih-vairah :,: Neid vast näha
oleks igatsend mu kauneim neid
:,: :,:Vallerille-vallerille-valleraa-aa-aa:,: :,:Neid vast näha
oleks igatsend mu kauneim neid.:,: HULKURI
VALSS
Lossides krahvidel
pulmad on hoos, kus mõrsjal
on kroonitud pea. Seal voolamas šampanja,
viin ja šartröös, kuid südamed
külmad kui jää.
Refr. Siis meeleldi
maanteel ma tantsin kus metsade,
tormide laul, seda marulist
hulkuri valssi - tule minuga,
neiu ah-hoi!
Tähis on taevas
ja kumamas kuu, kui kristallid
säravad nad, kuid hulgust ei
sugugi segamas muu kui mõrsjaga
teed astuvad.
Refr. Siis meeleldi
maanteel ...
Ei hulguse armastus
tooruseks lä’e ta süda on
puhas ja prii. Ka tema võib
armsamat kallistada ja õnne
tal näidatagi.
Refr. Siis meeleldi
maanteel ...
Nüüd rändan
siin ilmas kui põlat’ pajats, mul südames
kurbusejoon. Ma mõrsjaga
olen kui ööbikupaar hüüab
elu meil: õnne teil toon!
Refr. Siis meeleldi
maanteel ... ISA,
ÄRA JOO PURJU ENNAST
Refr. Sind
ainult palun, isa, Ära
joo purju ennast, Siis, kui
jälle pühad saabuvad. Too emale
sa lilli parem linnast, Sest pisaraid
on valus vaadata.
Seinakell lööb
pikki õhtutunde, Osutid nii visalt
liiguvad. Trepilt veel ei
kosta isa samme, Akna taga oksad
liiguvad.
Läbi vaadatud
on pildiraamat, Jutud loetud, und
ei tule veel. Lähevad tunnid
nagu laisad loomad, Ema istub nukralt
akna all.
Unenäos on
jälle kõik nii ilus – Isa tuleb – lilli
täis peod. Naeratades ema
juukseid silub – Lähestikku
õnnelikud näod. JAANIPÄEVAKS
KÕRGEKS KASVAB ROHI
Jaanipäevaks
kõrgeks kasvab rohi rinnust saadik
kiigub kastehein :,: Ütle kust
ma rada teha tohin igal pool on noor
ja õitsev hein :,:
Jaaniõhtul
süüdatakse tuled tantsuplatsil tallatakse
hein :,: Aastas kord
see õhtu ette tuleb igal pool saab
muserdatud hein :,:
Jaaniööl
on sõnajalad õites metsa all kus kõrge,
kõrge hein :,: Lapsed lapsed
sinna minna võite nii kui nii seal
niitmata jääb hein :,:
Jaanipäeval
rinnuni on rohi sügis jõuab
jääb vaid kuluhein :,: Ütle kust
küll rada teha tohin igal pool on noor
ja õitsev hein :,: JOO,
SÕBER, JOO
Mu naine on üks
vana nõid, kes muud ei taha
kui raha – :,: viina ja raha.
:,:
Refr. :,:
Joo, sõber, joo, joo ennast
täis kui siga! Oma viimased
sendid sa kõrtsmikul vii ja ütle,
mis elul on viga! :,:
Itaalias, Hispaanias ja kaugel, kaugel
Hiinas juuakse viina,
ikka viina ja viina.
Atlantia ja Peipsi
järv ja teised ookeanid – seal sõitvad
suured praamid, neil peal on viina-aamid. JÄÄ
JUMALAGA MANN
Esimene tüürimees
ei raatsi iial juua kõik oma
kopkad tahab kodumaale tuua.
Refr. :,:Jää
jumalaga Mann, sest tuules oli ramm ja reisusihiks
oli meile Rotterdam.:,:
Kapten, vana merikaru,
juua täis kui tint, jäi masti
alla magama kui väljas oli vihm.
Refr. :,:Jää
jumalaga ... :,:
Vanemmadrus see’i
tee muud kui lakub ööd kui päevad jumal teab kas
tema silmad selget päeva näevad.
Refr. :,:Jää
jumalaga ... :,:
Pootsman on meil
kaine peaga vaikne nagu toi, purjus peaga lärmab
nii, et ruhvis kerkib koi.
Refr. :,:Jää
jumalaga ... :,:
Aga kapteni tütar
oli vana logi lein, tema armsam jook
oli konjak ja vein
Refr. :,:Jää
jumalaga ... :,:
Kokal puder kõrbes
põhja, see on paha märk, siis masti otsa
tõmmatud sai koka vana särk.
Refr. :,:Jää
jumalaga ... :,:
Kui masti otsa tõmmatud
sai koka vana särk, see paistis igaühele
kui viimsepäeva märk.
Refr. :,:Jää
jumalaga ... :,: KAKS
LAULJAT
Kaks lauljat, üks
noor ja teine vana kord kõndisid
seal uhke lossi ees :,: Noorem laulja
võttis kandle enda kätte kõik imeviisid
kostsid selle päält:,:
Kuninganna istus
lossi akna pääl kolm pisarat tal
veersid silma päält :,: Kuningas see
tõmbas mõõga tupest välja lõi haava
noore laulja südame:,:
Vanem laulja tõstis
kandle needes üles lõi puruks
vastu lossi müüriseid :,: Sinu maa, sinu
rahvas pööraku sust ära ja loss see muutugu
ahervaremeiks:,:
Tema maa tema rahvas
pööraski tast ära ja loss see muutus
ahervaremeiks KAS
TUNNED MAAD
Kas tunned maad,
mis Peipsi rannalt käib Läänemere
rannale ja Munamäe
metsalt, murult käib lahke
Soome lahele?
Refr. See on see
maa, kus minu häll kord kiikus ja
mu isadel. Sest laulgem nüüd
ja ikka ka: see ilus maa on
minu kodumaa!
Siin teretavad metsaladvad nii lahkelt järvi,
rohumaid, siin taeva vihmal
oras võrsub ja päike paitab
viljapäid.
Refr. See on see
maa ...
