 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV JAANUAR 2003
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
APRILL 2003 Taaraseadus vähendab õllemüüki Saksa minister esitles õlle välkjoomist Pärnu Õlle uus juhtkond kavandab muutusi Hiinlased pruulivad piimast õlut Tallinn keelab volbriööl alkoholi müümise Seiku reklaamide valmimisest Estonian Beer Guide saab kolme aastaseks! Õllepeod pakuvad joogi kõrvale vaimuvirgutust Õlleturu maht kahanes Pohmellis õpilased saavad välja magada Tudengi koduõlle valmistamise võistlus Kuursaal muutub Eesti suurimaks õllekaks (täiendatud!) BBH Balti riikide tehased sõlmisid lepingu Leedu õllefirma propageerib ELi uue õllega Leedu seakõrvad - Euroopa maiuspala Saku Õlletehas toob turule uue kange õlle Tartu Õlletehas teeb 50-miljonilise investeeringu Aasta õlleks valiti Finlandia Sahti MÄRTS 2003
VEEBRUAR 2003
TAARASEADUS VÄHENDAB ÕLLEMÜÜKI 
30.04.2003 Saksa õlle läbimüük on teinud läbi suurima languse enam kui poole sajandi jooksul seoses uute karmide taaraseadustega, teatas teisipäeval föderaalne statistikaamet. Õlletoodang maailma kõige kuulsamas õlleriigis vähenes selle aasta esimeses kvartalis peaaegu kümnendiku, mis on rängim langus pärast statistika alustamist 1950. aastal. Kolme kuuga müüdi Saksamaal 2,18 miljardit liitrit õlut, millest piisab 2200 olümpiaujula täitmiseks. See on 220 miljonit liitrit vähem kui aasta tagasi. Õlletootjad süüdistavad languses fakti, et tarbijad peavad alates jaanuarist maksma iga purgiõlle eest täiendavalt 25 eurosenti. Lisatasu kehtestamisega loodeti panna inimesi õllepurke tagastama. Saksa õlletootjate liidu esimees Peter Hahn hoiatas, et õlletööstus võib kaotada umbes tuhat töökohta, kui langustendents jätkub. Tundes tõsist muret õlletarbimise vähenemise üle, nimetas liit hiljuti majandusminister Wolfgang Clementi nende “õllesaadikuks”. Clement demonstreeris oma tavatut õllejoomiskunsti eelmisel nädalal, tühjendades 0,2 liitrise õllepokaali 1,5 sekundiga. (BNS) vaata lisaks:
SAKSA MINISTER ESITLES ÕLLE VÄLKJOOMIST 
28.04.2003 Saksa “superminister” Wolfgang Clement näitas oma ebatavalist talenti õllejoomise võistlusel saavutatud võiduga, teatas reedel ajaleht Bild. Saksa majandus- ja tööministril kulus 0,2 liitrise Koelschi pokaali tühjendamiseks 1,5 sekundit. Minister näitas oma oskusi neljapäeval Kölnis, Saksa õlle puhtuse seaduse vastuvõtmise 487. aastapäevale pühendatud üritusel. “Ma kummutan 0,2 liitrise Koelschi pokaali kiiremini kui teie suudate juua ühe napsi,” hooples Clement. Ministri sõnul on tema kiiruse saladus kurgunibu surumises tahapoole, mis võimaldab õllel otse kurgust alla voolata. “Maitset küll nautida ei saa, aga õlu jõuab kiiresti alla,” märkis ta. Saksa õlletootjate assotsiatsioon nimetas Clementi “Saksa õlle saadikuks”. (BNS) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLLE UUS JUHTKOND KAVANDAB MUUTUSI 
25.04.2003 Hiljuti aktsiaseltsi Pärnu Õlu enamusaktsiad ostnud Charlie Viikberg nõukogu esimehena ja vastne tegevjuht Kalev Männe rõhuvad toodangu kvaliteedile ja plaanivad suurendada eksporti. Nii Viikberg kui Männe kinnitasid, et kavatsevad anda 1879. aastal asutatud tehasele uue hingamise, kuid ei hakka võistlema Eesti õlleturu suurte tegijate Saku ja A.Le Coqiga. Küll ei tohi jätkuda olukord, kus Pärnus toodetud õlut pole paljudes kohalikes müügikohtades võimalik osta. Männe ütles, et kindlasti paraneb õlle maitse tänu uuele filtreerimisseadmele. Kvaliteedi nimel alustas investeeringuid juba ettevõtte eelmine juhtkond. Eile villis tehas siirupit. 14 aastat firmas töötanud peainsener Elmar Kasearu selgitas, et õlut ja siirupit ei saa korraga villida, sest pudelite pesemisseadmeid on üks, kuid selleski olukorras tuleb tehas hästi toime. Pärnu Õlu on Eesti suurimaid siirupitootjaid ja turgu jätkub. Siirupit kasutavad toiduainetetööstuse ettevõtted ja lasteasutused. “Siirup on isegi kasumlikum kui õlu,” tunnistas Männe, kes on alles nädalapäevad firma tööga tutvunud. Pärnu õlle maine parandamiseks kavatseb Männe vähendada sortimenti. Praegu toodetakse siin ligi kümmet nimetust õlut, alles jääb viis-kuus. Populaarsemad margid on Õllekuningas, Tulipühvel ja Zhiguli. Lätis läheb hästi Meeõlu. Kõikide õllesortide sildid on samuti plaanis välja vahetada. Lätis ja Leedus on Pärnu õlut müüdud aastaid, kuid sealgi annab Männe hinnangul turu laiendamiseks üht-teist teha. Veel atraktiivsemaks peab tegevjuht Vene ja Ukraina turgu. “Seal tarbib juba üks linn niisama palju õlut kui terve Eesti,” võrdles ta. Männe arvamust mööda on õllefirmas teotahteline juhtkond. Ta märkis Kasearu kogemusi ning ostu-müügijuhi Tauno Kondi ja müügijuhi Tõnu Rannamäe initsiatiivi. Viikberg ütles, et sai Pärnu Õlle aktsiate omanikuks tänu juhusele. “Tuli pakkumine, mis tundus atraktiivne.” Viikberg ostis osaluse mitmelt kunagiselt aktsionärilt. Pärnu Õllel oli 40 aktsionäri. Teiste seas loovutas oma 16-protsendilise osaluse Viikbergile peainsener Kasearu. Firma senine direktor Endel Vare, kes on samuti aktsionär, on koondatud. Temagi osalust soovis Viikberg osta, kuid mehed ei jõudnud hinna suhtes kokkuleppele. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
HIINLASED PRUULIVAD PIIMAST ÕLUT 
24.04.2003 Hiinas Hebei provintsis alustati piimast pruulitava õlle seeriatootmist, teatas riigitelevisioon. Piimaõlle toormeks on värske lehmapiim. Uudistoode tekib tänu piima kääritamisele, selle valmistamisel kasutatakse kaasaegseid kõrgtehnoloogiaid. Piimaõlle alkoholisisaldus on suhteliselt madal, vahtu aga palju. Samas on piimaõlu hapendatud piimatoodetele sarnaselt väga vitamiinirikas. Ekspertide kinnitusel on piimaõllel ka raviefekt — see ergutab vereringet ning peletab väsimuse. (BNS) vaata lisaks:
TALLINN KEELAB VOLBRIÖÖL ALKOHOLI MÜÜMISE 
22.04.2003 Tallinna linnavalitsus kavatseb homsel istungil võtta vastu korralduse, mis keelab volbriööl linnas asuvates kauplustes ja välikohvikutes alkoholi müüa, teatas Raepress. Ühtlasi pöördub linnavalitsus Harju maavalitsuse poole üleskutsega volbriööl kogu maakonnas alkoholimüüki piirata. Keeld kehtib 30. aprillil kella 19-st kuni 1. mail kella 7-ni ning lähtub avaliku korra tagamise huvidest. Alkoholiseadusega kohalikule omavalitsusele antud õigust alkoholimüük ajutiselt keelustada on Tallinna linnavalitsus seoses volbriga rakendanud alates 1999. aastast. (PM Online) vaata lisaks:
SEIKU REKLAAMIDE VALMIMISEST 
(Reklaamikonkurss “Kuldmuna 2002”) 22.04.2003 Telereklaami nominent «Saun, mullivann»
Joel Volkov: «Mullivanni klippi filmisime umbes kaheruutmeetrises ruumis, meie finantsdirektori venna Lasnamäe korteris. Gaasipliidist sai saunaahi aga jumestaja köögis Katusepapi tänavas. Väga väike köök, ja seal oli must kohevat karva kass, kes kogu aeg kaadrisse hüppas. Ta oleks võinud sinna isegi jääda, ehk oleks siis veel lõbusam saanud. Hirmus külm oli, vist miinus viis kraadi, koridoriuks oli filmimise ajal lahti, kuna valgustus ei mahtunud korterisse ära. Meest ei saanud kuidagi higiseks ja pritsisime teda veega.» Telereklaami kategoorias Pronksmuna võitnud «Karuõlu»
Asko Künnap: «Karude klipi autor on viie aasta eest Eestisse kolinud prantslane Alain Vignard, Zoomi tegevdirektor. Väga asjalik inimene, töötanud eri büroodes Pariisis ja Londonis. Isegi eestikeelsed «Mõmm!» ning «Kange nagu karu» on tema puu-eesti keeles kirjutatud, ja need töötavad väga hästi.» (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ESTONIAN BEER GUIDE KOLME AASTANE! 
