 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV OKTOOBER/NOVEMBER 2003
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
NOVEMBER 2003 Eesti pole pakendite taaskasutuseks valmis Tarvo Krall soovitab õllekõrvast Õllesõprade laual oma kraan OG Elektra müüs kahtlast õlut Alkoholimüügi kord Haapsalus muutub karmimaks Õlu läks tsiuhti "Ja kõik on purjus!" Eesti Energia ei korva kahjusid Tarmo Noobi kabinet Põlva Piim tegi otsa lahti Tartu tõrjub tänavatelt alkoholireklaami Õlleralli nõuab ümberkorraldusi laevas Soome õlletootjad võivad tootmise Eestisse tuua Õpetaja kutsus õpilastele politsei Pärnu Õlu on uuenduste teel Saku õlletehase üheksa kuud Õllemängu peavõit jäi Pärnusse Moskva meelitab valijaid õllega Kuue naise ja kuue õlle eest 392 000 krooni Inglased eelistavad õlut internetile Konkurentsiamet lubas A. Le Coqil Öseli osta Mart Poom sai Inglismaal omanimelise õllesordi Õllekuningas Charlie annab Pärnu Õllele uue näo Tootjad valmistuvad kevadiseks õlleralliks L ü h i u u d i s e i d Pärnu valmistub purgiõlle villimiseks Jaanalind võileb viinaga Pakenditest ühe ja teise nurga alt OKTOOBER 2003
EESTI POLE PAKENDITE TAASKASUTUSEKS VALMIS 
30.11.2003 Ettevõtted peavad keskkonnaministeeriumi nägemust pakendite taaskasutamise ja taara tagatisraha süsteemi kohta ebareaalseks. Praegu taaskasutatakse Eestis hinnanguliselt 15 protsenti kasutatud pakenditest, kuid ministeeriumist kooskõlastusringile mineva pakendiseaduse kohaselt peaks see tulevaks aastaks olema tõusnud juba 50 protsendile. 2005. aastal tuleb taaskasutada juba 70 protsenti pakenditest, kirjutab Postimees. Tavatarbijale tähendab lisakulutusi nii taaskasutuse määra vajalikule tasemele tõstmine kui ka selle tegemata jätmine, sest esimesel juhul võetakse tarbija taskust süsteemi ülesehitamise kulud, teisel puhul aga makstavad trahvid. Pakendiühingu esinaise Ilona Eskelineni sõnul peame eelnõu kohaselt mõne kuuga saavutama pakendi taaskasutamises taseme, mis Euroopas on võtnud aastakümneid. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul on tasemeni jõudmine loomulikult raske, kuid mõne aja jooksul siiski reaalne. “Küsimus on selles, et kui eesmärgid hilisemaks seaksime, oleks nende saavutamine veelgi ebareaalsem,” lausus ta. Pakendiseadus ja seal sisalduvad nõudmised ei ole hambus mitte ainult Pakendiühingul, vaid ka mitmel teisel ettevõtlusorganisatsioonil. Nii avaldasid eile selle vastu protesti ka Kaupmeeste Liit, Keemiaettevõtete Liit ja Toiduliit. Lõviosa pretensioonidest on adresseeritud pakendite tagatisraha süsteemile. Seadus näeb ette, et kuni pooleliitriste pudelite, metallpurkide ning plastpudelite tagatisrahaks peaks tulevikus olema üks kroon ja 50 senti. Suuremate pudelite ja purkide pandisumma oleks aga kolm krooni. (Äripäev) PAKENDISEADUS NÕUAB EESTILT PIKKA HÜPET EUROOPASSE
Uue pakendiseaduse eelnõu järgi peab Eesti tegema vähem kui aastaga pakendite kogumisel ja taaskasutamisel läbi sellise arengu, mis Euroopa arenenud tööstusriikides on saavutatud aastakümnetega. Nii kiire arengutempo on suhteliselt ebareaalne, kuid viimane aeg on tõsiselt liikuma hakata, ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. 1995. aastal kehtima hakanud pakendiseaduse kohaselt oleks Eestis pidanud juba üle-eelmisel aastal taaskasutatama 50 protsenti pakendijäätmete kogumassist, tegelikult oli vastav näitaja veel aasta tagasi kõigest 15 protsenti. Euroopa Liidu pakendidirektiivile toetuva pakendiseaduse eelnõu näeb ette õiguslikud alused pakendi ja pakendijäätmete üleriigilise kogumise ja taaskasutamise süsteemi loomisel ning süsteemi toimimiseks vajalike majandusmeetmete rakendamist. Nendeks on pakendite tagasivõtu kohustus, tagatisraha ja pakendiaktsiis. Eesti on ainus EL-iga liituv riik, kellel ei ole pakendidirektiivi osas üleminekuperioodi. Selle asemel on Eestil ainukesena liituvatest riikidest seitsmeaastase üleminekuajaga prügiladirektiiv, ütles Eek. Keskkonnaministeeriumis koostatud eelnõu kehtestab tagatisraha õlle ja karastusjoogi korduskasutus- ja ühekorrapakenditele. See süsteem puudutab otseselt joogitootjaid ja -importijad, kaubandust ning laiemalt tarbijaid. Plaanitav tagatisraha määr kuni pooleliitrise klaas- ja plastpudeli puhul on seaduseelnõu järgi 1,5 krooni ja suurema puhul kolm krooni. Tagatisraha makstakse ostjale pudeli tagastamisel. Eestis tekib aastas 120 000–130 000 tonni pakendijäätmeid. Seda toetab ka statistiliste andmete alusel tehtud