Siin kasvab eesti
meeste sugu Ja sammub vabadusele. Siin kasvab priskelt
eesti neiu ja sirgub eesti
mehele.
Refr. See on see
maa ...
Siin tõstab
rahvas põllurammu ja matab endist
viletsust; siin püüab
rahvas vaimu valgust ja võidab
endist pimedust.
Oh tõotagem
südamest Me mehed olla igavest! Ja laulgem nüüd
ja lõpmata: Sa kosu, kasva,
kallis kodumaa! KAUGEL,
KAUGEL, KUS ON MINU KODU
Kaugel, kaugel,
kus on minu kodu - kaugelt tervisi
saadan ma sul. :,: Üksi rändan
ma võõramaa radu, pisar laugel, kui
meelestud mull’! :,:
Tasa nuttis siis
kallim mu rinnal, tasa sosistas õrn
tuulehoog. :,: Kurvalt kajakad
kaebasid rannal, vaikselt vulises
vahune voog. :,:
Vaikseks jäänud
on lainetav meri, vaikseks jäänud
on kallima rind. :,: Üle lageda
vete vaid kõlab kurb ja igatsev
hulkuri laul. :,: KAUNIM
LINN ON EESTIS TARTU
Kaunim linn on Eestis
Tartu, Emajõe kalda
peal. Kes kord käinud
seal, ei sel meelest
läe kaunid tunnid Toomemäel.
Refr. Kaunim
linn on Eestis Tartu ja kui saatus sind
on viind ära kaugele,
koju viib su tee, ikka Tartu tagasi.
Sinna jäid
minu isa ja ema, sinna jäid
minu õde ja vend. Raskel tunnil Tartu
linn meid kutsub, kätte jõudnud
tasumise tund!
Refr. Kaunim
linn on ...
Ei me kauem end
oodata lase, võitlus
ühine kõiki meid seob. Me tuleme ja võidame, “Vanemuises” laulame.
Refr. Kaunim
linn on ... KAUNISTAGEM
EESTI KOJAD
Kaunistagem Eesti
kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti
pojad ühiselt võiks
koonduda; ühine neil
olgu püüe ühes venna
armuga, kostku võimsalt
meie hüüe: “Eesti, Eesti,
ela sa!”
Sinine on sinu taevas, kallis Eesti kodumaa; oled kord sa ohus,
vaevas, sinna üles
vaata sa. Must on meie mullapinda, mida higis haritud, must on kuub, mis
Eesti rinda vanast’ juba varjanud.
Sinine ja must ja
valge kaunistagu Eestimaad; Vili võrsugu
siin selge, paisugu tal täieks
pääd! Vaprast meelest,
venna armust Eesti kojad kõlagu, kostku taeva poole
põrmust: “Eesti, Eesti elagu!” KIHNU
SAAR
Seal väiksel
Balti merel üks väike
Kihnu saar. Minu igatsus tema
järel mil ükskord
sinna saan.
Refr. Las laines
möllab torm tuul puhub purjesse Laev lendab täies
vaardis rind vahutab tal
ees
Sina väike
Kihnu neiu ei ütle mina
sul muud. Sina ikka minu
neiu sul kuumalt annan
suud.
Refr. Las laines
...
Kui täna mul
puudub raha olen rahul sellega Joon vanad püksid
maha küll homme
uued saan
Refr. Las
laines ... KRAMBAMBULI
Krambambuli on joogi
nimi, mis vahul klaasides
meil keeb. On hästi proovitud
ta abi, kui keegi meile
kurja teeb.
:,: Ma hilja
õhtust koiduni sest klaasist joon
krambambuli. Kram-bim-bam-bambuli,
krambambuli. :,:
Kui astun kõrtsi
leti taha, nii nagu rikas
kaubamees, ei leiba, liha
ma siis taha, sest pudel märjukest
on ees -
:,: Ja kõht
mul laulab tantari, Sest klaasis on
krambambuli, jne. :,:
Kui pea mul haige,
kõhus valu ja söögiisu
kadunud, kui nohu raskust
ma ei talu, katarr on kopsu
tunginud,
:,: Ei lohuta
mind medici - Ma joon üks
klaas krambambuli, jne. :,:
Oh oleks suurest
soost ma tõusnud, kui keiser Maximilian. Ma oleks lippu
kõrgel hoidnud ja selle peale
kirjutand:
:,: Toujours
fid?le et sans souci, C’est l’ordre du
Crambambuli, jne. :,:
Kui mängulaual
kaotan raha või veksel
alles maksmata, ei pruut mull’
kirja saata taha, või surmasõnum
postiga,
:,: Siis kurbuses
ma põhjani Joon klaasi täis
krambambuli, jne. :,:
Oh kui nüüd
vaesed isad, emad teaks pisut poege
puudustest, pääst
silmad nutaksivad nemad ja kahvataksid
kurbusest;
:,: Kuid siiski
joovad filii, Sest bene on krambambuli,
jne. :,:
Kui vabadust ma
hoidma tõttan ja sünnimaa
eest võitlema, ma halja mõõga
kätte võtan, mu kõrval
sõber seisab ka.
:,: Siis ütlen
tal: “Mon cher ami, Veel enne klaas
krambambuli!” jne. :,:
Kui tudengil ei
ole raha, ta laenab seda
jällegi ning mõtleb:
kõigil ilmas paha, nii minul kui ka
sandilgi.
:,: Sest nõnda
käib filosofii, Mis äratab
krambambuli, jne. :,:
Te rumalad, kes
ei joo viina, ei salli teid ja
kahju teist! Siin maa peal tunnete
tõest’ piina ja taevas saavad
inglid teist!
:,: Vett joote
nagu veisedki, Teil tundmatu krambambuli,
jne. :,:
Kes omad autud lõuad
avab krambambullaste
laituseks, see Taeva Isa andi
haavab, ei teda pea me
kristlaseks.
:,: Ja tall’
ei anna iialgi üht tilgakest
krambambuli, jne. :,: KUI
SADAM OOTAB
Ma ei näe,
kuidas tuul su juustes puhub ehavärv mängib
kodurannal veel. Ma ei näe,
kuidas und otsid põuasel ööl sest mu laev on
ikka alles teel.
