 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV APRILL 2004
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
APRILL 2004 EBG 4 - PALJU ÕNNE!!! Enamik linlastest pooldab öise alkoholimüügi piiramist Soome vetes lõpeb viina- ja suitsumüük Majandus: Viru Õlu juhib õllelahinguid Saku Õlletehas toob turule uued õllekohvrid Juhtkiri: Alkoliit tuleb Juhtkiri: Euroliidu hinnahirmud Pea sunnib uus seadus taarat vastu võtma Pärnu õlle müük kasvas Keelame kõik, mida keelata saab! Alkoholi tarbimine kasvab endiselt Repliik: Mõnus telefoniheli Meediaarvustus: Räägi inimkeeli! Tallink: viinaralli on müüt Alkoholitarbimine suureneb iga aastaga Juhtkiri: Viinaralli Raju viinaralli puhul toodavad tehased alkoholi juurde öösiti Eestlaste alkoholitarbimine suureneb iga aastaga Baierlased marus: MM-il peab jooma Ameerika õlut Joodikut ei suutnud äratada ka ülesõitnud rong Õlletehasel jookseb juubeliaasta Tudengi kevadmärjuke 2004 Tarbija: Parim sõber on selge pea Kui palju alkoholi tarvitate ühe nädala jooksul? Taara tagasiostukohustus tõstab selle hinda Tarbija: Kas kange õlu on eestlaste seas popp? Kui palju teie pakutav kaup euroliidus kallimaks läheb? Tänavu kasvas õllemüük ligi viiendiku võrra Viinarallit oodatakse mõlemal pool lahte Plastiktaara kasvatas õllemüüki 18 protsenti Kõik müügikohad peavad hakkama taarat vastu võtma Repliik: Liialdatud ootus Alkoholi müük kasvab Tallinnas kolmandiku Riigikogu võttis pakendiseaduse vastu Viinarallit oodatakse mõlemal pool lahte Euroopa Liit toob uued tollieeskirjad Laevafirmad pakuvad viinaralliks ettetellimisteenust Soomlased valmistuvad massiliseks õlleralliks Eestis Kessu kummutab õlletoope sekunditega Saku õllede monopol pubides Toimetuse veerg: Palun mu tavaline! Pärnu otsustas mitte lubada rannas õlut juua Kommentaar: Keda te petate? Viinaralliks turistipakend Pärnu Õlu pole lubatud edu saavutanud Tulevast aastast kaovad taarapunktid Alkohol jõuab randa linnavalitsuse loatagi Head jalgrattaleiutamist! Volikogu ei pruugi rannas õllejoomisega nõustuda Üks küsimus EL avab tee hiiglaslikele veini- ja õllekogustele Rootslanna kaebab purju jootmise pärast baari kohtusse Odav alkohol toob rekordarvu soomlasi eestisse EBG 4 – PALJU ÕNNE!!! 
Estonian Beer Guide avati külastajatele 02.05.2000. Seega tähistame tänavu juba oma neljandat sünnipäeva. Täname kõiki seniseid toetajaid/sõpru/fänne! Lugupidamisega,
ENAMIK LINLASTEST POOLDAB ÖISE ALKOHOLIMÜÜGI PIIRAMIST 30.04.2004 
Igast neljast linnaelanikust pea kolm pooldab öisele alkoholimüügile piirangute seadmist, selgus TNS Emori avaliku arvamuse uuringust, mille tellis linnakantselei. Igast neljast linnaelanikust pea kolm (69%) vastas eelmisel nädalal sotsioloogilise uuringu käigus jaatavalt neile esitatud küsimusele "Kas alkoholimüüki öösel tuleks Tallinnas teie arvates piirata?", teatas Raepress. «Võib öelda, et enamik pealinlasi pooldab piirangute rakendamist ning rahvas on selle küsimuses üksmeelne,» võtab uuringu tulemused kokku Emori sotsioloog Agne Kinks. Samuti ei olnud piirangute küsimuses erinevusi rahvuste vahel, eestlaste ja muulaste seisukohad olid piirangute küsimuses pea identsed. Öist müügipiirangut pooldanud linlastest omakorda kaks kolmandikku (69%) toetas ka alkoholimüügi keeldu bensiinijaamades. Pooled öise piirangute pooldajatest (47%) leidsid, et alkoholimüüki võiks lubada ainult toitlustusasutustes ehk baarides ja restoranides. Rohkem kui viiendik (23%) öise müügikeelu toetajatest leidis, et alkoholi müüki tuleks lubada igas linnaosas ühes vastavalt ettevalmistatud kaupluses. Vaid 6% leidis, et alkoholi müüki tuleb piirata ka olenevalt selle kangusest. Alkoholimüügi piirangute osas erinesid vastajate arusaamad õige pisut vanuserühmade ja sissetulekute lõikes, kuid need ei olnud märgatavad. Uuritud vanuserühmadest kõige vähem soovisid alkoholimüügile piirangute seadmist 15-21-aastased noored, kellest pooldas alkoholimüügi piiramist öisel ajal 66% vastanutest. 60-74-aastaste seas oli müügipiirangute pooldajaid kõige rohkem ehk 79%. Üldjuhul soovisid suurema sissetulekuga inimesed seada alkoholi müügile vähem piiranguid, kuid ka suurima sissetulekuga vastajad pooldasid siiski ülekaalukalt öise müügipiirangu sisseviimist. Näiteks vastajatest, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta oli viimasel kuul üle 5000 krooni, soovis 74% seada öisele alkoholimüügile piiranguid. Vastajate seas, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta oli viimasel kuul kuni 2000 krooni, oli öise müügikeelu pooldajaid mõnevõrra rohkem ehk 81%. Uuring viidi läbi 20.-21. aprillini, telefoni teel küsitleti 500 tallinlast. 3.-9. maini saavad kõik Tallinlased osaleda alkoholimüügi teemalisel rahvahääletusel vastates küsimusele «Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?». Küsitluspunktid asuvad nii linnaosavalitsustes, linnavalitsuse infosaalis kui ka suuremates kaubanduskeskustes. Hääletada saavad kõik riigi rahvastikuregistris tallinlasena arvel olevad linlased. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
 SOOME
VETES LÕPEB VIINA- JA SUITSUMÜÜK
30.04.2004 Pärast 1. maid ei tohi enam Eesti laevad Soome vetes müüa alkoholi- ega tubakatooteid. Osa laevu paneb Soome vetes kauplused kinni, mõnel jäävad küll avatuks, kuid alkoholi ja tubakat osta ei saa, kirjutab SL Õhtuleht. Tallink Grupi investorsuhete juhi Marek Mägi sõnul ei tohi aktsiisiga maksustatud kaupa müüa teise riigi territooriumil ja territoriaalvetes. “Suured laevad lõpetavad umbes tund aega, kiirlaevad aga pool tundi enne Helsingi ja Stockholmi sadamat alkoholi ja tubakatoodete müügi. Paneme kaupluse suisa kinni,” sõnas Mägi. Vastasel juhul peaks aktsiisi maksma kas Soomele või Rootsile, kuid see toob kaasa segaduse ja on praktikas võimatu, selgitas Mägi. Seetõttu otsustasid ka teised laevafirmad lõpetada alkoholi- ja tubakatoodete müügi teise riigi territoriaalvetes. “See on ebamugav, tülikas ja tekitab alguses reisijatele kindlasti arusaamatust ja pahameelt,” märkis Mägi. Tema sõnul ei kehti reeglid ainult Eesti ja Soome laevadele, vaid ka Itaalia lipu all sõitvale SuperSeaCatile ja Norra lipu all sõitvatele Nordicutele. “Kui nemad ostavad oma aktsiisiga maksustatud kauba näiteks Soomest, ei tohi nad Eesti territoriaalvetes seda müüa. Tõenäoliselt ostavad nad kauba Eestist, seega ei tohi ka Soome laevad sealsetes vetes müüa,” selgitas Mägi. (ÄP Online) vaata lisaks:
MAJANDUS: VIRU ÕLU JUHIB ÕLLELAHINGUID 
29.04.2004 Praegu ööpäevaringselt töötav Haljala õlletehas tõstis selle aasta esimese kvartaliga tõhusalt oma turuosa. Tänu mullu juunis turule toodud plasttaaras õllele on Viru Õlu turuosa tõusnud aastaga kuuelt protsendilt kaheksateistkümnele. Mullu juunis oli see number veel üksteist. Kõikide Eesti õlletootjate aur on suunatud õlle plastpudelitesse villimisse. Näiteks Viru Õlu müügihittideks on Bear Beer Ice nii 4,9-protsendine kui ka 7,5-protsendine õlu, mida müüakse liitristes ja kaheliitristes pudelites. Viru Õlu turundusjuhi Härmo Põlluvee sõnul
ei peaks plasttaaras olevasse õllesse eelarvamusega suhtuma, ehkki
selle säilimisaeg on mõnevõrra lühem kui klaaspudelis
õllel. “Ostetakse ikkagi mõttega, et seda on mugav tarbida,”
ütles Põlluvee, lisades, et sellises õlleriigis nagu
Saksamaa on plasttaara samuti väga populaarne.
Näiteks Viru Õlu tõi äsja välja pappkohvrid, kuhu mahub 24 purki 0,33-liitrist karuõlut ning mida hea laevale tassida. “Eks me valmistu, et võtta sellelt turult oluline osa,” ütles Põlluvee, viidates emafirmale Taanis, kel on Saksa piiri ületamisega hea kogemus. “Trügime ikka sinna konkurentide vahele,” ütles turundusjuht. Oluline osa Haljalas valmistatud õllest läheb seni hoopis lõuna poole. Näiteks Lätti eksporditi läinud aastal 50 protsenti Haljalas pruulitud õllest just plastpudelites. Ka kokku läheb Lätti ja Leetu Viru Õlu toodangust pool. Põlluvee märkis ka, et Euroopa Liidu tingimustes tugevneb kindlasti konkurentsiameti kontroll. Viidates sellele, et suured tootjad laiutavad ebaõiglaselt kauplusepindadel esiplaanil, kuigi kaup peaks olema väljas hinnapõhiselt. “Meie strateegia on ja jääb selliseks, et meie tahame müüa ausa hinnaga,” ütles Põlluvee. Paraku hind Euroopa Liidus tõuseb, sest tooraine, näiteks suhkru hinna tõus tõstab paratamatult ka õllehinda kõikidel tootjatel. Viru Õlu müügimahust ligi kolmandiku hõlmavad karastusjoogid. Juba mõnda aega on nad müünud koolat, mis oma odava hinnaga on ostjaid meelitanud, nüüd tuli müügile suures plastpudelis apelsinijook. Taani kontserni Harboe alla kuuluv Haljala ettevõte tegeleb pidevalt tootmise laiendamisega, peagi on turule tulemas uued kaubamärgid. Hiljuti investeeriti uutesse veepuhastussüsteemidesse, mis on õlle kvaliteeti veelgi parandanud. Eesti Õlleliidu andmetel oli esimeses kvartalis Eesti õlleturu liider jätkuvalt Saku õlletehas 42 protsendiga turust, talle järgnes Tartu õlletehas 34 protsendiga ja Viru õlletehas 17 protsendiga. Importõllede osakaal on 5 protsenti. Kuigi õllemüük on üldiselt kasvanud, kaotas näiteks Tartu tehas Äripäeva andmetel mullusega võrreldes 4 protsenti oma turuosast. “Turuosaga palka ei maksa,” kommenteeris Viru õlletehase müügidirektor Härmo Põlluvee, kes ei pea ainuüksi sellepärast rabelemist tähtsaks, “tähtsam on kasumlikkus.” Konks on selles, et müüginumbrid on tõusnud eelkõige õlle odavnemise tõttu. Konjunktuuriinstituudi turuuuringu tulemused osutavad alkoholi hinna langusele nii viina kui ka õlle osas. Võrreldes 2003. aasta veebruariga, langes kange õlle hind 17,9 protsenti. Haljala õllepruulijad tunnevad tugevat seljatagust, Harboe kontserni käive ulatus mullu 3,1 miljardi kroonini. Tänaseks on Haljalas ametis juba 150 töötajat, hiljuti oli neid veel alla saja. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
SAKU
ÕLLETEHAS TOOB TURULE UUED ÕLLEKOHVRID
29.04.2004 
Saku Õlletehas hakkab homsest lisaks 0,33-liitrisele purgiõlle kohvritele müüma ka 0,5-liitriste purgitoodete kohvreid. Saku Õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni sõnul on uues kohvris 24 pooleliitrist purki ehk kokku 12 liitrit. “Reedest alustame põhiõllemargi Saku Originaali müüki uutes kohvrites, kuid suveks on plaanis sarnast tüüpi kohvrites hakata müüma ka Carlsbergi, Kissi siidrit ja Saku gin long drink’i. Iga toote jaoks on oma kujundusega kohver,” ütles Seimann. Saku Originaali kohvri poehinnaks peaks kujunema 220 kuni 250 krooni, olenevalt kauplusest ja pakkumistest. “Kuna pooleliitrine purk on tõusva trendiga pakend, siis on uued kohvrid mugavad suvel nii Eesti tarbijatele, kui plaanis on näiteks grillipidu, kui ka turistidele, kellele oleme käe otsas tassitava koguse võimalikult mugavaks teinud,” märkis Seimann. Paralleelselt jääb Saku Õlletehas tootma ka 0,33 l purgiõlle kohvreid, mis on saanud standardiks. Nendesse kohvritesse on ettevõte toonud laia valiku oma õllesid: Saku Originaal, Saku Tume, Rock, Saku on Ice. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
JUHTKIRI:
ALKOLIIT TULEB
29.04.2004 Viimaks peab kas Soome või Eesti tegema otsuse, mis kangema kraami hinnad kahes riigis võrdsustaks. Eestile ja Euroopale erilisest nädalast on üle poole möödas. Laupäeval saab Eestist Euroopa Liidu liige ning see toob pikemas perspektiivis meie ellu hulga suuri muudatusi, alates piiride avanemisest ja tööjõu vabast liikumisest ning lõpetades euro käibeletulekuga. Üle-eestilist ajakirjandust jälgides tundub aga, et suurim ja kõige selgemini tajutav muudatus puudutab siinset alkoholiturgu. 1. maist kaob Eesti ja Soome vahet sõitvatelt laevadelt tollilõivuta kaubandus ja inimestel on lubatud tunduvalt rohkem alkoholi üle piiri vedada. Alates selle nädala lõpust võib iga soomlane reisilt osta kümme liitrit kanget alkoholi ja 110 liitrit õlut. Suure tõenäosusega kasutavad avarduvaid võimalusi väga paljud, sest viinapudel maksab meil ligi poole vähem kui põhjanaabrite kodukauplustes. Palju on räägitud, millist tulu see Eesti majandusele tõotab tuua ning milliseid probleeme Soomele põhjustab. Situatsioon on õigupoolest koomiline, sest meil valmistutakse praegu justkui alkoliidu, mitte aga euroliidu laienemiseks. Näiteks on Silja Line lubanud Tallinna sadama D-terminali juures avada poe, kust on võimalik alkoholi otse autosse laadida või lasta see laevafirma kulul Helsingisse sõidutada. Soome alkoholitootja eestimaine tütarfirma Ofelia hakkab Liviko kombel pakkuma kohverviina ning sama teed läheb Viljandimaa ettevõte Liiwi Heliis. Selles, et vahetult pärast Euroopa Liidu laienemist Eesti alkoholi märgatavalt suuremates kogustes üle lahe purjetama hakkab, pole erilist kahtlust. Ei tahaks aga uskuda, et see lõputult kestab. Viimaks peab kas Soome või Eesti tegema otsuse, mis kangema kraami hinnad kahes riigis võrdsustaks. Tasub meenutada, et äsja langetatigi Soomes kangel alkoholil aktsiisi 44 protsenti ja õllel 32 protsenti. See, et sama suunda jätkatakse, on kahtlane. Teistpidine tasandamine - et aktsiis hakkab Eestis kerkima - on aga suhteliselt tõenäoline. Küsimus seisab ainult ajas, sest Euroopa üldisele hinnatasemele ei saa me igavesti alla jääda. (Sakala) vaata lisaks:
JUHTKIRI:
EUROLIIDU HINNAHIRMUD
29.04.2004 Euroliidu eelõhtul sugeneb paljudes paanika - ükskõik, mis iganes kallimaks ei lähe, kõike kokku osta niikuinii ei jõua. Inimesed peavad paratamatusega leppima ning meenutama kas või oma laulva revolutsiooni eel pillatud sõnu: sööme kas või kartulikoori, peaasi, et oleme vabad. Vabadus ei kao euroliidus kuhugi, pigem on see liit vabaduse garantiiks, ent kartulikoori ka süüa ei taha, isegi mitte banaanikoori. Seetõttu ootab iga kodanik, et liitumisega kaasnev paratamatu üldine hinnatõus toob kaasa ka palganumbrite suurenemise. Küll aga on euroliidu paanika eel moosi sees müüjad, tootjad ja teenuste pakkujad. Paljud kaubapakkujad kasutavad inimeste hinnatõusuhirmu suisa ära. Juba mõnda aega ilmutatakse reklaame, kus õhutatakse igasuguseid kaupu kohe ostma, sest 1. maist on kallim. Kui ongi, siis terveks ülejäänud eluks ikka midagi varuks osta ei jõua ja teise ilma midagi kaasa ei vii. Sisseostetava suhkru hind ei ole ju tõusnud, küll on aga viimasel ajal ülikiiresti kerkinud poes müügil oleva suhkru hind. Ja seda ennekõike kokkuostuhulluse tagajärjel. Samuti kerkib bensiini hind päev-päevalt kindla üksmeelsusega. Eriti mõnusas meeleolus olevad praegu viina- ja õlletootjad, sest Soome spekulandid hakkavad seda ju nüüd massiliselt üle viima. Tänases Virumaa Teatajas räägib Viru Õlu müügidirektor oma uudistest. Rõõm on tõdeda, et omakandi firmal hästi läheb. Ehkki suured lehed kirjutavad eeskätt Saku ja Tartu tehastest, on Virumaa Teatajal heameel märkida, et just Haljalas hakati esimesena Eestis tootma kanget õlut, et just Haljalas hakati esimesena villima pastöriseeritud õlut. Revolutsioon on jäänud aga seni turunduse taha. Nüüd on aeg end näidata. Ja kui euroliit korrastab ka konkurentsivõitlust ausamaks, siis on meie maakonna väiksematelgi majandajatel tulevikus veelgi rohkem tulu loota. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
PEA SUNNIB UUS SEADUS TAARAT VASTU VÕTMA 
28.04.2004 Uus pakendiseadus paneb tootjad ja kaupmehed muretsema, sest nad peavad lühikese ajaga looma uue organisatsiooni, kes hakkab tegelema taara kogumisega. Pakendiseadus kohustab müügikohti vastu võtma pakendeid, millele on kehtestatud tagatisraha. Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi pakenditele 1. jaanuarist 2005. Tagatisraha suuruse määrab keskkonnaminister ja see ei saa väiksem olla kui 0,5 krooni. Tarbija tunneb selle ära märgi abil, mis on trükitud pakendile või etiketile. Tootjad, müüjad ja importöörid on uue seaduse järgi pakendiettevõtjad, kes peavad taastama süsteemi, mis lubab tarbijal kõik taara müügikohas või selle ähedal ära anda. Lõpptulemusena peaksid tekkima pakendiettevõtjate organisatsioonid, kes hakkavad korraldama pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist kogu riigis. Ettevõtjad ei oska praegu aga uue asja kohta midagi konkreetset öelda. AS-ist Viru Õlu anti vastus, et asi on veel liiga segane. AS-i Võhu Vein tehnoloog Maie Rattasepa sõnul on neil 60% klaastaarast praegu taaskasutuses, kuid edaspidi peaks see ulatuma 85%-ni. Tootjatel tuleb moodustada taarakäitlemise organisatsioon, aga kuidas täpselt see toimuma peaks, ei osanud Rattasepp öelda. “Ega need praegused taarapunktid vist hästi sobi,” tähendas ta. Säästumarketi juhataja Tiiu Kruve meelest võiksid ka toimivad taarapunktid süsteemi sobida. “Kaupluses peab siis selle kohta info väljas olema,” lausus ta. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Helve Remmeli sõnul on uue pakendiseaduse näol tegemist väga keerulise ettevõtmisega. “Selle seaduse rakendamine nõuab kõigepealt raha,” rõhutas ta. Helve Remmeli arvates on süsteem juba teises suunas sisse töötatud ja niisama lihtsalt vankrit teise teeserva ei pööra. “Tagatisraha juurutamine pole lihtne, on näidanud Saksamaa kogemus ja lõpptulemusena maksab selle kinni tarbija,” sedastas ta. Helve Remmeli hinnangul vähendab see kokkuvõttes ka ettevõtete konkurentsivõimet. Rakvere linna heakorranõunik Jüri Eljas näeb seaduse mõtet laiemalt. “Tulevikus peavad tootjad-kaupmehed panema püsti süsteemi, kus ka vanu autokumme või kodumasinaid saab lihtsalt ära anda,” rääkis ta. Praegu veel kehtiv pakendiseadus ei kohustanud ühtki ettevõtjat pakendijäätmeid koguma. Uus pakendiseadus jõustub 1. juunist. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLLE MÜÜK KASVAS 
28.04.2004 AS Pärnu Õlu müüs tänavu esimeses kvartalis 11,5% rohkem õlut kui mullu samal ajal, realiseerides 595 200 liitrit õlut. Sellest müüdi 260 000 liitrit Eestis ja 335 200 liitrit eksportturgudel. Aktsiaseltsi nõukogu esimees Charlie Viikberg ütles, et viimasel ajal on palju räägitud sellest, nagu poleks firma suutnud täita eesmärki saavutada kümneprotsendiline turuosa. "10% turuosa on strateegiline eesmärk, mille ajahorisondiks oli juba alguses seatud 3-5 aastat, mitte kaheksa kuud, mis on möödunud uue strateegia juurutamisest. Me ei näe põhjust eesmärki muuta ning töötame selle nimel, et see saavutada." (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
KEELAME KÕIK, MIDA KEELATA SAAB! 
