 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV JUULI/AUGUST/SEPTEMBER 2003
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
SEPTEMBER 2003 Prükkarid teevad rikkaks Eesti õlu saab kaela pagasimaksu Hardo Aasmäe naudib peatoimetajaelu Linnapea lustis õllepeol Õllepidu vallutas Müncheni Õlleturism võib saada majandusharuks A. Le Coq ostab Ösel Foodsi Õllekann maksab Oktoberfestil 100 EEK Münchenis algas suurim õllepidu Saksamaal algas Oktoberfest Oktoberfest vallutab taas Müncheni Tartu Õlletehas võib nõuda miljoneid Linnasetornis elustub õlle ajalugu Õdus õllevabrik vanalinnas Lühiuudiseid Euroopast Euroopast tohib tuua 110 liitrit õlut A. Le Coq ostaks Ösel Foodsi Noored pööravad Vene alkoholiturgu Suured õllepeod Tartus tulekul Juulis õlletoodang kasvas Haapsalus saab õlut keelust hoolimata Jalgpallifänn jäi staadionil magama AUGUST 2003
JUULI 2003
PRÜKKARID TEEVAD RIKKAKS 
30.09.2003 Eestis enim taarapunkte omav firma teenib alkoholi ja karastusjoogitootjaid aktsiisist päästes miljoneid kroone. Tänuväärsed abimehed selles äris on prükkarid. Tallinnas Balti Jaama lähedal asuv Adelani taarapunkt ostab alumiiniumist plekkpurke kokku hinnaga 15 senti tükk, väiksema klaaspudeli ja plastpudeli eest antakse 10 senti, veinipudeli hind on 50 senti. Tavalise pooleliitrise õllepudeli eest maksab kokkuostja aga koguni krooni ja 10 senti. Taarapunkti ümber käib elav liikumine. Oleme ausad, enamik seltskonnast on parmud, asotsiaalid - ehmatav seltskond. Vitali Drozdov sõidab Ekspressi maja ette hõbedase kurvasilmse Mercedesega. OÜ Adelan, mille üks omanik ja juht ta on, omab taarpunkte kõikjal üle Eesti. Adelan on omal alal Eesti suurim tegija. Drozdov teab, et taarapunktide alalised kunded peletavad tavainimesed eemale. See teeb firmajuhile muret, kuid parata ei oska ta midagi. Pealegi on see asja emotsionaalne külg. Drozdovile kuuluv taarapunktikett on hästi toimiv, kümneid miljoneid pööritav äri, milles nendel samadel prükkaritel on oma tänuväärne roll. Nad roogivad prügikastidest ja mujalt prahi hulgast viimsegi taara, mis võib kaubaks minna, ja toovad selle tarapunkti. Adelan müüb selle kauba kasuga edasi. Tema äri käivitav vedru on pakendiaktsiisiseadus, mis kehtestab alkoholi- ja karastusjoogifirmadele valusad maksumäärad. Selle seaduse kohaselt tuleb näiteks kaheliitrise Coca-Cola pudeli pealt maksta pakendiaktsiisi 5 krooni ja pooleliitrise õllepudeli pealt poolteist krooni. Seega peaks karastusjoogiturgu valitsev Coca-Cola tasuma aastas aktsiisi ca 100 miljonit krooni ning õlletootjad, kes müüvad aastas ca 135 miljonit pudelit kesvamärjukest, peaksid ühtekokku välja käima 202 miljonit krooni pakendiaktsiisi. Õnneks annab seadus võimaluse joogitootjatele ning maaletoojatele aktsiisi maksmisest pääseda. Seda juhul, kui firma tõestab, et vähemalt 60 protsenti taarast, millesse pakitult tema toodang on müüki paisatud, korjatakse kokku ning töödeldakse ümber või võetakse korduvkasutusele. Maksta tuleb muidugi ka selle manöövri eest, ent tunduvalt vähem – ligikaudu neli-viis protsenti aktsiisimäärast. Adelani-sugustel taarakogumisfirmadel on ses kombinatsioonis võtmeroll. Aktsiisist vabastamist tagava taarakoguse korjamisel tehakse panus suuresti sellistele firmadele. Tavalise õllepudeliga on äri lihtne. Kui õlletehas toodagu müüki saadab, maksab pooleliitrise mahuga pudel 1.38 krooni (koos käibemaksuga pisut üle 1.60). Taarapunkt maksab pudeli eest 80 senti kuni 1.10 krooni ning müüb selle siis õlletehasele 1.38 krooniga tagasi. Teenistus on kobe, heal juhul üle 50 sendi igalt pudelilt. Adelani omanik Drozdov tunnistab rahulolevalt, et õlletaara kokkuost ja edasimüük on tema firmale kõige kasumlikum tegevus. Ka õlletehased peaksid üldjoontes rahul olema. Nad saavad tagasi üle 80 protsendi müüki saadetud pudelitest. Pakendiaktsiisist on nad priid ning uusi pudeleid väga palju juurde tellima ei pea. Veini-, viina- ja klaasist limonaadipudelitega käib äri pisut teisiti. Need ostab Adelan odavalt kokku ja müüb edasi Järvakandi klaasitehasesse. Seal sulatatakse pudelid ümber. Aktsiisivabastust soovivad joogifirmad maksavad Adelanile 300-500 krooni teenustasu iga kokku korjatud taaratonni eest, Järvakandi klaasitehaselt laekub iga klaasitonni pealt veel 200-300 krooni. “Kuus saadame Järvakandi klaasitehasesse 200 tonni taarat,” hindab Drozdov mahtu. Alumiiniumist joogipurkide aktsiisist vabastamisega tegeleb Eestis üldjuhul üks firma – OÜ Pakkend, mille osanik oli kunagi ka praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Adelan ja teised prügitöötlejad müüvad purgid Pakkendi vahendusel Eesti Metalliekspordi ASi (EMEX), kus need peeneks jahvatatakse ning piiri taha eksporditakse. Tonni alumiiniumpurkide eest makstakse umbes 17 000 krooni. Iga kuu müüb Drozdovi taarapunktiimpeerium EMEXisse 30-40 tonni joogipurke. Veidi segasem on äri plastikust joogipudelitega, mida ametlikus keeles tähistatakse tähekombinatsiooniga PET. Suured karastusjoogitootjad nagu Coca-Cola ja Ösel Foods maksavad iga tonni korjatud tonni PETi pealt aktsiisvabastuse eest kobedalt. Adelanile laekub kokkukorjatud plastikutonni eest 5000 krooni. Kogutud plastik müüakse edasi töötlejale. Plastikpudelid granuleeritakse ning eksproditakse Hiinasse. Seal tehakse sellest tekstiilitööstuses kasutatav kiudmaterjal. Adelanil peaks olema selles sektoris eriti mugav elu: firmal on Pakkendiga kahepeale plastikutöötlemisettevõtte OÜ Plastitehas. Nad on tõrjunud turul konkurendid ning saanud enda kätte Eestis kokku korjatavate plastikpudelite töötlemise ainuõiguse. Nad peaksid olema või sees. Aga ei ole. PETi graanuli hind on maailmaturul masendavalt langenud. Plastpudelit pole rentaabel töödelda. Drozdov kinnitab, et võimsust kogu Eestis ringleva plastiku ümbertöötlemiseks tehasel jätkub, samuti ei tööta tehas kahjumiga, nagu mitmed asjatundjad on arvanud. “Seis on kehv, aga mingi väikse kasumi me sealt ikka saame,” kinnitab Drozdov. Samas tunnistab ta, et ootab pikkisilmi paremaid aegu PETi turul. 1998. aastal võtsid Eesti õlletööstused Saku õlletehase eestvedamisel kasutusele uue, vaid Eestis kasutatava pooleliitrise pudeli. Seni kasutusel olnud lühikesekaelaline nn europudel oli moraalselt vananenud ning kvaliteet polnud piisav. Teisalt oli pudelivahetamise põhjus selles, et siinsed õlletootjad ei suutnud kontrollida pudelite liikumist. Vana pudel oli kasutusel kogu NSV Liidu territooriumil ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Kokkuostuhinnad olid riigiti väga erinevad. Kui taara kokkuostjad märkasid, et mõnes riigis makstakse pudeli eest rohkem, suunasid nad taaraga täidetud eshelonid sinna. "Me ei oska kunagi prognoosida, kas näiteks suveks on pudeleid piisavalt või tuleb neist puudus," ütles Remmel viis aastat tagasi. (Eesti Ekspress) vaata lisaks:
EESTI ÕLU SAAB KAELA PAGASIMAKSU 
30.09.2003 «No me ei saa veel vedada kiirlaevadel iga reisija kohta 300 kilo pagasit,» ütleb Tallink Finlandia tegevdirektor Keijo Mehtonen. Tema sõnul tuleb Tallinna kauplusest ostetud napsi vedamine nii kalliks muuta, et tuleval aastal õnnelikult Helsingisse naasev soomlane oma õlle ja viina laevalt ja veidi kallimalt ostaks. Kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga, võib iga soomlane tuleva aasta 1. maist Tallinnast kaasa tarida 10 liitrit viina, 20 liitrit aperitiive (või vahuveini), 90 liitrit veini (kuid selles koguses ei ole piiritusveinid) ja 110 liitrit õlut. «Keskmine soomlane kaalub vaid 80 kilo, ja siis peame sama piletiga veel 300 kilo pagasit üle vedama,» ütleb Mehtonen Soome Ilta-Sanomatele ja teatab laevafirmade kavandatud vastumeetmeist, mis kahtlemata end juba rahas suplevatena ette kujutanud Tallinna poeomanikke ei rõõmusta. «Me tahame teha nii, et odava pileti saab ainult see soomlane, kes ostab lubatud alkoholikoguse laevalt. Kui ta ei taha odavat piletit, las siis ostab oma napsid Tallinnast,» paljastab Mehtonen kava Ilta-Sanomatele. Ta põhjendab plaani sellega, et laevad peavad siis üle vedama raskemat lasti, mistõttu kulub kütuse ostmiseks rohkem raha ja kusagilt peab ju seda teenima. «Kui laevapoodide müük väheneb, siis on kuri karjas,» ütlevad laevaomanikud, viidates odavate laevapiletite ja poodide läbimüügi seosele ning sellele, et tax-free kaob ju samuti. Ka Soome telekanali Nelonen uudised võtsid napsiveo teema üles, kuid seal kinnitati, et mingit ühist strateegiat pole laevafirmad veel kokku leppinud. Ent paberile olevat siiski pandud mõned mõtted, mille teostamine sõltub juba sellest, kas Eesti ülepea Euroopa Liitu astub või otsustab viimasel hetkel ikkagi üksi jätkata. Sel juhul muidugi pole Soome alkoholikaubandusel ega ka laevafirmadel ohtu karta. Selles esialgses kavas seisab Neloneni väitel: kui Tallinnast tullakse rohkem kui kahe reisikotiga, siis tuleb peale piletihinna maksta ka nn. pagasimaksu. «Lisaks kõigele muule on see meile ju ka turvalisuse küsimus,» ütles Nelonenile Nordic Jet Line`i tegevdirektor Mikael Granrot, mõeldes soomlastele, kes end laeval kuivalt maalt ostetud viinast purju joovad ja sel moel teistele reisijatele ebameeldiva mulje jätavad. Varem on Soome ajakirjanduses olnud juttu mõnest bussifirmast, kes samuti kavatsevad piirata Eestist toodava alkoholi hulka. Ent neile on vastu vaieldud: kuivõrd klient on kuningas, siis ei saa ju ekskursioonibusse pakkuv firma midagi ette kirjutada. «Kumb on parem - kas viina kas või järelkärus vedada või sõitudest hoopis ilma jääda?» küsis ühe bussifirma juht retooriliselt, andes mõista, et viinaralli keelustamises küll üksmeelt ei leita. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
 HARDO
AASMÄE NAUDIB PEATOIMETAJAELU ÕLLEKLAASI TAGA?
30.09.2003 
Taasiseseisva Eesti esimene Tallinna linnapea Hardo Aasmäe naudib nüüd juba oma mitu aastat Eesti Entsüklopeedia kirjastuse juhi mõnusat ametit. Mõnus on see amet aga Aasmäele sellepoolest, et samal ajal, kui kirjastuse töötajad siblivad ringi kui usinad töösipelgad, laseb ekslinnapea õllel hea maitsta. Narva maantee ja Maneezhi tänava nukal paiknev maja, mille ühele korrusele on Enstüklopeedia kirjastus end sisse seadnud, asub kutsuvalt mitmete õdusate õlletubade läheduses. Võib isegi öelda ohtlikus läheduses, kui Aasmäe kustumatule õllejanule mõelda. Teadjamad räägivad, et ei möödu päevagi, mil muheda olekuga endine meer ja muidu skandaalne ekspoliitik endale vähemalt nelja-viit pooleliitrist õllekruusi kurku ei kalla. Kuid teadjamad lisavad sedagi, et pärast paari-kolme liitrit ei paista joodud õllekogus Aasmäe näolt kohe mitte kuidagi välja. Samas ei julge keegi Aasmäele ka midagi öelda, sest mees on lühikese ajaga suutnud end Eesti Entsüklopeedia üheks suuraktsionäriks poetada. Tema lähim konkurent aktsiapaki paksuse osas on endine kirjastuse peatoimetaja Ülo Kaevats, kes peab aga Tehnikaülikoolis õppejõu ametit ning satub viimasel ajal kirjastusse vaid nõukogu koosolekute ajal. Oma ametitooli pärija Aasmäe õllelembusest polevat aga Kaevatsil õrna aimugi. Seda enam, et Aasmäed kaitseb nõukogu tema aktsiapaki esindajana tuntud kinnisvaraärimees Alvar Ild, kes mäletatavasti koos Indrek Toome ja soomlaste rahaga Viru hotelli erastas. (Nelli Teataja)
LINNAPEA
LUSTIS SAKSAMAA ÕLLEPEOL
30.09.2003 Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Vilja Savisaar naasid koos Õllesummeri korraldaja Riho Rõõmusega neljapäevaselt puhkuselt Saksamaalt Münchenist maailmakuulsalt Oktoberfestilt. «Mis see nii väga puhkusereis ikka oli, see oli tegelikult ju nädalavahetus ja mis sa kahe päevaga ikka puhkad. Aga me pole abikaasaga viimasel ajal kuskil käinud,» ütles Vilja Savisaar. Kui linnapea Edgar Savisaar võttis selleks puhuks palgata puhkuse, siis Vilja Savisaar puudus põhjuseta riigikogust. Riigikogus on märgitud Vilja Savisaare puudumiseks: muu põhjus, Münchenis. ASi Tallinna Lauluväljak juhatuse esimehe Riho Rõõmuse kohta aga öeldi kontorist, et ta on haige. «Olin haige, mul oli palavik ja olin palavikus maas peaaegu nädala,» ütles Riho Rõõmus äsja Frankfurdist naasnuna. «Käisin Oktoberfestil noh ikka pigem lihtinimesena. Olen seal paar korda käinud, vaatasin üle, kas on midagi muutunud - uued inimesed korraldamise juures. Kui nende korraldajatega mingeid kontakte on, siis vaevalt et need Tallinnas ürituse korraldamisele kaasa aitasid,» rääkis Rõõmus. Ta kinnitas, et temaga koos olid ka Edgar Savisaar ja ta abikaasa Vilja Savisaar. «See oli täiesti privaatreis, igaüks maksis iseenda eest ise,» ütles Rõõmus. Küsimusele, kas ta naaseb tööle või on tal haigusleht, vastas Rõõmus: «Homme olen tööl, jah.» Riigikoguliige Vilja Savisaar ütles, et idee sõita koos Oktoberfestile tuli Riho Rõõmuselt, kes oma abikaasa Marjega on seal ka varasematel aastatel pidutsemas käinud. Ta ütles, et tema sõidu kiitis fraktsioon heaks ja ta lubati puhkusesõidule Saksamaale. Vilja Savisaar puudus töölt nii reedel kui ka esmaspäeval. Reedel peaks riigikogu töökorra järgi olema saadiku kohtumised valijatega, esmaspäeval on tavaline tööpäev. «Reedel pole ametlikult Toompeal midagi ja esmaspäev on ka selline lihtsam päev,» põhjendas Vilja Savisaar puudumist. «Meil on komisjonides asendusliikmed olemas ja kahtlemata on distsipliin range. Kui juhatus peab võimalikuks ära lubada, tuleb kirjutada avaldus nädal aega varem. Kui fraktsioon peab võimalikuks, et ma täna ei tule tööle...siis...siis...siis ta kirjutab sellele peale,» rääkis Savisaar. «Sellepärast sain lihtsalt, et esmaspäevane päev on nii, et on ainult komisjonid ja valitsus ei suuda niikuinii eelnõusid esitada. Eelmisel nädalal arutasime komisjonis kahte opositsiooni poolt kevadel arutlusele antud eelnõu, neljapäeval jäi istung üldse ära - pole eelnõusid, mida arutada, ja valitsus pole siiani korralikult tööle hakanud,» selgitas Savisaar. «Asendusliige läheb ja kuulab ära, pärast seda on esmaspäeviti infotund - selles mõttes on esmaspäevane päev täiesti, noh, lihtsam päev, istungite mõttes,» kõneles ta. Reedese puudumise kohta ütles Savisaar, et kohtub valijatega graafiku alusel ja on sügisel juba kaks korda nendega kohtunud. «Linnapea on võtnud puhkust. Reaalselt jõuab tagasi juba täna õhtul (eile) ja tal on mitu asja tegemisel. Linnavalitsuse rutiinist mitte midagi ära ei jää ega muutu,» lausus Tallinna linnavalitsuse meedianõunik Allan Alaküla. Linnapea sisenõunik Raimond Kaljulaid selgitas, et linnapea viibis reedest esmaspäevani palgata puhkusel. Mida linnapea Saksamaal tegi, Kaljulaid ei öelnud. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ÕLLEPIDU OKTOBERFEST VALLUTAS MÜNCHENI 
30.09.2003 Münchenis algas nädalavahetusel maailma suurim õllejoomise ja rahvapidu, Eesti Õllesummeri suur sugulane Oktoberfest. Kolm lööki ja “O’zapft is” – kraan on küljes. “Auf eine friedliche Wiesn!” – rahulikku pidu! Traditsioonilise kraani-vaadi-külge-löömisega avas Müncheni linnapea Christian Ude laupäeval täpselt kell 12 Oktoberfesti. Kolm haamrilööki oli korralik saavutus. 10 aastat tagasi, kui seesama linnapea esimest korda Oktoberfesti avas, kulus tal 7 lööki, enne kui kraan vaadi külge sai ja baierlased pilasid, et “see pole õige mees”. Ühe Baieri kuninga ammusest pulmapeo lisandist, lihtrahvale õlle jagamisest välja kasvanud pidu toimub nüüd 170. korda. Maailma suurim rahvapidu, nagu baierlased reklaamivad. Juba laupäeval jõudsid 14 õlletelki kohale 600 000 külalist ja järgneva kahe nädala jooksul oodatakse Münchenisse kuut miljonit külalist, kes peaksid ära jooma vähemalt 5,5 miljonit liitrit seda Baieris toiduainete nimekirjas olevat vedelikku. Esimest korda 1969. aastast saadik on liitrise õllekannu hind täpselt sama mis eelmisel aastal – ümberarvestatult 105 Eesti krooni. Rangemalt lubati kontrollida Schankordnungit ehk õlle väljakallamise seadust. Esimene niisugune seadus võe-ti vastu aastal 1250. Praegune Schankordnung ütleb, et kui õlle piir on madalamal kui poolteist sentimeetrit kannu servast, on rahval õigus juurdekallamist nõuda. Vähemalt niigipalju lohutust euro tulekuga toimunud üldises hinnatõusus. Rõõmsamaks tõotab pidu kujuneda selles mõttes, et avamise aeg nädalavahetustel tõsteti varasemast tund ettepoole ja nii võib Baieri Gemütlichkeiti ehk õdususe nautimist alustada kell 9 hommikul. See peab tasa tegema õllehinna püsimise ja garanteerima Müncheni linna sissetuleku, mis möödunud aasta Oktoberfesti ajal oli 950 miljonit eurot ehk ligi 15 miljardit krooni. (Raadio Vaba Euroopa / EPL) vaata lisaks:
ÕLLETURISM
VÕIB SAADA ERALDI MAJANDUSHARUKS
30.09.2003 
Saku ja Tartu õlletehase ennustuste järgi võib Eesti astumisel Euroopa Liitu (EL) siinsete õllemarkide vedu Soome kasvada märgatavalt ning muutuda soomlastele lausa omaette majandusharuks. A. Le Coq Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul võib saada õlleturismist soomlastele eraldi majandusharu, sest järgmisel aastal, Eesti astumise järel EL-i on põhjanaabritel võimalus senisest tunduvalt suurem kogus õlut maksuvabalt Soome vedada. “Senise 16 liitri asemel võib üle viia 110 liitrit õlut. Seega on kasv ligi seitse korda,” märkis Noop. Ta lisas, et Tartu Õlletehase prognooside kohaselt kasvab A. Le Coq’i õlle vedu Soome pärast Eesti EL-i astumist vähemalt kaks korda. Õlletehase optimistlikuma prognoosi kohaselt võib kasv osutuda koguni viiekordseks. A. Le Coqi juhatuse esimehe sõnul võib säärane õlleturismi kasvamine osutuda soomlastele eraldi majandusharuks. “Teenimisvõimalus sellise tegevuse juures on väga hea,” ütles Noop. “Kui paar korda päevas autoga Eesti ning Soome vahet käia, oleks sissetulek suurem kui keskmiselt teenival soomlasel.” Noobi sõnul talitavad nii näiteks taanlased, kes käivad õlut ostmas odavamalt Saksamaalt, müües hiljem kodumaal kauba hea vaheltkasuga maha. Seetõttu liigub üle kahe riigi vahelise piiri ohtralt just pakiautosid, millega on mugav suuremaid koguseid õlut vedada. Saku Õlletehase müügidirektori Jüri Jänese sõnul on ettevõtte analüüs näidanud, et isegi Soome aktsiisimäära alandamisele vaatamata jäävad sealsed turuhinnad Eestiga võrreldes kõrgemaks, mis on Eesti õlletootjatele soodne võimalus Soome minevaid koguseid suurendada. “Saku Õlletehas peab oma üheks tugevuseks seda, et oleme olnud turisti õllevalik number üks Eestis. Saku tooted on Soomes väga tuntud kvaliteedikuvandi ja maitseomaduste poolest. Mitmed Saku õlled on võitnud õlleteste ja võistlusi Soomes, saades auhinnalisi kohti. Kõige enam peavad turistid lugu Saku Originaalist ja Saku Tumedast ning jõulude ajal Saku Porterist,” ütles Jänese. Ta lisas, et turistile on mugavad just pakendatud purgitooted. “Seega prognoosime purgitoodete müügi mahu suurenemist järgmisel aastal, eriti õllede eksportkohvrite, kuid ka teiste kergete alkohoolsete jookide osas. Oleme eelmisel aastal teinud investeeringuid purgivillimise seadmesse ja moodsate multipakkide valmistamiseks,” märkis ettevõtte müügidirektor. Soomes elava Tarmo (24) sõnul ulatub kohaliku pooleliitrise õlle hind seal umbes kahe euroni (ca 30 kroonini). Imporditud Saku õlle hind on aga kallim, ulatudes 3 euroni (45 krooni). Soome õlleturismi järsk kasv on ohus veel enne Eesti oodatavat ühinemist Euroopa Liiduga (EL) järgmise aasta kevadel, sest Soome busside kandevõime piirab Soome meedia teatel õlle kaasavõttu reisidelt. Nimelt ei suudaks reisibusside pagasiruumid mahutada kogu kaasatoodavat alkoholi, kirjutas Iltasanomat. Mõni reisikorraldaja näeb lahendust suuremates bussides või järelkärude kinnitamises busside taha. Suurem osa bussifirmadest seda nägemust ei jaga ning mitmest firmast on juba teatatud, et nende sõidukites võib vedada vaid kaks kasti õlut reisija kohta. Soome Aamulehti teatas, et alates pärast Baltimaade liitumist Euroopa Liiduga, võib iga reisija Soome kaasa viia 230 liitrit alkoholi. Bussifirmadele käiksid nii suured kogused aga üle jõu. Näiteks 59 reisijaga bussi puhul oleks selle tulemusena võimalik Soome importida kokku 14 000 liitrit alkoholi, lisaks muule pagasile. Soome Bussiliidu osakonnajuhataja Ari Heinilä ütles Eesti Päevalehele, et ühtegi otsust bussifirmade edasise käitumise kohta langetatud pole. “Liidu juhatuse koosolek peetakse kuu aja pärast. Selle järel on ehk täpsem ülevaade, kuidas edasi tegutsetakse,” lausus Heinilä. (BNS / EPL) vaata lisaks:
A. LE COQ OSTAB ÖSEL FOODSI 160 MILJONIGA 
30.09.2003 Teisipäeval (23.09 EBG) allkirjastasid AS A.Le Coq ja AS Ösel Foods aktsiate omanikud ostu-müügi lepingu, ostutehingu lõpuleviimiseks oodatakse Konkurentsiameti heakskiitu. Tehingu hind, mis sisaldab kõiki kohustusi, on 160 miljonit krooni. Konkurentsiamet teeb otsuse kahe firma ühinemise osas suure tõenäosusega oktoobri keskpaigaks. A. Le Coq tegi Ösel Foods’i omanikele ostupakkumise selle kuu alguses. “Meie pakkumise eesmärk oli jõud ühendada. A.Le Coq ja Ösel Foods on tihedat koostööd teinud juba mitme aasta vältel ning näeme, et ühisest edasiminekust tõuseb mitmekülgset kasu nii liituvatele pooltele kui tarbijaile,” kommenteeris A.Le Coq juhatuse esimees Tarmo Noop. “Oleme otsustanud müüa, kuna usume, et kahe tugeva ettevõtte ühinemisel tekib majanduslikult efektiivne Baltikumi väljundiga joogikontsern. Meie jaoks on oluline Aura kaubamärgi areng ning liitumine annab sellele uue hoo,” ütles Ösel Foods juhatuse esimees Kuldar Leis. Ta lisas, et läbirääkimisprotsess tehingutingimuste üle on olnud sujuv. Liitumise korral on A.Le Coq valmis üle võtma enamuse Ösel Foods’i praegusest meeskonnast. Mittealkohoolsete jookide — karastusjoogid, mahlad, mahlajoogid — tootmine koondatakse tulevikus praegusesse Ösel Foods´i tehasesse Tartu lähistel. (Äripäev) vaata lisaks:
ÕLLEKANN MAKSAB OKTOBERFESTIL SADA KROONI
30.09.2003 Münchenis alanud maailma suurim õllefestival Oktoberfest annab tunnistust majanduslikust madalseisust, sest esimest korda 34 aasta jooksul pole õlle hind eelmise festivaliga võrreldes tõusnud. Üheliitrine kann õlut maksab Oktoberfestil kuni 105 krooni, vahendab AP. Rasketest aegadest Saksa majanduses annavad tunnistust kamuud sündmused. Vahetult enne Oktoberfesti müüdi sajanditevanune Müncheni pruulikoda, mis toodab kuulsaid Löwenbrau ja Franziskaneri õllesid. Paljud väikesed Saksa õlletootjad on raskustes, sest lisaks üldisele majanduslikule seisakule on ka sakslaste õlletarbimine viimastel aastatel vähenema hakanud. Kõigest hoolimata avas Bavaaria liidumaa kantsler Edmund Stoiber maailma suurima õllepeo, mis toimub juba 170. korda. Oktoberfest lõpeb 5. oktoobril. (PM Online) vaata lisaks:
MÜNCHENIS ALGAS MAAILMA SUURIM JA KUULSAIM ÕLLEPIDU 30.09.2003 
Tänavu juba 170. korda toimuva Oktoberfesti kuulutas traditsiooniliselt avatuks Müncheni ülemlinnapea Christian Ude, kes lõi prundi 200liitriselt õllevaadilt ja lausus asjakohase väljendi «O´zapft is!». Värvikas õllefestival kestab Baierimaa pealinnas 5. oktoobrini. Korraldajad ootavad ümmarguselt 6 miljonit külalist. Korra eest valvab 300 eriväljaõppe saanud politseinikku. Õlu võib tunduda esmapilgul kallis, liitri eest tuleb Oktoberfestil välja anda 6.30-6.80 eurot (98.60-106.40 Eesti krooni). Samas tasub meenutada, et Tallinnas juuli algul toimunud Õllesummerile ei saanud selle raha eest veel väravast sissegi. Päevapilet Õllesummerile maksis tervelt 125 krooni, Oktoberfesti külastamiseks eraldi piletit pole aga vaja osta. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
SAKSAMAAL ALGAS OKTOBERFEST
30.09.2003 Tuhanded õllesõbrad kogu maailmast kogunesid Münchenisse traditsioonilisele õllefestivalile Oktoberfest, mis tänavu toimub juba 170. korda. Müncheni linnapea Christian Ude kuulutas kahenädalase ürituse pidulikult avatuks, avades esimese 200-liitrise õllevaadi. Oktoberfesti oodatakse külastama umbes kuut miljonit inimest. Üritus toimub 14 suures telgis, millest igaüks mahutab kuni 10 000 inimest. Kahe nädalaga tarbitakse arvatavasti üle 5,5 miljoni liitri õlut. Aukartust äratavad on ka toidukogused. Eelmisel aastal sõid inimesed 219 405 paari vorsti, mis üksteise järgi asetatult oleksid moodustanud rohkem kui 50 kilomeetrise rivi. Külastajad sõid ära ka 87 härga, 58.746 seajalga ning peaaegu pool miljonit grillkana. Ürituse korraldajad loodavad ka tänavu sama suurt läbimüüki. Oktoberfest sai alguse 1810. aastal Baieri kroonprintsi Ludwigi ja Saksi-Hildenburghauseni printsessi Therese viis päeva kestnud pulmapeost. Festival on Saksamaa üks suurimaid turismimagneteid, mida külastavad inimesed kogu maailmast. Õllepidu annab tööd 12 000 inimesele ning toob kohalikule majandusele sisse kuni miljard eurot. Seekordne õllefestival algab päev enne Baieri liidumaa valimisi, kus kindla võidu peaksid saama viimased neli aastakümmet võimul olnud Kristlik Sotsiaalne Liit, keda juhib Baieri peaminister Edmund Stoiber. Politsei on viidud õllepeo ajaks häireolukorda, kuid võimude kinnitusel ei viita miski sellele, et keegi kavatseks korrata 1980. aasta pommiaktsiooni, mis nõudis Oktoberfestil 13 inimese elu. (BNS) vaata lisaks:
OKTOBERFEST VALLUTAB TAAS MÜNCHENI
30.09.2003 Münchenis algas maailma suurim õllejoomise ja rahvapidu, Eesti Õllesummeri suur sugulane Oktoberfest. Kolm lööki ja “O'zapft is” – kraan on küljes. “Auf eine friedliche Wiesn!” - rahulikku pidu! Traditsioonilise kraani-vaadi-külge-löömisega alustas Müncheni linnapea Christian Ude Oktoberfesti. Kolm haamrilööki oli korralik saavutus. 10 aastat tagasi, kui seesama linnapea esimest korda Oktoberfesti avas, kulus tal 7 lööki, enne kui kraan vaadi külge sai ja baierlased pilasid, et “see pole õige mees”. Ühe Baieri kuninga ammusest pulmapeo lisandist, lihtrahvale õlle jagamisest välja kasvanud pidu käib nüüd 170. korda. Maailma suurim rahvapidu, nagu baierlased reklaamivad. Juba laupäeval jõudsid 14 õlletelki kohale 600 tuhat külalist ja juba pärastlõunal teatas politsei, et käes on esimesed “õllelaibad”, see tähendab esimesed mehed jalust maas. Järgneva kahe nädala jooksul oodatakse Münchenisse kuut miljonit külalist, kes peaksid ära jooma vähemalt 5,5 miljonit liitrit seda Baieris toiduainete nimekirjas olevat vedelikku. Esmakordselt 1969. aastast saadik on liitrise õllekannu hind täpselt sama, mis eelmisel aastal – ümberarvestatult 105 Eesti krooni. Rangemalt lubati kontrollida Schank-Ordnungit ehk õlle väljakallamise seadust. Esimene niisugune seadus võeti vastu aastal 1250. Tänane Schankordnung ütleb, et kui õlle piir on madalamal kui poolteist sentimeetrit kannu servast, on rahval õigus juurdekallamist nõuda. Vähemalt niigipalju lohutust euro tulekuga toimunud üldises hinnatõusus. Rõõmsamaks tõotab pidu tulla selles mõttes, et avamise aeg nädalavahetustel tõsteti varasemast tund aega ettepoole ja nii võib Baieri Gemütlichkeiti ehk õdususe nautimist alustada kell 9 hommikul. See peab tasa tegema õllehinna püsimise ja garanteerima Müncheni linna sissetuleku, mis möödunud aasta Oktoberfesti ajal oli 950 miljonit eurot ehk ligi 15 miljardit krooni. Sel aastal kehtivad Münchenis rangemad turvameetmed. Igasugustele maailma uudistele vaatamata vannutas Baieri siseminister, et Oktoberfesti võib rahvas täiesti rahulikult pidada. Vaikse kibedusega peavad elule mõtlema suured Baieri õllefirmad Spaten ja Franziskaner. Sel peol on nad viimast korda päris Baieri omad. Siis ostab nad ära Belgia kontsern Interbrew ning sellega on tükk Baieri identiteeti globaliseerumise ohvriks läinud. Kui Oktoberfestile mineja peale õllepeo veel midagi maailma suurimat ära proovida tahab, peab üles otsima PowerToweri number 2. See on maailma kõige kõrgem vabalangemistorn. Kindlas toolis istudes, aga ikkagi 66 meetri kõrguselt kukkumine kiirusega 14 meetrit sekundis on igal juhul soovitatav enne õlleliitrite ja seajalgade neelamist. (Vaba Euroopa / Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHAS VÕIB NÕUDA EESTI ENERGIALT MILJONEID 30.09.2003 
Tartu Õlletehas esitab tõenäoliselt Eesti Energia vastu mitme miljoni krooni suuruse kahjunõude, kui on täpselt kokku arvestanud, kui palju kahju põhjustas õlletehasele tänane mitmetunnine elektrikatkestus. Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop ütles, et tänasega võrreldavat hoopi pole tehas varem saanud, sest seni ei ole elekter olnud kunagi järjest ära kauem kui pool tundi. Praeguseks on tehas olnud vooluta üle nelja tunni. «Õllede keetmine ja kääritamine on seiskunud, tellimuste vastuvõtt katkenud,» ütles Noop. «Maha tuleb kanda sadu tuhandeid liitreid pooleldi valmis keedust, villimisliinid peab õllest tühjendama.» Noobi sõnul on Tartu Õlletehase keskmine päevane õllemüük 200.000 liitrit. Et ühe liitri väljamüügihind on 12 krooni, jäi tehasel eilsest saamata umbes 2,4 miljonit krooni, rehkendas Noop. «Kindlasti esitame kahju korvamiseks nõude,» sõnas Noop. «Et meil on kehtiv tootmiskatkestuskindlustus, tuleb kaaluda, kas otse Eesti Energiale või kindlustusfirmale.» Noop nentis, et Eesti Energia tänast õnnetust – Tartu Ilmatsalu tänava alajaama võimsuslüliti mahapõlemist, mille tagajärjel jäi elektrita umbes viiendik Tartu tarbijaist – poleks ilmselt saanud täielikult välistada. Samas avaldas Noop kahetsust, et Eesti Energia ei suuda öelda isegi seda, mis kell osatakse öelda, mis kell vool tagasi tuleb. «Rääkimata sellest, et meile öeldaks konkreetne aeg, millal elektrivarustus taastub,» lausus Noop. (Postimees) vaata lisaks:
LINNASETORNIS ELUSTUB ÕLLE AJALUGU 
