 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV MAI/JUUNI 2003
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
JUUNI 2003 Õllesummer püstitab videoekraanid A. Le Coq avab homme õllemuuseumi Rannahoone juurde kerkis õlletelk Üllar Saaremäe laulab Õllesummeril Kümnes Õllesummer sulgeb pealinna tänavad TV3 teeb Õllesummerilt otseülekande Õllemeister selgus Saaremaal (täiendatud!) Õllesummeril pannakse müüki 150 õllesorti Õllesummeril pakutakse 350-kilost torti (täiendatud!) Genialistid esitavad Õllesummeril "Entel-Tentelit" Õllesummer paneb inimesed marssima Jaanipäev ergutas suvekauba müüki Õllesummeri idee autorist Naise roll kalli mehe edu nimel! Õllejumal teab ju, et jaanid ei jää kuivaks (täiendatud!) Ka jaanipäeval pidutsedes tasub oma tervist hoida SLÕLi õlletest: Eesti parim õlu on Football Beer Milline on üks õige suveõlu? Mis õlu mis roaga? Saku Õlletehas avas õllemuuseumi Tallinna vanalinnas pruulitakse "elavat õlut" Saku Õlletehas avab õllemuuseumi Õlu 500-aastase retsepti järgi Maailma lõpu kohvik Jaheda ilma tõttu kiratseb suvetoodete müük Eestlase leib on õlu Õllesummeril otsitakse modelle (täiendatud!) Ürgne kutse Juua võib, pissile ei saa Õlu maksab Raekoja platsil kuni 50 krooni Sillamäe tehas toodab riisiõlut Õllekeldrist gümnaasiumiks Räägivad: õlle hinnad tõusevad AS Pärnu Õlu sai mais rekordmüügi Õllesummer küsib raha kainuskampaania eest Briti kõrtsikett keelab vandumise MAI 2003
ÕLLESUMMER PÜSTITAB BALTIMAADE SUURIMAD VIDEOEKRAANID 30.06.2003 
Õllesummeri 10. juubeliks on korraldajad tellinud Inglismaalt kaks hiigelmõõtmetes videoekraani, mis paigutatakse Tallinna lauluväljakule ning Viru hotelli külge. Tegemist on suurimate ekraanidega, mida siiani Eestis, Lätis või Leedus on kasutatud: ühe ekraani pindala on 24 ruutmeetrit ning see kaalub 2,7 tonni. Videoekraanid toodi Inglismaalt kohale suure kaubikuga ning pannakse ülehomme algavaks Õllesummeriks kokku 18 tükist. Nende 2 nn led-ekraani puhul on kasutatud uusimat digitaaltehnikat. «Esimesena püstitati Viru Keskuse madalama osa katusele ööpäevaringset reklaami näitav ekraan, teise püstitus algab täna Laululava merepoolsele küljele,» ütles Õllesummeri pressiesindaja Eva Luigas. Lauluväljaku ekraanilt näeb lisaks reklaamidele ka Õllesummeri programmiinfot. Et Eestis puudub niisuguste ekraanide paigaldamise kogemus, püstitavad ekraanid üks itaallane ning kolm inglast. (Postimees) vaata lisaks:
A. LE COQ AVAB HOMME ÕLLEMUUSEUMI 
30.06.2003 Tartu õlletootja A. Le Coq avab homme Tartu Õlletehase 19. sajandil ehitatud linnasetornis õllemuuseumi. Tartu Õlletehase teatel on muuseumis koha leidnud üle 300 eksponaadi, mis jutustavad Eesti ja muu maailma õlleajaloost ning samuti A. Le Coq'i ajaloost. Enne jaanipäeva avas Saku jõe kaldal olevas vanas pruulikojas oma õllemuuseumi Saku Õlletehas. (Postimees) vaata lisaks:
RANNAHOONE JUURDE KERKIS ÕLLETELK 
30.06.2003 Kuigi juuni keskel avas Pärnu kuursaalis uksed Eesti suurim kõrts, voolab kesvamärjuke rannakülastaja klaasi ka A.Le Coqi punases õlletelgis. Sunset Clubi vastas asuvale krundile A.Le Coqi õlletelgi püsti pannud OÜ Mathiesen ja Pojad leiab, et rannas õllemüügil peab olema konkurents. Osaühingule kuuluva Aleksandri pubi juhataja ja õlletelgi tööd juhtiv Janne Kaarneem tähendas, et müük läheb libedamalt ja teenindus paraneb, kui kõrval askeldavad sama teenuse pakkujad. “Randa tuleb rohkem inimesi, kui nad teavad, et ees ootab valikuvõimalus,” rääkis Kaarneem ärile kasulikust konkurentsist. Ranna puiestee 3a erakinnistul asuv A.Le Coqi õlletelk kustutas päikese käes peesitaja janu eelmiselgi suvel. Kaarneeme sõnade järgi avas see tänavu uksed varem kui mullu. “Läinud aastal algas meie töö suure tormiga: sadakond inimest pressis end punasesse telki, mille seinad oleksid peaaegu tuule alla võtnud,” seletas juhataja. Järgnevatelt aastatelt ootab Kaarneem randa kanalisatsioonisüsteemide ehitamist, et külastajatele saaks süüa pakkuda. Praegu on linn selle rannas keelustanud. Linnale laekus Pärnusse õlletelkide püstitamise taotlusi tänavu teiste suveettevõtluse projektidega võrreldes käputäis, tõdes linnavalitsuse ettevõtluse peaspetsialist Kaja Juhansoo. Juhansoo märkis, et sel aastal ei esitatud näiteks taotlust suure Saku õlletelgi tegevuse lubamiseks Pärnu linnas. Pisiprojektid ei leidnud linnavalitsuses kinnitust, sest väikeettevõtted ei suuda aasta alguses karmistunud toiduseaduse nõudeid täita. Linnavalitsuse andmeil peaks juulist rannas kesvamärjukest pakkuma OÜ H-Dey õlletelk. Nende taotlus on aga poolik, kuigi rendilepingud on olemas. Juhansoo tähendas, et tänaseks on läbi läinud vaid OÜ Mathiesen ja Pojad taotlus lüüa A.Le Coqi õlletelk püsti Ühispanga tütarfirma OÜ Croneland erakrundil, mis asub Ranna pst 3a. Ühispanga Pärnu kontori juhataja Mati Tiimuse jutu järgi võeti õlletelk teist aastat erakrundile, et tasa teenida maamaks. Rendilepingu summa suurust mees ei avalda. Telgikultuur sureb välja? Kuursaali turundus- ja programmijuhi Ülla Laari arvates on õlletelgid mõeldud eeskätt alaealistele, kes mujal õlleklaasi taga istuda ei saa. Kuursaalis tegutseva kõrtsi tööd naise arvates suveks kerkivad õlletelgid ei mõjuta. “Telkides saab juua vaid õlut ja siidrit, kangemaid jooke ei pakuta. Puudub võimalus praade ja magustoitu süüa,” märkis Laar. Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse peaspetsialist Kaja Juhansoo ütles, et inimestele meeldib pärast suplemist kerge varju all õlut juua. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
ÜLLAR SAAREMÄE LAULAB ÕLLESUMMERIL 
30.06.2003 Juuli alguses toimuval Õllesummeril Tallinna Lauluväljakul astub pisut harjumatus rollis üles Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe. Õllesummeri ametliku pressiteate kohaselt on 3. juuli eriprojektiks ansambli Untsakad kümnele tegevusaastale pühendatud kontsert, kus koos Untsakatega hullutavad külastajaid lauljad Väikeste Lõõtspillide Ühingust ning Kohtla-Järve endine punkar Üllar Saaremäe. Saaremäe rääkis, et ta on Untsakatega seotud ansambli sünnist alates. “Kui ma omal ajal Ugalas olin, sai päris palju koos askeldada,” lisas Saaremäe, kelle kinnitusel sidus teda ansambliga eelkõige ühine huvi iiri bändi The Pogues muusika vastu. “Mingit otsa pidi olen ma ka nende ristiisa,” lisas laulev peanäitejuht. Nimelt oli ansambli esimene nimi Rahvaste Pall, mis aga teletegijate soovil ära muudeti, et ansamblist tehtud saadet spordisaateks pidama ei hakataks. “Nad tahtsid siis uueks nimeks võtta Untsantsakad. Mina soovitasin seda lühendada ja nii sündiski Untsakad,” pajatas Üllar Saaremäe, kes aitas kaasa ka tolle esimese telesaate valmimisele. Sidemed Untsakatega on Saaremäel jätkunud ka pärast Rakveresse kolimist. Ansambli jaoks on ta kirjutanud mitu lauluteksti, mis kõik mõeldud The Poguesi laulja Shane MacGowani tuntuks lauldud meloodiatele. Õllesummeril lubas Üllar Saaremäe laulda Untsakatega vähemalt neli laulu ja laval ka niisama rahvast hullutada. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
KÜMNES ÕLLESUMMER SULGEB PEALINNA TÄNAVAD
27.06.2003 Järgmisel nädalal Tallinnas peetav kümnes Õllesummer väljub tavapärasest peopaigast lauluväljakul, kaasates tuhandeid tallinlasi marsimuusika saatel mööda linnatänavaid kulgevasse rongkäiku. Põhjamaade suurima joogipeo meelelahutusteenistuse töötaja Terje Toominga sõnul tahetakse kahetunnise ülelinnalise paraadiga kaasata juubelipidustustesse kõik linnaelanikud. «Kava järgi eelnevad rongkäigule tervitussõnad linnarahvale ja seejärel tuleb suur ühislaulmine,» tutvustas Tooming järgmisel laupäeval Raekoja platsil peetavat sünnipäevapidu. Seekord laulavad Õllesummeri iga-aastasest öölaulupeost osavõtjad südalinnas riigikogulase ja dirigendi Tarmo Leinatamme juhtimisel kolm rahvalikku laulu - «Õllepruulija», «Mats alati on tubli mees» ning «Kungla rahvas». Seejärel on kavas marssida läbi vanalinna Ahtri ja Jõe tänava ristile, kus hobukaarikute ja lauljatega liituvad ülejäänud pidulised ja orkestreid vedavad sõidukid. Kokku peaks rongkäigus osalema üle 4000 pidulise. Toomingu kinnitusel on Õllesummeri korraldajatel linnalt paraadi ja mõne tänava ühe sõidusuuna sulgemiseks luba saadud. «Suuremat liikluse häirimist püüame ikkagi vältida,» lisas ta. Õllesummeri öölaulupeole kogunevate lauljate rongkäike on korraldatud varemgi, kuid seni on marsitud üksnes lauluväljaku territooriumil. Ehkki nurinat Õllesummeri vajalikkuse või mõttekuse üle kostab igal aastal nii enne kui ka pärast suurt joomapidu, leiavad selle korraldajad, et öölaulupeod ning enam kui 180 000 külastajat tõestavad, et eestlastele on niisugust rahvapidu vaja. «Paraku teame kõik, et joodikuid leiab ka suguvõsa kokkutulekult - meie ei asenda kellegi lastetuba, küll aga anname võimaluse seda näidata,» lükkas Õllesummeri pressiesindaja Eva Luigas ümber arvamused, justkui koguneks joogipeole üksnes ebakultuurselt ja -tsensuurselt käituv inimhulk. Tooming tõdes, et Õllesummeri ajaks laululava alla rajatud nn. Õllepalees asuvas festivalimuuseumis näeb stendile riputatud piltidelt ilmekalt, kuidas joogi- ja peokultuur on iga aastaga paranenud. «Ja aasta-aastalt jääb vähemaks ka neid, kellele Õllesummeri mainimine justkui punase rätikuna mõjub,» lisas ta. Esimesed Õllesummeri must-valged fotod pärinevad 1990. aastast, mil ansambel Vanaviisi korraldas üle-eestilise õllelaulude turnee ning Tallinna lauluväljaku kontsertetendusel mekiti prügikastide ümber plasttopsidest kodumaist õlut. Tänavusel joogipeol saab maitsta juba 150 kodu- ja välismaist õllesorti - kõiki, mis Eestis müügil on. Lisaks tavapärastele peolavadele püstitatakse lauluväljakule seekord kangema alkoholi ja veini müügipunktid, Agnese ja Gabrieli kõrts ning Jazzi- & Veiniaed. Lähipäevadel ehitatakse lauluväljakule 11 väiksemat lava, lisaks jazzilavale näiteks ka folgi-, laste- ja noortelava. «Võib julgelt väita, et Õllesummer koosneb tegelikult mitmest eri festivalist, kus leidub muusikat ja tegevust väga erinevatele inimestele ja maitsele,» kiitis Luigas. Kümnes Õllesummer toimub Tallinna lauluväljakul 2.-6. juulini. (Postimees) vaata lisaks:
TV3 TEEB ÕLLESUMMERILT OTSEÜLEKANDE 
27.06.2003 Tänavu 10. juubelit tähistav Õllesummer jõuab TV3 vahendusel ka nendeni, kes juuli esimesel nädalal Tallinna lauluväljakule ei jõua või ei saa minna. «TV3e suveprogrammi lahutamatuks osaks on juba mitmel aastal olnud suve suurima õllepeo otseülekanded ning selle melust ja emotsioonidest ei jää televaatajaid ilma ka seekord,» teatas TV3 müügijuht Liivi Ermas. Nii jõuavad 3. ja 5. juulil (neljapäeval 21.30 ja laupäeval 21.05) ekraanile mitmed Alex Lepajõe juhitud otselülitused, et inimesi nii lauluväljakul kui ka kodudes telerite ees ärksana hoida. (PM Online) vaata lisaks:
ÕLLEMEISTER SELGUS SAAREMAAL 
26.06.2003 Enne Võidupüha ja Jaanipäeva sai jälle kord peetud Eesti Meistrivõistlused Koduõlle Valmistamises “Kappa, Kappa 2003“. Kolmandat aastat toimus ilus sündmus kenasti Astes Kaarma vallas, tänavu suve alguse päeval 21. juunil. Esimesel korral, kolm aastat tagasi, jäid Hiiu õlled tormi tõttu Sõru sadamasse ja nii maitsesid saarlased ja hiidlased oma õllesid kodusaartel omakeskis. Telefonihääletus jäi liialt subjektiivseks ja meistrid olid eraldi. 2002 olime meie Hiiumaalt 9 õllega kohal ja nagu korduvalt uhkelt teatatud, võtsime esimesest kuuest kohast viis ja tõime “kotto ää “. Meistriks krooniti siis Vaino Apri. Seekordsed meistrivõistlused läksid jälle ladusalt tänu kohapealsele väsimatule tegijale Saaremaa õlleklubile “Virre“ ja Margus Estrale ning Jüri Sklennikule. Hiidlaste poolt ajas asja meie ölutinautlejate selts “Odratolgus Labyrindis“. Nii sai kohale viidud 9 õlut meie meistritelt igast vallast, välja arvatud Käina, kus vist enam pole õlletegijaid. Kärdlast oli üks õlu, Pühalepast kahelt meistrilt neli õlut, Kõrgessaarest kaks ja Emmastest kaks. Saaremaal tuli kohale 11 õlut ja kokku siis kahekümnega pistis rinda 8-liikmeline hindajate kogu. Kogu oli täiesti rahvusvaheline - kaks hiidlast, üks soomlane hiidlaste poolel ja viis saarlast. Hindamissüsteem andis seekord võimaluse selgitada viis paremat, ülejäänuid ei pandud paremusjärjestusse. Tulemused olid järgmised: • Eesti meister 2003 ja kuldkapa omanik Kalju Sinijärv (pildil
paremal)
Esimese viie hulgas kolm hiidlast on suurepärane tulemus ja näitab, et hiiu ölut pole sant mette. Olgu öeldud veel, et kuldkapamees Kalju Sinijärv teatas kõige rahva ees, et tema vanavanaema oli hiidlane. Rahvast oli Aste staadionil mõnusasti koos ja maitsti õlut, söödi liha, külakapelli saatel tantsiti ja oli kena keik. (Hiiu Leht) TÄIENDUS!
Aste staadionil võistlesid laupäeval (21. juunil EBG) 21 koduõlle valmistajat. Neljandatel Eesti meistrivõistlustel olid saarlastele konkurentsi pakkumas hiidlased. Võitjaks tunnistati Kaljo Sinijärv Kaisvere külast. Teise koha auhinna võttis vastu Vaino Apri Hiiumaalt. Kolmas oli Ülo Maidsar Irase külast. Maitsvama kesvamärjukese valmistanud Kaljo Sinijärv on iseseisvalt koduõlut teinud 5-6 aastat. Koduõlle valmistajate omavahelist jõuproovi pidas kuldkapaga autasustatu üheks vahvaks asjaks. “Õllevilja ma ise ei kasvata, maged ostan. Kaks korda aastas saab ikka tehtud - jaanipäevaks ja jõuludeks. Mõneks juubeliks olen ka teinud,” rääkis Sinijärv. Kaljo Sinijärv võttis vastu ka hiidlaste auhinnakapa. “Pole Hiiu õlut kunagi proovinud. Ehk saab täna maida,” rõõmustas ka ise õllest lugu pidav meistrimees. Hiiumaa Kuningliku Karskete Isepäiste Ölutinautijate Seltsi kunn Urmas Selirand, kes argielus Hiiumaa Muuseumi direktor, tundis heameelt, et saarlaste ja hiidlaste omavaheline konkurents on jätkuvalt pingeline. “Pajukarva õlut on mõlemal ja nahksed mehed on mõlemad. Ega ei saa mingit erilist vahet teha. Kord hiidlased peal ja saarlased all ning vastupidi,” tähendas kunn Selirand. Tänavu võitsid hiidlased ühe auhinnalise koha. Mullu saatis naabersaare esindajaid suurem edu. Möödunud aastane võiduõlu oli hiidlase valmistatud, pealegi oli esimese kuue hulgas koguni viis hiidlast. Siiamaani on nad selle üle uhked. Oma seltsiga propageerivad ölutinautijad õllekultuuri tõstmist. Kangemat kui 5,2 % kesvamärjukest seltsiga ühinenud hiidlased ei tarbi. Seltsi liige Aavo Naurits korraldas seitse aastat tagasi Sõru rannas esimese õllesimmani. Traditsioon jätkub siiani. Meistrivõistlusi juhtinud ja zhürii hinnanguid muheda huumoriga kommenteerinud Saaremaa õlleklubi “Virre” juht Margus Estra sai oma sõnul jälle kogemuse võrra rikkamaks. “Aastatega on Saaremaa ja Hiiumaa õllemeistrite vahel tekkinud kontaktid. Kõige olulisem ehk see ongi. Mõlema saare meistrite valmistatud õlled on ühtviisi nii head, et ei teagi kumma saare mehi kiita. Saarlasena kiidaksin muidugi omakandimehi, aga nagu zhürii välja tõi, ei saa hiidlaste ees mütsi maha võtmata jätta,” võttis peakorraldaja asja kokku. Hiidlased andsid võistluse korraldajaile Margus Estrale tänutäheks üle nimelise medali. Seades sihte järgmiseks aastaks, arvas Margus Estra, et ehk õnnestub viiendateks meistrivõistlusteks kohale meelitada ka mandri õllemeistreid. “Koduõllena ei pea me silmas ainult linnaseõlut, see võib olla ka maltoosaõlu. Selle valmistajaid on üle Eesti ju küll ja küll, “ teavitas Margus Estra. (Meie Maa) vaata lisaks:
 ÕLLESUMMERIL
PANNAKSE MÜÜKI 150 ÕLLESORTI
26.06.2003 Järgmisel nädalal Tallinna lauluväljakul toimuval Õllesummeril rajatakse lava sisemusse hiiglaslik õllepalee, kus tuleb müügile 150 kohalikku ja välismaist õllesorti. Põhjamaade suurima joogipeo pressiesindaja Eve Luigas kinnitas, et nii hulgaliselt õllesorte ei leia isegi mitte iga-aastasel Saksamaal peetaval Oktoberfestil. «Kõigil on võimalus oma sõpradega rajatavasse Õllepaleesse tulla ning erinevaid sorte degusteerida,» reklaamis Luigas. Lisaks ohtraltele õllesortidele püstitavad korraldajad tänavu laululavale ka nn kange alkoholi telgi, nimetades selle Agnese ja Gabrieli kõrtsiks. Kõigil festivaliõhtutel on külastajatel võimalik vaadata kõrtsis filmi "Viimne reliikvia". Sel aastal on Õllesummeril ka jazz-ala, kus pakutakse veine ning välismaist dzhässmuusikat. «Jazzi & Veiniaias pakutav on meelepärane inimesele, kes õllele veini, sigaretile sigarit ning hapukapsale midagi eksklusiivsemat taldrikul näha eelistab,» rääkis Luigas. Sealse kontserdiprogrammi on kokku pannud muusik Raivo Tafenau. 10. Õllesummer toimub Tallinna lauluväljakul 2.-6. juulini. (PM Online) vaata lisaks:
ÕLLESUMMERIL PAKUTAKSE 350 KILO KAALUVAT TORTI
26.06.2003 Õllesummer pidulikul avatseremoonial järgmisel kolmapäeval kell 20 pakuvad korraldajad külalistele kümne meetri pikkust ja 350 kilo kaaluvat sünnipäevatorti. Viiepäevase sünnipäevapeo ajal esinevad külalistele sajad eesti parimad artistid ning toimub mitmeid erilisi kontserte, mida on võimalus näha ainult Õllesummeril. Esimese päeva lõpetab Postimehe laval ansambel Meie Mees, kes annab enneolematu show – laval on koos ansambliga nais-, mees- ja lastekoorid, kokku kuni 100 inimest. 3. juuli eriprojektiks on ansambli Untsakad kümnendale tegevusaastale pühendatud kontsert, kus koos Untsakatega hullutavad külastajaid lauljad Väikeste Lõõtspillide Ühingust ning Kohtla-Järve endine punkar Üllar Saaremäe. Reede õhtul näeb ja kuuleb Postimehe laval midagi, mille peale ise ei oleks tulnud – Genialistid on omanäoliseks arranzheerinud enamuse Entel-Tenteli tuntud lauludest. Kontsert kannab nime «Gentel-Dentel». Täna algasid Tallinna Lauluväljakul algasid ligi nädal aega kestvad Õllepealinna ehitustööd, mille käigus valmivad vahitornid, alleed ja väljakud. Valmis linna väravad avatakse järgmisel kolmapäeval kell 15. (PM Online) TÄIENDUS!
10. Õllesummeri sünnipäeva puhul kostitavad peo korraldajad külastajaid 10 meetri pikkuse hiigeltordiga, mis kaalub 360 kg. Tordi valmistamiseks kulus Balti Sepikul ligi 700 muna, üle 50 kg suhkrut, üle 20 kg jahu, 150 kg kohupiima, 100 kg puuvilju, 10 kg vahukoort ning 50 kg zheleed. Tort koosneb 36st 10-kilosest detailist ning toimetatakse Tallinna lauluväljakule kahe kaubaautoga. Hiigeltordi valmimiseks kulus kahe päeva jagu eeltööd ning viis tundi viimistlemist. Tort on kaunistatud ohtrate puuviljadega ning joogipeo juubelilogoga. (Postimees) TÄIENDUS!