Refr. Kui sadam
ootab koju vaid ühtainust laeva siis sada meest
seal rõõmu leiab eest. Kui sadam ootab
aga kas või sadat laeva siis ootad sina
vaid ühte meremeest
Ma ei näe,
kuidas peatub sinu põsel jaaniöö
viimne tõrvatulekeel Ma ei näe,
kuidas torm muudab rahutuks sind sest mu laev on
ikka alles teel.
Refr. Kui sadam
ootab ...
Ma ei näe sind
veel laineladvast üle ega saa sind ka
hellitada veel Aga kord oled sooldunud
süles mul sa sest mu laev on
juba koduteel.
Refr. Kui sadam
ootab ... KUNGLA
RAHVAS
Kui Kungla rahvas
kuldsel a’al kord istus maha
sööma, siis Vanemuine
murumaal läks kandle
lugu lööma.
Refr. :,: Läks
aga metsa mängima, läks aga laande
lauluga. :,:
Sealt saivad lind
ja lehepuu ja loomad laululugu; siis laulis mets
ja mere suu ja Eesti rahva
sugu.
Refr. :,: Läks
aga jne. :,:
Siis kõlas
kaunist’ lauluviis ja pärjad
pandi pähe. Ja murueide tütreid
siis sai Eesti rahvas
näha.
Refr. :,: Läks
aga jne. :,:
Ma laulan mättal,
mäe peal ja õhtu
hilja õues ja Vanemuise kandle
hääl, see põksub
minu põues.
Refr. :,: Läks
aga jne. :,: LAS
JÄÄDA NII KUIS OLI
Oh, ära karda,
kallim, ei sind ma tülita ei iialgi su armu
ma taha kerjata.
Refr. Las jääda
nii kuis oli, las jääda
nii kuis on. Las jääda
saladuseks, et sind ma
armastan.
Võin uhkel,
külmal säral su silma vaadata Või vaikselt
nagu vari sust mööda minna ka.
Refr. Las jääda
nii kuis oli ...
Kõik laevad
ei saa randa, mis merel sõidavad Kõik mõtted
ei läe täide, mis meeles mõlguvad.
Refr. Las jääda
nii kuis oli ...
Kui oled elust väsind,
siis tule tagasi See rind, mis sulle
tuksub, see tuksub alati.
Refr. Las jääda
nii kuis oli ... LAS
KÄIA, KULLA PEREMEES
Las käia, kulla
peremees, Nii kõrgelt
õllelained! Sest täna
pikk meil öö on ees, Sest täna
pikk meil öö on ees, Sest täna
pikk meil öö on ees, Kuid homme olgem
kained!
See mees, kes õllel’
au ei tee Ja varakult läeb
voodi, See on kui närtsind
lilleke, See on kui närtsind
lilleke, See on kui närtsind
lilleke, Ja lepalehe moodi.
Kuid mees, kes enne
hommikut Ei lahku õllelauast, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, Ja võrratult
läeb hauda.
See neid, kes poisilt
musi saab Ja emale läeb’
kaebma, See on kui süütu
talleke, See on kui süütu
talleke, See on kui süütu
talleke, Ja süütuna
läeb taeva.
See neid, kes poisilt
musi saab Ja ise vastu annab, See on kui õitsev
õunapuu, See on kui õitsev
õunapuu, See on kui õitsev
õunapuu, Ja varsti vilja
kannab.
See mees, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb
liiga, See jätku
õlled rahule, See jätku
õlled rahule, See jätku
õlled rahule, Ja joogu valget
viina. LAULGE,
POISID, LAULGE, PEIUD
Sööge
saia, sööge liha, Jätke jonn
ja jätke viha! :,: Hõissa
ja hõissassa! :,:
Siin on neiud noorukesed Just kui roosinupukesed! :,: Hõissa
ja hõissassa! :,:
Küll on pulmad,
küll on saajad, Küll on noorel
paaril maja; :,: Hõissa
ja hõissassa! :,:
Poisid, miks te
pill ei hüüa? Mina tahan tantsu
lüüa! :,: Hõissa
ja hõissassa! :,:
Unustage tööd
ja piinad! Jooge õlut,
jooge viina! :,: Hõissa
ja hõissassa! :,: LILY
MARLENE
Kasarmu ees tänaval,
öisel kõnniteel latern tookord
säras, ta särab nüüdki veel Ja ootab et me
tema all taas kohtuksime
tänaval :,: kui kord Lily
Marlene :,:
Latern oma kaitsel
me õnne pühendas kauni tunni maitsel
me varjud ühendas Mis sest, et rahvas
möödus meist me nägime
vaid teineteist :,: mu neid Lily
Marlene :,:
Juba lahku viiski
signaal me õnneteelt kolm päeva
kartsa siiski ei julgustand mu meelt ehk küll su
juurde ihkasin ja lahkumist ma
vihkasin :,: mu tüdruk
Lily Marlene :,:
Latern sinu sammu
tunneb ikka veel kuigi mina ammu
viibin kaugel teel Ja ootab et me
tema all taas kohtuksime
tänaval :,: mu neid Lily
Marlene :,:
Kui mul uni laugel
öisel puhkusel tõotan sulle
kaugelt kaitsekraavist veel Kui igav hakkab
laternal sind ootan jälle
tema all :,: kui siis Lily
Marlene :,: LÄÄNEMERE
LAINED
Seal, kus Läänemere
lained laksuvad, seal kus tuuled
tormid aina mühavad. Seal on valge majak,
valge nagu luik, seal on minu kodu,
seal mu sünnipaik.
Mäletan, kui
olin alles poisike, mõtlesin
et lähen ära kaugele. Nüüd
on aastad läinud, vanaks olen saand, lapsepõlve
kodu meelde mul ikka jäänd.
Isa ja ema mul puhkavad
ammu mulla all, kallim neiu hingab
teise rinna naal. Õed ja vennad
on läinud ilma laiali, ainult kask on
jäänud truuks mul surmani.