21.04.2003 Estonian Beer Guide avati külastajatele 02.05.2000. Seega tähistame 02.05.2003 oma kolmandat sünnipäeva. Nii nagu eelmiselgi aastal, kuulutame ka tänavu välja sünnipäevamängu, kus tuleb õigesti vastata vaid kolmele lihtsale küsimusele ... loe edasi >> (EBG)
Tudengipäevade populaarseimad üritused on enamasti seotud õllega, eesmärgiks pole aga korraldajate kinnitusel mitte ennast maani täis juua, vaid lõbusalt aega viita ja teiste tudengitega tutvuda. Pika traditsiooniga õlleürituse Pubiralli korraldaja Eder Kannike tudengite maine rikkumise pärast ei muretse. “Vanem põlvkond arvab nii ehk naa, et noored on hukka läinud,” märkis ta. Lisaks Pubirallile toimuvad kevadpäevade raames sportlik-meelelahutuslikud üritused Õllallaa, Õllekabe ja Õlleralli. Õllallaa on üks veteranüritusi, mis kevadpäevade kavas juba üle kümne aasta. Tehnikaülikooli esimese ja teise ühiselamu vahelisel platsil selgitatakse välja parim õllejooja, tegemist on kahtlemata mehise spordivõistlusega. Mitmevõistluse alade hulka kuuluvad näiteks täpsusjoomine (õllepudeli sildi alumise servani joomine), Njuutoni test (õllekastide kätel hoidmine), jõujoomine (pudeli küljes 12–15-kilone sangpomm) ja õ-sprint. Õllallaa toimub kolmapäeval kell 15. Neljapäeval kell 18 algab õlletelgis tudengiorganisatsiooni IAESTE korraldatud võistlus õllekabes. Õllekabet mängitakse õlletopsidega, kui “nupp” maha läheb, joob võitja selle ära. Osalemisel piiranguid pole, mängida saavad kaheksa poiste- ja neli tüdrukutepaari. “Tüdrukuid on palju raskem mängima saada,” ütles kabeturniiri korraldaja Kati Helmja. Võistlusele saab registreeruda tund enne mängu algust, Helmja kinnitusel saavad võistkonnad igal aastal paari minutiga täis. Õlleralli on ainuke õlleüritus, mis endas ei sisalda võistlusmomenti. Osalejad on juba väljakujunenud seltskond, kes korraldaja Viljar Mee sõnul lihtsalt õlut ja head seltskonda nautides Kristiine keskuse juurest TTÜ juurde jalutavad. Jalutuskäigu sekka ostetakse tee äärde jäävatest poodidest õlut. “Sportlikke võistlusi teeme pärast jalutuskäiku,” lubas Mee. Pubirallit peetakse juba 1995. aastast, korraldaja Eder Kannikese sõnul muutub see aina populaarsemaks. Pubirallitajate arv on piiratud – osaleda saab kümme võistkonda, igas kolm poissi ja kaks tüdrukut. “Viis minutit pärast registreerimise algust oli meil eelmisel aastal juba 20 võistkonna jagu inimesi,” nentis Kannike. Pubiralli on sisult tavaline orienteerumisvõistlus, kus võistkonnad peavad linnast vihjete järgi üles otsima viis lõbustusasutust. Lisaks peavad orienteerujad igas pubis ühe õlle ära jooma. Orienteerumisvõistluse lähteülesanded on üsna rasked. “Eelmisel aastal otsisime pubi, kus naiste tualetis käsipuhur ei tööta,” märkis Kannike. Tänavuseks ralliks lubab Kannike senisest veelgi raskemaid vihjeid. Tema hinnangul kulub kiirematel võistkondadel pubirallitamiseks umbes poolteist tundi ning 70 liitrit õlut. Ralli algab reedel kell 18 õlletelgis, võistkondi registreeritakse tund enne algust. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÕLLETURU MAHT KAHANES 
16.04.2003 Eesti õlleturu maht kahanes I kvartalis 5 protsenti, selgub Eesti Õlletootjate Liidu poolt õlletoojatelt kogutud kvartalinumbritest. Kui 2002. aasta esimeses kvartalis müüdi siseturul 17,57 miljonit liitrit õlut, siis sel aastal on see number vaid 16,76 miljonit. Saku Õlletehase müük kahanes 5 protsenti 7,386 miljonile liitrile, tootja turuosa langes 44,3 protsendilt 44,1 protsendile. Tartu Õlletehase müük kahanes 8 protsenti 6,392 miljonile liitrile. Turuosa langes 39,7 protsendilt 38,1 protsendile. Pärnu Õlletehase müügimaht langes 7 protsenti 0,65 miljonile liitrile. Turuosa langes 4,0 protsendilt 3,9 protsendile. Suurima kukkumise tegi Nigula õlletehase müük, mis vähenes kolmandiku võrra 0,21 miljonile liitrile. Turuosa kukkus 1,8 protsendilt 1,3-le. Viru turuosa kukkus 12 protsendise müügimahu kahanemisega 1,01 miljonile liitrile 6,5 protsendilt 6,0 protsendile. Väikese õlletootja Saaremaa müük kasvas 108 protsenti, 0,0728 miljonile liitrile, mis tõi kaasa turuosa kahekordistumise 0,4 protsendile. Importõlle müük kasvas 68 protsenti, 1,04 miljonile liitrile. See tõi kaasa importõlle turuosa kasvu 3,5 protsendilt 6,2-le. (ÄP Online) vaata lisaks:
POHMELLIS ÕPILASED SAAVAD VÄLJA MAGADA 
16.04.2003 Ühe Norra kooli õpilastel lubatakse maikuus igal hommikul kaks tundi kauem magada, et nad ei peaks pohmellis peaga kooli tulema. Rogalandi kool teatas, et õpilased võivad enne lõpueksamite perioodi kahest esimesest tunnist puududa. Ananova teatel veedavad viimase klassi õpilased suurema osa kolmest lõpueksamitele eelnevast nädalast pidudel, kus tarbitakse ohtralt alkoholi. ’RUSS’ pidude nime all tuntud üritustel pummeldavad 18-aastased eribussides, mis on varustatud voodite, baaride ja muusikasüsteemidega. Paraku esines mullu juhtumeid, kus peoööst väsinud õpilased jäid eksamiküsimuste laialijagamise ajal magama. Norra koolides saavad õpilased keset päeva kaks vaba tundi, eksamieelseks perioodiks on Rogalandi kool otsustanud vabad tunnid hommikule lükata. (delfi.ee)
TUDENGI KODUÕLLE VALMISTAMISE VÕISTLUS 
“Tudengi kevadmärjuke 2003” 16.04.2003 Eestis on üliõpilased pruulinud juba aastasadu kvaliteetset tudengiõlut. Kasutamist on leidnud nii kirgas allikavesi, meeldiv mahedamaitseline pärm ning mesimagus suhkur. Tundes, et ka aina suudad konkureerida õllevalmistamises, registreeri ennast või oma õllemeistritest koosnev seltskond allpool toodud kontaktandmetel hiljemalt 20. aprilliks ning asu õlut pruulima! Pruulitavat tudengiõlut iseloomustab:
Too oma töö vili 3 liitrises purgis hiljemalt 25. aprilliks Tartu Üliõpilasmajja (Kalevi 24). Eelregistreerimine ja info: student.days@mail.ee, 07 302 400, 052 77 540 Kunnar (kunnar@ut.ee) (Üliõpilasmaja) vaata lisaks:
KUURSAAL MUUTUB EESTI SUURIMAKS ÕLLEKAKS 
11.04.2003 Pärnu kuursaalis alustab suve hakul tegevust mitmesaja istekohaga kõrts ja Ranna kinosse seab end kolmeks kuuks sisse Tartu ööklubi Tallinn. Kuursaali hoonestusõiguse omanikust osaühing Pärnu Kuursaal, mille taga seisab suurärimees Rein Kilk, alustas suures saalis remondiga umbes kuu tagasi. Töömehed võtsid seintelt kipsplaadid ära, nii et ruumi ülaosas ilmusid taas nähtavale aknad. Samuti puhastasid nad puittalad ning lammutasid lava. 1. juunil peaks siin avama uksed Tartu Püssirohukeldri laadis kõrts Kuursaal, mille sisekujunduse alus on maja eestiaegne nägu. Pärnu Kuursaali juhatuse liige, Püssirohukeldri tegevjuht Priit Reiman rääkis, et plaanib Pärnusse teha mõnusa kõrtsi majaõlle, patenditud toitude, nimeliste kannude ja igapäevase meelelahutusega. “Kui enne oli kuursaal kontserdikoht, kus pakuti heal juhul õlut, siis nüüd on eelkõige tegemist rahvakoha ehk kõrtsiga, kus pakutakse meelelahutust. Rõhuasetus on täiesti muutunud,” seletas Reiman. Mahukamat ehitustegevust kuursaalis ei tule. Reimani kinnitusel on tegu lihtsa viimistluse ja taastustöödega, pigem muutub paiga imago. Olulisemad sisearhitektuuri muudatused on tasandite ehitamine, lava nihutamine tahapoole ja ülemiste akende taastamine ning köögiosa suurendamine. Teise korruse väiksesse saali mõeldud sakstekambris saab bankette ja sünnipäevi korraldada. Eestiaegses stiilis on maja mööbelgi. Sisekujunduse teeb Aivar Roosaar, kelle pagasis on nii Ammende villa kui Püssirohukeldri sisekujundus. Ranna kino ruumid annab Pärnu Kuursaal suvekuudeks rendile klubile Tallinn, kus kinolinal liikuvat piltigi näidatakse, kuid ehtsaid kinoseansse siiski toimuma ei hakka. Kuursaali õue tuleb kergete varjudega puitterrass, kus samuti süüa-juua saab, ning kõlakojas jätkuvad suvekontserdid. Reimani väitel töötab kuursaal juunist alates 12 kuud aastas ning peale väiksemate esinemiste võib seal endiselt korraldada suurkontserte. “Kuursaal on pärnakatele emotsionaalselt väga oluline hoone ja me loodame väga, et nad võtavad selle omaks. Siia mahub istuma kuni 400 inimest ja fakt on see, et tegemist saab olema Eesti suurima kõrtsiga,” kinnitas Reiman. (Pärnu Postimees) TÄIENDUS!
Pärnu aasta mees 1999. aastast Rein Kilk on oma juured kõvasti Pärnu pinda ajanud ning võtnud taas ette ahvatleva projekti: kuursaalist saab Eesti suurim õllesaal. Kindlasti leidub neid, kellele Kilgi mõte tundub pühaduse rüvetamisena. Paraku on tõsiasi seegi, et viimased pool tosinat aastat ei ole kuursaalile õiget rakendust leitud. Suvisel ajal on miinimumkuludega üritanud kuursaalist teenida maksimaalset tulu nii mõnigi ettevõtja, mõtlemata aastateks ette. Kahjuks ei ole suudetud siiani pakkuda ühtegi äriideed, mis tooks rahva kuursaali selgi ajal, mil lõõtsuvad talvetuuled ja randa pole asja. Pärnu ranna elustamisest sügisel ning talvel on Pärnu Postimees kirjutanud korduvalt. Ent meiltki ei ole tulnud ühtegi ettepanekut, mis oleks nii tuumakas, et vääriks elluviimist. Kilgiga seoses on mitu head asja, mis üksnes ei tõsta mõne ehitise väärtust, vaid annavad linnavõimule võimaluse muuta suhtumist. Pole kahtlust, et vanavara ja originaale hindav Kilk peab ehedust silmas kuursaaligi puhul. Taastada kuursaali sõjaeelse Eesti Vabariigi aegne väljanägemine on ainult tervitatav. Kilgi Tartu-kogemust Püssirohukeldriga arvestades on selge, et Pärnu kuursaalist ei saa söögikohta, kuhu kõhnema rahakotiga inimesel asja ei ole. Püssirohukelder on Tartus siiani koht, kuhu nädalalõpul oleks mõttekas enne minekut laud reserveerida. Oluline on seegi, et suure toitlustuskoha rajamisega randa kaob igasugune vajadus õlletelkide järele. Kurb, kuid tuleb tõdeda, et 1996/1997. aastal hoogu saanud õlletelkidest on kujunenud suvepealinna nuhtlus. Kehv teenindustase, õllemüük ilma vanusepiiranguteta ja küsitavad asukohad on õlletelkide vastu häälestanud palju linlasi. Kuursaali taastamine algkujul ja seal kultuurse söögikoha avamine tuleb Pärnule vaid kasuks. (Pärnu Postimees) TÄIENDUS 2!