30.09.2003 Tartu õlletehase vanas linnasetornis asub nüüd õllemuuseum. Juuni lõpus avatud muuseumi suurim eksponaat on hoone ise – punastest tellistest saja aasta vanune linnasetorn. Torni kuuel korrusel on ligi nelisada eksponaati, mis kajastavad õlletootmist ja selle ajalugu. Sisenejat võtavad vastu suur tammepuust 3000-liitrine aam – praeguste metallmahutite eelkäija, ja vaskanumate süsteem, mis mõeldud pärmi puhta kultuuri kasvatamiseks. Allkorrusel paiknevadki tootmisseadmed, mida nende suuruse pärast ei õnnestunud ülespoole viia. Nende seas ka linnaseahju kalorifeer. Selle ülaosa paikneb mitu korrust kõrgemal, on suur kui krematooriumiahi ja ümbritsetud keeruka torudesüsteemiga. Ekskurss õlletootmise maailma algab algtõdede selgitamisega. Klaastorudes on neli peamist komponenti: linnas, humal, vesi ja pärm. “Odrast on 300 inimpõlve putru keedetud ja 200 inimpõlve õlut tehtud,” räägib muuseumi kuraator Ilmar Kõrgessaar. Ühelt korruselt teisele liikumisel püüavad pilku seinamaalingud, mille autoreiks Tartu kunstikooli diplomandid. Need pole pelgalt silmailuks, vaid ka hariva sisuga. Ühel pildil on kujutatud ülestikku pandud kolmnurki. “Kolmnurk otsaga üles tähendas alkeemikute sümboolikas tuld, teravikuga allapoole vett,” selgitab Kõrgessaar. “Kui kolmnurgad olid pandud ülestikku ja punkt keskel, tähendas see keetmist. Õlletegemise märgiks oli seesama märk ilma punktita. Paraku juhtus nii, et seda hakati halvustavas mõttes tähistama juutluse märgina. Õlletehased, kel selline märk oma vapil, olid sunnitud loobuma selle kasutamisest.” Kunstikooli õpilased on kujundanud ka degusteerimisruumi seinte tahvlid. Neil on joonistusi ja ütlusi õlle kohta. Näiteks sõnum vaarao Ramses II-lt: “Kartke nõrku tütarlapsi ja tugevat õlut!” Baarileti juures ripub aga kiri: “Kõige õnnelikumad on õlu ja tütarlapsed: õlut juuakse ilma januta, tütarlapsed pannakse mehele ilma proovimata.” “Kunagi oli jah niimoodi,” muigab Kõrgessaar ja juhib meid juba järgmise tahvli juurde, kus kirjas tudengite joomaseaduse § 11: kui seltskonnas juuakse sinu terviseks, siis tuleb sul viisakas vormis protesteerida, oma pokaal tühjaks juua ja uus toost öelda. Kõrgessaar oli näinud tudengite joomapidude piltidel õllevaatide otstes kirjet § 11 ega osanud sellele pikka aega seletust leida. Suur oli rõõm, kui ta viimaks teada sai, et tegu on 1685. aastal Saksamaal vastu võetud seadusega. Degusteerimisruumis on pikad lauad justkui tõelises õllekas. Muuseumiekskursioon lõpeb alati A. Le Coqi toodangu degusteerimisega. Meie ringkäik pole aga veel läbi, ronime Ilmar Kõrgessaare järel ülespoole. Õlletehnoloogia korruse seintel on eri aegade õlletootmist selgitavad skeemid. “Sisuliselt pole midagi muutunud,” sõnab Kõrgessaar. “Pärm on ikka pärm, kuigi esimesed õllemeistrid muistsed sumerlased ei teadnud, mis see on.” Huvitav “leiutis” on keelepuu eeskujul joonistatud õllesortide puu, mille peale pole maailma teised õllemuuseumid veel tulnud. Skeemidele lisaks on terve rida unikaalseid esemeid. Kooniline tinutatud plekist nõu oli selleks, et jahutada käärivat virret. Kõige esimene villimisseade on pärit sellest ajast, kui pudeleid täideti isevooluteed. Õlu imeti nõust jooksma ja pudel pandi alla. Samasugune käsitöö oli ka korkimine. Ühe käega võtsid korgi, teise käega pudeli ning seejärel vajutasid jalaga pedaalile ja kork kinnituski pudelile. Seadet kasutati Tartu tehases veel 60ndatelgi ja sellega sai korkida 1000 pudelit tunnis. Rubriigist “Nõukogude inimese leidlikkus” on aga õllevarga vahendid. Lapik mahuti mahtus täpselt ZILi uksepaneeli sisse. Vaadist varastati õlut nii, et vits löödi ära, puuriti auk, võeti õlut välja ja siis pandi puupulk ette ning löödi vits tagasi. A.Le Coqi ajaloo päralt on omaette korrus. Tartu linnas hakati õlut tegema 1783. aastal, kui kümme õllepruuli ehitas kompanii. A. Le Coqi õlletehas loeb oma alguseks aastat 1826, kui Saksa soost õllemeister Justus Reinhold Schramm alustas õlletootmist ja -müüki. Aastate vältel on tehas vahetanud omanikku ja kandnud eri nimesid. 1921. aastal liituti võimsa A. Le Coqiga, kelle nime kannab tehas taas nüüd, kuuludes Olvi fondi koosseisu. Ükski muuseum ei valmi üleöö. Üle nelja aastakümne Tartu õlletehase peatehnoloogina töötanud Kõrgessaar alustas eksponaatide kogumist juba 15 aastat tagasi ja materjali on tublisti rohkem, kui välja mahub. Seepärast hakatakse korraldama temaatilisi näitusi. Mõnegi eksponaadiga on seotud ka põnevaid lugusid. Näiteks üritas Kõrgessaar leida Tartus inimesi, kes mäletaks 1926. aastal tehtud pildil olevaid Inglise härrasmehi. Ta leidiski kontaktisiku – tänu inglaste koerale, kes oli korra jõudu katsunud selle eesti pere koeraga! Õlletootmise peensusi tundva mehena muretseb Kõrgessaar ka sellepärast, et Eestis õlleodra kasvatamist taastada. 1958. aastal sõlmis tehas lepingu EPAga õlleodra teaduslikuks uurimiseks. Jõuti niikaugele, et Tartu õlletehas läks täielikult üle Eesti õlleodra kasutamisele ning suured majandid kasvatasid seda tonnide viisi. Kuid praegu tuuakse õlleoder Soomest sisse. “Eestlane oskab praegugi seda kasvatada, aga linnaserehi on ehitatud sada aastat tagasi,” sõnab Kõrgessaar. “Tollal ei osatud pöörata tähelepanu energia kokkuhoiule, mistõttu meie omatoodetud linnas tuleb sisseostetust kallim. Kuid Eestis on soojuse ülejääke. Elektrijaamade läheduses oleks sobilik tehas püsti panna. See võiks ka lätlastele linnast toota. Vaja on ettevõtlikku meest. Kui äriplaan hea, tuleb kapital ise!” (Maaleht) vaata lisaks:
ÕDUS ÕLLEVABRIK VANALINNAS 
13.09.2003 Mineva suvi asendati kõigi Tallinna kaakide lemmikpaik Raeköök asjaliku ja suure õlletoaga Beer House. Esimene kõrts Eestis, mis oma õlut kohapeal pruulib ja ka kaasa müüb. Ma usun, et te teate seda avarat baierliku sisuga, ent austria retseptide järele töötavat õllekat tänaseks juba päris hästi. Õhtud ja nädalalõpud löövad maja igatahes paksult inimkonda täis. Ja see inimkond tunneb end Beer House'is ühtviisi hästi nii suvel kui ka talvel. Päevasel ajal kippus maja tühjavõitu olema, ja nii ruumikas paik mõjub ju kole kurvalt, kui teda õllesõprade sumin ei täida. Aga hea maja on edenev maja. Ja rõõmsa üllatusena nägin, et Beer House edeneb. Iseenesest on ju õnnetunni kehtestamine vana ja äraproovitud nõks. Aga Beer House pani oma happy hour'i harjumuspärase hilispärastlõuna asemel otse keset päeva, kõige magusamale lõunasöögiajale. Ning see tund (õigupoolest kaks tundi, kella kaheteistkümnest kaheni) on vägevam kui mujal. Kohe märksa vägevam. Kui harilikult antakse päeval päevapraadi ja õnnetunnil kaks jooki ühe hinnaga, või umbes nii, siis Beer House on töötanud välja terve menüü. Pooleliitrine toop väga head majaõlut maksab tühipalja viisteist krooni, päevasupid üksteist. Salatid neliteist kuni viisteist. Saksatüübilised praevorstindused umbes poole oma harilikust hinnast (mu isiklik lemmik ahjufrankfurter peekoni ja hapukapsaga näiteks on tavalise 39 asemel kättesaadav 20 raha eest). Ja praed on seal kolmekümnendates kroonides, kiievi kotlet 35 ja kebabid 36. Kusjuures praed on küll lihtsad, aga ülisuured. Pretensioonitult maitsvad. Siis on veel õllenäkse ja magustoite ja kõik maru osavad. Nii et lõunasel ajal tasub kesklinnas küll Beer House ette võtta. Iseasi, kui mingil arusaamatul põhjusel ei peaks tahtma või tohtima õlut juua, siis on küll kindlasti väga valus nii heal märjukesel nii soodsa hinnaga lasta kellegi teise kurgust alla voolata. Ja kui tahad jooki ühes osta, siis kaasavõtmiseks maksab õlu kellaajast sõltumata vaid kolmkümmend krooni liiter. Ning õlu - pilsner, märzen, dunkel - on konkurentsitult linna parim. Ükspäev läksin pärast Beer House'is lõunatamist teise, niiütelda tavalise vaadiõllega kõrtsi ja oh mis kurb tunne oli. Õlu oli ju tegelikult sama hea nagu ikka, aga Beer House'is on lihtsalt palju parem. Tehkem niisuguseid kohti juurde, ja elu saab ilusam. Lisaks väärtustame linnakeskkonda ülitarvilikul moel. Ning soovin pikka iga ja kestmist ääretult inimsõbralikule päevasele toidukaardile! (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
LÜHIUUDISEID EUROOPAST
12.-17.09.2003 * Carlsberg sulgeb vee uraanisisalduse tõttu õlletehase
Stockholmis
* Tugev euro kisub Heinikeni kasumit alla
* Leedu korvpalli EM tiitel kasvatas tuntavalt õllemüüki
* Arho Anttila asub Soome suurima õlle hulgifirmaga Eestit
vallutama
(ÄP Online)
EUROOPAST TOHIB EESTISSE TUUA 110 LIITRIT ÕLUT 
10.09.2003 Alates tuleva aasta maist tohivad Euroopa Liidu maades reisinud veini- ja õllesõbrad tuua Eestisse maksuvabalt kuni 90 liitrit veini ja kuni 110 liitrit õlut, kui neil selleks vaid jõudu jätkub. Lisaks võib euroliidu liikmesmaadest tulija pagasis olla kümme liitrit kanget alkoholi ja 800 sigaretti. “Kui reisijal on alkoholi üle nende piirnormide, siis on tollil alust arvata, et kaup ei ole toodud isiklikuks tarbeks ja normi ületav alkohol maksustatakse,” selgitab rahandusministeeriumi eelnõu uusi reegleid. Täpselt samad maksimumkogused hakkavad pärast euroliiduga ühinemist kehtima siit teistesse liikmeriikidesse sõitjate suhtes. Rootsi minnes võib ühel täiskasvanul olla kaasas enam kui viie kasti jagu õlut ja kümme liitrist viinapudelit. Tollimaksuvabalt riiki sisse- ja väljaveetava vahuveini ülempiir lõpeb 80 pudeli juures. Seadustamist ootavad piirnormid ületavad rohkem kui kakskümnend korda kehtivaid piiranguid. Veel kaheksa kuud tohib piiri ületada kõigest kahe liitri veini, kuue liitri õlle ja ühe liitri kange alkoholiga. 1. mail jõustuv kord on kindlasti meeltmööda oma autoga Ungarisse ja Tshehhi sõitjatele, sest neis tulevastes euroliidu riikides on hinnad eestlastele ülimalt soodsad. Näiteks Egeri veinikeldrite piirkonnas maksavad odavamad veinid 12 krooni liiter ja pisut kallimad 20 krooni liiter. Tshehhis võib supermarketist kõige odavama õlle kätte saada 2,8 Eesti krooni eest. Keskmiselt maksab seal pooleliitrine õlu 4-5 krooni. Rahandusministeeriumi spetsialistid ei oska veel prognoosida, mis suunas mõjutab alkoholikoguste suurendamine eelarvet. “Täpsed arvutused selle kohta puuduvad. Mõju hindamine on suhteliselt keeruline,” tunnistab ministeerium. EL-i laienemiseks ja üle lahe hoogustuvaks viinaralliks valmistub ka Soome. Soome valitsuse rehkenduse järgi hakkavad soomlased siis praegusest kaks korda rohkem odavat alkoholi sisse vedama. Selle leevendamiseks kavatseb Soome 300 miljoni euro ulatuses alandada alkoholiaktsiisi. Peatselt riigikokku saadetav eelnõu tõstab kevadest madala kvaliteediga veinijookide ja Eestis toodetavate marjaveinide hinda. Monastõrskaja Izba nimelise joogi liitrilt tuleb edaspidi maksta kuue krooni ja 50 sendi asemel 10 krooni ja 40 senti aktsiisi. See aktsiisitõus peaks riigikassasse tooma 9,4 miljonit lisakrooni. Mõne ennustuste kohaselt kaovad euroliiduga ühinemise järel Monastõrskaja Izba ja Lati Patsi taolised joogid üldse Eesti poelettidelt. Euroliitu astumine mõjutab palju tolli tööd, kes hakkab liidu sisepiiridel inimesi kontrollima vaid pisteliselt ja suunab põhijõud Eesti-Vene piirile. “Eesti-Läti piiril saab edaspidi kontroll olla vaid pisteline. Seal toimub vaid riskide hindamine ja inimeste küsitlemine,” ütles tolliameti peadirektori asetäitja Marek Helm. “Raudne reegel on, et ilma põhjendatud kahtluseta inimesi ei kontrollita.” Ühinemise järel jääb Ikla piiripunkti praeguse 55 töötaja asemel alles vaid kaheksa. Märgatavalt kasvab aga Helmi sõnul tolli liikuvate rühmade võrk. Tollitöötajatel on juba praegu õigus peatada teel sõidukeid ja uurida näiteks erimärgistatud kütuse ja sigarettide liikumist. “Ühiskonnal tuleb selleks valmis olla. Analoogselt toimitakse teistes riikides,” sõnas Helm. Suurt tähelepanu hakkab toll pöörama aga EL-i välispiirile ehk töö tõhustamisele Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
A. LE COQ OSTAKS ÖSEL FOODSI
10.09.2003 Soome Olvi kontserni kuuluv AS A. Le Coq tegi Ösel Foodsi omanikele ostupakkumise, mille tulemusena kaks Tartumaal asuvat joogitööstust võivad oktoobri keskpaigas liituda. Ettevõtete omanikud allkirjastasid kavatsuste protokolli, taotlus liitumiseks esitatakse konkurentsiametisse nädala lõpul, teatas A. Le Coq. “Meie pakkumise ajend on arusaam, et kahe tugeva kaubamärgi ja ettevõtte ühinemisel tekiks majanduslikult efektiivne Baltikumi väljundiga joogikontsern,” rääkis A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop. “A. Le Coqi pakkumine tuleneb huvist nii ettevõtte kui ka Aura kaubamärgi vastu jõudude ühendamise eesmärgil. Me oleme omanikeringis otsustanud, et kõik sellised pakkumised vaatame kindlasti läbi,” kommenteeris Ösel Foodsi juhatuse esimees Kuldar Leis. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
NOORED PÖÖRAVAD VENE ALKOHOLITURGU 
08.09.2003 Möödunud aastal kasvas alkohoolsete jookide müük Peterburis 6%. Aga sellest kasvust olulisemad on muutused alkoholitarbimise struktuuris - venelaste traditsioonilise lemmiku viina osatähtsus kahenes 5%, veini ja lahjade kokteilide osa aga kasvas. Lahjade kokteilide, long drink’i laadi jookide müük kasvas mullu Venemaal koguni 27% ja eraldi Peterburis 25%. “Me käime sama teed mis lääne alkoholitootjad, kellel mõne aasta eest tekkis probleem: noori, oma tervise pärast muretsevaid inimesi oli raske panna jooma kanget alkoholi,” ütleb hulgifirma RVVK - Sankt-Peterburg peadirektor Vladimir Ušakov. “Siis hakkasid alkoholitootjad valmistama viskil ja konjakil põhinevaid long drink’e, mis varem kvaliteettoodangu ideoloogiale ei vastanud.” Teine lahjade kokteilide tõusu põhjus on huvi mõningane kahanemine õlle vastu. “Me võitleme õlle- ja mahlatarbijate endale saamise eest,” ütleb lahjade kokteilide tootja Bravo Premiumi turundusjuht Jelena Sevtshenko. “Meie sihtgrupp on energilised ja kaasaegsed linnaelanikud vanuses 18-25 aastat.” Absoluuttarbimiselt jääb lahjade kokteilide tarbimine õlle joomisele veel kümme korda alla, ent kui esimene kasvas mullu 9%, siis teine 6-7%. Tulevikus võib lahjadest kokteilidest õllele kõva konkurent saada. Ajaga võivad nad hakata nurka suruma ka kanget alkoholi, kuigi vähemalt praegu arvatakse, et lahjade ja kangete jookide “auditoorium” ei kattu. Kiiresti kasvab Venemaal ka veinitarbimine. Hulgifirma EuroService hinnangul oli mullune kasv Peterburis tervelt 37%. Sama kiiret kasvu oodatakse veel 3-4 aasta vältel, siis taandub see 10-20%-le aastas. Sealhulgas ennustatakse tõusu just mõnevõrra kallimatele ja prestiizhikamatele veinidele. “Kohalikus veinitehases villitud kabernee läheb halvemini müügiks kui Bulgaaria, Moldova või Prantsuse toodang,” nendib EuroService’i juht Dmitri Horoshev. “Tarbijad arvavad, et igasugune importvein on a priori parem.” Viina turuosa kahanes mullu Peterburis 44%-lt 39%-le. Sealjuures pole lahjad joogid ainus lihtsa Vene viina tootjate konkurent. Tarbijaid tõmbavad üha enam ka viski, konjak ja tequila - nende import on juba ületanud 1998. aasta majanduskriisile eelnenud taseme. Samas teeb Peterburi alkoholitootjatele muret 40% viinaturust hoidev “hall” viin, mis tuleb riigi lõunaosast, kus tööjõukulu on väiksem ja maksude maksmisest on võimalik kõrvale hiilida. Toidupoodide lettidelt saab pooleliitrise pudeli sellist viina 35 rubla eest (u 17 krooni). Ka long drink’i võidukäigu jätkumises ei saa alkoholitootjad päris kindlad olla. Kui aasta alguses räägiti, et tänavu kasvab turg 30-40%, siis nüüd on prognoosid tõmmatud 17% peale. Sellest hoolimata tulevad Peterburi firmad välja järjest uute lahjade kokteilidega ja peavad plaane veiniimpordi laiendamiseks. Lahja alkoholi tootjad loodavad, et praegu long drink’e tarbivad noored ei lähe ka vanemaks saades viina peale üle. (Lühendatult ajakirjast Ekspert / Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SUURED ÕLLEPEOD TARTUS TULEKUL 
03.09.2003 Muidu tavaliselt okroobri keskel Tartu Näituste messikeskuses toimunud igasügisene õllepidu “Õllepralle” on tänavu käed löönud Püssirohukeldris teistkordselt toimuva üritusega “Septemberfest”. Ühendatud festival saab alguse reedel, 5. septembril ja jätkub (vaid Püssirohukeldris) laupäeval, 6. septembril. Tartu Näituste messikeskus on peolistele avatud vaid reedel 18.00-02.00. Pilet maksab 18.00-21.00 70 krooni, 21.00-02.00 100 krooni. Festivali territooriumilt lahkumisel kaotab pilet kehtivuse. Kui soovid lahkuda festivali territooriumilt ja pärast tagasi tulla – tuleb osta käepael. Käepael maksab 15 krooni. Piletite eelmüüki ei toimu. Programm nagu ikka: Popsid, Meie Mees, Kuldne Trio, Mait Maltis, karaoke jne. Püssirohukelder on reedel, 5. septembril ning laupäeval, 6. septembril avatud 12.00-04.00. Pidu toimub Püssirohukeldri ees ja sees. Ilusa ilma korral toimub enne peaesinejat show Suvehoovis. Kõik, mis Suvehoovis toimub, on jälgimiseks ja kaasaelamiseks tasuta, õhtuti on Püssirohukeldris sees pilet. NB! Õllepralle käepaelaga on reedel sissepääs tasuta, laupäeval poole hinnaga. Programm: Pasadena, Justament, karaoke, öödisko jne. (EBG) vaata lisaks:
JUULIS ÕLLETOODANG KASVAS 
02.09.2003 Eesti õlletehased valmistasid tänavu juulis statistikaameti andmeil õlut 14,18 miljonit liitrit, mis on 20,7 protsenti enam kui juunis ja 15,8 protsenti enam kui eelmise aasta juulis. Eesti viina ja likööri-viinatoodang moodustas juulis 1,355 miljonit liitrit. Näitaja on 10,2 protsenti väiksem kui juunis ja 5,9 protsenti suurem kui eelmise aasta juulis. (BNS) vaata lisaks:
HAAPSALUS
SAAB ÕHTUL POEST ÕLUT KEELUST HOOLIMATA
01.09.2003 
Laupäeva õhtu kell veerand kümme ühes Haapsalu suures toidukaupluses. Tahaks õlut osta, aga märkan õllekastide kohal silti: "Linnavolikogu määrusega on alkoholi müük Haapsalu kauplustes keelatud õhtul kella üheksast hommikul kella seitsmeni." Jääme sõpradega nõutult silti vahtima ja arutame, millisesse linnapiiri tagusesse tanklasse peaksime nüüd sõitma. “Siin on üks pood küll, kus praegu õlut müüakse,” annab meie kimbatust märganud müüjanna lahkelt nõu. See on Sauna pood, ütleb ta. Aga kuidas sinna saada? Nüüd astub ligi turvamees ja selgitab täpselt, kuidas Niine tänaval asuva poe juurde sõita. Kas mõned kaupmehed on teistest võrdsemad või julgemad, arutame autos. Kuid Niine tänaval selgub, et tegu on lihtsalt nutikate inimestega. Linnavolikogu määrus käib kaupluste ja müügipunktide kohta, see siin on aga kirjade järgi baar, mis näeb siiski väga poe moodi välja. Kinniseid pudeleid meile ei anta. Õlled korgib müüja lahti, aga korgid saab ju samas leti taga pudelile tagasi vajutada. Sama lugu on siidriga – kuid see ongi õnneks keeratava korgiga. Nutika lahenduse eest on kaupmehed õllele määranud kohase juurdehindluse – pooleliitrine pudel Rocki maksab 16 krooni. (Eesti Ekspress) vaata lisaks:
JALGPALLIFÄNN
JÄI STAADIONIL MAGAMA JA VAHISTATI
01.09.2003 Middlesbrough' jalgpalliklubi 28aastane fänn Adrian Carr jäi oma lemmikklubi ja Arsenali vahelise kohtumise ajal magama. Carr oli hommikuses vahetuses tööl olnud, seejärel mõne õlle joonud ning staadionile mängu vaatama siirdunud. Seal jäi ta väsimusest magama ega näinud Middlesbrough' 0:4 kaotust. Mängu lõppedes äratasid ta politseinikud ja esitasid süüdistuse purjus peaga spordivõistluse külastamises. Teesside'i kohtus nimetas Carri advokaat Simon Walker süüdistust absurdseks: «Ta ei teinud midagi muud, kui jäi matshi ajal magama.» Kuni kohus otsuse teeb, on Carri hooajapilet konfiskeeritud. (Sportnet / SL Õhtuleht)
ÕLU
– MESINE SUVENEKTAR?
Kairi Look 29.08.2003 Suvehooaja võib kõigi meesinimeste arvates ilmselt kohe päris rahulikult õllehooajaks ümber nimetada. Iseäranis, kui väljas on soe ja mõnus ning vaba aega hulganisti laokil ja sisustamata. Vaba aja veetmine missugune. Mis on ohtra õllejoomise plussid ja miinused tervise seisukohalt? Eestis populaarsed õlled pole üldjuhul kuigi suure alkoholisisaldusega ning selleks, et saavutada tõsine “olen nähtamatu, kuulikindel ja vastupandamatu” seisund, tuleb ära juua päris suurtes kogustes kesvamärjukest. Selles mõttes ongi õlu meeldiv, et võrreldes teiste joobnustavate jookidega saab seda normaalse tarbimise piirides suhteliselt pikka aega ilma suuremate kõrvalnähtudeta nautida. Siiski tasub teada, et nii nagu iga teise alkoholi puhul, tekib siingi joove kiiremini väikese kehakaalu ja tühja kõhu puhul. Suurele õllelembusele tähelepanu juhtijad saavad harilikult vastuargumendiks kuulda, et õlu on “vedel leib”, kus on kasulikku kraami hulganisti sisse pistetud. Tegelikult on neil õigus. Õlles on palju B-vitamiini ning soodsas koguses magneesiumi ja kaaliumi. Kui juua mõõdukates kogustes, pidavat õlu vähendama neerukivide tekke ohtu. Igal juhul on toitumisteadlaste väitel õllelembus kasulikum kui kangete alkohoolsete joogide tarvitamine, kuna vitamiine ja toitaineid leidub kesvamärjukeses arvestataval hulgal. Õllejoomise miinused tekivad siis, kui juua liiga palju. Pideval liigtarbimisel võib tekkida alkoholisõltuvus, milleni jõuavad pelgalt õlle tõttu õnneks üsna vähesed. Hoopis levinum kõrvalnähe on õllekõht, mis omal kohal pea pooltel täiskasvanud meestel, kel õlu kindlalt toidusedelis seisab. Kuna õlles on palju kaloreid (150-200 kcal 100 milliliitris (??? EBG)), piisab õllekõhu tekkeks istuvast eluviisist ja liitrist õllest päevas suurepäraselt. Kui igapäevastele toidukaloritele lisanduvad õllest saadavad ja nii järjepidevalt, tekib õllekõht üsna kiiresti. Sellest lahtisaamine osutub aga kahtlemata väga vaevanõudvaks ürituseks. Kuigi õlu on paljude arvates maailma parim jook, tasub kesvamärjukesega sellegipoolest arukal kombel ümber käia. Sest esimest liigse joomise tagajärge tunnevad ilmselt kõik õllesõbrad. Ega soovi seda taaskogeda. (delfi.ee) vaata lisaks:
KÜLAMEES
PANEB INIMESED PUDELISSE
29.08.2003 Mägede kandis Tõrvaaugu puhkemaja õuel püüab pilke 6 meetri kõrgune tühjadest klaaspudelitest ehitatud hiigelsuur pliskapudel. Ebatavalise ehitise looja Hans Arb usub, et pärast pudelimajas istumist vaatab inimene elu sootuks kainema pilguga. Keset Kõrvemaa ürgset loodust on päikese poole küütlemas omalaadne monument, kolmemeetrise läbimõõduga pudelmaja, milles jätkub ruumi või peo pidamiseks. «Usun, et pudelmajas istudes on nii mõnigi mehepoeg elu üle mõtlema hakanud,» ütleb Hans Arb. «On ta siis õlu, shampus või konjak, kui sa tahad peast lolliks minna või tuju tekitada, pole vahet - kasulikum on valida odavam jook.» Kui Arb oleks noorem, ehitaks ta poole suurema pudeli ja hakkaks seal sees rahvale pidama loenguid teemal «Mida, kellega ja kuidas juua». Pudelimaja autor ei saa aru neist, kes purjakil olles pudelisuust lahti ei lase: «Pudelist joomisega pole ma ennast kunagi madaldanud. Kui klaasi pole, jääb joomata.» Mehe jutt sarnaneb paadunud karsklase omaga. Sellise arvamuse peale Arb vaid muheleb: «Ega minugi suu ole seinapragu.» Arbi pudelmaja on proportsioonis originaaliga, mõõtmeid on 30 korda suurendatud. Lihtne rehkendus näitab, et kui pliskapudeli kõrgus on 20 cm, siis õuele ehitatud pliska-maja peab olema 6 meetri kõrgune. Miks pudelmaja just pliskapudeliga sarnaneb, sellele on oma selgitus. Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise Instituudi viimistluslabori kunagine modelleerija Arb on veendunud, et pooleliitrise viinapudeli kuju pole nii efektne. Pealegi on kumerakõhuline pliskapudel mõnusalt seksikas. Hiidpudeli ehitamise mõte tuli sellest, et krooni ajal ei maksnud taara enam midagi, pudeleid vedeles aga igal pool. «Puhkemajas olid kõik nurgatagused taarat täis, sorteerisin selle, laadisin autosse ja sõitsin Jänedale. Nelja tunni töö eest sain 17 krooni.» Keskkonnasäästlik tegu lõppes toona kahjumiga: 20 krooni tuli veel bensiini eest peale maksta. Nüüd, neli aastat tagasi kerkis Tõrvaaugule taarast ehitatud ilmaime: pliskapudel. Müüriks 1600 pudelit Pliskapudelil on ka sisekiht, seega on pudeleid topelt. Hans Arb ütleb, et pudelimaja ehitusel on oma tehnoloogia, ainuüksi karkassi ehitamiseks kulus hea hulk traati. Pudelite kinnitamisel kasutas Arb algul tsementi, kuid see haakus klaasiga halvasti. Siis proovis makrofleksi, aga see sinder kippus päikse käes lagunema. Silikoon aga kulutab liialt rahakoti sisu. Kui väljas lõõskab päike, pakub pudelmaja mõnusat jahedust. Suuremaid elamusi saab aga talvel. «Kujutage ette talveõhtut, kui tuli põleb pudelimajas, tekib omapärane jõulupuu-efekt.» Hans Arb räägib pudelimajast heldimusega nagu omast lapsest. «Lapse» valvamiseks on ta ehitanud puhkemaja teisele korrusele peeglisüsteemi, et valdustel oleks pilk peal. «Hiljuti nägin, kuidas üks daam soris minu pudelite kallal ja ühe neist kotti pani.» Omanikul õnnestus pikanäpuproua vahele võtta. Pudelimaja ehitusmaterjali seas on tsaariaegseid limonaadi- ja esimese Eesti aegseid õllepudeleid. Kingituseks toodud tühi jahipüss-veinipududel ripub pliskapudeli laes. Unistuste pudelit Hans Arbil pole. «Olen tuttavatele öelnud, et võtan vastu ainult erilise kujuga pudelid, sest seinad on mul juba üles laotud.» Arb lubab pimedatel sügis-õhtutel välja arvutada, palju keskmine eestlane oma elu jooksul alkoholi sisse kallab. Äkki annab seda tulevikus ka mahuliselt kujutada. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHASE ESIMENE POOLAASTA 
28.08.2003 Saku õlletehas teenis käesoleva aasta esimesel poolaastal ärikasumit 25 miljonit krooni, säilitades õlleturu languse tingimustes praktiliselt sama taseme eelmise aastaga, jäädes 1,9 miljonit krooni väiksemaks. Ettevõtte netokäive oli 354 miljonit krooni, millest jookide realisatsioon rahalises vääringus säilitas kokkuvõttes eelmise aasta sama taseme. Ettevõtte kogumüügiks kujunes 26 miljonit liitrit, millega tagati jätkuv liidripositsioon õlleturul, saavutades 43,5% turust ning tõusu siidriturul kuue turupunkti võrra. Õlleturu kogumahuks esimesel poolaastal kujunes 44,5 miljonit liitrit, mis on 7% väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kodumaine õlleturg perioodi jooksul vähenes seoses külma ilmaga kevad-suvel. Seda eelkõige seoses maikuuga, kui kodumaine õlleturg oli 14%väiksem võrreldes eelmise aasta maikuuga. "Nägime, et õlleturg jääb võrreldes eelmise aastaga tunduvalt väiksemaks, mistõttu pöörasime eritähelepanu efektiivsusele ja operatiivsele kuludejuhtimisele lähtudes turu reaalsetest võimalustest, mis aitas ettevõttel teenida ärikasumit 25 miljonit krooni, hoides ärikasumit võrreldes eelmise aastaga praktiliselt samal tasmel," lausus Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ning lisas, et eelmise aasta esimene poolaasta oli ettevõttele nii müügi kui ka kasumi poolest hea ning õlleturg kasvas, mistõttu võib hinnata positiivselt ettevõtte ärikasumi püsimist õlleturu tänavuaastase languse tingimustes samal tasemel. Õlletootjate liidu andmetel turupositsioonide jagunemises õlletootjate vahel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga muutusi toimunud ei ole. Õlleturg jagunes 2003 esimesel poolaastal esialgsete andmete põhjal järgmiselt: turuliider on Saku Õlletehas 43,5%; Tartu Õlletehas 36,5%; Viru Õlu 7,5%; Pärnu Õlletehas 3%; Viru Nigula 1%; Saaremaa Õlletehas 0,4%, Sillamäe 0,1% ning import 8%. Kergelt langesid kõikide kodumaiste tootjate müügimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, seda eelkõige seoses kogu õlleturu langusega. Õlletehase kogumüügiks kujunes esimesel poolaastal 26 miljonit liitrit, mis on 3% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Õlut müüs ettevõte kokku 22 miljonit liitrit, mis on 7% vähem, kui eelmise aasta samal perioodil. Siseturul müüdi 19,3 miljonit liitrit õlut. Müügimahu vähenemine on seotud kogu õlleturu vähenemisega 7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SOOMLASED ÄHVARDAVAD ÕLLEINVASIOONIGA 
27.08.2003 Soome õlletootjad ähvardavad laiendada tootmist Balti riikides, kui Soome valitsus ei alanda õlleaktsiisi praegu plaanitust kaks korda rohkem, kirjutas Äripäev. Et tootmine jääks Soome, peaks õlleaktsiis alanema vähemalt 70 protsenti, mitte 32, nagu Soome valitsus plaanib. “Valitsuse esitletud 32-protsendiline aktsiisivähendus võib lühikese ajaga käivitada õlletööstuste siirdumise Soome lahe lõunakaldale Eestisse,” vahendas Äripäev Kauppalehtit. “Kodumaise õllemüügi tugev langus toob kaasa sealsete BBH-le ja Olvile kuuluvate õlletehaste laiendamise.” Eestis, Lätis ja Leedus õlletehast omava Olvi tegevjuhi Markku Rönkkö sõnul saab ettevõte kodumaise tootmise vähenemise korvamiseks suurendada Baltimaades tootmismahtu. See aga tähendab soomlastele töökohtade kadumist. Soome esmatarbekaupluste ühingu arvestuste kohaselt kaob riigis lähiaastatel 1000-3000 töökohta, kui õlleaktsiisi alandataks vaid 32 protsendi võrra. See tähendaks õlle jaemüügihinna alanemist vaid 15 protsendi võrra, Eesti hindadega konkureerimiseks oleks õlle hinda vaja alandada vähemalt 35 protsenti. Soome üksikisikud tõid möödunud aastal riiki 50 miljonit liitrit õlut, valdava osa sellest Eestist. Saku Õlletehase ASi õllede tootmisjuhi Henry Kõrvitsa jutu järgi on Eesti õlleturg juba küps ja küllastunud, nii et välisfirmadel siin ruumi laiutamiseks pole. Ja kui nad ka tulevad, siis Kõrvitsa oletuse kohaselt vaevalt nad Sakut ähvardavad. Pigem võtavad nad turu väiksematelt õlletootjatelt. Pärnu Õlu ASi müügijuhi Tõnu Rannamäe kinnitusel on Pärnu õlletehasel linnas ning maakonnas kujunenud välja oma klientuur. Nii on lootus soomlaste õlleinvasioon üle elada. “Eks liitumisega läheb konkurents tihedamaks, samal ajal kasvab aga ekspordivõimalus,” märkis Rannamäe. Väikeste õlletehaste kaitseks võiks Eestis Rannamäe arvamuse kohaselt kehtestada astmelise aktsiisimaksu. Mida suurem õlletootja, seda suurem aktsiis. Kõrvits kinnitas, et Saku õlletehas on valmis ka selleks puhuks, kui ühinedes Euroopa Liiduga peaks õlleaktsiis tõusma. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
BRITID
KURNAVAD END PUHKUSEL ÄRA
27.08.2003 Alkoholiga liialdamise ja hilisööni ülevalolemise tõttu on paljud britid pärast puhkust tööle naastes väsinumad ja haigemad kui puhkusele minnes, näitab küsitlus. Liiga innuka meelelahutamise tulemusena võtavad paljud kohe pärast tööletulekut haiguspuhkust, tekitades ettevõtetele sadade mljonite naelsterlingite suurusi kahjusid aastas. Üle poolte küsitlusele vastanud tuhandest inimesest möönis, et on tööle tagasi tulles väsinumad kui puhkusele minnes. Umbes iga kümnes on haiget teeselnud, et toibumiseaega saada. Teist samapalju on puhkuse järel päriselt haigeks jäänud. Kõige sagedamini vajavad puhkusejärgset puhkust noored. Veerand 18-24 aastastest vastajatest tunnistas, et ööklubides käimine oli nende puhkuse tähtsaim osa ja et nad jõid end igal õhtul täis. Energiajoogitootja Lucozade korraldatud küsitlus kinnitas levinud ettekujutust, et noored britid peavad puhkust põhiliselt ettekäändeks purjutada ning palavas kliimas seksida. (BNS) vaata lisaks:
TARTU ÜLIKOOLIS TÕSTAB PEAD ÕLLEVASTANE LIIKUMINE 