28.04.2004 Loomulikult on alkohol saatanast. Nagu kõik muudki ihu ja hinge erutavad asjad. Loomulikult pole viisakas anda kaaskodanikele, eelkõige väikestele inimestele, suurema või pisema väega jooki pruukides halba eeskuju. Aga... No vähemalt õhtumaisest kultuuriruumist pole õnnestunud kellelgi kunagi alkoholi välja juurida. Ja miks peakski? Milleks röövida viisakatelt inimestelt võimalus jutu kõrvale jooki pruukida? Seda enam, et pitsike-kannuke-pokaalike ei pruugi kaugeltki kurja teha. Nagu ütleb sõber Jüri Pino, kes on muidu tark inimene ja pädev ka vägijoogiküsimuses: «Õlu pole mitte ainult toitev ja maitsev, vaid ka vitamiinirikas.» Nali! Vabandust. Paraku, tundub, on asjade keelamine võimureile hea vahend demonstreerimaks, kui karmi käega juhid nad on ja kuidas nad sirge seljaga korda majja löövad. Res Publica soov kaotada puhvetites suitsetamine on hea näide. Keelame kõik, mida keelata saab, taunime täie resoluutsusega kõike, mis liigub! Vaat siis rahvas näeb, et riik on juhitud! Ausõna, nagu väikesed lapsed mänguasjapoes: kõike kohe korraga ja palju. Aga pole Res Publica ses vallas mingi uudistegija. Näib, et kõik võimu juurde pääsenud lähtuvad seadusi ja ettekirjutusi nikerdades postulaadist, et iga kodanik on potentsiaalne pätt, kaabakas ja suli. Ning et kodanike kuritegusid vähegi ohjeldada, tuleb teha nii karmid seadused kui vähegi võimalik. On ju naeruväärne! Mäletate, «Kriminaalses talendis» ütles uurija kahtlustatavale, et palju kuritegusid pannakse toime sellepärast, et kurjategija ei tunne seadusi. Kahtlusalune, noor plika, lajatas seepeale uurijale: «Mitu pätti on sulle teatanud: «Ma tõesti ei teadnud, et võõrast korterist ei tohi telekat sisse vehkida!»» Pole ju mõtet seadusega keelata tänaval vastutulijale näkku sülitamist. Viisakas inimene ei tee seda niikuinii! Ja kui keegi teeb, küll kohus tal siis käsi väänab, seks pole vaja vastu võtta korralikule kodanikule alandavat seadust. Või siis teine variant - sundida muidu viisakat ja korratruud kodanikku seadust rikkuma. Mida muud aga teeb alkoholiseadus, mille 48. paragrahv teatab: alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on lubatud: 1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigus-aktis ettenähtud juhul. Ehk siis: jook on lubatud välikõrtsi territooriumil - suvaline reelinguga tänavakohvik - ja territooriumil, millel on selleks spetsiaalne luba: paslik näide on n.-ö. Pirogovi plats Tartus. Igal pool mujal avalikus kohas näiteks maitsvat ja vitamiinirikast pruukiv inimene rikub seadust. Sest «avalik koht» on kõik, mis ei ole sinu või sinu sõbra-seltsimehe eravaldus. «Avaliku koha» definitsioon meenutab vana nalja sellest, kuidas matemaatikud alustavad puurist põgenenud lõvi otsinguid: tagaajajad lähevad puuri, kust suur kaslane just lahkunud, panevad puuriukse kinni ja resümeerivad - lõvi on väljaspool puuri. Avalik koht on sisuliselt kõikjal, mis jääb väljapoole sinu maja tara, avalik koht on linnapark, jõekallas, mererand, metsaveer, Kuke raba... suur osa sest, mida ühes armsas reklaamis nimetatakse kõige ilusamaks levialaks. Paradoksaalne on see, et grüünes - näiteks laiatarbekasutuses olevas avalikus pargis - pikniku pidajad pudelit-paari veini pruukida ei tohi. Teeksid nad aga seda oma maja aias, oleks kõik korras. Mis sest, et aed asub linna ühe käidavama tänava ääres ja läbi hõredate lattide heidab seltskonnale pilgu iga mööduja. Uba on selles, et korralikud inimesed tegelevad niikuinii - kama kaks, kas toas laua taga või pargis piknikut pidades - üksteise ja oma joogiga. Ei tee lärmi, ei tülita möödujaid, on muidu viisakad ja seaduskuulekad. Võtavad avalikust grüünest lahkudes pudelid-topsidki kaasa. Ja kui viisakas kodanik, kes oskab lugeda, kirjutada, tunneb kella ega soovi kedagi solvata, muutubki ehk ülemeelikuks, ei hakka ta ju korda majja kutsuvale kaaskodanikule, seda enam siis politseile vastu. Mis siin kakelda, niigi häbi, et teistele tülinaks. Selge see, et möödakäija lapsevankrisse tikkuv inimene tuleb kinnimajja rahunema juhatada. Aga seks pole ju vaja vastu võtta eraldi määrust: avalikus kohas alkoholijoobes viibides kaaskodaniku lapsevankrisse ronimine keelatud. Usutavasti saab sellest aru ka seaduselooja - et suur, osa inimesi on puhtad ja kenad ega tee pahandust. Miks siis aga panna veiniga pikniku pidaja, muidu pargis õlle seltsis puhkaja tundma ennast kurjategijana? Või on asi hoopis selles, et korralikke inimesi on mugavam korrale kutsuda kui pätte? Piknikuline ehmatab ju kangeks, kui kuuleb, et on seadust rikkunud. Ei vaidle pikalt vastu (või kui, siis viisakalt) ja jookseb otse murult panka trahviraha üle kandma. Laamendajat tuleb aga taga ajada, temaga kakelda... Elu või asi! (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ALKOHOLI TARBIMINE KASVAB ENDISELT 
28.04.2004 Eestis on aasta-aastalt kasvanud alkoholi tarbimine ja tootmine, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) äsja ilmunud uuringust. Statistikaameti andmetel toodeti 2003. aastal Eestis 16,7 miljonit liitrit viina ja 103,7 miljonit liitrit õlut. Eelmise aastaga võrreldes on toodangu maht kasvanud vastavalt 16,4 ja 1,1 protsenti. Protsentuaalselt on kõige enam suurenenud siidri tootmise maht – 65,1 protsendi võrra, tõustes 3,39 miljonilt liitrilt 5,6 miljonile liitrile. Kangete alkohoolsete jookide toodangu mahu tõus on võrreldes 2002. aastaga aeglustunud. Kasv toimus nii sise- kui välisturu suurema nõudluse tulemusel, kuid eksport arenes siseturumüügist kiiremini. Siseturumüügis on enim kasvanud maitsestamata viina müük – 28,1 protsenti. Ka maitsestatud viina osteti eelmise aastaga võrreldes ligi kolm protsenti rohkem. Eesti kange alkoholi turu liider on endiselt AS Liviko, kes toodab rohkem kui poole nende jookide toodangust – 54 protsenti. Viiendik turust kuulub Asile Ofelia. Õlletootmise suurenemist ühe protsendi võrra on põhjustanud ennekõike välisturu nõudluse jätkuv kasv. Kasv on toimunud kangete (üle kuueprotsendiliste õllede) arvel. Nende osatähtsus siseturul on kasvanud kaks protsenti. Tervikuna müüdi õlut siseturule mullu üheksa protsenti vähem, võrreldes 2002. aastaga. Selle põhjuseks oli jahedam suvi. Väliskaubanduse andmed näitavad, et 2003. aastal jätkus alkohoolsete jookide ekspordikäibe kasv ning see oli suurem kui impordikäibe kasv. Alkoholi tarbimine Eesti elanik tarbib aastas alkoholi 13,2 liitrit
Mullu toodeti Eestis:
Turu jagunemine:
(Postimees) vaata lisaks:
REPLIIK:
MÕNUS TELEFONIHELI
Priit Rajalo, reporter 28.04.2004 Töövahendina rohkelt telefoni kasutades on üpris tüütu torust kuulata, et palun oodake, palun oodake, või siis lihtsalt mõttetut tilulilu. Kõige häirivam on loomulikult lihtsalt kinnine toon. Kuid proovige helistada Saku õlletehasesse. Kui peaks juhtuma, et telefoniliini teises otsas keegi toru ei võta või on parasjagu vestlemas, kostab sealt esiteks väike vabandus, et olete võetud kõnejärjekorda, ning siis Siis esitab teile näiteks Mati Nuude loo «Viva shampanja». Või soovitab Ivo Linna, et joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga. Ka Vello Orumetsa hääl ei lähe õlletehasesse helistajal päris meelest ära. Muusikapala kuulates kipub ununema isegi küsimus, mispärast õllefirmasse sai helistatud. Saku õlletehase ooteliinil olek tuleb kindlasti kasuks enne jaanipäeva, kui on tarvis õlle- ja joogilaulud taas meelde tuletada. (Postimees)
MEEDIAARVUSTUS:
RÄÄGI INIMKEELI!