See, et Pärnu Ranna kinosse tahetakse meie väikese kodumaa suurim õllelokaal ehitada, tekitas minus vastakaid tundeid. Selge, et kesvamärjukese limpsimise ja kooskäimiskoht on vajalik ehitis, ent saaks lihtsamaltki. Miks peab rahvale elutähtsasse kohta matma meeletu summa? Koolidesse tahetakse meil kondoomiautomaadid toppida, tänavakastidest saab ajalehti ja taarat. Miks ei võiks keegi seada uulitsale õlleautomaate? Meenutan pisarsilmil ilusaid aegu, kui igal tänavanurgal oli vahutavat märjukest pritsiv masin. Isegi rannahoonesse ei mindud muidu, kui astuti enne ikka püha automaadi juurest läbi. Tänapäeval on need kuldaväärt masinad aga kuhugi kadunud. Soovitan meie austatud linnajuhtidel kiiremas korras õlleaparaadid tänavatele tagasi tuua! Esimese võiks katseks panna raekoja ette. Las saksad proovivad alustuseks, kui hea on hommikul enne linnaasjade kallale asumist kannuke pärnakate terviseks tõsta. Samuti ei maksa häbeneda kannu lõunavaheajal ega pärast tööd. Lokaalid on muidu küll head kohad, aga nendega on meil, vanameestel, nagu pornoteatriga, et hirmsasti tahaks ära käia, aga kunagi ei jätku selleks lõbuks raha. Õlleautomaat annaks seevastu kohe vana hea koduse tunde. Pole vaja kaugele minna, võtad kolmeliitrise purgi kaasa, lükkad paar krooni masina avasse ja juba voolabki õnnistatud neste meie kõigi rõõmuks. (Pärnu Perroon) vaata lisaks:
BBH BALTI RIIKIDE TEHASED SÕLMISID LEPINGU 
10.04.2003 Baltic Beverages Holding AB (BBH) kontserni kuuluvad Balti riikide õlletehased Saku Õlletehase AS, Aldaris AO ja Svyturys – Utenos Alus AB sõlmisid eile õhtul kolme ettevõtte vahelise finantseerimise lepingu, mille eesmärgiks on likviidsuse efektiivne juhtimine kolme Balti ettevõtte tasandil. Samuti võimaldab grupisisene finantseerimiskokkulepe väiksemat intressikulu üksikettevõtetele, jättes samas intressitulu kontserni. Sõlmitud arvelduskrediidi laadse vaba tagasimaksegraafikuga kontsernisisese koostöö finantseerimisleppe kohaselt võivad vastavalt vajadusele olla laenuandja ning laenusaaja pool kõik kolm BBH Balti riikide ettevõtet. Krediidilimiidiks on kuni 10 miljonit EUR-i intressiga 4% aasta baasil jäägilt, mis on võrreldav suuremate finantsasutuste toodetega samaväärsetel tingimustel. Leping on sõlmitud käesoleva aasta lõpuni eesmärgiga eduka toimimise korral pikendada. BBH kontserni Balti riikide õlletehased lõid 2002. aasta detsembris kolme tehast ühendava töörühma, mille eesmärgiks on arendada ettevõtte koostöö võimalusi efektiivsuse kasvu eesmärgil. Koostöö raames on alustatud ühiste hangete läbiviimist, mis tagavad tehastele paremad hinnad tooraine ja teenuste sisseostmisel. Rakendatakse ühtlustatud alused müügitöö koordineerimisel, seal hulgas müügilepingute sõlmimisel ja läbirääkimisel kolmel Balti turul tegutsevate jaekettidega. Rakendunud on tootmise alane koostöö ja seadmete koormuse ühtlustamine kolme tehase vahel. Samuti on juurutamisel tootearenduse ja turunduse alane sünenergia ja hangete ühtlustamine. Balti riikide turuliidrite koostöö on osa Saku Õlletehase valmisolekust seoses majanduskeskkonna muutumisega Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. “Baltic Beverages Holding on üks suurematest ning kiiremini kasvavatest joogitootjatest Euroopas. Kolme Balti riigi õlleturu liidri koostöö on meie strateegiline eelis, mille arendamine on üks võimalusi tööstuste nii efektiivsuse tagamiseks kui ka ideede ja oskusteabe laiendamiseks,” lausus Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel. Saku Õlletehase prioriteet on Eesti vanima õlletehasena eelkõige õllede tootmine ja müük. Viimaste aastate jooksul on ettevõte sisenenud siidri ja gin long dringi turule. Ettevõttel on kaks mineraalveesarja Vichy Classique ning Montavit. Samuti turustab Saku Õlletehas Eestis karastusjoogisarja Zingo ning Pepsi Co. tooteid Pepsi, Pepsi Max ning 7Up. Saku Õlletehas on Eesti õlleturu liider, omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 2002. aasta seisuga 47% suurust turuosa. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
LEEDU ÕLLEFIRMA PROPAGEERIB ELi UUE ÕLLEGA 
09.04.2003 Leedu suurim õllepruulija (Svyturys-Utenos Alus AB) valmistas uue õllesordi Euroalus (euroõlu), et ergutada riigi elanikke osalema maikuus toimuval Euroopa Liidu referendumil. Ettevõtte kinnitusel on nad moodne firma, mis kuulub Lääne kapitalile, seetõttu propageerivad nad ka Euroopa Liitu. Tehas kuulub Taani Carlsbergile, vahendab AFP. Tehase kinnitusel ei soovi nad inimeste otsust mõjutada, kuid kutsuvad elanikke üles referendumil osalema ning oma arvamust välja ütlema. Uus õlu jõuab müügile neljapäeval, esimesed 20.000 liitrit tulevad müüki pooleliitristes pudelites, mis on ehitud Euroopa Liidu tähtedega. Õlu maksab vaid kaks kolmandikku tavalise õllepudeli hinnast. (PM Online) vaata lisaks:
LEEDU SEAKÕRVAD – EUROOPA MAIUSPALA 
08.04.2003 Leedu rahvusköögi tavade kohaselt valmistatud suitsutatud seakõrvad pääsesid Euroopa roogade paremikku. Poola riigitelevisiooni teine kanal näitas laupäeval (05.04. EBG) saadet “Euroopa võib armastada”, kus koostati Euroopa maitsvaimate roogade menüüd. Eksperdid hindasid Euroopa rahvusköökide tuntumaid roogasid. Parima supi tiitli pälvis kreeka kalaleem, ehkki küllalt kõrgeid hindeid sai ka leedulaste külm peedisupp. Parimaks praeks tunnistati itaalia liha- ja juurviljaraguu, parimaks magustoiduks prantslaste valmistatud tort ja inglaste tehtud õunasiider. Kõige maitsvamaks külmaks suupisteks osutusid suitsutatud seakõrvad, mida leedulased õlle kõrvale krõbistavad. (BNS) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS TOOB TURULE UUE KANGE ÕLLE
04.04.2003 Saku Õlletehas toob turule uue kange õlle Presidendi 10, mis erineb teistest kangetest õlledest oma värskendava maitse ning vaimuka kaubamärgiarenduse poolest. Uue õllega siseneb Saku Õlletehas üle kaheksa kraadiste õllede segmenti eesmärgiga saavutada antud turust kolmandiku. Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul on uue õlle turuletoomise eesmärgiks siseneda uuenenud ning rahva seas eelistatud kaubamärgiga President üle 8-protsendiliste õllede segmenti ja eristuda konkureerivatest toodetest eelkõige kerge maitse poolest. “Kangetel õlledel kipub sageli olema tugev ja raske maitse, kuid Presidendi 10 on äärmiselt kergesti joodav ja samas värskendava maitsega,” iseloomustas Sepp uut õlut. “President on kaubamärk, mis on loomise algusest peale olnud aus ja vaimukas ning rahvale meeldinud, seepärast juba turul olnud Presidendi Pilsnerile kangema ametivenna juurde tõimegi.” Uue õllesordi, Presidendi 10 turuletoomine avab Saku Õlletehase tänavuaastase tootearenduse perioodi. Eelmisel aasta viis Saku Õlletehas läbi oma toodete pakendiarenduse, mille käigus said uue värske välimuse Eesti populaarseim pilsner, milleks on Presidendi Pilsner, ning eriõlled Sorts, Saku Tume ja Saku Hele. Ettevõtte pakendiarenduse esimeses etapis uuendati eelmisel aastal põhiõllemark Saku Originaal ning kogu sinine Saku premium õllede sari. Saku Õlletehase pikaajalise pakendiarenduse investeeringu eesmärgiks oli tugevdada positsiooni peale premium kategooria veel ka eriõllede turusegmendis. Sisenemine üle kaheksa kraadiste õllede turule toetab sama eesmärki. Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul sai pakendiarenduse käigus põhjalikult läbi analüüsitud kogu ettevõtte õllede tooteportfell. “Tootevaliku analüüs tõi kaasa ka osade toodete ümberpositsioneerimise, kuna turuliidrina on Saku Õlletehase jaoks oluline omada tugevaid õllemarke kõikides turusegmentides,” lausus Sepp ning lisas, et läbimõeldud tooteportfell on aluseks ka jätkuvale tootearendusele. Pakendiarenduse ning uue tootearenduse juures võttis meeskond aluseks Saku Õlletehase ajaloolised toodete etiketi- ja vapikujutised, andes ajaloolistele detailidele väärika koha kaasaegses disainis. Pakendiarendusega koos jätkuvad ka investeeringud tootmisseadmete ja tehnoloogia arendamisesse. Saku Õlletehas on Eesti õlleturu liider, omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 2002. aasta seisuga 47% suurust turuosa. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHAS TEEB 50-MILJONILISE INVESTEERINGU 02.04.2003 
A.Le Coq Tartu Õlletehas investeerib sel aastal ligi 50 miljonit krooni, millest põhiosa läheb tooteuuendustesse, tootmismahu laiendamisse ja uue tehnoloogia juurutamisse. Käesoleva aasta üheks prioriteediks on A.Le Coq juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul kindlasti tootearendus, milles omakorda põhirõhk langeb pakendite uuendamisele. “Just pakend on see, mis üle kogu maailma muutub järjest määravamaks ja tagab konkurentsi eelise,” märkis Noop. Sellest eesmärgist lähtuvalt toob A.Le Coq lähipäevadel turule Eestis täiesti uudse multipakendi (4-paki) õllele, mis on oluliselt pilkupüüdvam ja mugavam. Samuti uueneb A.Le Coq Premiumi kujundus. «Tegelikkuses ei piirdu tootearendus ainult Premiumiga vaid uuenduskuuri läbivad enamus meie tooted. Samuti toome lähiajal turule mitmeid täiesti uusi tootekontseptsioone nii õllede, siidrite, karastusjookide, longerote kui vete segmendis. Tarbijaid ootavad ees mitmed üllatused – see aasta tuleb kevad teisiti,» rääkis Noop. Veebruaris tõi A.Le Coq Tartu Õlletehas müügile uue kujundusega Eesti Kalja, märtsis muutus Black Beer heledaks ning turule toodi limonaad Troopika. Tartu õlletehase andmeil kuulus neile 2002. aatal ligi 38% õlleturust, 49% long-drinkide-, 44% siidrite-, 19% karastusjookide- ja 14% vee turust Eestis. (PM Online / EPL Online) vaata lisaks:
AASTA ÕLLEKS VALITI FINLANDIA SAHTI 
02.04.2003 Forssas pruulitav Finlandia Sahti valiti Helsingi õllefestivalil rahvusvahelise zhürii poolt “aasta õlleks”. 8% alkoholisisaldusega soome pidujook oli “aasta õlu” ka 1999. Lisaks võitis ta toona ka oma klassis (kodumaised väiketehaste õlled). Teisele kohale tuli tänavu Stadi Panimo Exxtra Bitter (6,5% vol) ja kolmandaks Finlandia Sahti Strong (10,0% vol). Teisi tulemusi: Lahjad põhjakääritusmeetodil valmistatud õlled: 1. Samuel Adams Boston Lager (4,8 %, USA)
Lahjad pinnakääritusmeetodil valmistatud õlled: 1. Anchor Liberty Ale (5,9 %, USA)
Kanged põhjakääritusmeetodil valmistatud õlled: 1. Weltenburger Kloster Asam Bock (6,5 %, Saksamaa)
Kanged pinnakääritusmeetodil valmistatud õlled: 1. Westmalle Tripel (9,0 %, Belgia)
Aasta siidriks nimetati prantslaste La Cidraie, teiseks tuli inglise Old Rosie Scrumpy ja kolmandaks Kanadast pärit Wyder's Apple. Parimaks viskiks tunnistati festivalil Talisker 10 years old, teine
oli Macallan 12
(Olutverkko) vaata lisaks:
OSA KIOSKIPIDAJAID SAAB ALKOHOLI MÜÜKI JÄTKATA 
31.03.2003 Tartu linnavolikogu otsus loobuda alkoholi müügiloa andmisel ehitise kasutusloa nõudest lubab alkoholi tagasi Rotundi kohvikusse, Ankru baari ning Jaama ja Puiestee tänava nurgal asuvasse kioskisse. Läinud aasta 1. septembril tegi Tartu raad alkoholimüügile
lõpu 56 kioskis ja putkas, tuginedes uuele alkoholiseadusele, mis
keelab igasuguse märjukese müügi tänavakaubanduses.