Rändamisest
väsind koju tulen ma, vana kase alla
istun puhkama. Vana kase kohin
mulle jutustab, ammu möödund
aegu meelde mul tuletab. MA
TAHAKSIN KODUS OLLA
Ma tahaksin kodus
olla, kui õunapuud
õitsevad ja nende roosakad
õied mu juukseid ehivad.
Ma tahaksin kodus
olla, kui rukkipõld
kullendab ja kollakat-pruunikat
vilja tuul tasa hällitab.
Ma tahaksin kodus
olla, kui kasemets kollendab ja luigeparv siravas
taevas lõuna poole
purjetab.
Ma tahaksin kodus
olla, kui lumevaip katab
maad ja kuuskede härmatand
oksad kuupaistel hiilgavad.
Ma tahaksin kodus
olla, kui kallim on minuga ja temaga üheskoos
mina võiks rõõmus
viibida.
Ma tahaksin kodus
olla, kui Päts on
president ja Laidoner juhataks
väge ja maksev on eesti
sent. MA
VAATAN PAADIST KIIKRIGA
Ma vaatan paadist
kiikriga, Kui kaugel on see
Saaremaa.
Refr. :,: Ei paremat
ole kuskil maal, Kui suisel
ajal Saaremaal. :,:
Seal Saaremaal ei
kasva muud, Kui kadakad ja
männipuud.
Refr. :,: Ei paremat
.... :,:
Mu pruut on valge
nagu tui, Ma nägin teda
mullu sui.
Refr. :,: Ei paremat
.... :,:
Tal mustad juuksed,
valge kael Ja kaela ümber
sametpael.
Refr. :,: Ei paremat
.... :,:
Tal roosipõõsas
voodi ees ja ööbik
laulab selle sees.
Refr. :,: Ei paremat
.... :,:
Ma rüüpan
merest soolast vett Ja räägin
armsamale tõtt:
Refr. :,: Ei paremat
.... :,:
Kui tahad naiseks
tulla sa, Pead Saaremaale
sõudema!
Refr. :,: Ei paremat
.... :,: MAID
JA RAHVAID MAHA JÄTTES
:,: Maid ja rahvaid
maha jättes, rõõmsalt
kodu poole tõttes. :,:
:,: Tee peal tahtis
pätt mind tappa, Õnneks jõudsin
kõrtsituppa. :,:
:,: Kõrtsitoas
oli õhk nii kibe, Õllest viinast
põrand libe. :.:
:,: Otsiti seal
kõnemehi, Kellest kõrts
ka polnud tühi. :,:
:,: Saadi kätte
koolipapa, Tassiti ta rahva
ette. :,:
:,: Räägiti
seal vanast ajast, Ja ka meie lunastajast.
:,:
:,: Ukse vahelt
paistis pilu. Kõrvaltoas
oli nääriilu. :,:
:,: Mehed jooksid,
habe ormis, Näärikuuse
peale tormi. :,:
Oh sa, õnnistaja,
hoia, :,: Kes sai kooki,
kes sai saia, :,: Kes sai väikse
prääniku. MEIL
MEREVOOD ON VABAD
Meil merevood on
vabad Ja võimsalt
mühavad. Ja kodupinna metsad Meil vastu kajavad.
Refr. Jää
vabaks, Eesti meri, Jää vabaks,
Eesti pind! Siis tuisku ega
tormi Ei karda Eesti
rind.
Meil kalur merel
noota Võib vabalt
vedada. Ja rõõmulaulust
põllul Mets vastu kajada.
Refr. Jää
vabaks ...
Me vabal lainte
voodel Võib päike
särada Ja musta mulla
põuest Võib vili
võrsuda.
Refr. Jää
vabaks ... MERI
ON, MERI JÄÄB
Valged kajakad kisavad
rannal punapäikese
loojangu eel tuulekeerises jõuavad
randa valged lained,
mis murduvad teel
Refr. Meri on, meri
jääb, meri olema peab laine laksudes
rannale lööb Tihti juhtub
ka nii, meri pidu peab siin lained mühinal
randuvad siis
Sinimeri su vahusel
pinnal näkineide
seal tantsimas näen ja meri on sünge
kui hauas ei tähti seal
vilkumas näe
Refr. Meri on, meri
jääb ...
Näkineiu sa
punud mul pärga merelainete sügavas
vees Vesiroosidest punutud
paelad minu ümber
sa armunult seod
Refr. Meri on, meri
jääb ... METSA
LÄKSID SA
Metsa läksid
sa ja metsa läksin ma, Ja metsa läksid
kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa
tiralla-la Ja metsa läksid
kaks karujahimeest ka.
Püssi võtsid
sa ja püssi võtsin ma, Ja püssi võtsid
kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Karu nägid
sa ja karu nägin ma, Ja karu nägid
kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Karu lasksid sa
ja karu lasksin ma, Ja karu lasksid
kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Nahka võtsid
sa ja nahka võtsin ma, Ja nahka võtsid
kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Naha müüsid
sa ja naha müüsin ma, Ja naha müüsid
kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Raha said sa ja
raha sain ma, Ja raha said kaks
karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Kõrtsi läksid
sa ja kõrtsi läksin ma, Ja kõrtsi
läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Napsu võtsid
sa ja napsu võtsin ma, Ja napsu võtsid
kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Purju jäid
sa ja purju jäin ma, Ja purju jäid
kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Koju läksid
sa ja koju läksin ma, Ja koju läksid
kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,:
Peksa said sa ja
peksa sain ma, Ja peksa said kaks
meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa
jne. :,: METSAVENNAD
Seal metsaserval
väikses majas, Kus elasid mu vanemad. Seal metsaservas
väikses majas, On pesa teinud
punased.
Refr. Ai-tših, ai-tšah,
ai-tšah, ai velled, Me metsavennad
oleme. Ai-tših, ai-tšah,
ai-tšah, ai velled, Me metsavennad
eestlased.
Ja meil ei ole senti
raha, Me peame metsas
elama Ja me ei saa, ei
või, ei taha, Ei taha tiblat
teenida.