Arno Jürjens, reklaamiagentuuri Taevas copywriter 28.04.2004 Saku Originaali telereklaam Kui eelmise aasta lõpus oli tunne, et kõik ei ole siiski veel pimeduseriiki kolinud, siis täna tuleb sellele tundmusele alla vanduda. Vaatame või Saku Originaali telereklaami. Ühes ajalehe reklaamiarvustuses kirjutas keegi kujundaja, kuidas teda on see reklaam valgustanud. Üksipulgi seletab kirjutis meile lahti Uuspõllu iga liigutuse ja eesmärgi. Noh, igaks juhuks. Äkki mõni ei saanud aru. Uuspõllule tahaks juba ise tänaval tere öelda. Oleks nagu tuttav ja samas ei ole ka – iga teine reklaam on Uuspõld. Ja siis saabub kirgastumishetk. Teatripiletid kukuvad kapi taha, vastik pintsak ja lips rebitakse seljast. Ma tahaks püsti tõusta, kummardada kirjutajale, minna võtta kõrtsis ühe hea õlu ja aplodeerida. Kohe nii pikalt, et käed verised. Kallid turundajad, te alahindate oma võimeid. Vaadake, mida see reklaam ühe asjaliku tavalise tööinimesega teinud on: teise luulekeeles rääkima pannud! Ja õpetanud kella kaheksani õhtul telerite ette jäänud väikelastele selgeks nii toreda eestikeelse sõna «kurat!». Süda läheb soojaks, kui vaatad oma kaheaastast last omavanustega kõva sõnaga suhtlemas. Mis juttu te ajate inimestele? Kogu austuses reklaami tegijate ees tahan teile meelde tuletada käitumisteadlaste Richard Petty ja John Cacioppo sõnu: «Et muuta suhtumist, tuleb muuta informatsiooni, millel suhtumine põhineb.» Mina sellele vastu ei vaidle, sest ei julge. Aga vaatame nüüd nimetatud reklaami läbi selle lause ja milline on tulemus: vein ei ole Originaal. Mehed! Kurat... Ei oska nagu kuidagi, kurat, mehed, ma ütlen, iseendaks jääda. Ma saan aru küll, et ettevõttel on vaja esmalt kasumit teenida, aga reklaam mõjutab inimest rohkem kui tõsielul põhinevad saated, raamatud, filmid. Ja ükspäev juhtub nii, et enamik mehi ei tahagi enam iseendaks jääda, sest neist on ühiskonnale kujundatud ühed lihtsad labase suuga õllejoojad. Mida te siis teete? Uue kampaania, mis väidab vastupidist või sootuks midagi kolmandat? Äkki võiks mõelda, et pikemas perspektiivis ei loe see, mida teha tootega, vaid see, mis inimese teadvuses on. Mõelge selle peale, enne kui järgmist kampaaniat koostama hakkate. (Postimees) vaata lisaks:
TALLINK:
VIINARALLI ON MÜÜT
27.04.2004 Tallink Grupi hinnangul on oodatud viinaralli näol tegemist müüdiga. Laevafirma analüüsi kohaselt on Euroopa Liiduga liitumise järel mõjud Tallinn-Helsingi laevaliiklusele pigem negatiivse varjundiga. “Meil oleks hea meel kui eksiksime, kuid arvame, et mingit kaubanduslikku hüsteeriat tegelikult ei tule,” ütles Tallink Grupi investorsuhete juht Marek Mägi. Tema sõnul on Soomest küll oodata maikuus suuremat reisijate arvu, kuid esimeste kuude järel olukord stabiliseerub. “Mingit senist maailmakorraldust muutvat viinarallit ei tule. Avalik arvamus on juhtinud asja endaga tegelejad teatavale eksiteele, mis võib nii mõnelegi valusalt kätte maksta. On oht, et Eestis suurtele lootustele rajatud viinaralli järel võib saabuda hoopiski teatud majanduslik pohmell,” rääkis Mägi. Tema sõnul on samas kõige olulisem muudatus Eesti laevanduse ajaloos tax free kaubandusest loobumine. “Keskkond võib muutuda prognoosimatuks. Lühikeses perspektiivis reisijad kindlasti võidavad, sest konkurents hoiab marginaalid väga madalal, kuid pikemat tulevikku silmas pidades võib see hakata mõjutama teenuse kvaliteeti,” sõnas Mägi. Tallink Grupp on piirkonna juhtivaid laevandusfirmasid. Ettevõtte on viimase poole aasta jooksul erinevate arendusprojektide kaudu loonud ligi 700 uut töökohta. (ÄP Online) vaata lisaks:
ALKOHOLITARBIMINE SUURENEB IGA AASTAGA 
27.04.2004 Alkoholitarbimine kasvab iga aastaga, 2003. aastal kasvas viina tootmine 16,4 ja õlle tootmine 1,1 protsenti, seda võrreldes 2002. aastaga. Mullu müüdi kanget alkoholi 11,2 liitrit iga elaniku kohta, sellest viin oli 74 protsenti. 2002. aastal müüdi viina 10,07 liitrit inimese kohta, sellest viin oli samuti 74%. Eelmisel aastal toodeti Eestis 16,7 miljonit liitrit viina ja 103,7 miljonit liitrit õlut, selgub statistikaameti ülevaatest. Konjuktuuriameti hinnangul on absoluutalkoholi tarbimine tõusnud 13,1 liitrini täiskasvanud inimese kohta, arvestades ka salaalkoholi osakaalu. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
JUHTKIRI:
VIINARALLI
27.04.2004 Eesti alkoholitootjad ja Tallinna kaubanduskeskused on 1. mail algavaks viinaralliks nii võimsalt valmistunud, et tõenäoliselt saavad nad mõningase pettumuse osaliseks. Mingil määral alkoholimüük muidugi kasvab – laevapiletite broneeringud tänavuseks kevadeks viitavad, et senisest rohkem soomlasi tuleb siia alkoholi ostma, tollipiirangute muutumist ära kasutama. Samuti näitab ootuste põhjendatust fakt, et rootslased hakkasid Taanist rohkem alkoholi ostma, kui Taani alkoholiaktsiisi alandas. Eesti riik teeks targasti, kui see, mis alkoholitootjatele ühe käega antud (Euroopa Liit), teise käega ära võetaks. See tähendab, et piirata tuleks alkoholi – viina, õlle jm reklaamimise võimalusi Eesti turul, piirata võiks alkoholimüügi aegu ja kohti (eeldusel, et samal ajal suudetakse ohjata salaviinaäri). Ega ka soomlastele “tarbijasõbralikult” suurtes pakendites alkoholi müümine pole eriliselt eetiline äri, aga vähemalt jäävad selle sotsiaalsed kulud Soome riigi kanda. Eestlaste alkoholitarbimise puhul pole sedagi lohutust: alkoholiaktsiis ning alkoholi tootmise-müügiga tegelevate inimeste tööhõive ja maksud ei korva kahju ja kulusid, mis liigsest alkoholitarbimisest tulenevad. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
RAJU
VIINARALLI PUHUL TOODAVAD TEHASED ALKOHOLI JUURDE ÖÖSITI
27.04.2004 
“Läbi aegade on Eestit vallutanud viikingid, taanlased, poolakad, sakslased, liivlased, rootslased ja venelased. Enne lahingusse sööstmist võtsid nad julgustuseks piiritust. Nad on läinud, nende traditsioonid jäävad,” kutsub tekst Remedia koduleheküljel. Uueks vallutuseks – alkoholiralliks ja viinatormiks – valmistuvad viinatootjad, eestlased siinpool ja soomlased sealpool lahte. Valmis on sadamaäärsed pubid, hotellid, kaubanduskeskused. Mõne päeva pärast saab senise liitri kange alkoholi asemel üle lahe viia kümme. Õllenormiks saab koguni 100 liitrit. “Kui vaja, võime villida ka öösel!” teatab Sirje Potisepp, Remedia kommertsdirektor. Laevapileteid on broneeritud paari kuu jagu, üle 50 000. Soomes broneeritakse veotaksosid. Eesti viinatootjate toorainevedajatel on raskusi, et Eestisse naastes oma autoga laeva peale saada. Soome külavanemad rendivad kamba peale bussi, et tervele külale liitrite ja liitrite kaupa kanget alkoholi tuua. Õllest rääkimata. Potisepp ennustab, et ega ralli üle paari kuu kesta. “Palju sa seda ikka kokku osta jõuad! Milleks? Surnuks ei saa ju ka ennast juua!” Ja tõdeb samas vaiksemalt, et noh, loomulikult saab ikka küll. Alkoholitootjatel on turistide liikumistrajektoor ka unepealt selge. Sellele rajale sadamast vanalinna on tehtud firmapoode, näiteks Liviko pood Mere puiesteel, rõhk on pandud kõikvõimalikesse keskustesse, pubidesse. Rahasajust jäävad paraku ilma väiksemad kohad: Lõuna-Eestist, Tartust, Saaremaalt vaevalt et keegi vägijoogikaste tarima hakkab. Tallinna sadamaala ja vanalinn ootavad aga selle nädala lõppu silmade sära ja pika käega. D-terminali vastas asuv pubi Poseidon teeb 1. mai ootuses oma plaanid ümber. Avada võiks juba kell 8, ei, pigem juba kell 7! Et püüda näljas turistid hommikusöögile ning esimesele õllele. Üleloomuliku kiirusega kerkib reisisadamasse uus Saku Rock Hotell. Müügiedu nimel on viinafirmad pakkunud meelituskaupu ning teinud ostmise tugavaks. Liviko tuleb välja multipakkidega, kus pehmetesse pudelitesse on kümme pooleliitrist viinapudelit pandud ning ühte pakendisse seotud. Kokku viis liitrit kanget alkoholi, viis saab veel juurde osta! Viru Valge panustab turistide seas soositumatele markidele – Viru Valgele ja Vanale Tallinnale. PET-pudeleid ehk pehmeid pudeleid kasutab ka Remedia. Samuti kümme pooleliitrist Crystali firmamärgi viinapudelit koos. “Kaubanduskeskused võiks hakata ostjatele ratastel kärusid boonusena kaasa jagama,” naerab Potisepp. “Kuid kärudele on mõelnud juba sadamapoed.” Soomes on kange alkoholi aktsiis kolm korda suurem kui Eestis. Tuntav hinnavahe toob laevatäied meie ettevõtete ja töötajate rõõmuks siia. Eriti suvehooaja hakul, mil saab ühendada puhkuse Pärnus või Saaremaal, et koju minnes alkoholilastide vedamisega end taas ära väsitada. “Esialgu võivad turistid õnnest ogaraks küll minna,” tõdeb Potisepp. “Remedia on suhteliselt väike tootja, kuid kõigi viinatootjate masinad töötavad alavõimsusel. Kui nüüd vaja, siis paneme masinad huugama ka öösiti – viin otsa ei lõpe kohe kindlasti!” Kui aastaid on olnud normiks üks liiter kanget alkoholi, siis nutikusest pole turistidel puudust tulnud – liitrist 80-kraadisest viinast segati kodus neli liitrit 40-kraadist vägijooki. Remedia kommertsjuht Sirje Potisepp ennustas, et trend peaks nüüd muutuma. “No see meenutab juba kiviaega… Eks selle 80-kraadise viina ostmise taga oligi see, et vähe sai üle lahe viia. Nüüd seda probleemi varsti enam pole,” ütles Potisepp. Magusal sadamaalal asuv Sadamarket on varunud alkoholi ja turistide ootuses on mure rõõmuga käsikäes – hirm, et õlletootjad hakkavad hinda tõstma. Sadamarketi OÜ peadirektor Priit Peramets tõdes, et loomulikult on nad varakult ostuhulluseks valmistunud. “Väike hirm on ainult selles, et õlletootjad võivad hinda tõsta. Praegu on näiteks suviti nii, et Saku saab otsa ja ka A Le Coq saab otsa. Aga eks kõik poed varuvad praegu,” tõdes Peramets. Tema sõnul on kõigis kauplustes mingi pind, kus saab suuremates kogustes alkoholi müüa. “Kui nüüd kange alkohol läheb vabaks, siis on oht, et veiniostmise osakaal väheneb,” nentis Peramets. “Kui Soome sai Euroopa Liidu liikmeks, siis arvati, et hakatakse Prantsusmaalt veini ja Saksamaalt õlut tooma. Seda ei juhtunud. Kui aga Taani aktsiisi alla lasi, kasvas alkoholiost rootslaste poolt märgatavalt. Nii et analoogne näide, mis Eestit ees ootab, on juba olemas.” Ta tõdes, et Eestiski võib juhtuda nii, et kauplused hakkavad enam meenutama hulgimüügibaase. Sadamarketis pannakse kangem alkohol eraldi alustele. Ikka et silma jääks ja oleks mugav osta. Perametsa sõnul oleneb väiksemates poodides palju sellest, mida hakkavad suured kaubanduskeskused tegema. “Kui nad panustavad puhtalt turistidele, siis peletavad kohaliku inimese ära. Aga mida nad siis talvekuudel teevad?” küsis Peramets. Ta nentis, et läbi aegade on jaanuar, veebruar, märts olnud alkoholimüügi mõttes nirud. Magusaim hooaeg on alanud. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
EESTLASTE ALKOHOLITARBIMINE SUURENEB IGA AASTAGA 27.04.2004 
Eestis on aasta-aastalt kasvanud alkoholi tarbimine ja tootmine, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) äsja ilmunud uuringust. Statistikaameti andmetel toodeti 2003. aastal Eestis 16,7 miljonit liitrit viina ja 103,7 miljonit liitrit õlut. Eelmise aastaga võrreldes on toodangu maht kasvanud vastavalt 16,4 ja 1,1 protsenti. Protsentuaalselt on kõige enam suurenenud siidri tootmise maht - 65,1 protsendi võrra - tõustes 3,39 miljonilt liitrilt 5,6 miljonile liitrile. Kangete alkohoolsete jookide toodangu mahu tõus on võrreldes 2002. aastaga aeglustunud. Kasv toimus nii sise- kui välisturu suurema nõudluse tulemusel, kuid eksport arenes siseturumüügist kiiremini. Siseturumüügis on enim kasvanud maitsestamata viina müük - 28,1 protsenti. Ka maitsestatud viina osteti eelmise aastaga võrreldes ligi kolm protsenti rohkem. Eesti suurim kange alkoholi turuliider on endiselt AS Liviko, kes toodab rohkem kui poole nende jookide toodangust - 54 protsenti. Viiendik turust kuulub AS-le Ofelia. Õlle tootmise suurenemist ühe protsendi võrra on põhjustanud ennekõike välisturu nõudluse jätkuv kasv. Kasv on toimunud kangete (üle kuueprotsendiliste õllede) arvel. Nende osatähtsus siseturul on kasvanud kaks protsenti. Tervikuna müüdi õlut siseturule mullu üheksa protsenti vähem võrreldes 2002. aastaga. Selle põhjuseks oli jahedam suvi. Väliskaubanduse andmed näitavad, et 2003. aastal jätkus alkohoolsete jookide ekspordikäibe kasv ning see oli suurem kui impordikäibe kasv. Kuigi eksport kasvas kiiremini, püsis väliskaubandusbilanss endiselt negatiivsena - 2003. aastal ületas import eksporti 2,5 korda. Välisturule müüdavast alkoholist hoidsid esikohta kindlalt enda käes viin ja liköör. Sissetoodavatest alkohoolsetest jookidest on esikohal konjak (brändi), viski ja viin. Sarnaselt varasemate aastatega on Eesti peamisteks ekspordipartneriteks Balti riigid. Õlle eksport Lätisse ja Leetu ulatus 85 protsendini. Viina müügis välisturule oli esikohal Leedu, kuhu müüdi 47 protsenti viina eksportkogusest. USA osatähtsus viinaturul suurenes 13 protsendilt 15 protsendile 2003. aastal. ESA andmetel on alkohoolsete jookide import suurenenud rahalises väärtuses 25 miljoni krooni võrra, ulatudes 693 miljoni kroonini. Kõige enam on kasvanud õlle koguseline import - 52 protsenti. Suurimad õlle impordimaad olid Soome ja Ukraina. Kuigi Soome püsib õlle impordi osas endiselt esikohal, on ta osakaal vähenenud drastiliselt 2002. aasta 52 protsendilt 31 protsendile. Ukraina õllede osakaal on Soomega peaaegu võrdsustumas, ulatudes 30 protsendini 2002. aasta 19 protsendiga võrreldes. Suurimat populaarsust on võitnud Ukraina plastpudelites õlled. Kanget alkoholi müüdi ühe elaniku kohta 11,2 liitrit, millest viin moodustab 74 protsenti, eelmise aasta näitajad vastavalt 10,07 liitrit ja samuti 74 protsenti. Võrdluseks võib tuua veel näiteks 1999. aasta kui kanget alkoholi müüdi inimese kohta 5,12 liitrit, viina osakaal siis oli 64 protsenti. Arvestades ka illegaalse alkoholi osa, on Eestis absoluutalkoholi tarbimine tõusnud 13,1 liitrini täiskasvanud inimese kohta (alates 15 eluaastast). Absoluutalkoholi tarbimine Eestis kasvab pidevalt ning on ligilähedane Prantsusmaa ja Saksamaa analoogsete näitajatega, märgib EKI. (Postimees) vaata lisaks:
BAIERLASED MARUS: MM-IL PEAB JOOMA AMEERIKA ÕLUT 26.04.2004 
Pärast seda, kui sai selgeks, et 2006. aasta jalgpalli MM-il Saksamaa staadionidel Saksa õlut juua ei saa, on Baierimaal kujunenud revolutsiooniline situatsioon. FIFA kavatseb kehtestada “õlle-tsensuuri” – sellest räägitakse Münchenis juba igal tänavanurgal, kirjutas ajaleht Frankfurter Allgemeine ja lisas, et enne hakkab Isarwasser teistpidi voolama kui baierlased säärasele diktaadile alluvad, s.t Ameerika lurri jooma hakkavad. Asi on nimelt selles, et FIFA ametlik partner on USA õllekeedukontsern Anheuser-Busch oma margiga Budweiser. See tähendab, et MM-i mängudel tohib staadionil nii reklaamida kui ka müüa üksnes seda õlut. Tõsi küll, soovituslikult võib MM-i piirkondlikel üritustel olla esindatud ka kohalik toodang. Kuid rangemas tõlgenduses tähendavat see, et näiteks Müncheni linnavalitsuse võistlusteaegsel vastuvõtul ei pea üksnes Budweiserit pakkuma. Frankfurdi ajaleht tõdeb, et baierlastele mõjub kohaliku õlle keeld suisa rahvuslikku väärikust riivavalt. Asi on aga veelgi hullem – uhkete Baieri mootoritehase toodete, BMW-de asemel veetakse jalgpallureid ringi Hyundai sõiduvahenditega, sest see Korea firma on nagu Ameerika õllevabrikki FIFA partner. Kuid sellega hädapärast isegi lepitavat. “Kui neil on tingimata vaja neid motoriseeritud rikshasid, olgu siis, palun väga,” olevat üldisem veendumus. Aga sellegipoolest, Ameerika õlu? See ei mahu pähe, suu sisse võtmisest rääkimata. No jah, kui just tõesti muud pole, kusagil Gobi kõrbes näiteks, siis võib ju seda ka juua, tunnistavad kõige sõbralikumad baierlased. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
JOODIKUT
EI SUUTNUD ÄRATADA KA ÜLESÕITNUD RONG
25.04.2004 
Purjuspäi raudteele magama jäänud mehhiklase rasket und ei häirinud ka temast üle sõitnud rong, ning mees pääses kogu loost ühegi kriimustuseta. Elektrik Jorge Lozano Lopez (32) tuli teadvusele alles siis, kui parameedikud sündmuspaigale jõudsid. “Ta pidi olema ikka väga purjus, kui ta kogu selle aja magas,” ütles Mehhiko põhjaosas asuva San Nicolas de los Garza tervishoiuametnik Jose Alfaro de la Rosa reedel. “Ime, et ta terveks jäi.” Vedurijuht märkas rööbastel lebavat Lozano Lopezt ja lasi meeleheitlikult vilet, kuid meest ta äratada ei suutnud ja ka rongi peatamiseks oli juba hilja. Rong sõitis magavast mehest puhtalt üle, ega puutunudki teda. “Ma lugesin kokku kõigest kuus õlut,” meenutas Lozano Lopez hiljem ajalehele El Norte usutlust andes. “Aga kes teab, kui palju neid veel võis olla. Mina ei mäleta.” (BNS)
ÕLLETEHASEL JOOKSEB JUUBELIAASTA 
23.04.2004 1879. aastal asutatud õlletehase 125. aastapäeva tähistavad õlletootjad juubeliõllega Jubileum ja tootepaketiga, mis sisaldab kalja, limonaadi ja long drink’i, ka valmib maikuus firma muuseum-degustatsioonisaal. Aktsiaseltsi enamusaktsiate omanik Charlie Viikberg ütles eile, et on tehase arenguga rahul. “Kuigi meie turuosa Eestis pole kasvanud, läheb meil praegu mulluse aasta sama ajaga võrreldes ekspordiks 12 protsenti toodangut rohkem,” rääkis Viikberg. Õlletehase juht Kalev Männe tunnistas, et enam pole toodangu pakkumisel seda muret, et keegi Pärnu õlut põhimõtte pärast tõrjuks. “Toodang on paranenud ja tarbijad on seda märganud,” sõnas Männe. Eile käisid tehases AS Bermuda juht Igor Trishkin ning ansambli Kuldne Trio liikmed Sepo Seeman, Jüri Vlassov ja Mihkel Smeljanski. Trishkinil on käsil tänavu juba kuuepäevaseks ja üleriigiliseks kasvanud ürituse “Tere, Pärnu suvi!” ettevalmistamine ja Pärnu Õlu saab selle sponsoriks. “Kuulsime, et firma ja selle toodang on oluliselt muutunud, ja tulime koostöölepingut pakkuma,” ütles Trishkin. Plaanide kohaselt hakkab Pärnu Õlu toetama nii üritust “Tere, Pärnu suvi!” kui Kuldse Trio juunis algavat juubelituuri “Aeg ei peatu, ei, ei ei”. Toetuse eest võib nendel üritustel müüa vaid Pärnu õlut, limonaadi, kalja, mineraalvett ja long drink’i, kolm viimast jooki lisanduvad tootepaketti mais. Trio liige Vlassov ütles, et tal on juubeliõlu veel maitsmata, seetõttu ei oska ta sellele hinnangut anda. “Aga Pärnu õlut olen joonud iidsetest aegadest saadik, 16aastaselt alustasin. Uus toodang on muidugi oluliselt parem kui varasem.” Nii Seeman kui Smeljanski möönsid, et pärnakail peaks olema heameel, et oma linnas on õlletootmine säilinud. Smeljanski kui “pool saarlane” lisas, et Saaremaal toodetavat õlut müüakse vaid saarel (??? EBG). “Oleks väga põnev, kui siinset õlut saaks samuti ainult Pärnus, aga firmal on siiski suuremad plaanid,” sõnas ta. Õlletehase kolmandal korrusel on kasutamata seisnud 200ruutmeetrisel pinnal remont lõppjärgus. Siia tuleb õlletehase muuseum-degustatsioonisaal. “On ju tore näidata lastele, kuidas siirupi või limonaadi tootmine käib, kuid kohta, kus külalised seda toodet maitsta saaksid, firmal pole,” selgitas firmajuht. Männe jutu järgi on huvi firmat külastada väga suur, sest tegemist on 100 protsenti Eesti kapitalile kuuluva firmaga. Pärnu õlletehase asutaja Johann Eduard Bliebernicht oli suur muinsusehuviline ja pani ühtlasi aluse Pärnu muuseumile. Õlletehas loodab oma muuseumi ekspositsiooni kokku sättides Pärnu muuseumi toele. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
TUDENGI KEVADMÄRJUKE 2004 
25.04.2004 Tudengite koduõlle valmistamise võistlus Maitsvat tudengiõlut on Eestis tehtud läbi aegade. Kui tunned, et ka sinul pruulimise kaunis kunst kindlalt käpas, siis registreeru allpool toodud kontaktandmetel hiljemalt 26. aprilliks ning asu õlut pruulima. Tudengiõlu on kindlasti:
Võta oma töövili kaasa 3-liitrises purgis reedel, 30.