Et aga seadus ei selgitanud, mis asi on tänavakaubandus, otsustas
Tartu linnavalitsus teha vahet järgnevalt: kui tegemist on ehitusloa
alusel püstitatud hoonega, võib alkoholimüügi loa
saada, aga kui ehitisel on paigaldusluba, kuid pole kasutusluba, siis alkoholi
müüa ei tohi. Nii kaotas teiste seas mullu alkoholi müümise
õiguse näiteks Pikas tänavas asuv Ankru baar. Söögikoht
ei saanud ehitisena kirja, sest asub riigi maal, kuid ükski seadus
ei ütle, milline riigiasutus võiks sellisel juhul kasutusloa
anda. Käesoleva aasta alguses jõustunud ehitusseadus jättis
reformimata riigimaa kasutamise ja käsutamise korra endiselt häguseks.
Seepärast otsustas volikogu, et mõned alkoholikeelu saanud
müügikohad võiksid taas müüa õlut, veini
või ka kangemat alkoholi.
Ankru baari omanik Tarmo Munitsõn viis reedel alkoholimüügi loa taotluse Tartu linnavalitsuse ettevõtlusosakonda ning avaldas lootust, et saab õlle ja veini müügi taastada juba 1. aprillil. Munitsõn kinnitas, et seitse kuud alkoholimüügi keeldu peletas Ankru baarist eemale paljud kunded ning kärpis kasumit. «Eriti alguses olid paljud kliendid väga nördinud,» kinnitas Munitsõn. «Kujutage ette, et mehed tulevad shashlõkki sööma, aga õlut kõrvale võtta ei saa.» «Ma kiidan Malle Blumenaud ja Viivi Irsi ettevõtlusosakonnast, et nad otsisid probleemile lahendust, aga minu meelest võiksid linnaametnikud olla üldiselt oma otsustes julgemad. Jääb mulje, et nad kardavad iseseisvalt otsustada.» (Tartu Postimees) vaata lisaks:
UKRAINA OBOLON HAARAS 65% IMPORTÕLLE TURUST 
28.03.2003 Ukraina õlletehas Obolon on viimase poole aastaga vallutanud ligi 65 protsenti Eesti importõlleturust. “Alustasime Eestis 2001. aasta juulis, kui pääsesime väikestesse kaubanduskettidesse. Detsembris 2002 oli Oboloni õlle käes 65 protsenti importõlle turust,” ütles Oboloni õlle maaletooja OÜ Linna Joogid direktor Sergei Melnik. “Eesti turule tulemine ja praeguse positsioonini jõudmiseks kulus meil kaks aastat. Kõige keerulisem oli meie jaoks müügikettidesse pääsemine. Ketid soovivad kaubamärki, mida kõik tunnevad ja meelsasti ostavad,” rääkis Melnik. “Aktiivne õllemüük algas meil tegelikult alles eelmise aasta juulis, kui pääsesime Säästumarketitesse. See suurendas õlle läbimüüki kaks korda. Praeguseks oleme pääsenud ka Citymarketisse ja Selverisse. Loodame, et varsti võtab õlle müüki ka Prisma kauplusekett. Peale kaupluste saab Obolon vaadiõlut maitsta rohkem kui sajas baaris,” lisas Melnik. “Kogu õlleturust on praegu Oboloni käes natuke üle kahe ja Carlsbergil natuke üle ühe protsendi. Sakus hakatakse Carlsbergi õlut villima siis, kui selle turuosa kahekordistub. Kolme viimase kuu andmete järgi on importõllede turumahust Oboloni käes 50 ja Carlsbergil 25 protsenti,” rääkis Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel. “Heinekeni turg on praegu peaaegu null. Alustasime müügiga nädala alguses ja praegu on tulemustest veel vara rääkida. Eesmärk on saavutada 10-protsendiline turuosa importõlle klassis. Liitrites oleks see 500 000 liitrit aastas. Villimisele ei mõtle praegu, sest ka poole miljoni liitrine maht on selleks liiga väike,” ütles Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. Oboloni õlle edu aluseks eelmisel aastal võis olla Noopi arvates ülimadal hind. “Kuna kogu turust on Oboloni osa alla ühe protsenti, ei saa nimetada seda ka agressiivseks turuletulekuks. Oboloni õlut müüakse plastmasspudelites, mis minu arvates ei sobi õlle pakendamiseks. Plastmasspudelil puudub hapnikubarjäär ning õlle maitse muutub selles ebameeldivaks juba kahe nädalaga.” “Obolon on kõige odavam õlu Premium klassis ja edu aluseks on hea kvaliteediga õlle müümine õige hinnaga,” ütles Melnik. Eestis on müügil Obolon Hele 4,5%, Obolon Tume (sametine) 5% ja Obolon 2000 kange õlu 8%. Kevadel on oodata veel ühe õlle müügiletulekut. Tulevikus, kui Oboloni õlu jõuab Läti ja Leedu turule, plaanitakse Oboloni Eestis tootma hakata. Otsus langetatakse aasta lõpus, kui on teada kolme riigi mahud. Õlle pruulimiseks ja villimiseks plastikpudelitesse on peetud läbirääkimisi Viru ja Pärnu õlletehasega. Ukraina õlle populaarsusele Eestis on Melniku arvates kaasa aidanud toodangu villimine plastikpudelisse. Ta nimetab plastiktaara eeliseks odavust ja kergust. Tulevikuski tahetakse turustada enamik Oboloni õlut plastiktaaras. Eeskujuks on Läti, kus on kogu õllest 75 protsenti villitud plastiktaarasse. Oboloni tehase ehitasid 1980. aastal Kiievisse sakslased koos tshehhidega, kes praegugi kontrollivad seadmete tööd ja toodangu kvaliteeti. Tehas, mis sai ISO 9001 kvaliteedisertifikaadi 1998. aastal, kuulub 100-protsendiliselt kohalikule kapitalile. Tehase eelmise aasta toodang oli 530 miljonit liitrit. Toodangut võib leida igas maailmajaos, 40 riigis. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SAKU MEHEL ON 150 000 ÕLLESILTI 
28.03.2003 10-aastane Leho Järvela ei võinud aimatagi, et tema huvi õllepudelitele kleebitud värviliste siltide vastu annab kunagi nii võimsa tulemuse. Praegu 39aastane mees nendib, et rohkem pole mõtet silte juurde koguda, sest kastid kollektsiooniga kipuvad juba elamist vallutama. Ometi jätkab Leho Järvela kirjavahetust teiste maadega, kus tal aastatega tekkinud sõbrad, kellega uusi õllesilte vahetatakse. Kui juba berofiil oled, ega siis kirest lihtsalt lahti saa. Kunagi algusaegadel sobisid kogumiseks igasugused õlleetiketid, nüüd proovib Leho leida vaid haruldasi maid ja tehaseid. Juba pikemat aega ei kogu ta enam Poola, Tshehhi, Slovakkia, Saksa ja Hiina toodangut, sest nendes riikides ilmub õllemarke ja -sorte nii palju, et lihtsalt ei jõua silma peal hoida. Esimesed õllesildid sai Leho Järvela seitsmekümnendate algul tädi käest, peamiselt Tshehhi õlle omi. Ja nagu poisikesed ikka, kogus ta nii, kuidas juhtus. Päris huvi tekkis alles 1989. aastal, siis, kui kool ja esimene töökoht klaasipuhujana ammu seljataga. Leho viskab sõpradega siiani nalja, et kõigepealt puhus pudelid valmis ja siis läks õlut sisse valama. Praegu töötabki ta Saku õlletehase keedukojas, kus keedab virret. Just 1989. aastal loodi ka klubi, mille liikmed koguvad igasugust õllega seotud kraami. Kollektsioneerimiseks kõlbavad õlleklaasid, klaasialused, etiketid, korgid, purgid ja reklaamidki. Klubi kannab nime Club Baltica. Aeg-ajalt korraldatakse kokkusaamisi, kus kire ohvrid vahetavad uudiseid ja istuvad ninapidi kogudes. Nende kaasad suhtlevad sel ajal omavahel. Kuigi algul on iga koguja tavaliselt lihtsalt õllesõber, jääb jook ise aja möödudes hoopis kõrvale. «Igasuguseid õllejoojate klubisid on Eestis mitmel poole, kuid kollektsionääride oma on ainult üks,» rõhutab Leho Järvela. Algul püüdis Leho kokku saada kõik Eesti õlledega seotud sildid. Hiljem tekkis klubi vahendusel kontakt välismaailmaga ning huvi laienes. Tekkisid kirjasõbrad Leedus, Rootsis, Kanadas ja Soomes. Kasvasid nii tutvusring kui ka kogu. Kui kollektsioon väiksem oli, istuti tihti õhtuti naisega koos ja kleebiti silte kaustadesse. Millalgi aga kadus teiselpoolel ülevaade ära. Abikaasa oma mehe harrastuse pärast siiski ei kurda, sest teda ja kahte last pole selle kõrval unustatud. Ise on Leho suutnud kokku koguda 30 000 sildi ringis, ülejäänud 120 000 on pärandus klubi eelmiselt presidendilt. Kadunud president ja tema põlvkonnakaaslased tegelevad teadliku sildikogumisega juba viiekümnendatest aastatest. Leho arvab, et üks vanahärra jõuab varsti temast ka ette. «Seda ausal moel, mitte päranduse abil nagu mina. Ma ise saadan talle ka kõik etiketid, mida ma kuhugi paigutada ei oska,» kinnitab ta. Õllesilte on Järvela kogus 160 maalt. Huvitavamad on eksootilised saared ja pisiriigid, ka Aafrika riigid, nagu Zaire ja Sambia. Kõige põnevamad on aga tehastele tehtud eritellimused, kui mingi firma või isik laseb välja omanimelise õlle. Ja igasuguste ühekordsete ürituste õlled. Kõiki silte pole mehel õnnestunudki süsteemi saada, sest aega ei jätku. Peale muu on harrastus üsna kulukas: tuleb ju osta mapid ja kiled, paber ja liim. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
HELSINKI BEER FESTIVAL 2003 
27.03.2003 Soome suurim õlleüritus - Helsingi õllefestival - peetakse sel aastal 28.-29. märtsini juba kuuendat korda. Tänavu on festivali eriteemaks tshehhi õlled. Traditsiooniliselt valib rahvusvaheline zhürii ka parimad õlled, siidrid ning viskid. Festivali aukülaliseks on tänavu Kesk-Euroopa juhtiv õlleanalüütik Conrad Seidl. “Õllepaavstina” tuntud austerlane Seidl elab Viinis ja käib tihti tutvust tegemas naamermaa Tshehhi õllekultuuriga. Ta on lisaks arvukatele ajaleheartiklitele üllitanud ka mitmeid õlleraamatuid. Helsinki Beer Festival 2003 toimub Kaablitehase Merekaablihallis. Reedel 28. märtsil on uksed avatud 18-02 ja laupäeval 29. märtsil 12-02. (EBG) vaata lisaks:
ALKOHOLI HIND EESTIS SAKSAMAAGA VÕRDNE 