Refr. Ai-tših, ai-tšah
...
Ja oma lippu sini-musta-valget Me ikka au sees
hoiame. Ning alles võitluses
saab selgeks, Kes on meist õige
eestlane.
Refr. Ai-tših, ai-tšah
...
Ja sinu sõstramustad
silmad, Mis võlusid
mu südame. Ja sinu sõstramustad
silmad, Ei need mul iial
unune.
Refr. Ai-tših, ai-tšah
...
Mu ema, isa lasti
maha Ja kallim viidi
Siberi. Nüüd
hulgun mööda soid ja radu Ja tapan vene tiblasid.
Refr. Ai-tših, ai-tšah
... MILLEKS
MEILE VAJA
:,: Viina joo kui
noor veel oled sa küll vanaduses
aega on karskust pidada :,:
Refr. Oh milleks
meile vaja seda ämmamoori
maja selle pummeldame
maha lähme metsa
elama
:,: Suitsu tee kui
noor veel oled sa küll vanaduses
aega on kopse ravida :,:
Refr. Oh milleks
meile vaja ...
:,: Litsi löö
kui noor veel oled sa küll vanaduses
aega on nunna mängida :,:
Refr. Oh milleks
meile vaja ...
:,: Lapsi tee kui
noor veel oled sa küll vanaduses
aega neid üle lugeda :,:
Refr. Oh milleks
meile vaja ...
:,: Pulli tee kui
noor veel oled sa küll vanaduses
aega on lehma mängida :,:
Refr. Oh milleks
meile vaja ...
:,: Röövi,
tapa kui noor veel oled sa küll vanaduses
aega on kinni istuda :,: MUSTAMÄE
VALSS
Elasin ärklitoas
üheskoos ämmaga, Õnn tahtis
pageda käest. Päeval ja
ööl, kodus ja tööl Mõtlesin
Mustamäest.
Refr. Nüüd
elan Mustamäel, korter on aus ja hea Ning selle
õnne eest Fortunat kiitma pean. Nüüd
elan Mustamäel – tahta mis võiksin veel! Hulk päevi,
kauneid, siin mind ootab, ootab eest.
Naabrite rõõmudes
olen nüüd osanik, Olgu seal pidu
või pulm – Igavust ma tunda
ei saa Enne, kui kell
on kolm.
Refr. Nüüd
elan Mustamäel ...
Kui nüüd
veel Mustamäe Ziguli kandiga Sõpruse
sidemed looks, Võib-olla
nii minagi siis Auto veel majja
tooks.
Refr. Nüüd
elan Mustamäel ... MUSTLANE
Oo, millal saaksin
ma mustlasena maailmas ringi
veel rännata. Nii vaba, rõõmus
ei ole keegi, kui loodusrüpes
on mustlane.
Kus elu looduslik
ja päiksepaistega, seal olen õnnelik
vaid sinuga. Ma mustlaskombel
nüüd ringi rändan ja otsin õnne
– kus asub see?
Sageli, metsades
hulkudes, meenub mul mustlase muretu
elu, milles nii palju
on võlu ja nii palju romantikat. OH
LAULA JA HÕISKA
Oh laula ja hõiska, Sest laulu aeg
on käes! Su priiuse kõla, See helisegu väes!
Kõik mure
ja häda Oh unusta sa nüüd, Ning südant
sul täitku ükspäinis
rõõm ja hüüd!
Mis maksab muretsus, Mis saadab kurvastus, Ehk kui sul alati üks ai ja
oh on suus?
Kui aga saadad sa kõik mured
minema, ja ajad hingest,
mis sul vaeva teeb, Siis kõik
su tegevus parem korda lä’eb.
Sest ole rõõmus
sa ja ikka lauluga Sa elu pahandust Ja valu vähenda.
Ja mõtle
järele, Eks ole tõsi
see, Et mure tarvis
sind Ei loodud ilmale.
Kui oled õige
mees, Kel rahu südames, Siis elad ilmas
sa Kui lillepõõsa
sees. OI
KÜLAD, OI KÕRTSID
Oi külad, oi
kõrtsid, Mu noorus, mu võlu, Kus parimad piigad,
kus pudeli-õlu, Kus suveöid
kaunistas kiikede kägin, Kus pille ja pisaraid
kuulsin ja nägin.
Oi külad, oi
kõrtsid, Kust hulkusin läbi, Kus ühtaegu
tunda sain uhkust ja häbi, Kust maantee viis
määda, kust redel viis lakka, Kus armastus algas,
kus haledus lakkas.
Oi külad, oi
kõrtsid, Mu noorus, mu võlu, Kus piimased piigad,
kus õhtune õlu, Kus laulsid ja
langesid sõbrad ja velled Aeg möödub
ja muudab veel kaunimaks selle. ON
SILMI SINISEID
Kask tukkus metsa
serval. Tema kõrval on õitevaipa
suikund vana saar. Seal nende all
sind nägin esmakordselt, sest ajast jälgib
mind su silmapaar.
Refr. On silmi siniseid,
on merekarva, on musti
mandleid, pruune säravaid. Kuid selliseid
kui sinul haruharva, ei terves
ilmas rohkem pole neid.
Su silmis nägin
pisut suverõõmu, ja pisut sügisnukrat
igatsust. Kuid minu jaoks
su silmis, väike tüdruk on õige
pisut ülemeelikust.
Refr. On silmi siniseid
...
Ei saatus iial tee
mind õnnest rikkaks, vaid igatsuse mulle
kinkind ta. Sa, väike
tüdruk, usu, looda ikka, küll tuleb
päev, mil õnnelikuks saad.
Refr. On silmi siniseid
...
Kui tulen üksi
nende puude alla, mul sosistades
lausub vana saar: Mis elus juhtuks,
ära vannu alla, tea, sinuga on
armas silmapaar.
Refr. On silmi siniseid
... PISTODA
Ühel seikleval
priiuserüütlil Olgu pistoda alati
vööl Või peitku
ennast hoopis ta põues, Sest nii on kindlamgi
veel.