26.08.2003 Tartu ülikooli rebasenädala kavas on tänavu esimest korda väitlus õllejoomise kui kahjuliku tegevuse üle. Alkoholiseerumise Vaba Eesti korraldab 1. septembril ülikooli peahoones professorite vahelise vestluse teemal "Lõbusalt või elupõletavalt". Rebasenädala korraldajate teatel püstitatakse seal küsimused, kas tudengite ainuke meelelahutus ülikoolis õppides on õlle joomine ja kas ülikoolis õppimisega peab tingimata kaasnema õllekates käimine. 1.-4. septembrini vältava traditsiooniliseks muutunud rebasenädala
eesmärgiks on aidata esmakursuslasel Tartu linna ja ülikooli
integreeruda, leida uusi sõpru ja tuttavaid teiste üliõpilaste
seast. Eraldi korraldatakse õhtud ka vene ja inglise keelt kõnelevatele
tudengitele, et tutvustada nende keeles Tartu ülikooli ja Eestit ning
siinset kultuuri. Samuti toimub varem väga populaarne olnud ajalugu
tutvustav retk
Rebasenädalat korraldavad juba seitsmendat aastat Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus ja Agape Eesti koostöös Tartu ülikooli õppe- ja üliõpilasosakonnaga. (BNS) vaata lisaks:
ÕLLETOOTJAD NÕUAVAD MADALAMAID MAKSE 
25.08.2003 Soome õlletootjad ähvardavad laiendada tootmist Balti riikides, kui valitsus ei alanda õlleaktsiisi kaks korda praegu plaanitust rohkem. “Otsus alandada õlleaktsiisi tulevast aastast 32 protsenti ei ole lõplik otsus,” ütles Olvi tegevdirektor Markku Rönkkö reedel pärast Põhjala õlletootjate nõupidamist Helsingis. “Kui hinnavahed Soome ja Eesti vahel jäävad suureks ning import välisreisidelt järsult kasvab, tuleb edaspidi investeerimisotsuseid tehes mõelda tootmise laiendamisele seal, kus nõudlus on.” Reedel kirjutasid Soome majanduslehed Kauppalehti ja Taloussanomat, et Balti riikides tütarettevõtteid omavatel Soome õlletootjatel ei ole keeruline tootmist seal laiendada. Et tootmine jääks Soome, peaks õlleaktsiis alanema vähemalt 70 protsenti. Sarnased hirmud on Rootsis. Kui praegu tuleb odav õlu Rootsi peamiselt Taanist, siis Poola ja Balti riikide liitumisel Euroopa Liiduga, ootab Rootsi tootjaid katastroof. Nii ütleb Rootsi Õlletootjate Liidu juht Peter Mattson, kes tõi näite, et nelja inimese turismireisilt on üksi Rootsi maksudena võimalik säästa 16 000 Rootsi krooni. Sellele uskumatule summale lisaks tuleb odav poehind, ütles Mattson. See seab ohtu töökohad. Just Rootsist on viimane teade suure õlletehase sulgemisest Skandinaavias. Carlsberg teatas, et lõpetab õlletootmise Stockholmi lähistel Brommas, koondades 400 töökohta. See on juba teine suure õlletehase sulgemine – kaks aastat tagasi sulges Carlsberg tehas Göteborgis (400 töökohta). Ka Norras sulges Carlsberg tänavu tehase – tarbimise kasvu on katnud välisreisidelt kaasa toodud alkohol ning õlle asemel veinide ja kangemate jookide eelistamine. (Äripäev) vaata lisaks:
UURING: VÄIKESE NAPSUGA ROOLI LUBAMINE OHUSTAB ELUSID 25.08.2003 
Riikides, kus rooli taha istumine on lubatud ka väikese alkoholikoguse manustamise järel, satub lugematu arv inimelusid pidevalt ohtu nende juhtide tõttu, kes ei suuda oma joobeastet adekvaatselt hinnata, kirjutab BBC. Suurbritannias läbi viidud uuringu kohaselt ei suuda kaheksa juhti kümnest õigesti tajuda oma dringi alkoholisisaldust ega oska seetõttu ka piiri pidada. Seetõttu võib arvata, et ligikaudu pooled neist miljonitest briti juhtidest, kes istuvad kerge õlle või veini järel autorooli, uskudes oma mahtumist lubatud promillide piiridesse, on selle tegelikkuses ületanud vähemalt kahekordselt. Joodud alkoholikoguse hindamist raskendab asjaolu, et turule on tulnud enneolematult suur arv uudseid jooke, ka on suurenenud kange premium-õlle populaarsus. Samuti on suurenenud pubides pakutavate jookide standardkogused. Suurbirtannia statistika kohaselt istub joogisena rooli 34 protsenti meestest ja 23 protsenti naistest. Teistest veidi rohkem kalduvad purjuspäi sõitma sotsiaalselt kõrgemal positsioonil asuvad inimesed. Uuring kinnitab, et kõige ohutum on rooli istuda täiesti kainena. (Postimees) vaata lisaks:
LÄTI
EUROVASTASED BOIKOTIVAD
25.08.2003 Läti Euroopa Liiduga ühinemise vastu võitlev Iseseisvusliikumine kutsub kaasmaalasi boikottima eurointegratsiooni toetavate ettevõtete kaupu ja teenuseid. Organisatsiooni esimees Normunds Grostinsh teatas BNS-ile, et esimestena arvati “musta nimekirja” skandinaavlastele kuuluv Läti suurim õlletootja Aldaris, soomlaste Nordea panga Läti filiaal ning Eesti maiustustevabrik Kalev. Liikumine kavatseb seda nimekirja laiendada ja avaldada see oma netiküljel http://www.nato.lv/. “Boikott jätkub seni, kuni need ettevõtte ei lase süüdiolevaid ametiisikuid lahti ega muuda oma suhtumist Läti iseseisvusse või siis lõpetavad oma tegevuse Lätis,” hoiatatakse organisatsiooni avalduses. (BNS) vaata lisaks:
SOOMLASTE OSTURALLI TALLINNAS INTENSIIVISTUB
25.08.2003 Eestit külastavate soomlaste hinnangul hakkavad soomlased Eesti astumisel Euroopa Liitu (EL) veelgi enam siin odavat viina ja tubakatooteid ostmas käima, vaatamata sellele, et Soome valitsus langetas riigis alkoholiaktsiisi. Soome üliõpilane Maria viis reedel koju kaks eksportkohvrit A le Coqi õlut, mille ta Tallinnast ligikaudu 10-eurose (156 krooni) kohvri hinnaga oli ostnud. Soomes maksab väike purk õlut üle ühe euro (15,6 krooni), mis teeb ühe õllekohvri hinnaks üle 375 krooni. “Kui Eesti euroliidu liikmeks saab, siis õlleralli kindlasti kasvab,” ütles Maria. “Soome aktsiisimuudatused ei mängi mingit rolli, sest Eestis on alkohol igal juhul odavam ja jääb ilmselt odavamaks veel pikaks ajaks.” Maria sõnul maksab Soomes odavam vein 100 krooni ringis, Tallinnast võib selle raha eest saada kolm odavamat veini. Kaks eakamat soome naisterahvast toetasid Tallinna Sadama D-terminalis laeva oodates Maria arvamust. Nende hinnangul hakkavad soomlased igal juhul Eestis rohkem ostmas käima, kui alates Eesti astumisest EL-i on neil võimalik suuremas koguses alkoholi ja tubakatooteid Soome viia. Prouade sõnul meeldib soomlastele rohkem Eesti õlu kui Soome oma, see on pehmema maitsega. Soome valitsus otsustas eelmisel nädalal alkoholiaktsiisi langetada keskmiselt kolmandiku võrra, mis tekitab riigieelarvesse rohkem kui 300 miljoni euro (4,7 miljardi krooni) suuruse augu. Tubakaaktsiis jäeti Soome jaekaubanduse survele vaatamata muutmata. Ka soomlanna Annemari oli nõus, et soomlased hakkavad rohkem Eestis ostureisidel käima. Suitsetajana tegi teda murelikuks aga Eestis müüdavate sigarettide kehvem kvaliteet. Soome õlletootjate hinnangul ei piisa 32-protsendilisest õlleaktsiisi langetamisest, et kodumaine õlleturg konkurentsivõimelisena säilitada. Soomes räägitakse juba kohaliku õlletööstuse üleviimisest Eestisse ning Eesti õlletehaste, BBH-le kuuluva Saku Õlletehase ning Olvile kuuluva Tartu Õlletehase laiendamisest. Olvi tegevjuhi Markku Rönkkö sõnul saab ettevõte kodumaise tootmise vähenemise korvamiseks kindlasti suurendada Baltimaades tootmismahtu, eelkõige Tartu tehases. See aga tähendab tema sõnul soomlastele töökohtade kadumist, kannatab jaekaubanduse käive ning kukub kokku linnasekasvatus. Sinebrychoffi tegevdirektor Johan Furuhjelmi peab peale Eesti õlle ohtlikuks ka näiteks Taani ja Soome kaupa, mille aktsiis on Soome õlleaktsiisist madalam. Aktsiisimuutus langetab õlle hinda Soomes ligikaudu 15 protsenti. Kui õlle hind ei lange vähemalt 35 protsendi võrra, hindavad soomlased 1000–3000 töökoha kaotamist Soomes. Ligi 500 töökoha kaotamist prognoosivad soomlased ka tubakaaktsiisi muutmata jätmise tõttu. Soome jaemüüjad prognoosivad tubakatoodete müügi vähenemist ca viiendiku võrra, kui Eesti astub EL-i. Pakk Marlborot maksab Soomes neli eurot (62,5 krooni), Tallinnas aga 1,5 eurot (23,5 krooni). Suitsumarke Trussardi, Memphis, Royal Ekstra ning Priima esindava Gallaher Eesti OÜ peadirektori Urmas Silmani sõnul on soomlaste kartused mõneti ülehinnatud. “Kui suitsu tassiti enne Soome, siis tehakse seda ka pärast,” ütles ta. “Suitsumüük on seotud üldiste kaubakoguste kasvuga ning selle muutused eraldi pole tuntavad.” Ka Soome tubakatoodete turuliidri Amer-Tupakka juht Jukka Vuorinen ei prognoosi suuremaid muutusi tubakamüügis seoses Eesti astumisega EL-i. Kui alkoholi hind pärast Soome valitsuse otsust alkoholiaktsiisi kärpida tulevast aastast alaneb, tax free kaob ja laevapiletite hinnad oletatavalt tõusevad, ei jõua odav tubakas üksi masse liikuma panna. Eestis tõuseb iga aasta suvel tubakaaktsiis, mis peab 2010. aastaks tubakaatsiisi tõstma vähemalt ühe kroonini ühe sigareti kohta. Praegu on ühe sigareti pealt makstav aktsiis pisut üle 20 sendi. Odavamad sigaretid peaksid 2010. aastaks maksma vähemalt 35 krooni pakk, kallimad ligi 50 krooni pakk. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÕLLEREKLAAM
VÕIB POLITSEINIKKE SOLVATA
25.08.2003 Uus-Meremaa Wellingtoni politsei väidab, et neid ei solva sigade tapmisele viitav kohaliku õlletööstuse reklaam, samas väidab tuntud kohalik poliitik, et “siga” on solvav slängisõna politseiniku kohta. Lion Breweries’i reklaam kõlab alljärgnevalt: “Ma tapsin äsja sea. Nüüd on aeg õlu teise ilma saata.” Kohalik poliitik Brian Impson ütles Waikato Timesile, et on ilmselge, et õlletootja ei viita reklaamis lühikeste jalgade ja kärsaga loomale ning et tema sõnaraamat ütleb, et “siga” on väga solvav väljend politseiniku kohta. Saareriigi politseinike liidu president Greg O’Connor leiab, et selline seos on rumal, kuna tegemist on igivana sõnakasutusega ning isegi kui see mõnd politseinikku solvab, ei tasu tal seda väga tõsiselt võtta. Lion Breweries pressiesindaja ütles, et firmal pole vähimatki kavatsust politseid solvata. (delfi.ee) vaata lisaks:
ÕLLETEHASED VALMISTUVAD PURGIÕLLE BUUMIKS 
25.08.2003 Eesti suuremad õlletehased ei karda Soome võimude plaani langetada õlle aktsiisimaksu 32 protsendi võrra ning ennustavad purgiõlle müüginumbrite suurt kasvu. Õllevabrikantide enesekindlus põhineb asjaolul, et ka pärast Soome aktsiisimaksumuutusi jääb õlu põhja pool Soome lahte kaugelt kallimaks kui Eestis. Praegu maksab pooleliitrine õlu Tallinna poodides umbes 10 krooni, Helsingis aga ligikaudu 30 krooni. «Norras ja Soomes on õlleaktsiis mäekõrguselt suurem kui teistes maailma riikides. Kas Soome langetab oma aktsiisi 30% või 10% või jätab üldse langetamata - sisulist vahet siin ei ole,» sõnas Tartu Õlletehase (A Le Coq) juht Tarmo Noop. Ka Saku Õlletehase finantsjuht Tarmo Lehtmets on sama meelt: õlle hinnavahe Tallinna-Helsingi laevatee eri otstes pakub siinsetele vabrikutele suurt teenimisvõimalust. Alates 1. maist võib soomlane laevale kaasa võtta peaaegu seitse korda rohkem õlut kui praegu ning ainuüksi see asjaolu korvab Soome aktsiisimanöövritest tuleneda võiva kahju, usuvad õlletootjad. Kui palju soomlased Eesti õlle müüginumbreid viimaks kergitavad, sõltub sellest, kas turistid hakkavad õlut koju kaasa võtma äritsemise eesmärgil. Noobi sõnul näitab Euroopa kogemus, et kui naaberriikides on õlle hinnatase piisavalt erinev (näiteks Saksamaal on õlu odavam kui Taanis, seal omakorda odavam kui Rootsis), siis muutub õlle vedamine ühest riigist teise paljude piiriala elanike elatusallikaks. «Sellised inimesed teevad kolm-neli reisi päevas. Meil komplitseerib seda meri, kuid laevaliiklus on samas küllaltki hea,» arutles Noop. Soomlased ostavad peaaegu kogu oma õlle 0.33-liitristesse purkidesse villituna, mis omakorda on pakitud nn eksportkohvritesse. «Seega prognoosime järgmisel aastal purgitoodete müügimahu suurenemist,» ütles Lehtmets. «Eelmisel aastal investeerisime purgivillimise seadmesse ning multipakkide valmistamisse.» Kange alkoholi turuliider Liviko oleks soomlasi silmas pidades koguni valmis muutma oma napsude pakendit, kuid kui Soome alandab oma viinaaktsiisi 44% võrra, pole spetsiaalsetel turundusvõtetel nähtavasti mõtet, ütles Liviko turundusdirektor Janek Kalvi. «Kindlasti pärsib Soome aktsiisi alandamine meie entusiasmi. Lootused, et liitumine Euroopa Liiduga toob kaasa soomlaste suurema huvi meie alkoholi vastu, on olnud päris kõrged,» rääkis Kalvi. Tema sõnul pole siiski karta ka suurt tagasilööki ning tõenäoliselt jäävad soomlaste ostetavad viinakogused enam-vähem samadesse raamidesse nagu praegu, sest viina hind jääb Eestis endiselt peaaegu poole odavamaks kui Soomes. Praegu ostavad soomlased ära 50% Liviko likööridest ja 5-10% viinadest. Kogu Tallinnas müüdavast viinast läheb soomlaste kõrist alla 30%. Tallinki investorsuhete spetsialisti Marek Mägi arvates oleks Soome alkoholiaktsiisi alandamisel negatiivne mõju laevafirma klientuurile, mis kasvaks sel juhul aeglasemalt kui muidu. (Postimees) vaata lisaks:
SOOME ALKOHOLIAKTSIIS ALANEB
25.08.2003 Soome valitsus jõudis tuleva aasta eelarve eelnõu osas kokkuleppele, mis näeb muuhulgas ette kange alkoholi aktsiisi alanemise 44% võrra. Kangete veinide aktsiis alaneb 40 protsenti, õlleaktsiis 32 protsenti ning veinide aktsiis 10 protsenti. Pooleliitrine Koskenkorva pudel, mis praegu maksab 14,35 eurot, maksab tuleva aasta märtsist 9,20, kirjutab Turun Sanomat. Üllatusena loobus Soome valitsus varem kavandatud tubakaaktsiisi alandamisest. Meelemuutust põhjendas valitsus sellega, et Eestil tuleb Euroopa Liidult saadud üleminekuaja lõppedes samuti tubakaaktsiisi tõsta. Lisaks oleks kavandatud tubakaaktsiisi alandamine olnud nagunii tagasihoidlik, kõigest kolm protsenti. Soome õlletootjate liidu juhi Risto Saarineni sõnul ei piisa õlleaktsiisi alandamisest 32% võrra, mille Soome valitsus eelarvekavas kinnitas. (Äripäev) vaata lisaks:
SOOME
MINISTER SOOVIB EESTIST TOODAVA ALKOHOLI REGISTREERIMIST
25.08.2003 Soome justiitsminister Johannes Koskinen tahab, et Eestist Soome toodavast alkoholist teatakse ametnikele, vahendab Postimees Online Helsingin Sanomat Online’i. Koskise sõnul tuleks reisijail ise teatada ametnikele ka Euroopa Liidu piirangutest väiksema alkoholikoguse toomisest Soome. Koskinen räägib ajalehtedele Turun Sanomat ja Aamulehti antud intervjuus, et teatamise kohustust asub ellu rakendama spetsiaalne töörühm. Töörühma tööülesannete hulka kuulub ka uurimine, kas Euroopa Liit nõustub Soome osas erimeetmete rakendamisega. Koskineni sõnul võib selline soov ka EL läbi minna. Uudendusega tahab Koskinen takistada Eestist Soome toodava alkoholi kasutamist mujal kui isiklikuks tarbeks, nagu näiteks restoranides. «Lubatust suuremat alkoholikogust siiski ei maksustata,» lisas Koskinen. (Postimees) vaata lisaks:
PÄRNU KUURSAAL JÄTKAB REKORDITE TÕTTU SÜGISEL 
25.08.2003 End Eesti ja ehk ka Baltimaade suurimaks kõrtsiks tituleerinud Pärnu kuursaalis käis juulikuus keskmiselt 2000 inimest päevas, seetõttu otsustas kõrtsi omanik, ärimees Rein Kilk ka talveperioodil kuursaali avatuks jätta. 20 000 liitrit õlut ja tuhanded inimesed päevas võivad pretendeerida selle suve rekorditeks, sest nii palju rahvast mahutavat toitlustusasutust kusagil Eestis ei leia. Kilgi sõnutsi on need arvud umbes viiendiku võrra suuremad, kui suve alguses kõrtsi avades prognoositi. Kõige külastajaterohkemaks kujunes Raimond Valgre festivali kontsert, kus üksnes piletiga kontserdikülastajaid oli üle 1500, rääkimata nendest, kes niisama kõrtsi sööma või jooma tulid. «Eks nende arvude kasvu pärast tekkis kuursaalis probleemegi, näiteks teeninduse osas,» selgitas Kilk ja lisas, et seetõttu tuleb järgmiseks suveks rohkem ettevalmistusi teha. «Teenindus esmaklassiliseks,» nimetas ta oma järgmiseks plaaniks kõrtsis. Kehva teeninduse tõttu võis Kilgi arvates kõrtsil saamata jääda üsna suur osa tuludest. Kuursaali sügiseks sulgemise pidu korraldati ümber hoopiski sügishooaja alguspeoks. Kõrts jääb lahti kõikidel päevadel, seal hakkab nägema ja kuulma ülesastumisi. «Püüame pärnakate tarvis välja mõelda sellele kohale uue kontseptsiooni, midagi rahvamajalikku oleks Pärnusse vaja,» selgitas Kilk, kes oli algselt plaaninud talveperioodiks koha sulgeda. Stand-up comedy ehk rahvaga juttu vestvad naljamehed, kes on välismaal väga populaarsed, kuid pole Eestis meelelahutajatena ilma veel teinud, võivad olla ühed õlle kõrvale meelelahutuse pakkujad, kes sügisest uue formaadiga lokaalis esinema hakkavad. Veel mainis Kilk võimalikku teatritegevust ja eraldi üritusi nädalavahetustel kuursaali küljes asuvas kinosaalis, kus homse õhtuga lõpetab tegevuse ööklubi Tallinn. (Postimees) vaata lisaks:
ÕLLEVARAS
TABATI VAATI VEERETAMAST
19.08.2003 Saksamal Rheine linnas vahistati 16-aastane nooruk, kes tänaval 50-liitrist õllevaati veeretas. "Poiss väitis, et leidis vaadi pargist ja tahtis koju viia ning tühjaks juua, aga meie arvame, et ta varastas selle. Sellised asjad ei kasva puude otsas," selgitas politsei esindaja. Õllevaadi seaduslikku omanikku pole seni leitud. (BNS) vaata lisaks:
JUHTKIRI: ÕLLETELKIDE AJASTU LÕPP 
19.08.2003 Pärnu on ühepäevaperemeestesse ja tõsiste plaanidega investoritesse suhtunud ühtviisi. Soovite kuursaali miljoneid investeerida, et seal õlut müüa? Palun. Soovite rannas õlletelki püsti panna? Teiegi olete teretulnud. Milleks peaks ettevõtja vaeva nägema, kui turukultuuri viljeldes teenib niisama palju? Restaureerimiseks kulutatava raha võib hoopis valimistesse paigutada, ja ametnikudki on kohe hulga lahkemad. Kriitilise pilguga Pärnus ringi vaadates kohtab kontraste, mis linnavalitsejad punastama võiksid panna. Liivaluidetele rajatud plekk-kohvik rannahoone ja mudaravila vahel, Strand ja uus tennisehall, Ammende villa tagune koos puiesteed rebestava betoonaiaga… Raske öelda, mis oli kellelegi kriitiline piir, kuid nüüd on Rein Kilk, Hans H. Luik, Toomas Sildmäe, Cardo Remmel ja teised asju korralikult tegema harjunud ärimehed ühinenud kultuuritegelastega, et selline korralagedus lõpetada. Kilgi sõnutsi tunneb ta küll veidi hirmu ametnike teise äärmusesse langemise ees, ent muud võimalust ta unikaalse rannaala säilitamiseks ei näe. Ettepanekule kehtestada Pärnu Rannapargi muinsuskaitseala ja seda ümbritsev muinsuskaitsevöönd on ärimeeste kõrval alla kirjutanud maavanem Toomas Kivimägi ning maakonna planeerimisspetsialistid Maie Kais ja Tiiu Pärn. Pärnakate ning oma tööd hästi tundvate inimestena on neil kindlasti linnavalitsuse ja selle planeerimisosakonna kohta oma arvamus, mida nad ametnikena avalikult välja ütlema ei kipu. Mida arvata linnavalitsusest, mis koolilaste istutatud tammikut eramuehituseks pakub või poole puiesteest maha müüb? Või kas tasubki piinlikkust tunda, kui kirikuõpetaja teatab volikogu istungil, et kakskümmend aastat tagasi kooli lõpetanud oleksid pidanud ise puude eest hoolt kandma? Eesti on õlletelkide ajastust välja kasvamas. UNESCO ja teised organisatsioonid on valmis meid kultuuriväärtuste säilitamisel toetama, kui me seda vaid soovime. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
VENE ÕLLEHIIGLANE TUNGIB EESTISSE 
18.08.2003 Euroopas toodangult Heinekeni järel teine ja Venemaa suurim õlletootja Baltika asub ambitsioonika plaaniga vallutama Eesti turgu, lootes aastaga haarata endale viis protsenti siinsest õlleturust. Siiani pole importõlled Eestis peale ühe erandi oluliselt läbi suutnud lüüa. Erandiks on Ukraina õlletootja Obolon, kes oma toodete müügiga Säästumarketites on liitrise plastikpudeli ja küllaltki odava hinnaga suutnud eestimaalastes piisavalt huvi äratada. Obolonil õnnestus aastaga ilma olulise reklaamita haarata pool importõlleturust ja ligi viis protsenti kogu õlleturust. Vene juhtiv õllefirma ohustabki eeskätt Oboloni. Baltika ekspordidirektori Dmitri Grishini sõnul ei kavatse nad turu vallutamiseks küll hindu alla lasta, kuid korraldavad korraliku reklaamikampaania ja asuvad agaralt oma õllekraane restoranidesse ja pubidesse paigutama. Läbilööki oodatakse sarnase hinna- ja kvaliteediklassiga õllede osas nagu Saku Originaal või A. Le Coq Premium. Firma esindaja Artjom Shafranski sõnul on Baltikal juba praegu piisavalt tuntust venekeelse elanikkonna seas, kes vaatavad Venemaa telekanaleid ja seal esitletavaid Baltika reklaame. «Just nemad oleksid peamine sihtgrupp,» lisas ta. Oboloni maaletooja OÜ Linna Joogid direktor Sergei Melnik ütles, et uue õlle edu Eesti turul sõltub kaubast ning Baltika õlu on väga hea kaup. «Ma ei julge öelda, et Obolon on parem õlu,» lausus Melnik. «Ja nad tulevad siia võistlema kõigepealt Oboloniga, mitte Saku Õlletehasega.» Melniku sõnul on Obolonil praeguseks oma tarbijad välja kujunenud ning Baltika on hoopis teine õlu, ent siiski ootab ees tihe konkurents. «Loomulikult on meil mugavam, kui Baltikat siin ei ole, aga see ei tähenda, et me nende pärast oma äri lõpetame,» lausus ta. Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop lausus, et õlu on igas riigis üks rahvuskultuuri osa ning eestlased joovad valdavalt kodumaist õlut, mistõttu suuri muutusi Baltika siinsele turule ei too. «Aga tubli kolmandik on meil muulasi, kellele eesti rahvuskultuur pole nii oluline,» ütles Noop. «Ja nad vaatavad Vene telekanaleid, kust jookseb kogu aeg Baltika reklaam, nii et sihtrühma võivad nad küll tabada.» Saku Õlletehas ei pea venelaste Eesti turule tulemist kannibalismiks. «Statistika näitab, et Eesti õlletarbija eelistab kodumaist õlut,» ütles Saku Õlletehase pressiesindaja. Baltikat ei peata ka see, et siin juba tegutseb suures osas nende emafirmale Baltic Beverages Holdingule (BBH) kuuluv Saku Õlletehas. Saku Õlletehase esindaja sõnul võib BBH kontsernis iga ettevõte ise otsustada, kuhu ta oma tooteid ekspordib. Näiteks Lätis toodab BBH-le kuuluv Aldaris Baltika teatud sorte. Eesti turule peaks Lätis toodetust jõudma Baltika nisuõlu. Kokku hakatakse Eestis turustama Baltika 27 margist üheksat. Siiani pole Baltikal müük Eestis õnnestunud. «Maaletoojatel puudus juurdepääs suurematele poekettidele,» ütles Grishin. «Nüüd esindab meid Eestis Avallone, ligipääs poodidele peaks paranema.» Baltika õlletoodang, 160 miljonit dekaliitrit, ületab 16 korda kogu Eesti õlletarbimise ning ettevõte ekspordib oma tooteid juba 27 riiki, sealhulgas nii Põhja-Ameerikasse kui näiteks Peruusse. Baltikal viiendik Vene õlleturust • Baltika kaubamärk on üks kuuest tuntuimast
Venemaal
(Postimees) vaata lisaks:
KÕRTSISKÄIJAD
TEENIVAD KARSKLASTEST PAREMINI
12.08.2003 Tööpäevaõhtused kõrtsiskäigud kolleegidega on saanud kaasaegse Briti kontorielu nii lahutamatuks osaks, et karsklased teenivad keskmiselt peaaegu viiendiku võrra vähem kui nende mõõdukalt napsutavad kaaslased. Palgakõrgendus- ja edutamisotsuseid langetatakse nii liberaalse niisutamise saatel, et ka suurtel viinaninadel läheb tööelus pahatihti paremini kui neil, kes üldse alkoholi ei tarbi, näitab Shoti Stirlingi ülikooli uurimus. Mõõdukalt napsutavad mehed-naised teenivad keskmiselt 17 protsenti rohkem kui täiskarsklased, selgus 17.000 inimest hõlmanud küsitlusest. Kõvad joojad teenivad karsklastest umbes viis protsenti rohkem. “Küsitlus näitab, et kes tahab tööelus edasi jõuda, see ei saa täiskarsklane olla,” kommenteeris Stirlingi majandusprofessor David Bell. “Võib-olla on nii, et inimest ei võeta omaks, kui ta pärast tööd kolleegidega kõrtsi ei lähe. Sotsiaalne suhtlemine on karjääri edendamisel üsna tähtis.” (BNS) vaata lisaks:
OLVI ON MÕELNUD ÕLLETOOTMIST BALTIMAADESSE TUUA 
11.08.2003 Tartu Õlletehast, Läti Cesu Alust ja Leedu Ragutist kontrolliv Soome Olvi on mõelnud õlletootmise senisest suuremale Baltimaadesse keskendamisele, kirjutab Turun Sanomat. Liiga vähene alkoholiaktsiisi alandamine Soomes võib tuua kaasa töökohtade kadumise, kui firmad viivad tootmise senisest ulatuslikumalt üle Baltimaadesse. Näiteks Olvi on selle võimaluse peale mõelnud, kirjutab ajaleht. «Kuni 10 000 inimest kogu ketis odrapõllust restoranide ja kauplusteni võib kaotada töökoha,» prognoosis Olvi juht Markku Rönkkö. (BNS) vaata lisaks:
OLVI KONTSERNI KÄIVE VÄHENES
07.08.2003 Soome Olvi kontserni käive vähenes esimesel poolaastal 1,2 protsenti 53,6 miljoni euroni, teatas ettevõte Helsingi Börsile. Kogu kontserni käibest andsid Baltimaade tütarettevõtted ligikaudu 39 protsenti ehk 20,7 miljonit eurot. Olvi kontserni kasum vähenes esimesel poolaastal 2,55 protsenti 3,82 miljoni euroni. Baltimaade tütarettevõtted andsid kontserni kasumist kokku 1,65 miljonit eurot. AS Tartu Õlletehase käive oli 12,52 miljonit eurot, moodustades kogu kontserni käibest 23 protsenti. Möödunud aasta esimesel poolel oli Tartu Õlletehase käive 13,01 miljonit eurot. AS Tartu Õlletehas kogu läbimüük oli 28 miljonit liitrit, mis on sama palju kui möödunud aasta esimesel poolel. Müüginäitajad Eestis langesid jaheda ning vihmase mai ja juuni tõttu kuus protsenti. AS Tartu Õlletehase turuosa õlleturul oli vaatlusperioodil 36,5 protsenti. Eesti õlleturg vähenes kuue kuuga kümme protsenti. AS Tartu Õlletehas sai kontserni teate järgi hea kasumi, mis oli aga veidi väiksem möödunud aastasega võrreldes. Läti tütarfirma A/S Cesu Alus käive oli 3,36 miljonit eurot, võrreldes 2,78 miljoni euroga möödunud aasta samal perioodil. Läti A/S Cesu Alus läbimüük esimesel poolaastal oli 8,6 miljonit liitrit, võrreldes 5,6 miljoni liitriga 2002. aasta esimesel poolel. Firma turuosa õlleturul oli 10,9 protsenti. Cesu Aluse kasum paranes, kuid ettevõte jäi siiski miinuspoolele ja seda eelkõige uude õlletehasesse tehtud investeeringute tõttu. Lätis suurenes õlleturg 11 protsenti, mis oli tingitud tihedast hinnakonkurentsist. Leedu tütarfirma AB Ragutis käive oli 4,82 miljonit eurot, võrreldes 5,27 miljoni euroga 2002. aasta esimesel poolel. AB Ragutis müüs Leedus 10,6 miljonit liitrit õlut, võrreldes 10,5 miljoni liitriga möödunud aasta esimesel poolel. Ettevõtte turuosa oli 8,9 protsenti. Õlleturg Leedus vähenes 7 protsenti. Õlle hinnatase on Leedus endiselt madal. Esimesel poolaastal lõpetas Ragutis kahjumis ja seda uutesse seadmetesse tehtud kõrgete investeeringute tõttu. Olvi kontsernis töötas esimesel poolaastal 914 inimest. Neist Soomes 338, Eestis 277, Lätis 118 ja Leedus 181. (PM Online) vaata lisaks:
ÕPETAJA
NÕUAB NAISTELE MÕELDUD ÕLUT
06.08.2003 44-aastane briti kooliõpetaja Paula Waters ärgitab õlletootjaid tooma turule esimene tõeliselt naistele mõeldud õlu, et kummutada müüt, nagu oleks õlu ainult meeste jook. Aprillis valiti Waters Tõelise Õlle Kampaania (Camra) juhiks. Grupp loodab kasutada ära naistes tärganud huvi õlle vastu, mis tekkis peale seda, kui Madonna tunnistas, et talle meeldib bitter. Camra palus staaril olla kohtunikuks aasta lõpupoole toimuval õllekonkursil, ent edutult, teatas Ananova. Waters ütles, et naiste õlle edukuses mängib suurt rolli õige turundus. Õllefestivalil, kus parim õlu välja selgitatakse, saab maitsta enam kui 700 erinevat õlle- ja siidrisorti. (delfi.ee) vaata lisaks:
MAITSESTATUD
ÕLU EESTLASTE MEELI EI KÖIDA
03.08.2003 Eestis julgeb ainsana maitsestatud õlut toota Saku Õlletehas (aga Pärnu "Mee Õlu"?, EBG), ülejäänud õlletehased on selle kas väiksele turule viidates katki jätnud või ei ole hakanud üldse katsetamagi. Kui veel paari aasta eest võis poelettidelt leida kolme kuni nelja erinevat maitsestatud õlut, siis praegu on ainsana turul Saku Õlletehase Saku on Ice Tequila. Saku Õlletehase turundusjuhi Kristy Villemsi sõnu on nende tequilamaitseline jook toodud välja spetsiaalselt selle suve jaoks ning praegu võib selle läbimüügiga igati rahule jääda. «Tavaliselt suvepäeval müüme me 5000, nädalavahetusel aga kuni 10.000 liitrit maitsetatud õlut päevas,» rääkis ta. Villemsi kinnitusel teenib jook ka kasumit, mistõttu ei saa seda pidada vaid sortimendi mitmekesistamise pärast turule toodud tooteks. Samas plaanitakse margi tootmine lõpetada sügiseks, kuna see toodi turule just tänavuse aasta suveks. Samal ajal lõpetas just liiga suure kahjumi tõttu Pärnu Õlu oma kirsimaitselise õlle Magus Mary tootmise. «Täpsemalt öeldes toodame me teda küll, kuid ainult Läti turule,» ütles õlletehase müügijuht Tõnu Rannamäe. «Õige õllesõber jääb ikka traditsioonilise joogi juurde ning maitsestatud õlut ta ei joo,» märkis ta. Samal põhjusel lõpetas Viru Õlu mõne aja eest õlle ja limonaadi segu meenutava Shandi tootmise. Shandi tüüpi vähese alkoholisisaldusega joogid on mujal maailmas üksjagu populaarsed, kuid Eestis need kaubaks ei lähe. Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul konkureerib maitsestatud õlu turul eelkõige long-drink’ide ja erinevate kokteilidega, mitte klassikalise õllega. «Lisaks väiksele turule on oluliseks tahuks, miks Eestis sellise joogi tootmine eriti tulus ei ole, kindlasti ka traditsiooni puudus,» lausus ta. Noobi sõnul on näiteks Belgias ja Shveitsis, mis ei ole samuti kuigi suured riigid, juba aastakümnete pikkune maitsestatud õlle joomise traditsioon. Samal ajal ei lähe aga näiteks Soomes maitsestatud õlu sugugi müügiks. Tänavune esimene poolaasta ei ole õlletootjatele siiski läinud nii hästi kui loodeti ning mõningase tagasilöögi on saanud ka maitsestatud õlled. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langes õllemüük kuue kuuga seitse protsenti, küündides 44,5 miljoni liitrini. Läbimüük vähenes kõigil õlletootjatel võrdselt ning nii ei ole turujaotuses mullusega võrreldes suuri muutusi toimunud. Õlleliidu andmetel on turuliidri positsioonil jätkuvalt Saku Õlletehas 43,5 protsendi suuruse turuosaga. Palju ei jää Sakust maha ka Tartu Õlletehas, kes on hõivanud turust 36,5 protsenti. Ülejäänud õlletehaste turuosad ei ületa kümmet protsendipunkti ning importõlledele on turust jäetud kaheksa protsenti. Suurenenud on seevastu just välismaiste õllemarkide osakaal ning seda paljuski tänu uutele markidele säästuõllede kategoorias. Näiteks on jõuliselt turule tulnud Obolon, millest valdav osa turustatakse Säästumarketites. (Postimees) vaata lisaks:
KUUMUS SUURENDAB KARASTUSJOOKIDE LÄBIMÜÜKI KA SOOMES 03.08.2003
Rekordiliselt kuuma juulikuu tõttu on karastusjookide tootjate müüginäitajad kerkinud hoogsalt üles, kirjutas Helsingin Sanomat Online. Janu kustutamisel on lemmikuteks erinevad mineraalveed, kuid suurenenud on ka õlu ja siidri läbimüük. «Õlletehase toodangu läbimüük suurenes üheksa protsenti möödunud aasta juuliga võrreldes, kuigi ka juuli 2002 oli tavapärasest parem kuu,» ütles Sinebrychoffi müügidirektor Paavo Ässämäki. Firmale oli juuli ebatavaline, kuna kaupa tarniti rekordiliselt kogu Sinebrychoffi ajaloo läbilõikes. «Ligikaudu neljandiku suurenes mineraalvete ja tavalise joogivee
läbimüük,» ütles Ässämäki. «Kuigi
õlu läbimüük nii suurt tõusu ei teinud, oli
see samuti märgatav.»