26.03.2003 Helsingin Sanomate tehtud uuringu kohaselt on alkoholi jaehind Saksamaal võrdne Eestiga. Saksa jaekaubandusliidri Kaiser`s kauplustes, Soome Alko poodides ja Mustamäe Prismas tehtud hinnavõrdlus näitas, et 0,7 liitrine Gordon`s Dry dzhinn maksab nii Berliinis kui Tallinnas umbes kümme eurot (154 krooni), samas kui Soomes on pudeli hind ligi 27 eurot (420 krooni). Sarnane on ka õlle hind Eestis ning Saksamaal: Lapin Kulta saab Tallinnas kätte 0,57 euroga (8,9 krooni), Budvar III purk maksab Berliinis 58 eurosenti ehk 9 krooni. Lapin Kulta Special maksab Soome Alko kauplustes 1,27 eurot eht 19,7 krooni. Samas saab Soome tavalistes toidukauplustes ka alla ühe euro maksvat õlut. Kõige väiksemad hinnaerinevused kolme riigi kauplustes on veinil. Pudel Freixeneti veini maksab Berliinis 4,99 eurot (78 krooni), Tallinnas 6,14 eurot ehk 96 krooni ning Soomes 7,7 eurot ehk 120 krooni. Berliini Kaiser`sis on müügil ka Gallon Chardonay, Zinfandel ja Cabernet Sauvignon veine hinnaga 4-5 eurot ehk 62-78 krooni. Samas hinnaklassis saab analoogseid veine nii Soomes kui Eestis, märgib uuring. (ÄP Online) vaata lisaks:
USA KAUBAD ON SATTUNUD MAAILMAS BOIKOTI ALLA 
26.03.2003 USA kaupade boikotti on mitmes riigis võetud kui sõjavastast protesti vägagi tõsiselt, boikott on kuulutatud näiteks Coca–Cola’le, mitmele õllesordile ja mitmetele tubakamarkidele, vahendab Postimees Online YLE 24 Online’i. Mõnes riigis võib olla keeruline maksta ka näiteks krediitkaardiga American Express, seda näiteks Saksamaal. Saksamaa suuremates linnades teatavad üha rohkemate restoranide teenindajad kliendile, et nad ei paku poliitilistel põhjustel osasid tooteid: nagu näiteks Coca-Colat, õlut Budweiser või sigarette Marlboro. On lihtsam, kui rahakotis on ka sularaha, sest kui kaasas on vaid American Express krediitkaart, ei saa sa boikotis osalevas restoranis oma arvet tasuda. Prantsusmaal Pariisis asuv McDonaldsi söögikoht sai nädalalõpul meeleavaldajate viha keskpunktiks, sest söögikoha aknaid tabas kivirahe. Politsei oli sunnitud söögikoha teenindava personali ja kliendid meeleavaldajate eest minema toimetama. Indoneesia linnades on peidetud ja viidud ära nii McDonaldsi kui ka teiste ameerika söögikettide silte. Boikoteerimisettepanekuid on saadetud üle maailma laiali nii e-mailide, internetilehekülgede kui ka SMS-de kaudu. Seni ei ole McDonald´si Euroopa esindaja öelnud, kas boikotid on mõjutanud nende müügitulemusi. (PM Online) vaata lisaks:
VENE ÕLU PLAANIB HEINEKENI SELJATADA 
20.03.2003 Vene õlu Baltika on müügiedu alusel tõusnud Euroopas kaubamärgiks number kaks, kirjutab kolmapäeval Financial Times viitega firma Baltic Beverages Holding (BBH) juhtkonnale. BBH (Baltika suuraktsionär) tegevdirektori Christian Ramm-Schmidti sõnul kavatseb Baltika nüüd, kus ta on ette pääsenud Hollandis pruulitavast Amstelist, seljatada ka liidrikohta hoidva Madalmaade toote Heineken. Ramm-Schmidt teatas, et Heinekeni müügiedu Baltika ees pole nii suur, et seda ei oleks võimalik ületada. Heineken kinnitab omakorda, et tema müügigeograafia on oluliselt laiem kui Baltikal. Heinekeni hinnangul on Baltika müügiedu põhjuseks pigem see, et Vene tarbijad hakkavad õlut järk-järgult viinale eelistama. (BNS) vaata lisaks:
A. LE COQ HAKKAB EESTIS HEINEKENI TURUSTAMA 
19.03.2003 A. Le Coq Tartu Õlletehas sõlmis kolmapäeval (19.03 EBG) koostöölepingu Heineken Brouwerijen B.V.-ga, mille järgi hakkab A.Le Coq tarnima Hollandist Heinekeni õlut ning korraldama selle müüki ja turundust Eestis. Tartu õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi väitel on Heineken kahtlemata maailma tuntuim õllebrand. Lähinädalatel hakatakse jaekaubanduses müüma Heinekeni õlut 0,33 ja 0,5 liitri suurustes purkides ning restoranides ja baarides 0,33 liitristes pudelites. A.Le Coq plaanib tänavu müüa 500 000 liitrit Heinekeni õlut, mis moodustaks umbes 10 protsenti importõllede turust. A.Le Coq Tartu Õlletehas kuulub Olvi Oy-le. Holdingfirma AS A.Le Coq omab veel Läti õlletehase Cesu Alus ja Leedu õlletehase Ragutis aktsiate kontrollpakki. (EPL Online) vaata lisaks:
ÕLLETEHAS PAKUB VAJADUSEL VÕITJALE ASENDUSREISI 18.03.2003 
Juhul, kui Eesti kodanikele soovitatakse mitte reisida Araabia Ühendemiraatidesse, pakub Saku Õlletehas soovi korral loosi võitjale asendusreisi, kirjutab Äripäev Online. Saku Originaali tarbijamängus «Dubai... or not Dubai» loositakse välja 10 reisipaketti ehk kümme korgimängu võitjat valivad reisi, kuhu saavad sõita kolme, vähemalt 18 aastase sõbra-tuttavaga. Reisisihtkohtadeks on Dubai, Kreeka, Türgi või Kanaari saared. «Reisid ostetakase sisse reisibüroost, kes oma ala tunneb ja teab,» ütles Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann. «Juhul, kui reisid hetkel välja pakutud kuurort- piirkondadesse katkestatakse või antakse soovitus Eesti kodanikel mitte nendesse piirkondadesse sel ajal reisida, siis annab Saku Õlletehas võitjatele võimaluse valida reis mõnda teise sihtpunkti.» (PM Online) vaata lisaks:
SUURIMAD ÕLLEJOOJAD ON USA-S JA JAAPANIS 
18.03.2003 Britid kulutasid mullu õllele 19,7 miljardit naela, jäädes USA ja Jaapani järel kolmandale kohale. Britid kulutasid möödunud aastal õllele 19,7 miljardit naela, mis teeb 341 naela inimese kohta. Samas on see näitaja väike Jaapaniga võrreldes, kus mullu osteti 39,6 miljardi naela eest õlut. Ananova teatel juhtis õllejoojate edetabelit USA 46,8 miljardi naelaga. Uuringu koostas turu-uuringute firma Datamonitor. Datamonitori andmeil maksis pint (0,6 liitrit) õlut möödunud aastal Suurbritannias 1,87 naela. Kõige kallim maa oli Norra, kus pint õlut maksis 3,52 naela, järgnesid Malaisia 3,29 ja Jaapan 2,84 naelaga. Üllatav ei ole ka see, ei iirlased jõid peamiselt tumedat õlut, mida möödunud aastal müüdi ühe elaniku kohta 134 pinti. (delfi.ee) vaata lisaks:
EESTI AITAB NAPSISOOMLASI 
18.03.2003 Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toob soomlaste õuele õnne: napsi hind sealsetes poodides langeb. Tuleva aasta suvest võib ju iga soomlane Tallinnast odavalt kaasa tarida 10 liitrit viina, 20 liitrit peenemaid napse, 90 liitrit veini ja 110 liitrit õlut korraga. Soome valitsus viitas rahva nõrgale tervisele ja palus Brüsselilt luba Eestist toodava alkoholi kogust ühepoolselt vähendada. Luba ei saadud. Seejärel tegid soomlased uue ettepaneku: tõsta napside ja õlle miinimumaktsiisi kogu Euroopa Liidus. Eesti aktsiis ületab praegu miinimumi ja seetõttu poleks meil vaja napside hinda tõsta, kui aga alammäär kerkib, ollakse selleks sunnitud. Soome õlletootjad on lasknud uurida, kui palju siis Eestist odavat napsi tegelikult vedama hakatakse. Helsingin Sanomate andmeil näitas küsitlus, et siinsetel tootjatel ja müüjatel on vara rõõmustada. Kuigi õlut ja viina saab autokoormate kaupa Helsingisse vedada, kavatseb keskmine turist siiski vaid neljandiku võrra oma oste suurendada. Kuid teisalt - koguni 650 000 soomlast väidab, et kavatseb kogu vajamineva alkoholi muretseda mõnest välisriigist, sagedamini siis Eestist. Eestis käijate ägenev viinaralli on pärast eilseid valimisi ametisse astuva uue valitsuse üks olulisi majanduspoliitilisi teemasid. Õlletootjad ja viina-ajajad nõuavad Soome kõrge aktsiisi vähendamist, kuid see tähendab vähem eurosid riigikassasse. Ja Soome rohelised on osutanud, et suurenev viinajoomine (õlle asemel on ju kasulikum Eestist kangemat kraami osta) rikub soomlaste tervise. «Järgmine valitsus peab alandama Kossu (soomlaste lemmik, Koskenkorva viin) hinda 6,16 eurole ja keskmise kangusega õlle hinda 70-80 sendile,» kuulutab rõõmuuudist Ilta-Sanomat. Praegu maksab pudel 38kraadilist Koskenkorva viina 14,35 eurot ehk kaugelt üle 200 krooni. Ka uue hinnaga oleks viin kaks korda Tallinna kauplusehinnast kõrgem, kuid ehk ei tasuks soomlasel seda siitpoolt lahte ostmas käia, arutlevad asjatundjad. Õlletootjad maalivad aga õuduspilti, kuidas Euroopa humalaveemeistrid hakkavad Tallinna vedama oma odavaid tootmisjääke, et soomlased neid ostma tormaksid. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
EESTLASED LOHUTAVAD LEEDU EUROLAULJAT 
17.03.2003 Leedu õllesordi Utenos Alus uues reklaamklipis mängivad taas peategelasi eestlased, kes seekord rahustavad mullu Eurovisioni lauluvõistlusel eelviimaseks jäänud Leedu esindajat Aivaras Stepukonist. Viiendas Utenos Aluse klipis astub üles eestlane Marko, kes koos sõpradega võõrustab metsalagendikul nukrat leedu lauljat Aivarast. Eestlased otsustavad lauljat aidata ning loovad talle uue imago - kootud bareti ja triibulise sviitri asemel ajavad nad noorhärrale selga kiiskava kostüümi, lõikavad pähe trendika soengu ning õpetavad selgeks paar seksikat tantsusammu. Uus Aivaras vallutab popmuusika austajad ning toob leedulastele võidu. Klipi tuumaks on mõte, et õlu suudab peale vaoshoitud eestlaste elu sisse puhuda ka Leedu popmuusikale. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ALKOHOLI MAKSUTASE SOOMES ENDISELT AKTUAALNE