aprillil kell 18.00 Tudengi varjupaika
Eelregistreerimine ja info:
(EBG) vaata lisaks:
TARBIJA: PARIM SÕBER ON SELGE PEA 23.04.2004 
Virumaa Teataja uuris, kas poes müüdavad alkomeetrid on pärast mõne õlle või siidri pruukimist ka õiged roolilubajad ja võrdles nende näitu politsei omaga. Viimasel ajal on poodidesse ja bensiinijaamadesse müügile ilmunud varasemaga võrreldes odavamad ja väiksemad alkomeetrid, mis on kohe sihtgrupi elava tähelepanu pälvinud. Maailma väikseimaks alkomeetriks tituleeritud Safe Drive hind maaletoojalt otse ostes on 354 krooni ja täpsema näidikuga Safe Mate hinnaks 590 krooni. Jaemüügis on mõlemad mõnikümmend krooni kallimad. Maaletooja OÜ Markato MK hoiatab, et tegemist ei ole täppismõõteriistaga, mille tulemust aktsepteeriksid politsei ja kohus. Tegemist on personaalseks kasutamiseks mõeldud alkomeetriga, mis juriidiliselt pole mõõteriist, vaid ainult indikaator, mis näitab, kas tohib sõita või mitte. Enne asja ostmist tahaks kindel olla, kas kulu ära tasub. Et trahvi tuleb maksta juhul, kui politsei alkomeeter numbreid näitab, siis sündis mõte võrrelda jaemüügi testreid politsei käsutuses olevaga. Testija varustas neli meest 4,2-protsendise õllega ja neli naist 4,7-kraadise väikese siidriga ning ennast alkomeetritega. Lõpuks pidid kõik osalejad puhuma vanemkonstaabel Tõnu Kalmi täpsesse mõõteriista. Testi käigus selgus kiiresti, et üks õlu ei tee midagi keskmisele mehele ega siider naisele. Väikesed alkomeetrid olid väga kitsid joovet näitama. Hinnalt odavam Safe Drive ei soostunud üle nulli näitama ka pärast seda, kui sinna puhus kolm õlut ära joonud mees. Politsei alkomeeter näitas samal ajal 0,5 promilli. Tühja kõhu peale joodud siidri peale näitas tund hiljem Safe Mate 0,1 promilli ja politseitester 20 minuti pärast puhast nulli. Vahelejääjad väidavad politseile sagedasti, et jõid kunagi ammu hommikul vaid ühe õlle… Kõnealuses testis osalenud noore mehe lõuna ajal joodud õlut ei tuvastanud tund hiljem ükski kolmest aparaadist. “Vähe võib ta näidata, aga sellist kapsast nagu mina, ei tohiks küll rooli lasta,” kommenteeris keskealine naine, kelle siidrit aparaat tunnistada ei tahtnud. Keskpäevasest siidrist kerge uimasuse tekkimist märkisid teisedki naiskatsealused, kuid mingiks joobesarnaseks asjaks nad seda nimetada ei lubanud. Erinevatel inimestel avaldus alkoholi joomine erinevalt. “Kõik oleneb ikkagi organismist,” võttis üks naine proovi kokku. Temal näitas Safe Mate tund pärast siidrit 0,1 ja poole tunni pärast politseitester nulli. Aga pisikesedki arglikult tekkinud üle nullised arvud kadusid ekraanilt nagu silmamoondus pärast seda, kui siidrile ja õllele paar pirukat peale hammustati. Mingit süsteemi oli raske näha. Kord näitas Safe Mate rohkem, kord vähem, vahel ka mitte midagi. Seal, kus politsei alkomeeter näitas joobeks 0,8 promilli (kõhna mehe kaks hiljuti joodud õlut ja tühi kõht), soostus testseade tunnistama vaid 0,2 ühikut. Rooli istuda ei tohi nagunii ühel ega teisel juhul, seega polegi arvude ühildumine antud juhul oluline. Kaks meest ja kaks naist said kirja absoluutse nulli kaks tundi pärast pudeli õlle või siidri joomist kõigilt kolmelt alkomeetrilt. Kahel mehel, kes mõne tunni vältel tasapisi paari õlut libistasid, tuvastas promillid nii politseimõõdik kui ka Safe Mate. Viimane andis küll märkimisväärselt väiksema tulemuse. Ühel siidrit joonud naistest näitas politsei alkomeeter 1,5 tundi hiljem 0,3 promilli, Safe Mate hindas sama tulemit veerand tundi varem 0,1 vääriliseks ja hiljem taandas sellegi nulliks. Teisel naisel osutus politseinikule puhudes olevat 0,2 promilli, alkoholi sedastas ka Safe Mate, hinnates taset küll väiksemaks. Safe Drive jäi endale kindlaks ja testis kaineks kõik puhujad võrdselt. Miks väike aparaat midagi ei näidanud, ei osanud maaletooja kommenteerida. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
KUI PALJU ALKOHOLI TARVITATE ÜHE NÄDALA JOOKSUL? 23.04.2004 
Kuna parajasti toimub pingeline ühiskondlik arutelu öise alkoholimüügi keelustamise asjus, tundis Arkaadia huvi, kui palju tulu laekub alkoholitöösturite kassasse kirjanikelt. Reale kirjanikele esitati ülalolev küsimus, millele suurem osa jättis vastamata. Üheksast vastanust on kaks kolmandikku ehk 66,6% täiskarsklased, üks kolmandik ehk 33,3% tarbib mõõdukalt. TARMO TEDER
OLEV REMSU
KIVISILDNIK
TÕNU ÕNNEPALU
FS
TEET KALLAS
JOHNNY B. ISOTAMM
JAAN MALIN
PEETER SAUTER
(Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
TAARA TAGASIOSTUKOHUSTUS TÕSTAB SELLE HINDA 23.04.2004 
Uuest aastast kehtima hakkav taara tagasiostu kohustus tõstab küll taara hinda, kuid vanade pudelite pealt teenimise võimalust see inimestele tõenäoliselt ei anna. Tõenäoliselt tõuseb taara hind uuest aastat õllepudelite puhul ühe krooni ja 40 sendini. Keskkonnaminister ei ole pandi suurust küll veel kehtestanud, kuid sellist hinda on soovinud tööstused ning neist esimesed on pandimärgi koos hinnaga juba etikettidelegi trükkinud. Tõenäoliselt sai esimesena sellega hakkama Tartu Õlletehas, kelle pandimärgiga varustatud toodangut on juba ka müügis. «Kuna alguses räägiti, et pant hakkab kehtima juba maist, siis trükkisime vastavad sildid valmis ning suunasime kaubandusse,» rääkis õlletehase juhataja Tarmo Noop. «Nüüd kui selgeks on saanud selle aja pikendamine, me rohkem uute siltidega pudeleid välja ei lase ja ootame ära aasta lõpu.» Noobi sõnul ei muuda tagasivõtukohustus tööstuste jaoks enam suurt midagi, sest seadus paneb tagasiostukohustuse kaupmeestele. Küll tõuseb tööstuse jaoks pudeli hind, kuigi sedagi suurust on veel vara öelda. Praegu ostab näiteks Tartu tehas pudeleid kokku hinnaga kroon ja 38 senti. Uuest aastast võib see hind kerkida paarikümne sendi jagu. «Praegu teenivad taarapunktid või kauplused taara kokkuostu ja müügi vahena umbes 30 senti, kuid see summa peaks tulevikus vähenema,» rääkis Noop. Tema sõnul on kaupmehed küll taotlenud, et taara tagasivõtu kulud peaks näiteks õllepudeli kohta olema 60 senti, kuid seda hinda peab Noop ülepingutatuks. «See tähendaks praegusega võrreldes kaks korda väiksemat efektiivsust, mis ei ole suurenevate mahtude juures aga normaalne,» lisas ta. Uuest aastast ostetakse jätkuvalt kokku ka varem välja müüdud taarat, millel pandimärki ei ole. Sellisel juhul ei maksta Noobi sõnul kaupmehele aga käitlustasu. Seetõttu võib uskuda, et vanu pudeleid hakkavad kaupmehed jaanuarist kokku ostma praeguse hinnaga, andes selle eest umbes krooni. Kaupmehed on lubanud kokkuostukohustuse suuremates poodides lahendada taaraautomaatidega, mis hakkavad vastu võtma nii klaas-, plast- kui metalltaarat. Neile kolmele taaraliigile rakendub jaanuarist ka tagatisraha süsteem. Taaraautomaat võimaldab kauplusel pääseda ka sularahaga arveldamisest, sest automaat annab taara eest tsheki, mille eest saab samas poes oste teha. Samuti hakatakse tõenäoliselt koostööd tegema ka praeguste taarapunktidega, kellega sõlmitakse vastavad lepingud. Prisma Baltikumi juhi Arttu Laine sõnul ei ole taara kokkuostu süsteemi siiani aga täpselt veel välja töötatud, mistõttu on raske öelda, kes kokkuostuga lõpuks tegelema hakkab. Kui suured poed saavad lihtsamini hakkama taaraautomaatidega, siis väikepoodide omanikud on muutunud murelikuks, sest probleeme võib tekkida kokkuostetud taara edasimüümisega. Märjamaa poodniku Juhan Karu sõnul on klaastaaraga asjad lihtsad, sest selle ostab tööstus kokku. «Mida teha aga plasti ja plekiga, sest selle järele ei ole küll kedagi tulemas,» rääkis ta. «See on isegi suurem probleem kui taara hoiustamine, sest mingi kuuri saab poe kõrvale ikka ehitada.» Tema hinnangul oleks väiksemates piirkondades võinud tagasivõtukohustuse ikkagi toimivate taarapunktide õlule panna. (Postimees) vaata lisaks:
TARBIJA: KAS KANGE ÕLU ON EESTLASTE SEAS POPP? 23.04.2004 
Eesti õlletootjate kaubavalikus hakkab silma kõrge alkoholisisaldusega markide suur hulk. Kui vaadata vaid Eesti kahe suurema õlletootja, Saku Õlletehase ja A. Le Coqi pakutavat, tõmbavad poelettidel eelkõige pilku Sorts (8%), Presidendi 8 (8%), Presidendi 10 (10%), Hard Rock (7,5%), Turbodisel (7,5%), Saaremaa X (10%) ja Bock (8%). Samas lahjemate, vähem kui viieprotsendiliste õllede hulka kuuluvad enamasti vaid üks-kaks premiumõlut, mille mahuprotsent jääb 4,7 ja 4,9 vahele, ning 4,2-protsendiline pilsner. «Sakala» tarbijatoimetusel tekkis küsimus: kas tõesti on eestlastel nii suur huvi kangete õllesortide vastu ja õlu on seltskonnajoogist muutumas odavaks purjusoleku saavutamise vahendiks? Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Kristina Seimann selle seisukohaga nõus ei olnud. «Saku Õlletehase kõige rohkem müüvad õlled on 4,6% Saku Originaal ja 5,2% Rock ning mahult on meie tooteportfellis jämedam ots ikkagi kergemate õllede käes. Lisaks on meil 5% Saku on Ice, 5% Carlsberg, 5,2% Saku Hele ja 4,2% Presidendi Pilsner. Nii et ka koguseliselt on suurem rõhk kergematel õlledel,» rääkis Seimann. Samas tunnistas ta, et kangete õllede osa turul on viimastel aastatel kasvanud. «Saku kui turuliidri roll on pakkuda siiski igas tooterühmas head õlut. Pruulime seda, mida inimesed soovivad, ega kirjuta neile eelistusi ette.» Küsimusele, kas Eestis on müügil ka palju eriti kangeid õllesid, vastas Seimann hoopis näitega viinamaailmast. «Pigem on Eestis, võrreldes naaberriikidega, kui Venemaa välja arvata, müügil palju sorte soodsa hinnaga viinasid. Viinaturg areneb Eestis jõudsalt ja seda eelkõige lahjema alkoholi arvelt.» Seimanni arvates ei tarbi eestlased kanget õlut eelkõige seetõttu, et kähku ja odavalt purju jääda. «Õlut peetakse ikkagi kergeks alkohoolseks joogiks, mida uuringute alusel juuakse koos seltskonnaga meeleolu loomiseks. Viina võetakse aga sageli üksi ja hoopis teistel eesmärkidel.» Aktsiaseltsi A. Le Coq juhatuse esimees Tarmo Noop leidis nagu Kristina Seimanngi, et kangemad õlled konkureerivad eelkõige viinaga. «Kui inimene ka ostab kanget õlut, on see ikkagi parem, kui ta võtaks selle asemel viina. Õllejoomine on rohkem seltskondlik tegevus, viinapitsi kummutamine käib tunduvalt kiiremini. Ja pealegi ei püsi õllest saadav joove nii kaua kui viina oma,» kõneles Noop. Tema arvates pole ka A. Le Coqi tooteportfellis ülearu palju kangeid õllesid. «Rohkem kui 6-kraadiste õllede osa on meil natuke üle 30 protsendi, seega on enamik läbimüügi põhjal lahjad õlled. Mõni aeg tagasi oli kangete õllede turuosa 40 protsenti, nii et see on langenud.» Noop lisas, et piirkonniti on õlletarbimine muidugi erinev. «Maal läheb rohkem kange kraam, linnas eelistatakse jälle lahjemat.» Kangete õllede tinglik piir läheb Eestis Tarmo Noobi sõnul 6 ja 7 kraadi piirilt, kuid enamik kangetest õlledest hakkab meil 7,5 kraadist. «Kuni 4,7-kraadist õlut peetakse meil üldiselt lahjaks ja kuni 5,5-kraadist keskmiseks.» Noop tõi välja paralleeli teiste Balti riikidega. «Kui Eestis on premiumõllede protsent 4,7 kandis, siis Lätis ja Leedus on sellise kangusega õlled odavad pilsner-tüüpi õlled. Neil peab premium olema kindlasti 5,2-5,3 kraadi.» Kuigi Soomes ja teistes Skandinaavia maades võib müügil näha palju madala alkoholisisaldusega, umbes 2% õllesid, on nende turuosa Noobi hinnangul väike. «Soomes on enam müüdavad õlled 4,5-4,7 kraadi, aga riigi alkoholipoliitika järgi ei tohi tavalistes toidupoodides kangemaid kui 4,7-kraadiseid õllesid müüa,» selgitab Noop. «Ma arvan, et kui soomlastel oleksid samad müügitingimused nagu meil, jooksid ka nemad tunduvalt rohkem kangemaid õllesid.» Kristina Seimanni meelest on asi ka selles, et Eestis on lahja ja kange alkohol suhteliselt sarnaste piirangutega, seevastu Euroopas üldiselt tehakse neil suuremat vahet ja pigem on suund lahjema alkoholi tarbimisele. «Ilmselt on see üks põhjus, miks Eestis viinaturg jõudsalt kasvab, samas kui õlleturg kipub kahanema.» Eesti õlletehaste tooteportfellist puuduvad aga lahjad tumedad õlled. Saku Tumeda alkoholisisaldus on 6,7 ja Saku Porteril 7,5%, A. Le Coqi Porteril 6,5%, samas kui näiteks tshehhid js slovakid pakuvad ka 3,8% tumedaid õllesid. A. Le Coq tegi mõni aeg tagasi küll tumedat Blacki, mille alkoholisisaldus jäi 5% kanti, kuid nüüdseks on see turult kadunud. «Ju me pole suutnud seda segmenti tarbijatele küllalt atraktiivseks teha. Eks nõudlust saa me tekitada ikka ise turundustegevuse kaudu,» rääkis Tarmo Noop. «Seni pole lahjemate tumedate õllede müügitulemused meie ootustele vastanud ja seetõttu on nende tootmine lõpetatud. Olen aga optimistlik ja arvan, et selles suunas tasub proovimist jätkata.» Ka Kristina Seimann kinnitab, et eestlased on harjunud tumedatest linnastest pruulitud kangema ning tugevama maitsebuketiga tumeda õllega, nagu on Saku Tume ja Porter. Kohalikke maitse-eelistusi näitab Tarmo Noobi sõnul ka see, et kõik, kes on Eestis proovinud kolmeprotsendilisi õllesid turustada, on kõrbenud. Kõige rohkem sarnaneb eestlase õllemaitse Noobi tähelepanekute järgi skandinaavlaste omaga. «Eesti õlu peab olema kergesti joodav ega tohi olla väga tugeva humalaga. Kesk-Euroopa õlledes on oluliselt rohkem humalat ja need on konsistentsilt hoopis raskemad. Kogu maailma maitsegammat vaadates võib aga täheldada, et suund on raskemalt kergema poole,» hindas ta. Kangemad ja lahjemad Eesti õlled Viru Õlle Frederik Tosin (12%)
(Sakala) vaata lisaks:
KUI PALJU TEIE PAKUTAV KAUP EUROLIIDUS KALLIMAKS LÄHEB? 23.04.2004 
. . . Cardo Remmel, Saku Õlletehase juhatuse esimees Õllede puhul on peamiseks tooraineks linnas, mille hind on viimase kolme aasta jooksul ELis tõusnud ja tänaseks maailmaturu hindadega ühtlustunud. Seetõttu täiendavat tooraine hinna tõusu õllede puhul seoses ELiga näha ei ole. Tõuseb aga suhkrusiirupi hind, mida me kasutame oma limonaadides ning mitmetes teistes jookides, mis teeb ettevõttele nende tootmise kallimaks. Osa toodete puhul otsime alternatiivseid võimalusi, et tooraine kallinemise efekti vähendada. Kui palju aga suhkrusiirupi hinna tõus mõjutab erinevate toodete turuhinda, selle paneb paljuski paika turg. (lühendatult Postimees)
TÄNAVU KASVAS ÕLLEMÜÜK LIGI VIIENDIKU VÕRRA 22.04.2004 