Sulab ju? Kondiiter Maie Hapsal vaatab lauda, kus paari tunni jooksul tuleb valmis saada Õllesummeri 10. sünnipäeva tort. Maius on nii suur, et selle lauluväljakule jõudmiseks läks vaja kolme autot - kaks kaubikut vedasid 36 eraldi alusel tordipõhja. Tordi laotamise hetkel Õllesummeri värava taga kinni oleva väikese külmutusauto peal on 15 kilo vahukoort, sedagi on klopitud väikese varuga. Lisaks on seal kolm tavalist kohupiimatorti, mille keskelt paistmas mustikatest number 10. Neist saavad Õllesummeri logo päikesesüdamikud. Palavust pole torditegijatel aega kiruda, kaubikuuksed lüüakse valla ja äärmise ettevaatusega hakkavad autojuhid kondiitritele ulatama 10-kiloseid torditükke. Kohupiimapõhju on kondiitrid kaks päeva valmistanud. Kümmekond põhja on laual, kui Balti Sepiku juhataja Anri Treifeldt avastab, et kõiki tükke ei õnnestu kuidagi ära kasutada. Laud on kitsas. Kõne korraldajatele. Mõni minut hiljem saabub programmijuht Terje Tooming. Minnakse lisalaudu tooma. Pool tundi on läinud, kui tordilaud on lõpuks õige laiusega - enam-vähem kümme meetrit. Kui Hapsal ja teine kondiiter Margit Pärg on jõudmas aluste kokkutõstmisega laua viimase kolmandikuni, viskab Hapsal korraks pilgu tagasi. «Kui tükkhaaval teed, siis ei usugi, et teda nii palju on. Nüüd ei taha sinnapoole enam vaadatagi,» ütleb ta. Keskmine kondiiter teeb Balti Sepikus päevas umbes 300 kilo torti, aga vigurtordid võtavad rohkem aega. Õllesummeriks tehtud kohupiima-puuviljatort on vähemalt kümme aastat olnud pagarifirma tootenimistus. Kuid Õllesummeriks tehtud 360-kilone hiiglane ületab kogukuselt kõik Eestis senitehtud: ligi 700 muna, üle 50 kilo suhkrut, üle 20 kilo jahu, 150 kilo kohupiima ja terve tsentner puuvilju. Sellest peaks jaguma 3500 ruudukujulist tükki. Tordi hind on 40 000 krooni kandis. Põhjadest kokku pandud volaski välisservad tuleb katta vahukoorega, paigaldada päikesed ja pritsida neile valged koorest kiired. Pärg ja Hapsal laevad pritskotid vahukoort täis ja alustavad servast. Päikesed on paigas. Hapsal uurib Treifeldti tordiprojekti. «Päris niisuguseid ma teha ei saa,» vaatab ta Õllesummeri tähti. Siis hakkab ta õ-ga pihta. Esimese katse järel tõstab ta pritsi üles ja hõikab: «Margit, tule tee ise!» Aga hetk hiljem on ta oma õ juures tagasi, lihvib selle korra üle ning tõmbab siis hoolikalt loendades järgmised tähed. Kui vahukooreprits valmis tordipinnalt kerkib, on lauluväljakul tekkinud väike järjekord. Kell kaheksa, Õllesummeri avapaugu ajal ulatub järjekord mitmesaja meetri peale. (Postimees) vaata lisaks:
GENIALISTID
ESINEVAD ÕLLESUMMERIL ENTEL-TENTELI LAULUTÖÖTLUSTEGA
26.06.2003 Tänavuse Õllesummeri 10. sünnipäeva puhul annab ansambel Genialistid koos poistekoori ja tütarlastegrupiga kontserdi, millel esitletakse kunagisi «Entel-Tenteli» lastelaule uuel, suisa tundmatuseni muutunud moel. Reedel, 4. juulil kõlavad Tallinna lauluväljakul vanad tuttavad lastelaulud «Jorupill-Jonn», «Hanepojad», «Kati Karu» ja teised hoopis uues kuues: Genialistide programm «Gentel-Tentel» üllatab moodsa helikõlaga, lauldes lastelaule samba-, jazzi või rockirütmides. Õllefestivali pressiesindaja Eve Luigase sõnul koostati seesugune kava spetsiaalselt Õllesummeriks. «Igatahes nemad mäletavad tuntud lastehitte just sellisena,» lausus Luigas. Koos Genialistide, eesti poistekoori ja vene tütarlaste ansambliga esinevad kontserdil veel ka Maiken, Liisi Koikson ning Tõnu Trubetski. Vene tütarlapsed esitavad oma nägemuse aga Genialistide tuntumatest lugudest. 10. Õllesummer toimub Tallinna lauluväljakul 2.-6. juulini. (PM Online) vaata lisaks:
ÕLLESUMMER PANEB INIMESED MARSSIMA
26.06.2003 Juuli alguses Tallinna lauluväljakul toimuva Õllesummeri raames marsib ligi 3000 pidulist läbi vanalinna, et tähistada joogi- ja rõõmupeo 10. sünnipäeva. Raekoja platsilt alguse saav 500-liikmeline rongkäik kulgeb mööda Tallinna vanalinna tänavaid Ahtri tänavale ning sealt Jõe tänava ristile, kus liitub hobukaarikute ja puhkpilliorkestritega ülejäänud seltskond, Õllesummeri öölaulupeost osavõtjad. Festivali ühe korraldaja Terje Toominga sõnul algab rongkäik 5. juulil Raekoja platsil kell 13.00 korraldajate tervituskõnega. «Seejärel laulame koos pealtvaatajatega kaks tuntud rahvalikku lugu, mida dirigeerib Tarmo Leinatamm,» tutvustas Tooming programmi. Lauluväljakul plaanitakse olla kell 15.00. Õllesummer on rongkäike ka varem korraldanud, kuid see on jäänud lauluväljaku territooriumile. 10. sünnipäeva puhul on pidumarsile kaasatud ka linnakodanikud. (PM Online) vaata lisaks:
JAANIPÄEV ERGUTAS SUVEKAUBA MÜÜKI 
26.06.2003 Oodatust ilusam ilm tõstis õlle, siidri ja grill-liha müüki mullusega võrreldes kuni viiendiku võrra, jaanipäeva hittideks olid Rakvere pereshashlõkk, kraaniga pakiveinid ja Saku Originaali nelipakid, kirjutab Äripäev. Saku Õlletehase jaanipäevamüük, milleks on tavaliselt jaanipäevaeelne nädal, tõusis võrreldes eelmise aasta müügiga kokku ligi viiendiku, rääkis ASi Saku Õlletehas kommunikatsioonijuht Kristina Seimann eile. «Eelkõige tõusis õlle ja siidri müük. Õlle müük tõusis 16% ning kõige enam müüdi Saku Originaali ning Rocki klaaspudelis toodete nelipakke,» rääkis ta. «Tõusis ka uuenduslik suveõlu Saku on Ice Tequila. Siidritest tegid tugeva tõusu Kissi õuna-, pirni- ja Exoticu pooleliitriste purgisiidrite kuuspakid.» Rakvere Lihakombinaadi turundusjuht Rene Kiis ütles, et jaanipäevaga seotud müük on läinud ootuspäraselt. Võrreldes eelmise jaanijärgse seisuga on Kiisa sõnul grill-liha müük kasvanud viiendiku. (PM Online) vaata lisaks:
«TAHTSIN KÕIKE, MIS SÜÜDIMATU PILLIMEHEELUGA KAASNEB.» 26.06.2003 
Tänavu 10. sünnipäeva pidava Õllesummeri ideeautorit ja käivitajat Riho Rõõmust tabas esimene mõttesähvatus festival korraldada ajal, kui ta piinles abielulahutusega seotud mustas masenduses. Riho on konservatooriumi lõpetanud kõrgharidusega muusikapedagoog, kes lasknud häälel kõlada isegi Estonia teatri ooperikooris. Üks pool tema südamest on alati kuulunud muusikale, teine pool armastanud organiseerida. Aga just nende kahe omaduse tõttu jooksis abielu praeguse Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmusega 1989. aastal karile. Mõni aasta hiljem tõid need aga õnne tema õuele. Miks nii juhtus? Riho ütleb, et on mees, kes esmalt enda teod ja süüd üle vaatab. Ja räägib, et varakult abiellununa ja sõjaväest tulnuna püsis ta kodus pere juures vaid mõni päev - Harju üliõpilasmaleva staabis kõrbes juhtimine. «Võtsin regioonijuhi koha kohe vastu. Kolmeks kuuks, kusjuures polnud naist õieti näinudki. Tahtsin seada end ree peale, taastada sidemed ja tunda, et olen taas tegija.» Ärkamisajal Kirovi-nimelises kalurikolhoosis tekkinud ansamblis Vanaviisi hakkas Riho nii laulma kui ka pille mängima. Üsna pea esines bänd isegi Kremli Kongresside Palees, käis turneel Brasiilias, Argentinas ja Hiinas. «Seadsin pillimängu ja muusikuelu perest ettepoole,» tunnistab ta. «Tahtsin saada kõike, mis süüdimatu pillimeheeluga kaasneb. Võisin kodust eemale jääda päevaks või kaheks. Kodus oli beebi (poeg Risto - toim.) ja naine, kes ootasid, aga mina tahtsin ennast teostada.» Nii pere teda peaaegu ei näinudki ja lahutuse järel sulgus Riho üksinda suvilasse. «Olin kogu suve sügavas depressioonis,» tunnistab ta. «Aga kui jumal ühest kohast võtab - tollal tundus, et võttis pereelu -, siis teise kohta annab juurde. Mul oli väga kehv tuju, korjasin suvilaaias mädanenud õunu, kui korraga hakkas üks nüri laul kummitama: «Aga kui sa selle kannu õlut sisse valad, on juhtunud, et pärast nõrgaks võivad minna jalad. Uhh, ahh, uhh, ahh, kannu sisse valad, ohh, ahh, ohh, ahh, nõrgaks minna jalad!»» laulab Riho. «Ja siis järgmises salmis oli: «Röhh, röhh, röhh, röhh, röhitsen ma õlut...» Natuke räige, labasuse serva peal. Aga populaarsust lõikasime kõvasti. Olin kuulnud, et ühe hitiga võib rikkaks saada. Pöördusin tuttava reklaamispetsialisti Olav Osolini poole: «Ütle, kuidas raha saaks?» Tema võttis konsultatsiooni eest lipsti sada rubla ja ütles: «Vaata Soome telekast, kui vinged õllereklaamid seal on. Siis saad aru, kus raha peidus on. Edasi mõtle ise.» Mitte mingisugust nõu rohkem!» Samal ajal käis Riho Makarovi Rock Summeril kiibitsemas. Et vaadata, kuidas festivali tehakse, ja lootuses, et saaks bändiga peale minna. «Siis mul tekkiski oma ambitsioon,» tunnistab Riho. «Aga kuidas seda teha? Päris festivali?» Idee muudkui küpses. Esimesed Õllesummerid peeti 90ndate alguses tuurikontsertidena humoristide osavõtul. Umbes samal ajal jõudis Vanaviisi sponsorijahil Tallinna Hotellikoondiseni. Koondise peadirektori abi Marje Hansar tundus Rihole pimestavalt kaunis, kuid kättesaamatu. «Hakkasin teda piiluma. Kuna hotellikohtade saamine oli tollal suur defitsiit, siis käisid paljude tippfirmade direktorid Marjet ukse taga noolimas. Ta oli seal nagu printsess herneteral - keelas, käskis, poos ja lasi. Mina olin mingi jobu pillimees...» Ometi Marjele see mees meeldis. «Minu juurde kolides loobus ta tollal küllalt kõrgest elustandardist. Mina elasin Pelgulinnas kööktoas, külmaveekraan köögis, üks peldik koridoris nelja pere peale. Temal oli aga Õismäel, kus koos abikaasaga elas, viietoaline korter,» toob Riho näite ja kirjeldab puumajarajooni argiidülli: «Leidsime meie kahekordsest puumajast viie aasta jooksul kaks või kolm laipa. Üks peksti surnuks minu ülakorrusel, käisid nii miilits kui ka laibaauto. Siis viis üks majaelanik pesu kuivama ja leidis laiba. Meie Marjega käisime aga tihti öösiti jalutamas ja midagi ei juhtunud. Hästi romantiline aeg oli!» Kaks täiesti erinevat inimest - naiivsest unistajast Riho ja läbinisti praktiline Marje - sobisid ülihästi. «Mulle meeldib asju välja mõelda, kuid et kõike rutiinselt ja täpselt ellu viia, vajan kõrvale inimest. Marjega oli meil väga kõva partnerlus, olime väga tugev ja kõva paar,» kahetseb Riho, et tal lauluväljaku direktorina pole niisugust inimest seljataga. Nüüd on tema elukaaslane - abielus nad Marjega pole - Õllesummerit korraldava osaühingu Meediaekspress juht. «Pean ma mulda sööma või peaga vastu maad taguma - kurat, tulge siia ja võtke paberid lahti ja vaadake üle!» ärritab teda pisut pidev kahtlustamine, et ei tea mis käsi-peseb-kätt-stiilis värk summeri ja lauluväljaku vahel käib. «Õllesummer on lauluväljakule suurim ja stabiilseim rahatooja ja rendisumma paneb kokku lauluväljaku nõukogu,» ütleb Riho, kelle sõnul tuleb enamik lauluväljaku ülalpidamisrahast teenida seal peetavate ürituste kaudu. Ta nimetab end tagasihoidlikult vaid ideeautoriks ja ürituse maskotiks ning kinnitab, et korraldaja pole ta juba aastaid. «Minu energiast kulub sellele maksimaalselt viis protsenti, nii nagu paljudele teistelegi lauluväljaku suurklientidele,» täpsustab ta. Isegi pereelus ütleb ta end olevat omandanud tehnika - mitte rääkida kodus tööst. Paari ühine kodu aga ei asu enam ammu Pelgulinnas, vaid Tabasalu lähistel mere ääres esinduslikus villas. «Olen saanud oma vanematelt korraliku päranduse tagastatud maade ja varade näol, sugulaste päranduse, müünud kolm korterit ja muidugi olid öösimmanid suurepärane teenistus,» selgitab ta. «Miks need pinged tekivad - usun, et inimestes on peidus alateadlik kadedus. Aga kuidas sa neile ära seletad, et see on teenitud edu? Tulemused on tulnud ju aastatega!» Toetab rahvakultuuri: Ka tänavu toob Õllesummer juuli alguses oma kuludega laulukaare alla ligi 5000 koorilauljat. «Maksad bussid kinni, seaded, dirigendid, proovid... Aga kui lähed kuhugi kõrgemasse kultuuriorganisse toetust paluma, küsitakse: «Misasja? Õllesummer - see pole ju mingi kultuur! Uks on seal!» on ta nördinud. Mulle on paljud öelnud: milleks? Kutsu parem 2 Quick Start, maksa 50 000, või 80 000, võtavad Sahlene’i ka ja kõik on happy’d!” (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
NAISE
ROLL KALLI MEHE EDU NIMEL!
Katrin Lust 26.06.2003 Mis on selles imelikku, et Rein Langi abikaasa mehe eest küttepuid tassib, kui härra samal ajal külalistega veini naudib? Kui on väärt mees ja suur armastus, siis rassin ka ise nii kuis jaksan! Üks mu sõbranna rabab end hingetuks selle nimel, et tema kallis elukaaslane saaks tegelda oma hobidega ja pärast seda õhtul sõpradega õlut võtta. Kui inimesest hoolid, kaob igasugune lahterdamine ning analüüs lubatud ja lubamatute asjade vahel ära, arvab sõbranna, kes on sada protsenti veendunud, et tema ja poiss-sõbra puhul on tegelikult tegemist suure armastusega lihtsalt hallile massile arusaamatul kujul. Ja miks olekski vaja puude tassimise üle tekitada nii palju furoori? Töö nagu töö ikka. Feministlikust aspektist on Langi proua lausa hea näide selle kohta, kuidas stereotüüp õhkõrnast abitust naisest on asendumas olendiga, kes saab siidikäppadest isaste kõrval hakkama kõigega. Ja kes teab, ehk on see jõuline daam kõigi Rein Langi vägitegude ja tähelennu taga? Õigus võib olla prantslastel, kes ütlevad - cherchez la femme! Otsi naist! (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ÕLLEJUMAL TEAB JU, ET JAANID EI JÄÄ KUIVAKS 
Aarne Mäe 21.06.2003 “Tänavune suvi teeb õllemeistritele vist tuska,” poetan Saku õlletehase juhile Cardo Remmelile. “Teie sobiksite küll hästi diplomaadiks,” muigab tippjuht kibedalt vastu. Ta ei hakka lisamagi, et õlletootjatele on külm suvi s… mis s… ja külmaga vaatab Eesti mees rohkem kangema kraami poole. Aga jaaniõhtu ilma õlleta on nagu jõulud kuuseta. Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õllevalmistamise kunsti juba 6000 aastat tagasi. Olnud ju õllenautimise eeskujuks sumerite jumal Ea, kes õllesõprade eest isiklikult hoolitses, andes jumalanna Seirisele eriülesande valvata taevalikke pruulikodasid. Sumerite arvates aitas jumalatele toodud õlleohver muuta naised sigivaks ja põllud viljakaks. Ajaloost on teada, et Eestis kasvatati otra juba 1000 aastat enne Kristust, mistõttu võib arvata, et siis õppisid ka meie esivanemad teradest kääritatud joogi valmistamise. Ent 1820. aastal asutas Saku mõisnik krahv Karl Friedrich von Rehbinder õllekoja, millest kasvas välja Eesti- ja Liivimaa vanim õlletehas. Millisena suurte traditsioonidega õllevalmistamine seestpoolt paistab, saab näha äsjaavatud õllemuuseumis Saku Pruulikoda. “Eesti on tugeva õllekultuuriga maa, kus õlu ei ole pelgalt jook, vaid sellega käivad kaasas kombed, traditsioonid, uskumused ja laulud,” põhjendas õllemuuseumi avamist Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel. Saku Pruulikoda koondab õlle ja õlletootmisega seonduvaid esemeid ning informatsiooni. Õllemuuseumis hakatakse läbi viima ka õllekoolitusi, -degusteerimisi ning Eesti õllekultuuri edendavaid üritusi, sealhulgas kultuurse ja mõõdutundelise õlletarbimise õpetust. Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Kristjan Raba sõnul leidis ta ajalooarhiivides materjali kokku pannes hulga huvitavaid fakte. Ilmnes, et Saku õlletehas on olnud uuenduslik Eesti tehas läbi aegade. Näiteks esimese telefoniaparaadi, mis 1886. aastal Eestisse jõudis, ostis oma vabrikusse omaaegne direktor ja Saku mõisnik Valerian Baggo. “Vabrikant Baggo telefoniostust ajendatuna sai Saku Pruulikoja teisele korrusele üles pandud kõigile külastajatele proovimiseks heliinstallatsiooniga vanaaegne telefoniaparaat,” rääkis Raba. “Vändates telefoni käima, tellib härra Krüger saksa keeles õllevabrikust Saku pilsnerit ja Saku Kabinetti, mis olid tolleaegsed enim müüdud Saku õlled.” Õllemuuseum asub XX sajandi algul Saku jõe kaldale ehitatud
ajaloolises pruulikojas, kus valmistati õlut aastatel 1909-1992.
Muuseum ning stiliseeritud pubi asuvad kolmekorruselises renoveeritud hoones.
Muuseumis näidatakse nii vanu fotosid, õllevalmistamise agregaate
kui ka ajalukku jäänud etikette ja pudeleid. Saku Õlletehase
suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni sõnul külastab Saku Õlletehast
praegu viis-kuus nii välis- kui ka kodumaist turismigruppi nädalas.
Huvi on veelgi suurem, kuid rohkem kui kaks ekskursiooni päevas hakkaks
segama ettevõtte tootmistegevust.
Rääkides kaubamärgist, peab Hanno Tamm oluliseks, et Saku on suutnud läbi ajaloo säilitada oma rahvuslikku õllekappa, mis võeti kasutusele 1933. aastal. “See on ainukese kaubamärgina tulnud läbi nõukogude aja tänapäeva ja on ka praegu Saku tehase logo sees,” rõhutab Tamm. Seda Tamm teab, et õlu armastab traditsioone. Nii pruulija kui ka pruukija poole pealt vaadatuna. Hanno Tammel on märkmiku vahel mitu Sakus valmistatud Münchener Exporti originaaletiketti XIX sajandi lõpust. Sinna on kirjutatud saksa keeles, et tegemist on aurujõul töötava tehasega, mis oli oma aja kohta kõrgeim tehniline tase. Kirjad olidki tol ajal kas saksa või vene keeles ning eesti keel löögile ei pääsenud. Sildil on ka lisaks vabriku märgile ja näitustelt saadud medalitele trükitud taaveti täht, mis on palju küsimusi tekitanud, et kuidas siis juudid asjasse puutuvad. “Tegemist on saksa õllemeistrite sümboliga, see on pruulijate kuuenurkne täht, sest õlle tegemisel kasutati kuut põhikomponenti: tuli, vesi, kuumad kivid, pärm, linnas ja humal,” selgitab Tamm. Ta lisab, et tegemist oli ühe lugupeetavama ja kõrgeimalt kodeeritud sümboliga, mis oli suureks auks ja kohustas selle kandjat paljukski. Eesti Rahva Muuseumi kuraator Kristjan Raba räägib, et õlleetikettide ajalugu kõneleb mõndagi. “Päris üle-eelmisel sajandil, siis kui aurutehased loodi, tulid etiketid Riiast või Saksamaalt, kus asusid kujundusbürood ja siin polnud midagi õmmelda,” seletab Raba. Nõukogude ajal kinnitati kõik sildid Moskvas kaubanduspalati poolt. Pole vist vajadust lisada, et mitte kõik ei läinud läbi. “Kui vanasti olid kork ja pudel ise põhitegijad, siis hiljem omas etikett kauba tööstusdisainis rohkem väärtust,” lisab Raba. Ta kiidab, et Sakul on säilinud suurepärane sildikogu, kuhu mahuvad ka üsna hilisminevikust meelde jäänud neerukujulised ja naivistlikud rahvuslik-romantilised gravüürid. Ajakirjanik Aivar Ojaperv on viieteistkümne aasta jooksul kogunud ligi tuhat õllepudeli etiketti - kõik Eesti enda omad. “See hobi sai alguse juhuslikult ühel sünnipäeval, kui ostsime võimalikult palju erinevat sorti õllesid proovimiseks,” mäletab Ojaperv. Ta lisab, et on püüdnud etikette grupeerida, kuid pole eriti analüüsinud. “Aga on silma jäänud, et näiteks Tartu tehasel on kuuekümnendate aastate sildid palju maitsekamad kui pragu.” Kollektsionäär ei oska midagi esile tõsta: algul tundub uus kena, ent hiljem ei pruugi see enam teiste seas silma paista. Ojaperv tunnistab, et kui ta õlut juua tahab, siis ostab ikka sisu järgi, kui aga näeb uue sildiga õlut (olgu seal kas või teine hind), siis ostab selle kindlasti ära. “Tänu sellele hobile olen saanud selliseid õllesid, mida olen sunnitud kraanikausist alla viskama.” Aivar Ojaperv nendib, et eneselegi üllatavalt palju on ta kogus selliseid silte, mis õllepudelile kleebituna pole kunagi lettidele jõudnud. Näiteks on tegemist trükiveaga. Või on kõik küll valmis, kuid jook ei saa müügiluba. Virdetorud ristideks: 1989. aastal lasi Hanno Tamm teha Porkuni lahinguväljadele vaskristid, milleks kasutati Saku õlletehases väljavahetatud vanu virdetorusid. Ristid varastati vandaalide poolt. Praegu tuleb leppida mälestuskivide ja puitristidega. (Virumaa Teataja) TÄIENDUS!
«Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õllevalmistamise kunsti juba 6000 aastat tagasi. Olnud ju õllenautimise eeskujuks sumerite jumal Ea, kes õllesõprade eest isiklikult hoolitses, andes jumalanna Seirisele eriülesande valvata taevalikke pruulikodasid.» * Sumerite õllejumalanna oli teadagi Ninkashi.
* Kes võiks aga olla see «jumalanna Seiris» – või
on siin hoopis tegemist egiptlastele õlut tutvustanud jumal Osirise
moonutatud nimekujuga?
«…on puutumatuna säilinud vana keedu- ja käärimishoone uksel kipsreljeef, millel kujutatud juugendstiilis kolme figuuri: üks neist humalapärjaga daam Gambriniuse õukonnast ning kaks buttot, üks Mercuriuse tiibadega (äritegevuse sümbol) ning teine odrapeadega. …. Gambrinius, nagu me kõik hästi teame, on õllejumal.» Gambrinust, ka Gambriniust pole kunagi peetud jumalaks. Gambrinuse nime kandsid ja kannavad tänaseni paljud õlletehased
ja -restoranid. Selle mütoloogilise «õllekuninga»
nime tekke kohta on palju võimalikke versioone, siinkohal mõned
levinumad:
Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Kristjan Raba sõnul leidis ta ajalooarhiivides materjali kokku pannes hulga huvitavaid fakte. Ilmnes, et Saku õlletehas on olnud uuenduslik Eesti tehas läbi aegade. Näiteks esimese telefoniaparaadi, mis 1886. aastal Eestisse jõudis, ostis oma vabrikusse omaaegne direktor ja Saku mõisnik Valerian Baggo. “Vabrikant Baggo telefoniostust ajendatuna sai Saku Pruulikoja teisele korrusele üles pandud kõigile külastajatele proovimiseks heliinstallatsiooniga vanaaegne telefoniaparaat,” rääkis Raba. Ajalooarhiividest on paraku juba ammu leitud, et esimene telefoniliin Eestis avati A. Rosenbergi õlletehases Viljandis juba 1881. aastal (loe näiteks Ardma, Elmar. Viljandi telefon 100-aastane. Tee Kommunismile, 1.08.1981) ja teine M. Friedrichi õlletehases Tartus 1884. a. (EAA 332-1-575, l. 144, 145). Eesti Rahva Muuseumi kuraator Kristjan Raba räägib, et õlleetikettide ajalugu kõneleb mõndagi. “Päris üle-eelmisel sajandil, siis kui aurutehased loodi, tulid etiketid Riiast või Saksamaalt, kus asusid kujundusbürood ja siin polnud midagi õmmelda,” seletab Raba. Tegelikult siin «õmmeldigi»! Enne I maailmasõda trükiti ja ilmselt ka kujundati Saku pudelietiketid valdavas osas Tartus Ed. Berthelsoni litograafias ja Riias O. Ramishi litograafias. Saksamaaga pole neil midagi pistmist, nagu teistelgi selleaegsete kohalike õlletehaste etikettidel. Suurte etiketilitograafiatena peab siinkohal mainima veel Meyeri ettevõtet Liibavis ja Karl Laakmanni oma Tartus. Lugupidamisega
vaata lisaks:
KA JAANIPÄEVAL PIDUTSEDES TASUB OMA TERVIST HOIDA 21.06.2003 
Sel aastal on jaanipäeva paiku mitu vaba päeva ja tervise huvides on hea teada, et on olemas muidki mõnusaid jooke kui õlu.Kaalujälgijad soovitavad toidu kõrvale pruukida mõdu. 40 portsjoni valmistamiseks läheb vaja: 10 l vett suhkruasendajat või suhkrut 3 sidruni koor ja sisu 3 apelsini 1,5-1 tl pärmi Pese sidrunikoored hoolikalt, kalla peale keedetud kuum vesi. Lisa kohe sidruni- ja apelsiniviilud. Kui jook on leigeks jahtunud, lisa magusaine ja pärm. Lase seista ööpäev soojas, kurna ja vala pudelitesse. Maitseks lisa igasse pudelisse paar rosinat. Mõdu on päris valmis 3-4 päeva pärast. Pohmellipiinade vältimiseks võib proovida Pharma Nordi toidulisandit Glandin 25, mis sisaldab kurgirohuõli (GLA). Seda katsetati taanlastel ja shotlastel, keda kutsuti rohke alkoholiga peole. Kõigile külalistele anti huupi kas 8 kapslit Glandin 25 või sama hulk platseebo (toimeta) kapsleid, mis sisaldasid tavalist õli. Järgmisel päeval täitsid pidulised küsimustiku, kus kirjeldasid pohmelli sümptome. GLA-d kasutanud tundsid end tunduvalt paremini kui need, kes olid kasutanud toimeta kapsleid. Enne pidutsemist on soovitav võtta 6-8 kapslit, õlikapsleid võib väiksemates annustes tervise säilitamiseks iga päev tarbida. Jooge palju vett. Kui võimalik, võiks juua klaasi vett iga klaasi õlle kohta, sest organismile on vaja vedelikku alkoholi neutraliseerimiseks.Vältige viinamarja ja teravilja segamist. Kindel reegel on jääda kas teravilja või viinamarjade juurde. Näiteks õlu ja viski on teraviljadest toodetud, vein ja konjak aga viinamarjadest. Sööge piisavalt. Alkoholi tarbimine tühja kõhuga on mõrv. Sööge piisavalt enne alkoholi tarbimist. Alkoholi tarbimine täis kõhuga vähendab ebasoovitavate kõrvaltoimete riski. Maos olev toit aeglustab alkoholi imendumist ja organism saab rohkem aega mürkide kahjutustamiseks. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SLÕLi
ÕLLETEST: EESTI PARIM ÕLU ON FOOTBALL BEER
21.06.2003 «Ega välismaa õlu suurt Eesti omast erine. Ainult aktsiisimaitse on juures,» märgivad SL Õhtulehe poolt õllesid testima kutsutud eksperdid. Kokku 40 õllemarki hinnanud asjatundjad pidasid parimaks Eesti õlleks Tartu Õlletehase Football Beeri, välismaistest kogus enim punkte Hispaania õlu San Miguel Especial. SL Õhtuleht valis hindamiseks suvepärased heledad, kuni 6% alkoholisisaldusega õlled. Viieliikmeline zhürii andis punkte ühest kümneni, hinnates erinevalt kodumaiseid ja piiritaguseid kesvamärjukesi. Zhürii ei teadnud, mis markidega tegemist on, sest õlu oli valatud topsidesse, millele olid kirjutatud numbrid. Paremusjärjestuse panid kokku Õllesummeri pressiesindaja Eva Luigas, Õllesummeri turundusjuht Tarmo Tuvike, konsultant ja õllespetsialist Anu Õun, õlleklubi Baltic ja internetilehekülje www.beer.ee esindaja Timur Borissov ning õlleklubi Baltic juhatuse esimees Leho Järvela. Üllatavalt rohke piiritaguste õllemarkide valik poodides sundis loobuma ligi paarikümnest sordist. Hindamiseks esitati pudelid, mida peaaegu igast suuremast poest saada on. Eesti õlled: Jalgpalliõlu tegi Saku Originaalile ära 1. Football Beer - 7+7+7+7+4=32
2. Saku Originaal - 6+9+3+5+8=31
3. Saku On Ice Tequila - 5,0% vol - AS Saku Õlletehas: 10+8+7+1+5=31
4. Presidendi Pilsner - 4,2% vol - AS Saku Õlletehas: 7+10+3+5+6=31
5. A.Le Coq Premium Extra - 5,0% vol - AS Tartu Õlletehas:
6+8+7+2+7=30
6. A.Le Coq Pilsner - 4,2% vol - AS Tartu Õlletehas:
3+7+7+3+9=29
7. Saku Rock - 3+7+3+7+7=27
8. Saku On Ice - 8+2+3+5+9=27
9. Albert Le Coq - 8+7+7+5+2=27
10. Black Hele - 5+6+7+7+1=26
11. A.Le Coq Premium - 7+3+7+3+6=26
12. Pärnu Zhiguli - 3+6+4+4+7=24
13. Saku Hele - 2+8+3+5+6=24
14. Viiking - 7+2+4+2+9=24
15. Õllekuningas - 4+4+4+4+8=24
16. Alexander - 4+6+5+4+5=24
17. Frederik Premium - 3+8+3+1+8=23
18. Mee Õlu - 8+1+2+3+8=22
19. Karksi Hele - 1+6+3+1+10=21
20. Frederik Pilsner - 1+3+8+1+3=16
Välismaa õlled: eestlasele maitseb Hispaania õlu 1. San Miguel Especial – (Hispaania) 9+7+9+3+6=34
2. Lapin Kulta Premium Lager Beer - (Soome) 5+7+8+4+7=31
3. Budweiser Budvar - (Tshehhi) 7+8+7+3+4=29
4. Foster´s Lager Beer - (Inglise) 6+8+5+3+7=29
5. Koff Special Beer - (Soome) 10+6+1+7+4=28
6. Tuborg Gold Label Beer - (Taani) 4+6+9+3+4=26
7. Faxe Premium Danish Lager Beer - (Taani) 4+8,5+7+3+3=25,5
8. Staropramen Premium - (Tshehhi) 2+7+6+4+5=24
9. Beck's Beer - (Saksa) 2+8+5+3+5=23
10. Corona Extra - (Mehhiko) 2+7+7+3+4=23
11. Gambrinus Premium - (Tshehhi) 2+6,5+8+3+3=22,5
12. Grolsch Amber Ale - (Holland) 2+4+8+4+3=21
13. Grolsch Premium Lager - (Holland) 7+6+4+3+1=21
14. Heineken Lager Beer - (Holland) 7+6+4+3+1=21
15. Carlsberg Beer - (Taani) 5+7+1+3+4=20
16. Krusovice Lager - (Tshehhi) 3+7+1+3+5=19
17. Velkopopovicky Kozel - (Tshehhi) 2+7+1+2+5=17
18. Blue Tiger - (Rootsi) 1+7+1+3+3=15
19. Holsten Pilsner - (Saksa) 1+7+1+3+3=15
20. Holsten Premium Bier - (Saksa) 2+5+1+3+3=14
Huvitavaid fakte õlle kohta * Õllevalmistamise kunsti tunti juba 6000 aastat tagasi. Seega on ta üks vanimaid jooke üldse. Õlut pruuliti juba muistses Babüloonias ja Vana-Egiptuses, kus seda kutsuti vedelaks leivaks. Tol ajal peeti õlut rohkem vaesema rahva märjukeseks, hiljem jõudis aga see jook ka rikkamatesse peredesse. * Kreeklased pruulisid õlut juba 7. saj. e. Kr. Algul tarvitati õlut arstirohuna. Isegi surnutele pandi seda hauda kaasa. * Kui jõudis kätte keskaeg, pruuliti kesvamärjukest Euroopa kloostrites, lossides ja linnades. Igale mungale anti 4,5 liitrit õlut päevas. * Õllevaatidele oli peale põletatud täht, mis sümboliseeris õlle 6 koostisosa: vesi, pärm, humalad, linnased, tuli ja kivid, millel kuumutati. * Mesopotaamiast on leitud vanad ürikud, milles oli kirjas 15 retsepti eri õllesortide kohta. * Õlut annetati ka jumalatele, see pidi muutma põllud viljakaks ja naised sigivaks. * Tööline, kes ehitas Egiptuses püramiide, sai päeval kätte toidunormi, milles oli 3 kannu õlut ja 3 pätsi leiba. * Õllevalmistamise kunst levis kõikidele maadele, kus vähegi kasvatati teravilja. * Praegu tegutseb kõige vanem pruulikoda Saksamaal Müncheni lähedal, mis rajati 1040. a. * Germaanlaste legendi järgi mõtles õlle välja kuningas Gambrinus, kes valitses 13. saj. * Seda, et meie saarlased oskasid valmistada õlut enne sakslaste vallutusi juba 13. saj., annab teada dokument, et Saaremaa piiskop nõudis 1284. a. talupoegadelt kümnist odrast pruulitud veinis. * Kõigil aegadel on ka eestlastel olnud õlu eelkõige pidujook ja ohvriand neile, kellest olenes karja sigivus, põllu viljakus, kala- ja jahisaak. Õlut ohverdati esivanemate vaimudele ja haldjatele. Ka oli see töötasu. Ühes korralikus majapidamises pidi õlu olema talgute ajal, külvitööde lõpus ja ilmtingimata jaanipäeval, pulmadel, peietel ning jõulude ajal. * Jaanipäevaks tehtud õllest pidi jätkuma vähemalt heinateo lõpuni, sest «sedist tolmust tööd ilma õlleta äi saa mette tehja». * Pulmaõlu pidi olema kange ja maitsev, olles ka peigmehe mõõdupuuks. Kui käärimise ajal kogunes vaht tõrre keskele, pidi noorpaar jõukaks saama. Palju väikseid mullikesi tähendanud palju lapsi. * Matuseõlu tehti vajaliku meeleolu säilitamiseks lahjem. * Legendi järgi pidi peremehe pruulitud õllesse üle kanduma ka peremehe omadusi ja hinge. Naisi tuli sellest protsessist hoopis eemal hoida, sest õllele ei tohtinud langeda vaenulik pilk. Seda võis aga leida just perenaiste silmist, kes ei sallinud oma kaasa ja sulaste ning sõprade sageli pikale venivad õllejoomisi. * Pruulimine oli väga pühalik toiming. Õllemeister tõusis juba pärast südaööd. Koldes olevaid tuletukke ei tohtinud segada toobripuuga, see toonud hiljem joojate vahele tülisid. Paja alla ei tohtinud puhuda, siis jäi õlu lahjaks. Õlleteo ajal tuli hoiduda igasugusest kärast. Usuti, et õlu põrub ega lähe suure kohkumise tõttu käima. * Nõiduse eest kaitsmiseks pandi õllele risti 3 õlekõrt, lasti ussist nõelatud inimesel tõrt tõsta, liigutati surnumatmise labidaga õlut vastupäeva, loeti peale nõiasõnu või tõrre alla pandi soola. * Üks õige õlu pidi käärima 18-48 tundi. Valmis õlut saadeti ka naabrimehele, kes seejärel unustas ära isegi eelnevad tüli põhjused. * Praegu on maailmas arvukalt õllesorte. Ale on näiteks levinud Inglismaal ja Põhja-Ameerikas, see ingliskeelne nimetus on käibel inglise keelt kõnelevates riikides. * Porterit valmistati esimest korda Inglismaal 18. saj. keskel. Üks maailma õllejoojate lemmikuid on aga iiri õlu Ginness, sellest on saanud lausa selle riigi sümbol. Veel on tuntud lager, pilsner, aga ka nisuõlu ja eriõlled: auruõlu (pärit San Franciscost), jääõlu (Kanadast), must õlu ja suitsuõlu (Saksamaalt). (Kogunud Eda Oja) (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
1
KÜSIMUS: MILLINE ON ÜKS ÕIGE SUVEÕLU?
21.06.2003 Saku õlletehase avalike suhete juht Kristina Seimann: «Kuna suvel joovad õlut ka need, kes tavaliselt suured õllesõbrad pole, siis neile sobiks paremini väiksema humalasisaldusega õlled. Vilunud õllejoojatele soovitavad õlleeksperdid suveks aga kibedama ja humalarikkama täidlase maitsebuketiga õllesid, näiteks tshehhi tüüpi õlut Saku Heledat. Meie selle suve õlleks on Saku On Ice Tequila.» (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
MIS ÕLU MIS ROAGA? 