14.03.2003 Alkoholi sisseveopiirangute vähenemine on Soomes endiselt tugevalt päevakorras, riiklik alkoholitootja Altia näeb väljapääsu üle 50-protsendilises hinnalanguses. Eesti oodatav ühinemine Euroopa Liiduga (EL) järgmisel aastal sunnib valitsust alandama tugevalt viina ja nelja- kuni seitsmeprotsendise alkoholisisaldusega õlle hinda, kirjutas Iltalehti reedel. Altia juht Veikko Kasurinen ütles ajalehele, et veini maksustamine ei ole probleem, aga õlleaktsiis on kõrge ning kange alkoholi maksustamine talumatult ränk. Kasurineni hinnangul peaks pudel Koskenkorva viina maksma 6,16 eurot praeguse 14,35 euro asemel. Sama raha eest saaks ka pärast hinnalangust Tallinnast kaks pudelit viina, kirjutas ajaleht. Alkoholispetsialisti Esa Österbergi hinnangul peaks viina maksustamist alandama 50 ja õlle maksustamist 30 protsendi võrra, kui lähtuda sellest, et reisidelt kaasa toodava alkoholi hulka tuleks piirata. Mullu tõid soomlased reisidelt kõige rohkem kaasa õlut — kokku 32,4 miljonit liitrit. Gallupi küsitlus näitas, et 45 protsenti reisijatest tõi möödunud aastal reisilt kaasa kanget alkoholi — kokku 5,8 miljonit liitrit. (BNS) vaata lisaks:
VÕRGULEHEKÜLG PAKUB LAPSENDAMISEKS NAPSITAJAID 13.03.2003 
Üks Suurbritannia internetilehekülg pani adopteerimiseks välja regulaarsed maakõrtside külastajad, et kohalikke joogiasutusi toetada. Ananova teatel on võrgulehekülje www.pubs2000.com eesmärgiks aidata Gloucestershire’i traditsioonilisi kõrtse. Saidi autor Jon Ellard sai inspiratsiooni loomaaedades samasugustest projektidest. Ellard loodab, et tema projektis osalevad inimeste, kellele meeldivad traditsioonilised maapubid. Kõigest 20 naela eest aastas võib endale saada isikliku kõrtsikunde, kelle käekäigust informeeritakse sponsorit regulaarselt. Saadud raha läheb jagamisele kõrtse toetavate heategevuslike fondide ja napsitajate endi vahel. Hetkel on “müügis” umbes 20 kõrtsikundet, sealhulgas 90-aastane Arthur Ayres, kes on külastanud Tavern Inni Kemble's Cirencesteri lähedal viimased 52 aastat. Arthur on tõeline stammkunde, ta on ainus, keda ettekandja isiklikult teenindab. Mehel on kõrtsis oma tool ja klaas ning pilt seinal. Viimase rohkem kui poole sajandiga on ta joonud ära enam kui basseinitäie õlut. (delfi.ee) vaata lisaks:
LIHA- JA ÕLLETOOTJAD VALMISTUVAD SUVEKS 
12.03.2003 Ehkki grillipidude korraldamisega vabas õhus tuleb veel mitu kuud oodata, valmistavad liha- ja õlletootjad juba suvehooajaks uusi tooteid. Rakvere Lihakombinaadi uued suvetooted tulevad müüki juba järgmisel esmaspäeval. “Viimaste aastate trend on selline, et suvi algab iga aasta järjest varem,” rääkis Rakvere Lihakombinaadi turundusdirektor Janek Oblikas. “Väljas on veel täielik talv, aga suvetooteid arendataksegi talve ajal, meie toome uued suvetooted välja juba esmaspäeval, poodidesse tekivad nad ajapikku. Ettetootmine on meie puhul riskantne, sest liha on kiiresti riknev toode ja praegu ei saa ennustada, kas tuleb ilus suvi või mitte.” Oblikas märkis, et trendiks on ka see, et erinevate lihade, näiteks shashlõkkide ja marinaadis lihade osakaal suvetoodete seas on kasvamas. “Praegu on vist igal eestlasel olemas oma väike grill. Eelmise aasta edukaimaks uueks tooteks oli meie pereshashlõkk, mis on natuke rasvasem ja natuke odavam,” ütles Oblikas. “Samuti on väga populaarsed tooted Rakvere ribi ja Rakevere lõkkevorst.” 2002. aasta andmeil jõi üks keskmine eestlane ära 70 liitrit õlut ja sõi 60 kilo liha. “Jääme veel USA-le alla, keskmine ameeriklane sööb aastas üle 100 kilo liha,” nentis Oblikas. A. Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul tuleb suveks õlletehaselt mitu uut toodet. “Suvel tuleme välja vähemalt ühe uue tootega igas tootegrupis ja tootegrupid on õlled, siidrid, long drink’id, karastusjoogid ja veed,” lubab A. Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. “Täpsemalt on veel vara rääkida, aga oleme pigem traditsioonilised. Selliseid, kes niðiõllesid proovivad, on vähe.” Noobi sõnul kavatseb õlletehas alustada ettetootmist märtsi lõpus- aprilli alguses. “Selleks aastaks plaanime umbes 10% käibe kasvu, see sõltub ka turu kasvust,” räägib Noop. “Mullu oli turu kasv tagasihoidlik, vaatamata ilusale suvele, vaid 4–5 protsenti.” Saku Õlletehase suhte- ja teabekorraldusjuht Kristina Seimann ei soovinud samuti veel avalikustada, millega tehas õllesõpru üllatab, ent uusi tooteid on suveks oodata ka Sakult. “Uusi tooteid plaanime turule tuua küll,” rääkis Seimann. “Suvi on kõrghooaeg ja koormus on suur, selleks peab olema valmis ja hulk tooteid tuleb ette toota. Ettetootmist alustatakse tavaliselt kevadel, üks-kaks kuud varem.” (Äripäev) vaata lisaks:
«JÄÄ JUMALAGA, MANN!» TÕI TÜLI JA SOLVUMIST 
10.03.2003 Ansambli Zorg trummar Joel Volkov kinnitab, et Tartu A.Le Coqi õlletehas kasutab oma Blacki õlle reklaamis ilma loata nende lugu. «Reklaamitegijad küsisid meilt luba, meie aga keeldusime.» Raske roki bändi Zorg trummimees ja reklaamibüroos Tank töötav Volkov on solvunud. «Reklaamibüroost Saatchi&Saatchi pöörduti meie poole ja küsiti umbes kolme nädala eest, kas nad võivad kasutada üht meie lugu. Tegu on Kukerpillide 30. juubeli plaadil ja ka Saku Suurhallis juubelikontserdil esitatud looga «Jää jumalaga, Mann!»,» rääkis Volkov. «Loomulikult keeldusime, sest oleme kogu aeg aidanud teha Saku õlletehasele Rocki reklaame, sinna muusikat taustaks teinud. Me ei näe põhjust, miks peaks konkureerivale tehasele ja konkureerivale õllele oma muusikat andma!» räägib Volkov: «Ja nii väga selgelt ütlesimegi, et tehke endale ise muusikat. Pealegi oleme andnud oma muusikaõigused kasutada reklaamibüroole Tank. Suur oli minu imestus, kui kuulsin, et meie loost on tehtud oma versioon ja seda reklaamis kasutatud! See on nii sarnane, et kõik, kes seda kuulnud, on mulle öelnud, et see on üks ja seesama pala. Nad varastasid meie loo, kõige lollim on see, et nad veel küsisid ja meie selgelt keeldusime,» kinnitab Volkov. «Saatsime kirja TV3le ja ka õlletehasele, et lõpetagu seaduserikkumine. Ega õlletehas polegi süüdi, see on reklaamibüroo viga. Aga meie asi pole nendega suhelda ja siluda. Praegu on vaikus ja mingit tagasisidet pole. Igal juhul alatu lugu,» ei mõista Volkov. «Kontakteerusime Zorgiga, küsisime võimalust kasutada nende loomingut,» selgitab reklaamiagentuuri Adell Saatchi&Saatchi tegevdirektor Rein Iida. «Zorg keeldus. Kokkuleppe saavutasime teise originaalloomingulise loo autoriga. Me ei kasuta Zorgi originaalloomingut, kuigi sarnasusi, nagu igas muusikastiilis, võib olla. Härra Volkovi loogika alusel tohiks death-metal'i muusikastiilile omaseid, maailmas levinud ning kasutatavaid tunnusjooni kasutada ainult üks ansambel maailmas - Zorg.» Iida toob sarnasuse koha pealt eredaks näiteks Eesti mulluse eurolaulu. «Teos väideti ajakirjanduse vahendusel olevat koopia R. Kelly laulust. Hiljuti Rootsis lõppenud kohtulahend aga tunnistas laulu originaalloominguks.» Iida ei mõista, miks Volkov probleemiga otse nende poole ei pöördu. Samas aga arvab teadvat, miks Volkov tahab Blacki tootereklaami kompromiteerida - tema juhitud agentuur Tank tegeleb ju Blackiga samale tarbijarühmale suunatud Rocki õlle reklaamimisega.» Eesti Autorite Ühingu projektijuhi Mario Kivistiku sõnul on lugu «Jää jumalaga, Mann!» rahvalik laul, mis originaalkujul pole autoriõiguse objekt. «Sellist teost võib igaüks vabalt töödelda, kusjuures töötlejal (arranzheerijal) tekib sellele töötlusele autoriõigus. Kui originaalteos on uues esituses uuesti salvestatud, pole ka varasemaid fonogrammitootja õigusi ja esitajaõigusi rikutud. Nii et olemasoleva info põhjal ei näe siin autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste rikkumist,» märkis Kivistik. «Küll aga võiks juhtum kõne alla tulla juhul, kui keegi Zorgi liikmetest oleks selle loo arranzheerinud ja reklaamitegija kasutaks äratuntavalt just sedasama arranzheeringut. Sellisel juhul läheks asi ilmselt kohtuvaidluseni ja kohus otsustaks tõenäoliselt sõltumatu eksperthinnangu alusel: kas tegu on n.-ö. töötluse töötlusega või mitte. Meie andmebaasis küll ühtegi märget sellise arranzheeringu kohta pole, kuid kuna bändi liikmetest ei ole minu teada keegi meie liige, siis ei pruugi need andmed olla päris autentsed ja lõplikud.» (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
BRITI PUBID ON KADUMISOHUS 
28.02.2003 Briti identiteedi üks tugisammas, pubi, ähvardab välja surra. Iga kuu suletakse riigis 20 traditsioonilist kõrtsi. Pidevalt tõusvate kinnisvarahindade tõttu müüvad paljud pubiketid hinnatud külaümbruses asuvaid kõrtse ümberehitamise jaoks. “Kuigi ligi 30 protsenti täiskasvanud brittidest käib pubis kord või rohkem nädalas, ei külasta veerand kodanikest pubi kunagi,” selgus tarbijaühenduse Campaign for Real Ale (CAMRA) küsitlusest. “Uurimine näitas ka, et iga kuu suletakse 20 pubi ja kui samamoodi edasi läheb, on paljud unikaalsed Briti pubid varsti kadunud,” ütles kampaaniajuht Mike Benner. Kõige vähem leidub pubiskäijaid maa kaguosas ja viski sünnikodus Shotimaal, näitas küsitlus. Ainult 15 protsenti londonlastest ja 23 protsenti shotlastest käib nädala jooksul korra või rohkem kõrtsis, Loode-Inglismaal ja Walesis on pubisõpru üle 40 protsendi. (BNS) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHAS TÕI TURULE UUE ÕLLE 