Eesti Õlletootjate Liidu andmeil müüdi Eesti siseturul tänavu esimeses kvartalis 19,7 miljonit liitrit õlut, mis on 18 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajavahemikul, mil müügimaht oli 16,7 miljonit liitrit. Õllemüügi olulise tõusu peamine põhjus on odavamate õllede müügi suurenemine, kuna esmakordselt on kõik Eesti õlletehased hakkanud õlut müüma ka plastpudelites. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on suuremad kodumaised õlletehased oma müüki suurendanud, peamiselt tänu turumahu üldisele suurenemisele ning impordi vähenemisele. Esimeses kvartalis jagunes õlleturg Eesti Õlleliidu andmeil järgmiselt: Saku õlletehas 41,9 protsenti, järgnevad Tartu õlletehas 33,7 protsenti, Viru õlletehas 17,1 protsenti, Pärnu õlletehas 1,3 protsenti, Nigula õlletehas 0,6 protsenti, Saaramaa õlletehas 0,3 protsenti ning Sillamäe õlletehas 0,1 protsenti. Importõllede osakaal moodustas 5 protsenti. Eelmise aasta esimeses kvartalis jagunes õlleturg järgmiselt: Saku õlletehas 44,2 protsenti, Tartu Õlletehas 38,3 protsenti, Viru õlletehas 6 protsenti, Pärnu õlletehas 2,8 protsenti, Nigula õlletehas 1,3 protsenti, Saaremaa õlletehas 0,4 protsenti, Sillamäe õlletehas 0,1 protsenti ning importõlu 6,9 protsenti. (Postimees) vaata lisaks:
VIINARALLIT
OODATAKSE MÕLEMAL POOL LAHTE
22.04.2004 
Nii soomlased kui ka Eesti reederid valmistuvad agaralt kahe nädala pärast käivituvaks viinaralliks. «Soomes oodatakse 1. maid pikisilmi,» ütles Postimehele Tallinna sadamas ennast Helsingi laevale sättinud 25aastane Teppo. «Praegu viin koju kahe pappkastiga õlut ja liitri viina, kuid vappuks tulen jälle Tallinna, et siit juba tunduvalt suurema alkoholikogusega koju minna.» Turun Sanomate andmetel pakub näiteks Silja Line reisijatele võimalust tellida alkohol ette ja jätta vedu laevafirma korraldada. Eeltellimuse võib teha kas interneti kaudu või reisi ajal. Tellimuse eest maksab inimene Tallinnas,» ütles Silja Line'i infojuht Tuomas Nylund. Ettetellimiste võtmine võimaldab laevafirmadel paigutada last trümmi, et see ei võtaks salongis ruumi. Tallinki finantsjuhi Marek Mägi sõnul arutatakse praegu, mismoodi alkoholimüük logistiliselt korraldada. «Kiirlaevadel tuleb ilmselt mõned autod maha jätta ja nende asemel alkohol autotekile paigutada,» märkis Mägi. (Äripäev / SL Õhtuleht) vaata lisaks:
PLASTIKTAARA KASVATAS ÕLLEMÜÜKI 18 PROTSENTI 22.04.2004 
Eesti Õlletootjate Liidu andmetel müüdi tänavu esimeses kvartalis Eesti siseturul 19,7 miljonit liitrit õlut, mis on 18 protsenti rohkem kui mullu samal ajavahemikul. Liidu hinnangul on õllemüügi olulise tõusu põhjus odavama klassi õllede senisest suurem turuletulek - esmakordselt on kõik Eesti õlletehased oma tootevalikus esindatud plastiktaaras õlledega. Esimeses kvartalis oli endiselt turuliider Saku õlletehas 41,9 protsendiga, järgnesid Tartu õlletehas (33,7%), Viru õlletehas (17,1%), Pärnu õlletehas (1,3%), Nigula õlletehas (0,6%), Saaremaa õlletehas (0,3%) ja Sillamäe õlletehas (0,1%). Importõllede osakaal moodustas 5 protsenti õlleturust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes Tartu turuosa 4,6 ja Saku 2,3 protsenti. Viru õlletehase turusoas suurenes 11,1 protsenti. Perioodi jooksul on jätkuvalt tõusnud odavama klassi ja kangete õllede osakaal turust. Sellepärast on mahuliselt tõusnud Viru õlletehase osakaal, seda just odava plastpudelis oleva õlle tõttu. Kodumaised tootjad on suutnud perioodi jooksul oluliselt vähendada importõllede müügi osakaalu turul. Eelmisel aastal konkurentsitult odavate õllede müügiliider olnud Obolon on leidnud Eesti tootjate poolt väärika vastuseisu ja oma positsiooni loovutanud. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
KÕIK MÜÜGIKOHAD PEAVAD HAKKAMA TAARAT VASTU VÕTMA 21.04.2004
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu pakendiseaduse, mis muuhulgas kohustab kõiki müügikohti võtma vastu pakendeid, millele on kehtestatud tagatisraha. Uus seadus kehtestab ka tagatisraha õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi pakenditele alates 1. jaanuarist 2005. Tagatisraha suuruse määrab keskkonnaminister, kuid see ei saa olla vähem kui 0,5 krooni. Tagatisrahaga pakendi tunneb tarbija ära vastava märgi abil, mis peab olema trükitud pakendile või etiketile. Sarnane pakendite tagasivõtmine on tuttav kroonieelsest ajastust. Uue seaduse alusel on pakendiettevõtjatel kohustus pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses tarbijalt tagasi võtta. Kuivõrd selle täitmine on keeruline, on võimalik vastuvõtu- ja taaskasutamise kohustus üle anda pakendiettevõtjate moodustatud ja keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Selle tulemusena peaksid tekkima pakendiettevõtjate organisatsioon(id), mis hakkavad korraldama pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist kogu riigis. Kehtiv pakendiseadus ei võimalda kohustada konkreetses omavalitsuses ühtegi ettevõtjat pakendijäätmeid koguma. Nii kehtiva seaduse kui eelnõu kohaselt kogutakse ja töödeldakse pakendialaseid andmeid Riiklikus Pakendiregistris. Nende andmete olemasolu on oluline näitamaks taaskasutamise sihtarvude täitmist. Pakendi ja pakendijäätmete alast arvestust peavad pidama ja Pakendiregistrile esitama pakendi tootjad, tühja pakendi sisse- ja väljavedajad, pakendijäätmekäitlejad ja pakendiettevõtjad, välja arvatud pakendatud kauba müüjad. Praegu kehtiv, 1995. aastast pärinev pakendiseadus seadis eesmärgiks taaskasutada 2001. aastaks vähemalt 50 protsenti pakendijäätmete üldmassist. Üleriigilise jäätmekava kohaselt oli tegelik pakendijäätmete taaskasutamise tase 2001. aastal vaid 15 protsenti. Uus pakendiseadus jõustub 1. juunist. (Postimees) vaata lisaks:
REPLIIK:
LIIALDATUD OOTUS
21.04.2004 Viimastel nädalatel on Eesti ajakirjanduse üheks meelisteemaks, kuidas inimesed paaniliselt soola, kodumasinaid ja suhkrut ostavad. Naabrid soomlased seevastu lõbustavad oma lugejaid lugudega algavast viinarallist. Mõlemad räägivad ostuhullusest, mille põhjused tegelikult segaseks jäävad. Tallinna ja Helsingi vahel kurseerivad suuremad laevafirmad on asunud ehitama kaidele viinaladusid ning pakkeliine. Kõik mõistagi selleks, et Tallinna väisav põhjanaaber võiks päevakese rahulikult vanalinnas veeta, siis, kaks kätt taskus, sadamasse tulla ja sealt oma kümned õlle-viinakastid kaasa võtta. Asja juures on ainult üks aga. Kas soomlased ikka hakkavad nii meeletult Eestist alkoholi ostma, et selle nimel on laevafirmadel mõtet ladusid ehitada, tootjatel viinakohvreid komplekteerida ning kauplustel lisalette paigaldada. Samal teemal, kuid pisut väiksemas mahus, kirjutasid Soome ajalehed ka eelmise aasta lõpus, kui ees seisis Soome ja Saksamaa vahelise piiri avanemine. Ka seal on soomlaste jaoks alkohol odav. Tulemus oli aga see, et esimesel paaril päeval viinaturiste küll jagus, kuid hiljem nad kadusid. Sestap usuvad paljud, et nii läheb ka Eestis. Võib-olla venib paar päeva siin paariks nädalaks, kuid pikka viinarallit ikkagi oodata ei ole. Ei jaksa ju isegi soomlased lõputult juua. Liiatigi leiab Soomest juba sagedaste sooduspakkumiste ajal õlut sama hinnaga kui Eestist. (Postimees) vaata lisaks:
ALKOHOLI
MÜÜK KASVAB TALLINNAS KOLMANDIKU
21.04.2004 Ekspertide hinnangul ostavad praegu kuni kolmkümmend protsenti Tallinnas müüdavast alkoholist soomlased. Mai alguses suurenev soome turistide hulk võib Citymarketite juhi Riho Maureri sõnul nende ostetavad alkoholikoguseid isegi kahekordistada. Kogu turg kasvaks Tallinnas seeläbi ligi kolmandiku. Nordic Jet Line’i müügijuhi Sigrid Tammesi kinnitusel on juba praegu nende kiirlaevadele broneeritud kolmandiku võrra enam pileteid kui mullu. Alkoholitootja Liviko turundusdirektori Janek Kalvi hinnangul müüakse soomlastele praegu Eestis valmistatavast alkoholist 6-7 protsenti. «Maist tõuseb soomlaste osa ilmselt üle kümnendiku, kõige optimistlikemate prognooside kohaselt 15 protsendini,» rääkis Kalvi. Soomlaste alkoholiostude kasv tähendab Eesti tootjatele igal kuul kümneid miljoneid kroone lisatulu. Enamik alkoholitootjaid teeb seetõttu ka müügi suurendamiseks eeltööd. Liviko toob lähiajal turule näiteks uued turistidele mõeldud viinakohvrid ning sarnaselt suurte veinipakkidega kraaniga bag-in-box kolmeliitrised viinapakendid. Uus pakend on Kalvi sõnul funktsionaalne, võimalikult kerges taaras ning kraaniga. «Niinimetatud sangaga viinakohvrites, mis sisaldavad endas kümme pooleliitrist plastpudelit, tulevad müügile Viru Valge ja Viru Valge Vägev,» rääkis Kalvi. Õlletootjad on aga investeerinud purgivillimise seadmetesse ning multipakkide valmistamisse, sest soomlased ostavad peaaegu kogu oma õlle 0,33-liitristesse purkidesse villituna, mis omakorda on pakitud nn ekspordikohvritesse. (PM) (Postimees) vaata lisaks:
RIIGIKOGU VÕTTIS PAKENDISEADUSE VASTU
21.04.2004 Riigikogu võttis vastu pakendiseaduse, mis kergitab ühekordsete pakendite hindu. Tagastatav pakend peab seaduse järgi maksma vähemalt 50 senti. Uue seaduse alusel on pakendiettevõtjatel kohustus pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses tarbijalt tagasi võtta. Kuivõrd selle täitmine on keeruline, on keskkonnaministeeriumi teatel võimalik vastuvõtu- ja taaskasutamise kohustus üle anda pakendiettevõtjate moodustatud ja keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Selle tulemusena peaksid tekkima pakendiettevõtjate organisatsioonid, mis hakkavad korraldama pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist kogu riigis. Kehtiv pakendiseadus ei võimalda kohustada konkreetses omavalitsuses ühtegi ettevõtjat pakendijäätmeid koguma. Seetõttu toimub see praegu ainult suuremates omavalitsustes. Uus seadus kehtestab ka tagatisraha õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi pakenditele alates 1. jaanuarist 2005. Tagatisraha suuruse määrab keskkonnaminister, kuid see ei tohi olla vähem kui 0,5 krooni. Müügikohad peavad hakkama tagasi võtma pakendit, millele on kehtestatud tagatisraha. Selle vastuvõtu kohustuse saab lepinguga üle anda teisele vahetus läheduses paiknevale müügikohale (nt erinevad müügikohad suurtes kaubanduskeskustes). Tagatisrahaga pakendi tunneb tarbija ära vastava märgi kaudu, mis peab olema trükitud pakendile või etiketile. Sarnane pakendite tagasivõtmine on eestimaalastele tuttav kroonieelsest ajastust. Nii kehtiva seaduse kui eelnõu kohaselt kogutakse ja töödeldakse pakendialaseid andmeid riiklikus pakendiregistris. Nende andmete olemasolu on oluline näitamaks taaskasutamise sihtarvude täitmist. Pakendi ja pakendijäätmete alast arvestust peavad pidama ja pakendiregistrile esitama pakendi tootjad, tühja pakendi sisse- ja väljavedajad, pakendijäätmekäitlejad ja pakendiettevõtjad, välja arvatud pakendatud kauba müüjad. Praegu kehtiv, 1995. aastast pärinev pakendiseadus seadis eesmärgiks taaskasutada 2001. aastaks vähemalt 50% pakendijäätmete üldmassist. Üleriigilise jäätmekava kohaselt oli tegelik pakendijäätmete taaskasutamise tase 2001. aastal vaid 15%. Ainukese Euroopa Liiduga liituva riigina ei ole Eestil EL pakendidirektiivi osas, millest ka 50% taaskasutuse nõue tuleneb, üleminekuperioodi. Seetõttu olid põhimõttelised muutused pakendialases seadusandluses vältimatud. Uus pakendiseadus jõustub 1. juunist 2004. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
VIINARALLIT
OODATAKSE MÕLEMAL POOL LAHTE
21.04.2004
Nii soomlased kui Eesti reederid valmistuvad agaralt kahe nädala pärast käivituvaks viinaralliks – kui esimesed ostavad kokku laevapileteid, siis teised üritavad viina müümisel kauplusi üle trumbata. «Soomes oodatakse 1. maid pikisilmi,» ütles Tallinna sadamas ennast Helsingi laevale sättinud 25-aastane Teppo. «Praegu viin koju kahe pappkastiga õlut ja liitri viina, kuid Vappuks tulen jälle Tallinna, et siit juba tunduvalt suurema alkoholikogusega koju naasta.» Espoos elava Maija Lääniläineni arvates hakatakse pärast 1. maid üle lahe viima rohkem kanget alkoholi. «Kui praegu tassitakse laevadele õllekaste, siis mais on pardad lisaks ka viinapudeleid täis,» ennustas Lääniläinen, sest Soome võib 1. maist viia senise ühe liitri asemel kuni 10 liitrit kanget alkoholi. Eile leidus Tallinnas siiski neidki soomlasi, kes viinarallist osa võtta ei kavatse. 62-aastane Eila Vainio kinnitas, et tema ja ta tutvusringkond küll Eestisse odava alkoholi järele ei tuleks. «Kuigi viimastel päevadel on kõik ajalehed viinarallilugusid täis, ei usu ma, et soomlased hakkaksid massiliselt Eestis alkoholi järel käima,» ütles Vainio. Samas tundis Vainio muret selle üle, et pärast tax-free-kaubanduse kadumist lähevad laevapiletid kallimaks. «Praegu õnnestus Tallinna pääseda kõigest viie-eurose piletiga,» lisas ta. Tema sõnul on varemgi prognoosidega mööda pandud. «Arvati, et soomlased hakkavad alkoholi tooma tublisti odavamalt Saksamaalt, ent seda ei juhtunud,» tõi Vainio näite. Samas valmistuvad nii kauplused kui Tallinna-Helsingi liini laevafirmad üksteist üle trumbates maipühade ajal algavaks viinaralliks. Turun Sanomate andmetel pakub näiteks Silja Line reisijatele võimalust tellida alkohol ette ja jätta transport laevafirma korraldada. «Reisija võib tellimuse ette teha kas interneti kaudu või reisi ajal. Ta tasub tellimuse eest Tallinnas,» ütles Silja Line’i infojuht Tuomas Nylund. Ettetellimuste võtmine võimaldab laevafirmadel paigutada last trümmi, et see ei võtaks salongis ruumi. Sellisel juhul väljastab firma kauba Helsingi sadamaterminalis. Lisaks ehitab Silja praegu ettetellimuste pakkimiskeskust Tallinna sadamasse, kust autoga reisivad kliendid võivad samuti alkoholi osta ja selle kohe autosse pakkida. Ka Tallink plaanib samasisulist teenust. Tallinki finantsjuhi Marek Mägi sõnul arutatakse praegu, mismoodi alkoholi müük logistiliselt korraldada. «Kiirlaevadel tuleb ilmselt mõned autod maha jätta ja nende asemel alkohol autotekile paigutada,» märkis Mägi. Mägi sõnul on tänavu maisse broneeritud ka tublisti enam pileteid kui aasta varem. «Prognoosime siiski, et reisijate arv üle kümnendiku ei kasva,» ütles Mägi. Ta lisas, et piletihindu esialgu tõsta ei kavatseta, samuti ei kalline laevapoodides kaubad pärast tax-free kadumist. «Laevafirma marginaalid vähenevad, sest hinnatõusu ei luba konkurents,» ütles Mägi. Citymarketite juhi Riho Maureri sõnul on kauplustes tehtud alkohol paremini kättesaadavaks. «Sadamast hakkab käima otsebuss Haabersti Citymarketisse, et soomlasi ka sinna meelitada,» ütles Maurer. «Kes soovivad osta alkoholi suuremates kogustes, võivad juba komplekteeritud alkoholikogused autodele laadida spetsiaalselt estakaadilt ja nii ei sega nad teisi ostjaid,» kirjeldas Maurer uuendusi. (Postimees) vaata lisaks:
EUROOPA LIIT TOOB UUED TOLLIEESKIRJAD 20.04.2004 
Alates 1. maist hakkavad reisijatele kehtima uued tollieeskirjad, mis toovad suuremaid muutusi kaasa alkoholi ja tubakatoodete riiki toomise koguste puhul, samuti juhib maksu- ja tolliamet tähelepanu erinevustele Euroopa Liidu liikmesriikidest ja nn kolmandatest riikidest kauba soetamise piirnormides. Uute eeskirjade järgi võib ühendusesisesel vähemalt 18aastasel reisijal, kes saabub Eestisse teisest liikmesriigist olla temaga liikuvas pagasis isiklikuks kasutamiseks kaasas tubakatoodetest 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, üks kilogramm suitsetamistubakat ja närimistubakat. Alkoholi võib Euroopa Liidu riigist kaasa tuua: 20 liitrit kangeid alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega üle 22 protsendi, veini kuni 90 liitrit, mille hulgas võib vahuveini olla kuni 60 liitrit, õlut kuni 110 liitrit ja muud alkoholi kuni 10 liitrit. Reisija valduses oleva mootorsõiduki ühel kalendripäeval esmakordsel Eestisse sissesõidul on lubatud mittekaubanduslikul eesmärgil maksuvabalt sisse tuua lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele kuni kümme liitrit mootorikütust sõiduki kohta. Ühendusevälisest riigist on maksuvabalt lubatud sisse tuua kas 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 grammi närimistubakat või 250 grammi suitsetamistubakat. Kangeid alkohoolseid jooke, mille kangus ületab 22 protsenti, on lubatud sisse tuua üks liiter või alkohoolseid jooke kangusega alla 22 protsendi kaks liitrit (sh.vahuvein, liköörvein). Veini on Euroopa Liidu välistest riikidest sisse tuua lubatud kaks liitrit. Õlut on lubatud sisse tuua 175 euro ulatuses, mis on ühtlasi kogu imporditava kauba maksuvaba väärtuseline piirnorm. Mootorikütust võib lisaks standardses paagis olevale kogusele maksuvabalt sisse tuua 10 liitrit, seda ühel kalendripäeval esmakordsel Eestisse sissesõidul. Ühendusevälisest riigist soetatud kauba kohta tuleb esitada reisija deklaratsioon, kui kaasa toodud kauba tolliväärtus ületab 175 eurot või mille kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba piirnormi. Kirjalik tollideklaratsioon tuleb esitada, kui Euroopa Liidu välisest riigist soetatud või ühendusevälisesse riiki toimetatava kauba väärtus ületab 1000 eurot või kogus 1000 kilogrammi. Kirjalik tollideklaratsioon tuleb esitada ka juhul, kui kaubanduslikul eesmärgil ühendusevälisest riigist tolliväärtus ei ületa 1000 eurot või kogus 1000 kilogrammi, kuid tolliväärtus ületab imporditollimaksuvabastuste süsteemis sätestatud maksuvaba väärtuselise piiri 22 eurot. Lisaks tuleb kirjalik tollideklaratsioon esitada ühendusevälisest riigist kaubana toimetatava sõiduki puhul. Reisija poolt Eesti tolliterritooriumile toimetatud kirjalikule deklareerimisele kuuluv kaup maksustatakse tollimaksuga, aktsiisidega ja käibemaksuga. Sõltuvalt maksustatavast väärtusest kohaldatakse kaupadele reisija valikul ühtset tollimaksumäära 3,5 % või ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid. Ühtset tollimaksumäära ei kohaldata, kui maksustatava kauba väärtus ületab 350 eurot või imporditakse kaubanduslikul eesmärgil. Eesti Päevaleht vaata lisaks:
LAEVAFIRMAD
PAKUVAD VIINARALLIKS ETTETELLIMISTEENUST
20.04.2004
Tallinna-Helsingi liini laevafirmad valmistuvad maipühade ajal algavaks viinaralliks Eestisse ettetellimisteenuse pakkumisega, et võistelda Tallinna kauplustega, kirjutas Turun Sanomat. Silja Line pakub reisijatele võimalust tellida alkohol ette ja jätta transport aevafirma korraldada. Ka Tallink plaanib samasisulist teenust. «Reisija võib teha tellimuse kas ette interneti kaudu või reisi ajal. Ta tasub tellimuse eest Tallinnas,» ütles Silja Line'i infojuht Tuomas Nylund. Ettetellimuste võtmine võimaldab laevafirmadel paigutada last trümmi, et see ei võtaks salongis ruumi. Sellisel juhul väljastab firma kauba Helsingi sadamaterminalis. Ostetavat õllekogust ei piirata, aga kanget alkoholi nimetatud teenus ei hõlma. Silja ehitab praegu ettetellimuste pakkimiskeskust Tallinna sadamasse, kust autoga reisivad kliendid võivad samuti alkoholi osta ja selle kohe autosse pakkida. Silja võttis eeskuju Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelisest laevaliiklusest, kus töötavad sellised kauplused. Laevafirmad ei ole seni pannud reisijate sõidult kaasa võetavale pagasile koguselisi piiranguid. «Meie põhimõte on, et reisija suudaks ise transportida kaasavõetud kauba,» ütles Tallinki Soome tegevjuht Keijo Mehtonen. «Ei usu, et tavalised soomlased jaksavad kanda suuri alkoholikoguseid. Kauplusse minnakse ostma autoga. Usun, et varasemast rohkem soomlasi sõidab Eestisse oma autoga.» Eestisse bussireise korraldavad firmad kaaluvad praegu, kuidas suhtuda arvatavalt kasvavasse reisilt kaasa võetava alkoholi kogusesse. Kuna bussides ei ole piiramatult ruumi, on mõni firma kehtestanud piirangud. Laevade alkoholikauplused peavad Soome rannavetes sõites olema kinni, mis tähendab seda, et müüki ei toimu pool tundi pärast Helsingist lahkumist ja pool tundi enne sinna saabumist. Sellele vaatamata laiendab Eckerö Line kaupluste pinda laevadel. «Laevafirmad peavad lisama müüki, et kompenseerida maksuvaba müügi kadumisest saamata jääv tulu,» ütles Eckerö Line'i tegevjuht Hakan Nordström. «Meie konkurendid on Tallinna Prismad, Citymarketid ja muud kauplused, kuigi hindades ei ole suuri muutusi oodata.» (Postimees) vaata lisaks:
SOOMLASED
VALMISTUVAD MASSILISEKS ÕLLERALLIKS EESTIS
19.04.2004
Soomlased valmistuvad ajalooliseks õlleostureisiks 1. mail Euroopa Liiduga ühinevasse Eestisse: kõik hotellikohad ja enamus laevapileteid selleks päevaks on broneeritud, kirjutab AFP. «Ootame Tallinnasse 1. maiks tohutul hulgal soomlasi,» kinnitas Helsingi Eesti saatkonna pressiesindaja Kattri-Helina Raba. Juba kuid on olnud võimatu hankida mai esimeseks nädalavahetuseks piletit sajakilomeetrise veetakistuse ületamiseks: kümned tuhanded soomlased kavatsevad neil päevil ette võtta teekonna odavate Eesti vägijookide hankimiseks. Nende üle piiri toimetamise muudab senisest märksa lihtsamaks Eesti ühinemine ELiga. Laevafirmade kinnitusel on maikuised broneeringud võrreldes eelmise aastaga kasvanud 20 kuni 50 protsenti. Samuti on kõik hotellikohad Tallinnas 1. maiks välja müüdud. 1. mai on lisaks ELi laienemisele ka rahvusvaheline töörahva püha ja üks soomlaste suurematest tähtpäevadest, mistõttu on Eesti turismiajaloos oodata kõigi aegade töisemat nädalavahetust. (Postimees) vaata lisaks:
KESSU
KUMMUTAB ÕLLETOOPE SEKUNDITEGA
17.04.2004 Tallinlanna Kessu Kurik (22) tunnistab, et enne õllejoomisvõistlustel käimist suhtus ta õllesse kui jubedasse jooki. «Nüüd olen täielik fänn,» räägib neiu, kes lühikese ajaga saavutanud õlletoopide kummutamisel metlusväärse vilumuse. Kessu avastas kiiruse peale õllejoomisvõistlused juhuslikult. «Läksime seltskonnaga paar kuud tagasi Hiiu pubisse ja seal käis just niisugune võistlus. Proovisime ka ja tuli päris hästi välja,» räägib Kessu. «Nüüd ei möödu ükski nädalavahetus, kui me võistlusel ei käi. Sest kas või üks auhind tuleb alati meie seltskonda.» Sõpruskonda kuuluvad lisaks Kessule ja tema peiule Kristole veel 4-5 inimest: «Tuttavad meesterahvad avastasid alles nüüd, et vägev on vaadata, kuidas naised õlut joovad!» Võistlusi on peetud erinevates Tallinna pubides (Lost Continent, Siili, Ulla, Buldogi jm.), ning need kestavad mai lõpuni. Tavaliselt arvestatakse meeste ja naiste õllejoomiskiirust eraldi. Kannust joomist harrastatakse igal mõõduvõtmisel, kuid ette tuleb ka poole liitri õlle manustamist kausist, kõrrega või ilma. Ainult meestele korraldatakse võistlusi, kus kruusi külge on kinnitatud 16kilone sangpomm. «Öeldi, et naised mängigu teistsuguste asjadega. Ja sellest sangpommi tõstmisest võtavad ka mehed suhteliselt vähe osa, kõik on selleks ajaks juba üsna tahmas,» möönab Kessu. 0,3liitrise toobi kiirjoomisel on Kessut viimasel ajal edestama hakanud sõbratar Kaidi. «Ta tegi seda 5,2 sekundiga. Meil käib pidev rekordite ülelöömine. Üks nädal on see tema, teisel minu käes. Auhinnad jagame alati omavahel ära,» ütleb Kessu, kelle parimaks tulemuseks on seni 6,3 sekundit. «Täitsa hullud, on ju?» «Kõrrega joomisel pudelist on minu isiklik rekord 8 sekundit. Aga noh, kõrrega ikka annab juua!» Kessu kinnitab, et ega siin mingit erilist tehnikat valdama pea: «Lihtsalt imeda, imeda, imeda - muud kunsti siin ei olegi! Hingamiseks aega ei jää, pead selle kõik endale lihtsalt sisse kallama. Käib ju sajandiksekundite mäng! Võtad vahepeal kõrre või kruusi suu juurest ära, on kõik läbi. Ja kui suust mööda kallama juhtud, saad disklahvi...» Kessu toetub oma paarikuusele kogemusele ja nendib, et kõige keerulisem on ikkagi kausist juua. «Kui ma esimest korda kausist liitrit jõin, käis kausiäär vastu kõrisõlme... Nägu on sel ajal praktiliselt kausis. Vahepeal saab õhk otsa, neelata ei saa, kõik karjuvad ümberringi...» Meeste toobitühjendamisrekord, nagu Kessu kuulnud on, sooritati Saaremaal Õlletoobri festivalil. Tollel mehepojal kulunud poole liitri kõrist sissekallamiseks 1,9 sekundit. «Ta olevat joogile loksutades n.-ö. vindi sisse keeranud, et siis läheb kiiremini. Naiste parimaks tulemuseks on aga veidi üle 3 sekundi. Ja ega seda vist üle ei löö. Aga kui lööks, oleks muidugi väga hea!» unistab Kessu. Igatahes mehi on Kessu kiirusega küll ja küll ületanud. Ükskord pakuti joomiseks kanget 10kraadist õlut. «Hüppasin kohe viie mehega ühte rivvi. Pidi pudeli tühjaks jooma ja siis tühja pudeli tagurpidi pea peale keerama. Ime, et pärast võistlust püsti seisin... Aga - teiseks jäin!» Äkki ähvardab nädalast nädalasse võistlusi külastavat Kessut õllesõltlaseks jäämine? «Ei usu! Ja kui jäängi - õlu on ju hea!» (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
SAKU ÕLLEDE MONOPOL PUBIDES
Hardi Tallinnast 17.04.2004 Üle hulga aja oli juhus külastada ühe õhtu jooksul mitut Tallinna pubi. Suur oli aga nii minu kui ka mitme kaaslase üllatus – muide, keegi meist pole tihe kõrtsiskäija –, kui selgus, et kusagilt ei saa osta mõnd A. Le Coqi õlut. Kõigis meie külastatud baarides võimutsesid Saku Õlletehase õlled, millele isandusid mõned välismaised õllesordid, näiteks Tshehhi omad. See avastus muutis meid nõutuks ja nördinuks. Ega sellegipoolest pidu pidamata jäänud, ostsime endale sobilikud joogid ja mõnus kohtumine sai üle pika aja teoks. Küsimus aga jäi: miks pole kahe suure õlletootja vägikaikaveos tavalise tarbija soove arvesse võetud? Valiku paljusus näitaks siiski ka kõrtsi taset! (Postimees) vaata lisaks:
TOIMETUSE VEERG: PALUN MU TAVALINE! 
Neeme Korv, kultuuritoimetuse juhataja 16.04.2004 Minu ööbimispaigas, Lõuna-Walesis Llanelli-nimelise linnakese hotellis, peeti lärmakat pulmapidu, mis kustutas lootuse võtta mõnusat õhtueinet. Lonkisin äärelinna tänavale ja sealt, ajalehekioski nurga tagant, ma oma õhtuse pubi leidsin. Koht oli sisustatud lihtsalt, isegi primitiivselt (õigupoolest oli ta vist aastatega seesuguseks kujunenud). Lauad-toolid kui ENSV koolutatud vineermööbli sarjast. Seintel mustvalged fotod kohaliku rägbimeeskonna kunagisest edust ühes Briti saarte mudaliigas. Ruumis hakkasid silma vaid neli lauda pluss baaripukid. Pukkidel istusid kunded – neljakümnendates-viiekümnendates aastates härrasmehed – ning ajasid lora. Tõenäoliselt jalgpallist või kriketist või ka tööst, millest siis ikka. Koos minuga sisenes veel üks mees, kes talitas nagu omas kodus. Ühmas midagi tervituseks ja selleks ajaks, kui pintsaku maha kooris, oli kõrtsmikul pindine kann kohalikku õlut ehk Punast Draakonit välja valatud. Tegin siis minagi kõrtsmikuga tutvust, lõõpisime natuke vastastikku ja sain oma pindi kätte. Ja kui ilmnes, et tean üsna palju Walesi jalgpallimeeskonna käekäigust, tekkis mu lauale toop maja kulul... Et miks ma seda lugu räägin? Kui restoranivalikul arvestad näiteks köögi suunitluse ja külaliste päritoluga, siis kõrtsi minnes langeb eelistus enamasti kohale, mida tead ja tunned. Kus on oma praed ja õllemargid, oma seltskond ja kõrtsmik, oma muusikavalik. Restorani teeb ikkagi kõigepealt «loodud» keskkond, kõrtsi puhul saab külastaja ise atmosfääri osaks. Mingis mõttes isegi interjööri osaks. Väidan, et pole olemas ühtegi teist samavõrd söögi- või joogikohale lojaalset kontingenti kui pubikunded. Seega on just kõrts see koht, kus peaks kõige sagedamini kõlama: «Palun mu tavaline!» Selle lause (sagedasema) kuulmise nimel tuleks Eestiski pingutada. Tasuks ära. (Postimees)
PÄRNU OTSUSTAS MITTE LUBADA RANNAS ÕLUT JUUA 
15.04.2004 Pärnu linnapea Väino Hallikmägi võttis pärast lühikest kõnet volikogu liikmetele tagasi eelnõu, mis lubas rannas juua lahjat alkoholi, vahendab Raadio Pärnu. Linnapea sõnul ei kavatsenud linnavalitsus propageerida alkoholismi levikut, kuid võtab eelnõu tagasi senist, peamiselt negatiivset vastukaja arvestades. Eelnõu vastuvõtmisel võinuks 1. juunist kuni 31. augustini tarbida kesklinna rannas alkoholi, mille kangus ei ületa kuut mahuprotsenti. Kesklinna rannaala paikneb muulist Kanali tänava pikenduseni. Linnasekretär Tiina Roht selgitas, et iga inimene, kes rannaliival päevitab ja alkoholi tarbib, on praegu seaduse silmis toime pannud väärteo, mille eest võib karistada kuni 100 trahviühiku suuruse trahvi või arestiga. Suurele osale elanikkonnast ja eriti meie linnakülalistele on sellise keelu olemasolu arusaamatu, ütles Roht. Roht toob eeskujuks Tartu, kus toimib juba kaks aastat tudengite kogunemiskohana nn Pirogovi plats, kus on lubatud tarbida vähese etanoolisisaldusega alkohoolseid jooke. Samuti märkis linnasekretär, et kui Pärnu Linnavolikogu selle otsuse vastu võtab ja seda õigust kuritarvitatakse, on volikogul alati võimalik oma otsust muuta. (Postimees) vaata lisaks:
KOMMENTAAR: KEDA TE PETATE? 