21.06.2003 Õlut võib juua aperitiivina, põhiroa kõrvale ja isegi magustoiduks, kinnitab üks maailma tuntumaid õlleasjatundjaid Michael Jackson. Michael Jackson soovitab õlut isegi aperitiiviks, eriti head on kuivad lambic'i, krieki või framboise' tüüpi õlled, samuti on hea isu tekitaja kuiv pilsner, näiteks Jever või Pilsner Urquell. Kui õlu aperitiivina on eestlaste maitsele ehk pisut liiga harjumatu, siis toeka lõunasöögi kõrvale on õlut siinmail joodud juba aastasadu. Eestlaste seas on kõige populaarsemad toidu kõrvale rüübatavad heledad pilsneri õlled - Saku Originaal, A.Le Coq Pilsner, Frederik Pilsner -, nende maitse on õlledest kergeim ja alkoholisisaldus väikseim (4,2-4,4% vol). Kui hele õlu on sobivam kergemate toitude juurde (kala- ja taimetoidud jne.), siis tumedad õlled - Saku Tume, Saku Porter, A.Le Coq Porter - on suurepärased tugeva maitsega lihatoitude ja pajaroogade kõrvale. Heeringa, vorsti, juustu ja teiste soolaste suupistete juurde on parim valik tugevamaitselisi õllesid: Saku Hele, Saku Reval A.Le Coq Albert - õlle maitse pääseb kõige paremini mõjule. Vürtsitatud hiina, jaapani ja tai toitude teravat maitset aitab leevendada üsna mahedamaitseline hele õlu. On ju ka aasia maade kuulsaimad õlled saksa õlledega võrreldes üsna maheda maitsega. «Eesti õlledest sobivad vürtsika idamaise köögi kõrvale Saku Originaal, Saku Pilsner või Saku Ice,» ütleb Saku õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann. Nisuõlle omapärast pärmimaitset ei tohiks alla suruda. Seepärast võiks seda tüüpi õlle kõrvale süüa midagi pehmemat, kergemat, näiteks mahedat juustu, grillitud köögivilju või kergemat kanarooga. Eestlane on harjunud kalaroogade kõrvale jooma kuiva valget veini, kuid Jackson soovitab mõnd tugevamaitselist pilsnerit ka hõrkude kalaroogade, (hiid)krevettide ja vähkide kõrvale. «Austrid koos Guinnessiga on juba klassika, kuid austrite, krevettide või suitsulõhe kõrvale tasuks proovida ka mõnd porterit või stout'i,» soovitab ta. Näiteks sparglit on väga raske mõne veiniga kokku sobitada, aga õllekõrvaseks sobib spargel suurepäraselt, eriti koos mõne hea ja kvaliteetse lageri õllega. Saksa pilsneri tugevat humalamaitset tasakaalustavad hästi kõikvõimalikud marineeritud toidud (liha, kana, kala), ka suitsuroad on sobivad. Üldse on soolatud või marineeritud kalasuupistete kõrvale raske välja mõelda midagi õllest sobilikumat, arvab soome õlleasjatundja Lasse Kareaho. «Kõikide roogade juurde, mille valmistamiseks on kasutatud sidrunimahla või äädikat, sobib õlu palju paremini kui vein,» teab Kareaho. Kareaho sõnul sobib õlu ka järelroaks, eriti porter. Magusamate porterite kõrvale sobib suurepäraselt võtta midagi magusat: šokolaadi, puuviljadesserti, piparkooki. «Väga hästi sobib õhtusööki õpetama ka klaas kanget kuni 10protsendilist dobbelbock'i vm. kanget õlut, näiteks mõni šoti ale,» soovitab Jackson. Ta soovitab meeles pidada, et ainus õllega pidusöögi aktsepteeritud kange alkohol on viski. «Kõige soovitatavam on vast šoti linnaseviski,» arvab Jackson. Ka grillroogade kõrvaseks soovitab asjatundja midagi erilist, näiteks kuiva stout'i või porterit. Juustuvaliku kõrvale sobivad Kareaho sõnul kõige paremini puuviljamaitselised ale'd. Igat suuremat lõuna- või õhtusööki korraldades tuleks siiski lähtuda rusikareeglist: algul on mõistlik pakkuda kergemaid ja lahjemaid õllesid, raskemad ja kangemad lõpuks jätta. Samuti ei tohiks pakutava õlle kogus olla liiga suur. Õhtusöök õllega: kanafilee mango-chutney kastmega Restorani Karl Friedrich peakokk Endel Kullang soovitab lihtsalt valmistatavat õhtusööki, mille kõrvale sobib hele õlu. Vaja läheb l 1 kg kanafileed, 2 porrut, 4 punast paprikat, 3 dl rõõska koort, 0,5 kg hapukoort, 1 purk Mango Chutney Sweet Hot kastet. Tükelda kanafileed ribadeks. Maitsesta oliiviõli, soja, soola ja grillimaitseaine seguga. Prae wok-pannil kuni fileed on saanud ilusa värvuse. Lisa tükeldatud porrulauk ja punast paprikat. Kastmeks sega rõõsk koor, hapukoor ja 1 purk (340 grammi) Mango Chutney Sweet Hot kastet. Vala kaste fileetükkidele peale. Lase keema tõusta. Serveeri koos riisiga. Head isu! (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS AVAS ÕLLEMUUSEUMI "SAKU PRUULIKODA" 21.06.2003
Saku Õlletehas avas õlletehase territooriumil asuvas vanas pruulikojas õllemuuseumi Saku Pruulikoda, kus saab seitse päeva nädalas tutvuda õlletootmise ajaloo ja traditsioonidega ning maitsta head Eesti õlut otse tehasest. Muuseumi väljapanekut aitas koostada Eesti Rahva Muuseumi kuraator Kristjan Raba. “Pikaajalise turuliidrina ja Eesti vanima õlletehasena on Saku jaoks oluline talletada õllega seotud ajalugu ja traditsioon,“ lausus Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel. „Eesti on tugeva õllekultuuriga maa, kus õlu ei ole pelgalt jook, vaid millega käivad kaasas kombed, traditsioonid, uskumused ja laulud“ Saku Pruulikoda koondab õllega ja õlletootmisega seonduvaid esemeid ning informatsiooni ning õllemuuseumis hakatakse läbi viima ka õllede koolitusi, degusteerimisi ning Eesti õllekultuuri edendavaid üritusi, seal hulgas kultuurse ja mõõdutundelise õlletarbimise õpetust. “Eesti vanima õlletööstusena ja õlleturu liidrina on Saku Õlletehasel olnud suur roll kodumaise õllekultuuri arendamisel, oleme toonud turule uuenduslikke õlletooteid ning arendanud kodumaist õllekultuuri ja turgu läbi aastate,” lisas Remmel. Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Kristjan Raba sõnul leidis ta ajalooarhiivides materjali kokku pannes mitmeid huvitavaid fakte. Ilmnes, et Saku Õlletehas on olnud uuenduslik Eesti tehas läbi aegade. Näiteks esimese telefoniaparaadi, mis 1886. aastal Eestisse jõudis, ostis oma vabrikusse omaaegne direktor ja Saku mõisnik Valerian Baggo. „Vabrikant Baggo telefoniostust ajendatuna sai Saku Pruulikoja teisele korrusele üles pandud kõigile külastajatele proovimiseks heli-installatsiooniga vanaaegne telefoniaparaat,“ rääkis Raba. “Vändates telefoni käima, tellib härra Krüger saksa keeles õllevabrikust Saku pilsnerit ja Saku Kabinetti, mis olid tolleaegsed enim müüdud Saku õlled.“ Õllemuuseum asub 20. sajandi algul Saku jõe kaldale ehitatud ajaloolises pruulikojas, kus valmistati õlut aastatel 1909–1992. Muuseum ning stiliseeritud pubi asuvad kolmekorruselises renoveeritud hoones. Uues muuseumis saab tutvuda aastate kogutud õllevalmistamisega seotud ajalooliste esemetega, mille hulgas on seadmed, pakendid ja etiketid. Eesmärgiks on anda ülevaade Eesti ja Saku Õlletehase sajandite pikkusest õlletraditsioonist, õlletootmise ajaloost ja tehnoloogilisest arengust Eestis. Saku Õlletehas tänab kõiki inimesi, kes tõid ettevõtte üleskutse peale eksponaate, mis tükk tükilt Saku loo kokku on aidanud panna. Saku Õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni sõnul külastab Saku Õlletehast praegu viis-kuus nii välis- kui ka kodumaist turismigruppi nädalas. Huvi on veelgi suurem, kuid rohkem kui kaks ekskursiooni päevas hakkaks segama ettevõtte tootmistegevust. “Õllemuuseum annab nüüd võimaluse suuremal hulgal ekskursioonigruppe vastu võtta ning Eesti õllekultuuri, tehnoloogiat ning toodangut laiemalt tutvustada,“ märkis Seimann lisades, et peamised huvilised on turismigrupid ning spetsialistid Lääne-Euroopast, kuid samuti Ameerikast, Austraaliast ning Venemaalt. Saku Pruulikoja õllemuuseum on avatud kõigile külastajatele iga päev keskpäevast kuni kella viieni, mil kõigil huvilistel on võimalik külastada muuseumi ning maitsta ettevõtte toodangut. Ettetellimisel on võimalik broneerida ekskursioonijuhiga ringkäik muuseumis koos degusteerimisega. Saku Pruulikoja kompleksis on peale muuseumi avatud pubi iga päev kella 12.00 kuni 23.00, nädalavahetustel kuni kella kaheni, kus saab lõunat süüa ja õhtul kuulata elavat muusikat erinevate ansamblite esituses. Pubi on avatud alates 18. juunist, suur avapidu on kavas peale jaanipäeva. Saku Pruulikoja pubi koos ettevõtte sööklaga on haldamiseks üle antud operaatorfirmale. Saku Õlletehase alguseks loetakse 1820. aasta oktoobris Saku mõisniku krahv Karl Friedrich von Rehbinderi poolt rajatud õllepruulikoda. Tänasel päeval on Saku Õlletehas Eesti vanim õlletehas. Saku Õlletehas on Eesti õlleturu liider, omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 2002. aastal 47% suurust turuosa. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
TALLINNA VANALINNAS PRUULITAKSE «ELAVAT ÕLUT» 
21.06.2003 Tallinna vanalinnas Dunkri tänavas asuval õllerestoranil Beer House on oma õllepruulikoda, kus valmistatud õlut saab kohapeal pruukida ja ka kaasa osta. Kohapeal toodetakse kolme sorti õlut - Pilsner, Märzen ja Dunkles. «Pilsner on traditsiooniline hele, mõrkjas õlu. Märzen, meie kõige populaarsem õlu, on punaka värvitooniga, magusama maitsega. Dunkles, tume õlu, sobib õllegurmaanidele,» räägib restorani õllemeister Eve Toomela. Kõik õlleretseptid on pärit XVI sajandist, Toomela kinnitusel on majas valmistatavad õlled õllefestivalidel saavutanud ainult parimaid kohti. Restoran on ehitatud Austria õllerestoranide stiilis ja ka õlle valmistamisel kasutatakse austerlaste tehnoloogiat. Õlle keetmine koos humalate lisamisega toimub saali keskel. Sealt suunatakse virre õlletehasesse, kus seda kääritatakse kõigepealt 5-7 päeva ja laagerdatakse 21 päeva. Kogu õllepruulimise protsess toimub 27-28 päeva. Kuna tegemist on niinimetatud elusa õllega, siis on ta rikas B-grupi vitamiinide ja mineraalainete poolest – seega tervisele väga kasulik. Pastöriseerimist ehk õlle kuumutamist 60-80 kraadisel temperatuuril kasutatakse õlletehastes laialdaselt parema säilivuse tagamiseks. Kuumutamisel hävib aga suur osa õlle koostises olevaid väärtuslikke B-grupi vitamiine, pastöriseerimata õlledesse jäävad vitamiinid aga alles. Õlut saab Beer House'ist 1- ja 2-liitristes pudelites ka kaasa osta, liiter maksab 30 krooni. Ehkki õlu säilib värskena 21 päeva, on soovitatav see nädala jooksul ära manustada - siis on õlle maitseomadused kõige paremad. Kes aga Beer House'i õllehinda liiga «kirveks» peab, teadku, et Eestis valmistavad elavat õlut ka Nigula Õlu ja Saaremaa õlletehas (??? kas ainult EBG). (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS AVAB ÕLLEMUUSEUMI "SAKU PRUULIKODA" 21.06.2003
Saku Õlletehas avab õlletehase territooriumil asuvas vanas pruulikojas õllemuuseumi Saku Pruulikoda, kus saab tutvuda õlletootmise ajalooga. Õllemuuseumi avavad kultuuriminister Urmas Paet, Saku vallavanem Sven Kessler ja Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel. Muuseumi ekspositsiooni aitas koostada Eesti Rahva Muuseumi kuraator Kristjan Raba. “Muuseum koondab õllega ja õlletootmisega seonduvaid esemeid ning informatsiooni,“ rääkis Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ning lisas, et õllemuuseumis hakatakse läbi viima ka õllede koolitusi, degusteerimisi ning Eesti õllekultuuri edendavaid üritusi. “Eesti vanima õlletööstusena ning esimese kodumaise premium õllemargi Saku Originaal turule toojana on Saku Õlletehasel olnud suur roll kodumaise õllekultuuri arendamisel, oleme toonud turule uuenduslikke õlletooteid ning arendanud kodumaist õllekultuuri ja turgu läbi aastate,” lisas Remmel. Õllemuuseum asub 20. sajandi algul Saku jõe kaldale ehitatud ajaloolises pruulikojas, kus Saku Õlletehas valmistas õlut aastatel 1912–1992. Muuseum ning stiliseeritud pubi asuvad kolmekorruselises renoveeritud hoones. Uues muuseumis saab tutvuda aastate jooksul kogutud õllevalmistamisega seotud ajalooliste esemetega, mille hulgas on seadmed, pakendid ja etiketid. Eesmärgiks on anda ülevaade Eesti ja Saku Õlletehase sajandite pikkusest õlletraditsioonist, õlletootmise ajaloost ja tehnoloogilisest arengust. Remmeli sõnul külastab Saku Õlletehast praegu viis-kuus nii välis- kui ka kodumaist turismigruppi nädalas. Huvi on veelgi suurem, kuid rohkem kui kaks ekskursiooni päevas hakkaks segama ettevõtte tootmistegevust. “Õllemuuseum annab nüüd võimaluse suuremal hulgal ekskursioonigruppe vastu võtta ning Eesti õllekultuuri, tehnoloogiat ning toodangut laiemalt tutvustada,“ märkis Remmel lisades, et peamised huvilised on turismigrupid ning spetsialistid Lääne-Euroopast, kuid samuti Ameerikast, Austraaliast ning Venemaalt. Saku Õlletehase alguseks loetakse 1820. aasta oktoobris Saku mõisniku krahv Karl Friedrich von Rehbinderi poolt rajatud õllepruulikoda. Tänasel päeval on Saku Õlletehas Eesti vanim tänini tegutsev õlletehas. Saku Õlletehas on Eesti õlleturu liider, omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 2002. aastal 47% suurust turuosa. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
BEER HOUSE’IS VALMISTATAKSE ÕLUT 500-AASTASE RETSEPTI JÄRGI 21.06.2003
Tallinna kesklinnas valmistatakse Austriast pärit 500 aasta vanuse retsepti järgi kolme sorti õlut. “Idee ise õlut tootma hakata tekkis meil Oktoberfestil, kui saime maitsta kohalike väiketootjate humalajooki. Valisime tootmiseks 500 aastat vastu pidanud elusa õlle retsepti,” ütles Beer House’i tegevdirektor Marika Haasma. Endisest Raeköögist õllerestorani Beer House tegemise teiseks põhjuseks oli Haasma sõnul see, et Tallinnas ei olnud mõnusa õlleka-suminaga piisavalt suurt õllejoomise kohta. Maja esimesel korrusel asub õlletehas-restoran, mis on sisustud Austria õlletubade stiilis – puit ja punane tellis. Saali keskel säravad vaskse läikega õlle keetmise seadmed, mis lasevad aeg-ajalt valju sisinaga auru välja. “Õlle tootmiseks vajaliku sisseseade ostsime Austria firmalt, kes selle ka üles pani. Esimesi õlletegusid jälgisid firma töötajad, kes ka minu välja õpetasid,” ütles Beer House’I õllemeister Eve Toomela. “Nende pilgu all õnnestus meil õlletegu kohe esimesest korrast alates.” Kohapeal valmistatud õlu vajab meistri sõnul head vett ja linnaseid, mida keedetakse ja filtreeritakse. Pärast humalate lisamist suunatakse virre õlletehasesse, kus seda kääritatakse 5-7 päeva ja laagerdatakse 21 päeva. “Filtreeritud virre suunatakse pruulikotta, kus lisame veel näpuotsaga firma saladust,” lisas Haasma. Õlle pruulimine kestab 27-28 päeva. Tootmine on automatiseeritud, mis tagab õllele stabiilselt hea kvaliteedi. Beer House’is toodetakse kohapeal kolme sorti õlut – Pilsner, Märzen ja Dunkles, mille retseptid on pärit XVI sajandist. Kuna tegemist on “elusa õllega”, siis on see rikas B-grupi vitamiinide ja mineraalainete poolest. “Meie õlu on tõeline vitamiinipomm ja ma ei olnud tänu sellele sel talvel päevagi haige,” rääkis õllemeister Toomela. “Talvel jäi Beer House’is pakutav hõõgvein joomata, sest kliendid eelistasid kuuma meeõlut.” Saalinurgas sisisevad villimiskapid, mis võimaldavad igal külalisel kohaliku õllemeistri toodangut kaasa osta spetsiaalsetes 1- ja 2-liitristes pudelites. Õlu säilib värskena 21 päeva, kuid meister soovitab kaasa ostetud joogi siiski nädala jooksul ära juua. Tegevdirektori sõnul peab saal mahutama piisavalt rahvast, et tekiks õigele õllerestoranile iseloomulik sumin. Mõnusa seltskonna kogunemisel ei ole saalis keelatud ka laulmine. “Sellepärast ongi meie lauad ja pingid tammiselt tugevad, et need ei puruneks, kui rahvas lauale “Õllepruulijat” laulma ronib,” lisas Haasma. Pruulikoja valmistas ja paigaldas Beer House’i 80- aastase kogemusega Austria firma, kes on neid paigaldanud üle maailma enam kui 30 riigis. “Töötame aasta läbi, mitte 3-4 kuud aastas. Sellepärast ei tõsta me suvel õlle hinda poolesaja krooni peale,” rääkis Haasma. “Tundub vale, et meie õlu on odavam, kui Raekoja platsil olev 50-kroonine tavaline õlu, sest meil on see elus ja vitamiine täis,” lisas õllemeister Toomela. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
PÄEVA JUTT: MAAILMA LÕPU KOHVIK 
21.06.2003 Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik, teadis Tõnu Trubetsky rääkida. Sellest vestis jutu Douglas Adams, kusjuures väga hea jutu - soovitan. Kuid jätkem kaunid kunstid ja targad mõtted ning tulgem vana hea Pärnu juurde. Aastaid tagasi avati Pärnus järjekordne puhvet - see oli vist Tallinna värava baar - ja siis kirjutati ühes ajalehes, et nüüd on Pärnus sada baari. Vaevalt oli keegi need üle lugenud, pigem lahmiti niisama. Mingi tõetera selles suurusjärgus siiski peitub. Möödunud on päevad, kuud ja aastad. Kõrtsid on tekkinud, kõrtsid on kadunud, sümboolne arv sada on jäänud konstantseks. Sada kõrtsi nii väikses linnas kõlab kummastavalt. Ja kui veel kõik istekohad kokku lugeda, ei imestaks, kui oma kõrtsikoht on igal pärnakal, muldvanad ja rinnalapsed kaasa arvatud. On nüüd tegemist positiivse võimaluste paljususe või lihtsalt mingi veidrusega, mitte ei ole aru saanud. Kerides ajalinti esimese kooperatiivibaari tekkimisest tänapäeva suure kiirusega, milles sekund võrdub päevaga, võib märgata inimeste kaootilist liikumist ühest puhvetist teise vastavalt sellele, mis parajasti on populaarne. Samal ajal paistab silma kõrtside tekkimine ja kadumine. Mäletame ehk veel, et õpilasmaja all oli Kroon Mariin või midagi taolist ja Nikolai tänavas Komandandi kelder, ja nii edasi. Aga sada puhvetit on olemas ja isegi kui ei ole soovi üheski neist käia, annab puhas teadmine nende olemasolust jaksu argipäevaga hakkama saada. Kirjutasin kogu jutu sellepärast, et üleeile avati üks uus puhvet, kuursaal nimelt. See pole aga mitte lihtsalt kõrts, vaid väidetavalt Eesti suurim, kus on tegijate kinnitusel tuhat ja üks kohta. Ühesõnaga, kui maailma lõpp saabub siin saja kohviku külas enne uste sulgemise aega, siis kohti, kus kokku saada, jätkub kõigile (raugad ja rinnalapsed loomulikult kaasa arvatud). (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
JAHEDA ILMA TÕTTU KIRATSEB SUVETOODETE MÜÜK 
21.06.2003 Sügisega sarnanevad mai ja juuni on suurest osast loodetud käibest ilma jätnud enamiku toiduainetöösturitest, kuna külmad ja vihmased ilmad ei kutsu inimesi grillima ega jäätist sööma. Keskmiselt hindavad toiduainetöösturid, et viimase pooleteise kuuga on neil saamata jäänud kuni 14 protsenti loodetud käibest. Seetõttu on need tootjad, kes saavad oma kaupa ka ladustada, laod täis tootnud ning juhuks, kui juuli ja august peaks ilma poolest paremad tulema, ei pea nad toodangunappust kartma. Tallinna Külmhoone juhatuse esimehe Margus Puusti sõnul on nemad hakanud igal aastal suveks valmistuma juba veebruaris ning ladudes on praegu rohkem kaupa kui firmajuhid seda seal näha tahaksid. «Langenud on eelkõige väikepakendis jäätiste müük, sest see on rohkem impulsstoode, mida palaval suvepäeval osta tahetakse,» rääkis ta. Samas ei ole tema kinnitusel eriti langenud suurte pakijäätiste müük, sest seda ostetakse rohkem koju ning seal söövad inimesed ikka jäätist edasi. Puusti sõnul on jäätisemüügi numbrid alla kiskunud just vihmased ilmad, sest inimesed ostavad jäätist ka jahedama ilmaga. Puusti hinnangul on Külmhoonel jäänud seetõttu müümata kuni 15 protsenti loodetud toodangust, mis avaldab üksjagu mõju ka ettevõtte majandusnäitajatele. «Jäätisemüügilt teenime me suure osa rahast just suvekuudel ning kui mai ja juuni on kehvad olnud, siis vaevalt saab juulis ja augustis selle võrra rohkem müüa,» lausus ta. Puustiga võrreldes märksa optimistlikum on Rakvere Lihakombinaadi turundusjuht Rene Kiis, kes loodab, et inimesed grillivad ülejäänud suve jooksul seni tegemata jäänu tagasi. Kiisi sõnul on nemad kaotanud umbes kümme protsenti loodetud käibest, kuigi juba tänavust eelarvet koostades arvestati võimalusega, et mullusega võrreldavat suve ei pruugi tulla. Eelmine aasta oli muidugi väga hea aasta, sest soojad ja päikeselised ilmad algasid väga varakult, rääkis ta. Kiisi sõnul pole nemad ladudesse seni eriti tootnud, sest lihakaup on võrdlemisi kiirelt riknev ning nii ei saa liiga suuri valmistoodangu varusid soetada. Kombinaadil raskendab ettetootmist ka tõik, et tänavu on märkimisväärselt kasvanud just erinevate marineeritud lihade müük. Kui eelmisel aastal moodustasid grilltoodetest 60 protsenti vorstid, siis tänavu jaguneb turg vorstide ja grill-liha vahel pooleks. Eelkõige võib seda pidada märgiks inimeste suurenenud ostujõust, sest marineeritud liha, ribid ja shashlõkid on vorstidest üksjagu kallimad. Jahedusest ja vihmast pole mööda pääsenud ka õlle- ja karastusjookide tootjad, kelle käibed on samuti kuni kuuendiku jagu loodetust väiksemad olnud. Ösel Foodsi juhatuse esimehe Kuldar Leisi sõnul on vähenenud just karastusjookide müük, samal ajal kui mahlade müüginumbrid on languse asemel pigem natuke tõusnud. «Eks mahla osas mängib rolli see, et tegemist pole impulssostuga ning see kuulub nii või teisiti näiteks lõunasöögi juurde,» rääkis Leis. Tema sõnul mängib siin rolli kindlasti ka kahanev õllejoomine. Õlle asemel eelistavad inimesed kangemat alkoholi, mida juuakse tihti just koos mahlaga. Kehvemini läheb karastusjookide müük seetõttu, et neid tahavad inimesed ikkagi eelkõige siis, kui palavaga janu tekib. «Õnneks pole karastusjoogid meie jaoks kõige prioriteetsem valdkond, mistõttu see meie majandustulemusi väga ei mõjuta,» lausus Leis. Tänavu esimeses kvartalis müüdi õlut mullusega võrreldes viis protsenti vähem ning eriti halb kuu oli õlletootjatele aprill. Siis langes müügimaht eelmise aasta sama kuuga võrreldes 14 protsenti. Madalseisust õlleturul püüavad tööstused üle saada uute toodetega, millele aktiivselt reklaami tehakse. Näiteks mais tõi Saku Õlletehas turule uue tequila-maitselise õlle Saku on Ice ning Tartu Õlletehas uue margi Albert Le Coq. (Postimees) vaata lisaks:
EESTLASE LEIB ON ÕLU 
21.06.2003 Eestis juuakse kaks korda rohkem õlut kui kuus aastat tagasi. 1997. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 40,3 liitrit õlut aastas, mullu aga juba üle 72 liitri. Kui uskuda ilmaennustajate juttu, et suvi jääbki tänavu jahedaks, võib oodata esimest langust tõusujoones. Samuti kasvab viinajoomine, kuigi tunduvalt aeglasemas tempos. Järjest enam manustatakse ka teisi kangemaid jooke (konjakit, viskit, likööri) ning veini. Kui kauplustes müüdav viin on ülekaalukalt Eestis toodetud, siis viimased on peamiselt välismaist päritolu. Tootjatele on need numbrid muidugi rõõmustavad. Mitte aga rahva tervise pärast muretsejatele. Viimaseid vaevalt lohutab fakt, et mullu kasvas alkoholi eksport impordist enam. Peamiselt viiakse välja jällegi õlut - ligi kaks ja pool korda enam, kui sisse tuuakse. Suurem osa õllest läheb Lätti. Aasta-aastalt kasvab ka eksporditava viina kogus. Kui Eesti viin läheb põhiliselt Lätti, siis läinud aastal kasvas kõvasti ka viinaeksport USAsse. Väljaviidud viinast läks jänkidemaale 13 protsenti, millest lõviosa annab Onistari kuulus Türi Vodka Mullu Eestis müüdud õllest oli 93,3 protsenti kodumaist päritolu. Kindlat liidrikohta hoiab Eesti vanim õlletehas Saku. Peamine konkurent Tartu õlletehas A Le Coq pole suutnud vaatamata tootmismahu kasvatamisele rohkem õlut müüa. “Viimaste aastate ilusad ilmad on meid ära hellitanud,” tõdeb õlletehase juht Tarmo Noop. Tänavu kevadel jäi õllemüük mullusest veerandi jagu kesisemaks. Saku õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann ütleb, et möödunud kümnendi alguses olid Saku peamised konkurendid importõlled. 1993. aastal tõi Saku välja esimese heleda kvaliteetõlle Originaal ja hakkas välismaistelt turgu tagasi võitma. Nüüd on Saku Originaal enim müüdud õllemark Eestis. Poolteist aastat tagasi otsustas Saku teha pealtnäha tagurliku sammu ja hakkas maale tooma üle maailma tuntud õllemarke Carlsberg ja Guinness. Seimanni sõnul on põhjendus lihtne – kogemus näitab, et eestlane tahab proovida paljusid erinevaid marke, aga jääb ikkagi truuks kodumaisele. Praegu moodustavad importõlled Saku müügist ca kaks-kolm protsenti. Carlsberg tegi kiire tõusu ning haaras nullist alustades viiendiku importõlle turust. Seimanni sõnul on edu põhjus pakendi valik: “Carlsberg toodi Eestis turule siinsete õllesõprade lemmikpakendis - pooleliitrises tagastatavas pudelis." Selle nipiga jäeti selja taha ka pikka aega importõlle turgu juhtinud Sinebrychoffi Koff. Õlu läheb teadagi eriti hästi kaubaks siis, kui ilm on soe. Seimanni sõnul müüakse suveperioodil (mai-september) umbes 45 protsenti kogu aastasest õllemüügist. “Kui inimene ka muidu õlut ei joo, siis suvel palavaga ikka,” märgib Seimann. Samamoodi on suvine menujook siider. Eestis suhteliselt uue joogi müügimaht kasvas võrreldes mulluse maikuuga 16 protsenti, kuigi ilmad olid möödunud kevadel palju ilusamad. Saku Kiss-sarja müüdi tänavu kevadel aga koguni 90 protsenti varasemast rohkem. Tartu õlletehas on küll kergete alkohoolsete jookide osas turuliider, kuid nende Fizz pole sellist müügikasvu läbi teinud. Viie kuuga müüdi siidrit “vaid” viiendik enam mullusest. “Kui me nelja aasta eest oma siidri turule tõime, siis ennustasime igaks aastaks paari-kolmekordset kasvu,” räägib Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop. Selliste prognooside järgi peaks tänavune müük olema seitse-kaheksa liitrit siidrit inimese kohta. Isegi väga palava suve korral pole see aga reaalne. Läinud aastal oli see number 2,4. Alkoholi maaletooja AS Valior marketingidirektor Eve Nõmm märgib, et suviti kasvab hüppeliselt eelkõige long drinkide ja näiteks Bacardi müük. "Veinide osas on suvel pigem tegemist eelistuste muutumisega valge ja roosa veini kasuks. Kõige paremini lähevad kaubaks odavama hinnaklassi, s.o 50-69kroonised veinid.” Eestlaste jaoks ongi hind jookide ostmisel olulisim kriteerium. “Sajakrooniseid veine veel ostetakse, aga kahesaja-kolmesajakrooniseid üldse mitte,” kinnitab ka teise hulgimüügifirma, AS Mediato müügijuht Verno Soosalu. “Kui panna poodi kõrvuti veinid hinnaga 59 ja 65 krooni, siis esimest ostetakse mühinal.” Ta tunnistab siiski, et eestlaste maitse ja ostujõud paraneb iga aastaga. Seda kinnitab näiteks kuivade veinide müügi kasv. Lisaks hinnale on eestlasele veini puhul väga oluline pudeli välimus, teab Soosalu. Kui väga hea vein on pakendatud nigela etiketiga igavasse pudelisse, siis seda ei osteta. Mõne aja eest poelettidel nähtud lumememmekujulised veinipudelid läksid aga väga hästi kaubaks, kuigi jook ise polnud just kõige parem. Samamoodi on suur nõudlus toonitud siniste ja mattide pudelite järele. Suvel müüb Mediato kaks-kolm korda rohkem veini kui talvisel ajal. Soojal ajal lähevad kaubaks suuremõõdulistes kraaniga pakendites veinid, mida on mugav näiteks piknikule kaasa võtta. Mediato kaubast 80protsenti on veinid, kangemat alkoholi ja õlut tuuakse maale vähem. Valior müüb Eesti turul kõige rohkem viina, seejärel viskit ja brändit. “Oma kategoorias on unikaalne positsioon Martinil, mis on saavutanud Eesti turul tuntuse kui kategooria – küsides Martinit mõeldaks vermutit ja vastupidi,” märgib Eve Nõmm. Ta näeb eestlaste joomaharjumuste juures võimalust suuremaks müügieduks veel teistelgi huvitava maitse ja madala alkoholisisaldusega segujookidel. Maailma Tervisekaitse Organisatsiooni soovituse järgi peaks aastaks 2015 absoluutalkoholi tarbimine elaniku kohta olema vähenenud kuue liitrini aastas. Siiani see number igal aastal hoopis kasvab. Möödunud aastal tarbiti Eestis 9,9 liitrit 100-protsendilist alkoholi ühe elaniku kohta, näitab Konjunktuuriinstituudi uuring. Selle otsa tuleb veel umbes liiter ebaseaduslikku vägijooki inimese kohta. Rohkem juuakse maailmas ainult kolmes riigis. Osa Eestis müüdud alkoholist joovad kohapeal ära või viivad kaasa välisturistid. See kogus pole aga eriti suur. Vaid 0,6 liitrit elaniku kohta. Keskmiselt kulutas möödunud aastal üks välisriigi kodanik Eestis olles alkoholile 124 krooni. Põhilise osa sellest võtavad enda kanda põhjanaabrid Soomest, kus alkohol on riikliku monopoli tõttu Euroopa keskmisest kordades kallim. Soome alkoholitöösturid ootavad hirmuga 2004. aasta maikuud, kui Eesti peaks liituma Euroopa liiduga. Siis kaovad tollipiirid ja piirangud alkoholi maaletoomisele. Õlle ja viina eksport ületab impordi (rahalises väärtuses): Import: Õlu 12%
Eksport: Õlu 31%
Keskmine eestlane maailmas alkoholilembuselt neljas (elaniku kohta liitrites 100-protsendilist alkoholi): Luksemburg 12,1
Allikas: Suomen tilastollinen vuosikirja 2002 (Eesti Ekspress) vaata lisaks:
ÕLLESUMMERI
ALKOVABAS NOORTETSOONIS OTSITAKSE MODELLE
21.06.2003
Tänavusel Õllesummeril on omaette alkoholist prii koht noortele, kes lasteala jaoks liiga suured ja täiskasvanutega joomiseks liiga noored. Simpel Arena nimelises noortelinnakus alkoholi ei müüda, ehkki vanemate käest seal õlleklaasi ära ei rebita. “Lastele on oma ala ja täiskasvanutele on tegevust, aga noored on seni niisama olesklenud,” põhjendas Õllesummeri pressiesindaja Eva Luigas ala ideed. Noortelinnaku kava on kokku pandud 16–18-aastaste eelistusi ja huvisid silmas pidades. Nii on laval Eesti kuumimad DJ-d, Carmen Kassi modelligentuur teeb castingut ja modellihakatiste võistlust, mille kolm paremat võivad peaaegu kohe modelliks saada. Politseinikud õpetavad, mida teha, kui näed kuritegu pealt või ise ohvriks satud, on veel ilusalong ning Madis Malk viib läbi sms-mänge. Lisaks sisustavad noorte aega aeroobika, tantsushowd, ekstreemsportlaste demonstratsioonesinemised, playstation jm. 15-aastane Rasmus Kopli ütles, tema veedaks festivalil võimalusel paar päeva – rohkem ei viitsi. “See politseinike värk on liiga vana ja paljukuuldud. Selle asemel võiks olla näiteks võitluskunstide harrastajad. Muidugi peaksid seal kohe kindlasti breikarid olema, sest ilma nendeta võib igav hakata,” soovitas Rasmus programmi. Rasmus meenutas, et korra on ta Õllesummeril käinud, kuid ei mäleta sellest palju rohkem, kui et talle meeldis grillkana süüa. “Olin selle jaoks vist liiga väike. Kui nüüd on õllevaba tsoon, kus noored saaksid rahulikult limonaadi limpsida ega peaks taluma vanemaid, kes sul järel käivad ja silma peal hoiavad, siis läheksin. 15-aastased tahaksid ikka pigem üksi pidudel käia, mitte et lapsevanemad neid taga ajaks,” leidis Rasmus. Rasmuse isa Kaivo Kopli tunnistab, et nii mõndagi noortetsooni programmis olevast kõlbaks ka endal vaadata. “Kas aga see kava hoiaks noort seal paigal – selles ma pigem kahtlen,” lisas Kopli. Esmatähtsaks peab ta sellise ala puhul seda, et see oleks tõesti alkoholivaba ja et sinna ei satuks selliseid noori, kes silmanähtavalt joonud on. Seni pole Eva Luigase sõnul summeril purjus alaealistega muresid olnud, sest turvameetmed on karmid. “Jälgitakse meid, seega jälgime end ise,” täpsustas Luigas ahelat, mis noored alkoholist eemal hoiab. (Eesti Päevaleht) TÄIENDUS!
Õllesummeri noorte- ja laste-ala pakuvad neile, kes õlut veel ei joo, alkoholivaba meelelahutust: lastele kloune ja meisterdamist, noortele märulipolitseid ja ekstreemsportlasi. Pisemate ala sihtgrupiks on kuni 12-aastased. “Lapsed saavad seal mõnuga möllata,” võttis Õllesummeri pressiesindaja Eva Luigas lastealal toimuva lühidalt kokku. Seal saab teha kõike seda, mida mujal teha ei saa: joosta, batuutidel ja müramislinnakus karata, mängida, võistelda. Lisaks on võimalus meisterdada kalligraafia- ja kunstistuudio Grafeem õpetuste saatel, miniloomaaeda uudistada, miniponidel ratsutada ning auhindu võita. Põnne võluvad mustkunstnik ja naljatavad klounid Piip ja Tuut. Lasteteater Trumm mängib iga päev etendust “Hiina tuluke” ning Katre Roomet annab showtantsuetenduse. Ringi liiguvad kümmekonna firma maskotid koos lasteala patrooni ja maskoti Summiga. Nemad möllavad lastega, korraldavad mänge jms. See kirju rida on mudilaste ees ja vahel kuni laupäevani. Pühapäevaks on välja kuulutatud Segasumma Suvila nõia-show. Lapsed võivad tulla tavalistes riietes, kuid näomaalijate abiga saab ennast tundmatuseni muundada. Saab hüpata nõiaaeroobikat ja proovida oma staariomadusi playbackis, posida ja nõiavärke meisterdada. Õhtul korraldatakse suur nõiajaht ja sabat. Kõik õhtud lõpetab disko. Kõige titemate hooldamiseks on olemas mähkimislaud. “Lasteala on piiratud aiaga, sisse saab ainult ühest väravast, nii ei lähe lapsed kergesti kaotsi. Sellest väravast ei lubata pisikesi lapsi omapäi välja,” kirjeldas Luigas mudila turvameetmeid. Noorteala Simpel Arena peaks eelkõige meelitama 16-18-aastaseid, kuid ilmselt kiibitsevad seal ka nooremad ja uudistavad vanemad, oletas Luigas. Kui summeri lasteala on sama vana kui festival ise, siis noortealaga katsetatakse esimest korda. Iga päev õpetab märulipolitsei end kaitsma ja ohtlikus olukorras käituma ning esitleb politseikoerte abi ja oskusi. Kohalikus juuksurisalongis saab teha sõbrale “fantasoengu” (laske fantaasial lennata, küll sõber andestab!) ning ilusalongis antakse soovijaile trendikas suve-välimus. Madis Malk viib läbi SMS-mängu. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÜRGNE
KUTSE
Eino Selge, ametnik 13.06.2003 Täna on ta siis käes. Hirmus joomine, südamepuistamine, looduserüvetamine ja inimväärikuse kaotamine. Ei, tegemist pole biitspaartiga, peoga, mida me kõik, töökad ja korralikud inimesed solidaarselt Otepää aedlinna elanikega vihkame ja taunime, vaid nimetatu väikese koopiaga (teismeline meie hinges) - asutuse suvepäevadega! Asutuse suvepäev on ettevõtmine, kus igapäevaselt kainet ja külma arvestust pidav töökas kollektiiv kaotab täielikult reaalsustaju. Õlut, veini ja viina ostetakse kordi rohkem kui ära juua jõutakse. Vorstihunnik võtab seedimise mitmeks päevaks. Kusjuures kõik see kordub aastast aastasse. Kaks päeva enne aasta suursündmust, lakkab asutus toimimast. Tagumikutunnid istutakse küll kenasti täis, aga meeled on juba metsas. Suvepäevade õgimise vahele tehakse kohustuslikke köievedusid-vutitagumisi, käiakse koos laudistatud matkaradadel. Päevade räigemat varianti võivad kogeda suurema eelarvega peo osalised, sest sel puhul tuleb kindlasti kohale ka poolmuidu sisse ostetud süldibänd. Kokkuhoidlikumad peavad hakkama saama enn-neurode ja meiemeeste plaatidega. Jälk! Ja siis saabub kulminatsioon - keegi teatab erutusest väriseva häälega, et saun on soe! Punabojaaride või kandiliste saunakatest lugusid kuulnud lihtsurelikud saavad nüüd tunda ennast inimestena - prassida saunas mälukaotuseni ja inimväärikuse kadumiseni. Laval võib autojuht tunda ennast võrdsena ülemusega ja vanemspetsialist osakonnajuhatajaga. Kõik on lubatud. Tavapärasele rangele hierarhiale ei mõtle keegi. Algab reis inimkonna koidikule, kus piir inimese ja looma vahel oli suhteliselt hägune. Asutuse suvepäevad on nagu freudilik unenägu, milles elatakse välja jõulu- ja nääripidustustest alates ladestunud pinged, alandused, hirmud ja varjatud ihad. Ürgne kutse viib meid tagasi loodusesse. Head ööd! (SL Õhtuleht)
JUUA
VÕIB, PISSILE EI SAA
Eduard Kulman, Pärnu 11.06.2003 Pärnus Esplanaadi 1 asub kauplus, mille ees on paar lauda ja toolid. Seega justkui välikohvik. Küsimusele, kas samast ostetud õlut kohapeal tarbida võib, saab müüjalt jaatava vastuse ja isegi pudel avatakse. Kaupluse asukoht on hea, just Aia, Esplanaadi ja Võimlemise tänava ristmikul, ning januseid jätkub. Nähtuse kummalisus algab siis, kui tarbitud märjuke hakkab välja tahtma. Selgub, et tualetti kaupluses ei ole ja kus klient hädale leevendust leida võiks, seda müüja öelda ei oska. Ja teevadki kunded asja üle tänava asuva koolimaja õue, seal on põõsad, lapsed muidugi ka. Raske on meenutada mõnda teist ilma tualetita tegutsevat õllejoomise kohta Eestis. Venemaal on neid küll. (Pärnu Postimees)
ÕLU MAKSAB RAEKOJA PLATSIL KUNI 50 KROONI 
Anti Ronk 11.06.2003 Tallinna Raekoja platsil jalgu puhkama ja kurku õllega niisutama jäädes võib paarikümne meetri piires leida ligi kahekordse hinnavahega kesvamärjukest. Raekoja platsil Byblose baari terrassil õlle hinda küsides
muutuvad silmad tõllaratasteks. “50
Keeran selja ja sammun trepist uuesti alla munakivisillutisele. Järgnen Vana Toomase varjule, et teha ring platsile peale ning uurida õlle hinda teistes välikohvikutes. “Kõigil maksab õlu 50 krooni, sellepärast meil ka. Raekoja platsil ongi õige küsida õlle eest 50 krooni, sest see on õige hind sellel kohal. See on äri,” ütles temperamentses kiirkõnes restorani Revalia juhataja inglise keeles. Maikrahvi laineliselt seatud riidest varikatuse all maksab pooleliitrine õllekogus 5 krooni vähem ehk 45 krooni. “Meie restoran pakub kvaliteetseid toite ja Maikrahvi valivad eelkõige need, kes soovivad lõunatada või õhtustada, mitte õlut juua. Sellepärast ei ole ka õlle 45-kroonine hind meie klientide jaoks liiga kõrge,” ütles restorani Maikrahv teenindusjuht Marko Hark. “Meie jätsime hinna eelmise ja üle-eelmise aasta tasemele, 40-le kroonile,” ütles india köögiga Maharaja restorani juhataja Oksana Stsidrova. Juhataja sõnul on Maharaja restoranil aastatega välja kujunenud kindel klientuur ja restoran ei taha neid järsu õllehinna tõstmisega kaotada. “Välisturistidel pole vahet, kas õlu maksab 40 või 50 krooni. Ta istub siin ning naudib vaadet raekojale ja platsile,” ütles Rae kohviku külastaja Uku. “Eestlase jaoks on 40 krooni õlle eest palju. Eestlane ostab õlle 10 krooniga poest ja läheb randa merelaineid vaatama, mitte ei tule halli paekivi imetlema.” Põhilised Rae kohviku väliterrassi kliendid on teenindaja Diana sõnul soomlased ja inglased, kelle jaoks on 40 krooni õlle eest taskukohane. “Inglased tulevad vanalinnas ringi jalutades siia mitu korda tagasi.” Jõudes kohale, kus seisab tihti esinejate lava, kohtad vene rahvariietes ettekandjat – see on järelikult restoran Troika terrass. “Me ajame äri aasta ringi, mitte kolm kuud aastas. Eestlase jaoks on 35 krooni poole liitri õlle eest niigi hinnalagi,” ütles Troika restorani nõunik Paul Leppik. Need baarid, kes keskenduvad Leppiku sõnul suvekuudele, püüavad müüa õlut maksimaalse hinnaga, et siis teenitud rahaga talv üle elada. “Meie töötame aasta ringi ja tõstame õlle hinda siis, kui seda teeb Saku õlletehas. Suveterrassi selleaastase üüri hinnatõusu ei pea meie klient kinni maksma.” “Eelmisel aastal liikusid kliendid Raekoja platsil päikse järgi ja kogunesid just õhtupäikese viimast soojust meie terrassile nautima,” lisas Troika teenindusjuht Vahur Hendla. “Kohalikud inimesed tahavad ju ka õlut juua, sellepärast jätsime hinna 30 kroonile. Tänu sellele müüme rohkem,” ütles Kullassepa Keldri baaridaam. “Tänu odavamale hinnale on paljud Raekoja platsilt meie juurde tulnud.” Eestlane ei hakka baaridaami sõnul ostma Raekoja platsil 50- kroonist õlut, kui kümmekond meetrit eemal saab selle 30-ga kätte. “Linnavalitsus soodustab hinnatõusu. Üheks põhjuseks on kindlasti Raekoja platsil asuva väliterrassi ruutmeetri üüri tõstmine kordades.” (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SILLAMÄE TEHAS TOODAB RIISIÕLUT 