(PM Online) vaata lisaks:
VENE
ÕLLETEHAS ALUSTAS EKSPORTI IRAANI
03.08.2003 Venemaa juhtiv õlletootja Baltika alustas õlleeksporti Iraani, kus alkoholi joomine on keelatud. Teherani valitsuse toetusel saatis Baltika Iraani esimese partii alkoholivaba õlut — kokku 30.000 liitrit. Baltika õlu on saanud Iraanis spetsiaalse sertifikaadi. Iraanis on õlu mitmeid korda kallim kui Venemaal. Purk alkoholivaba õlut maksab 30.000 riaali ehk kolm-neli dollarit, kusjuures Venemaal on hind 20-25 rubla ehk 0,66-0,83 dollarit. Baltika loodab vallutada aasta lõpuks viiendiku Iraani turust ning kaalub ka teiste slamimaade turgudele tungimist. (BNS) vaata lisaks:
OLVI KONTSERNI LÄBIMÜÜK SUURENES JUULIS KÜMNENDIKU VÕRRA
01.08.2003 Soome kontsern Olvi juulikuistes läbimüüginäitajates on märgata rekordilise kuumalaine mõju, kirjutas Reuters. Olvi müügidirektor Markus Gotthardt ütles agentuurile, et juulikuu müüginäitajad ületavad märkimisväärselt 2002 juuli numbrid. Kogu käesoleva aasta kasumi- ja läbimüügiprognooside muutmiseks tema sõnul aga põhjust pole. «Õlu läbimüük suurenes juulis möödunud aastaga võrreldes 10 protsenti ja mineraalvee müük enam kui 20 protsenti,» märkis Gotthardt. Olvi teenib põhilise osa kasumist suvekuudel, kontsern avaldab oma esimese poolaasta majandustulemused 7. augustil. Soome suuruselt kolmanda õlletootja Olvi OY kontserni kuulub ka Tartu Õlletehas ning 51 protsenti Läti õlletehase Cesu Alus ja 50 protsenti Leedu õlletehase Ragutis AB. (PM Online) vaata lisaks:
SUVESÖÖK ON LAHE JOOK 
01.08.2003 Sel suvel, nagu igal eelmiselgi, ja üldse igal ajal meeldib rahvale poest õllega välja astuda. Siiski on temperatuuril ja ostetava õlle kogusel oluline seos. “Randa, grillimise kõrvale või mujale võetakse ikka rohkem kui üks-kaks pudelit, seepärast on eelistatuimad nelipakid. Nende hind on mõnevõrra odavam, kui ühekaupa ostes,” mainis Krooni Selveri direktor Marje Udras. “Kõige rohkem juuakse praegu pilsnereid, nii A. Le Coq, President, kui ka Frederik on hästi minev kaup,” rääkis AS Comarketi Juhataja Helle Oja, “ilmselt määrab suuresti inimeste eelistuse just hind ja kampaaniad.” Elektra keti poodidest ostetakse sagedamini “oma” kraami - nii heledat kui ka tumedat Elektra õlut. “Lisaks on üsna edukad ilma alkoholita õlled,” ütles Ly poe vahetusevanem Tiiu Lullu. “Veinidest on ilmselt esikohal punased, teisel valged ja kolmandal roosad veinid,” kinnitas Marje Udras hoolimata sellest, et igal suvel väidetakse: selle suve vein on roosa. “Ka siin mängib tähtsat rolli hind, viimasel ajal on hinna tõttu ostetud eriti Castillo de Liria lauaveini ja Gandiat, veel müüvad hästi Santa Helena pakivein ja Late Harvesti sari. Eelkõige ikka punased margid,” lausus Helle Oja. “Viina juuakse sama palju kui muul ajalgi ja eelistatumad on ikka odavaimad: Eesti Standard ja Lauaviin. Teisi marke, nagu Y2k ja Viru Valge ostavad tihti just välismaalased, näiteks soomlased,” sõnas Oja. Alkoholivabadest jookidest lähevad kõige paremini veed ja limonaadid - jällegi hinnaküsimus. “Kuna Arcticu kaheliitrised veepudelid maksavad peaaegu poole vähem, ostetakse seda üsna palju, limonaadidest muidugi Coca-Cola seeria ja meie oma Tartu limonaad, eriti traditsiooniline ja troopiline maitse,” ütles Marje Udras. “Väga populaarne on Vichy,” rääkis Helle Oja “Vett ostavad inimesed, kes peavad lugu tervislikematest toodetest, väga hästi ostetakse ka Hustleri energiajooki. Seda olen viimati tähele pannud.” Vorstide ja lihatoodete otsimisel arvestatakse eelkõige suvist grillimisvajadust. “Päris kiiresti kaob lettidelt Elektra Matkavorst ja shashlõkk, tunnistas Tiiu Lullu. Väga müüdavaks on osutunud Vastse-Kuuste naturaalne grillvorst lambasoolas, mida ostetakse korralikult igalt poolt. “See on teistest erinev, veidike eksootiline,” selgitas Marje Udras. “Selveri kauplusest ostetakse kõige enam seal samas valmistatud lihakraami: shashlõkke ja karbonaadi,” lisas ta veel. “Meil lähevad päris hästi Wõro suitsusardell ja siis veel Talleggi tooted, mis siinsamas grillitud on, näiteks Grillribiliha, seakarbonaad ja grilltiib,” lausus Helle Oja. “Lõkke kõrvale võtame kõiksugu asju, grillvorste - nendeta ei saa ju midagi teha, natuke õlut ja salatikraami muidugi ka. Suve tuleb ikkagi nautida ju!” selgitab just poest välja astunud rõõmsameelne noorem meeskodanik, kotis õlu, punavein ja vorstid. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
KUUMALAINE KASVATAB VEE JOOMIST KOLMANDIKU VÕRRA 31.07.2003
Eesti suuremate veetootjate Saku ja Tartu Õlletehase hinnangul on juuli keskel alanud kuumalaine jookidest kõige rohkem mõjutanud vee üüki, kasvatades seda jaheda juunikuuga võrreldes ligi kolmandiku võrra. Tartu Õlletehase jookide kogumüük on juulis võrreldes juuniga kasvanud ligi kolmandiku võrra. Firma juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et kuumus mõjutab kõige rohkem vee müüki, lisaks on viimasel kuul kasvanud lahja õlle, A. Le Coq Premiumi ja Pilsneri müük. Jaanuari ja veebruari kui kõige kehvemate joogimüügikuudega võrreldes on tema sõnul suvel müük 2,5 korda suurem. “Eelmisel aastal algas suvi juba mais,” ütles Noop. “Sel aastal alles juulis ja nii kui ta tuli, soovisid inimesed sellest kohe viimast võtta, tarbides vett ning grilltoitude juurde õlut ja siidrit.” Võrreldes eelmise aasta suvega on Noobi sõnul kõige suurema müügikasvu läbi teinud samuti veed, suurenenud on ka 1,5-liitristes pudelites jookide ning multipakkide müük. Suur jookide tarbimine on Tartu Õlletehasele põhjustanud ka tootmisvõimsuse puudujääke nii sel aastal kui ka eelnevatel. “Tänavu on vesi ja gin siin probleemsemad,” ütles Noop. “Me ei olnud valmis nii suureks müügihüppeks. Õlle puhul on oht väiksem.” Tehase piiratud tootmisvõimsus on sel suvel üheks või kaheks päevaks põhjustanud ka mõningate toodete puudumise poodides. A.Le Coqi tehases töötavad aga kõik liinid ööpäev läbi iga päev. Noobi sõnul jälgib ta oma tööst lähtuvalt erilise tähelepanuga iga päev ajalehtedest ilmateadet, kuna soojadele ja päikesepaistelistele ilmadele ning jookide müügiedule võib võrdlusmärgi vahele panna. Saku Õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni sõnul on õllemüügi kasvu aluseks küll ilus ilm, kuid millise tootja või toote müük kõige enam kasvab, otsustatakse toote kvaliteedi, pakendi, tarbijamängu, ostukoha sobilikkuse jm tegurite põhjal. Populaarseimad Saku müügiartiklid on Originaal ja Rock. Suvisest jookide müügist tuleneva maksimaalse tootmisvõimsuse jätkumine nõuab Seimanni sõnul seadmete ja tehnoloogia nüüdisaegsust ning oskuslikku planeerimist nii müügi kui ka tootmise poolelt. “Vale planeerimisega on oht, et tehas läheb kuuma nädalavahetusega nii-öelda lukku.” Saku valmistab hetkel tootmisvõimsuse piiril Päikesekalja. Tänavune suvi kokkuvõttes ei ole Seimanni sõnul aga jookide müügi osas kõige parem, kuna näiteks mai- ja juunikuus oli õlle müük eelmise aastaga võrreldes väiksem. 2003. aasta esimesel poolaastal langes õllede müük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes seitse protsenti, maikuus oli müük 14 protsenti väiksem kui 2002. aastal. “Kevadised ja varasuvised grillõhtud peeti ilmselt kangemate alkohoolsete jookidega, mistõttu õlut ja siidrit osteti vähem,” ütles ta. Mineraalveeturu kasv Eestis on Seimanni sõnul seotud sellega, et inimesed asendavad linnades järjest enam igapäevaseks joogiveeks või toiduvalmistamiseks kasutatava ja vähem kvaliteetsema kraanivee pudeliveega. Siidriturg on tema sõnul jõudsalt kasvav, kuid oma olemuselt veel väike, võrreldes näiteks Soomega. Seimanni sõnul juuakse sel suvel rohkem lahjemaid või alkoholivabasid jooke. Kui trend on madalama alkoholisisalduse poole, siis on see ainult tervitatav,” ütles ta. Statistika näitab, et õlleturu vähenemisel Eestis suureneb vastavalt viinaturg. Õlut ja siidrit juuakse Seimanni sõnul igal aastal rohkem, kuna teisi alkohoolseid jooke juuakse vähem. Soojal suvepäeval saadab Saku Õlletehas kauplustesse ligemale 200 000 liitrit õlut päevas, lisaks veel siidrid, long dringid, mineraalveed ja karastusjoogid, millele hiljuti lisandus kali. Saku õlu on Eestit külastatavate turistide seas tuntud, mistõttu käesoleva aasta juulis kasvas Saku eksportkohvrite müük võrreldes eelmise aastaga ligi veerandi võrra. Eksportkohver sisaldab 24 0,33-liitrist õllepurki. Saku Kiss siidrite müük on juulis võrreldes eelmise aastaga kasvanud kaks korda, mineraalvett Montavit ja Vichy Classique on müüdud kolmandiku võrra rohkem. Pärnu Õlletehase müügijuhi Tõnu Rannamäe sõnul võib kuum suvi firma õlle müüki kasvatada isegi viimase viie aasta rekordtasemele. Pärnu kuumim müügiartikkel on Õllekuningas. Saaremaa õlletehas müüs tänavu juunis vaadiõlut 1000 liitrit rohkem kui mullu. Suvel müüb hästi ka importõlu. Oboloni maale toova Linna Jookide juhataja Sergei Melniku sõnul on Oboloni müük käesoleva aasta jaanuariga võrreldes kasvanud ligi kolmekordseks. A-Selveri sortimendijuhi Agi Metsandi sõnul on Selverites juulis võrreldes juuniga kasvanud õllede müük ligi viiendiku võrra, vee müük kasvas 15 protsenti, karastusjookide ja mahlade müük kümnendiku võrra. Eelmise suvega võrreldes on tema sõnul hüppeliselt kasvanud spordi- ja energiajookide, samuti vee, õllede, mahlade ja mahlakontsentraatide müük. “Võrreldes eelmiste suvedega on tänavu klientide hulgas väga populaarsed ka lahjad alkohoolsed kokteilijoogid ning roosad veinid,” ütles Metsandi. Kauba toomisega laost Selverites tema sõnul probleeme ei ole, kuna kiiresti tühjenevate joogiriiulite kaup on väljas ka suurtel alustel. Sikupilli Prisma juhataja Riina Uska sõnul on õlle müük sel suvel nii hea, et näiteks Saku Õlletehas ei suuda marketit vajaliku kogusega varustada. “Sel kuul oleme müünud juba üle 1000 Koff-õlle 24 purgiga sooduskohvri, palav suvekuu ei ole aga veel möödas.” Suvekuudel pole tema sõnul ületamatuks rekordiks ka 2000 õllekohvri müük. Eestlane eelistab Uska sõnul kodumaist õlut parema maitse pärast. Sikupilli Prismas müüakse põhiliselt Saku ja Tartu õlletehaste toodangut. “Kui võrrelda Soome ja Eesti õlle läbimüüki, siis kodumaise õlle müük ületab naabrite oma neljakordselt. Tänu langenud hinnale ja palavale suvele on kasvanud ka limonaadide, vee ja siidrite müük, lähenedes neljandikule õllemüügi kogustest.” Tallina kiirabi operatiivosakonna juhataja Erik Vellerammi sõnul on tavanormiks juua umbes kaks liitrit vett päevas, kuid väga palavate ilmade puhul, kui vedelikukadu on suurem, tuleks rohkem juua. Tema sõnul peaks soojade suveilmadega jooma jahedamat, mitte päris jääkülma vett. Jooma peaks väikeste lonksudega ja tihedalt, mitte korraga ja palju. Nii püsib vedelik paremini organismis. Kraaniveest on Vellerammi sõnul kasulikum juua mineraalvett. Selles on rohkem mineraale ja seda juues saab organism vajalikke aineid, eriti naatriumi ja kaaliumi. Velleramm soovitab juua gaseerimata mineraalvett. Vastasel juhul tekivad kehas kehva enesetunnet põhjustada võivad gaasid. Ühtegi inimest ei ole sel suvel vedelikukaotuse tõttu veel Tallinna kiirabisse sattunud. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
KAOTATUD
RINNAHOIDJAD PANNAKSE OKSJONILE
31.07.2003 Briti baarikett Brannigans kavatseb oksjonil maha müüa rinnahoidjad, mida nende baaridesse veidralt sageli maha jäetakse. Kliendid saavad kuni pühapäevani helistada spetsiaalsel kuumal liinil, et oma kadunud pesuesemeid kätte saada. Rinnahoidjad, mille omanikud välja ei ilmu, müüakse maha ja tulu antakse heategevusele, ütles Brannigans. “Loomulikult ei taha me neid oma ruumides hoida,” selgitas firma esindaja. “Mõned neist on ilmselt üsna kuum kraam, ülejäänute eest aga õnnestub ehk vaevu paar naela saada,” lisas ta. Brannigansi 15 baarist on sel aastal leitud 124 rinnahoidjat. Neist sagedamini unustatakse joogikohtadesse ainult välgumihkleid ja mobiiltelefone. Soki- ja sukahoidjad on kaotatud asjade nimistus viiendal kohal. (BNS) vaata lisaks:
AS PÄRNU ÕLU SAI ESIMESEL POOLAASTAL 398.956 KROONI KAHJUMIT 31.07.2003 
Pärnu Õlle netokäive oli esimesel poolaastal 35,26 miljonit krooni, kasvades 2002. aasta sama ajaga võrreldes 9,4 protsenti. Esimesel poolaastal kandis Pärnu Õlu erakorralisi kulusid kokku 927.815 krooni, millest 503.590 krooni moodustasid varude allahindlus, 196.642 lootusetud võlgnevused ning 227.583 krooni koondamistasud, teatas ettevõte. Poole aasta majandustulemused vastasid siiski juhtkonna ootustele ning kinnitasid esialgset prognoosi, mille kohaselt eeldatav 2003. aasta realiseerimise netokäive ulatub 73 miljoni kroonini ja kasumi osas lõpetab Pärnu Õlu aasta nulliga. Pärnu Õlu müüs esimesel poolaastal 1,87 miljonit liitrit õlut, mis on 18,6 protsenti rohkem, kui 2002. aasta esimesel poolel. Kodumaist viletsat müüki kompenseeris ekspordi suur kasv, märkis ettevõte. Pärnu Õlu eksportis esimesel poolaastal 0,648 miljonit liitrit õlut, võrrelduna 2002. aasta esimese poole 0,132 miljoni liitriga. Poole aasta siirupi müük püsis 2002. aasta tasemel, ulatudes 0,382 miljoni liitrini. Hulgimüügi käive kasvas 50,6 protsenti 13,78 miljoni kroonini, võrrelduna 9,15 miljoniga 2002. aasta esimesel poolel. Eesti õlleturu kogumaht moodustas Eesti Õlletootjate Liidu andmetel selle aasta esimesel poolel 44,5 miljonit liitrit, vähenedes võrrelduna umbes seitse protsenti. Õllemüük siseturule vähenes 14 protsenti. (BNS) * Pärnu Õlu tegi juulis rekordkäibe. ASi Pärnu Õlu müügikäive oli juulis 10,6 mln krooni, mis on parim tulemus ettevõtte 125-aastase ajaloo jooksul. (Äripäev) vaata lisaks:
RES
PUBLICA KUTSUB ELile „JAH” ÜTLEMA VAIMUKATE POSTKAARTIDEGA
31.07.2003 Res Publica kutsub rahvast 14. septembri referendumil „jah” ütlema vaimukate postkaartidega, lubades kaartidel näiteks „rohkem seksikaid mehi” ning „rohkem spordivõistlusi ja õlut”. Postkaardisuurustel reklaamidel lubatakse näiteks uusi töökohti ja uusi võimalusi, kaardi taha on kirjutatud, et Euroopas hakkab Eesti kodaniku tööturg ulatuma Peipsist Atlandini. „Võid vahelduseks valida mõne sellise ameti, mida Eestis polegi. Näiteks hõljukijuht või apelsinitalunik või gladiaator.” Ühel postkaardil on macho-välimusega meesterahvas ning pealkiri teatab: „Rohkem seksikaid mehi”. Kaardi tagaküljele on kirjutatud, et ELi maades elab 230 miljonit meest. „Euroopa mehed joovad vähem ja elavad kauem kui Eesti omad. Tee oma mehest ka euroopa mees!” kutsub postkaart üles. „Rohkem spordivõistlusi ja õlut”-pealkirjaga kaardi taha on kirjutatud, et Euroopas on 320 korda rohkem inimesi kui Eestis. „Vastavalt rohkem on ka spordivõistlusi, õllesorte ja ilusaid tüdrukuid. Võtame nad vastu,” seisab kaardil. Veel lubavad reklaamkaardid „head elu”, „pensionipõlve palmi all” ja „korras külateid ning sigadele toetust”. Res Publica meediajuhi Allar Tankleri sõnul on „jah”-kampaania alles algamas ning erinevaid tooteid ja asju tehakse juurde. „Lõplik kampaania maksumus saab selgeks 15. septembril,” ütles ta. Eurorahvahääletus toimub 14. septembril. Tankler ütles, et üldiselt on eurokampaaniaks planeeritud kulutada 1-2 miljonit krooni, mis oli esialgne plaan kevadel. Siiski sõltub kampaania maht suuresti toetajatest ja ettevõtjatest, kes soovivad Res Publica eurokampaaniat toetada. „Viimaste kalkulatsioonide järgi on juttu olnud 700 000 kroonist,” lisas Tankler. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
JAHE KEVAD VÄHENDAS ÕLLEMÜÜKI 7 PROTSENTI 
30.07.2003 Seoses külmade ilmadega kevadel ja suve alguses vähenes Eesti õlleturu kogumaht võrreldes mullusega 7 protsenti, õllemüük siseturule vähenes kaks korda rohkem ehk 14 protsenti. Õlleturu kogumaht esimesel poolaastal oli 44,5 miljonit liitrit, teatas Eesti Õlletootjate Liidu juhataja Jüri Kert. Turupositsioonide jagunemises Eesti õlletootjate vahel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga muutusi toimunud ei ole. Õlletootjate liidu esialgsetel andmetel on turuliider endiselt Saku Õlletehas (43,5%), järgnevad Tartu Õlletehas (36,5%), Viru Õlu (7,5%), Pärnu Õlletehas (3%), Nigula Õlu (1%), Saaremaa Õlletehas (0,4%), Sillamäe Õlletehas (0,1%) ning imporditud õlu moodustab 8%. Eelmise aasta samal perioodil jagunes kodumaine õlleturg Eesti Õlletootjate Liidu andmetel järgmiselt: Saku Õlletehas 45%, Tartu Õlletehas 38%, Viru Õlu 7,5%, Pärnu Õlu 3%, Nigula Õlu 1,5%, Saaramaa Õlletehas 0,4%, Sillamäe Õlletehas 0,1% ning import 4,5%. Kergelt langesid kõikide kodumaiste tootjate turuosad. Samuti langesid müügimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Võrreldes 2002. aasta esimes poolaastaga tõusis importtoodete osakaal, seda eelkõige seoses uute tootemarkide lisandumisega säästuõllede kategoorias. (EPL Online) * Tartu Õlletehase poolaastatulemust mõjutas kevadine halb ilm. Tehase esimene poolaasta oli sel aastal mõnevõrra kehvem eelmisest, kuid sellest hoolimata on nende osakaal õlleturul kasvanud pea 2% võrra. (Äripäev) vaata lisaks:
SUURE OSA ÕLLEST MÜÜB VÄIKEPOOD 
30.07.2003 Uuringu järgi ostab tarbija ligi 43 protsenti Eesti jaekaubanduses müüdavast õllest väikestest toidukauplustest. Tänu lahja alkoholi müügikeelule kioskites on kerkinud õlle müük nii marketites kui ka suuremates poodides. ACNielseni korraldatud uuringu kohaselt müüsid väikesed kauplused aprillis ja mais 4,1 miljonit liitrit õlut, mis moodustas 42,6 protsenti kogu jaekaubanduses müüdud õllest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, vähenes väikestes toidupoodides müüdava õlle hulk tänavu 78 900 liitri võrra. Hüper- ja supermarketite osakaal õllemüügis oli aprillis ning mais 2,8 miljoni liitriga 28,8 protsenti ning suurtel toidukauplustel 2,1 miljoni liitriga 21,6 protsenti. Mullu samal ajal müüsid marketid 2,38 miljonit ja suured poed 1,9 miljonit liitrit õlut, omades vastavalt 23,2- ja 18,3-protsendist osakaalu. Bensiinijaamadele kuulus tänavu aprillis ja mais õlle jaemüügiturust 677 000 liitri juures seitse protsenti, aasta tagasi oli tanklate osakaal 778 400 liitri juures 7,6 protsenti. Enne sügisel keelatud lahja alkoholi müüki kioskites oli 2002. aasta aprillis ja mais kioskite turuosa õllemüügis 9,7 protsenti, mis nüüd on kahanenud nullini. Jaekaubanduses müüdi aprillis ja mais kokku 181,2 miljoni krooni eest õlut, millest 79,1 miljoni krooni eest müüsid väikesed kauplused, 48,9 miljoni eest hüper- ja supermarketid, 39 miljoni eest suured toidukauplused ning 14,1 miljoni eest tanklad. (BNS) vaata lisaks:
20
ÕLUT JOONUD MEES TUNNISTAS KOGUSE POLITSEILE ISE ÜLES
29.07.2003
Noor sakslane tunnistas liikluspolitseile avameelselt, et oli enne rooli stumist sisse kallanud 20 õlut, see tunnistus aga maksis talle juhiloa. Rutiinse liikluskontrolli ajal Esseni linnas peatas politsei 25aastase nooruki ning politseinik küsis juhilt, kas ta on midagi joonud. „No kõige rohkem 20 õlut, kui ma täitsa aus olen. Kuid mitte rohkem,” vastas mees. Politsei palus noormehel alkomeetrisse puhuda, leidis, et mehe väide vastab tõele ning võttis talt juhiloa. „Mul pole õrna aimugi, miks ta seda neile ütles,” sõnas Esseni politsei pressiesindaja Raymund Sandach. „Ehk sellepärast, et ta oli purjus.” Mitu promilli mehe joobeks mõõdeti, politsei ei teatanud. (EPL Online) vaata lisaks:
EESTLASTE JOOMISKULTUURI MUUTMINE VÕTAB VEEL AEGA 28.07.2003 
Alkoholijoomise keelustamine suurüritustel ei ole mõttekas, sest sellisel juhul hakkaksid inimesed ennast salaja alkoholiga varustama, üldise kultuurituse vastu on vaja ühiskondlikku survet, noorte kasvatamisega peab alustama maast madalast. “Kõige olulisem on ühiskonna hoiak, see kujuneb pika aja jooksul,” ütles kultuuriminister Urmas Paet väärtuste muutmise raskustest rääkides. Paet ei poolda alkoholitarbimist suurüritustel, kuid jäik keelamine toob kaasa vastupidise reaktsiooni. “Kes väga tahab, leiab ikka võimaluse,” ütles Paet. Psühholoog Jüri Enneti sõnul on muutused võimalikud, kui alustada kasvatamist maast madalast. “Lahendus algab noortest, kõik oleneb sellest, millised hoiakud lastele sisse kasvatatakse,” lausus Ennet. Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul väheneks kindlasti ürituste spondeerimine, kui seal keelustataks alkoholitarbimine. Suusataja Jaak Mae ütles, et oleks meeldiv, kui spordivõistlustel alkoholi ei pakutaks. “Sporditegemine ja joomine ikka päris kokku ei käi,” ütles Mae. Teise külje pealt on näiteks Saku Õlletehas oluline sponsor. “Ilma korraliku toetuseta on raske tulemusi saavutada,” ütles Mae. Saku toetab ka noortesporti; kui noortel puuduvad korralikud võimalused, siis lähevad nad tihti alkoholi teele, lisas ta. Enneti hinnangul on inimesi mitut sorti. Osa tarvitab alkoholi arstimina või võtab väikse pitsi mõne sündmuse puhul, teised joovad ennast maani täis. “Juuakse ennast täis, pikapeale tekib inimestel sõltuvus,” rääkis Ennet. Tema sõnul on seda sorti inimesi kõige rohkem. Cardo Remmeli sõnutsi on inimesi, kes lõõgastuseks ühe õlle võtavad, rohkem kui neid, kes ennast täis joovad. “Purjutajad paistavad silma oma tegude poolest, sellepärast arvatakse, et neid on kõige rohkem,” ütles Remmel. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
VENEMAAL TOHIB AUTOJUHT JUUA PUDELI ÕLUT
28.07.2003 Venemaa tervishoiuministeerium suurendas autojuhtidele lubatud alkoholisisalduse veres 0,5 promillini. Interfaksi teatel 0,5 prommili või alla selle alkoholisisaldust enam joobeks ei loeta. «See tähendab, et enne rooli taha istumist tohib juht juua pudeli õlut,» selgitas tervishoiuministeeriumi esindaja. Koos väikest alkoholitarbimist lubava seadusemuudatusega kehtestati ka täpsemad eeskirjad ja nõuded joobe kontrollimisele. (Postimees) vaata lisaks:
JOOGIFIRMAD
HULLUTAVAD KLIENTE TARBIJAMÄNGUDEGA
28.07.2003 
Mitmed joogifirmad pakuvad suvekuudel oma klientidele tarbijamänge, kus on võimalik võita auhindu jalgrattast ja mobiiltelefonist kuni korteri ja suvilani välja. Coca-Colal on hetkel käimas kampaania “Kogu korkidest ratas kokku”, mis kestab 5. maist 31. juulini nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Iga Balti riigi turu tarvis on Coca-Cola välja pannud 1000 mägiratast. Nädal tagasi oli Eestis välja jagatud 399 ratast. “Seega 601 ratast ootab endale Eestis veel omanikku,” märkis AS-i Coca-Cola Balti jookide turundusjuht Andrus Kuus. “Kuigi kampaania pole veel läbi, on hetkeseisuga tulemused meie ootustele vastavad,” ütles Kuus. “Et eelmisel aastal samal ajal oli meil kampaania, kus iga kolmas 0,5-liitrine pudel võitis, siis on selle populaarsust suhteliselt raske ületada,” lisas ta. Rattamängu sihtgrupiks on Coca-Cola teatel 12-29-aastased noored, aga kui vaadata neid, kes ratast välja lunastama tulevad, siis enamik on teismelised poisid koos vanematega. Samas on tekkinud Coca-Cola rattamängu korkide “kõrvalturg”, kus näiteks rattaraamiga korgi hinnaks võib olla kuni 3000 krooni. “Ütleme nii, et “kõrvalturg” ei olnud meie eesmärgiks, kuid suust suhu edasi liikuvad jutud ja kuuldused, eriti kui nad on ka positiivsed, on ühele kampaaniale ainult kasuks. Kuna Eestis on piisavalt levinud internetikasutus, siis on see kanal osutunud aktiivseks osaks kampaania kohta info liikumisel,” lausus Kuus. Saku Õlletehas pakub korraga nelja tarbijamängu, milles osalejatel on võimalik võita erisuguseid auhindu. Praegu on ettevõttel käimas Saku Originaali tarbijakampaania “Vali see õige!”, Rocki tarbijamäng “Rock Missioon H2” ning Saku on Ice Tequila lansseerimiskampaania “Tequila!”. Lisaks on käimas mineraalvee Vichy Classique kampaania “Iga kuu uus Citroen C3”. Saku Õlletehase turundusjuhi Kristy Villemsi sõnul suurendavad õnnestunud tarbijakampaaniad reeglina toote müüki kampaaniaperioodil. “Pärast kampaaniat kukub toodete müük osal juhtudel kampaaniaeelsele perioodile tagasi, osal juhtudel jääbki rohkem müüma. Praegu käimas olevatest kampaaniatest on kõige populaarsemaks osutunud Saku Originaali kampaania “Vali see õige!”, seda oma meeleoluka idee ja esitluse tõttu,” lausus Villems. Kampaaniaga loosib õllefirma SMS-i saatnute vahel välja iga päev ühe Rocki mobiili ja esimesed päevad on olnud vägagi SMS-rohked – üle 2000 sõnumi päevas. “Samuti oleme saanud palju positiivset tagasisidet esmakordse ja erilise peaauhinna – Hummeri kohta. Peamine edu võti on ilmselt selles, et oleme alati püüdnud kampaaniaid korraldada brändi sihttarbijate huvisid arvestades. Näiteks korteri või suvila ost on oluline nii sihtgrupile kui ka toetavalt nende pereliikmetele. Hummer aga on oluline Rocki õllesõpradele,” selgitas Villems. Nii Saku Originaali kui ka Rocki Hummeri kampaania puhul tuleb saata korke postkontorisse teatud postkasti aadressil. Saadetud koguste kohta tehakse vahekokkuvõtted sel nädalal. “Tarbijatelt saadud tagasiside alusel julgeme järeldada, et inimestele meeldivad meie sellesuviste kampaaniate auhinnad. Tarbijate arvamuste ja kommentaaride põhjal võib väita, et eelistatakse just nimelt praktilisi auhindu. Näiteks võib tuua meie mineraalveesarja Vichy Classique tänavusuvise tarbijamängu, kus igal suvekuul loositakse välja üks naiselik auto. Väga praktiline auhind Vichy tarbijale. SMS-e tuleb 800-1000 tükki päevas,” lausus Villems. Tallinlane Marko Kupits ütles, et hakkas õllekorke koguma 1998. aastal ühe Saku korgimängu raames. “Minu mäletamist mööda sain ma vajaliku kombinatsiooni isegi kokku, kuid ma ei saatnud seda ära. Peale seda olen kõik õllekorgid alles hoidnud,” lausus Kupits. Mehe enda arvestuste kohaselt peaks tal olema praeguseks kokku kogunenud umbes 7000 õllepudeli korki. “Mul ei lähe ühtegi päeva mööda nii, et ma õlut ei jooks. Päevas läheb ikka 3-4 pudelit,” lausus Kupits. Kuigi Kupits hoiab kõik oma korgid alles, pole ta ühestki korgimängust aktiivselt osa võtnud. Enda sõnul on ta teinekord ka vajamineva kombinatsiooni kokku saanud, kui pole lihtsalt vaevunud seda ära saatma. “Ma pole lihtsalt viitsinud neid ära saata. Selle taha ongi asi tavaliselt jäänud,” selgitas Kupits. “Mõned mu tuttavad on ka korgimänge mänginud ja isegi nänni võitnud. See näitab, et kui ikka koguda ja ära saata, on võimalus võita.” Oma korke hoiab Kupits suure kilekoti sees, mida mehe enda sõnul üles tõsta ei kannata. Kõik saadetud ümbrikud kogutakse postkontorisse. Seejärel transporditakse need laohoonesse. Loosimise kuupäeval kutsutakse kokku n.ö komisjon, kuhu kuuluvad Saku Õlletehase töötajad, reklaamiagentuuri töötajad (Saku Originaali puhul Division) ning tarbijakaitse esindajad. Tarbijakaitse esindaja võtab pimesi välja ümbriku, avab selle ning kui kõik tingimused on täidetud (näiteks olemas isikuandmed ning õiged korgid on kogutud ja välisel vaatlusel pole kahtlust, et on järele tehtud), kuulutatakse selle ümbriku omanik võitjaks ning tarbijakaitse kirjutab ka oma allkirjaga tõestuse, et ta loosis sellise võitja. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
LEISI VALLAVALITSUS KEELAS «ÕLLETOOBRI» KORRALDAMISE 28.07.2003 
Leisi vallavalitsus otsustas järgmisel suvel «Õlletoobri» sealkandis ära jätta. Kohalik rahvas ja suvitajad olid kurtnud lärmi üle ja väitnud, et õlletajad lagastavad alevi. «See on otsustatud! Järgmisel aastal «Õlletoober» enam Leisi ei tule,» ütleb abivallavanem Ludvig Mõtlep. Vallavalitsus pole küll ürituse vastu, sest peolised toovad valda kena kopika - raha jagub teenindajatele ja majutajatele. Aga Mõtlep tunnistab, et «Õlletoobri» vastu protestijaid on päris palju. «Alati leidub rahulolematuid. Rohkem tahetakse rahu ja vaikust kui seda, et ürituse pealt teenida.» Mõtlepi meelest on peokorraldus aastatega paremaks läinud. Päris hästi tullakse toime ka parkimisega ja tagatud on turvalisus. «Loomulikult tekib sellistel üritustel sodi. Kuid eile (pühapäeva - toim.) õhtuks olid alevi keskus ja «Õlletoobri» paik suurest lagast puhtad. Koristada on jäänud vaid autoparkla,» räägib Mõtlep. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo inspektor Marika Pulk ütleb, et «Õlletoobril» olid väljas kõik nende inspektorid ja üritusel hoidis silma peal hulk vabatahtlikke looduskaitsjaid. Eriti teraselt jälgiti, et keegi lõkkeid ei süütaks - Leisis pole poolteist kuud vihma tulnud ja metsad on väga tuleohtlikud. Marika Pulga arvates oli pilt peoplatsil kole. «Prahti on palju, prügikaste väga vähe ja äravedu oleks pidanud tihedam olema,» sõnab ta ja on kindel, et aleviku elanike protest on õigustatud. «Praht pole üksnes peoplatsil, vaid 3-4 kilomeetrit igas suunas. Eks vaatame, kuidas ja kui kiiresti see koristatud saab.» «Õlletoobri» korraldaja Andres Jalakas leiab, et nii rahvarohke üritus on väikese Leisi kohta liialt suur. «Tuleb otsida Saaremaal mingi teine paik, ka vahelduse mõttes,» arvab ta. Siiski kinnitab Jalakas, et tänavu tegid politsei ja kaitseliitlased turvalisuse tagamisel tublit tööd. Külastajaid oli «Õlletoobril» sel aastal mullusest vähem, Jalaka hinnangul umbkaudu 10 000 inimest. (SL Õhtuleht) TÄIENDUS!