28.02.2003 A.Le Coq Tartu Õlletehas uuendas kaubamärki Black ja tõi turule uue heleda õlle «Black hele». Tartu Õlletehase teatel on uue heleda õlle alkoholisisaldus 5,4 protsenti ning orienteeruv jaehind 9.30 kuni 9.90 krooni. «Black on nüüd hele,» ütles A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. Tema sõnul muudavad tugeva vahuga õlle maitse ainulaadseks pruulimise käigus lisatud erilinnased ja parimad aroomhumalad. Uue õlle müügi alustamist toetab kampaania, mille peavõit on üle 400.000 krooni maksev Jeep Cherokee Sport, lisas Noop. (PM Online) Seni Blacki kaubamärgi all toodetud tume lager-tüüpi Black õlu võetakse ettevõtte teatel tootmisest maha. A. Le Coq Tartu Õlletehase tootejuht Pilvi Tering ütles, et tume Black leidis tarbijaskonna ja turunishi. “Kuid kuna Eesti õlleturul on heleda õlle käes 95 protsenti ning tumeda käes vaid 5 protsenti, siis otsustati selline samm teha,” lisas ta. Teringu sõnul soovib õlletehas uue heleda õlle turuletoomisega kasvatada müüginumbreid. Uuendusi lubab ka A. Le Coqi konkurent Saku Õlletehas. Ettevõtte suhtekorraldusjuht Kristina Seimann ütles, et õlletehas jälgib pidevalt maailma trende ning vastavalt sellele uuendab ning arendab ka enda tooteid. “Eelmine aasta oli meil pakendiarendamise aasta, mis peaks lõppema tänavu, kui Saku Hele saab endale uue kuue,” märkis Seimann. “Loomulikult on ka sel aastal teisi uuendusi ning plaane varuks, kuid nendest on praegu veel vara rääkida, sest hooaeg on alles ees,” lisas ta. Eelmisel aastal vahetas Saku Õlletehas välja kangema õlle 7,5, mille asemele astus Strong. Eesti õlletootjate liidu andmete kohaselt ulatus selle aasta jaanuaris Saku Õlletehase turuosa kohalikul õlleturul 44,6 protsendini, A. Le Coqi turuosaks pakuti aga 38,7 protsenti. (Eesti Päevaleht) Black heleda turuletulekuga laiendab Tartu Õlletehas õllesõprade hulgas populaarsust võitnud müügipakendi - 4-paki sotimenti. Lisaks 0,5 l pudelile läheb Black hele müüki ka viie erineva kujundusega 4-pakkides. (Tartu Õlletehas) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS GARANTEERIB VÕITJALE REISI
Saku Õlletehase kommentaar seoses reisiagentuuri Wris Tours tänase teatega 21.02.2003 Saku Õlletehas garanteerib Saku Originaali kampaania võitjale reklaamikampaanias välja kuulutatud mõnusa reisi. See on fakt! Saku Õlletehas võtab kampaanias loositavad reisid lihtsalt mõnest teisest reisibüroost, mis ei ole enam Wris Tours. Meie õlletarbijate ja kampaanias osalejate jaoks Wris Tours`i ümber vahetamine teise reisifirma vastu muudatusi kaasa ei too. Samuti võtab ettevõte segaduse vältimiseks oma telereklaamidelt ära Wris Tours`i nime kui reiside korraldaja ning alustab koostööd uue reisiagentuuriga. Saku Õlletehas soovib kõigile toredat tarbijamängu ning loosiõnne! (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
TAARAPUNKTIS KEEB ELU 
21.02.2003 Taarapunkti saab ära anda nii klaastaarat kui ka plekk- ja plastpurke, taaramüüjad ostavad õlut ja veedavad samas mõnusa veerandtunnikese juteldes. Rakvere Võidu tänava taarapunkti astub hommikul kella üheksa paiku üksik mees ja laob kümmekond tühja pudelit letile. Müüja Inge Tshvikevitsh paneb pudelid nobedalt kasti. Mees saab raha ja küsib pudeli jõuluõlut. Viimasel ja veel mõnel margil on parajasti suur allahindlus. Riiulitel troonivad veinid ja viinad, aga neid ei küsi hommikul keegi. Seinal oleval riiulil aga seisavad näidispudelid, enamiku ostuhind 50-60 senti, aga samas kõrval ka 10-sendiste pudelite-purkide rivi. “Need on juba käibest väljas, sellepärast nii odavad,” seletab Tshvikevitsh. Lössilitsutud plekkpurkide ja plastpudelite juures aga seisab silt - 5 senti. OÜ Adelani taarapunktid võtavad vastu kõikvõimalikke pudeleid-purke, mingu nad siis õlle- ja veinitehastesse taaskasutusse või Järvakanti klaasisulatusse või hoopis kuhugi mujale. Võidu tänava taarapunkti kõrval on ka klaasikogumiskast, aga viimasel ajal tühjendatakse seda harva. “Inimesed toovad ikka meile,” kinnitab Inge Tshvikevitsh. Et tühjad pudelid-purgid kerge vaevaga ja pisikese tasu eest saab taarapunkti sokutada, seisab pisikese puumajakese ümbrus silmnähtavalt prügist puhas. Ka prügikastidesse ei jää vedelema enam ühtki pudelit-plekkpurki. Just seetõttu troonib taarapunkti ukse kohal loodustsäästva tegevuse eest saadud roheline keskkonnamärk. OÜ Adelan laojuhataja Mare Pahkla sõnul ei ole taaraga tegelemine eriti tulus. “Eks ettevõttel tule pudeleid pesta, vee ja reovee eest maksta,” räägib ta õlle- ja veinipudelite taaskasutuse kohta. Ka pidid uuemad pudelisildid sarnanema vesipiltidega, mis klaasi küljest kuidagi lahti ei tule. Plastpudelid ja plekkpurgid kogutakse mustadesse kilekottidesse, mis juba ise maksavad. Aga käivet taara kogumisel on. Parematel päevadel tuuakse Võidu tänava taarapunkti 3000 tühja pudelit. Sedaaegu kui müüja aeg-ajalt sisseastuvaid kliente teenindab, teevad paar meest ostetud õllepudeli juures juttu. Üks neist ütleb enda nimeks Jaan. “Ma käin siin igal hommikul, võtan õlle, ajan tuttavatega mõne sõna juttu,” räägib Jaan. Samal räägib ka Viktor, kes ütleb, et on ise siin varem töötanud. Meeste sõnul on taarapunkt see koht, kus vanad tuttavad kokku saavad ja üksteise uudiseid kuulavad. Kui mõnda meest tükk aega ei näe, tekib küsimus, kuhu ta jäänud. Jaan ütleb enda elavat postkontori lähedal. “Võtan õlle, lähen vaatan kodus natuke telekat ja siis tööle,” tutvustab ta oma päevakava. Müüjale Inge Tshvikevitshile on osa seltskonda juba vanad tuttavad. Aga mingit laaberdamist ta taarapunkti juures ei kannata. Viinajoomine ei tule siin kõne alla. Aga Jaan teab, et mõnes taarapunktis saab ka “limontshikut” - “noh, mitte päris odekolonni, aga parajate kraadidega küll”. Sellise “limontshiku” leiame veidi hiljem Tallinna tänava vanast viinapoest. “See pole mingi odekolonn,” vaidleb sealne müüja Leili Vester. “Päris kange kraam, oma seitsekümmend kraadi, sellest tehakse mikstuure ja võetakse arstirohuks,” tutvustab ta 210-milliliitrist Ukraina päritolu sidrunilõhnalist vedelikku. Tallinna tänava taarapunktis ootab ees omamoodi üllatus. Seina veeres seisab laud, mille äärde istuvad üsna tihti malemängu harrastavad pudelite toojad ja teevad mõne partii. Mängitakse ja arutatakse ilmaelu. Taarapunktis käib klubielu. “Meil on kolm malelauda,” teatab müüja, kelle sõnul sai malemäng alguse taarapunkti omaniku harrastusest. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
TOLL LEIDIS HOLLANDI LAEVAST SALAÕLUT 
20.02.2003 Edela tolliinspektuuri liikuv kontrollrühm avastas Pärnu sadamas seisnud laevast 52 kasti deklareerimata jäetud õlut, teatas Tolliameti pressiesindaja Aivar Pau. Pärnu sadamasse saabus pühapäeval Hollandi lipu all sõitev laev «Nordland», mille kapten esitas tollile deklaratsioonid laeva- ja meeskonna varude kohta. Tolliametnikud otsustasid kontrollida alkoholi ja tubakatoodete koguse vastavust deklareeritule ning avastasid ühest laost 52 kasti õlut «Beck's», 0,33-liitriste pudelitega, märkis Pau. Vastavalt kehtivale korrale on Eesti tolliterritooriumile saabuvad laevad, nende varud ja kaup kuni territooriumilt lahkumiseni tollijärelevalve all. Laevakapten on kohustatud esitama varude kohta deklaratsiooni ning vastutab selles sisalduvate andmete õigsuse eest. Edela TI alustas juhtumi uurimiseks väärteomenetlust. (PM Online) vaata lisaks:
EESTI INIMENE JÕI MULLU 70 LIITRIT ÕLUT
11.02.2003 Eesti Õlletootjate Liidu andmetel kasvas õlle tarbimine Eestis mullu 67 liitrilt inimese kohta 70 liitrini. Eesti õlleturu maht kasvas aastaga 4,5 protsenti, moodustades kokku ligi 95,8 miljonit liitrit. Eesti Õlleturust moodustab import 4,4 miljonit liitrit. Importõllede osakaal kodumaisel õlleturul on aastaga kasvanud 4,6 protsendini, teatas Saku Õlletehas börsile. Eesti Õlletootjate Liidu andmetel on Eesti suurim õlletootja Saku Õlletehas. Ettevõte on 47 protsendi suuruse turuosaga jätkuvalt turuliider. Järgnevad 37 protsendiga Tartu Õlletehas ning kuue protsendiga Viru Õlu. Kolme protsendi suurune turuosa on Pärnu Õlletehasel, kaks protsenti turust on Viru-Nigula ning 0,5 protsenti Saaremaa Õlletehasel. EMOR`i uuringu andmetel on Saku Originaal Eesti õlletarbijate eelistatuim. õllemark. Viiendik õllesõpradest hindab «Saku Originaali» oma eelistatumaks õllemargiks. Kolmandale kohale on tõusnud Saku Õlletehase teise põhisarja õllemark Rock, mida eelistab üheksa protsenti õllejoojatest. (PM Online) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHASE MULLUNE KASUM
11.02.2003 Eelmisel aastal teenis Saku Õlletehas 38,8 miljonit krooni puhaskasumit, firma käive oli 768 miljonit krooni. Tehase jookide müügimaht oli 56,4 miljonit liitrit, mis on 2% enam, kui eelnenud aastal. Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul on ettevõte eelmise aasta jooksul uuendanud pea kõik oma tähtsamad õllesarjad. "Läbi viidud pikaajaliste investeeringutega kaubamärgiarendusse on Saku Õlletehas kindlustanud liidripositsiooni Eesti õlleturul tervikuna ning vastavalt eesmärgile suurendanud aasta jooksul turuosa premium toodete kategoorias," lausus Remmel. Õlut müüs Saku Õlletehas eelmisel aastal kokku 49,4 miljonit liitrit. Ettevõtte korraline aktsionäride üldkoosolek toimub 13. märtsil. (EPL Online) TÄIENDUS!