10.06.2003 Eelmisel aastal Sillamäe õlletehases välja töötatud hele riisiõlu vahetas välja samas toodetud tumeda Müncheni õlle. “Müncheni riisiõlu on eksklusiivne toode, nii hinna kui ka müügimahu poolest,” ütles AS Onistari nõukogu esimees Aleksander Skoblov. Riisiõlu on Skoblovi sõnul mõeldud endast lugupidavale inimesele, kes ei sea endale eesmärgiks õllest võimalikult odavalt võimalikult palju kraade välja pigistada. “Välja töötati see eelmisel aastal ja arvestati peamise tellijaskonna, restoranide ja baaride soove. Otsene idee uue õlle loomiseks tuli Peppersacki restoranist.” Müncheni riisiõlu on tavapärastest Eestis levinud õlledest maitse poolest mõneti kergem, värvuselt heledam ja ka lahjem, ainult 4,2 protsendiline. “Sellel ja teistel Sillamäe õlledel on välja kujunenud oma kindel austajaskond Eestis, mis tagab tehases igakuiselt kuni 20 000 liitri õlle tootmise ja läbimüügi,” ütles Onistari nõunik Marko Kadanik. “See on kerge ja pehme õlu, mis kuulub heledate õllede hulka ning sobib palavuse korral janu kustutamiseks,” ütles Sillamäe Õlletehase tehnoloog Aleksandr Mitsõk. Sillamäe Õlletehases toodetud Müncheni õllesid ei villita enam 0,5 liitritesse pudelitesse lühikese säilivusaja tõttu. Baarides ja restoranides saab seda osta lahtiselt, mõnedes suuremates kauplustes kolmeliitristes eksklusiivsetes pudelites. Riisiõlu ei ole pastöriseeritud, tegemist on elava õllega, mille säilivusaeg on 20 päeva. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÕLLEKELDRIST JA ÜÜRIMAJAST SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUMIKS 
Olaf Esna 10.06.2003 Hoone on ehitatud XIX sajandi 80. aastal vasttäidetud vallikraavi kaldale, millest ongi tingitud ehituse ebaregulaarne konfiguratsioon. Veider maja on see sellegipoolest, sest esimene ja neljas korrus on madalamad ja keskmised korrused kõrgemad. Maja ehitas üürikorteriteks õllevabrikant Heinrich Puls ning esimesel korrusel olnud tal isegi õllekelder, mida tõendavad remondi käigus värvikihtide alt välja puhastatud nn bierstube’dele omased hüüdlaused. 15. oktoobril 1919 olevat selles majas avatud Pärnu merekool. Merendusega seotuks see jäigi kuni nõukogudeaegse merekooli likvideerimiseni 1990. aastal. Majas on ulualust leidnus spordiühing Vaprus ja pakutud on koduseid lõunaid. Praegust Lõuna tänavat ei olnud olemas, rääkimata külgnevast haljasalast. Park on kandnud Võimla ja Konstantin Pätsi nime ning rajati alles eelmise sajandi 30. aastatel. Praegu tuntakse parki Pärnu kunagise linnapea ja parkide rajaja Oskar Brackmanni nime järgi. Parki on istutanud puid Pärnut külastanud kõrged välismaised riigitegelased, kuigi Norra kuninga tamm kuivas ära. 31. augustil 1990 alustas õllevabrikant Pulsi kunagises majas tegevust Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium. Õpilasi võeti vastu esimesse, viiendasse ja kümnendasse klassi, praeguseks on esimesse klassi vastuvõtust loobutud ja õpinguid saab seal alustada viiendast ja kümnendast klassist. Erakoolina on Sütevaka omanikud olnud 1990-1997 Sütevaka selts, 1997-1998 Neeme Ellermaa ja 1998. aastast Sütevaka gümnaasiumi toetajate ühendus. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
RÄÄGIVAD: ÕLLE HINNAD TÕUSEVAD
07.06.2003 Koos temperatuuriga on linnas kerkima hakanud ka õlle hinnad. Pealinna populaarsetes kõrtsides on õlleklaasi hind tõusnud keskmiselt viis krooni. Raekoja platsi välikohvikutes maksab pooleliitrine õllekann tänavu juba 50 krooni. Hind on võrreldes mullusega tõusnud 10 krooni võrra. Ka Kloostri Aidas saab õlle kätte 30 krooniga varasema 25 asemel. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
AS PÄRNU ÕLU SAI MAIS REKORDMÜÜGI 
04.06.2003 AS Pärnu Õlu müüs maikuus 522 900 liitrit õlut ja see on märksa rohkem, kui viimastel aastatel samas kuus müüa on õnnestunud. Viimati müüs Pärnu Õlu maikuus üle 500 000 liitri 1997. aastal, märkis ettevõtte juhataja Kalev Männe. Ligi pool müüdud õllest ehk 264 000 liitrit läks eksporti, suuremalt jaolt Lätti, kuigipalju ka Leetu. Õllemarkidest minevaim on lahja õlle hulka kuuluv Õllekuningas. Kevadel vahetus Pärnu Õlle omanikering, mil enamusaktsiad ostis väikeaktsionäridelt kokku Charlie Viikberg. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
ÕLLESUMMER KÜSIB RAHA KAINUSKAMPAANIA EEST
04.06.2003 Õllesummeril osalevad maanteeameti kainusemõõtjad peavad peopaika pääsemise eest maksma sama palju kui seal äritsevad kaupmehed. Alkomeetritega lähevad õllepeole kümme maanteeameti töötajat, kes peavad kokku maksma 1770 krooni akrediteerimistasu. Maanteeameti liiklusohutusosakonna peaspetsialisti Urve Sellenbergi
sõnul on Õllesummer
Kui kõik väliüritused ja baarid hakkaksid joobekontrolli eest raha küsima, ei oleks Sellenbergi kinnitusel võimalik ulatuslikku kainet autojuhtimist propageerivat kampaaniat teha. Juuli alguses toimuval Õllesummeril on pärast läbirääkimisi väljas kümme erkkollaste mütsikeste ja liiklusohutusvestidega kainusemõõtjat, kes soovi korral pidutsejate joovet lkomeetriga kontrollivad. “Õllesummeri platsil kehtivad reeglid kõigile. Kõik, kes tulevad kauplema või midagi tegema, peavad maksma akrediteerimistasu,” ütles OÜ Meediaekspress turunduskommunikatsiooni spetsialist Eva Luigas. Akrediteerimistasu tähendab Luigase sõnul sisuliselt viie päeva sissepääsu. “Kui tegijaid lastaks tasuta sisse, siis seda õigust kuritarvitataks. Eelmisel aastal ei saanud maanteeameti kainusemõõtjad Õllesummerile, sest nad jäid oma küsimisega hilja peale,” märkis ta. Turundusspetsialist toonitas, et Õllesummer ei ole vaid alkoholijoomise koht, pigem tahetakse pakkuda huvitavat programmi. “Meil on mitu korda olnud jutuks nime muutmine, aga Õllesummer on tugev kaubamärk,” nentis Luigas. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
BRITI
KÕRTSIKETT KEELAB VANDUMISE
04.06.2003 Briti suurimate kõrtsikettide hulka kuuluv JD Wetherspoon teatas teisipäeval otsusest keelata oma kundedel õlleklaasi taga vandumine ja ropendamine. “Paljud meist vannuvad aeg-ajalt, kui hing on täis, aga on ebameeldiv istuda inimeste kõrval, kes lakkamatult valjul häälel vannuvad,” seletas kõrtsiketi rajaja Tim Martin ajalehele Daily Telegraph. “Arutasime seda oma juhatusega ja otsustasime paluda klientidel viisakalt oma sõnu valida,” ütles ta ja lisas, et manitsused trükitakse ka menüüsse ja kõrtsi lauareklaamile. JD Wetherspoon on oma 600 kõrtsis juba ära keelanud muusika ja koerad, kuid seevastu hüljanud igivana inglise tabu lubada kõrtsi lapsi. (BNS) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHAS TÕI TURULE UUE HELEDA ÕLLE 
30.05.2003 A.Le Coq Tartu Õlletehas tõi turule uue belglasest õlletöösturi Albert Le Coq’i nime kandva heleda kvaliteetõlle, mille alkoholisisaldus on 4,9 protsenti. “Albert Le Coq on meie senistest õlledest selgelt eristuva maitsega. Tänaseni oleme villinud valdavalt Põhjamaadele omast kergema maitsega õlut, Albert Le Coq esindab aga Kesk-Euroopa maitset - selles on rohkem humalat, rohkem õlle tugevat maitset. Tegemist on tugeva vahuga heleda kvaliteetõllega.” ütles õlletehase juht Tarmo Noop. Kõik uue õlle esietiketid kannavad täpset villimisnumbrit, mis rõhutavad iga Albert Le Coq’i pudeli ainulaadsust ja kordumatust. Albert Le Coq'i sihtrühmaks on ettevõtte hinnangul kogenud maitsega, elus juba nii mõndagi saavutanud mehed. Uut õlut on tänavu planeeritud müüa 1,2 miljonit liitrit. 0,5-liitrise Albert Le Coq’i jaemüügihind jääb vahemikku 9.90 – 10.90. (EPL Online) vaata lisaks:
KÜLM KEVAD PÄRSIB ÕLLEJOOMIST
30.05.2003 Tänavu aprillis tarbisid eestlased külma kevade tõttu ligi kuuendiku võrra vähem õlut kui mullu, kehvapoolset kesvamärjukese müüki üritavad õllefirmad kasvatada uute õllesortide abil. «Õlletehaste parim müügimees - päike - tänavu kahjuks puhkab,» kommenteeris selle kevade ilmastikuolusid A.Le Coq’i Tartu õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. Kui ilmad on kehvapoolsed, joovad inimesed rohkem kanget alkoholi, ja see on jätnud oma jälje ka õlleturule. «Viimase kahe aastaga on lahja alkoholi müük kasvanud kõigest kaheksa protsendi võrra, samas kui poeviina turg kerkis 50 protsenti,» ütles Noop. «Osaliselt on see tingitud sellest, et salaviina osakaal väheneb, ja teisalt sellest, et lahja alkoholi ostmine on tehtud raskemaks, kuid kasvude vahe on ikkagi väga suur.» Üha populaarsemaks muutub ka siider - näiteks õnnestus Saku Õlletehasel suurendada tänavu tänu uutele toodetele siidri läbimüüki 70 protsendi võrra. Käesoleva aasta esimeses kvartalis müüdi õlut mullusest viie protsendi võrra vähem, õllemüüjatele veelgi masendavamaks kujunes aprill, kus turg kahanes juba 14 protsendi võrra. Õlleturu turgutamiseks toovad tootjad järjest turule üha uusi õllemarke. Saku Õlletehas tõi suvehooajaks müügile uuendusliku tequila- ning laimimaitselise suveõlle Saku on Ice Tequila, Tartu õlletehas tutvustab oma uut tootevalikut aga lähipäevil. Kui külmal ajal ehk märtsis rõõmustas Saku õllehuvilisi uue kange bock-tüüpi õllega Presidendi 10, siis A.Le Coq paiskas müüki heleda Blacki. «Kokku kuivavat õlleturgu saab elavdada ainult uute kaubamärkidega,» põhjendas Noop. «Suvel tuleme välja vähemalt ühe uue tootega igas tootegrupis ja tootegrupid on õlled, siidrid, long drink’id, karastusjoogid ja veed.» Saku Õlletehasele oli eelmine aasta eelkõige pakendiarenduse aasta. «Tänaseks on pakendiarendus läbi viidud ja jätkame tooteuuendustega,» ütles Saku Õlletehase suhte- ja teabekorraldusjuht Kristina Seimann. Pärnu õlletehas seevastu vähendab uute omanike käe all oma tootevalikut, jättes 17 õllesordi asemel tootmisesse vaid kuus. «Õllesortide vähendamise eesmärk on kulude kokkuhoid ja konkurentsivõime tõstmine,» rääkis Pärnu Õlu ASi 67 protsendi aktsiate omanik Charlie Viikberg. «Sellel aastal me paraku uute toodetega turule ei jõua, kuid üritame olla vähemalt Pärnus ja maakonnas palju enam nähtaval kui varem.» Pärnu õlletehas plaanib tänavu tublisti investeerida tootearendusse ja uue imago kujundamisse, et tõusta õlleturul praeguselt neljandalt kohalt Viru Õlust mööda kolmandaks. «Meil seisab ees suur töö kaubamärgi tuntuse tõstmisel, sest paljud inimesed ei teagi, et Pärnus on õlletehas, ning osa inimestest arvab ikka, et meie õlu on soolane,» ütles Viikberg. Olukorras, kus kodumaised õlletootjad pole suutnud oma toodangu läbimüüki suurendada, võitsid turgu juurde importõlled. Väga jõuliselt on turgu haaranud Ukraina õlletehas Obolon, vallutades viimase poole aastaga ligi 65 protsenti Eesti importõllede turust. Tänu ukrainlaste müügiesindajate pingutustele kerkis importõllede läbimüük märtsi lõpuks võrreldes mulluse esimese kvartaliga ligi kaks korda, haarates kogu õlleturust 6,9 protsenti. (Postimees) vaata lisaks:
EESTI PÕHJUSTAS SOOMES KESISE ÕLLEMÜÜGI 
30.05.2003 Esimese kolme kuuga vähenes õllemüük Soomes 6%, mais räägitakse juba 10-20% müügi kahanemisest. Nii kehva õllemüüki ei mäleta kümme aastat, ütles Soome õlle- ja karastusjoogitööstuse liidu tegevdirektor Risto Saarinen MTV3-le. Kehv kevadmüük jätab tõenäoliselt õllefirmade aastatulemuse miinusesse. Suvekuud annavad umbes poole aastasest läbimüügist. Mai ja august näitavad üldiselt ära nõudluse suuna, kuna juuni ja juuli on stabiilsema läbimüügiga kuud. Õlleostu vähenemise peamiseks põhjuseks on Eesti, kust soomlased ülisuures koguses õlut sisse veavad. Soome õlletehased ootavad pikisilmi, et valitsus alandaks õlleaktsiisi, mis muudaks õlle Soomes odavamaks. Sest muidu võib Soome sattuda Taani olukorda, kuhu kuni viiendik tarbitavast õllest sisse tuuakse. (ÄP Online) vaata lisaks:
ÕLLEMÜÜK LANGES I KVARTALIS 5% 
30.05.2003 Selle aasta esimeses kvartalis vähenes Eesti õlleturu maht eelmise aasta sama ajaga võrreldes viie protsendi võrra. Õlletootjate hinnangul on müügi vähenemises süüdi
eelkõige tänavune külm
Saku õlletehas on 44,3 protsendi suuruse turuosaga endiselt Eesti
õlleturu liider.
Eelmise aastaga võrreldes suurenes oluliselt importõlle
osakaal, mis on nüüd
(ÄP Online) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHASE KOGUMÜÜK JA ÄRIKASUM I KVARTALIS SUURENESID 
30.05.2003 Saku Õlletehase kogumüük käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes 0,2 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, moodustades kokku 9,6 miljonit liitrit. Suurima õlletootjana müüs ettevõte esimeses kvartalis 8,3 miljonit liitrit õlut, säilitades 44,3 protsendiga oma positsiooni kodumaisel õlleturul hoolimata Eesti õlleturu üldisest langusest eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul võib saavutatud tulemust lugeda üldkokkuvõttes heaks, arvestades, et Eesti Õlletootjate Liidu andmetel kahanes kohalik õlleturg 2003. aasta esimesel kolmel kuul eelmise aastaga võrreldes 5 protsenti ja ühena vähestest suutis Saku Õlletehas oma turuosa suuruse säilitada. Saku Õlletehase 2003. aasta esimese kvartali realiseerimise netokäive
oli 133,3 miljonit krooni, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes
2,1 protsenti vähem. Käibe kahanemisest moodustas taara realisatsiooni
vähenemine 4,2 miljonit krooni. Omatoodetud õllede netokäive
kahanes seoses koguturu langusega vastaval ajaperioodil 1,7 miljonit krooni.
Samal ajal Saku importõllede käive kasvas 1,3 miljonit
Saku Õlletehas teenis 2003. aasta esimese 3 kuuga ärikasumit 1.26 miljonit krooni, mis on mõnevõrra rohkem, kui eelmise aasta samal perioodil, kui ärikasumiks oli 730 tuhat krooni. Käesoleva aasta algusest jõustus Raamatupidamise Toimkonna juhendite muudatus, millest johtuvalt kajastatakse väljamakstud dividendide tulumaks ettevõtete aruandluspaketis erinevalt varasemaga. See tähendab, et eelmistel aastatel, kui ettevõtte üldkoosolek otsustas maksta dividende, kajastati dividendid koos vastava tulumaksuga ettevõtte eelmiste perioodide jaotamata kasumi vähendamisena vastaval bilansi real. Seoses muudatusega dividendide tulumaksu kajastamises näidatakse alates käesolevast aastast tulumaksu osa dividendi otsuse vastuvõtmise kuul jooksva aasta perioodikuluna, mis kajastatakse kasumiaruandes. Seega on ettevõte igal aastal tasunud tulumaksu dividendide pealt, kuid alates käesolevast aastast kajastatakse seadusandluse muudatusest lähtuvalt antud summa aruandluses senisest erinevalt. Sellest tulenevalt oli 2003.a. I kvartali lõpptulemuseks –6 634 tuhat krooni, samas ettevõtte ärikasum võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes. Vastavalt õlletootmise sesoonsusele teenitakse valdkonnas peamine aastakasum II ja III kvartalis. Saku Õlletehase 2003. aasta esimese kvartali ärikulud olid 1,1 protsendi ehk 1,5 miljoni krooni võrra suuremad võrreldes sama ajaperioodiga aasta varem. Seoses mitmete eelarves planeeritud tarbijakampaaniatega olid just esimeses kvartalis reklaamikulud 1,8 miljoni krooni võrra suuremad võrreldes aasta varasema perioodiga. Esimeses kvartalis tegi tugeva tõusu kodumaine siidriturg ning Saku siidrisari Kiss. Kogu siidriturg kasvas 16 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning Saku siidrimüük suurenes antud perioodi jooksul 25 protsenti. Turu jätkuvat kasvu näitavad esimese nelja kuu müügiandmed, mille kohaselt on koguturu kasv 24 protsenti ning samal perioodil Saku siidrisarja müügikasv seoses uute purgisiidri toodetega ning troopilise maitse Kiss Exotic turule toomisega 70 protsenti. Eesti Õlletootjate Liidu andmetel ulatus kodumaine õlleturg esimeses kvartalis 16,7 miljoni liitrini, mis on 5 protsenti vähem, kui eelmise aasta samal perioodil. Saku Õlletehas on turuliider, omades esimeses kvartalis 44,3 protsenti kodumaisest õlleturust, sama turuosa oli ettevõttel eelmise aasta samal perioodil. Perioodi jooksul tõusis importõllede osakaal Eesti õlleturul, moodustades kokku 6,9 protsenti, ning väiksemal määral Saarema Õlletehase turuosa, moodustades kokku 0,4 protsenti. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
HILLARY SIUNAB DZHOMOLUNGMA ÕLLEJOOJAID 
30.05.2003 Söör Edmund Hillary siunas Dzhomolungma vallutamise 50. aastapäeval õllejoojaid, kes on hõivanud maailma kõrgeima tipu aluse baaslaagri. “Ma ei ole Dzhomolungma tuleviku üle väga õnnelik,” ütles esimese inimesena tippu tõusnud Hillary (83) Nepali pealinnas Katmandus ajakirjanikele. “Baaslaagris on 1000 inimest ja 500 telki, seal on söögi- ja joogikohad ja muud mugavused, mis ehk tänapäeva noortele meeldib,” sõnas ta kibestunult. Vana mägironija meenutas, et tema jaoks olid “suurteks hetkedeks” väljakutsed Dzhomolungma tippu pürgides. “Lihtsalt baaslaagris istumist ja õllepurkide tühjendamist ei pea ma just päriselt mägironimiseks,” ütles Hillary. Ta jagab seisukohti alpinistidega, kes nõuavad Nepali valitsuselt Dzhomolungma tippu ronijate arvu piiramist. “Dzhomolungmal on liiga palju ekspeditsioone,” ütles Hillary. Ta lisas, et tegi juba Nepali valitsusele ettepaneku piirata ekspeditsioonide arvu ühe või kahega aastas, aga “välisraha ahvatlus on liiga suur”. Tipu vallutamise juubeli puhul lubab valitsus tänavu mäele 25 ekspeditsiooni ehk umbes 1000 alpinisti. Lisaks neile on sajad inimesed roninud spetsiaalselt pidustusteks baaslaagrisse. Neil kinnitatud redelitel ja nööridel, mis praegu Dzhomolungma ronimisnõlvadele on paigaldatud, ei ole Hillary hinnangul “mägironimisega midagi pistmist”. “Meil ei olnud mingeid kinnitatud nööre ega redeleid, pidime kõik ise tegema,” pahandas Hillary, kes jõudis Dzhomolungma tippu koos sherpa Tenzing Norgayga. Hillary sõnul ei ole tema jaoks maailma kõrgeima tipu vallutamise 50. juubelis midagi erilist. “See tähendab vaid seda, et 50 aasta eest ronisin ma Dzhomolungma tippu.” (BNS)
ALKOMEETER
HULLUS PURJUTAJA HINGEÕHUST
30.05.2003 44-aastase Hollandi autojuhi joobeaste ajas alkomeetri hulluks. Krommeniest pärit mehe hingeõhus leidus nii palju alkoholi, et aparaat keeldus alguses töötamast ning läks siis päris segi. Politseilaboris tehti kindlaks, et mehe vere alkoholisisaldus ületas lubatu seitsmekordselt, teatas Ananova. Mees ise väitis, et jõi vaid neli õlut. Haarlemi kohus jättis mehe 15 kuuks lubadest ilma ja trahvis teda ligi 14.000 krooniga, lisaks sai ta kahenädalase tingimisi vanglakaristuse. (delfi.ee) vaata lisaks:
EUROOPA ÕLLETOOTJATE LIIT JA EESTI ÕLLETÖÖSTUSTE LIIT KOHTUSID SAKU ÕLLETEHASES 
28.05.2003 Euroopa Õlletootjate Liit kohtus eile Saku Õlletehases Eesti Õlletootjate Liiduga eesmärgil alustada koostööd Eesti õlletootjatega ja vahetada informatsiooni perspektiiviga kaasata Eesti Õlletootjate Liit Euroopa Õlletootjate Liidu töösse. Eilsel kohtumisel tutvustasid Euroopa Õlletootjate Liidu esindajad liidu tööd ja egevuspõhimõtteid, andsid ülevaate Euroopa õlleturu arengutest ning tutvusid õlletootmise tehnoloogiaga Saku Õlletehases. Eesti Õlletootjate Liidu esindajad tegid ülevaate Eesti õlleturu arengusuundadest läbi kümne aasta. „Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga on meie kui rahvusvahelise liidu jaoks oluline alustada tihedamat koostööd liituvate riikide õlletootjatega, et koos arendada Euroopa ühte vanema traditsiooniga tööstusharu,“ lausus Euroopa Õlletootjate Liidu president Piero Perron. Tema sõnul on tugeva õllekultuuriga maade tööstustel vajalik omavahel vahetada oskusi, kogemusi ja informatsiooni, et arendada ja hoida kvaliteedistandardit erinevates riikides. Samuti rõhutas Perron oma ettekandes, et Euroopa õlletootjate ühiseks missiooniks on vastutustundlik käitumine ühiskonnas luues eeldused mõõdukaks ja kultuurseks õlletarbimiseks ning hoida jätkuvalt tööstusharu tähelepanu keskkonnakaitsel ja toiduohutusel. Eesti õlleturgu ja arenguid tutvustas esmakordselt Euroopa õlletöösturitele eelmisel aastal toimunud Euroopa Õlletootjate Liidu konverentsil Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel, kes esines vastavateemalise ettekandega. Euroopa Õlletootjate Liidu president edastas Eesti Õlletootjate Liidule ettepaneku osaleda käesoleval aastal Brüsselis toimuval Euroopa Õlletootjate Liidu konverentsil. 1958. aastal loodud Euroopa Õlletootjate Liit (The Brewers of Europe) on ahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuuluvad õlletootjad kõigist Euroopa Liidu maadest ning Norrast ja Shveitsist. Liidu peakontor asub Brüsselis. Euroopa Õlletootjate Liidu andmetel on 25 protsenti maailma õlletoodangust pruulitud Euroopa Liidu maades, kus asub kokku 1650 õlletehast 3,8 miljoni töötajaga. Eesti õlletootjaid ühendav Eesti Õlletootjate Liit asutati 1992. aastal. Liitu kuulub viis kodumaist õlletööstust - Saku Õlletehas, Tartu Õlletehas, Pärnu Õlletehas, Viru-Nigula Õlletehas ja Saaremaa Õlletehas. Suurema osa Eestis müüdavast õllest moodustavad kodumaised õlletooted, importtoodang moodustab keskmiselt 6 kuni 7 protsenti kogu õlleturust. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