Meie Maa kirjutab Õlletoobri korraldaja Andres Jalaka sõnadele viidates, et see populaarne üritus järgmisel aastal Leisis ei toimu, kuna on liiga suureks kasvanud ja parem oleks ta viia kusagile mujale. Korraldajatel tuli Leisis arvestada lisakuludega, et alevi südamikus elavaid kohalikke inimesi võimalikult vähe häirida. Päris ära kahepäevane õllepidu siiski ilmselt ei jää, aga selle uuest toimumispaigast on Jalaka sõnul vara rääkida. (saarlane.ee) vaata lisaks:
ÕLLETOOBER KULGES RAHULIKULT
28.07.2003 Vaatamata suurele külaliste hulgale kulges politsei jaoks Leisi “Õlletoober 2003” ilma raskemate vahejuhtumiteta – ainukeseks murettekitavaks probleemiks olid purjus alaealised, samas oli aga varasemast rohkem neid üritusel osalejaid, kes palusid politseinikel oma alkoholijoovet kontrollida. Kahe päeva jooksul registreeris politsei ühtekokku 60 erinevat vahejuhtumit, sealhulgas 19 liikluseeskirja rikkumist. Alkoholijoobes mootorsõidukijuhte tabasid politseinikud neli, alkoholi jääknähtudega oli rooli taha istunud samuti neli isikut. Lubatud sõidukiiruse ületajaid pidas politsei Leisi viivatel teedel kinni seitse. Saare politse korrakaitseosakonna komissar Kaido Vahter ütles, et Leisi alevis ajutiselt avatud politseipunkti külastasid inimesed kõige rohkem selleks, et kontrollida oma alkoholijoovet. “Eelmistel aastatel pole nende inimeste arv kindlasti nii suur olnud,” märkis ta ja lisas, et siit moraal – inimene kas ei taha või kardab sõita autoga purjus peaga. Kaido Vahteri sõnul pööras politsei sel aastal suuremat tähelepanu jalgsipatrullile, mis esialgsetel andmetel andis ka hea tulemuse. “Elu Leisi alevikus oli rahulikum, kuivõrd sellise rahvamassi seas rahulikkusest rääkida saab,” ütles ta. Raskeid kuritegusid ja avaliku korra rikkumisi politsei sel aastal ei fikseerinud – vaid ühel juhul pöördus politsei poole kohalik elanik, kes kaebas, et tema öörahu on rikutud. Kaklusi tuli politseipatrullil lahutada kuuel korral, neis keegi raskeid kehavigastusi ei saanud. Samuti kuuel juhul esitati politseile avaldus esemete varguse kohta ja ühel juhul oli tegemist sissemurdmisega autosse, mis oli pargitud kõrvalisel tänaval. Õlletoobri külastajad kaotasid ürituse ajal viis mobiiltelefoni. Suurest õlletarbimisest avalikus kohas uinunud või muidu väga purjus ja väljakutuvalt käitunud täiskasvanuid pidas politsei Leisi õlletoobril kinni seitse; kahel korral jäid aga politseinikele vahele isikud, kelle jaoks müügikohtades pakutav õlu liiga lahjana tundus ja kes avalikus kohas kangemat kraami pruukisid. Õlletoobri külastajate hulgas tabas politsei seitse purjus alaealist, kelle suhtes alustati ka väärteomenetlus. Ürituselt toimetati Kuressaare haiglasse narkoekspertiisi kolm isikut, sealhulgas kaks alaealist tüdrukut – kõikidel juhtudel andis ekspertiis positiivse tulemuse. Ühtekokku osales Leisi õlletoobril avaliku korra tagamisel 23 politseametnikku ja kaheksa abipolitseinikku. Lisaks Saaremaa korravalvuritele osalesid üritusel olitseinikud Pärnust, Läänemaalt ja Tallinnast – julgestuspolitsei iirreageerimistalitusest. Kaido Vahteri sõnul aitas ürituse turvalisele läbiviimisele kindlasti kaasa politsei äga hea koostöö kaitseliitlaste ja turvafirma Securitas töötajatega. Samas osutasid korrakaitsjaile tõhusat abi ka ürituse korraldajad. (saarlane.ee) vaata lisaks:
RIHO RÕÕMUS USUB ÕLLESSE JA ÜHISLAULMISESSE 
28.07.2003 Öösimmanite ja tasuta reklaamlehtedega äri teinud Riho Rõõmus püüdis oma esimese hiti, "Õllelauluga" maailma vallutada. Rahvusvahelist megahitti sellest ei saanud ja loodetud miljonidki jäid teenimata, kuid "Õllepruulija" järel on see eestlaste õllelaul number kaks. Pjedestaali teisel astmel on teinegi Rõõmuse lemmiklaps - Õllesummer, mis hoolimata kriitikatulvast on laulupeo järel Eestimaa suuruselt teine rahvapidu. Legend räägib, et Olav Osolin olevat soovitanud masendusperioodil Soome õllereklaame vaadata ja kasseerinud selle eest 100 rubla. Sellest sündinudki Vanaviisi "Õllelaul" ning lõpuks ka Õllesummer. Kas sellel jutul on tõepõhi all? Tegelikult sai kõigepealt siiski laul valmis. 1986. aasta lõpus sündis Kirovi-nimelises kolhoosis ansambel Vanaviisi, kus mina kitarri mängisin ja ka laule kirjutasin. Sellel ajal sai palju reisitud: pärast kuu aja pikkust harjutamist oli meil esimene kontsert Kremlis, siis soolokontserdid Brasiilias, Argentiinas ja Hiinas. Kolm aastat hiljem läksime naisega lahku, osaliselt oli see just minu ansamblielu tõttu - tantsin olla muretu ja süüdimatu pillimees ega pööranud oma naisele-lapsele piisavalt tähelepanu. Olin mustas masenduses, elasin üksinda suvilas. Aga kui jumal ühelt võtab, siis teisele ta annab. Järsku hakkas mul laule tulema. Ja kui oled halvas meeleolus, siis tuleb tobedaid laule. Siis ta tuligi: (laulab) "Aga kui sa selle kannutäie õlut sisse valad, võib juhtuda, et pärast nõrgaks võivad minna jalad. Uhh-ahh, uhh-ahh, kannu sisse valad, uhh-ahh, uhh-ahh, nõrgaks minna jalad." See laul on hea ja halva maitse piiril. Eesti Raadio fondikomisjon seda oma fondi ei võtnud ja raadioeetris seda ei lastud. Esimestes kommertsraadiotes küll ja kontsertreisidel oli see ka väga menukas. See lugu meeldis mulle ja bändile nii väga, et lindistasime selle ka inglise ja soome keeles. Mul tekkis maailma vallutamise plaan - esimene hitt valmis, nüüd peab sellega suurt raha teenima. Olin kuulnud, et ühe hitiga võib rikkaks saada. Läksingi siis Osolini käest - ta oli muusikaäriga natuke kursis ja teadis, kuidas asjad maailmas käivad - nõu küsima. Irooniline tüüp, nagu Osolin on, ütles ta, et konsultatsioon maksab 100 rubla. Ma polekski ju pidanud seda tegelikult maksma, aga ma võtsin asja väga tõsiselt. Osolin ütles, et vaadaku ma Soome televisiooni reklaame, siis näen, kus suured rahad liiguvad. Kuidas see raha aga kätte saada, tuleb mul endal välja mõelda. Ja siis veel, et aitäh, see oligi kogu konsultatsioon. Jüri Makarov oli meie kõikide jaoks suur iidol ja me kõik õppisime tema pealt. Tema oli vao sissekündja - suur kummardus talle. Austan teda siiani. Lõpuks jõudsin mina, kes ma teenisin oma algkapitali rahva hulgas väga menukaid - rublaajal tuli raha lausa kohvritega tassida - öösimmaneid korraldades, ka festivali formaadini. Ja kummitas see mind just Rock Summeri tõttu. Otsisin tol ajal Margus Turust endale liitlast, kuna tal oli hea nina, aga tema saatis mu pikalt. Siis tutvusin Arne Valmisega, kellega tegime tuure. Läksime Vanaviisiga 1990. aastal Hamburgisse esinema ja ma andsin Valmisele ülesande festival ette valmistada. Õllesummeri nimi, mis oli ka patenteeritud, oli selleks ajaks juba olemas. Kui tagasi tulin, siis oli tuuri plaan maha pandud - tantsuansambel Lee ja tähetarga kostüümis Ants Vainuga, kes luges horoskoope. See oli esimene kord, kus Õllesummer tuli kaubamärgina välja, ehkki mitte nii, nagu mina seda ette olin kujutanud. Aga tollal oli raske õllefestivali teha, sest õlu oli sellel ajal lake, ja mis festivali sa teed, kui põhitoode nii kehv on. Enne seda, kui Õllesummerist asja sai, tegelesin mitmesuguste asjadega. Pärast öösimmaneid tahtsime Tallinna Sihteri klubisse teha varietee-revüüteatri, aga see idee läks kõrgete üürihindade tõttu vett vedama. Siis hakkasin koos oma praeguse elukaaslasega välja andma esimest tasuta reklaamlehte, millel nimeks Kollane Leht. Hiljem müüsime selle linnale ja linn omakorda Eesti Päevalehele. Hiljem kandis see Linnalehe nime ja sellest ilmus ka vene- ja soomekeelne variant. 1993. aastal tegime Õllesummeritega algust. Tegelikult tehti seda Tartus. Kui kuulsin, et seal hakatakse Õllesummerit korraldama, siis tormasin oma advokaadi ja patenditunnistusega kohale ning tegime seda Tartu Näitustega koostöös. Tulite mullu välja ideega, et Õllesummer peaks kestma kümme päeva ja olema tasuta... Tasuta festivali mõte on olnud algusest peale ja me liigume praegu selles suunas. Müncheni Octoberfest saab sel aastal 170aastaseks, see kestab 16 päeva ja seda külastab kuni 8 miljonit inimest. Praeguseks on sellest saanud rahvuskultuuri osa, aga selleks on kulunud ka 170 aastat. Meie riik on ainult kümme aastat vana. Me alles õpime. Kannatust, eestlased! Siin tahetakse, et sisspääs oleks tasuta ning õlu maksaks sama palju kui poes. Aga sel juhul oleks see paadialuste parmude pidu, kus inimesed on maani täis ja nurgas mängib sündiga süldibänd. Õllesummerit on niigi kritiseeritud, et eestlaste pühas kohas peetakse joomafestivali... Suurte laevade teekonda on ikka saatnud kajakate kisa. Las krigin käib. Praegu heidetakse meile ette, et mis tarbimiskultuuri tõstmisest te räägite - see ju kõige madalam äri ja joomarluse propareegrimine. Aga aeg annab arutust. Mul on hea meel, et siin käiakse terve perega. Nõukogude ajal ei tohtinud mingist kellaajast alates lapsega enam restorani minna, sest see jätvat mulje, nagu oleks tegemist vääritu ja kultuuritu kohaga, kus end maani täis juuakse. Mina tahan, et pere tuleks siia koos ja lahkuks koos. Mitte et perekond saadab nuttes summeri väravas isa ära, teadmata, millal ja kas ta üldse tagasi tuleb, ja kui tuleb, siis millises seisus. Eesti festivalid pole üle kümne aasta vastu pidanud, aga õllesummerdajaid tänavu jagus... Kõige rohkem on mul kahju Rock Summeri kadumisest - selle peal kasvas üles terve põlvkond. Keegi peaks kunagi tegema uurimistöö, miks see nii läks, ehkki Makarovil oli ju käes terve Eestimaa. Beach Party oli aga nii käest lastud, et isegi vennad Rebased ei suutnud seda enam pinnale tirida. Olen kuulnud, et sellest festivalist jäid ka suured võlad maha. Sealsetel korraldajatel polnud vastutustunnet masside eest, see peab aga meelelahutusäris kindlasti olema. Kas Õllesummeri öölaulupidu on ainus koht, kus koorijuhipaberitega Riho Rõõmus taktikepi kätte võtab? Olen tõepoolest lõpetanud konservatooriumi muusikapedagoogi ja koorijuhi erialal, olen laulnud Estonias ja aasta aega õpetanud Puhja keskkoolis lapsi. Ma olen suur laulupidude fänn - tegemist on siiski Eesti kõige pühalikuma ja pidulikuma rahvusüritusega. Ma usun ühislaulmisesse ja olen öölaulupidude idee promootor, seetõttu pean ka ise dirigendikepi kätte võtma. Kulutame selle korraldamiseks pool miljonit krooni: toome koorid kohale, korraldame proovid, seaded... Mõned ütlevad küll, et mis sa jamad. Pane 2 Quick Start peale, too Sahlene ja Ines juurde, sul kulub 60 000 krooni ja kõik viskavad kaare all näppu. Aga mina leian, et ühislaulmist ja ühtekuuluvustunnet tuleb arendada. Aga pilli ei mängi ma juba viis aastat. Olen nagu paljud ettevõtlusse läinud muusikud, kes petavad ennast lootusega, et teenin veel natuke raha, siis teen endale kodustuudio ja loon sellist muusikat, nagu ma tahan. Tegelikult olen ma muusikast võõrdunud ning end taaskäivitada ja motivatsiooni leida on raske. Laululava, mille juhtimine ja arendamine on siiski teie põhitegevus, on kinnisvaraarendajatest ümber piiratud... Kinnisvaraafäärid laululava ümber algasid juba siis, kui ma ametisse tulin. Siis olid kuulsad Jüri Oti korterispekulatsioonid. Laululava väravas oleva uhke renoveeritud maja asemel olid siis põlenud keldrivaremed. See aga ei seganud andmast sinna töö- ja eluruume kahele inimesele kahele korrusele õhust majja. Hiljem kanti need tööeluruumide hulgast maha, privatiseeriti ja erastati sinna juurde maa. Käidi veel mullegi altkäemaksu pakkumas, et maad lisaks saada. Sellist käitumist mina andestada ei suuda. Seda enam, et Jüri Ott oli sel ajal veel lauluväljaku nõukogus ja tema kohus oli selle eest hea seista. Lauluväljaku vastu üle tee on kerkinud müürmaja. Lauluväljaku alal olnud tagastatud maa on samuti maha müüdud ja nüüd tahetakse meilt veel maad juurde, et ehitada Lillepaviljoni taha tornelamu. Kahjuks aitavad linna planeerimisameti ametnikud kinnisvaraarendajatel leida seaduses kitsaskohti, mis aitavad selliseid müürmaju laululava kõrvale kasvatada, ja kui laulupidude korraldajad uusi ehitisi nähes kahe käega peast kinni hoides ahhetavad, siis laiutatakse käsi ja öeldakse, et seadus seda ei keela. Tuleb leida võimalus, küll siis see seadus ka keelaks. Laululava enda arendamine seisab aga maa munitsipaliseerimise taga. See on seni riigimaa ja detailplaneering, mille me kunagi kiiresti valmis tegema pidime, seisab seni kasutult. Ei ole me siia ehitanud polüfunktsionaalset areeni, kus saaks kontserte korraldada, kui pealava kinni, ega kõlakoda, kus saaks pidada 1000-2000 inimesele mõeldud pidusid. Nii väikesel hulgal on laulukaare all üsna nutune ja kõle olla. Samuti seisab idee ehitada siia kolmekorruseline teaduskeskus, omamoodi Eesti Heureka - tehnikamuuseum, mille üks korrus läheks Eesti vanade autode ühingu ekspositsiooni näitamiseks ja kus võiks olla ruumid ka rändnäitustele. (Põhjarannik) vaata lisaks:
ROHELISED HOIAVAD ÕLLETOOBRIL SILMA PEAL
28.07.2003 Kuigi Leisi Õlletoobri korraldajad loodavad, et tänavu looduse reostamisega probleeme ei tule, on loodusesõber Gilleke Kopamees Meie Maa teatel asunud koos vabatahtlikega Leisi Õlletoobri toimumisaladel silma peal hoidma. Kopamehele ja temaga koos tegutsevatele vabatahtlikele valmistab muret, et ürituse vältel koguneb Leisis kõikjale prahti, mida keegi hiljem omaks ei taha tunnistada. Samuti kardetakse autosid, mis mere äärde pargitakse või millega mändide vahele sõidetakse. Kuna Leisis ei ole ligi poolteist kuud sadanud, kardetakse ka lõketest puhkeda võivat kahjutuld. Kopamehe sõnul äratas ta keskkonnainspektsiooni ametnikud suveunest. "Meile on looduse hoidmisega tegelemine siiski hobi, neile töö, aga suvel ei vaata keegi, et kaldaäärsed oleks kaitstud ja lubamatus kohas lõket ei tehtaks,” rääkis Kopamees Meie Maale. Vabatahtlikud keskkonnakaitsjad soovivad hoida Saaremaal vaikust, puhtust ja rahu, Õlletoobrit peavad nad saarele sobimatuks ürituseks. Kopamehe sõnul on vabatahtlike seas lisaks täiskasvanutele ka noori ja lapsi. Rohelised jäävad Õlletoobri aladele vaatlema kogu ürituse ajaks. Õlletoobri üks korraldajaid Andrus Kandima väitis Meie Maale, et seekordne Õlletoober on vägagi üritanud arvestada kohalike inimeste nõudmistega. Talvel toimus korraldajate ja kohalike inimeste ühine koosolek, kus leisilased said esitada oma nõudmisi ja hääletada Õlletoobri poolt või vastu. Inimestel on korraldustoimkonna telefoninumbrid teada, nad saavad meie poole pöörduda ja lahendame probleemi, lubab Kandima. Õlletoober on sel aastal esimest korda kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega, kuna tuli vastav nõudmine. Puhtuse tagamiseks platsil, alevis ja parklates on kohale tellitud mitu koristusteenust pakkuvat ettevõtet, seletab Kandima. Tema sõnul ei lasta seekord kedagi platsile ega platsilt välja söögi- või joogitopsidega. Kandima väitel on seekord Õlletoobril kolm korda rohkem tualette ja pissuaare kui eelneval aastal, arvu saab tualettide arvu võrrelda Õllesummeriga. Teisaldatavad tualetid on lisaks platsile paigaldatud alevisse ja parklasse. Parkimine on tänavu korraldatud selliselt, et Leisi alev jääks autodest puhtaks. “Kolmes suunas oleme kilomeetri ulatuses pannud üles liiklusmärgid, igaühe juures kolm inimest, kes peaksid masinad alevist eemal hoidma,” sõnab Kandima. Parkla on eelmise aastaga võrreldes kolm korda suurem, et masinad oleks ühes kohas. Lisaks on korraldajad arvestanud võimalusega, et seda ala peab veelgi suurendama. Puhtaks on niidetud varumaad. Alevis patrullivad Tallinna märulipolitsei mehed. Kohal on kaitseliitlased ja politsei. Vajaduse korral võidakse kasutada teisaldamisautot. Õlletoobri sobimise kohta Saaremaa suvesse leiab Kandima, et üritus mõjub hästi Saaremaa majandusele. “Lahjemat ning kangemat alkoholi müüakse paljudel saarel toimuvail üritustel, ent Õlletoobril toimetatakse joobes inimesed politsei abiga kohe kainerisse,” sõnab korraldaja. Kandima sõnul toimub talvel Leisis uus koosolek, kus üheskoos kohalike inimestega otsustatakse, mis Õlletoobrist edasi saab ja kas ta järgnevatel aastatel toimub. (saarlane.ee) vaata lisaks:
PALJU
ÕNNE, GUINNESS!
28.07.2003 Eesti Ekspress uuris, mida oleksid Eesti õlletehased valmis tegema, et Arnold Rüütel kannaks Guinnessi reklaamiga peakatte asemel nende nokamütsi. Karksi õlle- ja veinitehase müügisekretär Milvi Remmelgas: "Presidendipalees joodi meie õlut! Aga müts... noh, meil lihtsalt ei ole mütsi ja ega president ei jõua mitut mütsi kanda ka. Aga maksta talle selle eest? See on küll minu isiklik arvamus, aga rahvas ei ole ju presidenti valinud, miks me peaksime talle midagi maksma?" Sillamäe õlletehase juhataja Sergei Kulkov: "See on presidendi isiklik asi, missuguseid riideid ta kannab. Ma ei arva, et tegemist võiks olla teab mis hiilgava reklaamitrikiga. Meil on reklaamiatribuutika nagu mütsid-särgid olemas küll ja kui juhus tuleb, selline mõnus õhtune koosviibimine, siis võiks tallegi sellise kinkida." AS Pärnu Õlu personalijuht Lembit Soomets: "See on presidendi viga, et ta kannab Guinnessi silti. Alates presidendist, linnapeast, vallavanemast allapoole välja - kõik peaksid seisma head oma kodumaa toodete eest!" Saaremaa õlletehase juhataja Leiger Tammjõe: "Noo... me oleks valmis tegema mida iganes! Ta võiks meie mütsi kanda küll. Muidugi kui selle eest väga palju maksma peaks, siis läheks keeruliseks. Aga lihtsalt üks müts osta, meie logo peale trükkida ja presidendile saata - see ei ole probleem. Huvitav, kas sellega veel mingid kulutused kaasneksid?" AS Nigula Õlu juhiabi Evelin Krekker: "Ma arvan, et me ei ole üldse mitte midagi valmis tegema. Ma arvan, et me ei ole hetkel huvitatudki sellest." AS Viru Õlu müügidirektor Härmo Põlluvee: Naerab. "Oli ka Guinnessi müts või? Üle mõistuse ikka! No mis me oleksime valmis tegema? Maksma? Ei, kindlasti mitte." Mõtleb pikalt. "Niimoodi lambist ei oskagi midagi muud öelda, kui et võibolla paneks talle tuppa meie firma külmkapi, kus on meie joogid sees, et tal meie nimi hästi silme ees püsiks? Müts oleks ka muidugi kapi juures kaasas!" A Le Coq Tartu õlletehas, sekretär: "Sellele peaks vastama marketingiosakond, aga seal kõik töötajad puhkavad praegu. Peadirektor ka puhkab. Nii et äkki helistate järgmisel nädalal?" Saku Õlletehas, õllede tootejuht Henry Kõrvits: "Aga meie toomegi Guinnessi maale ju. Nii et väga mõnus! Kuigi me ei teinud küll midagi – ta ise pani selle pähe." (Eesti Ekspress) vaata lisaks:
SAKSLANE
LUBAS VARASTEL ÕLLE KAASA VIIA
28.07.2003 Korduvatest sissemurdmistest tüdinenud Saksa ehitustööline otsustas oma haagissuvila ukse lukustamata jätta ning riputas üles teate: “õlu on külmikus, palun ärge midagi lõhkuge”. Neljakümne kaheksa aastane ehitustööline ütles Oggersheimis võimudele, et nädalavahetusel varastati tema külmikust kuus õllepudelit, kuid midagi muud kaasa ei viidud ning kahju ei tekitatud, teatas kolmapäeval politsei. (BNS) vaata lisaks:
TAMILI
TIIGRID LUBAVAD JUUA AINULT LÕVI ÕLUT
28.07.2003 End Tamili Tiigriteks (LTTE) nimetavad Sri Lanka tamili sissid on keelanud saareriigi idaosas Batticaloa piirkonnas õlle müügi, ainsaks erandiks on õllesort “Lõvi”, teatasid kohalikud ametnikud. Õlletehas Three Coins kinnitas teateid, et sissirühmitus LTTE lubas neil müüa Batticaloas ainult neid õllesorte, mida toodab konkureeriv Lion’i õlletehas. Tamili Tiigrid ei ole keeldu kommenteerinud, kuid nad on kehtestanud Sri Lanka kirdeosas kaupadele ja teenustele ränga maksu ning rakendavad piiranguid nende suhtes, kes ei nõustu väljapressimisega. Mitu riiki süüdistavad Sri Lanka sisse ebaseaduslike maksude kehtestamises. Suurema iseseisvuse eest võitlevad Tamili Tiigrid osalevad Norra toetatud rahupüüdlustes ning on alates eelmise aasta 23. veebruarist pidanud kinni relvarahust. (BNS)
TARBIMISMÄNGUD
AJAVAD RAHVA OSTUHULLUSESSE
28.07.2003 Ostad kokakoola, võid võita mägiratta. Ostad õlle, võidad raha, ostad pesupulbrit, saad õlut – nii õhutavad eri firmade kampaaniad inimesi veelgi rohkem tarbima. Olgu see maakoht või linn, vabatahtlikud rahakulutamismängud on ülipopulaarsed. Kui hinnata kampaaniate menukust inimeste aktiivse huvi järgi, on jookide tarbimismängud osutunud seni kõige menukamateks. Coca-Cola korgimäng on inimeste hulgas vallandanud omalaadse hulluse. Siiri on üks paljudest, kes riputas oma mobiiltelefoni numbri internetti üles lootuses, et saab võidust puudu oleva rattaraami korgi osta. «Mitte keegi ei ole mulle veel korki müüa pakkunud,» tunnistab naine, kuid ei taha öelda, kui palju ta oleks nõus korgi eest maksma. «Ma ei ole küll meeleheitel, aga me oleme neid pudeleid tõesti palju ostnud, üle viiekümne. Kraanikausist alla ma seda jooki ei kalla, joon kokakoola light'i, tütar Fantat. Meil on korke tõesti terve virn. Mul on juba kahtlus, kas seda korki üldse on. Põhiliselt tulevad korkidena kätte vaid rattad ja sadulad.» Neid, kellel on Siiriga sama probleem - puudub ainus ehk mägijalgratast lubav C-kork - on palju. Võidukorke on vaid 1000 tükki. Nimetatud korgi saamiseks kuulutavad inimesed ostusoovi Kuldses> Transfer interrupted!siooni öökanalites ja internetis. Interneti portaalis osta.ee oli eile oksjoni pakkumisel ka üks kokakoola B-kork alghinnaga 1 kroon. C-korki pakuti oksjonil kolm korda. Esimene neist alghinnaga 2 krooni, teine pakkumine oli alghinnast ehk 1 kroonist tõusnud 400-le, kolmas pakkumine algas 1000 krooni tükk.Kokakoola müüjatele teeb kära tarbimismängu ümber vaid head meelt. «See kõik näitab, et kampaania on hästi õnnestunud. Ratas osutus heaks auhinnavalikuks, kuigi kunagi ei tea ette, mis läheb, mis mitte. Väga innovatiivne see auhind ju ei ole, jalgrattaid on siin jaganud ka teised,» ütles Coca-Cola Balti Jookide PR-juht Kerttu Olmann-Mõis. Coca-Cola HBC Eesti kampaania sekretäri Katrin Sihti sõnul oli nädal tagasi teisipäevaks välja jagatud 332 mägijalgratast. «Korkidega inimesi tuleb aina juurde,» kinnitab Siht, et võita on võimalik. Ta on kuulnud ostan-müün-kuulutustest ja oksjonist. Siht ei soovita inimesel sellele libedale teele astuda, sest tegemist võib olla võltsingutega ning siis on hasardiga kulutatud raha sama hästi kui maha visatud. Eelmisel aastal leiti päris mitu järeletehtud Sprite´i korki. Tänavu pole võltsinguid veel leitud. Arusaamatuste vältimiseks kinnitab Siht, et nad ei müü rattaid. «Meie käest on tõesti küsitud, kas saaks selle mägijalgratta osta. Kui üks laps on võitnud, tahetakse teada, kas teisele ei saaks samasugust. Neid saab tõesti vaid võita. Kampaania kestab 31. juulini, kuid auhindu jagatakse kätte 31. augustini.» «Kui lähen poodi näiteks piima ostma, pistab ema mulle kohe ka 35 krooni pihku ja käsib A.Le Coqi nelikpaki osta. Külmkapp on juba kuu aega õlut tihkelt täis. Ma pole suur õllesõber, eks abikaasa aitab emal lahkelt muidugi õlut ära juua. Hakka või muretsema, et memmekesest saab selle jackpot´i jahtimisega niimoodi sügiseks vaat et alkohoolik,» räägib Katrin. «Köögikapi nurgal on üks lillepott juba kuhjaga korke täis kogutud, aga mingi paar tähte on sealt veel puudu. Iga pudeli avamise järel kuuleb ema nördinud ohet, et jälle on A või O, aga P-d pole veel kordagi tulnud.» Tartu õlletehase juhataja Tarmo Noop on optimistlik ja usub, et jackpot ehk 1 000 000 krooni kampaania täidab oma eesmärgi. «Selle pudelite koguse järgi, mis tuleb kampaania käigus maha müüa, tellitakse sildid ja kõik muud erikujundusega tarvikud. Praegu näib, et kolmekuune kampaania isegi ületab oma eesmärgid,» tõdeb Noop. «Meil ei ole ju loterii. See, kes sõna kokku saab, see on kindlalt võitja. Tegelikult jaotub see summa kolme kuu peale. Iga kuu jagatakse 333 000 krooni võitjate vahel välja. Esimese kuu loosimise võitjaid oli üle kahekümne.» Tähtede kordumise hulka korkide all ei määranud siiski õlle tootjad-müüjad. «Matemaatikud ütlesid tõenäosusteooriate järgi, kui palju üht või teist tähte peaks olema,» avaldab Noop. Pilvi Tering Tartu õlletehasest teab, et pudeleid katvate korkide all on kõige vähem C- ja P-tähte. «Olen kuulnud, et korkidega püütakse kusagil internetis vahetuskaupa teha. Kahjuks pole ma küll peale sattunud,» kahetseb Tering, et ei tea, kuidas vahetused käivad. Saku Originaali eelistajad on samuti korkide kogumisega hoos. Saku õlletehase turundusjuht Kristy Villemsi selgitusel on korkide märgistusel järgitud põhimõtet, et pigem rohkem kui vähem ehk kõigil on võrdselt suur võimalus kampaaniaga koguda kokku eri kombinatsioone, luues numbri 500 000 ning kõik korgid on märgistatud. «Kõikide Saku õlletehase tarbijakampaaniate korgid segatakse juba ära meie korgitootja juures Soomes. Meile jõuavad alati juba segatud korgid,» ei saa õlletehases Villemsi kinnitusel keegi ise kätt nii-öelda vahele panna. Turundusjuht usub, et inimestele meeldivad sellesuviste mängude auhinnad. «Tarbijate antud arvamuste ja kommentaaride põhjal võib väita, et eelistatakse praktilisi auhindu. Näiteks meie mineraalveesarja Vichy Classique'i tänavune tarbijamäng, kus igal suvekuul loositakse välja auto. SMSe tuleb 800-1000 tükki päevas,» kinnitab Villems, hinnates kampaania edukust müügi, saadetud korkide ja SMSide alusel. «Müük on suve jahedaid ilmasid arvestades läinud paremini kui kogu õlleturu areng enne kampaaniat, tarbimismängu jooksul on müük kasvanud peaaegu 30%, koguturg on kasvanud umbes 16%, võrreldes maikuuga.» Saku On Ice Tequila kampaaniat ja müüki hindab Villems prognoositust paremaks, uskudes toote müügiedu taga olevat pigem uudislikkust kui kampaaniat. «Rock Missioon H2 kampaania kohta on veel vara järeldusi teha, sest see algas alles juuni lõpul,» ütleb Henry Kõrvits. «Sama kampaaniaga loosime me SMSi saatnute vahel välja ka iga päev ühe Rocki mobiili. Esimesed päevad olid vägagi SMSide rohked - üle 2000 päevas. «Paljudele mängida soovijatele ei mahu pähe, miks pannakse võiduks maasturi aastane kasutamine, millega kaasneb võtja põhjalik taustauuring ning võimalus, et peavõidu välja teeninud inimene mingite kunagiste väikeste pattude pärast lõpuks siiski kõigest ilma jääb. «Hummeri kampaania reeglite koostamisel lähtusime harilike autorendifirmade analoogilistest autode kasutuslepingu tingimustest ja Rock Hummeri kasutamist finantseeriva äriühingu vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustest,» seletab Henry Kõrvits. 26 võrgutajat: joo, söö ja pese endale auto, reis, raha... Vichy Classique joojate vahel loositakse välja kolm hõbedast metallikvärvi sõiduautot Citroen C3. Veepudeli ostuga samal kuupäeval tuleb saata mobiiltelefoni vahendusel lühinumbrile 1311 sõnum. Kuni auhinna üleandmiseni tuleb alles hoida Vichy Classique'I ostutshekk. Kokakoolat juues võid saada mägijalgratta omanikuks. Kampaanias osaleva toote musta korgi alla on pressitud üks rattaosa kujutis. See, kes kogub kokku viis erineva rattaosa kujutisega korki, on võitnud mägiratta. Korgid vahetatakse ratta vastu 31. augustini. Kampaania ajal on avatud spetsiaalne infotelefon (0) 6 503 110. Rocki õllega võid võita Rock-korpuse, Rock-helina ja Rocki logoga varustatud Siemens C55 mobiiltelefoni. Peaauhinnaks on aga maasturi Hummer H2 üheaastane kasutusõigus (maasturi võidab vaid puhaste paberitega inimene ehk kodanik, kelle minevikus ei ole ühtegi maksuvõlga ega sarnast eksimust). Mobiili võitmiseks tuleb õllepudeli tagaetiketilt eemaldada seitsmekohalise koodiga ärarebitav osa ja saata see mobiiltelefoni vahendusel SMS-lühinumbrile (saatmine maksab 5 krooni). Kampaania ajal loositakse iga päev välja üks telefon. Mäng kestab 5. septembrini. Saku On Ice Tequilat juues võib saada Eagle Visioni kinkekaardi omanikuks, mille väärtuseks on 2000 krooni ning 60 kasti Saku on Ice Tequila õlut. Tarbimismängu loosimised 31. juulil ja 31. augustil. Saku Originaali mänguga «Vali see õige!» on võimalik võita auhinnana 500 000 krooni korteri või suvila soetamiseks. Tarbimismäng kestab 13. augustini. Õllepudeli korgi alt leitud arvudega «50000», «100 000» või «250 000» korgid tuleb liita summaks 500 000 ja postiga teele saata. A.Le Goq paneb mängu miljon krooni ehk jackpot'i. Auhindu jagatakse kogu suve jooksul kolm korda. Mida rohkem tähtedega J, A, C, K, P, O, T, korkidest komplekte kokku saad, seda rohkem võidad. Kampaania kestab augusti lõpuni. Tegemist ei ole loteriiga. Miljon krooni jagatakse laekunud jackpot'ide vahel. Lapin Kulta Premium kuuese paki ostja osaleb kummipaadi, ATV või motorolleri loosimises. Vaheloosimistel jagatakse õlletarbijatele veidi lihtsam kummipaat, paadimootor ning 10 firma T-särki. Mäng kestab 28. juulini. Miss-Rumeenia 2003 kaelasildiga veinid lubavad kõikide mängu registreerunute vahel välja loosida ühe Sony kodukino komplekti, 10 Sony televiisorit ja 25 Sony Ericssoni mobiiltelefoni. Loosimisele lähevad saadetud pudelikaelasildid koos enim meeldinud missikandidaadi numbriga. Missi numbri võib saata ka SMSiga. Kampaania kestab 31. juulini. Wurzelpeter napsu austajate vahel loositakse välja rännuvarustus Matkaspordist. Nende hulgas on 4- ja 3kohalisi telke, magamis-, jalgratta- ja seljakotte, gaasipriimuseid ja grille, autokülmikuid ning termokaste. Võitmiseks tuleb pudeli põhjalt leida kood ja saata SMS. Kampaania kestab 25. juulini. Minttu piparmündilikööri ostjate vahel loositakse välja nädalalõpuseiklus Võrumaal. Kampaania kestab 30. juulini. Lisainfo www.vinsprit.ee President viib hea õnne korral reisile, kui ostate 500grammiseid Presidendi või Paulig Paula kohvipakke. Peavõit on 30 000kroonine reisitshekk ja 20 000 krooni reisiraha. Viis kohvisõpra saavad 5000kroonised tshekid puhkuseks või pidusöögiks Eestimaal. Võitmiseks tuleb koguda kohvipakkide tootelogod ja ümbrikuga teele saata. Info ja kupongi leiad kauplusest kohviriiuli kõrvalt. Gevalia kohvi ostmise üleskutse «Fookuses on Gevalia!» kutsub raha kulutama kolmele Gevalia tootele. Nendega lunastatakse võimalus võita Ford Focus Wagon. Lisaks loositakse välja 100 aastakogust ehk 12 x 500 grammi Gevalia Originaal filtrikohvipakki. Kolme toote triipkoodid tuleb kleepida alusele ja lasta kaupluses loosikastidesse. Kampaania kestab 20. juulini. Felixi toodete mäng on seotud firma 10. sünnipäevaga. Pidustuste eel ostetud toodete logosid kogunud inimeste vahel loositakse välja täispuidust ratastel kokalaud, Felixi lõikelaud ja 50 käsitsi maalitud seinakella. Võitmiseks tuleb kokku koguda 10 logo ükskõik millistelt AS Põltsamaa Felix toodetelt. Kampaania kestab 1. augustini. Taffeli krõpsude suvekampaania sunnib otsima kahte kaarti. Tivoli tuuri viiekroonise kaardiga saab selle esitamisel Tivoli tuuri kassas karussellipileti soodsamalt. Kokku on pakkides soodustusi 25 000 krooni eest. Kaart kehtib 31. augustini. Neile, kes leiavad numbriga kaardi ja saadavad selle SMS-sõnumina teele, loositakse 12. augustil välja sisustatud päev neljale Tallinnas (Saurixi kardirada Laagris 1 tund, Rocca al Mare bowling'u-klubi 1 rada 2 tundi, üllatus, 4 kinopiletit Coca-Cola Plazasse, ööbimine hotellis Olümpia, transport Tallinna, kohapeal ja tagasi). Lay'si kartulikrõpsud lubavad pakirebijale pappi. Võitmiseks tuleb osta Lay'si, Lay's Maxi või Cheetose pakk. Nendesse on peidetud 1-, 10- või 100dollariline rahatäht või kupong, mille saab vahetada R-Kioskis uue Lay`s Primavera krõpsupaki vastu. LU küpsiste suveloosimisega on võimalik võita lõõgastav nädalalõpp kahele Haapsalu tervisekeskuses Laine. Loosimiseks tuleb kolmelt LU või Jyvashyvä küpsisepakilt lõigata joonkood ja kleepida kauplustes jagatavatele kupongidele. Kampaania kestab 15. augustini. Hiirte juustu sõbrad saavad kingituseks suure pehme ja karvase mänguhiire, kui lõikavad pakendilt välja 25 hiirtega vappi. Nagu reklaamlause ütleb: kindel värk, söön ja saan. Premia jäätise sööjad võivad võita Opel Meriva, 2 x 10 000 krooni väärtuses Estraveli kinketšekke, 2 x 100 kasti Klassika Mix jäätist. Võitmiseks tuleb osta 5 erineva maitsega Klassika Mix jäätist. Igal neist on ümbrisriba, millel kampaaniainfo ning Opeli pilt, kas Corsa, Meriva, Speedster, Vectra või Signum. Igal automudelil on neljakohaline kood. Üks viiene komplekt (jäätisepaber ja ümbrisriba) annab ühe loosihääle. Vaheloosimisel 17. augustil jagatakse lõbureise ja jäätist. Kampaania kestab 14. septembrini. Balbiino TOPSi jäätise sööjate vahel loositakse välja Opel Astra. Lisaks on võimalik võita mägirattaid (10 tükki), rulluiske (20 paari), Balbiino T-särke ja muidugi jäätist (100 kasti). Loosimiseks tuleb saata 5 jäätise ümbrispaberit. Autoloosimine kõigi saadetud ümbrike vahel toimub 10. septembril. Kismeti šokolaadi sööjaid ootab Kismeti froteerätik. Selle saamiseks tuleb postitada 8 Kismeti ümbrispaberit. Froteerätikuid jagub vaid 1000-le kiiremale. Rakvere tooted ja Santa Helena veinid pakuvad peaauhinnana välja tasuta pikniku nende toodete ostjale ja tema 12-le sõbrale. Selleks tuleb esmalt ise piknik korralda ja sellest tehtud foto saata Rakvere lihakombinaati. Iga suvekuu lõpus loositakse «kuu parim», kellele kingitakse Rakvere suvetooteid ning veini. Konkurss kestab 31. augustini. Luxus Muumi mähkmete ostjad osalevad sõiduauto Seat Ibiza loosimisel. Lisaks on võimalik võita 100 videokassetti «Muumioru lood» ja 20 Muumi rätikut. Kampaania kestab 15. juulini. Loosimiseks tuleb lõigata välja toote vöötkood ning postitada loosikupongiga. Ümbrikus peab olema 1 loosikupong ja 1 vöötkood. Libero mähkmed Up&Go loosib mähkmete ostjate vahel välja hulgaliselt mänguasju. Võitmiseks tuleb leida mähkmepakist loteriipilet, mis annab kohe teada, kas oled võitnud. Serla paberi eelistajad saavad pehme mänguorava või orava-võtmehoidja. Kampaania kestab 31. oktoobrini. Kingituse saamiseks tuleb ostetud pakenditelt lõigata vastavalt kingi soovile 6 (võtmehoidja) või 12 (kaisuorav) triipkoodi ning postitada need koos Serla oravavihiku kupongiga. Lotose majapidamispaberi, taskurättide ja kosmeetiliste salvrättide ostjate vahel loositakse välja 40 000kroonine reis kahele sinna, kus õitsevad lootoselilled. Võitmiseks ei peagi midagi ostma, vaid jutustama oma kõige meeldivama reisikogemuse ja postitama kupongi kampaania postkasti enne 30. juulit. Lisainfot saab ingliskeelselt leheküljelt www.lotusideas.com. Omo pesupulbrite ostjate vahel loositakse välja 5 grillahju väärtusega
2500 krooni; 5 aiapaviljoni väärtusega 650 krooni ning 650 kasti
õlut A.Le Goq Premium. Kampaania kestab 31. juulini.