Refr. See relv on
ka imelik talisman, Mis hoiab
sind päeval ja ööl. Ta lõikab
katki kõik kütked, kütked, Millesse
satud teel.
Ta jätab terveks
vaid kütked, Mis hoidmas teda
su vööl - Neid kütkeid
ta läbi ei lõika, Sest nii on ehk
kindlamgi veel.
Refr. See relv on
ka imelik talisman ... POSTIPOISS
Palju aastaid mööda
läinud selles a’ast kui veel olemas
ei olnud meie maal ronge, autosid,
jalgrattaid ega tehtud pikki
matku nagu tänapäeval
kõikjal näha saad.
Refr. Uhke postipoiss
sõitis kord maanteel külast
külla linnast linna viis ta tee. Kõikjal
uudiseid tõi postipoiss kaugelt nüüd
vaid möödund aja mälestus on see.
Külakõrts
ja postijaam seal üheskoos soojas kambris
oli tuju ikka hoos. Siis, kui jalgu
puhkas hobu peeti külmarohust
lugu ja siis sõit
läks jälle lahti täies hoos.
Kirja kallimalt
ka postipoiss seal tõi vahel suudluse
ta selle eest ka sai. Mitu hõberaha
taskus selle vaeva ära
tasus mida teekond pikk
tal kaasa tuua võis.
Talvel lumi tuiskas,
tormas maatee peal juba kaugelt kostis
aisakella hääl. Soojas kasukas
seal sõitis mõni rikas
linnakaupmees uinus mõnusasti,
habe härmas ees. RAHA
PANEB RATTAD KÄIMA
Raha paneb rattad
käima, Kas sa seda ei
tea? Raha eest võid
kõike saada, Kas sa seda ei
tea? Raha eest võid
viina juua, Kas sa seda ei
tea? Raha eest võid
lõbu luua, Kas sa seda ei
tea?
Raha paneb rattad
käima, Kas sa seda ei
tea? Raha paneb naised
laulma, Kas sa seda ei
tea? Raha eest ei saa
sa südant, Kas sa seda ei
tea? Raha eest ei saa
sa hinge, Keda ihaldad!
Võtan endal
naise hella, Kas sa seda ei
tea? Väikese, kui
taskukella, Kas sa seda ei
tea? Siidikleidi ostan
talle, Kas sa seda ei
tea? Siis ta truu on
ikka mulle, Kas sa seda ei
tea? SAAREMAA
VALSS
Seal laupäevaõhtuselt
lõhnavad kased, Kui nendesse vajutad
hõõguva näo. Ja pühapäev
hinges sind uskuda laseb, Et õnne
vaid kauguses kukuvad käod.
Refr. Oh,
keeruta, lennuta, linalakk-neidu, Kel silmist nii
kelmikaid sädemeid lööb! :,: Ei sellist
küll maailmas kusagil leidu Kui Saaremaa heinamaal
juunikuu ööl. :,:
Ning hämaras
toomepuu lumena valev On sinule hõiskavaid
ööbikuid täis. Miks muidu su huuled
ja õhetav pale Nii õunapuu
õiele sarnane näib!
Refr. Oh keeruta,
lennuta ...
Oi, Saaremaa niitude
kastesed süled, Öövaikuses
lauludest helisev nurm! On pilvedest helendav
taevas su üle Ja kirgliku suudluse
esmane hurm.
Refr. Oh keeruta,
lennuta ...
Just sellisel heinamaal
peamegi pidu, Kus Hämarik
Koidule ulatab käe. On kõikide
mõtteid ja toiminguid sidund See tööde-
ning rõõmudeküllane päev.
Oh, keeruta, kudruta
kavalat juttu, Kuldtärniga
nooruke sõjamees sa. :,: Me ööd
on nii valged ja kuluvad ruttu, Et linalakk-neidu
sa püüda ei saa. :,: SEDA
PAATI POLE TEHTUD LINNULUUST
Seda paati pole
tehtud linnuluust, kaared ise painutasin
tammepuust. Ei ma pannud pilliroogu
mastideks ega punapõllekesi
purjedeks.
Tugev mootor tuksub
nagu süda tal lained aga laksu
löövad täävi all ja ta endas kannab
kolme kanget meest, kes on läbi
käinud mitme mere veest.
Kõige noorema
on üle-valla ramm, teine noota sisse
laskma osavam, kolmas aga väga
palju laule teab- kalad merest, kuuldes
teda, tõstvad pead.
Igaühel noorik
randa maha jäi, igaühel kallim
paadi vastas käib. Harva aga näen
ma oma päiksekiirt, sest ta juba kuulus
karjabrigadir.
Aga ise on ta nagu
kibe sool- ütle mulle:
“Merest kehva kala tood. rohkem kasu toovad
minu kirjakud, kui su lahjad tursad,
lestad-kõversuud.”
Oot, oot, oot, las
tulgu kagutuuled vaid, siis toon sulle
iludusi-angerjaid! Sihvakad ja sirged,
sabakuubedes, tulevad ja kummardavad
sinu ees!
Oota, küll
sa minu karja näha saad! Lõhed, laiad
laugud otsas säravad, uimed helepunasega
värvitud, küljed hõberahadega
kirjatud! SEE
OLI ENNEMUISTSEL A'AL
:,: See oli ennemuistsel
a’al kui heeringas elas
kuival maal :,:
:,: Ta hoidis ennast
eemal veest ja teda peeti kassi
eest :,:
:,: Kord kaljas
kahe mastiga läks teele
soola lastiga :,:
:,: Seal laeval
oli heeringas kes hiiri rotte
hävitas :,:
:,: See heeringas
oli maiasmokk tal meeldis väga
soolavakk :,:
:,: Ta näris
soola hoolega siis mõlema
suupoolega :,:
:,: Ei pannud süües
tähele et näris augu
laevasse :,:
:,: Siis kaljas
kahe mastiga läks põhja
soola lastiga :,:
:,: Seepeale Neptun
vihastas ja ütles:
“Kuule heeringas :,:
:,: et kaljasesse
augu sõid ja uue laeva põhja
tõid :,:
:,: se’ karistuseks
pead sa nüüd merevee sees elama
:,:
:,: Sind merest
kinni püütaks ja tünni sisse
soolataks.” :,:
:,: Ja sellest ajast
tõsi see on merevesi soolane
:,: SIGARETID
JA VIINAD
Kord oli mul naine
ja natuke raha ja pisike majake
mändide all. Kõik oli
nii kena ja enese teha ja elu see veeres
kui võõbatud pall.