Keit Pentus, Reformierakonna Tallinna piirkonna juht 15.04.2004 Tulevikku ei tohi kunagi kavandada mineviku järgi, on ütelnud kuulus britt Edmund Burke ja küllap nõustuvad temaga paljud. Nende hulgas, kes on teinud ettepaneku võtta Tallinnas vastu üks otsus, mis viiks meid nagu nõiaväel ajas mõnikümmend aastat tagasi, Burke’i austajaid ilmselt ei leidu. Pimedal Nõukogude Liidu ajal oli alkoholimüük Tallinnas öisel ajal keelatud. Kas alkoholi tarbiti oluliselt vähem? Kahtlen. Kas neil, kel nõukogude ajal oli kange valu keset ööd pudel kätte saada, jäi see tänu alkoholimüügi keelule kätte saamata? Kahtlen samuti. Tõsi – janused riigialamad ei ostnud seda pudelit korralikust poest, vaid mõnest hämarast koridorist või ruudulise soniga taksojuhi käest. Aastal 2004 arutame me taas, kas öine alkohoolsete jookide müügi keeld Tallinnas vähendab joojate hulka. Mina ei ole keelamise-usku ja ma arvan, et formaalne keelamine on lihtsalt üks enesepettuse ja pea liiva alla peitmise viise. Ennast petetakse uskudes, et rist lahtris «keelatud» lahendab vohava sotsiaalse probleemi, ja pea peidetakse liiva alla, tahtmata näha probleemi tegelikke põhjuseid. Loomulikult on massilistes kogustes alkoholi tarbimine Eestis tõsine probleem, eriti hirmsad on laste ja noorte alkoholitarbimist kajastavad arvud. See, et kolmandik pealinna kaheksandate klasside õpilastest on olnud purjus ja et 54 protsenti pealinna 15–16-aastastest poistest on alkoholi pruukimise tõttu probleemsed, on masendav. Aga kas sellepärast, et alkoholi öösel müüakse? Viimase kaheksa aastaga on kahekordistunud ka ülekaaluliste pealinna laste arv. Ometi ei tule kellelgi pähe, et selle põhjuseks võiks olla öine toidukaupade müük. Või tuleks ehk seegi keelata? Pean mõistlikuks, et alkoholi kättesaadavust lastele piirataks. Näiteks seeläbi, et laste-, noorte- ja haridusasutuste vahetus läheduses ei oleks viinapoe pidamine lubatud ja oleks tagatud palju rangem kontroll selle üle, kas laps saab poest pudeli õlut või teismeline pudeli viina ehk teisisõnu – politseil oleks lihtsam kontrollida, millised poed alaealistele alkoholi müüvad, sõltumata kellaajast. Pean vajalikuks ka seda, kui lastel võimaldataks praegusest rohkem vaba aega veeta trennides, sportides või huvitegevusega tegeledes. Sest koolilastega rääkides ei ole peamiseks alkoholitarbimise põhjuseks sugugi mitte see, et poodides öösel veini ja õlut müüakse, vaid see, et igav on ja midagi pole teha. Et iga otsuse puhul on alati neid, kes võidavad, siis juhul kui Tallinna volikogu tõesti otsustab öise alkoholimüügi keelata, võidavad otse Tallinna piiri taha oma poed rajanud ettevõtjad, kelle käive ilmselt oluliselt suureneb, kuna müügikeeld kehtib siiski vaid linnapiirini. Võidavad need, kes taksoviina turustama hakkavad. Ja küllap võidavad ka baaripidajad, kelle käest ka edaspidi ööpimeduses alkoholi osta võib. (Postimees) vaata lisaks:
VIINARALLIKS
TURISTIPAKEND
15.04.2004 Alkoholitootjad on asunud 1. mai ootuses tooteportfelle uute toodete ning “turistipakenditega” uuendama. A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et 1. mai ootuses tuleb õlletehas välja mitme uue tootega. Kui seni on õlletehas villinud purki A.Le Coq Premiumi ning A.Le Coq Premium Exporti, siis nüüd on kavas purgiõllede valikut täiendada Albert Le Coqi ning Double Bockiga. Lisaks laieneb purgitoodete valik siidrite ning long drink’ide näol. “Olukord muutub tunduvalt. Teeme tihedat koostööd ka jaekettidega ning arutame nendega koos, kuidas segmenti võimalikult hästi katta,” ütles Noop. Tänavu loodab A.Le Coq purgitoodete müüki tõsta 3-4 korda. A.Le Coq tuleb välja ka uute multipakkidega. Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann ei osanud prognoosida, kui palju peab ettevõte suurendama toodetavaid koguseid seoses 1. maist käivituva õlleralliga. “Kindlasti oleme pööranud tähelepanu valmisolekule toota rohkem, kuid samas püüame mitte üle planeerida,” lausus Seimann. “Tänaseks oleme välja uurinud, milline pakend turistidele enim meeldib. Selleks on ikka seesama turistikohver, mis on praegu enim kasutatud,” lisas ta. Samas on Saku täiendanud oma purgitoodete valikut – kui varem oli purgis ainult Saku Originaal, siis nüüd on valikus ka Rock, Saku Tume ning Saku On Ice. Lisaks on purkides saadavad ka Saku Õlletehases toodetav siider ning long drink. Olulist rolli mängib Saku toodete turundamises Seimanni sõnul reisisadamasse kerkiv Saku Rock Hotell. Alkoholiralliks valmistuvad ka kangete napside tootjad. “Eks meil ikka ole tehtud teatud eriplaane ning ettevalmistusi,” ütles AS-i Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp. Tema sõnul on ettevõte villinud osa tooteid plastmassist PET-pudelitesse, et neid oleks kergem kanda ning mis ei puruneks kergesti. Ka on Remedia valmistanud minipakendeid, mis sisaldab näiteks viis liitrit viina. Seda, millised on ettevõtte ootused algava viinaralli suhtes, Potisepp ei avaldanud. “Mina isiklikult olen selle viinaralli suhtes natuke skeptiline.” Samas on alkoholitootja Remedia kommertsdirektori sõnul valmis tootmismahtude suurendamiseks. Tartu Õlletehase juhi sõnul on Tallinna kaupmehed eelseisvaks müügiralliks valmis. “Ma arvan, et mais ei tulegi see kõige suurem andmine. Suurim on arvatavasti juuli, isegi august.” Liviko turundusdirektor Janek Kalvi leiab, et oodatava alkoholiralli mõju pärast 1. maid puudutab vaid Tallinna. “Mõju saab olema peamiselt lokaalne – tunda saavad seda sadamaala ja mõningad kesklinna kauplused,” ütles Kalvi. Ka Liviko tuleb 1. maid silmas pidades välja tootearenduslike uuendustega. “Oleme juurutamas turistidele mõeldud multipakke,” ütles Kalvi. Tema sõnul on pakendis kümme pooleliitrist PET-pudelit. Kalvi sõnul pannakse näiteks pakenditesse turistide seas ostetuimad Liviko margid, ehk Viru Valge ning Vana Tallinn. Kalvi sõnul moodustab kange alkoholi maht, mida turistid Eestist ära viivad, koguturust hinnanguliselt 6-7 protsenti. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLU POLE LUBATUD EDU SAAVUTANUD
15.04.2004 Mullu kevadel Pärnu õlletehase ostnud investeerimisgeenius Charlie Viikberg lubas kasvatada oma firma turuosa Eestis vähemalt 15 protsendini. Tegelikult on läinud hoopis vastupidi. Eesti Õlletootjate Liidu andmetel langes suvepealinna õlletehase turuosa 2002. aasta 3,27 protsendilt mullu 2,4 protsendini. “Turuosa tõus Eesti turul peaks tulema kolme kuni viie aasta pärast,” täpsustab õlletehase tegevjuht Kalev Männe. “Niikaua peame tootmismahtu hoidma.” Männe selgitab, et koduturg polegi neile esmatähtis, sest üle poole toodangust läheb mujale Baltikumi, Saksamaale ja peagi ka Soome. Mullust kehva tulemust põhjendab Männe ka sellega, et õlletehas keskendus tehnoloogia uuendamisele, mis nõudis märkimisväärseid investeeringuid. Selle viljad peaksid õige pea suurema joogivaliku näol näha olema. Tänavu tähistab Pärnu tehas 125. aastapäeva ja sel puhul tahab ta olla suvepealinna suurematel üritustel tugevalt esindatud. Möödunud aastal langes kodumaine õllemüük ka suurematel Eesti joogitootjatel. Turuliidri Saku turuosa langes 46,2lt 42,5 protsendile ja Tartu Õlletehasel 36,8lt 35,4 protsendile. Vaid suuruselt kolmas tootja Viru Õlu kasvatas oma osakaalu õlleturul 7,4lt 10,2 protsendile. Suurima hüppe tegi aga importõlu, mis peaaegu kahekordistas müügikäivet 4,6lt 8,3 protsendile. (Eesti Ekspress) vaata lisaks:
TULEVAST AASTAST KAOVAD TAARAPUNKTID 
15.04.2004 Riigikogu kinnitab järgmisel kolmapäeval uue pakendiseaduse, mis lööb põhjalikult segi taarapunktide süsteemi ning kehtestab tulevast aastast nii õlle-, plekk- kui ka plastpudelitele tagatisraha. Euroreegleid üle võttev seadus kohustab uuest aastast kõiki müügikohti joogipakendeid tagasi võtma, milleks suur osa Eesti kauplustest veel valmis ei ole. Samal ajal jõustub kord, mis kergitab iga joogipakendi hinda vähemalt 50 sendi suuruse pandiraha võrra. Kaupmeestel tuleb seaduse kohaselt lõppkasutajalt ja tarbijalt müügikohas või selle vahetus läheduses tagasi võtta müüdud kauba pakend või pakendijäätmed. “Senine nn mitteametlik müü- ja osta-süsteem vajab riigi sekkumist, sest olukord on ebarahuldav,” märkis keskkonnaminister Villu Reiljan. “Taarapunktide ja kogumiskonteinerite arv ei ole piisav. Eba-hügieenilised kogumispunktid vähendavad inimeste valmisolekut joogipakendeid tagastada.” Praegune taarapunktidel põhinev süsteem toimib ministri sõnul suuremates linnades ega kata kogu Eestit. “Väikelinnades ja maal tekivad probleemid,” ennustas Reiljan. Viljandimaa Paistu poe juhataja Maire Audla sõnul on maapoodide jaoks uued nõuded absurdsed. “Ühelt poolt tekivad meil kohe probleemid tervisekaitsega. Inimesed toovad sageli räpaseid, kraavidest üles korjatud pudeleid. Üks müüja ei saa musti pudeleid sorteerida ja käia vahepeal teises letis vorsti lõikamas,” kirjeldas Audla. Ka pole tema väitel vähemalt Paistu valla ühelgi kauplusel laopindasid, kus tühja taarat hoida. “Ei kujuta ette, mis saama hakkab,” märkis Audla. Keskkonnakomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on klientidest huvitatud kauplused sunnitud asjaga kaasa minema. “Kaupmeestel on tarbijakeskne mõtlemine veres,” märkis Ligi, välistamata tulevasi kaebusi. “Siin pole valikut, kui me tahame, et meie metsaalused puhtamaks saaksid,” rõhus ta keskkonna huvidele. Täna pole veel selge, kas uus taararingluse kord tõstab või ei tõsta õlle ja karastusjookide poehinda. Mõne hinnangu järgi kergitab süsteemi käivitamine õllepudeli hinda lisaks tagatisrahale veel 10-20 sendi võrra. Õllefirmad pakkusid aasta algul klaaspudelile välja 1.40-kroonise tagatishinna, mida hakatakse maksma pudeli tagasi toonud inimesele. Ligi väitel võivad suured Eestist väljaviidavad õllekogused selle hinnatõusu ära jätta. “Ekspordi tõttu lunastamata tagatisraha võib olla üks süsteemi käivitamise allikaid,” lootis Ligi Soome ostuturistidele. EL-i direktiividest lähtuv ja pakendi taaskasutamisele suunatud pakendiseadus rakendub põhi- osas juba 1. juunil. Euronorm * 1. mail 2004 peab Eestis olema taaskasutatud vähemalt
50% pakendijäätmetest
(Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ALKOHOL JÕUAB RANDA LINNAVALITSUSE LOATAGI 13.04.2004 
Pärnu linnavalitsuse kava müüa rannas lahjat alkoholi on tekitanud tugevat poleemikat ja löönud arvajad kahte leeri. Ühed pooldavad, sest nagunii juuakse. Teised on kategooriliselt vastu, kartes, et suvepealinna tiitli kõrvale tekib teine, joomapealinna oma. Andres Õunap, kas teie arvates peaks rannas lahjat alkoholi müüma? Mina olen pigem müügi poolt kui vastu. Miks ei saa üheselt vastata? Sest kõik oleneb nendest tingimustest, mis pannakse alkoholimüüjale. Palju sõltub sellest, keda ettevõte tahab näha müügikoha ümbruses. Viimast reguleerib hinnatase. Milline hinnatase on siiani rannas olnud? Rannas on hinnatase kõrge. Kui näiteks rannas maksab pool liitrit õlut 30 krooni, siis paarsada meetrit pargi poole 15 krooni. Pärnu on suvepealinn, kuhu sõidavad kokku inimesed kogu Eestist ja mujalt. Kui tõstame hinda, võidame endale kvaliteetsemaid kliente, kes tarbivad mõistlikkuse piires. Kas teil on teiste rannas asuvate ettevõtjatega olnud alkoholipoliitikast juttu? Meie oleme oma alkoholipoliitikat kooskõlastanud Rannahotelliga. Neid huvitas see, et me ei teeks randa odavat õllekat, mis rikuks nii nende, ranna kui linna mainet. Kuursaal pole rannaliival, nendega pole sel teemal vestelnud. Kas rannas peaks alkoholi tarbimine lubatud olema? See on vale küsimus nii ettevõtjale kui linnavalitsusele, seda peaks küsima 20 000 inimese käest, kes rannas käivad. Olen kindel, et neist alla poole võtaks alkoholi kaasa juhul, kui seda müügil ei ole. Selge see, et alkohol jõuab randa nagunii ja mõttekam oleks see legaliseerida. Linnavalitsusele ütlen kiidusõnu, et nad on sellise teemaga üleüldse tegelema hakanud. Kui alkohol üldse ära keelata ja tarbimist kontrollida? Linn kaotaks sellega. Alkoholimüügiga on tehtud igasugu eksperimente. Kui müük rannas ära keelata, tekib kontrollimatuid müüjaid. Väga keeruline on uurida, mida nimesed kotis randa toovad. Arvan siiski, et kerge alkohoolne jook võiks müügil olla, sest vastasel juhul võib sellele tekkida alternatiive. Miks inimesed joovad? Mõnele meeldib kerge alkohol. Teiseks tunneb nimene end juues vabamalt. Juba praegu on inimestel odavam võtta narkootikume ja saavutada enam-vähem sama efekt kui õlut või viina juues. Milliseid probleeme tekitavad rannas inimesed, kes ise joogid kaasa võtavad? Kui aastaid on räägitud liivasiilidest, siis väga paljud inimesed on oma jalad klaasikildudega ära lõhkunud. Mul on endal laps, temagi lõhkus jala ära klaasikillu peal. Vaatasin, see oli viinapudel. Kuidas peaks rannas alkoholi müük loa andmise puhul korraldatud olema? Müüa tuleks lahjat alkoholi, seda ei tohiks müüa klaastaaras ning joomise koguse peaks määrama hinnatase ja alkohol ei tohiks olla kättesaadav alaealistele. Eelistada tuleks kohalikke tegijaid, kes soovivad randa investeerida müügikoha näol. Ja eksimuste korral peaks olema võimalus järgimisel aastal ettevõttelt müügiluba ära võtta. Inimese kasu peaks olemas see, et ta saab täpselt sellise koguse just siis, kui tahab, ja külmalt. Millal rannas napsu võtma hakatakse? Kohe, kui ilmad lähevad ilusaks, tulevad inimesed kohale ja võtavad linnast joogid kaasa. Meie koristame oma maja ümbrust, kuigi meil pole sellist kohustust, sest meie piirid lähevad maja äärt pidi. Millised argumendid on alkoholimüügi vastastel? Minu kõrvu on kostnud vaid argumenteerimata kriitika linnavalitsuse vastu. Kutsuks vastased lausa debatile! Ma ei tahaks, et Pärnus pääseks võimule mõte, et teeme linna vaikseks. Haapsaluga on näide olemas, see linn on viimastel aastatel olnud välja surnud. Peaksime esitama küsimuse: mille pärast inimesed suvel Pärnusse tulevad? (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
HEAD JALGRATTALEIUTAMIST! 