Kaasaegne prantsuse filosoof Lyotard on kirjutanud raamatu «Libidinaalne majandus» ehk majandus, mis toodab mõnusid ja naudinguid. Kõik need nähtused, nagu näiteks Coca-Cola korgimäng, aga ka teised sarnased kampaaniad püüavad inimest selle sisse tõmmata. Kui enne söödi sellepärast, et kõht täis saada, siis nüüd tarbitakse üha enam tarbimise pärast. Oluliseks on saanud lisaväärtused. Coca-Cola mängu populaarsuse taga võib olla ka inimese alateadlik soov olla osa sellest suurest brändist. Aimamata, et firma eesmärk on inimest võrgutada. Tegelikult on ju mägiratta ostmine poest palju lihtsam. Suure tõenäosusega suudaksid inimesed seda ka ilma karastusjoogile kulutamata osta. Kuid siis jääb ära tunnete-aistingute saamine, jääb ära hasart. Võidust puuduv sümbol, täht on nagu kütus inimesele, mis täidab tema emotsioone. Tänapäeva inimene on suhteliselt emotsioonivaene ja kõigest küllastunud. Vanasti unistasid inimesed tähtedest, nüüd tahetakse midagi materiaalsemat, käega katsutavamat. Mõnda meelitab oma nime nägemine lehes. Ajakirjandusest selle lugemine tekitab mõnusa tunde. Seda ei saa pahaks panna. Kõik saavad ju aru, et ükski firma ei tee endale kahjumit. See tegevus on orienteeritud ikka firma võidule, kas lühemas või pikemas plaanis. Kuid emotsionaalselt on ostja jaoks selline mäng väga mõttekas. Meil tekib kirg muutuda veidi lapsikuks. Hea on ju olla lapsemeelne. (Voldemar Kolga, psühholoogiaprofessor)
Ago oli üks kümnest arvutiostjast, kes osales veebruarist juunini toimunud K-Arvutisalongi kampaanias «Osta arvuti, võida auto!». Loosimisel osales kokku umbes 700 loosikupongi, millest viie kuu jooksul iga kuu alguses valiti välja kaks finalisti. Ago oli loosi tahtel neljas inimene, kes loositud võtmeid proovida sai. Mehe nali sai kõigi suureks üllatuseks tõeks. «Naisele oligi autot vaja,» rõõmustas mees, kui värske autoomanikuna juhitooli proovis. «Ostsin selle arvuti ühel harilikul tööpäeval. Mul oli tööasjus paremat vaja. Sai otsitud ja võrreldud hindasid. K-Arvutisalong oli ostmiseks kõige sobivam,» räägib fotograafina töötav Ago ega salga, et oli enne ostutehingut ka reklaami - osta arvuti, võidad auto - märganud. «Reklaam mind küll ostma ei kutsunud. Mõtlesin, et nagunii ei võida. Tänagi polnud mul võidutunnet. Pigem uskusin, et ei saa midagi, nagu tavaliselt.» Ago kinnitab, et pole teadlikult varem ühestki tarbimismängust osa võtnud. Arvuti ostuga vedamise järel arvab ta, et proovib ehk mõnega veel õnne. «Tütar Veronika mängib Coca-Cola korgimängu,» vihjab Ago naljatades järgmisele nende perre tulevale võidule. Siin pole muud raskust, kui tuleb õlut juua ja korgid ära saata,» teab korgimängu üks õnnelikest võitjatest Aivar Rüga A.Le Coqi õllega võitmise nippi. «Nelja-viie kasti jagu õlut kulus vist küll ära. Isegi võib-olla rohkem. Sõpradega koos on siin seda tarbimist ikka kõvasti olnud. Jaanipäev jäi ka sisse, siis läks ikka vingelt,» muheleb Aivar sõpradega peetud pidudele mõeldes. «A.Le Coq on mu lemmikõlu. Üle prahi! Ma ei kasuta mingeid muid õllemarke. Joon seda õlut ka edaspidi,» jääb Aivar valitud margile truuks. Peagi on tal uus korgikogu koos. «Vaid mõned tähed on veel puudu,» tunnistab mees, et mängib esmakordselt sellist mängu kaasa. Kui suure summa ta täpselt korgimänguga võitis, ei oska mees arvata. Oletab vaid, et see jääb 12 000 piirimaile. Küsimusele, kas saite rikkaks, vastab Aivar müriseva naeruga. «Nalja teete või? See pole ju mingi kolossaalne summa. Kümme tuhat süüakse niisama ära, veidi liha ja õlut ning ongi läinud,» naerab õllesõber. «Mehel oli just juubel tulemas. Külalised olid kutsutud, kui mulle helistati ja teatati, et oleme sigarettide ostmisega võitnud. Helistasin kohe mehele ja küsisin, et äkki jätaks peo ära ja sõidaks Austria Alpidesse. Mees arvas alguses, et olen hulluks läinud,» meenutab Memphise sigarettide abiga reisi võitnud Jana. «Ega ma ise ka alguses ei uskunud. Väljasõiduaeg oli täpselt paigas. Taskuraha oli pealekauba, ikka mitu tuhat. Meil oli väga vahva. Naeran, et suitsetaja viidi värske õhu kätte kopse puhastama.» Jana ise tegelikult ei suitseta, kuid tookordse koduperenaisena oli tal piisavalt palju aega, et triipkoode pakkidelt lõigata ning neid ümbrikusse toppida. «Mees ostis sigarette blokkide kaupa, aga mitte selleks, et võita. Kampaania kestis päris kaua, lausa suits-suitsu järel abikaasa küll ei pidanud tõmbama. Ma ei mäleta, kas saatsin neli või viis ümbrikut. Lõpuks hakkas mul markidest kahju,» tunnistab Jana. Naine teab inimesi, kes valivad kaupluseletilt just neid suitsupakke, mis mõnd kabedat võitu lubavad. «Nii hulluks meie küll läinud ei ole. Mees tõmbab Memphist tänaseni.» Samas on Jana nooremale pojale erinevad tarbimismängud üsna palju võite toonud, Miki-Hiire sarikoomiksitega Lego mänguasja, Coca-Cola pildistava kella, Dino limonaadi kampaaniaga 1000 krooni Laagri Maksimarketist ostmiseks. «See 1000 krooni oli tõeliselt suur asi, eriti kui see kogemata sülle langeb,» leiab Jana, et sellised kingid annavad võimaluse perel vähemalt korraks end muretuna tunda. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
KUIDAS TEKIB KAUBA HIND? 
28.07.2003 SL Õhtuleht uuris, kuidas moodustub poes müüdava kauba hind. Selgus, et piima, õlle, sigarettide ja leiva omahind moodustab poehinnast väikese osa. Üsna vähe raha kulub ka palkadeks. Enamik rahast läheb riigile maksudeks ja vahendajatele kasumiks. Leib - 12 krooni 3.00 tooraine
Piim - 5 krooni 2.70 tooraine
Õlu - 9.50 1.45 käibemaks
Pakk sigarette - 12.50 3.40 hulgihind
Allikad: toiduainetööstused, R-kiosk, Citymarket ja Amer Tobacco (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
HÜVA NÕU: GRILLI TERVISLIKULT!
Mai Maser, toitumisspetsialist 28.07.2003 Eestlaste teadlikkus hügieenist on küllalt suur, probleemid tekivad just ülesöömisest ja joomisest. Ülesöömise korral aitavad vitamiinid ning kindlasti vesi, näiteks sidrunivesi, ja veedieet. Vanade roomlaste kombel näpud kurku ajada ei tohiks küll abinõu olla. Pigem võiksid inimesed vähemrasvaseid valikuid teha, näiteks kanaliha ja köögivilju grillida, mis samuti väga maitsvad ja krõmpsuvad saavad, kanatükkidelt võib isegi naha eemaldada, mis veel eriti tervislik. Samuti valmivad kanatükid väga kiiresti. Grillija pidagu meeles, et…:
(Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
KUUMUS EI PARANDA TOOTJATE MAJANDUSTULEMUSI
28.07.2003 Suve teise poole kuumad ilma ei korva karastusjookide tööstuse kaotusi, mis olid tingitud suve alguse jahedatest ilmadest, kirjutab Iltasanomat Online. Isegi kui suve teisel poolel kerkiks õlu, siidri, mineraalvee ja karastusjookide läbimüük rekordilistele kõrgustele, on eelmise aasta tasemetel võimatu jõuda. «Möödunu on kadunud. Inimene pole kaamel,» märkis Hartwa-Trade tegevdirektor Leslie Ward. Suurim tagasilöök möödunud aastaga võrreldes oli mais, kui karastusjookide läbimüük vähenes 13 protsenti. Juunikuine läbimüük jäi eelmisele aastale alla seitsme protsendiga. Mais vähenes enim ehk 20 protsenti siirdi läbimüük, õlu müük vähenes samas kümme protsenti. Juunis jäi õlle läbimüük eelmisele aastale alla kolme protsendiga. Leslie Wardi sõnul võib soe suve lõpp vaid veidi vähendada miinusessejäämist aasta 2002 suvega võrreldes. (PM Online) vaata lisaks:
VIRU ÕLLEL VALMIS UUS LIIN 
28.07.2003 Juunis 2003 sai valmis PET (plast-) pudelitesse villimise tsehh. Esialgu toodetakse eesti turule 1 ja 2 liitristes PET pudelites Bear Beer õlut ning Original Taste Cola ja Orange Original karastusjooke. (Viru Õlu) vaata lisaks:
HÜVA NÕU: LIHTNE MOODUS ISE JUUSTU TEHA 
28.07.2003 Võrumaa kandist on pärit selline tore asi nagu sõir, mis võiks suvede juurde kuuluda samamoodi kui keefirisupp. Sõir on kodumaine feta-juustu (või siis kevadpühade aegse pasha) kauge sugulane. Tema valmistamiseks on vaja näiteks 500 kg tavalist kohupiima, 1 l rasvast piima, 50 g võid (mitte margariini), 1 muna, 1 tl köömneid, 1 tl soola ning kuivatatud ürte vabal valikul. Sõira valmistada on lihtne – piim kuumutada, kummutada sinna kohupiim, lasta laagerduda kuni eraldub vadak ja kallata mass sõelale nõrguma. Nõrgunud mass asetada uuesti keedunõusse, lisada või ja kuumutada, segada sinna lahtiklopitud muna ja maitsestada. Kuumutada veel mõned minutid ja asetada marli sisse vormi või sõelale nõrguma. Kui tahetakse sõira kauem säilitada, siis pannakse ta riides vajutise alla ning oodatakse, kunivadak täielikult eraldub. Süüa saab seda võileibade, õlle ja salati juurde või kasutada kreeka salatis feta-juustu asemel. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÕLLESÕPRADE VAPILILL 
Arne Ader, loodusemees 28.07.2003 Mis oleks õlu ilma humalata? Küllap oleks see kui supp ilma soolata. Tänu igasse õllepudelisse jõudnud humalagrammile kustutab pudelisisu paremini janu, säilib kauem, maandab etemini stressi ja ajab ka rutem pissile. Oh, kui olulised võivad olla pisiasjad! Õlut saab mõistagi lähimast toidupoest. Aga kust oleks õige otsida humalat? Seal, kus õlletegu on olnud aegade jooksul au sees, leidub humala jaoks tänagi tapuaias oma koht. Või on siis humal ka üle viidud iluaeda, kus ronides aitab ta luua varjulisi lehtlaid. Ja samas pole humal meie loodusest kuhugi kadunud. Teda tasub otsida jõe- või ojalammi lepikust. Humalat ei leia just igalt poolt - aga seal, kus ta olemas on, pole võimalik teda mitte märgata. Humal on liaan ehk siis üpris eriline taim meie põhjamaises looduses. Kuni kahekümne eluaasta jooksul jõuab ta mööda puutüve väänelda kuni kuue meetri kõrgusele ja enamgi. Humalate seas leiame kahte moodi tegelasi. Ühel taimel esinevad kas ainult isas- või siis emasõisikud. Juulikuul, kui humalad õitsevad, märkame juba kaugelt kaharate õisikupööristega isastaimi. Ja augustis, kui emasõisikutest on arenemas käbisid meenutavad vilikonnad, torkavad silma just need. Humalakäbideks kutsutud vilikonnad on inimesi võlunud üle tuhande aasta. Nende imelisi omadusi pandi tähele juba 8. sajandil, kui Saksamaal hakati humalat kasvatama kultuuris. Õlle koostisse jõudis aga humal kuus sajandit hiljem, nagu näitavad teated Madalmaadest. Eks siis sellest ajast peale on tegeldud ka humala sordiaretusega, inimene on soovinud leida valmivale õllele üha uusi maitseid ja aroome. Paljuski tänu õllesõpradele on humal levinud oma Euroopa ja Lääne-Aasia kodust kõigile teistele kontinentidele, pingviinide ja jääkarude pärusmaa välja arvatud. Humalakäbides teatakse olevat üle saja toimeaine, mil kõigil on inimorganismile kindel mõju. Ükski keemiatehas ei suuda sellist ainetebuketti sünteesida, seepärast tuleb kogu maakera õlletehaste tarbeks korjata igal aastal enam kui 100 tuhat tonni humalakäbisid. Ent õlu pole kaugeltki meie ainuke humalalisandiga kraam. Õllest veelgi tõhusamate raviomadustega on näiteks kuivatatud humalakäbidest valmistatud tee. Humalast on saanud üks laiemalt levinud ravimtaimi maailmas. Haiguste nimekiri, mille vastu humal võiks aidata, on lausa lõputu. Kõige muu hulgas on temast abi ka pohmelli vastu, sest humal aitab siduda alkoholi lagunemisel tekkivaid jääke. Humal kuulub kanepiliste sugukonda, mille esindajatest kasvab meie põhjamaises kliimas veel vaid kanep. Nii humal kui ka kanep kuuluvad nende salapäraste taimede hulka, mis on võimelised inimest suuremal või vähemal määral enda kütkesse siduma. Mõlemad meie kanepilised on üle ilma kuulsad - humal lihtsalt kuulus, kanep pealegi kurikuulus. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ITAALIA
MINISTER VALMIS SAKSAMAA SOLVAMISE PÄRAST LAHKUMA
28.07.2003 
Itaalia minister, kes sakslaste «hüpernatsionalistlikeks blondideks» ja jultunud õllejoodikuteks nimetamise pärast kriitika alla sattus, avaldas soovi tagasi astuda, kirjutab BNS. «Stefano Stefani ei esitanud oma lahkumispalvet tööstusministrile, vaid otse (peaminister Silvio) Berlusconile,» ütles üks valitsusallikas Reutersile. «Esmaspäeval peaks ta andma ametliku lahkumiskirja tööstusministeeriumile. Kuid jutt tema lahkumisest oli juba õhus. See ei tulnud üllatusena,» lisas ta. Esialgu polnud selge, kas Berlusconi võttis lahkumisavalduse vastu. Saksa kantsler Gerhard Schröder on öelnud, et turismi eest vastutav aseminister Stefani on Saksa-Itaalia suhteid pingestavate märkuste pärast vallandamise ära teeninud. Stefani rääkis veel, et sakslastele on «algusest peale sisendatud, et nemad on kõrgem klass, olgu olukord milline tahes», et nad on «lärmakalt vallutanud» Itaalia rannad, kaanivad õlut ja tavatsevad korraldada «lärmakaid röhitsusvõistlusi». Ta vabandas oma sõnade pärast Saksa ajalehes Bild. «Ma armastan Saksamaad,» ütles Stefani. «Kui mu sõnad paljude sakslaste arusaamatuse põhjustasid, tahaksin kinnitada, et mul on väga kahju.» Alles mõne päeva eest oli Stefani igasugustest vabandustest keeldunud. (PM Online) vaata lisaks:
SAARTEL VOOLAB ÕLU JA KIHUTAVAD AUTOD
18.07.2003 Sel nädalavahetusel keeb saartel vilgas elu. Saaremaal Leisis peetakse juba viiendat korda festivali Õlletoober, hiidlased saavad võimaluse jälgida aga hoopis alkoholivaba sporti, nimelt autode ja mootorrataste kiirendusvõistlust. Hiiumaal Kärdla lennuväljal toimub homme 30 auto ja 15 mootorratta osavõtul kiirendusvõistlus. “Hiiumaal on väga hea kattega lennuväli, samuti ei tule siia ülemäära palju rahvast, mistõttu võistelda on turvalisem,” kiitis Speedrocki eestvedaja Toomas Villo Hiiumaad. Võistluse lõpetab pidu Malvaste motellis koos Smilersiga. Tasub meeles pidada, et võistlusel on muuhulgas keelatud vihameelsus ja liigjoove, rääkimata looduse rüüstamisest. Õlletoober 2003 toimub täna ja homme, pakkudes traditsiooniliselt palju õllesorte ning tegevust kogu perele. Valitakse Saaremaa rammumees, võisteldakse rannavolles ja tänavakorvpallis, võe-takse üksteiselt mõõtu paaditõmbamises, rääkimata lugematutest õllemängudest ja rohketest bändidest, kes õllelembesele rahvale meelelahutust pakuvad. Lastele on oma lastelava. Leisi elanike rahu kaitseb sel aastal varasemast suurem hulk turvajaid, nimelt tehakse koostööd politsei ja kaitseliiduga ning loomulikult turvafirmadega. “Eks me iga aasta õpime vigadest ja püüame paremini teha. Loodame muidugi inimeste endi tsiviliseeritusele ka,” säilitas festivali üks korraldaja Andres Jalakas optimismi. Ööbida saab Leisis telkimisplatsil, samuti külalistemajas. Sadamast festivalile transporti pole, küll aga käib buss Kuressaarest, samuti on Leisis selleks puhuks tehtud taksopeatus. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
POOLTUHAT TSIKLIMEEST SÕIDAB LEISI KOKKUTULEKULE 17.07.2003 
Meie Maa annab teada, et reedel (18.07 EBG) kella ühest kolmeni on kuressaarlastel tervisekeskuse Meri parklas võimalik uudistada Leisi tsiklimeeste kokkutulekule sõitvat, eeldatavasti ligi poolt tuhandet tsiklit üle maailma, hinnaklassis kuni poole miljonini välja. Kolmandat korda Leisi Õlletoobriga koos toimuva tsiklimeeste kokkutuleku korraldaja Andi Roost lubas, et parklas võib tsikliomanikelt küsida tsiklite kohta kõike. Kella kolmest asuvad tsiklimehed politseieskordi saatel paraadile läbi linna Leisi poole marsruudil sanatoorium Meri – Pikk tn – Smuuli tn – Vallimaa tn – Kesklinn - Tallinna tn - Leisi maantee. Leisis on paraad kell kolmveerand kuus, tsiklimehed avavad õlletoobri ning on kella seitsmeni parklas. Eelmisel Õllemotol osales üle kolmesaja tsikli. Kui palju neid seekord tuleb, Roost Meie Maale öelda ei osanud, kuid kinnitas, et kindlasti rohkem kui eelmisel aastal ning et iga kord tuleb kokkutulekule ka välismaalasi. Roosta sõnul ei maksa karta, et kokkutulekule tulijad endast mingit ohtu kujutaksid. Tsiklimehed olevat üle Eesti kõik entusiastid või fännid erinevatelt erialadelt, kellel kokkutuleku ajal politseiga probleeme pole olnud. Eesti erinevatel tsiklimeeste kokkutulekutel on varem osalenud isegi võrrimehi ja ka kohalikel pole keelatud paraadil sõita. Korraldaja sõnul pole seekordki võrrimehed keelatud, kui nad paraadi korrast kinni peavad. (saarlane.ee) vaata lisaks:
LAEVAKOMPANII TIHENDAB ÕLLEFESTIVALIKS GRAAFIKUID
17.07.2003 Saaremaa Laevakompanii täiendab 18.-20. juulini Saaremaal toimuva festivali Õlletoobriga seoses reisijate ootuses Kuivastu-Virtsu liini sõidugraafikut. Laevakompanii klienditeenindusjuhi Anu Lombi sõnul võetakse kasutusele juba jaanipäeval edukalt toiminud süsteem, kus kaks parvlaeva teenindavad graafikujärgseid, broneerimisvõimalusega reise ning kaks jooksvaid broneerimisvõimaluseta reise, sõites ilma graafikuta. "Ka töötavad reedel Virtsu ja pühapäeval Kuivastu sadama territooriumil liikuvad piletimüüjad, kassiiride arv nendel päevadel kokkuvõttes kahekordistatakse", rääkis Lomp. "Isegi kui soovitavale reisile on broneerimiskohad täis, pole põhjust muretseda, kuna lisapraamid ja täiendavad reisid peaksid võimaldama pikema järjekorrata reisida", lisas ta. Kuivastu-Virtsu liinil väljuvad täiendavad reisid reedel,18. juulil Virtsust kell 09.00, 23.00, 01.00, laupäeval 19.juulil Kuivastust kell 10.00, 12.00, 14.00, 16.00, 18.00, 20.00 ning Virtsust kell 11.00, 13.00, 15.00, 17.00, 19.00, 21.00 ning pühapäeval 20.juulil Kuivastust kell 24.00, 01.00 ja Virtsust kell 01.00 ja 02.00. Kuivastu-Virtsu liinil teenindavad graafikujärgselt suured parvlaevad Regula ja Viire, samuti teenindavad liinil parvlaevad Scania ja vajadusel ka Koguva. 4. juulist kuni 31. augustini 2003 on täiendatud ka Rohuküla-Heltermaa liini praamide sõidugraafikut. Reedeti väljuvad täiendavad reisid Rohukülast kell 16.00, 20.00 ja Heltermaalt kell 18.00 ning pühapäeviti Rohukülast kell 16.00, 20.00 ja Heltermaalt kell 14.00, 18.00, 22.00. Reise teeb parvlaev Hiiumaa. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
TOOTJAD ENNUSTAVAD ÕLLEHINNA TÕUSU
08.07.2003 Eesti suurimad õlletootjad ennustavad Euroopa Liiduga liitumisel suhkruhinna tõusu kuni kaks korda. See aga tähendab hinnatõusu tavatarbija jaoks kõikidele suhkrut sisaldavatele alkohoolsetele jookidele. Kohalikud õlletootjad ei näe Euroopa Liiduga liitumisel Eesti õlle suurt ekspordikasvu Kesk-Euroopa riikidesse ja keskenduvad selle asemel naaberriikides turupositsioonide hoidmisele. Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop ütleb, et Eesti õlu on oma kvaliteediomadustelt üks parimaid Euroopas, kuid sellele vaatamata pole lähiaastatel suurt ekspordikasvu loota. Peamise ekspordipartnerina näeb Tartu õlletehas tulevikus ikka Soomet, Lätit, Leedut ning vähemal määral ka Rootsit. Liitumisel Euroopa Liiduga valmistab Tartu Õlletehase juhatajale rohkem meelehärmi fakt, et suhkruhind on seal poole kallim kui Eestis ning sellega kaasneb paratamatult hinnatõus tavatarbija jaoks. "Meie jaoks tähendab see seda, et suhkur kallineb ligi kaks korda. Ja kuna seda kasutatakse karastusjookides, tähendab see et hinnad tavatarbija jaoks tõusevad," ütles Noop. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ei näe võimalikul liitumisel Euroopa Liiduga õlletootmises majanduslikult suuri muutusi. Tema sõnul on Euroopa turg juba täis ning väikeriikide toodangule seal vaba kohta eriti ei ole. Saku õlletehase finantsjuht Tarmo Lehtmets ei loo tuleviku suhtes illusioone ning peab tähtsaks just heade suhete säilitamist Soomega. Kui kaovad piirangud koguselisele välisveole, siis loob see täiendavaid võimalusi.Hetkel on Eesti suurimateks õlle ekspordi sihtkohtadeks 67 protsendiga Läti ning 28 protsendiga Leedu. Importõllest on Soome osakaal 52 ning Ukraina 19 protsenti. (ETV) vaata lisaks:
ÕLLESUMMERIL KÄIS REKORDARV VÄLISMAALASI 
08.07.2003 Umbes 70 000 Õllesummeri külastajatest ligikaudu viiendik oli turiste. Suurem osa oli tulnud Soomest, Rootsist ja Saksamaalt, kirjutab SL Õhtuleht. Tänavusel Õllesummeril käis üle 70 000 huvilist. Elavaim oli läinud laupäev, kui lauluväljakul oli koos öölaulupeo koorilauljatega umbkaudu 25 000 inimest. Kõik ühepäevapiletid müüdi eelmüügist ära. Sellistki asja pole kümneaastase ajaloo jooksul varem juhtunud. Ka viiepäevapileteid müüdi rohkem kui varasematel aastatel ning pensionäride sooduspileteid kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. «Ilmselt tuleb edaspidigi suurem osa Õllesummeri väliskülalisi Soomest ja Rootsist, sest nende riikidega on regulaarne ja tihe laevaliiklus, mis teeb reisimise mugavaks ja odavaks. Sel aastal oli siiski varasemast rohkem külalisi ka Lätist ning Inglismaalt,» kommenteerib Õllesummeri turismiprojekti juht Klen Vanatoa. «Välismaalastele meeldib Õllesummeri just see, et tegu on koguperefestivaliga, kuhu võib kaasa võtta ka lapsed ning kus õlu on ainult osa peost. Soomes on küll igal aastal veinifestivale, kuid oma õllepeo korraldamisega pole põhjanaabrid seniajani valmis saanud. Õllesummer on peaaegu ainus omataoline põhjamaade festival,» lisab ta. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÕLLESUMMER PURUSTAS MOBIILIMAKSETE KÄIBEREKORDI 08.07.2003
Õllesummeriga seoses sõlmis eelmisel nädalal Hansapanga mobiilimakselepingu rekordiliselt 1177 klienti, kes purustasid ka senise käiberekordi. Mobiilimaksete nädala keskmine käive kasvas Hansapanga teatel tavanädalaga võrreldes 19 korda. Panga teatel kasvas ka mobiilimakseid vastu võtvate kaupmeeste arv nädalaga 52 võrra. (PM Online) vaata lisaks:
SUMMERDAJAD JÄTSID PARGI PUUTUMATA
08.07.2003 Ehkki varasemad Õllesummerid on naabruses olevale Kadrioru pargi koristajaile alati peavalu valmistanud, möödusid sellesuvised summeriööd pargile kergelt. Pargi juhataja Ain Järve oli valmis hullemaks. “Olin valmis, et hommikul on silme ees plasttaara meri ja meil tuleb hakata täiendava abijõuga parki koristama,” ütles Järve. “Näpuga ei ole näidata mitte millelegi,” lisas ta. Varasemate kogemuste põhjal teab Järve, et naabrite rahvarohked massiüritused laastavad Kadrioru pargi: ümberlükatud prügiurnid ja pingid, lõhutud vaasid, peenardest väljakistud lilled. “Üks mehepoeg proovis koguni vastistutatud alleepuid Weizenbergi tänaval välja kiskuda,” meenutas Järve. Pargijuhi hinnangul oleks olnud meeldiv, kui nendel päevadel, mil pidu kestab, oleks lauluväljaku ümbruses rohkem politseipatrulle liikvel, mis tagaks nii kojuminejate julgeoleku kui ka Kadrioru pargi ja bussiootepaviljonide terveksjäämise. “Võiks öelda, et olen isegi üllatunud, sest ega see,
mis summeri-alast väljaspool, ei ole otseselt korraldajate
Esialgsel hinnangul külastas Õllesummerit ligi 80 000 inimest. Õllesummeril registreeriti 22 kuriteoteadet, sealhulgas 3 avalikku vargust, 1 röövimine, 4 auto omavolilist kasutamist (nendest 2 omavolilise kasutamise katset), 8 salajast vargust autodest, 6 tasku- ja muud salajast vargust. Tallinna politseiprefektuuri pressiesindaja Rain Uuseni sõnul registreeriti lisaks üheksa salajase varguse infoteadet, mille alusel alustatakse väärteomenetlust. “Nende puhul oli kahju alla tuhande krooni ja inimene ei teadnud täpselt, kas tal varastati näiteks rahakott või mobiiltelefon või unustas-kaotas ta selle ise,” rääkis Uusen. Kohapeal vormistati 42 väärteoprotokolli, nendest seitse olid seotud narkojoobega. Osakonda viidi 13 inimest. Kinni peeti kaks taskuvarast ning kaks Kesklinna politsei-osakonna poolt tagaotsitavat isikut. Osakonda toimetati ning anti vanemate üle kaks alaealist. Neli alaealist anti vanematele üle kohapeal. “Üks laps oli kõigest kolmeaastane,” märkis Uusen. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
KAHE
NÄOGA SUMMER
07.07.2002 Eile lõppenud kümnes Õllesummer on fenomen, mis ehedal kujul näitas eestlaste varjatud ja varjamatuid harjumusi ning hädasid. Ehk: anna vaid võimalus pidutsemiseks, kui eestlastel kaob aja- ja rahataju... Kuigi me pole nõus Eesti karskusliikumise juhi Ignar Fjuki radikaalsusega, peab nõustuma, et eestlastel jätkub alkoholi tarbides ja lustides nii raha kui ka kannatust. Viimast pidi tänavuse Õllesummeri jaoks eriti varuma, sest piletisabad olid pikemad ja aeglasemad kui kunagi varem. Aga sabas seisnud inimesed olid sulnid ja leplikud, mitte sellised nagu kümneid kordi lühemates pangajärjekordades... Kuigi Õllesummeri korraldajad seda eitavad, on tegu kõige klassikalisema joomist propageeriva üritusega. Jutt kultuursest õllejoomisest ja selle kombe juurutamisest on pelgalt möödapääsmatu sõnakõlks. SL Õhtuleht tunnustab Õllesummeri korraldajaid kui suurepäraseid mänedzhere - nad on tabanud geniaalselt nõudluse ja pakkumise kohtumispunkti. Tänapäeva Eestis on sõna «vastutus» küll minetanud aktuaalsuse ja tähtsuse, kuid Õllesummeri korraldajatelt eeldaks seda küll. Kuidas? Äkki saaks lühemalt kui viis päeva? Äkki ikka ei peaks eri vanuses lastele korraldama meelelahutust kõrvuti padujoomisega? Äkki ei peaks televisioonis näitama joomisest otsesaateid? Need põhjendused võivad olla esitatud koolipapalikult ja vanamoelistelt, aga pikas perspektiivis vaadatuna võib-olla see päästaks... (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
WELCOME TO BEER-ESTONIA! 