Refr. Sigaretid
ja viinad ja kirglised naised mu elu kõik
tuksi on keeranud nad. Sigaretid
ja viinad ja kirglised naised ei hauaski
enam neist rahu ma saa.
Siis tuli üks
sõber ja ütles, et lähme ja teeme seal kõrtsis
üks mehine pits. Sest ajast see
maailm on minule täpe, nii valusalt nüpeldab
issanda vits.
Refr. Sigaretid
ja viinad ...
Nüüd mullaga
kaetud mu patune kere, üks rohtunud
haud asub mändide all. Oh mööduja,
Sulle ma ütlen siit tere ja hoiatan tegemast
kõike mis halb.
Refr. Sigaretid
ja viinad ... SINU
ILUSAD SINISED SILMAD
Sinu ilusad sinised
silmad, üksainus kord
nägin ma neid, sinu kullakarva
läikivad lokid, ei iial neid unusta
või.
Ära nõua
mult rikkust, ei vara, ära nõua
mult hiilgavat au, vaid nõua
üht südant, mis puhas ja sulle on surmani
truu.
Sinu ilusad sinised
silmad, kui poleks ma mitte
neid näind. Ei oleks mu südames
rahu nii otsata kaduma
läind.
Sinu ilusad sinised
silmad on hingesse põlema
läind. Sinu kullakarva
läikivad lokid, minu ihale võrgu
on teind. TULE
MANNIKE ÕUNAPUU ALLA
:,: Tule Mannike
õunapuu alla sest õunapuu
all on nii hea :,:
:,: Ei õunapuu
alla saa tulla :,: sest rohi on kastest
veel märg :,:
:,: Just kaste on
see mis meid hurmab ja meeled nii rahutuks
teeb :,:
:,: Kes vastutust
võtab siis kanda kui midagi juhtuma
peaks :,:
:,: Eks vastutust
võta see kanda kes ülevalt
vaatab meid pealt :,:
:,: Aga karjapoiss
istus puu otsas sõi õuna
ja käratas sealt :,:
:,: Ei vastutust
võta ma kanda kui ma pole osa
se’st saand :,:
:,: Siis karjapoiss
tuli puu otsast ja temagi osa se’st
sai :,:
:,: Nüüd
vastutust võtan ma kanda sest ma olen osa
se’st saand :,: TULJAK
Terve vald oli kokku
aetud, Kihelkond kokku
kutsutud; Külalisi igat
seltsi - Mõisahärra
prouagagi palutud! Tõnni, parajam
peiu, Kosind Mannikese
endale, Manni, nobedam
neiu, Läheb Tõnnile
mehele
Pulmad, jah pulmad! Viina viiskümmend
vaati, Pulma kraami kokku
toodi Nõnda palju,
kui saadi. Parte, hanesid
praeti Vist üle tuhande
ära, Terve trobikond
püssisid Pulma auks teeb
kära.
Kas vahest kuu kumab, Või näen
ma tähti, päikest särama? Oh elu, Oh ilu! Näe Tõnni Ja Manni, Nad lähevad
kahekesi käsi-käes. Teeb nalja Mann, Siis naerab peig
Tõnn, vesi palgil tal. Oh elu, Oh ilu! Neil särab Ilm ilus. Oh jõuaks
nõnda elust läbi ka. Vennad, veeretage
viru valssi, Meie tahaks minna
tantsima. Tublist’ helistage
tuljaku tantsi, See paneb vere
kihama, Pill sütitab
meeli, tants keerutab pead, Poiss kutsub, memm
tahab, et tantsima läed, Kuid miks värised
, hüppad, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab
meid mehine mees. “Ärge häbenege,
piigakesed, midagi meid!
Meie võime
ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub
tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille
peremeheks pea saan ma.” :,: Hõissa
ja trallalla!... :,: “Kuule armas languke!” “Mis tahad Tõnni
taadike?” Hõissa ja
trallalla! Tants on tubli,
lõbus pilliviis!” “Eks lähme
ka tantsima siis!” Hõissa! Tõnni taat
viis Manni memme tantsima, Taati memmega Laskem elada. TÜDRUK,
ARMASTAN PÄIKEST JA TUULI
Öö saabunud
sadama üle laiutab lahtede
suus Tähtede helkivas
süles naeratab kullane
kuu Tean, et mu tüdruk
sa magad tean, et sind suigatab
tuul Sinust mu akende
taga jutustab kullane
kuu
Refr. Tüdruk,
armastan päikest ja tuuli tüdruk, sinust
ma unistan vaid Oi neid kirsina
punavaid huuli Tüdruk, ütle
mul, kust sa need said
Kauguste kutset
kui kuulen see mind nii rahutuks
teeb Selles on meri
ja tuuled selles on sinavad
veed Sinul ja tormil
ja taeval midagi ühist
on teil Koos mulle meenute
laeval pikil ja pimedail
öil
Refr. Tüdruk,
armastan päikest ja tuuli ...
Reelingul naaldun
ja laintes otse su pilku kui
näeks Karide kohinas
kuulen palvet, su juurde
et jääks Sinul andsin kord
sõna usu, ma seda ka
pean Sina ja meri ja
mina - üks neist
on liigne, ma tean
Refr. Tüdruk,
armastan päikest ja tuuli ... UHTI-UHTI
UHKESTI
Uhti-uhti uhkesti, Viisk läks
Tartust Viljandi, Kaasas põis
ja õlekõrs, Õlekõrs
kui sääseõrs!
:,: Ei saa
üle Emajõest, Hüva nõu
nüüd kallis tõest’. :,:
Viisk siis ütles
targasti Oma seltsilistele: “Otsas häda,
Otsas vaev. Põis on
meil kui loodud laev.