KÕRTSID KUTSUVAD KÜLALISI KAINUSELE 
30.05.2003 Purjus juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste ennetamiseks on septembri lõpuni paljudes Eesti baarides enne rooli istumist võimalik oma kainust kontrollida, praeguseks on kampaaniaga liitunud 67 lõbustuskohta üle Eesti. Tallinnas on alkomeeter Tanita praegu väljas kaheksas kohas: Kamikaze pubis, Hiiu õlletoas, Hiiu pubis, Buffalo pubis, Ulla pubis, Linnahalli baaris, söögikohas Suliko ja autoparklas Tondiraba 13. Joobe hindamiseks tuleb alkomeetrit küsida teenindaja käest. “Natuke seda õhtuti ikka kasutatakse, aga võiks rohkem,” ütles Buffalo pubi omanik Risto Meigas. Pubiomanik möönis, et suvel käib kõrtsis üldiselt vähem inimesi, sest paljud peod peetakse õues. “Seda me küll ei karda, et alkomeetri reklaami nägemise pärast vähem alkoholi ostetakse,” kinnitas Meigas. “Pigem võetakse veel üks kohv ja oodatakse, et päris kaineks saada,” lisas ta. Harjumaal saab enne rooli istumist torusse puhuda Niitvälja golfikeskuse baaris, Alibi pubis Keilas, Tallinna-Narva maantee 29. kilomeetril asuvas Musta Kassi kõrtsis, restoranis Paat Rohuneeme teel, Pärnu maantee 24. kilomeetril asuvas Oaasis, Merihobu kõrtsis Rannamõisa teel, Jussi õlletoas Viimsis ja Maeru trahteris Keila- Haapsalu maantee 10-kilomeetril. 90-kohalise Maeru trahteri perenaine Mare Randma ütles, et alkomeeter on külastajate seas üsna populaarne. “Õhtused külastajad, kes prae ette endale midagi lubasid, ikka kasutavad,” kinnitas ta. Randma hinnangul peavad alkomeetrist lugu peamiselt Tallinnast tulnud külastajad. “Baaridel ei ole alkomeetri väljapanemisest mingit kulu, meie viime need kohale ja paneme üles reklaamplakatid,” ütles maanteeameti liiklusohutuse peaspetsialist Urve Sellenberg. Sellenbergi sõnul on alkomeetrid praegu jagatud ainult soovi avaldanud lõbustuskohtadele. “Osa pole tahtnud, sest kardavad alkoholimüügi vähenemist. Näiteks Õllesummerile meid sisse ei lubata, tüdrukud püüavad siis väravate taga juhid puhuma meelitada,” ütles Sellenberg. Juunis algavad autojuhtide kainuse kontrollimiseks politseireidid, ilmselt lõpeb suurem puhumiskampaania pärast jaanipäeva. (Eesti Päevaleht) Vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS TOOB TURULE UUE SUVEÕLLE
26.05.2003 Saku Õlletehas toob suvehooajaks turule uuendusliku tequila- ning laimimaitselise suveõlle Saku on Ice Tequila. Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul on uue õlle turuletoomise eesmärgiks arendada kodumaist õlleturgu, pakkudes Eesti õlletarbijale suveks midagi ergastavalt uuenduslikku. „Tugeva õlletraditsiooniga maades on just viimaste aastate jooksul võitnud enam ja enam populaarsust beer and more -tüüpi õlletooted, kus on omavahel ühendatud traditsionaalne humalajook ning mõni huvitav maitse või teine tuntud jook,“ lausus Sepp ning lisas, et Saku on Ice Tequila on kodumaine beer and more tüüpi hele õlu, mis sisaldab looduslikku laimi ja tequila aroomi ning millel on jääõllele omaselt kerge maitse ning alkoholisisaldus 4,5%. Ettevõte on planeerinud müüa uudistoodet suve jooksul pool miljonit liitrit, mis peaks uudistootele tagama suvel vähemalt 2 % kogu kodumaisest premium õllede turust. “Oleme kümne aasta jooksul püüdnud olla eelkõige õllevaldkonna tootearendusliidriks ja pakkuda Eesti tarbijale kaasaegseid ning uuenduslikke kodumaiseid õlletooteid,” märkis Sepp. Tootearendusliidrina alustas Saku Õlletehas 1993. aastal esimese kodumaise premium õlle Saku Originaal tootmist, mille maitse ja pakendi loomise aluseks oli esimene Eesti turu-uuring, mis selgitas eestlaste maitse-eelistust õllede suhtes. 1998. aastal alustas ettevõte esindusõllede müüki uut tüüpi pudelites, millest on tänaseks saanud pooleliitrise Eesti õllepudeli standard. 1996. tõi ettevõte turule esimese kodumaise kange bock-tüüpi õlle ning mõned aastad hiljem esimese alkoholivaba õlle. 1999. aastal tõi ettevõte turule esimese kodumaise jääõlle Saku on Ice, mis toodi parima projektina kontserni siseselt sarnasel kujul turule Lätis, Leedus ning Ukrainas. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
VÄLIKOHVIKUTE VÕLTSMORAAL 
22.05.2003 Lehekuu vihmasadu paneb iga endast lugupidava toitlustusasutuse või külapoekese ees õitsema värvikirevad (enamasti küll kindla kujunduse ja tekstiga punased või sinised) päevavarjud, mille alla kogunevad inimesed sööma-jooma, aega surnuks lööma. Neid kohti kutsutakse välikohvikuteks. Inimestele on need kohad väga vajalikud, sest seal saab istuda, kena kevad-, suve- või sügispäeva nautida, midagi närida ja närimisele peale rüübata. Enamasti juuakse õlut ja siidrit ehk teisisõnu – tarbitakse alkoholjooke... Stopp! Kõik me ju teame, et tänaval ehk avalikus kohas joomine on keelatud ja keelatud just seepärast, et alkoholi tarbiv inimene massidele silma ei paistaks, nõrgema iseloomuga tegelasi ei ahvatleks, möödujaid ei tülitaks - mõte selles, et purjus inimene võimalikult vähestel silma alla oleks. Välikohvikute - tegelikult välikõrtside - näol on tegemist võltsmoraaliga. Üliodavat õlut larpivat ja välismaakeeles ropendavat iirlaste kampa peavad möödujad taluma, sest see on kultuurne ja turism ja ettevõtlus ja kõik see hea, mis meid imeriikide esikümnesse on viinud. Pargipingil istuv vanem meesterahvas oma 10protsendilise õllejoogiga (palju meil neid üle 10%lisi õlle nime all müüdavaid jooke juba on?) või kiriku taga peesitavad ja õlut rüüpavad tudengid on riik aga väärtegijateks tembeldatud. Ühiskonna alustalasid alkoholiga immutava ja mädandava elemendina tuleb nad korralike kaaskodanike silme alt eemale toimetada. Rahakoti või aresti kaudu anda juurde seda, mis vanaisa murtud kreegipuu vitsast saamata jäi. Aga milleks viriseda, kebime siis kõik kenasti aia taha õlut-siidrit rüüpama ja röhitseme möödujatele lõbusalt näkku, see on ju kultuurne! (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
BBH-le PIISAKS BALTIKUMIS ÜHEST TEHASEST
21.05.2003 Kõigis kolmes Balti riigis õlletootmist omavale Baltic Beverages Holdingile (BBH) piisaks Baltimaades ühest õlletehasest praeguse kolme asemel, ütles BBH tegevdirektor Christian Ramm-Schmidt Kauppalehtile. Samas ei näe Saku Õlletehase, Läti Aldarise ja Leedu Svyturys-Utenos Aluse suuromanik praegu võimalust õlletootmise ühendamiseks, kuna rahvuslikud meeleolud on neis riikides väga tugevad. “Selles piirkonnas on keeruline saavutada mastaabiefekti. Praegu ei ole õlletehaste ühinemine Baltimaades ajakohane. Otsime võimalusi töö jagamiseks,” ütles Ramm-Schmidt. “Püüame jagada ressursse ja ühtlustada võimsusi riikide vahel.” Ramm-Schmidt ütles, et BBH alustab kõva käega Baltimaade tütarfirmade efektiivsemaks muutmist. Viie tootejuhi palgal hoidmine selles piirkonnas ei ole tema sõnul mõistlik. BBH tahab tõsta efektiivsust, et valmistuda riikide ühinemiseks Euroopa Liiduga (EL), mille järel välismaine konkurents karmistub. “Baltimaades on tugev rahvusliku mõtlemise keskkond. See raskendab riigipiire ületavat tegevust. Neil riikidel tuleks stimuleerida efektiivsust piirkonnasiseselt nende endi huvides,” ütles Ramm-Schmidt. Eesti Saku Õlletehase kõrval kontrollib BBH Läti juhtivat õlletootjat Aldarist ja Leedu juhtivat õlletootjat Svyturys-Utenos Alust. Ka Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel tunnistas, et turu suurust ja rahvaarvu arvestades piisaks BBH-le Balti riikides ühest tehasest. “Kuid nagu ka Ramm-Schmidt ütles, ei ole see hetkel ajakohane,” lisas ta. “Õlu on kolmes riigis rahvuslik uhkus ning praegu eelistab iga riigi kodanik juua kodumaist õlut,” ütles Remmel. Remmeli sõnul otsivad BBH tehased Baltikumis juba praegu võimalusi koostööks ja töö jagamiseks. (BNS) vaata lisaks:
STRESSIVABA
LIHA
20.05.2003 … Jaapanlased pakuvad oma klientidele stressivaba loomaliha. Kuidas tappa looma nii, et tapmise hetkel ei oleks loom stressis? Jaapanis joodetakse pullile iga päev ämber õlut ja vahetult enne tapmist kaheksa ämbrit õlut. Õndsas olekus loomaliha on täiesti stressivaba ja muudab stressivabaks ka kliendid, kes seda söövad … (EPL) vaata lisaks:
LEEDULASED ARMASTAVAD EESTLASI PILADA 
16.05.2003 Sellest, et leedulased armastavad endiselt eestlaste üle nalja heita, annavad tunnistust nii huumorisaated kui õllereklaamid. Kui aastatuhande vahetuse aegu korraldati küsitlus selle kohta, kes on läbi ajaloo kõige rohkem Leedule kaikaid kodaratesse loopinud, sai Eesti seal Leedu parlamendi järel teise koha. Mullu hakati televisioonis näitama humoorikaid videoklippe, milles tuimade ja juhmivõitu eestlaste kaudu reklaamitakse Utenose õlut. Reklaamiagentuur käis igaks juhuks klippide sobilikkuse üle Eesti saatkonnas nõu pidamas. Pärast nende näitamist on õlle läbimüük Leedus tunduvalt kasvanud. Eesti suursaadik Rein Oidekivi (pildil) on sõbraliku pilamisega harjunud, sest televisioonisaate "Jalgrattauudised" tegelaskujusid võib alatihti leida saatkonna ukse eest eestlaste kohta vaimukusi kaamerasse loopimas. "Kui ise enda üle nalja ei tee, siis peavad naabrid aitama," leiab saadik. "Teisest küljest karikeerivad nalja tegijad sel moel ka iseennast." Suursaadiku sõnul on Balti koostööl Leedule emotsionaalne tähendus. Leedulased jälgivad väga pingsalt, mis toimub Lätis ja Eestis. Ka sealne ajakirjandus näitab Eesti omaga võrreldes üles teravamat tähelepanu teiste Balti riikide suhtes. "Mis puutub Eesti pilamisse, siis selleks on eestlased ehk ise põhjust andnud, püüdes end parema ja reipamana näidata," räägib Oidekivi. "Kui Nõukogude Liidu ajal oli meil ühine mure ja me tundusime teineteisele sarnased, siis nüüd on selgunud, et oleme siiski suhteliselt erinevad. Sellest ollakse üllatunud." (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
LEEDU VALITSUS KEELUSTAS ÕLLEPREEMIATE JAGAMISE 16.05.2003 
Leedu valitsus kiitis kolmapäeval heaks seaduseparanduse, mis keelustab õlle ning alla 15-protsendilise alkoholisisaldusega vahuveini jagamise auhindadena. Seaduseparandus jõustub 1. oktoobrist, et õlletootjad saaksid viia läbi plaanitud kampaaniad, vastasel juhul tähendaks see neile suurt finantskahju. "Õllepudelite väljajagamine korgi või sentide eest on järjest ulatuslikumaks muutuv praktika. See on viinud õllatarbimise järsu kasvuni, eriti noorte hulgas. Ka kaotab riik tulu, mille ta võiks saada õllemüügi pealt," märkis valitsuse pressiteenistus. Baltimaade suurima jaekaubandusketi operaatorfirma VP Market korraldas sellise kampaania möödunud nädalavahetusel, kui inimesed, kes näitasid ette Euroopa Liiduga ühinemise referendumil hääletamist tõestanud kleebise, said osta ühe sendi eest pudeli õlut või paki pesupulbrit. VP Marketi juht Ignas Staskevicius ütles, et nii peaminister Algirdas Brazauskas kui riigi läbirääkimistemeeskonna juht ühinemisel EL-ga Petras Austrevicius olid referendumit toetava kampaania heaks kiitnud. Leedu valitsus lükkas ühtlasi tagasi välireklaami reguleeriva seaduseparanduse. Valitsus märkis, et majandusministeerium ei esitanud piisavalt argumente seaduse muutmiseks. Kuigi olemasolev seadus lubab õlle välireklamai, ei luba teatud seadusesätted sellise reklaami kasutamist massiüritustel. (BNS) vaata lisaks:
PARIM PIDU LINNAS! 
15.05.2003 Eesti üks vanemaid ja tuntumaid õllepidusid saab juba 11-aastaseks. Esimene õllefestival Tartus toimus 1993. aastal «Õllesummeri» nime all. Õllelageri tunnuslause “Parim pidu linnas!” garanteerib mõnusa peo iga ilmaga, sest kõigi ilmakapriiside eest oleme kaitstud. Pikad õllelauad kahes suures hallis on parim koht sõpradega kohtumiseks. Suurema seltskonnaga tulles tuleks eelnevalt broneerida lausa oma laud. Ka sellel aastal toimub laupäeval Õllelageri territoorimumil Grillfesti Tartu eelvoor «Üle linna lihameister», mille võitjameeskond pääseb suvel lõppvõistlusele kodulinna esindama. Seega jätkub ka parimat õllekõrvast. Õllelageri territooriumile paigutatakse suured videoekraanid, mis võimaldavad kuumemaid sündmusi jälgida samaaegselt mõlemas hallis. Ja muidugi õlu... Nagu alati, on teda ohtralt ja parimas headuses. Eesti õlletootjad ja maaletoojad esitlevad traditsiooniliselt algava hooaja uudistooteid. Õllelageri programmis esinevad kahe päeva jooksul Eesti hinnatumad muusikud, iga soovija saab ise üles astuda karaokelaval ning osaleda lõbusates õllemängudes Õllelager toimub Tartu Näituste messikeskuses (Kreutzwaldi 60) 16. ja 17. mail kl. 17-02. (Õllelager) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLLETEHAS VÄHENDAB ÕLLESORTE
14.05.2003 Pärnu õlletehas jätab 17 õllesordi asemel tootmisse vaid kuus. “Vähendamise eesmärk on kulude vähendamine ja konkurentsivõime tõstmine. Probleem oli selles, et tootsime palju sarnaseid õllesorte,” ütles Pärnu Õlu AS-i 66,8 protsendi aktsiate omanik Charlie Viikberg. Praegu on Viikbergi sõnul Pärnu õllel neljaprotsendiline turuosa ja seda käest anda ei taheta. Pärnu õlletehas on nišitootja ega suuda konkureerida kahe suurega. Sellepärast tahetakse kontsentreeruda eelkõige Pärnule. Ettevõte investeerib sel aastal 2-2,5 miljonit krooni tootearendusse, turundusse ja uue imago kujundamisse, et tõusta Eesti õlleturul praeguselt neljandalt kohalt kolmandale. Pärnu õlletehase enamusaktsiad ostis Viikberg seepärast, et tootmise pool on väga heas korras ja õlletehasel on unikaalne turupositsioon. “Iga tallinlane käib korra suvel Pärnus õlut joomas ja sellepärast oleme paremas positsioonis kui teised, kes asuvad suurte külje all.” Pärnu tehase probleemideks on omaniku sõnul nõrk turundus ja bränd. Maitseomadused ja kvaliteet on head ja kõvasti paranenud, võrreldes nende aegadega, kui Pärnu õlut soolaseks peeti, ütles Viikberg. “Üldiselt on meie peamine konkurent ikka Tartu,” ütles Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ja lisas, et “Pärnu ei kujuta meile mingit ohtu”. Pärnu õlletehase arenguks on Remmeli sõnul kaks varianti: kas müüa õlut odavalt ja alla kvaliteedi või teha kvaliteetset õlut. “Kõrge kvaliteedi saavutamiseks on aga Pärnu õlle puhul pikk maa käia ja samuti on vaja suuri investeeringuid. Samas on olemas nishitarbijad ka marjamaitselistele õlledele.” “Ajagraafik on veel paika panemata, aga läbirääkimised käivad 3-4 reklaamibürooga, et välja töötada uus visioon ja kontseptsioon,” ütles Pärnu Õlu AS tegevdirektor Kalev Männe. Eurosertifikaadi saamiseks on tehas viimase 4-5 aasta jooksul investeeritud ligi 10 miljonit krooni, sellest eelmisel aastal kolm miljonit. Käesoleval aasta planeeritakse toota ja müüa 3,5 miljonit liitrit õlut. Pärnu Õlu AS
(Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
PARIM RAMMUMEES JA KODUÕLU 
14.05.2003 Laupäeva hommikul (10.05. EBG) mängis Viru-Nigula-Aseri ühendpuhkpilliorkester külarahva juba veerand üheksa hommikul üles, et kõik õigel ajal laadale jõuaksid. Laada tõmbenumbriteks olid kahtlemata rammumehe võistlus, laste vigursõit ning parima koduõlle väljaselgitamine. Viljakottide vedimises oli parim kohalik spordimees Alar Peek. Kõige menukama koduõlle pruulis tänavu Pärna külas elav Kalvi mõisa ehitusbrigaadi ekskavaatorijuht Urmas Palk. Degusteerijate hinnangul oli Palgi õlle näol tegemist tõelise “naistekaga”. Teise koha sai Erki Ehasalu ning kolmandaks jäi staazhikas õllemeister Endel Paaver. Võitja sõnul osales ta Viru-Nigula õllekonkursil viiendat korda. “Kolmas kord oli juba rahva lemmikuks tulla,” muheles Palk. Kui eelnevatel konkurssidel on auhindu jaganud nii õllesõpradest ja -asjatundjatest koosnev zhürii ning rahvas, siis tänavu anti välja vaid rahva tunnustused. “Zhürii hinnang ja rahva arvamus on tavaliselt lahku läinud,” rääkis Palk. “Mina teen õlut enda maitse järgi. Mulle meeldib magus õlu ja tundub, et see läheb ka rahvale peale. Spetsid on rohkem kangemat õlut eelistanud.” Viru-Nigula laadapäeva lõpetas kontsert ja piduõhtu rahvamajas, kus kohalik segakoor tähistas oma 15. sünnipäeva. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
A. LE COQ KROONIB LAIENEMIST TORNI RAJATAVA MUUSEUMIGA 13.05.2003 
Tähtvere ja Supilinna vahelisel mäeveerul asuv A. Le Coq Tartu Õlletehas investeerib tänavu ligi 60 miljonit krooni. Tootmise laiendamisele lisaks rajab ettevõte tehase torni Eesti esimese õllemuuseumi. Pärast 1998. aasta 350 miljoni kroonist alginvesteeringut on õlletehas investeerinud igal aastal vähemalt 50 miljonit krooni. Tänavune rahapaigutus ulatub 58,7 miljoni kroonini. «Põllu peale oleks tunduvalt odavam tehast ehitada,» märkis Tartu õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. «Aga et 1998. aastal olid siin juba kõik kommunikatsioonid välja arendatud, jäime Tähtvere ja Supilinna vahele paigale.» Tarmo Noop tunnistas, et kui viie aasta eest oleks osatud õigesti ette näha tootmise nii kiiret ja ulatuslikku laienemisvajadust, oleks ilmselt olnud õige otsus tõesti kuhugi põllu peale uus tehas püsti panna. «Aga eks siinsel asukohal on oma väärtus,» tõi Noop esile paikajäämise plussi. «Kindlasti on õlletehase torn üks Tartu sümbolitest.» Maikuu lõpuks valmib õlletehasel Tähtvere tänava ääres uus kolmekorruseline lao- ja tootmiskompleks, mis on vajalik eeskätt plastpudelite tootmise tehnoloogia arendamiseks. Tuleval aastal hakkab ligikaudu 15 miljonit krooni maksvas juurdeehitises tööle uus tootmisliin. Ehitamise, tootmistehnoloogia täiendamise ja uuendamise ning tootearenduse kõrval leidis A. Le Coq Tartu Õlletehas sel aastal raha ka õllesõprade ajaloohuvi rahuldamiseks. Õlletehase pudelietikettidelt tuntud punastest tellistest torni rajab ettevõte õllemuuseumi. Tarmo Noobi kinnitusel on tegu Eesti esimese õlleteemalise muuseumiga. Noop lubas, et esimesed külastajad võtab muuseum vastu juba sel suvel, tõenäoliselt jaanipäeva paiku või hiljemalt juuli alguses. «Seestpoolt on muuseumi ehitamine tänaseks lõppenud, praegu käib sisekujundus ja eksponaatide lõplik paikapanemine,» rääkis ta. «Enamik eksponaate on ka olemas, ainult väljast ongi jäänud veel natuke teha.» Vana linnasekuivatustorni muuseumiks ümbersünni eest hoolitseb õlletehase endine peatehnoloog Ilmar Kõrgessaar. Kõrgessaare sõnul on saja-aastane torn ise vaatamisväärsus, sest samalaadseid torne on Euroopas olnud ainult kaks ja tänaseks on neist säilinud vaid Tartu tehase oma. Muuseumi eksponaatide hulka ei osanud Kõrgessaar veel täpselt öelda, aga väljapaneku mahukusest annab tunnistust seegi, et surutõrsi, pudeldusaparaate ja muud õllega seotut jätkub 26-meetrise torni kõigile korrustele. «Kunagi tuleb siia ka vaateplatvorm,» lubas Ilmar Kõrgessaar torni tipust avanevat uhket Tartu vaadet demonstreerides. Tarmo Noobi arvates on õllemuuseumi avamine tähtis sündmus, sest vähe on neid inimesi, keda õlu külmaks jätab. «Kindlasti tuleb sellest nii turistidele kui ka tartlastele väga huvitav ja ligitõmbav paik,» lausus ta. Juba praegu käib õlletehast vaatamas üks-kaks ekskursiooni päevas. (Tartu Postimees) vaata lisaks:
TASUTA ÕLLEGA EUROOPASSE 
13.05.2003 Poodides tunglevad tuhanded hääletamas käinud, pihus ja rinnas roheline Leedu kaardiga kleepekas. Kassad kärisevad, müüjad virisevad. Käed sirutuvad hääletanuile ühe sendi eest jagatavate õllepudelite, pesupulbripakkide, shokolaaditahvlite poole. Möll meenutab brezhnevlikke valimisjaoskondi, kust sai tollal haruldasi apelsine ning sefiirikomme osta, ütleb skeptik. Ja meenutab, kui palju valimisi või maailmade pöördumisi on alanud tasuta jagatavast õllest… Kas ajude mudimise ja õllega palistatud eurotee on see õigeim? Leedu eurohääletus on Eesti ja Virumaa jaoks ülioluline, sest naabrite head ja halvad kogemused aitavad 14. septembril paremini otsustada, kas EI või JAH Euroopa Liidule. (lühendatult Virumaa Teataja) vaata lisaks:
REPORTAAZH: ELEKTROONILINE ÕLU 
Valner Valme, Arter 13.05.2003 Arter käis õlle juurte juures Eesti kõige tehnitsistlikumas vabrikus, Tartu Õlletehases, ja nägi kõigi bakterite surma. Paljud teavad, teised aimavad, kuhu läheb õlu. Kust ta aga tuleb, seda teame nüüd ainult meie pluss asjassepuutuvad isikud, aga kohe me paljastame sauna- ja jutujoogi saladuse. «Futurama» multikas sattusid tegelased eesotsas Väänikuga poprüüpe slurmi vabrikusse ja nägid, kuidas hiidjõletised oma väljaheidet purkidesse villisid. Isegi löga olemust avastades ei suutnud kliendid hoida end tagasi räiget laket ahnelt kulistamast. Tartus on kõik vastupidi. Kogu õlleteoprotsess on nii steriilne, et lausa igav. Õlut segavad arvutid, pakivad robotid ja inimesed vaatavad, et tehnika töötaks. Ja tehnika töötab. Seitse inimest suudavad toota vahetusejagu õlut ehk kuni 100 000 liitrit. Õlu on erinevalt slurmist hea ja kerge, ometi me suudame selleta olla (mõnda aega). Astume tehase peabossi Tarmo Noobi pika kogu varjus ja vaatame, kuidas humal muliseb. «Hästi jämedalt võib õlletootmise jagada kolme etappi,» räägib Noop kohutavas müras ja pehmes kaljalõhnas hiigeltsisternide tipukoonuste keskel. «Keetmine. Kääritamine-laagerdamine. Villimine.» KEETMINE. Oleme keset keetmist. Keedumajas. Arvuti segab automaadis vee, linnase, humala ja lisaained. Linnas on idandatud odraterad, mida enne jahvatab veski. Milline linnas ja humal, kui palju seda ja teist, sellest sõltub õlle sort. Õlle eellane liigub ühest tünnist teise, läbides viis eri keetmist. Kõike kontrollib arvutist meister, tema abi on abiks. «Vanas tootmishoones oli meil siin 40 inimest, nüüd on sisuliselt üks arvutioperaator,» selgitab Noop. Kuri koondaja! «Seda rohkem inimesi töötab turunduses, logistikas, müügis, ka tõstukijuhte ei saa lahti lasta,» jätkab Noop. Esimesed kolm kuud, kui 1999. aastal Tartu Õlletehas uued tuurid peale sai, keedeti, muide, Tartu õlut läbi interneti Saksamaal Steineckeri firmas. Üks keet võtab aega kaheksa tundi. Voolame edasi, keetmisel saadakse virre, mis on õlu nagu õlu, aga ei hakka pähe, sest pole kraadi. Kraad tuleb etapis number kaks pärmiga. Pärm paneb õlle käima, aminohapetest tekib suhkur, suhkur käärib alkoholiks. Mida rohkem linnast, seda rohkem suhkrut, seda rohkem alkoholi. Kuum on siin tehases, külm õlu kuluks ära. Õlu on aga 100 000-liitristes või 200 000-liitristes, kuue korruse kõrgustes, ma ütleks, rakettides, mis näivad oma undamise tõttu kohe kosmosesse sööstvat. KÄÄRITAMINE. See on kääritusruum, siin on selliseid hiigeltanke kümneid ja ülal, nende koonuste vahel võrel jalutades on alla õudne vaadata. Õlu käärib kuni 15 päeva, laagerdub 5 päeva, ka tänapäevane tehnika ei suuda rutem. Lahjemal õllel on aeg lühem, kangemal pikem. Õllekäärituse tahked jäägid lähevad loomasöödaks. Kuna õlut tahetakse aina rohkem, laieneb tehas õue, kus on veel tsisterne, mille tipust avaneb miljoni dollari vaade Supilinnale (mis pole valesti ega klisheena öeldud, arvestades, et Tartu Õlletehas ostis oma nõlva sealselt majaomanikult ära päris mitme miljoniga – maja ise oli seejuures seenes ja lössi vajunud, aga krunt, milline krunt!). Kääritusruumis ei tööta ühtegi inimest, aga varem oli neid siin etapis 40. Liigutasid hoobi, puhastasid tsisterne. «Oli hea päev, puhastasid hästi, oli halb päev…» meenutab Noop. Kui inimene eksikombel siin ärkama peaks, arvaks ta, et on futuristlikus põrgus. Õlle kääritamise lõppjärgus on märjuke seejuures temperatuuril miinus kaks kraadi. «Alkohol käärib tänu moodsale tehnikale paremini välja, mistõttu õlu on kergem ja sellevõrra vähem on ka jääknähte,» hoopleb Noop. Õues on just ja ainult sel päeval suvi. Noored joovad Pirogovi juures ja Toomemäel õlut. Laisalt, elu nautides, nagu Tartule kombeks. Õhkkond on rõõmsalt rahulik, nagu Lõuna-Itaalia rannikulinnades. VILLIMINE. Villimistsehh on kõige huvitavam. Robotid ja inimesed kontrollivad vilkaid linte, mida mööda sõidavad pealtnäha risti-rästi tühjad-täis pudelid. Umbes 85 protsenti pudelitest tuleb korduvkasutusest, need puhastatakse ning väiksemagi mõra, kriimu, lisandi või ebatasasuse puhul praagitakse välja. Hiirtest õllepudelis ei saa enam juttugi olla. Arvuti registreerib isegi juuksekarva ja elimineerib «spiooni» lindilt. Villimine, pastöriseerimine. Pastöör, ütleme otse, tapab õlle ära. «Räägitakse, et elus õlu on tervisele kasulikum,» kommenteerib Noop. «Aga kui õllesse jääb kas või üksainus mikroorganism, hakkab see paljunema – õlu on selleks väga hea pinnas – ja sellest hetkest on alanud riknemisprotsess. See jutt tähendab, et roiskunud õlu on tervisele hea.» Mikrofilteerimine eemaldab 99,9 protsenti bakteritest ja pastöör, väike agregaat nurgas, annab õllele lõpliku kabelimatsu, ehk mis pudelis, see parasiitidest ja tõbrastest puhas. Laos lavastub maniakaalsema õllesõbra unenägu paradiisist, sellest me ei räägigi. «Öelge, palun, mitu õlu te ise päevas joote?» küsin õllejumalalt. «Iga päev ei joogi, aga nädalas tuleb viis pudelit ära,» vastab Noop oma kahemeetrisest kõrgusest muiates. (Postimees) vaata lisaks:
LÄTI ÕLLETOOTJAD SAAVAD AKTSIISIDES KERGENDUST 
13.05.2003 Läti rahandusministeeriumil on valminud kava asendada senine õlle kangusest lähtuv aksiiside arvutamise skaala ühe ühtlase määraga. Edaspidi hakkaksid õlletootjad maksma aktsiisi 1,16 latti ehk 28,2 krooni joogis sialduva absoluutse alkoholi igalt protsendilt, kirjutab majandusleht Biznes&Baltija. Praegu on aktsiiside arvutamiseks vähemalt viis erinevat maksumäära. Nii peaks firma, mis toodab õlut kangusega 4,7%, sajalt liitrilt maksma edaspidi aktsiisi 4,75 latti ehk 115,6 krooni praeguse 6,4 lati ehk 155,7 krooni asemel. Ainus grupp, mida muudatus ei kata, on kangem kui 7% õlu. Seal tuleb praegu maksta 42 latti ehk 1022 krooni sajalt liitrilt. Ettepanek on alandada see maks 30 latile ehk 730 kroonile. Ministeeriumi sõnul on süsteem kooskõlas ELi reeglitega ning jõustuks tuleva aasta algusest. 2004. a jääks Läti riigieelarvesse maksust laekumata 324 000 latti ehk 7,88 miljonit krooni ja 2005. a 174 000 latti. (ÄP Online) vaata lisaks:
TAANI TÖÖLISTEL AMETLIKUD ÕLLEPAUSID 
09.05.2003 Taani kohus otsustas, et kohaliku ehitusfirma töötajad võivad pausi ajal alkoholi tarbida. Töölised kaebasid asja kohtusse pärast seda, kui ülemus keelas neil töö juures õllejoomise. Kohus otsustas, et Mogens Jensen kehtestas joomise keelustamise reegli seadusevastaselt. MJ 40 töötajat olid pettunud, kui Broenderslev müüriladujate ametiühingut otsuse tegemisse ei kaasatud ning ametiühingu pressiesindaja Niels Joergen Tveden ütles, et töölised otsustasid asja kohtusse kaevata, teatas Ananova. Kohus otsustas, et keeld ei kehti tööpäeva jooksul kahel korral toimuva pausi ajal, mille eest tööandja palka ei maksa, kuna töötajate esindajad ei kiitnud seda heaks. (delfi.ee)
CARLSBERG JÄI ESIMESES KVARTALIS KAHJUMISSE 
08.05.2003 Maailma viies suurem õlletootja Carlsberg jäi esimeses kvartalis kahjumisse, sest mullu suure kasvu teinud Ida-Euroopa müük langes. Bloomberg kirjutab, et Carlsbergi esimese kvartali kahjum oli 126 miljonit Taani krooni (264,6 mln Eesti krooni). Mullu samal ajal teenis ettevõte 36 miljonit Taani krooni (75,6 mln Eesti krooni) kasumit. Ettevõtte käive kahanes 9% 6,86 mld Taani kroonini (14,4 mld Eesti krooni). (ÄP Online) vaata lisaks:
A. LE COQ RAJAB TARTUSSE ÕLLEMUUSEUMI
07.05.2003 A. Le Coq Tartu Õlletehase torni rajatava Eesti esimese õllemuuseumi ehitustööd on lõpusirgel. Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop lubas, et hiljemalt juulis avatakse muuseum külastajatele. «Seest on ehitamine tänaseks lõppenud. Käib sisekujundus ja eksponaatide lõplik paikapanemine,» rääkis Noop. Noobi hinnangul saab õllemuuseumist väga huvitav koht nii turistidele kui tartlastele, sest õlu ei jäta kedagi külmaks. Juba praegu käib A. Le Coq'i tehases üks-kaks ekskursioonigruppi päevas. Õllemuuseum on osa Tartu Õlletehase tänavusest investeerimisplaanist, mille kogumaht ulatub 58,7 miljoni kroonini. (Postimees) vaata lisaks:
ÕLLESUMMERI PILETID MÜÜGIL
07.05.2003 Alates 5-st maist on Piletipunkti müügikohtades Tallinna Kaubamajas, Magistraali Kaubakeskuses, kinos Sõprus, kõikides Selverites jt. Piletipunkti kassades müügil Õllesummeri 5-päeva piletid hinnaga 250 krooni. 5-päeva pileteid müüakse piiratud koguses ja ainult eelmüügist. Õllesummeri ajal maksab 1-päeva pilet 125 krooni. Pensionärid ja lapsed saavad sisse kohapeal müüdavate 50 krooniste piletitega. Õllesummeri traditsioon sai alguse 1990 aastal, kui ansambel Vanaviisi korraldas üle-eestilise õllelaulude turnee, mis kulmineerus Tallinna Lauluväljakul suure kontsertetendusega. Esimene Õllesummer toimus 1994. aastal Eesti Näituste kompleksis, alates 1996.aastast kolis Õllesummer Tallinna Lauluväljakule, alates1997 aastast toimub Õllesummer 5-päevasena. Tänavune Õllesummer on järjekorras juba kümnes. Festivalikülastajatele esinevad parimad eesti artistid ühtekokku 11 laval, neist kõige suuremal, Postimehe laval, toimuvad igal õhtul atraktiivsed erihowd. Välisesinejaid on oodata Veini- ja Jazzialale. Esimest korda Õllesummeri ajaloos saavad noored omale meelepäraselt aega veeta noortealal Simpel Arena. Traditsiooniliselt toimub laupäeval, 5.juulil algusega kell 21 Õllesummeri Öölaulupidu, kus koos 5000 koorilauljaga on laulukaare alla suurele ühislaulmisele oodatud ka kõik festivalikülalised. Õllesummeri 10 sünnipäev algab 8 nädala pärast ja toimub 2.-6.juulini 2003 Tallinna Lauluväljakul. (Õllesummer) vaata lisaks:
CHARLIE TEINE TULEMINE 
05.05.2003 "Kapitalist" tuntud imelaps ostis läinud nädalal endale Pärnu Õlletehase. Tegelikult olime me Charlie Viikbergi (26), börsibuumiaegse investeerimisstaari juba unustanud. Nii nagu me olime unustanud aasta 1997, kui Talse kerkis ning me kõik olime märkimisväärselt nooremad, entusiastlikumad ja rikkamad. Isegi Eesti Ekspressi autojuht, kes aktsiabuumi tipphetkedel oli peaaegu miljonär, on kaotusvalust üle saanud. Aga läinud nädalal jõudis Charlie Viikberg jälle uudistesse, omandades enamuse ASist Pärnu Õlu. Ennäe, meie kõik kaotasime oma vara, aga Charlie Viikberg ratsutab tagasi ja ostab kokku õlletehaseid! Ja tal ei ole mitte midagi viga! Õigupoolest pole piibellik lähenemine põhjendatud, sest 1994ndal, kui Viikberg Tallinna 56. keskkooli lõpetas, ei olnud usuõpetust kooliprogrammi veel lisatud. Suvi saabus sellest hoolimata. Viikberg oli paar kuud Ehitusmaailmas transporditööliseks, kuid leidis, et “käte jõul teenitav palk on oluliselt valusam kui peaga teenitav”. Järgnevalt töötas tulevane investeerimisstaar Hoiupanga tellerina, aga varsti ei meeldinud talle (palk 1400 krooni) ka seal. “Väga nüri oli. Ma olen rutiinis üldse jube vilets. Mulle meeldib rohkem hurraaga peale minna.” Ja siis “joppaski” – Viikberg sattus Hoiupanga toonase juhatuse esimehe Aare Kilbiga korvpalli mängima. Aktiivne tüüp, kes õppis EBSis ja oli pealegi näinud sarja “Capital City”, sobis aktivajuhtimisse ideaalselt. Palk, mis sõltus fondimahust, tõusis kiirelt. Kui algas Hoiupanga aktsiaemissioon, mõistis Viikberg laenata “ema kolleegilt” 200 dollarit. Ta lasi ka oma töökaaslastel, asjast mittehuvitatud naistel, aktsiaid ära märkida, et need hiljem 1 EEK kõrgema hinnaga kokku osta. “See oli sisuliselt üleöö saadud 5000 krooni.” 20. eluaastaks oli Viikberg teeninud esimese seitsmekohalise summa (ta ise ütleb valutumalt: “Teenitud raha sai võrrelda ühe tuntud telemänguga”). Pikajalgsed naised, kiired autod. Ja kõige keskmes sädeles “Kapital” – kultussaade, kus noored valge pluusi ja tuima näoga börsianalüütikud vahendasid rahvale investeerimisuudiseid. Ainult et Charlie ei olnud tuim. Tema silmad põlesid. “Noor edev poiss,” tunnistab ta tagasi vaadates. Viikberg saabus telemajja hingeldades, rebis lipsu sirgeks ja tagus teksti, millega eetrisse minna, arvutisse. Üldisele optimismile vastavalt kasutas ta läbivat suurtähte: “NIISIIS VÕIB ÖELDA, ET TÄNASE KIIRE TÕUSU TAGA OLI ÜHE 33AASTASE NOORMEHE HUKKAMINE UMBES 2000 AASTAT AGASI.” Ei kujuta ette, mida suutsid televaatajad nii hermeetilistest läkitustest välja lugeda. Aga küllap polnud buumi ajal vahet ja “kiiret tõusu” võis võrrelda või selgitada millega iganes. Parimatel päevadel teeniti Hansapangale ühe tehinguga kolm miljonit. Tervislikum on mitte mõelda, kui palju sellisest summast maakleri isiklikuks kapitaliks transformeerus. Igatahes kolis Viikberg just sel ajal Lasnamäelt kesklinna. Tema ülikonnad nägid välja nii värsked, justkui oleksid soetatud mitte rohkem kui 30 minutit tagasi. Staarina armastas Charlie suuri tehinguid. Ja kolleegid olid veidi kadedad. Kord organiseeriti grippi põdevale Charlile kõne “modelliagentuurist”. Innustunud häälega naine palus, et investeerimispankur tuleks ja ka modellidele majandusest kõneleks. Hoobilt tervenenud Charlie jõudis ka kõigile kaastöötajatele rääkida, kuidas ta peagi tüdrukutele majandust õpetama läheb. Kuid Karl Friedrichisse ei saabunud kokkulepitud ajaks kedagi. Mitte kedagi peale kolleegide, kes otsekui juhuslikult kõrvallauda einestama sattusid. Septembris 97 alustasid aktsiahinnad pikeed. ETV arhiivis on säilinud dokumentaalkaadrid toonasest halvast päevast börsil. Viikberg peaaegu et märatseb. Ta peksab telefonitoru hargile. 26. mail 1998 esines Charlie “Kapitalis” viimast korda: “Investori seisukohast ei ole midagi head toimunud. Aktsiahinnad on tagasi seal, kus nad olid pärast börsikrahhi.” Sellele ei olnud tal enam midagi lisada. Erinevalt reainvestorist ei kaotanud Charlie isiklikku vara eriti palju. Oma matsu sai ta kätte hiljem, Venemaa “Taassünni panga” aktsiatega. “Nende väärtus kukkus ühe päevaga 600 000 krooni, aga tegelik laks oli muidugi suurem.” Muide, need aktsiad on Viikbergil siiani alles (“jonni pärast”), ehkki pank pole nimele vaatamata siiani taassündinud. Algas “tiksumise” periood. “Ma sisuliselt vegeteerisin Hansapangas. Seis oli suhteliselt nutune.” Siis, millalgi 98. aasta lõpus, Charlie lahkus. Ilmselt tänu seostele Mõõdukatega (läinud aastal toetas Viikberg neid 50 000 krooniga) leidis ta rakendust Tallinna linnavalitsuses. Lühikese aja jooksul jõudis ta olla näiteks “linnamajandusameti peaspetsialist”, “kinnisvarahooldusettevõtete erastamiskomisjoni esimees” ja “ettevõtlusameti kontsernipoliitika teenistuse direktor”. Igavus tahtis ära tappa. 1999. aastal üritas Viikberg osaleda kohalike omavalitsuste valimistel, aga tulemus oli “mitte kirbu sedasamustki”. “Ma trükkisin suure hunniku rõvedaid oranzhe plakateid, kus peamiselt sarjati Keskerakonda, ja need postitati veel ära ka, mis oli kõige hullem.” Ja nüüd on Charlie Viikberg tagasi. Ta saabub viiesajase BMWga, entusiastlik ja kergelt habetunud. Valges kilekotis kõlksuvad ajakirjanikule kaasatoodud Tulipühvel, Õllekuningas ja Meeõlu. Ühes on ka mapitäis plaane. Saan teada, et Pärnu Õlle kõige kasumlikum tegevusharu on siirupitootmine ja et kuurortlinna õllel pole enam ammu soolast mereveemaitset. Viikberg on end asjaga põhjalikult kurssi viinud. Ta näeb välja, nagu oleks äri huvides õlle ja siirupi osatähtsust ka oma isiklikus dieedis suurendanud – turske, nahkjopis, kaal nii saja kilo ringis. Laup läigib kergelt. Aga pilk on jätkuvalt elav, maailma asjadest huvitatud. Palju õnne, Charlie. Mis sest, et olen veidike kade ja et sarnaselt tuhandete teiste eestlastega jookseb minu mõistus sõna “fondimaht” juures kinni. Palju õnne ennekõike seetõttu, et mõni aeg tagasi sündis Viikbergil poeg, nimeks Charles. See peab edasi kandma peretraditsiooni. Viikberg on nimelt kindel, et on elus saavutanud palju asju just oma meeldejääva eesnime tõttu. Pole ime. Veel tänaselgi päeval kutsutakse Aktuaalses Kaameras kõiki esinema kutsutud rahandusanalüütikuid koduselt charlie’deks. (Eesti Ekspress) vaata lisaks:
LOOMISEL ON ALKOHOLIVABA EESTI 
05.05.2003 Tartus toimunud Eesti Karskusliidu (EKL) erakorraline üldkoosolek võttis vastu organisatsiooni uue põhikirja, mis näeb ette liidu ümberkujundamise üleriigiliseks ühenduseks Alkoholivaba Eesti (AVE). AVE on alates 1922. aastast tegutsenud ja 1989. aastal taasloodud ja Eesti Karskusliidu õigusjärglane, teatas ühenduse esindaja BNS-ile. Üldkoosolek pikendas EKL senise juhatuse ja selle esimehe Ilmar Laasi volitusi kuni 31. mail Tallinnas toimuva AVE erakorralise üldkoguni, mis valib uue juhatuse ja võtab vastu organisatsiooni lähiaastate tegevuskava. Organisatsiooni reformi ja üldkoosolekut valmistab ette seitsmeliikmeline toimkond. Toimkonna esimees Ignar Fjuk teatas, et alkoholi laastavat mõju tajub ühel või teisel viisil praktiliselt enamus ühiskonnast. “Üha nooremad peavad tunnistama, et neist on saamas alkoholisõltlased,” lisas ta. “Seetõttu on viimane aeg võtta alkoholilt võim, saada ise peremeheks. Kuni ei ole hilja”. (BNS) vaata lisaks:
ÕLLEJOOMINE
EI PEATA SARS-i
05.05.2003 Õllejoomine ei peata SARS-i, sealihast hoidumine ei suurenda immuunsust ning kõik rassid on tapvast kopsuviirusest ühtmoodi ohustatud, kinnitasid reedel Singapuri võimud. Kohalikud võimud püüavad hajutada müüte ja kuulujutte SARS-ist ning vähendada inimeste kartust selle viirusnakkuse ees, seda hoolimata 201 haigestumisjuhtumist ja vähemalt 24 inimese surmast. Asepeaminister Lee Hsien Loong kasutas maipühade ametiühinguistungit SARS-imüütide purustamiseks ning tema esinemist refereeriti reedel kohalikus meedias. Loong lükkas ümber väited, et hindud on SARS-i suhtes immuunsed. Ta märkis, et 65 protsenti haigestunutest on hiinlased, 13 protsenti malaislased ja 10 protsenti hindud, mis peegeldab üldjoontes kolme peamise rahvuse osakaalu elanikkonnas. “Nii et ükski etniline rühm ei ole immuunne,” rõhutas ta. “Lubage mul purustada veel kolm kuuldust. Sealihast hoidumine ei suurenda teie immuunsust. Kuigi alkohol tapab viiruseid, ei hoia selle joomine SARS-i ära. Ma olen kuulnud isegi seda, et mõned inimesed arvavad pääsevat SARS-ist suitsetamisega!” Loong hoiatas valeinformatsiooni levitamise eest mobiilside võrgus SMS-idega. “Õppetund on lihtne: ärge levitage kuulujutte ning ärge uskuge kuulujutte. Neid, kes tabatakse valeinformatsiooni levitamises, trahvitakse 10.000 Singapuri dollariga (5650 USD) ning mõistetakse vastavalt telekommunikatsiooniseadusele kuni kolmeks aastaks vangi,” kinnitas ta. “Me ei hoia halbu uudiseid enda teada, et mitte panna inimesi muretsema. See ainult julgustaks singapurlasi uskuma kuulujutte ning see oleks katastroofiline. Singapurlased usaldavad valitsust ning me peame kindlustama seda usaldust,” rõhutas Loong. (BNS)
HEINEKEN OSTAB AUSTRIA SUURIMA ÕLLETOOTJA 
02.05.2003 Maailma suuruselt kolmas õlletootja Heineken nõustus ostma Austria suurima õlletootja 1,9 mld euro ehk 29,7 mld krooni eest, edastas Bloomberg. Heineken pakkus Austria õlletootja Österreichische Brau-Beteiligungs AG (BBAG) 69% aktsiapaki omanikule (koosneb peamiselt ettevõtte rajanud perekonna liikmetest) ühe aktsia eest 11,4 eurot. Teistele väikeaktsionäridele plaanib Heineken pärast tuumikomanikult osaluse omandamist maksta 124 eurot aktsia eest. BBAG ja selle tütarfirma Brau Unioni ost annab Hollandi õlletootjale Ungaris ja Poolas suurima turuosa ja kogu Ida-Euroopa turul 27% turuosa. (ÄP Online) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