07.07.2003 Tallinnas möllas taas Õllesummer – ohjeldamatu tarbimispidu, mis külastajate arvult on üle löönud kõik popkontserdid. Vaid üldlaulupidu suudab talle vastu panna. Mullu käis summeril 60 000 inimest ja seda hoolimata tõigast, et viiest päevast neljal kallas paduvihma. Nad jõid veerand miljonit liitrit õlut elik kaheksa pudelit iga inimese kohta. Pistsid kinni 21 tonni liha ja 35 tonni muud toidupoolist. Magustoiduks neli tonni maasikaid. Tunamullu olid ilmad tahedamad ja külastusi koguni 80 000. “Me oleme ilma ja inimeste emotsionaalse otsuse meelevallas,” tunnistab Õllesummeri peakorraldaja Marje Hansar. Kindlaid kohaletulijaid on igal aastal 6000. Nii suur on festivali fänniklubi, kes hakkab juba jõulude aegu (!) korraldajatele nõudlikke kirju saatma. Üks idee eestvedajatest, Riho Rõõmus käis pärast möödunud aasta summerit välja koguni mõtte, et tänavu võiks Õllesummer olla üldrahvalik tasuta kümne päeva pikkune lustimine. Võimalikult paljude külastajate ligimeelitamiseks on festival läinud harali nagu lagedal kasvav kuusk. Seal on eraldi programmid lastele ja veinisõpradele, napsutelk, tivoli. Oma lava on soetanud Postimees ja telgi Hansapank. Ja veel palju muud “huvitavat”. Korraldajate hinnangul moodustavad õllepeo külastajatest üle kümnendiku välismaalased. Koostöös turismifirmadega sõidavad põhjanaabrid busside viisi laeva pealt otse Õllesummerile. Saksa Baieri liidumaad teavad turistid suuresti tema selle pealinnas Münchenis sügiseti toimuva Oktoberfesti õllepeo järgi. Kas sama juhtub ka Eestis? Reklaamiagentuuri Divison loovjuht ja Eesti märgi idee autoreid Rain Pikand ütleb, et välismaalased teavad Õllesummerit üha rohkem ja rohkem. “Kui Õllesummer ja Tallinn (mainealast) koostööd teeksid, leviks teave muidugi veelgi kiiremini. Esialgu puudub minu meelest Õllesummeril oma käekiri, mis on vajalik atraktiivsuse järsuks tõusuks. Lihtsalt - kõvasti õlut, lihtsat toitu ja muud lageda-taeva-alust meelelahutust.” Pikand leiab et Tallinn võiks end vabalt välisturistidele reklaamida korraga nii Surmatantsu festivali kui Õllesummeriga. “Oluline on, et mõlemad oleksid tehtud HÄSTI. Minu meelest peab Tallinn pingutama meeletult kõige nimel, et end reklaamida. Arenguruumi on meeletult, lausa uskumatult palju.” Õllesummeri puhul on levinud kaks eksiarvamust. Esiteks, et ta toob võimsalt kasumit ja teiseks, et selle raha paneb oma taskusse laululava juht Riho Rõõmus. Tegelikult teenis pidu korraldav ettevõte Meediaekspress 2001. aastal 1,4 miljonit krooni kasumit. Mullu oli kasum kehva ilma ja piletimüügi muutunud maksukorralduse tõttu pea poole väiksem. Samal suvel korraldas firma Rocca al Mare vabaõhumuuseumis tasuta perepäeva Jaanik, mis tõi korraldajatele ligi miljoni kroonise kahjumi. Igal aastal on suvise õllepeo arvelt sügiseti korraldatud erootikamessi Sexpeditsioon. Vaid 2000. aastal teenis seksiüritus end tasa ja tõi sisse ka väikese kasumi. Riho Rõõmus aga pole juba kaheksa aastat Õllesummeri omanikeringis. 1995. aastal müüs ta tollal 300-kroonise aktsiakapitaliga ettevõtte maha. Ta ei osanud arvata, et õllepeost kujuneb aastate pärast masse haarav rahvapidu. Rõõmuse asemel on Meediekspressi omanikuks hoopis ühe pisikese lihatööstuse Villemi Lihakaup nõukogu esimees Vallo Paal. Talle kuulub firmast 94 protsenti. Paal on korra Õllesummeri korraldamises kaasa löönud, kuid nüüd tegeleb rohkem firma finantspoolega. “Aasta aega tuleb ikkagi ettevõtet üleval hoida selle nimel, et ehk suvel läheb üritus hästi,” ütleb ta. Aasta ringi on Meediaekspressis palgal üheksa töötajat. Õllesummeri ajaks võetakse tööle lisajõudu, ainuüksi lavade ülespanek ja helitehnika seadistamine nõuavad kümneid mehi. Pea kogu Eesti helitehnika on peo ajaks lauluväljakule kokku veetud. Ürituse ajal on müüjate, turvameeskonna ja kõige teiste asjameestega kokku festivalil rakkes pea 200 inimest. Lisaks abimeeskonna ja esinejate tasudele kulub ainuüksi peoplatsi kujundamisele umbes 400 000 krooni. Suurürituse korraldamisele kulub kokku seitse miljonit krooni. Piletimüügi tulu korraldamist ära ei kata. Eelmisel aastal tõi piletitulu sisse pea viis miljonit krooni. Lisateenistus tuli müügipindade renditasust (4 miljonit) ja reklaamimüügist (1,3 miljonit). Õllesummeri saamisest räägib legend, et reklaamibüroo Kolm Karu juht Olav Osolin soovitas 90-ndate alguses sõber Rõõmusel masenduse peletamiseks vaadata Soome televisioonist õllereklaame. Bändi Vanaviisi muusik ammutas sealt inspiratsiooni oma õllelaulu tegemiseks. Populaarseks saanud laulust kasvas välja festivalimõte. Osolin sai sõbralt nõuande eest 100 rubla. Nüüd kannab Rõõmus juba mitmendat aastat Õllesummeri aukorraldaja tiitlit. “Riho on lihtsalt rohkem tuntud inimene kui ükski teine festivali tegelikest tegijatest. Seni, kui festivali seostamisest Riho Rõõmuse nimega meile kahju ei ole, siis mis meil kui festivali korraldajatel saab selle vastu olla, et Rihot veidi oma huvides ära kasutada ja niiöelda maskotina võtta,” ütleb Hansar. Esimene Õllesummer toimus 1994. aastal Eesti Näituste messikeskuses. Samal ajal peeti kõrval laululaval üldlaulupidu. Õllepeo idee oligi pakkuda jalga puhkama tulevatele laulupeolistele lõõgastumisvõimalust. Samal sügisel käisid Õllesummeri korraldajad esmakordselt kuulsal Müncheni Oktoberfestil. Sakslaste õllepeost sai õpitud, et samamoodi piletivabaks minna pole mõtet. “Kui õlu on seetõttu viis korda kallim, siis see vaevalt Eesti publikut meelitab,” märgib Hansar. 1996. aastal kolis õllepidu lauluväljakule. Täna on Õllesummer lauluväljaku suurim klient ja tuluallikas. Eelmisel aastal maksid õllepeo korraldajad laululavale viiepäevase murutallamise eest pool miljonit krooni renti. Summeri korraldajad tunnistavad, et suvistest üritustest konkurente on palju. Näiteks iga aastaga muutub üha rahvarohkemaks Saaremaal Leisi vallas toimuv Õlletoobri nimeline üritus. Mullu tuli kadakastele karjamaadele kokku 14 000 inimest, kes jõid ära 20 000 liitrit õlut. Samal ajal on mitmed traditsioonilised suvepeod kas juba ajalukku jäänud või ilmutavad allakäigumärke. Kunagine muusikasõprade tippüritus Rock Summer lõpetas pärast kümnendat aastat. Tänavu kümnendat korda toimunud Pühajärve Beach Party võib korraldajate sõnul samuti jääda viimaseks. “Ehk on teistel läinud kehvemini seetõttu, et nende jaoks on esikohal artist ja külastaja on jäetud unarusse,” arvab Hansar. Õllesummeril saavad külastajad manustada kõiki õllesorte, mida Eestis toodetakse ja maale tuua tohib. Tänavu peaks saadaval olema 150 marki. Eesti suurima õlletehase Saku suhtekorraldusjuht Kristina Seimann ütleb, et Õllesummeril osalemine on tema firmale pigem reklaami- kui müügiüritus. “Oma õlletelkide ning täisprogrammiga väljasolek teeb õlletootjatele üritusest ühe aasta kallima ürituse,” ütleb Seimann. (Eesti Ekspress) vaata lisaks:
ÕLLESUMMERI PUBLIKUARV KÜÜNDIS REKORDINI
07.07.2003 Laupäeva õhtul Õllesummeri platsil lõbutsenud rahvamass jõudis väga lähedale summeri kõigi aegade päeva külastajarekordi purustamisele. Pärastlõunal vonklesid piletikassade ees paarisajameetrised järjekorrad. 125-kroonised päevapiletid läksid nagu soojad saiad. Summeri peakorraldaja Marje Hansar ütles, et laupäevane publikuhulk jäi ilmselt siiski alla Õllesummeri kõigi aegade päevarekordile, 30 000 inimest korraga platsil. Nii palju inimesi loeti eelmise aasta summeri laupäeval. Tänavu oli laupäeval platsil kindlasti üle 20 000 inimese, kuid 30 000-ni see arv ei ulatunud. Samas külastas tänavu Õllesummerit viie päevaga ligi 80 000 inimest, mis on väga lähedal 2001. aasta tulemusele, mil loendati 80 000 külastajat. Seega on summer välja roninud mullusest august, mil viie päevaga tuli kokku 60 000 külastajat. Siis segas vihm, nüüd säras viis päeva päike. Laupäeval kannatasid summerdajad vaikselt pangaautomaatide taga, kus raha kättesaamiseks tuli arvestada vähemalt veerandtunnise ootamisega. «Kui keegi elektriarvet maksma ei hakka, siis saame ehk veel täna raha kätte,» kõlas kell kaheksa rahatahtjate hulgas tüüpnali. Tualetti pääses kiiremini, kuid ka siin oli hädalistel sajapealistes järjekordades kannatamine möödapääsmatu. Õllealleel moodustusid sabad isegi õllelettide ette, kuigi õllekraane leidus peaaegu igal meetril. Kui ligi 4000 koorilauljat ja umbes sama palju publikut Õllesummeri öölaulupeoks laulukaare alla kogunes, ei andnud see kogunemine mujal hõrenemisena tunda. Koorid laulsid poolteist tundi, lehvitasid tõrvikuid ja raiusid rusikaid taktis taeva poole. Laululava astmete ette rivvi võtnud õllemüüjate kraanid ei vaikinud laulupeol hetkekski. Öölaulupeo ajal erinevates telkides esinenud Koit Toome ja Ultima Thule ei pidanud publikupuuduse üle kurtma. Ühest paigast teise liikumine nõudis tublisti aega, teed olid inimestest lihtsalt umbes. See oli vesi atraktsioonikorraldajate veskile. Kõikjal, alates autodroomist ja lõpetades benjihüpetega seisid ootajad. 600-kroonised benjihüpped läksid nii menukalt, et isegi pärast summeripäeva ametlikku lõppu ootas paarkümmend inimest veel oma võimalust langeda 75 meetri kõrguselt udusse mähkunud lauluväljaku poole. Laupäeval tuli ühele hüpanud neiule kiirabi kutsuda, sest köis keerdus langemisel keha ümber ning hüppaja sai kriimustada ja muljuda. Pärast arstiabi saamist suutis ta siiski omal jalal liikuda. Üks tõsisemaid Õllesummeri-aegseid intsidente oli teisel õhtul festivaliala kõrval asuva kuuri süütamine. «Pole teada, kas selle pani põlema mõni meilt lahkunud külastaja või keegi teine,» ütles Hansar. (Postimees) vaata lisaks:
MEEDIAARVUSTUS:
PISUT PIINLIK PR-SAADE
«Õllesummer 2003», TV 3, 3. juulil kell 21.30 Sander Silm, ajakirjanik 07.07.2003 Kunagi kümmekond aastat tagasi läksin ma Tartus õllefestivalile. Kõledas ja tühjas plekist angaaris mängis tuimalt bänd, mingid seiskunud silmavaatega võllid jõid süvenenult õlut ning kuskil tantsis mingi paarike. Pori jazzfestivaliga kaasneva joomapeo kirgliku austajana sain ma sellisest eestlaslikust lähenemisest sedavõrd suure hingetrauma, et ei käinud sestpeale ühelgi Eestis peetud õllepeol. Aga vist peaks, sest Tallinna laululaval peetav Õllesummer erineb aastatetagusest kogemusest kui öö ja päev. Et töisel inimesel pole keset nädalat võimalik Tallinna teed ette võtta, siis proovisin kasvõi osaliselt asja ära ajada neljapäeva õhtul TV 3 Õllesummeri saadet vaadates. Etteruttavalt olgu öeldud, et kuigi see oli puhas reklaamsaade, ei vähendanud see minu Õllesummerile mineku valu. Isegi pigem suurendas, sest tahaks ka reede õhtul näha ja kuulata seal esinevaid Genialiste ja Oorti ning süüa ohjeldamatult liha. Oma eesmärgi saade seega täitis. Kuid ikkagi oli nii, et ma ei saanud Alex Lepajõe ja Piret Järvise juhitud saadet vaadates kuidagi piinlikkustundest üle. Ühtpidi oli kõik hästi, korralik kaameratöö ja ega ka intervjuud igavad olnud, aga viis, kuidas neid serveeriti, oli diletantlik. Nimelt oli story üles ehitatud sellele, et Järvis ja Lepajõe pidid Õllesummeril kokku saama, aga ei saanud, nii ajasid nad kõik see aeg teineteist taga ja selle otsimise käigus trehvasid intervjueeritavatega. Eks ta ole, mis kandvat liini sa ikka PR-saate jaoks välja nuputad. Aga üritada võiks, sest neljapäeva õhtul jäi igatahes mulje, nagu oleks TV 3 tööle võtnud noorte reporterite ringi liikmed. (Postimees) vaata lisaks:
KAMBAS
JOOMISE KOHUSTUS
Andres Põld 06.07.2003 Nii. Nüüd on see taas käes. Õllesummeri aeg. Aeg, millal me ennast taas kollektiivselt purju joome. Ennast individualistideks pidavad eestlased miskipärast armastavad selliseid kambas joomisi. Äsja oli jaanipäev, Pärnus kaks joomise- ja söömiseorgiat korraga, aga ega me väsi. Kui hüüab pasun ja kutsub lauluhääl, siis tuleb jälle minna. Õllesummeri reklaamijad on oma tööd osavasti teinud – massijoomisest mitte huvitatutele tekitavad nad mulje, et kõik, kes vähegi eestlased on, on just need, kes on juulikuu algusepäevad lauluväljakul, kus voolab õlu ja ilmselt tibake viinagi. Aga miks see on nii? Kordan veel kord: kummaline, et eestlased, kes muidu teist inimest oma lähikonnas hästi ei talu, tahavad koos jaurata ja napsi võtta. Pigem on ikka nii olnud, et igaüks paneb ise oma peo püsti. Aga nüüd siis sedamoodi. See on suur kultuuriüritus, ütlevad korraldajad. Justkui alternatiivne laulupidu. Ja inimestele õllejoomise õpetamine. Aga see vist on enesepetmine. Sest tegelikult on tegemist ikkagi joomapeoga, kus natuke ka vaimutoitu pakutakse. Lastakse laulukooridel, rahvatantsijatel ja ansamblitel esineda. Aga ega mul tegelikult Õllesummeri vastu midagi pole. See on iga inimese enda valik, kuidas ta oma suvepuhkust veedab. Kui teile meeldib oma raha võimalikult kulukalt kulutada, siis palun. Maksate sissepääsu eest hunniku raha, lisaks veel hirmkallid õlled. Nüüd on veel ka kangema kraami müügipunktid, et kui õllest pea uimaseks ei lähe, siis saab teravamat peale võtta. Tahan öelda, et see, kes Õllesummerilt kultuuri otsima läheb, võiks seda pigem otsida Eesti maakondadest, sõita näiteks kasvõi meie ühte lahedamasse kohta Lahemaale Viinistusse, kus on imepärased rannamaastikud ja suurepärane kunstikogu Jaan Manitski muuseumis. Aga miks mitte sõita Hiiumaale. Seal on tore tibatilluke linn Kärdla, mitu imestamisväärset tuletorni. Ja mõne õlle võib ju ka kaasa võtta. Et ei peaks ühiselt läbustama. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
BRITI EURORÄNDURID ÕLLESUMMERIL SUMISEMAS
06.07.2003 Lõuna-Inglismaalt pärit Robert ja Glenys Hayward sattusid Õllesummerile täiesti juhuslikult ja leidsid eest enda sõnul meeldiva sumina. «Noored mängisid just siinsamas jazzi. Nii vahva,» ütles Glenys. Samal ajal uurisid nad oma A. Le Coqi topse ja imestasid, miks peab populaarsel Eesti õllel olema prantsuse nimi ning miks on Eestis kombeks suunaviitadega koonerdada. Rändurite jutu järgi torkas isegi turismiinfopunkti viit neile silma alles kümmekond meetrit pärast seda, kui nad olid suutnud punkti ilma viidata üles leida. Prantsusmaalt ringiga läbi Euroopa rändamine võtab Haywardidel kokku neli kuud, millest praeguseks on kodunt ära oldud kaks. Nii pikk automatk on paaril esimene, küll aga on nad tavaliselt suviti jahiga mitu kuud merel. Nüüd on vana jaht müüdud ja uus pole veel pärale jõudnud, seetõttu olidki Haywardid sunnitud kuivale jääma. Pikal reisil on nad õlle kohta juba üht-teist kuulnud. «Kas mitte Tshehhis ei räägitud, et nemad leiutasid õlle?» küsib Robert. Naine parandab, et juttu oli vist siiski pilsner-tüüpi õllest. Õllesummerile lubavad Haywardid jääda nii kauaks, kuni neid peaks tabama igavus. Sadamasse jäetud autos saab pea õllest selgeks magada. Järgmisena võtab paar sihikule Soome. (Postimees) vaata lisaks:
ÖÖLAULUPEOL SAABUB SÜNNIPÄEVASUMMERI TIPPHETK
06.07.2003 Tuhanded Eesti koorilauljad ei uha laulupidude vahepeal niisama tuimalt proovi teha, selle asemel harjutavad laulukoorid Võrus ja Setumaal, saartest rääkimata, usinasti igasuviseks Õllesummeri öölaulupeoks. Eilse seisuga (04.07 EBG)oli öölaulupeole tulekust teada andnud 115 koori ühtekokku enam kui 4000 lauljaga. Viimasele minutile jäänud teatajad tõid neile arvudele veel lisa. Valmistumine öölaulupeoks algab tegelikult juba oktoobris, kui valitakse välja tuleva suve laulud. Osa tuntud seltskonnaviiside staatusest laulupeole jõudvaid laule vajab koorile seadmist. Kui need kaks tähtsat etappi läbi, paneb Õllesummerit korraldav Meediaeks-press kooridele posti ümbrikud nootidega ning öölaulupidude laule võib harjutama hakata. Märtsis algab laulupeole registreerimine. Kui kogu see kooride vägi täna (05.07 EBG) laulukaare alla kooslaulmist harjutama koguneb, ei erine see suurt neist proovidest, mis laulupeole eelnevad. Ainult et viimasel «Jää jumalaga, Manni» ette ei kanta. Kell üks hõivab lauljate vägi Raekoja platsi ning dirigendipulti hüppab Tarmo Leinatamm. Enne rongkäiku lauldakse suu kolme lauluga soojaks. Edasi liigub rongkäik Ahtri tänavale parklasse, kust pööratakse Narva maanteele. Puhkpillid müristavad kaarikust marsse, teine samasugune kaarik sõitmas rongkäigu lõpus - nii suunduvad peolised lauluväljaku poole. Niigi umbes Tallinna liiklus satub laulupeo ajal veel suuremasse segadusse. Rongkäigu saabumine lauluväljakule peaks langema samale ajale summeri väravate avamisega. Öölaulupidu läheb lahti kell üheksa õhtul. Dirigentide nimistu on laulupeo vääriline - Peeter Saul, Urmas Sisask, Ahto Nurk, Raul Talmar, Toomas Voll ja Tarmo Leinatamm. Saadab Tallinn Brass Jüri Leiteni juhatusel. Traditsioon nõuab «Õllepruulija» ajaks dirigendipulti Õllesummeri aukorraldaja Riho Rõõmuse. Õllesummeri meeskond on sünnipäeval loobunud eestlauljatest, keda mõnel varasemal öölaulupeol on kasutatud. Kuues öölaulupidu, kus Õllesummeri 10. sünnipäev saab täistuurid, tuleb veidi rohkem traditsioonilise laulupeo moodi. Seetõttu ei leia tänavu repertuaarist «Juulikuu lund» ja Smilersi hitte. (Postimees) vaata lisaks:
ÕLLEPRUULIJAD AVASID PRUULIKOJAS RESTORANI JA MUUSEUMI 04.07.2003 
Juba sillalt paistavad silma tumesinised päevavarjud, mis pruunide laudade kohal laiuvad ja kollase pruulikoja taustal istuma kutsuvad. Jõekalda-äärne erkroheline pügatud muru annab tunnistust õlletehase territooriumil valitsevast heakorrast. Krahv Karl Friedrich von Rehbinder, kes 1820 Saku mõisa aeda, jõe kaldale, rajas õlleköögi, ei võinud uneski näha, et ta 183 aastat hiljem muuseumiseinale pildina põlistatakse. 18. juunil oli vanas hoones rahvarohke. Restaureeritud pruulikojas avati
õllerestoran ja muuseum. Hämaravõitu ruumis, kus omanäoline
vaskse katusega baar ja seinal heliinstallatsiooniga vanaaegne telefoniaparaat,
said külastajad degusteerida õllesorte ja oma arvamuse kirja
panna. Telefonist kuuldus hr Krügeri saksakeelne kõne. Nimelt
tellis ta õllevabrikust Saku Pilsnerit ja Saku Kabinetti. Siin saab
maitsta head õlut otse tehasest.
Õllepärastlõuna sündmused tipnesid esimese õllemuuseumi avamisega Eestimaal. Valgusküllases avaras muuseumitoas esitasime mõned küsimused Kristjan Rabale, kes on näituste korraldamise kuraator. Kus tuli mõte muuseumi loomiseks? Tehas oli jõudnud äratundmisele, et ajalugu tuleb välja panna. Idee alge tuli sisekujundajalt Priit Põldmäelt, see oli viimne minut, tänu temale ei lükatud seda hoone osa kopaga kokku. Millest peale hakkasite? Meil oli toeks ja abiks Heino Gustavsoni tänuväärne uurimus, sealt saime põhiandmed ja tekstilise materjali. Lisa hankisime arhiividest. Materjali kogusime keskpõrandale kokku. Kas ainult Gustavsoni? Kasutasime ka andmeid, mis muuseumides ja arhiivides olemas. Kaua võttis aega muuseumi rajamine ja kes materjali n-ö kunsti valas? Umbes aasta. Näituse sisekujunduslik osa on ASilt Joonprojekt, Agnes Haljas ajaloolasena kirjutas tekstid. Kõik see toimus minu kui ajaloolase valvsa silma all. Küsitlesime ka õlletehase endisi töötajaid, kes praegu veel siin toimetavad. Nüüd kui materjal on väljas, ootame mälestusi, veaparandusi ja vahvaid kommentaare. Muuseumi rajamine on pidev protsess. Mida rahva käest koguti? Cardo Remmeli juubeliks toodi suur osa suurepäraseid eksponaate. Toodi veel vanu dokumente, ajaleheväljalõikeid, pudeleid. Saime üles panna tehase arenguloo ajaloolise kronoloogia. Muuseumi seinal on tahvel esemete, dokumentide jm. annetajate nimedega. Seintel on õlle tootmise pikk ajalugu, sekka pakendid, pudelid jm. Muuseumi avamist vürtsitas humoorika jutuga näitleja Sepo Seemann. Avasõnad ütles peadirektor Cardo Remmel: “Kallid külalised, õllekultuuri edasikandjad. Aitäh, et saite aega tulla ja aluse panna Saku õlletehase muuseumile. Eksponaatide jaoks on veel ruumi. Muuseumi tegemine on pikk ja keeruline protsess. Nagu muuseumi tegemine on pikk protsess, on ka õlletegemine pikk protsess. Õlut on tehtud pikka aega juba vanade sumerite juures ja Eestiski, nagu tunnistavad fotod. Õllel on palju sõpru ja õllel on palju vaenlasi. Õhk on õlle vaenlane, pärmi halb kvaliteet on õlle vaenlane, ka on tundmatuid vaenlasi, nagu mikroobid ja bakterid. Nii on ka õlleäris palju vaenlasi, nagu ametkonnad. Õlle vaenlased on ka kõiksugu liikumised, mis ütlevad, et see ei ole hea. Hea meel on sellest, et Saku õlletehasel on õnnestunud ühe asja loomine, mis otseselt ei ole seotud äriga., vaid mis peaks jätma jälje selle äri ajalukku. Taastati üks hoone, millel ei olnud tulu toomise eesmärki. See oli mõeldud selleks, et ka tulevased põlvkonnad, olgu nad siis euroliidus või mitte, saaksid aru ja aimu, kuidas selles kohas õlut tehti. Tänan kõiki, kes panid siia oma vaeva. Erilised tänud meie õllemeistritele, kes teevad head õlut ja ka see muuseumi eripruul on hästi välja tulnud. Kui keegi mulle ütleks, kuidas muuseumi avada?” Sepo Seemann: “Tavaliselt avatakse õllemuuseum nii, et hakatakse õlut jooma. Ja kann tuleb lasta ringi käima, esimese sõõmu võtab Cardo ja siis poiss-tüdruk, poiss-tüdruk.“ Ja Cardo Remmel avab punsukraani, kust kannu voolab vahutav punakas õlu, pruulitud just selleks pidulikuks sündmuseks. Vallavanem Sven Kesler: “Mul on jõe teiselt kaldalt au sõna võtta. Kui varem oli mõis ja tehas üks, siis nüüd on mõis teisel pool kallast. Üle jõe tuleks rajada sild, et takistamatult pääseks üle nii siia- kui sinnapoole. Tahan tõsta toosti õlle ja kultuuri terviseks. Täna on õlu ja kultuur siin kokku saanud ja ma loodan, et nad jäävad ka kokku.” Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann: ”Õllemuuseum annab nüüd võimaluse suuremal hulgal ekskursioonigruppe vastu võtta ja Eesti õllekultuuri, tehnoloogiat ning toodangut laiemalt tutvustada. Peamised huvilised on turismigrupid ja spetsialistid Lääne-Euroopast, samuti Ameerikast, Austraaliast ja Venemaalt.” Loodame, et õllemuuseum ja pubi ühe katuse all aitavad Eestimaal kaasa õllekultuuri arengule, millega kaasuvad kombed, uskumused ja laulud. Saku Pruulikoja õllemuuseum on avatud iga päev k 12–17, pubi iga päev k 12–23, nädalavahetustel kuni k 2ni. (Saku Sõnumid) vaata lisaks:
SAKSLASED VÕTSID ÕLLESUMMERI AJAKS PUHKUSE
04.07.2003 Reklaamvoldik Õllesummeri tutvustusega, mis kahe aasta eest Läänemere-reisil juhuslikult näppu jäi, on põhjus, miks viis Saksa veoautojuhti otsustasid mõned tänavusuvised puhkusepäevad Tallinnas veeta. Hannoveri mehed Wieland Knoop, Bernd Pöhler, Dirk Pape ja Frank Schröder ning kuulsa Oktoberfesti-linna Müncheni asukas Ralf Schulz seadsid oma reisi eesmärgiks kuni pühapäevani kestva Õllesummeri. Vahetult pärast festivaliala väravast sisenemist ei suutnud kauged külalised kohe valida, millist pakutavat marki eelistada. «Sadu õllekioskeid ja me ei osta midagi?» jõudis üks neist küsida. Hetk hiljem olid nad moodustanud järjekorra Sillamäel toodetud Müncheni õlle leti taga. Valik langes tumedale. «Schmeckt gut!» («Maitseb hea!») kiitsid sakslased pärast esimest sõõmu. (Postimees) vaata lisaks:
ÕLLETOOTJA BALTIKA TUNGIB BRITI JA PRANTSUSE TURULE 04.07.2003
Hartwalli aktsiate omandamisega Baltic Beverages Holdingu (BBH) suuromanikuks saanud Scottish & Newcastle viis Venemaa juhtiva õllebrändi Baltika Suurbritannia ja Prantsuse urgudele, kirjutab Kauppalehti. S&N-i teatel moodustab see osa firma strateegiast muuta kohalikud õllemargid rahvusvaheliseks. Shoti firma hinnangul on Venemaal 13-protsendilist turuosa omav Baltika «märkimisväärne bränd» ja Euroopas suuruselt teine õlle kaubamärk. (BNS) vaata lisaks:
ÕLLESUMMER
AINA NOORENEB
04.07.2003 Eksib see, kes arvab, et kümme aastat on Õllesummeri kõhtu tublisti kasvatanud. Õllesummer läheb aiva nooremaks. Ja kaunimaks. Ja naiselikumaks. Ei pea olema pime, et märgata, kes moodustavad summerdajate põhijõu. Need on noored neidised. Tätoveeringutega ja ilma. Atribuutikaga ja ilma. Päikese käes pärlendavate õlletopsidega ja ilma. Kõiki kehakumerusi paljastavate T-särkidega ja... liibukatega. Vähemasti Õllesummeri teise päeva pärastlõunal jäi mulje, et enamik põhikoole on otsustanud koolilõpu klassiekskursiooni õllesummerile teha, kusjuures poisid karistuseks koju jätta. Kuhu on kadunud tõsised õlletaadid, küsis hing sees? Aga võib-olla ajavad nad oma kogukad kehad lagedale alles õhtuhämaruses. Nii paistsidki rahva seas enam silma sõbrannadest väikelasteemad, tited piiksumas kõhul, mammad, lapsed rattaga kõrval vuristamas ja teismelised noored. Ja nagu teadmainimesed rääkisid, oli ennast tublisti laiendanud lastnurk. Nii nagu teater peab kasvatama oma noort vaatajat, peab seda ka Õllesummer! Ja õlle kõrvale pakuti mida tahes. Peale armeenia shashlõki ja suhkruvati folki ja midagi käredamat. Või ekstreemsemat. Kummipaelahüppeid näiteks. Ja ühe põõsa vilus oli avatud sekspood. Aga kokku oli rahvas kuidagi hästi rõõmus ja rahulik. Hakka või uskuma Riho Rõõmuse juttu, et summer on õllekultuuri kasvataja. Ent kuna mulle oli eilne õllene õhtupoolik esimene Õllesummeri kogemus, siis kardan, et öötunnid seda roosat mälupilti tublisti tumestada võiksid. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
VATSAKESTE
MÕNUPIDU
Anti Liiv, psühhiaater, Keskerakond 04.07.2003 Tänavu tähistavad huvilised kümnendat korda saksapäraste juurtega rahvuslikku õllepidu. Arenguhoogu jätkub - seda torgib tagant õlletootjate majandushuvi. Kas ei tunta tänast lauluväljakut 50 aasta pärast kui etniliste eestlaste ürgset kultuslikku õlleplatsi, kuhu euroturistid saabuvad kohalikku kultuuri ja kombeid kaema? Sajandeid tagasi oli asjal ka meditsiiniline tähendus. Ajal kui torudesse peidetud joogivee tarnimine oli Eestis veel tundmatu (kaevgi oli toona kõrgtehnoloogiline saavutus). Käimlad veelgi tundmatumad (neid hakati eestlastele visalt soovitama alles Pätsu aegu), mistõttu ihusaadused ja rotid olid isegi Tallinna tänavail sõbralikult segi. Ja seetõttu levisid sageli surmavad nakkushaigused. Eks kustutas siis kääritatud õlle manustamine noil aegadel sündsalt janu ega levitanud tollase vee tavalisel viisil kõiksugu jälke kõhulahtisusi põhjustavaid eluohtlikke pisilasi. Janukustutuse eesmärgil võinuks muidugi tarbida ka veini. Kuid nagu pajatas Prantsuse-Saksa piiril elav asjatundja kohalike veinimõisate tutvustamisel, kustutati rikastel aegadel janu veiniga (seda kitsidusest vahel ka veega segades - andis enam välja), vaesematel aga - õlut. Põhjus on lihtne - õlletootmine on odavam. Tasapisi jaguneski pisilastekartuses janukustutamine sedasi, et rikkamad said endale lubada hõrgutavaid veine, vaesemad - sõjasulasteni välja - pidid aga leppima õllega. Usutavasti pandi juba noil ammustel aegadel tähele, et mõnele vennikesele kipub joovastava joogi ammutamine elu põhitegevuseks saama. Erinevalt tänapäeva südamlikust sotsiaalabist ja liikluspolitseist näitas toona eluturg sellisele vennikesele üsna pea koha kätte. Veiniga liialdaja vaesus, õllejommis sõjasulasele selgitas ellujäämise algtõdesid vastase mõõk. Sestap olid juba toona janukustutamise kõrval ütlemata tähtsad joomiskombed. Et joovastavat jooki mitte liiga kähku ja ülemäära manustada ning seejärel laua alla plartsatada. Ilmekaim tänini säilinud näide on - jällegi saksapäraste juurtega - korporantide joomakombestik, kus tähtsal kohal laulud, kõned ning vaoshoitud õllenaljad. Tõsi, tööõnnetusi juhtus neilgi, kuid peenutsevalt ei öeldud, et korporant olnuks silmini lakku täis, vaid ta väsis. Ning siis oli juba rebaste kohus osutada äraväsinule hädatarvilikke sotsiaalteenuseid. Õllejoomisel (mida reklaami toel harrastab keskmine eestlane ligi kuue ämbri jagu aastas) on etnilisele eestlasele kolm põhiprobleemi. Esiteks. Inimene kallab endale õlut sisse enam kui nõder aju kannab. See on eestlastele tõsine eksistentsiprobleem. Oleme Euroopas tunnustatud kui joodikud. Kokkupuutel euroopaliku kultuuriga levib liigne alkoholi tarbimine peamiselt alaväärsuskomplekside all kannatavatel ja madalama kultuuritasemega etnilistel gruppidel. Sama probleem on näiteks ka paljudel Siberi elanikel. Meiegi ei tarbi toostide vahele mõõdukalt alkoholi mitte südamerõõmust, vaid kiirustame end silmini täis kaanima salapärase eksistentsiaalse hingevalu tõttu. Teiseks. Õlleneelaja neerud tegutsevad enamasti paremini kui tema aju, mistõttu on spetsiifiline õllekusila massiliste õllejoomingute puhul hädavajalik. Selle puudumisel tapab reklaamivaimustuses õllejooja oma ihuhädade väljapaiskamisega ära isegi kohalikud sipelgad. Pahatihti pole aga Eesti õllekusilad ikka veel vajalikus kauguses ja puhtuses. Kolmandaks. Pikemaajalistel ja suurematel õllejoojatel (eriti meestel) kasvab ette vedelast valgest lihast vatsake, mis üle püksirihma kaugele ette rippudes-õõtsudes vaevalt meenutab ajakirjade värvilistes reklaamides näidatud sportlikke naistelemmikuid. Suplemisaegu pooljoobnuna vetteplartsatav päevitumata naha, lainetava õllevatsaga kahekümnendates eluaastates teenelisest õlletarbijast meesisik on paljudele vallalistele naistele vististi erootiliselt tülgastav jälkus. Vaevalt üle pruudi - ja voodiääre - laialivalguv vedel-higine rasvaliha iibele positiivselt toimib. Õllerõõmud, -laulud, -kombed on euroreferendumieelse Eesti tänase elu osa. Iseäranis selle, kes priske õllepunnukesega nende himude suunast naistele silmanähtavat märku annab. Inimeste rõõmud Eesti üürikeses jahedavõitu suves on õnneks erinevad. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
VESI-KSÜLOFON ESITAB KLAASPUDELITELE UUED NÕUDED 
04.07.2003 Pianist Sven Kullerkupp ehitab vesi-ksülofoni, et koos Olav Ehalaga võistelda maailma esimestel Vesi-heliredelite MM-il ning anda ühine kontsert veefestivali Watergate ajal Pärnu jõel. Kullerkupu sõnul on vesi-ksülofoni näol tegemist unikaalse muusikariistaga, kus kasutatud erinevaid klaaspudeleid. «Tegemist on peamiselt alkohoolsete jookide taaraga,» tutvustas Kullerkupp loodava pilli põhikomponente. «Muud joogid on tavaliselt plastikust või papist pakendites.» Muusik imestab ka sarnaste pudelite erinevate kõlade üle. «Suur vahe on kahe konkureeriva firma õllepudelitel - ühed on väga hea kõlaga ja teised ei kõlba üldse.» Kõige kõrgemaid noote saab mängida Kullerkupu sõnul aga Itaaliast pärit veinipudelitel. «Itaalia on Itaalia, isegi pudelid on seal musikaalsed,» tõdes ta. Pill on Kullerkupu sõnul suur ja tuuakse Pärnusse mitme eraldi osana, mis kohapeal kokku monteeritakse. Pärast kontserti pannakse vesi-ksülofon oksjonile. Festivali teisel päeval toimuval kontserdil tuleb esmaettekandele spetsiaalselt klaverile ja vesi-ksülofonile loodud oiginaalteos "Solfedzho". Lisaks kõlavad uued muusikapalad nii Olav Ehala kui Sven Kullerkupu valmivatelt kogumikelt. (PM Online) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS HAKKAB TOOTMA EUROÕLUT? 