:,: Kõrs
on mastiks kõlbulik; Mina olen laevnik.”
:,:
Põis aga
vastas põrinal, Väga kõva
kõri tal: “Viisu nõu
on Imelik: Laev see olgu laberik.
:,: Vaat’ke
kui ma veeren vees, Kohe oletegi sees!
:,:
Kõrs siis
heitis pikali, Sillakene valmis
nii; Viisk see hüüdis:
“Sild on hea! Mina sammun üle
pea!”
:,: Astus
sammu, astus kaks: Sillakene katki:
praks! :,:
Põnnadi,
põnnadi hüppas põis, Naeris, mis ta
naerda võis! “Vaata kuidas rumalad Uppusivad mõlemad!”
:,: Tõmbas
ennast õhku täis Ja karplauhti
lõhki käis! :,: VALGEID
ROOSE
Ei tee mind kurvaks
see, mis läind ja milleks, mul on üks
päev, mis meelest eal ei kao. Kui murdsin sinu
sülle tõrksaid lilli ei mõelnud
vaid, et mälestuste jaoks.
Refr. Valgeid roose,
valgeid roose neid, mis
ääristavad aiateid. Tõin
ka teisi kauneid õisi kuid su süles
meelde jäid vaid need.
Sa hoiad süles
neid mu igal sammul neis alles jääb
üks ammu möödund päev. Ja aeda, mis on
rohtund juba ammu, sa jäädki
seisma, lõhnav sülem käes.
Refr. Valgeid roose
... VILJANDI
PAADIMEES
Käe ulatab
noor paadimees Nii lahkelt neiule, Kes aralt seisab
tema ees, Et sõita
üle vee.
Refr. Ah silmad,
need silmad Ei iial unune, Need ilusad sinised
silmad Mul võitnud
südame.
Kui neiu paadis
algab sõit, Täis õnne
kõik maailm, Ja neiu palgeil
punab koit, Tal õnnes
särab silm.
Refr. Ah silmad,
need silmad ...
Ta kaela neiu langeb
siis Ja kingib suudluse, Silm särab
rõõmupisarais, Arm tungib südame.
Refr. Ah silmad,
need silmad ...
Hulk aastaid läind,
kuid Viljandi Järv ikka
kohiseb, Hall paadimees
sääl ikka veel Neid silmi igatseb.
Refr. Ah silmad,
need silmad ... ÕLLEPRUULIJA
/ Kuula (mp3)
>>
Ma lõbus
õllepruulija hõissa,
hõissa! Ma pruulin õlut
lauluga hõissa,
hõissa! Kui õlu
vaadis vahutab hõissa,
hõissa! Siis tean, et varsti
ta valmis saab Siis juua saab siis juua saab Mind õlu
alati kosutab Joon kõikide
terviseks ma - ahoi! Ja sina oled Juhan
ja mina olen Jaan Kõik väravapostid
ma pikali aan! ÕRN
ÖÖBIK
Õrn ööbik,
kuhu tõttad sa Nüüd
lahkel lehekuul? Kas mõisa
aias hõisata Sa tahad roosipuul? Või metsas
toorel toomingal Saab hüüdma
sinu suu, Kui tähed
hiilg’vad taeva all Ja valgust valab
kuu?
Ei mõisa
aias hõisata Või laulu
minu rind, Sest vanemate verega On võietud
see pind: Ka metsas toorel
toomingal Ei laulma saa mu
huul, Vaid talupoja akna
all, Seal pühal
pärnapuul.
Kui jõuab
õnnis suine öö, Siis laulan talle
ma, Et unuks meelest
päeva töö, Jääks
rahus magama. Kõik öö
siis hääled heljuvad Ta kauni kambri
sees Ja unenäod
ilusad Tal seisvad silma
ees.
Kui aga taevas kumab
koit Ja kaob pime öö, Siis laulan: tõuseb
priiusloit Ja vajub orja vöö, Sest idataeva servassa Ju näha koidutuld Ja uuel ilul särama Löönd
Eesti muistne muld. ÜLE
KÕIGE ON MAAILMAL VAJA
Üle kõige
on maailmal vaja üht vaba last, Kes pole midagi
kuulnud heast ega kurjast. Ega viitsi mõeldagi
püüdjate paelust - Aga püüdjail
on vaja just vaba last.
Põgene, vaba
laps - see on ainus võimalus. Põgene,
vaba laps - vii peitu kõik maailma vabadus. Kuni veel sa vähegi
suudad, Kuni veel sa vähegi
loodad, Kuni veel sa vähegi
hoolid - Põgene,
vaba laps!
Vägivald armastab
vabadust, Tahab ta võita
ja vallutada. Vägivald armastab
vabadust, Tahab ta endale
allutada. Vägivald igatseb
vabadust Enda najale kallutada. Vägivald armastab
vabadust - Põgene,
vaba laps!
Põgene, vaba
laps - see on ainus võimalus. Põgene,
vaba laps - vii peitu kõik maailma vabadus. Kuni veel sa vähegi
suudad, vähegi loodad,
vähegi hoolid - Põgene,
vaba laps! Üle kõige
on kõikidel vaja just sind, vaba laps! ÜTLE
MERI, MU MERI
Merel puhumas on
tuuled tuuled need on
trotsi täis. Kas mind suudlesid
su huuled või ehk
tuul neist üle käis?
Refr. Ütle
meri, mu meri miks sa siia
mu tõid? Ütle
meri, mu meri kas ma lahkuda
võin?
Mere kohal särab
taevas taevas see on tähti
täis. Palju tähti
alla langes palju rohkem alles
jäi.
Refr. Ütle
meri, mu meri ...
Mere kaldal liivaluited luited need on
jälgi täis. Kes need jäljed
siia jättis kes neid jälgi
mööda käis?
Refr. Ütle
meri, mu meri ...
Merevetel sõitvad
laevad palju laevu merre
jäi. Mere kohal särab
taevas taevas see on tähti
täis.
LAULUD