Analüütikute hinnangul jäi Saku Õlletehase mullune majandustulemus tublisti teravnenud konkurentsi tõttu ootustele alla. «Kui Saku käive aasta viimases kvartalis oli enam-vähem ootuspärane, siis nõrk kasumlikkus oli pettumus,» ütles Ühispanga analüütik Sander Danil. Kuigi osaliselt olid kasumlikkuse languse taga tõenäoliselt küllalt suured investeeringud pakendi- ja tootearendusse, on peamiseks põhjuseks Danili sõnul siiski tugev konkurents Tartu Õlletehasega ning kasvanud surve toorme- ja tööjõukuludele. Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul on ettevõte mullu uuendanud pea kõik oma tähtsamad õllesarjad. Saku neljanda kvartali netokäive oli 156,6 miljonit krooni, vähenedes 2001. aasta sama ajavahemikuga võrreldes ligi 2 protsenti. Kasum kahanes aastaga aga ligi kolmandiku võrra, 38,8 miljoni kroonini. Ehkki õlletehase puhaskasum aktsia kohta oli vaid 4,85 krooni, tehakse ettepanek maksta aktsionäridele omanikutulu 5 krooni aktsia kohta. Selleks lähevad käiku varasemate perioodide jagamata jäänud kasumiosad. «On näha, et tugev toote- ja pakendiarendus ei ole vähemalt esialgu aidanud Saku turuosa õlleturul hoida ning see tasahilju langeb, olles mullu 47 protsenti,» rääkis Danil. (Postimees) vaata lisaks:
UUENENUD VÄLIMUSEGA SAKU TUME JÕUAB POODI 
07.02.2003 Saku Õlletehas jätkab eriõllede pakendiarendust ning alates järgmisest nädalast jõuab poodi uuenenud välimusega Saku Tume. Saku Tume on Saku Õlletehase üks vanim ja omapäraseim, rikkaliku maitse-ja lõhnabuketiga kange tume õlu, sisaldades alkoholi 6,7%, mis pruulitud veest, heledatest ja karamell-linnastest, suhkrukulöörist ja valitud humalast Saku oma pärmiga. Pakendiarenduse juures on aluseks võetud Saku Õlletehase ajaloolised toodete etiketi- ja vapikujutised ja lisatud ajaloolistele detailidele kaasaegne disain. ”Eriõllede pakendiarenduses on õnnestunud veelgi paremini tabada iga toote eripära ning selgemalt on välja toodud seos Sakuga,” kinnitas Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp ning lisas, et turuliidrina on Saku Õlletehase jaoks oluline omada tugevaid õllemarke kõikides turusegmentides. Pakendiarenduse käigus analüüsiti ettevõtte õllede tootevalikut tervikuna. Analüüsi tulemuse alusel positsioneeriti osa tooteid ümber ning ühtlustati kogu Saku õllede tooteportfell. Eelmise aasta lõpus alustatud eriõllede pakendiarenduse käigus on tänaseks saanud uue värske välimuse Eesti populaarseim pilsner, milleks on Presidendi Pilsner ning eriõlu Sorts. Järgmisest nädalast hakkavad poodi jõudma uuenenud etikettidega Saku Tume ning lähitulevikus Saku Hele, millega on uue ja värske välimuse saanud kõik Saku sarja tuntud õllemargid. Saku Õlletehas on Eesti õlleturu liider, omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 47% suurust turuosa. vaata lisaks:
SAKSA PREESTER PRUULIB PESUMASINAGA ÕLUT 
06.02 2003 Saksa kirikuõpetaja Michael Fey avastas meetodi, kuidas pesumasinat kasutada õlle pruulimiseks. 45-aastane Duisburgi kirikuõpetaja ühendas masina arvutiga, mis kontrollis pruulimisprotsessi. Protsess sisaldab pöörlemist ja kuumutamist, aga mitte tsentrifuugimist, kirjutas Süddeutsche Zeitung. “Preester ilma alkoholita, see on sobimatu kombinatsioon,” väidab mees ise. “Jeesus ei öelnud, et rüübake tervislikku kummeliteed, ta pakkus veini,” tsiteeris Ananova tema sõnu. Preester valmistab iga kuue nädala tagant 30 liitrit õlut, mis on seadusega lubatud koduse õlletootmise limiit Saksamaal. Preester pruulib õlut rangelt Saksa õlletootmise korra kohaselt, mis ulatub tagasi aastasse 1516. (delfi.ee) vaata lisaks:
LÄTI ÕLLETOOTJA MÜÜB PÄRNU ÕLLE TOOTEID 
03.02.2003 Lätis mullu teist turuosa omanud Lacplesise õlletehas müüb sealsel turul ASi Pärnu Õlu toodetud kirsi- ja meeõlut, Pärnu Õlle juht näeb maitsestatud õlledele turgu nii Lätis kui ka Eestis. ASi Pärnu Õlu tegevdirektor Endel Vare ütles, et koostöö Lacplesisega algas möödunud aasta lõpus ning suurtes piirides on viimase kolme kuu jooksul Lätti läinud igal kuul kaks veoautokoorma täit pooleliitristes pudelites kirsi- ja meeõlut. Vare sõnul on kirsi- ja meeõlu sellised tooted, mida Lätis praegu pole. Ka mujal Baltikumis maitsestatud õllede tootjaid eriti pole. (BNS) TÄIENDUS!
AS Pärnu Õlu on alustanud koostööd Läti suuruselt teise õlletootja Lacplesise õlletehasega, kelle tellimusel saadetakse Lätisse kirsi- ja meeõlut. Pärnu Õlu tegevdirektor Endel Vare ütles, et Lätisse läheb maitsestatud õlut autokoorem või kaks nädalas. Pooleliitristesse pudelitesse villitud kirsi- ja meeõlu on varustatud lätikeelsete siltidega. Kirsimaitseline õlu, mida Pärnus juba mitu aastat toodetakse Magusa Mary nime all, kannab Lätis Kirsiõlle ja mullu sügisel tootma hakatud meemaitseline õlu Meeõlle nime. „Oleme teinud koostööd Läti ja Leedu turul varemgi, aga praegune koostöö Lacplesisega on Balti turul esimene pääsuke,“ lausus Vare. Vare selgitas, et vale oleks arvata, nagu võiks magusaga maitsestatud õllesorte vaid naiste joogiks pidada. Meestegi seas on neid, kellele humala mõrkjas maitse ei meeldi, mida magus lisand leevendada aitab. “Maitsestatud õllel on oma tarbija, paljud Pärnu külastajad on käinud meilt Magusat Maryt otsimas,” sõnas Vare. Et seni villiti Magusat Maryt 0,33 liitristesse pudelitesse, siis näitab Läti turg kätte, kas Eestiski tasuks seda pooleliitrises müüa. Ehkki Lätis tõusis uuest aastast õlleaktsiis, pole see siiani Lacplesise tellimustele mõju avaldanud, rääkis Vare. Möödunud aastal AS Pärnu Õlu toodang mõnevõrra vähenes. Vare põhjendas seda investeeringutega, mida tuli tunnustuse saamiseks teha ja mis häiris kuigipalju normaalset tootmisprotsessi. Nüüd on kümme miljonit krooni maksma läinud ümberehitused lõppenud ja tunnustus käes nii õlle ja siirupi tootmiseks kui kaubanduseks. Kaks kuni viis miljonit krooni aga tuleb tootmisse investeerida edaspidigi, et tootmismahtu umbes veerandi võrra kasvatada, kavandas Vare. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
ÕLLEREKLAAM VÕIB TALLINNA TÄNAVAPILDIST KADUDA 
03.02.2003 Lahja alkoholi välireklaami maksustamine topelttariifiga sunnib õllefirmasid loobuma välireklaamist Tallinna tänavatel. Uus reklaamimaksumäärus kehtestab kahekordse reklaamimaksu kuni 6 mahuprotsendilisele alkoholile ning kolmekordse maksu üle 6 mahuprotsendilisele alkoholile. A.Le Coq direktori Tarmo Noobi sõnul teeb kahekordne hinnatõus välireklaamimise mõttetuks. Kui mullu kulutasime välireklaamile 2 miljonit krooni, siis tänavu oleme välireklaamist loobunud. Saku Õlletehase AS turundusjuht Kristy Villemsi sõnul on Saku oma tänavuse välireklaami suunanud suuremas osas väljapoole Tallinna. “Tallinnas aga võtame kasutusele alternatiivvälimeedia ehk teeme reklaami hoopis teistes, maksuvabades meediakanalites. Lisaks õlletootjatele, kes seni on olnud aktiivsed välimeedia kasutajad eriti kevadeti-suviti toodete lansseerimiskampaaniates, vähendavad ka muude välimeedias domineerivad (nt telekommunikatsioon) ettevõtted välireklaami kasutamist, kui rendist tulenev hinnatõus välimeedia hinna mõttetult üles ajab. Prisma Neti juhi Marco Rüütli sõnul on sõnul on riik tekitatud ebaterve konkurentsi erinevate meediakanalite vahel. Hetkel on otseselt maksustatud vaid reklaam välimeedias ja kaudselt ka TV-s ning raadios läbi litsentsitasude. Arusaamatult on aga täiesti maksuvaba reklaam printmeedias, mille osakaal üldises meediakäibes on suurusjärgus 60% ja üle selle — välimeedia 5%-lise osakaalu vastu. Maksutõus viib välimeedia turukonkurentsis veelgi halvemasse seisu. Välimeedia maksukoorem Tallinnas on suurusjärgus 30-35%. Välimeedia reklaamikäive ca 50-60 mln kr. Vabariigi reklaami meediakäive on suurusjärgus 800 milj. kr. Kui siinjuures suudaks riik maksustada igasuguse meedia reklaamikäibe, tehes seda võrdsetel alustel kõigi suhtes, siis võiks juba jõuda väärt vanasõnani: “hundid söönud ja lambad terved”. (ÄP Online) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