Peeter Sauter, Kirjanik 12.04.2004 Kruvide tihke kinnikeeramine inimeste peas ja käeraudades on jama. Laske mu kruvidel logiseda. Olge humaansed. Nojah, eks lollusi ole seal äraproovitud demokraatiaski. Kui ma nüüd pärast pooleteiseaastast pausi esimesed joogid võtsin, oli tunne, nagu õpiks uuesti jalgrattaga sõitma. Esimesed pitsid läksid kiirakäära ja raskelt, aga juba neljas õlu nigu lepse reega. Teadagi, kes vahet peab, ei alusta joomist algusest, aga täpselt sealt, kuhu asja pooleli jättis. Kelle kvantum oli pudel viina päevas, võtab selle ka pärast kümneaastast vahet alustades peagi ette. Minu kogused on lahjemad ja tillemad, aga tulid ka juba teisel päeval tagasi. Üks asi veel, mis mind üllatas. Panin Sverre toodud õllepudeli suule ja kohe solvasin Sverret. Ta oli toonud parima õlle, mis tema jaoks Tallinnas saada, aga mina ütlesin, pudelit suult võttes: «Hm, aga õlu ei ole ju üldse hea maitsega jook!» Uskumatu, alkovaba õlut kaanides oli õlle maitse meelest läinud. Laps, kes mu kõrvalt kogu aeg ka alkovaba on joonud, sirutas oma käe. Manitsesin, et ärgu suurt lonksu võtku, see on alkoholiga. Nüüd ta küsib iga kord õlut võttes: «Iss, aga kas see on alkonooliga või ei?» Ja kui ma ütlen, et jah, selle alkonooliga, siis: «Ma siis suurt lonksu ei võta, iss.» Lastel on suur õlleisu umbes kolme aasta vanuses ja kuskil kuueselt läheb see üle. Äraproovitud asi. Üheksane Pipa ei joo õlut juba mitu aastat. Ilmselt on tegu B-vitamiini vajadusega teatud vanuses. Ja minu meelest hea supervaisimise all võivad apsed oma jao kätte saada. Sest keelamine – karta on – viiks liigkasutamiseni aastaid hiljem. Nagu minu puhul seda näha on. Pärast õlle maitse proovimist maitsesin kiiresti ka normaalset veini ja Hispaaniast toodud odavat herese brändit. Sama lugu. Alkohol ei maitse esimesel napsuvõtul tegelikult hästi. Aga – õige peagi – hakkab maitsema. Kah mul jalgrattaleiutaja, võite öelda. Jah, millegipärast me neid jalgrattaid leiutada armastame. Jutt alkoholi öise müügi keelamisest ei aja enam nutma ega naerma. Haigutama ajab. Keelate ära, mis ma siis koos sõpradega hängides teen? Te teate seda sama hästi kui ma ise. Eks ma pean jälle üles leidma need taksojuhid ja salaviinaaknad. Ega need üles otsimata jää. Niipalju kui ma mäletan, ei ole ma joonud kunagi rohkem kui Gorba keeluseaduse ajal. Keelud ajavad jooma. Kas polnud mitte juttu, et Soomeski joodi kõige rohkem kuiva seaduse ajal? Sa pead selle keelatud pudeli siis kätte saama, nui neljaks, kas või trotsist, ja kui see juba käes on, eks siis ka kõrist alla läheb. Ma armastan Eesti Vabariiki ja kui võimalik, katsun seadusi ja reegleid mitte rikkuda. Aga armsas EVs tekib ikka aeg-ajalt lolle reegleid ja seadusi. Ega see kuhugi kao. Kui sisetunne ütleb, et asi ei ole õige ja inimlik, siis lähtun sisetundest ja katsun seadusi rikkudes asju nii seada, et võimalikult vähe teistele ja endale haiget teeks. Näh – siin teile veel üks vana hea jalgratas – kas seadused on inimeste aitamiseks või ahistamiseks? Vaadake tiba pikema demokraatiatraditsiooniga maades ringi. Kruvide tihke kinnikeeramine inimeste peas ja käeraudades on jama. Laske mu kruvidel ometi logiseda. Olge humaansed. Nojah, eks lollusi ole seal äraproovitud demokraatiaski. Olite siis viimane kord Rootsis kallist viina jahtides rahul ja häppi? Kes teab, võib-olla jõuab varsti kätte teine kord elus, kui ma odekolonnipudelil korgi maha keeran. (Too ainus mälestusväärne odekolonnijoomine oli Volgi juures kodus ühel raskel nõukaaja varahommikul.) Mis sa teed ära. (Postimees) vaata lisaks:
VOLIKOGU EI PRUUGI RANNAS ÕLLEJOOMISEGA NÕUSTUDA 07.04.2004
Pärnu linnavalitsuse kava lubada suvisel rannaliival õlut ja siidrit juua võib läbi kukkuda, sest Isamaaliit on eelnõu vastu ja volikogu teisedki liikmed kõhklevad seda heaks kiitmast. Linnavalitsus esitas 15. aprillil toimuva linnavolikogu istungi päevakorda eelnõu, milles kavatsetakse 1. juunist kuni 31. augustini lubada Pärnu rannas kuni kuuemahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolseid jooke (õlut ja siidrit) tarbida. Ranna all mõistetakse määruse projektis rannaliiva muulist Kanali tänava pikenduseni. Linnavalitsuse istungil, kus lahja alkoholi rannas müümise kava heaks kiideti ja volikogusse vastuvõtmiseks otsustati saata, hääletasid selle vastu Pärnu turvalisuse eest vastutav linnavalitsuse liige Mart Alliku (Isamaaliit) ja abilinnapea Peeter Orav (Keskerakond). Linnapea Väino Hallikmägi ja abilinnapea Riina Müürsepp (mõlemad Reformierakond) olid eelnõu poolt, abilinnapea Eino-Jüri Laarmann (Keskerakond) tõstis pärast kõhklemist samuti pooltkäe. Eelnõu ühe autori, linnasekretär Tiina Rohti sõnul soovib linnavalitsus, et rannas õlut või siidrit tarbiv puhkaja ei tunneks end kurjategijana. 2002. aasta 1. septembrist jõustunud uus alkoholiseadus keelas alkoholi tarbimise avalikes kohtades, lubades seda ainult alkoholi jaemüügi kohas (toitlustusettevõttes, avalikel üritustel jne) ja kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul. Rohti sõnade järgi võiks Pärnu rand olla samasugune erand nagu Tartus Pirogovi plats, kus on lubatud tarbida lahjasid alkohoolseid jooke. Seda enam, et Pärnu avaliku korra eeskiri keelab müüa ja tarbida supelrannas ja avalikel üritustel jooke klaastaaras ning avalikus kohas joobnuna viibimine, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine, on avaliku korra eeskirja järgi samuti keelatud. Alkoholi müümist volikogule esitatud eelnõu ei puuduta. Alkoholiseaduse kohaselt ei tohiks rannahoone laudpõrandalt, õlletops käes, rannaliivale minna, kandekaubandusega ja kioskitest alkoholi müüa ei tohi. Lubades rannaliival kohvikust või poest ostetud lahjat alkoholi müüa, vallandaks volikogu protsessi, mis eelnõu vastaste hinnangul on raskesti kontrollitav. Alliku väitel pole volikogu ette viidud kava juriidiline täpsustamine, kas rannaliival puhkav pereema võib siidrit juua, vaid osa alkoholipoliitikast. Millal muutub üks õlu kümneks, kes õllejoojate käitumist kogu aeg kontrollib, kuidas kaitsta lastega emasid noortekampade eest, nägi ta alkoholipoliitika liberaliseerimises ohte. “Kas Soomes või kusagil mujal on nii, et perekond puhkab ja noorte seltskond joob kõrval õlut?” küsis Alliku. “Me peletame ju osa puhkajaid teistele vabaduste andmisega ära.” Pärnu linnavalitsuse uimastiennetuskomisjon, kuhu peale Alliku
kuuluvad linnaarst, noorsootöötaja, haigla
Rohti jutu järgi tegeleb avaliku korra kontrollimisega politsei ja vajadusel saaks volikogu oma otsust muuta. Lääne politseiprefektuuri avalike suhete büroo komissari Kaja Kuke seletuse kohaselt tuleks rannas müüa ainult plasttaaras jooke ning puhkajaid teavitada, et jooke ei tohi randa tuua klaas- ja metalltaaras. Rannas peaks olema piisavalt prügikaste ja neid tuleks regulaarselt tühjendada. Kukk tunnistas, et eraldi politseivalvet pole liivarannas kunagi olnud, kuid patrullmarsruudil kõnnitakse läbi ka rannast ja ühelegi väljakutsele ei jäeta reageerimata. “Lääne politseiprefektuur usaldab ja aktsepteerib Pärnu linnavolikogu tehtavat otsust,” vahendas ta prefektuuri juhtkonna seisukoha. Tõenäoliselt volikogu linnavalitsuse esitatud eelnõu arutama ei hakkagi, sest üleeile õhtul otsustas Isamaaliidu Pärnu osakonna ja Pärnu linnavolikogu fraktsiooni koosolek, et võimuliitu kuuluv Isamaaliit määruse projekti ei toeta. Et koalitsioonilepe näeb ette otsuste tegemist konsensuse alusel, peab linnavalitsus eelnõu tagasi võtma. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
ÜKS KÜSIMUS 
Katrin Vernik, A. Le Coq Tartu Õlletehase turundusjuht 07.04.2004 Märtsis alustas A. Le Coq uue tarbijamänguga, mille peaauhinna võitjal on võimalik asta õlletehase kulul toota endale 365 kasti omanimelist õlut (EPL 17.03). Kuidas kampaania käivitus? Kampaania on väga hästi käivitunud. Oleme saanud positiivset tagasisidet nii klientidelt kui ka tarbijatelt. SMS-ide päevane keskmine laekumine on vahemikus 1200–1800 tükki. Kampaania algusest (alates 15. märtsist) on laekunud ca 30 000 sõnumit. Tegelik tarbijate osavõtt kampaaniast on seatud eesmärkidest palju aktiivsem. Põhjuseks kampaania peaauhinna omanäolisus ja meelepärasus õlletarbijale (aastane omanimelise õlle varu). (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
EL
AVAB TEE HIIGLASLIKELE VEINI- JA ÕLLEKOGUSTELE
06.04.2004 
Mis tahes teisest Euroopa Liidu riigist turismireisilt naasnud eestlase pagasis võib juba mõne nädala pärast olla kastide viisi õlut ja veini, mida ta ei pea piiril deklareerima. Senisest kordi suuremaid alkoholi- või tubakakoguseid lubab kaasa tuua uus tollieeskiri, mis jõustub 1. mail, kui Eestist on saanud ELi liige. Kui seni võis välisriigist kaasa tuua näiteks vaid kuni liitri kanget alkoholi ja kuus liitrit õlut, siis mõne nädala pärast on lubatud kogused mitu korda suuremad – 20 liitrit kanget alkoholi, kuni 90 liitrit veini ja 110 liitrit õlut. Samuti võib ELis reisija liikmesriikide piires kaasas tassida 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit ning kilo suitsetamistubakat ja närimistubakat. Näiteks praegu võib reisilt kaasa tuua vaid 200 sigaretti. Maksu- ja tolliameti teatel kehtivad uued reeglid ainult ELis reisides, mitte aga näiteks Venemaalt või Ameerikast tulles. ELiga kaasnev vaba liikumine võib muu hulgas kaasa tuua Soome alkoholituristide pealetungi Tallinnale, sest alkoholiaktsiisi alandamisest hoolimata on õlu või kange alkohol Eestis endiselt mitu korda odavam. Helsingin Sanomat kirjutas juba aprilli alguses, kuidas soomlased on hakanud üksteise võidu Tallinna laevadele maikuuks pileteid broneerima. Nordic Jet Line’i juhatuse esimees Mikael Granrot ütles tookord lehele, et broneeringute arv reisidele mais on kõigi aegade suurim. Ka Seawind Line teatas suuremate sõidukite broneeringute kasvust, mis on ilmselt mõeldud odava õlle, viina ja veini vedamiseks. See omakorda on pannud tax-free-kaubandusest ilma jäetud laevafirmasid mõtlema sellele, kuidas odav alkohol välismaalasele juba laevas maha müüa. «Oleme mõelnud, kuidas korraldada mugav merereis neile, kes tahavad endale suure hulga õlut kaasa osta,» rääkis Tallinki finantsjuht Marek Mägi. «Tahame teha nii, et reisijad saaksid vajaliku laevalt ära osta ja autosse laadida, mitte ei peaks kaubaga läbi Tallinna kärutama.» Samas ei uskunud Mägi jutte sellest, nagu hakkaks Eestis nüüd seepärast käima hordide viisi põhjanaabreid. Ka ainult tiiburitega opereeriva Lindaliini Asi juhataja Enn Rohula pidas selliseid jutte meediamulliks. Rohula viitas 1995. aastale, kui Soome võis alkoholi viia praktiliselt piiramatus koguses. Tema sõnul tõusis reisijate arv tookord kiirlaevadel küll rekordtasemele, kuid hirmsat viinavedamist polnud. «Tundes soomlasi, siis kaks või neli karpi õlut ja paar pudelit viina võib-olla võetakse, viiakse sõbrale ka ja tehakse sauna,» rääkis ta. «Ja ma ei usu, et lausa järelkärudega hakatakse käima, kui, siis ehk alguses, mil buum on.» Kui laevafirmadele tähendab EL suuremat kasumit, siis toll on pidanud oma töökorralduses tegema muudatusi, sest koos ELiga kaob Läti piirilt igapäevane kontroll. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Marek Helm ütles, et toll saab küll teha pistelist kontrolli kuid seda siis, kui on alust kedagi salakaubaveos kahtlustada. «Mõjuva põhjuseta ei või me ELi sisepiiridel kontrolli teha, sest peame nii inimeste kui ka firmade puhul lähtuma isikute ja kaupade vaba liikumise põhimõttest,» rääkis ta. Seepärast paneb toll nüüd senisest rohkem rõhku riskianalüüsile ja jälitustööle, mis eeldab ka head rahvusvahelist koostööd teiste riikide vastavate ametitega. Lisaks sellele on toll pööranud pilgud sisemaale, moodustades nn liikuvad rühmad. Rühmade ülesandeks on salakütuse ja salaalkoholi ning narkootikumide salakaubaveo avastamine. Vähemalt 18-aastasel reisijal on oma pagasis lubatud teisest liikmesriigist ühe päeva jooksul esmakordselt Eestisse saabumisel tuua: 800 sigaretti
(Allikas: maksu- ja tolliamet) (Postimees) vaata lisaks:
ROOTSLANNA
KAEBAB PURJU JOOTMISE PÄRAST BAARI KOHTUSSE
02.04.2004 
20-aastane rootslanna lubas baariomaniku kohtusse kaevata pärast seda, kui jõi liiga palju alkoholi ja lõpetas napsutamise alkoholimürgituse tõttu haiglas, teatas Ananova. Naine jõi viie minutiga viis tequilat, enne seda oli ta joonud mitu klaasi õlut ja siidrit. Tequila-ports sai talle saatuslikuks ning ta viidi alkoholimürgituse tõttu haiglasse. Nüüd väidab naine, et joogid sisaldasid rohkem alkoholi kui Rootsis seadusega lubatud ning lubab Stockholmi lähedal Eskilstunas asuva baari omaniku kahju tekitamise pärast kohtusse kaevata. Ta lisas, et tema katsumused panid teda ülejäänud eluks tequilast loobuma. (PM Online)
ODAV
ALKOHOL TOOB REKORDARVU SOOMLASI EESTISSE
01.04.2004
Soomlased broneerivad maiks rohkem pileteid Tallinna-Helsingi laevaliinidele kui kunagi varem, sest Euroopa Liiduga ühinevast Eestist saab alkoholi osta oluliselt odavamalt kui Soomest ja alates 1. maist peaaegu piiramatus koguses üle lahe vedada, kirjutas Helsingin Sanomat. «Broneeringuid on rohkem kui kunagi varem,» kinnitas neljapäeval hooaega alustanud Nordic Jet Line'i tegevdirektor Mikael Granrot. Nordic Jet Line on saanud selleks kevadeks 50.000 broneeringut ehk tavapärasest üle poole rohkem. Laevafirma lisab suvise turistitulvaga toime tulemiseks pühapäevaõhtuse lisareisi. «Balti riigid on reisisihtkohana endisest huvitavamad, kuid Eesti EL-liikmelisus suurendab kindlasti ostureise,» ütles Granrot. Ka Eckerö Line'i tegevdirektor Håkan Nordström usub enda sõnul, et Baltimaade EL-ga ühinemine suurendab reisijate hulka. Parvlaev Nordlandiale on maiks broneeritud mullusest viiendiku rohkem pileteid. «Tulv tuleb üsna äge,» lausus Nordström, «iseasi on, kaua see kestab.» Tallink, Silja Line ja Linda Line on ootustes veidi vähem optimistlikumad. Tallink Finlandi tegevdirektori Keijo Mehtoneni hinnangul on viinaralli ootused liialdatud. «Aprill on läinud üsna normaalselt, mai alguseks on tavapärasest veidi enam broneeringuid,» ütles ta. Laevafirmad ootavad reisijate tulva, sest mullu langes Eesti ja Soome vahel reisijate arv umbes poole miljoni inimese võrra 5,54 miljoni reisijani. (Postimees) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