03.07.2003 Ilmselt on niigi tihedalt asustatud Eesti õllemaastikule varsti oodata tublit täiendust. Sügisese Euroreferendumi lähenedes on igati paslik toota temaatiliste siltidega varustatud humalajooki. Kas seda ka Leedu eeskujul peaaegu tasuta jagama hakatakse, pole esialgu teada. Eesti Patendiameti andmetel on Saku Õlletehase AS 14.05.2003 esitanud kaubamärgi “EURO Õlu” registreerimistaotluse. * Oletatavat "Euro Õlu" sildi pilti näed ülal asuvale väikesele pildile klikkides >> (EBG) TÄIENDUS!
Saku ei ole otsustanud hakata Euroõlut Eestis müüma. BBH grupi siseselt on Euroõlu välja töötatud ja registreeritud või registreerimisel erinevatel turgudel kaubamärgi kaitsmise eesmärgil. BBH-s toodetakse ja müüakse Euroõlut väga edukalt Leedus, kus hiljuti toimus referendum. Kuna Sakul on BBH Balti tehaste ainuke purgivillimise liin, siis vajadusel on Saku Õlletehas valmis vastavat purgitoodet Balti tehaste koostöö eesmärgil valmistama hakkama. Hetkel valmistab Saku mitmeid purgiõllesid ning purgisiidrit Läti ja Leedu tehastele ja turule. vaata lisaks:
EESTIS NAPIB PAKENDITE TAGASIMÜÜGI VÕIMALUSI 
03.07.2003 Eestis jääb lähiaastatel saavutamata Euroopa Liidu püstitatav eesmärk suunata taaskasutusse 60 protsenti pakenditest, sest pakendite äraandmise võimalusi napib. Praegu saab Eestis tagasi müüa peamiselt klaas-, plast- ja plekktaarat, ülejäänud pakendid tuleb inimestel kas põletada või prügimäele saata. Taara kokkuostu pärsib ka asjaolu, et selle eest makstakse vähe raha. Näiteks õllepudeli hind küünib eri taarapunktides krooni kanti, plastpudeli ja plekkpurgi eest makstakse sõltuvalt suurusest aga vaid kümme-kakskümmend senti. Pakendiliidu juhi Ahto Hundi sõnul ostetakse elanikelt kokku ikkagi vaid neid pakendeid, mis ennast ka majanduslikult ära tasuvad. Seetõttu polegi loota, et inimesed hakkaksid taarapunkti viima näiteks piima- või mahlapakke, sest selle eest saadav kümmekond senti ei vääri nende puhastamise ja vedamise vaeva. Samal põhjusel pole ka kokkuostjad sellistest pakenditest huvitatud. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna spetsialist Pille Jõekaar ütles, et riik ei saa kuidagi sundida ettevõtjaid pakendeid kokku ostma, sest see tähendaks sekkumist äritegevusse. Ainus abinõu, mis paneb kedagi kokkuostust huvituma, on pakendiaktsiis, kuid praegu kehtib see vaid karastusjookidele ja alkoholile. Ettevõtetel on võimalik aktsiisi maksmisest vabaneda, kui nad ostavad ise või lepinguliste partnerite kaudu kokku 60 protsenti enda pakenditest. Asjatundjate sõnul kipub see tegelikkuses aga välja nägema nii, et ettevõtted esitavad küll paberid 60 protsendi määra täitmise kohta, kuid nende õigsust pole võimalik kontrollida. Hundi sõnul läheb Eestis reaalselt taaskasutusse vaid 15 protsenti pakenditest. «See number on hinnanguline, sest seadused sätestavad taaskasutamisele küll nõuded, kuid ei määrata organit, kes nende täitmist kontrollib,» lisas ta. Kehtiva pakendiseaduse järgi pidi Eestis juba 2001. aastaks taaskasutusse minema 50 protsenti pakenditest. «Seni pole selle protsendi reaalset suurust keegi kontrollinud,» nentis Jõekaar. Keskkonnaministeeriumil on kavas kirjutada mõned meetmed sisse uude pakendiseadusesse. Jõekaar ei soovinud eile Postimehele öelda, milliseid meetmeid on välja pakutud, kuid mainis, et üks võimalus oleks tagatisraha sisseseadmine. Tagatisraha süsteemi võib võrrelda Skandinaavia maades jamujal Euroopas levinud korraga, mille järgi peab inimene lisaks toote hinnale tasuma ka teatud summa pakendi eest, hiljem pakendit tagastades saab selle raha aga tagasi. Tagatishind kirjutataks juba toote sildile ning see oleks igal pool sama. Hind peaks olema nii suur, et inimestel tekiks huvi pakendid poodi või kokkuostupunkti viia. Suurpoed taarat ei osta Eestis saavad inimesed taarat viia reeglina vaid võrdlemisi räpastesse taarapunktidesse, sest siinsetest suurpoodidest on taaraautomaadid mõnel üksikul. Näiteks on taara vastuvõtuautomaadid olemas mõnes Selveris ning Citymarketis. Seal saab aga ära anda vaid mõnda liiki pudelit ning vastu ei saa selle eest mitte raha, vaid tsheki. A-Selveri arendusdirektori Maiu Nageli sõnul kohtab taaraautomaate kauplustes harva seetõttu, et inimestel puudub lihtsalt huvi nende kasutamiseks. «Tõenäoliselt on küsimus taara hinnas, mis ei ole veel piisavalt kõrge,» rääkis ta. Ta viitas ka asjaolule, et suurema osa taarast toovad kokkuostu mitte selle tekitajad, vaid niinimetatud asotsiaalid, kes kauplusesse taarat realiseerima ei tule. Seda, et taara eest antakse automaadist raha asemel tshekk, Nagel vähese huvi põhjuseks ei pea. «Inimene, kes tuleb poodi taarat tooma, teeb tõenäoliselt asja ka kauplusesse ning vaevalt tal midagi rahata arveldamise vastu on,» ütles Nagel. Pakendite taaskasutamine ELi riikides aastal 2001:
(Postimees) vaata lisaks:
JUTUJOOGI
LAAT
Rainer Kerge 03.07.2003 Proloogina olgu kõigepealt sõnaseletusena mainitud, et õlle all mõtlen ma odrajooki, mille kangus jääb viie protsendi piiresse, pügal alla-üles kaasa arvatud. Lahjematel pole enamasti maitset ja kangemaid võib pruukida pudel-kaks uudistamiseks või - kui juhtub tumedamat karva olema - kõhutäiteks. Mitte aga pikalt ja mõnusalt istumiseks. Õlu mulle maitseb, salata seda on keeruline. Ka enamikule mu sõpradele-tuttavatele läheb seesinane jook hästi üles. Kui kannukesi jätkub ja kiiret pole, võib õlut rüübates veeta mõnusaid tunde - õlu on hea jutujook. Saad õhtul sõbra-paariga kõrtsis või köögis kokku, rüüpad, räägid, vaidled, ja lähed mõne tunni pärast rõõmsalt koju. Kõht täis, kümmekond pudelit targem. Kummatigi ei tea ma oma tutvusringkonnast kedagi, kes väga rõõmsalt Õllesummerile läheks. Kõhuinimene Sinijärv lubas läbi astuda ja uusi sorte maitsta, samuti kiidab ta, et sel ettevõtmisel on parim labase toidu valik Eestis. Kultuurileht Sirp olla akrediteeritud vähemalt kolmes isikus. Ka teatas üks tuttav neiu, et mida põrgut - kui õhtul pole tühjagi teha, vaat lähen jah summerile. Karusselliga sõitma. Karikaturist Varustin ka kurtis, et peab minema, ise hea meelega ei kipuks. Mina ei vaata summeri poolegi. Sest - laadad, laulupeod ja suured pulmad on küll toredad, aga ei üle mõne tunni. Siis tahaks juba kuhugi kõrvalisemasse paika põigata ja kannukese võtta. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ÕLLESUMMER
NIHUTAS USA SAATKONNA PIDU
03.07.2003 Ameerika saatkond Eestis võttis Iseseisvuspäeva puhul külalisi vastu 4. juuli asemel kolm päeva varem, sest õigel päeval oleks vastuvõttu USA suursaadiku residentsis häirinud Õllesummeri kära, kirjutab Eesti Ekspress. Ameerika Ühendriikide saatkonna pressiesindaja Thomas Hodges põhjendas vastuvõtu lükkamist 1. juulile päev hiljem alanud Õllesummeriga. Saatkond arvestas, et vastuvõtule saabuva ligi tuhande tähtsa külaliste jaoks võinuks 4. juulil tihe liiklus lauluväljaku ümbruses valmistada ebamugavusi. Samuti kardeti, et õllepeolt kostuv vali muusika ja tuhandete õllesõprade hääled võivad häirida pidu naabruses asuva residentsi õuel. (PM Online) vaata lisaks:
ÕLLETEHAS KUTSUB KESVAMÄRJUKESE AJALUGU KAEMA 
02.07.2003 Alates eilsest ei püüa Tartu õlletehase punane linnasetorn mitte ainult tartlaste ja linna külaliste pilke, vaid ootab neid ka oma sisemusse, kus õlle ja tehase ajaloole on pühendatud viis korrust. Juba maikuu hakul lubas Tartu õlletehase juhataja Tarmo Noop, et pärast jaanipäeva saab õllemuuseum valmis. Saja-aastase linnasetorni kehas külitas juba siis hulk tulevasi eksponaate, kuid muuseumi rahvale vaatamiseks sobivast näost võis vaevalt aimu saada. Eile, juulikuu esimesel päeval, sai Noobi antud sõnapidavus silma- ja käegakatsutava kinnituse - linnasetorni viie korruse 400 ruutmeetrit pakuvad õllesõpradele ja muidu huvilistele vaatamiseks ligi 300 eksponaati. Palju ei jäänud puudu, et A. Le Coqi kesvamärga tootev Tartu õlletehas oleks saanud valmis esimese õllemuuseumi Eestis. Saku õlletehas jõudis siiski ette, Saku Pruulikoja nimeline õllemuuseum avati 18. juunil. Tartu õllemuuseumi rajamist toetanud Olvi Fondi esimees Erkki Sonninen märkis pidukõnes, et esimene Soome õllemuuseum avati fondi toel alles 1988. aastal. Nüüd jõudis kord Eesti ja Tartu kätte. Ühtekokku kulus õllemuuseumi ruumide renoveerimisele ning ekspositsiooni loomisele kolm miljonit krooni, millest suurema osa andis seesama Olvi Fond. «Kuigi mõneti võiks selle pärast ka piinlik olla, on mul tegelikult hea meel, et ilma ühegi kroonita riigi poolt on selline muuseum võimalikuks saanud,» sõnas avamisel viibinud kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. Muuseumitorni sisenedes satub külastaja vastamisi pärmikasvatussüsteemi vasksete torpeedode ja punase tuletõrjepumbaga. Trepimademe kõrval seisavad ulmelise väljanägemisega klaastorud. Ühes hiigelsuures torus mullitab läbipaistev vedelik, teiste põhjas lebab täiesti rahulikult midagi rohekat, pruunikat ja kollakat. Need on õlle neli peamist komponenti - vesi, linnased, pärm ja humalad. «Täna avatava õllemuuseumi eksponaate on sihipäraselt kogutud juba viisteist aastat,» rääkis õlletehase juhataja Tarmo Noop avakõnes. «Muuseumi sihipärane tegemine algas 1999. aastal, kui Olvi Fond andis seemneraha.» Noobi kirjeldusel järgib muuseumi ekspositsioon korraga kahte liini - õlle enda ja A. Le Coqi Tartu Õlletehase ajalugu. Kesvamärjast kõnelevad plakatid, mille on kujundanud Endla Toots, ulatuvad ajas suisa sumerite muistse õlletraditsioonini. Õllesortide sugupuu plakatit sattus avaekskursioonil uurima Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes tunnistas muuseumi kuraatorile Ilmar Kõrgesaarele, et näeb esimest korda nii selget ülevaadet õllede päritolust. Tulevikus plaanib Tartu õlletehas väljapanekut laiendada ja avada külastajatele veel kuuendagi korruse. «Kui meel kurb, joo viina. Kui meel rõõmus, joo õlut,» soovitas rahulolevalt naeratav Tarmo Noop, kui prominentsed esmakülastajad lindilõikamise järel muuseumitorni voorisid. (Tartu Postimees)
vaata lisaks:
PARIM KODUÕLLE PRUULIJA: «ÖLU ON SAARLASELE NAGU AMME PIIM.» 02.07.2003 
«Öeldakse, et on kahte sorti piima: on lehmapiim, ja ölu on siis musta lehma piim. Ta on saarlasele nagu amme piima eest. Meil ölle tegemine juba veres,» räägib tänavune parim koduõllepruulija, saarlane Kaljo Sinijärv. Kaljo kuulutati parimaks õllepruulijaks Saaremaal koduõllepruulijate konkursil, mida peeti juba viiendat korda. Kaljot ajas võistlusele abikaasa Ellen, kes ise õlut suu sissegi ei võta. Kaarma vallas elavad Ellen ja Kaljo võtavad mandrilt tulnud külalised särava naeratusega vastu. Ellen toob lauale õllekapad - üks hiidlaste kingitud, teine auhinnaks saadud - ja näitab abikaasa Kuldkapa diplomit. Kaljo on nii tagasihoidlik, muheleb ja ütleb vaid, et see õlletegemise komme on saarlasel sünnist saati küljes, tema püüab vana traditsiooni jätkata. «Oot, ma kohe toon ühe öllekeha (mandri eesti keeles õlleankru) välja, siis saate teada ka, millest jutt käib,» sõnab peremees ja laseb ankrust kapatäie õlut maitsmiseks. Kaljo ei osanud arvatagi, et teda õllemeistri tiitliga pärjatakse. Ta pole enda sõnul nii kogenud tegija, vaid jaaniks ja jõuluks ajab koduõlut. «Paar vakka ikka teen korraga (mandrimeeste mõõdus paarsada liitrit - toim.). Äiapapa on mul köva öllemeister. Temalt ma selle selgeks sain. Seal vöistlusel hinnati ikka, kas maitse ei ole liiga magus vöi liiga viha vöi liiga pärmine,» räägib mees võistluse kogemusest ja kiidab naerdes, et see oli suisa rahvusvaheline õlletegijate võistlus, sest hiidlasedki olid platsis. Kui palju Kaljo ise õlut joob? Meister ajab silmad pärani ja ütleb: «Ölut ei jooda, seda mekitakse. Kes juba jooma hakkavad, need peavad kuskilt abi saama.» Pole küll õllesõber ega mingi spetsialist, ent Kaljo tehtud õlu maitseb tõesti hästi. Sellise maheda ja natuke magusa maitsega. Ei saa arugi, et kraadid sees. Peremees küll kinnitab, et oma kümme kraadi on kindlasti, kui mitte rohkem. «Kui ta öieti käärind on, siis ei tunnegi, et alkohol sees. Aga läheb kihe käima, kui tegemise ajal liialt soojaks läheb, siis ei ole hea,» sõnab peremees. Perenaine kurjustab, et räägi ikka eesti keeles ja tõlgib siis ise, et kui õlut liiga soojas hoida, hakkab kihisema ja vaht kaob pealt ära. Kas mõnikord on päris untsu ka läinud? «Ei ole. Kui sa ikka korralikult teed. Oma jaoks teed. Kus ta saab siis hukka minna,» ütleb Kaljo. Peremehe sõnul tuleb koduõlu, millega on küll omajagu (ehk siis kaks päeva) mässamist, poole odavam kui poeõlu. «Ja ta on ikke elus ölu.» Kaljole õlletegemine meeldib. Veinitegu on pikk protsess, aga õlu saab kiirelt valmis ja võib üsna kiirelt tarbima hakata. «Köigepealt tuleb panna tünni maged (linnased) valmis. Puhtus on hästi tähtis. Seal on kaks sihukest toiduainet, mis vötavad köik halva külge, kui puhtalt ei tee. Tuleb halb löhn ja selle järgi on kohe maik ka külges. Ölu peab olema hästi puhtalt tehtud, siis ei tule kõrvalmaitset ja käärib hästi. Hommiku ajad veed keema, siis pead ära jahutama. Öhtuks saab pärmi sisse. Siis peab valvama teist, et liiga soojaks ei lähe. Nagu lapsega mässa. Jahtub 24 kraadini, siis pannakse pärm sisse, siis hakkab kangust koguma. Vaht kaob pealt ära, siis pannakse kehade sisse ja sealt siis hinge alla. Kuidas kellelgi kannatab. Mul ta seisab vahel augustikuuni,» kirjeldab mees lühidalt õlletegemise ja -joomise protsessi. Ta tunnistab, et retseptist tähtsam on see, et õlut tehakse hea tujuga. Temale on õlu nagu suur sõber. Õlletegemise ajal mees vilistab ja laseb laulujoru. «Peab tegema hea tujuga ja heade mötetega. Siis tuleb ölu hea, see kes joob, saab röömsa meele, mida rohkem joob, seda röömsamaks läheb... Köik hea, mis mötled, käärib sisse, samuti köik halb.» Peremees räägib, et õlu on talle nagu parim sõber. «Vöetakse teine igale poole kaasa. Lähed puid löhkuma, siis ta on sul kännu peal. Sauna minnakse, vöetakse öllekapp körvale. Tööst väsind oled, siis vötad ölut, toob sul jälle head mötted, mis tegemise ajal sisse panid, välja köik.» (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
TALLINNA LAULUVÄLJAKUL ALGAB ÕLLESUMMER
02.07.2003 Tallinna Lauluväljakul algab täna viiepäevane Õllesummeri suurfestival. Kümnendat korda toimuva festivali pileteid on festivali pressiesindaja sõnul ostetud eelmüügist rohkem kui varasematel aastatel. "Täpseid andmeid mul veel ei ole. Ootan neid isegi südame
põksudes. Aga eile oli server piletisoovijatest nii ülekoormatud,
et sidesüsteemid ja server jooksid umbe. Nagu jõulude ajal,
kui tahad poes kaardimakset
Kuna pool eelmüügist ostetud piletitest telliti viimase kahe päeva jooksul, lõppes eelmüük alles ööl vastu kolmapäeva kella 1.15 ajal, et kõik 1. juulil ostu sooritanud oma pileti kätte saaksid, lisas ta. Luigase sõnul said piletiostjad esimest korda piletid ise interneti kaudu välja printida. Festivali viiepäevapileteid müüdi tänavu 250 krooniga vaid eelmüügist. Kohapeal saab osta ainult 125-krooniseid ühepäevapileteid. Pensionäridele ja lastele maksab pilet 50 krooni. Festivalile minejaid ootavad tänavu 11 lava ja kõrtsi kokku 250.000 ruutmeetril, neist vihma eest kaitsvaid siseruume on umbes 7000 ruutmeetrit. Laululava kõrval on üleval suur, 24-ruutmeetrine ekraan. Sünnipäeva puhul jagab Õllesummer kolmapäeva õhtul soovijatele laiali hiigelsuure sünnipäevatordi, mis kaalub 360 kilogrammi ja on kümme meetrit pikk. Reede õhtul annab suure Entel-Tenteli laulude kontserdi ansambel Genialistid, laupäeval leiab aset traditsiooniline öölaulupidu. Lisaks esinevad viie päeva jooksul festivali lavadel ja muudes esinemispaikades paljud eesti artistid ning mitu väliskülalist. Õllesummeri traditsioon sai alguse 1990. aastal, kui ansambel Vanaviisi korraldas üle-eestilise õllelaulude turnee, mis kulmineerus Tallinna Lauluväljakul suure kontsertetendusega. Järgmisel aastal toimus Õllesummer Eesti Näituste kompleksis, ülejärgmisel aastal juba Tallinna Lauluväljakul. (BNS) vaata lisaks:
DEBATT: ÕLLESUMMER – KAS MÕNUS RAHVAPIDU VÕI JOOMING? 02.07.2003 MARJE HANSAR: Õllesummer pole keelatud ega tee paksuks Mitte mingil juhul ei soovigi me, et Õllesummeri külastamine oleks kohustuslik kodanikukohuse täitmine nagu armeeteenistus. Küll aga võiksid Õllesummerile tulla sellised inimesed, kes naudivad kvaliteetset meelelahutust, mitmekesist programmi ja kultuurset pidutsemist ning kes on aru saanud, et Õllesummeris ei ole midagi keelatut, amoraalset ega paksuks tegevat. Õllesummeri meeskonna eesmärk on olnud alati ja on ka tulevikus korraldada üks suur ja vahva pidu, kus on võimalik muuhulgas suurt hulka erinevaid õllesorte degusteerida. Kogu oma energia kulutame me Õllesummeri külastaja heaolu tagamiseks. Kõik artistid, kaupmehed, turvamehed ja korraldajad on festivalil eelkõige külastaja teenindajad. Õllesummeri meeskond ei asenda ühelegi külastajale lastetuba, kuid siin on kõigil võimalus selle olemasolu teistele näidata. Õllesummer koosneb juba praegu ja loodetavasti ka tulevikus mitmest festivalist – folkloorifestivalist, jazzfestivalist, lastefestivalist, noortefestivalist, õllefestivalist jms. Päris kindlasti ei tahaks, et Õllesummer muutuks liiga oktoberfestlikuks, kus pakutakse maksimaalselt 20 sorti ja poehinnast kuus-seitse korda kallimat õlut, valida on kahe-kolme söögi vahel ning muusikat teevad kõlalt sarnased saksa bändid, kuigi sissepääs sinna on tasuta. Õllesummer jääb kindlasti vahvaks mitmepäevaseks meelelahutusürituseks. See, et Õllesummer saab tänavu 10-aastaseks, näitab, et me oleme õigel teel. Kõige kindlam edu pant on stabiilsus, järjepidevus, järjekindlus, usk, lootus, armastus ning alati üks väike üllatus. Marje Hansar, AS Meediaekspressi juhataja IGNAR FJUK: Unustame hiie ja andume kollektiivsele joomisele? Tallinnas on imelisi paiku, kus võib meelt lahutada ja kultuurselt aega veeta. Miks peab korraldama kollektiivseid joominguid? Tõenäoliselt toimib ka läbi Õllesummeri teatud kompensatsioonimehhanism: nii nagu mõnel on vaja end silikooni ja mõnel viagrat täis pumbata, nii ei tunne end ehk täisväärtuslikuna need, kes ei saa Õllesummeril end kurguni täis kaanida. Mõelda vaid, isegi lastele ja noortele on kujundatud oma nurgakesed! See on kõike muud kui enesestmõistetav ja mõistlik, see on tülgastav. Lauluväljak ei ole mingi suvaline geograafiline punkt, lauluväljak on meie rahvusliku taassünni ja üksmeele hoidmise koht. Kui rääkida rahvuslikust leppest, siis oleks oluline selgeks teha, mis on siis ikkagi meie eesmärk: kas rahvuse kestmajäämine, et meid oleks rohkem, või ütleme: olgu, seda me ei tahagi ja andume kõik koos kollektiivsele joomingule? Siis võiks lauluväljakule kavandatava vabaduse hiie asemel suunata raha hiidsuure kalmistu ehitamisele, kuhu lasta voolata meie rahvuslikel aadetel ja kuhu matta alkoholi kätte hukkunud. Õllesummeri liikumapanevaks jõuks on pigem müümine, mitte joomine. Meelelahutuse sildi all aetakse kõige labasemat äri. Kui näiteks Saksamaal tullakse õllefestidele eelkõige selleks, et suhelda, et ise laulda, et luua uut traditsiooni ja kultuuri, siis meil ühed müüvad, teised vaikselt joovad ja kolmandad teevad komejanti. See on ju tavatu ja ka arusaamatu, et professionaalsed muusikud taluvad seda, et nende esinemist saadab kollektiivne padujoomine. PS: Olen korra Õllesummeril käinud – napi tunni jooksul nägin ligi tosinat oksendavat teismelist. Ignar Fjuk on ühenduse Alkoholivaba Eesti esimees (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
A. LE COQ TARTU ÕLLETEHAS AVAS ÕLLEMUUSEUMI 
01.07.2003 Täna avasid kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, Tartu abilinnapea Hannes Astok, Olvi Fondi esimees Erkki Sonninen ning A. Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop pidulikult vastvalminud õllemuuseumi. A. Le Coq Tartu Õlletehase muuseumi suursugused hooned ehitas kohalik ettevõtja Moritz Friedrich aastatel 1884-1898. Tehase ajaloolises, 1898. aastal ehitatud punastest tellistest linnasetorniga hoones asuva õllemuuseumi kogupind on ligi 400 m2 ning ekspositsioon paikneb praegu kokku 5 korrusel. Tulevikus on külastajatel võimalik kohaliku õlletootmise ajalooga tutvuda läbi 6 korruse paikneva väljapaneku. Õllemuuseumi ruumide renoveerimine ning ekspositsiooni loomine läks A. Le Coq Tartu Õlletehasele maksma ühekokku 3 miljonit krooni. A. Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noopi sõnul on õllemuuseumi rajamine saanud teoks tänu Olvi Fondi toetusele, kes annetas enamuse muuseumi rajamiseks kulunud summast, ning paljude inimeste ja teiste muuseumite heale koostööle. "Täna avatava õllemuuseumi eksponaate on sihipäraselt kogutud juba 15 aastat.Tänan kõiki inimesi ja organisatsioone, kelle initsiatiivil ning toetusel on Tartu linn nüüd rikkam ühe väga atraktiivse vaatamisväärsuse poolest. A. Le Coq'i õllemuuseum on suurepärane näide Tartu vaimsusest, kus ajalugu ning traditsioonid on põimitud värskete ja heade mõtetega," ütles Noop. A. Le Coq Tartu Õlletehase muuseumi ekspositsiooni on aidanud koostada Tartu Linnamuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Olvi Oy muuseum ning paljud eraisikud. Muuseumis on kokku üle 300 eksponaadi, mis jutustavad maailma ning Eesti õllekultuurist ja A. Le Coq'i ajaloost. Õllemuuseumi külastamine toimub gruppidele eelregistreerimisega telefonil (07) 449 711 või e-mailil brewery@alecoq.ee. Muuseumikülastusega kaasneb ekskursioon tootmisesse ning jookide degusteerimine. Pilet lastele ja alaealistele maksab 5 krooni ja täiskasvanutele 15 krooni. A. Le Coq Tartu Õlletehas kuulub Olvi Oy-le. Holdingfirma AS A. Le Coq omab veel Läti õlletehase Cesu Alus ja Leedu õlletehase Ragutis aktsiate kontrollpakki. (BNS) vaata lisaks:
ÕLLESUMMERIL
LÖÖVAD LAAGRI PÜSTI LIIVI SÕJA AEGSED TALUPOJAD
01.07.2003 Homme algava Õllesummeril nn Folgialale kogunevad viieks festivalipäevaks elama end Liivi sõja aegseisse kostüümidesse riietanud «talupojad», elades häirimatult vanaaegsete kommete ja tavade järgi. Festivali Folgialaga tegeleva Terje Toomingu sõnul kannab see projekt nimetust «Linna õhk teeb vabaks». «Need on talupojad, kes Liivi sõja ajal taludest põgenesid, et Tallinnas vabaks saada - Õllesummeril on nad jõudnud linna piiri äärde ja siin oma laagri püsti pannud,» kirjeldas Tooming reality-show'd meenutavat projekti. Viie päeva jooksul elab seltskond kahes püstkojas, söövad suitsupekist, läätsedest ja ubadest valmistatud körti ning hoolitsevad loomade ja lindude eest. «Lisaks teevad nad sepatööd, valmistavad nahast riideid ja segavad seepi,» rääkis Tooming. «Talupojad ehitavad ka koobassauna, panevad koopasse kuumad kivid ja katavad augu sambla ja okstega,» lisas ta. Kõigil folgialale tuljatel on võimalus seltskonna elust ja tegemistest osa võtta. Liiatigi plaanivad seltsilised «röövretki» külastajate juurde, et oma varusid täiendada ja abijõude palgata. «Tegelikult ei pruugi keegi sellele alale astuja teada, millega seekordne külaskäik lõppeb,» kinnitas Tooming. Samal alal löövad oma lauad püsti ka keskaegsed käsitöölised, kes õpetavad külastajatele münte vermima, paberit tegema ja kutsuvad ennustajamoori juurde. Oma õpetusi jagavad ka kõik teised alale kauplema tulnud käsitöömeistreid. (Postimees) vaata lisaks:
ÕLLESUMMER LUBAB KÜLALISTELE KAITSET VIHMA EEST
01.07.2003 Homme Tallinna lauluväljakul algav Õllesummer pakub pealtvaatajatele koos siseruumide ja katusealuste pindadega umbes 7000 m2-l korraga varju ligi 14 000 inimesele. Festivali pressiesindaja Eva Luigas tuletas pidulistele meelde, et lisaks kaitseb külalisi vihma eest ka laulukaar, kuna sel aastal on just kaare ette rajatud Postimehe lava. Ka festivaliala üldpindala on tänavu rekordiline - 250 000 m2-le on ehitatud 11 lava ja ala: Postimehe lava, Jazzi- ja Veiniaed, Simpel Arena noorteala, Summi Lasteala, Elmari Folgilava, Saloon, Agnese ja Gabrieli kõrts, Õllepalee koos terrassi ja 150-õlle baariga, Saloon, Saku telk, Saku Rocki telk, A Le Coqi telk ja õuelava. Sünnipäevasummer algab homme ning kestab pühapäevani. (PM Online) vaata lisaks:
EMT PAKUB ÕLLESUMMERIL M-ÕLLE JA M-SÖÖGI OSTMISE VÕIMALUST 
01.07.2003 Tänavusel Õllesummeril korraldab EMT mobiiliga õlle ja söögi ostmist kolmes m-müügikohas, mis püüavad pilku infoplakati abil, juhendid mobiiliga maksmiseks leiab müügikohtade juurest. Kahes nendest saab mobiiliga osta jooke nagu näiteks õlut, siidrit, karastusjooke ja kohvi ning kolmandas lisaks ka söögipoolist, selgitas uusi võimalusi EMT avalike suhete juht Kaja Pino. Lisaks pakub EMT ka mobiilset ehk liikuvat õlut: Õllesummeri territooriumil käib ringi 15 õllemüüjat, kellelt EMT klientidel on võimalus mobiiliga õlut või siidrit osta, lisas Pino. Erinevalt pankade pakutavast m-maksest ei ole EMT erakliendil vajalik sõlmida m-kaubanduse võimaluste kasutamiseks täiendavat lepingut, sest kõikidele eraisikust klientidele on alates 28. juunist avatud EMT poolne krediit m-kaubanduse teenuste tarbimiseks, selgitas Pino. Krediidilimiidid: 50, 250 või 500 krooni on arvestatud vastavalt klientide staazhile ja maksekäitumisele, rääkis ta. Ettevõtte nimel olevate telefonide kasutajad peaksid sõlmima internetipangas isikliku m-konto lepingu ning Simpeli kasutajatel on võimalus laadida oma m-kontole raha, kas ettemaksu arvelt või pangast oma isiklikult pangaarvelt, rääkis Pino. Alaliselt töötab ka võimalus kontrollida oma m-konto jääki, helistades tasuta lühinumbrile 1905. Isiklikule m-kontole laetakse raha isiklikult pangakontolt ning saab kasutada piiramatult kõiki EMT poolt pakutavaid m-kaubanduse teenuseid, mille kasutamiseks tuleb Pino sõnul sõlmida internetipangas leping. (PM Online) vaata lisaks:
ÕLLESUMMERIKS
PAIGALDATI LAULUVÄLJAKULE UUS TUALETT
01.07.2003
Aastate eest Tallinna lauluväljakule ehitatud metalltorust välitualett vahetati enne homme algavat 10. Õllesummerit välja uue välikäimla vastu. Õllesummeri pressiesindaja Eva Luigase sõnul sai kunagine metalltorust välitualett teravmeelsetelt kasutajatelt hüüdnime «Makarovi flööt». «Kuulus ja ülipraktiline flööt muutus kasutuskõlbmatuks juba üle aasta tagasi, kuid nõudlus sarnase kergendamiskoha järele on aga aasta-aastalt kasvanud,» rääkis Luigas. Enne Õllesummerit paigaldatud riistapuu on kuldset värvi, koosneb 6 torust, mis kokkupanduna teeb «flöödi» kogupikkuseks 36 meetrit. Sellel on 54 kasutajakohta ning tema «läbilaskevõime» on 3000 meest tunnis ehk ligi 30 000 meest ühel festivalipäeval. «Lisaks juba eelpoolmainitud torule on Õllesummeri ajal platsil ohtralt tavapäraseid tualette, mille kasutamise eest suurel sünnipäevasummeril raha ei küsita,» kinnitas Luigas. 10. Õllesummer algab Tallinna lauluväljakul homme ning kestab pühapäevani. (Postimees) vaata lisaks:
PIROGOVI AUSAMBA JUURES SAAB PIKNIKKU PIDADA 
Kaarel Tarand 01.07.2003 Kel Tartusse asja, võiks teada, mis sünnib seal raekoja taga. Tartu linnavõim loobus millalgi lootusetust võitlusest tudengite ja muu lõbusa rahvaga ning lubas Pirogovi ausamba ümbruses õlut juua ja piknikku pidada. Võimalust kasutatakse aktiivselt – ime küll, et ümbruskonna kõrtsmike lobby ei ole suutnud seda uuesti ära keelata. Kõik on meeldiv, avalik võim on isegi tasuta ökokäimla (kusjuures mitte üldse kuldse ja miljoneid maksva) keset haljasala üles seadnud. Ümbruskonnas on piisavalt poode, kus piknikuvarusid täiendada ja laisemad võivad pizza otse ausamba taha kätte tellida, kui püsti tõusta ei viitsi. Kõige ilu juures on üks häda, mis ilmselt mõeldud meelde tuletama seda, et kõigil ei lähe hästi isegi Emajõe Ateenas. Kurva traditsioonina kuuluvad Eesti linnade haljasalade faunasse taarahaid ning väiksemat mõõtu pudeli- ja purgikorjajad. Tartus on nad otsapidi linnavalitsuse järelevalve all. Park on puhas küll, kuid minu ettepanek on, et meestel, kelle teenistus päikselisel päeval ei jää alla professori omale, võiks lisaks ka riigikeel suus olla ja miks ka mitte pargivahi munder seljas. Praegu torkavad nad liialt silma, need teistsugused. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