pakendikoguste uuringu ja pakendiregistri andmete analüüs. Seega tekib Eestis inimese kohta aastas kuni 85 kilogrammi pakendijäätmeid. (BNS) KAAREL TARAND: Pakendisõja algus Keskkonnaministeerium ei jõudnud värsket pakendiseaduse eelnõu veel kodulehelegi riputada, kui vastulaused pressi ummistasid. Kuigi toidutootjate, samuti pakendiliidu esindajad olid eelnõu väljatöötamisel osalenud, otsustasid nad ikka avalikkuse kaudu survet avaldada neile, kes ministeeriumist väljunud eelnõuga edasi tegelema hakkavad. Mõnel pool võib neil poliitikute seas ka edu olla – meil ju ikkagi tootjasõbralik maa. Tootjate hädaldamine on seekord kehva kattega – sest kogu seaduse loogika näeb ette, et lõpuks maksab keskkonnakoormuse kinni ikkagi lõpptarbija. Tagatisraha, aktsiisid jne on ainult surveabinõu, mis peab kiirendama mõistlikku ja vähesaastavat jäätmekäitlussüsteemi. Ka eelnõu autorid ei usu, et kogu seal kirja pandud mahukas töö oleks võimalik EL-iga ühinemiseni jäänud väga napi ajaga ära teha. Aga millalgi tuleb otsast alustada. Inimestele läheb (vähemasti küsitluste järgi) keskkonna puhtus korda ning kui näiteks pakendite ja muude jäätmete sorteerimine on lihtne, siis seda ka tehakse. Tänase seisuga pole omavalitsused ning ettevõtted sellist lõpptarbijale lihtsat süsteemi välja pakkuda suutnud. See-eest on vähemasti linnades stiihiliselt arenenud pakendimajandusega tegelev asotsiaalne inimvõrgustik. Kui me Eestis tahame, et meie keskkonnahoiu visiitkaart oleksidki “prükkarid”, siis muidugi on ebaõiglane omavalitsustele ja ettevõtetele mingeid kohustusi panna. Aga me ju ei taha! Või siiski? (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
TARVO KRALL SOOVITAB ÕLLE KÕRVALE VÜRTSIKAID SUUPISTEID 30.11.2003 
Õlut sobib juua olenemata aastaajast. Kasu külastas koos näitleja Tarvo Kralliga Tallinnas Sõpruse puiesteel asuvat Citymarketit, et valida välja koduseks õllelibistamisürituseks sobivad suupisted. Kralli meelest tasub koduse õllejoomisürituse ettevalmistamisega pisut vaeva näha, näiteks täita viinerid juustuga ja ahjus soojaks lasta. Kui aga aega napib, tuleb piirduda poest ostetud kiirsnäksidega. Kõigepealt jääb Kralli pilk pidama Saaremaa lihatööstuse kuumsuitsu veise piprasingil, mille pakk maksab 20.69. «Kui juba valida, siis ikka õiget liha ja taist,» mainib ta. «Ostaksin ka grillkanakoibi.» Makra soolatilliga Järgmisena avastame suitsujuustusigarid pipra ja singiga, kuid
need pole Kralli lemmiktooted ja rändavad seepärast riiulile
tagasi. «Olen saanud väga kõikuva kvaliteediga juustusigareid,»
nendib ta. «Nüüd olen hoolsam ja jälgin usinalt ka
realiseerimistähtaegu. Eriti tähelepanelik tuleb olla kuupäevade
suhtes näiteks
Krall eelistab igal juhul eestimaist makrat (hind 14.50), mida ta serveerib õllekõrvaseks koos soolatilliga. Viimane maksab Citymarketis 11.50. Talleggi grillpihve märgates muutub Kralli nägu rõõmsaks. «Need nõuavad ka pisut rohkem aega ja vaeva, aga nad on head. Siinkohal meenub vana tõde - ega siis õllejoomine paksuks tee, ikka see, mida sa õllejoomise kõrval põske pistad. Olen mitu korda täheldanud, et kui seltskonnas on õlut vähe või tekivad seltskondlikus vestluses väiksed pausid, asuvad kõik vaagnatel olevaid suupisteid hävitama, mis sest, et kõht ammu täis.» Kralli tähelepanu pälvib ka sinihallitusjuust (paki hind 14.90), mis leiab koha ostukorvis. Samasse maanduvad Viru ranna heeringafilee majoneesi ja tilliga (19.90). «Hea soolane suutäis,» kiidab Krall. Kuivatatud ja soolatud kalasnäksid Peipsi tint, mida mitmed õllejoojad heaks õllekõrvaseks peavad, Kralli heakskiitu ei pälvi. «Peipsi tint pole minu jaoks, järvekala on ikka järvekala ja järv on üks teine veekogu kui meri. Tal on spetsiifiline maitse. Pigem ostan 11.50 maksvaid lõhekrõpse, aga neid süües tuleb jälgida, et üle ei pinguta - nimelt on nad rasvased.» Krall ostaks meelsasti suitsukala, mida puhastamise järel majoneesiga segaks, või siis suitsuvorsti ja naturaalviinereid. Kindel valik on ka küüslauguleivad. «Eesti omad on väga rasvased, pärast on käed koos,» nendib ta. «Aga venelaste firma Baltika küüslauguleivad on minu lemmikud - kuivatatud, õige suuruse ja maitsega.» Krall avastab enda jaoks ka uue eestimaise toote, mil nimeks Ossi krõps. Kerge soolaga naturaalne seakamar maksab 6.50. Korvis leiavad koha ka soolapulgad ja -kringlid (3.90) ning teravamaitselised pähklid «Pähkel hot chilli» (16.60). Dipikastme ja krõpsude valikul on Krall samuti kindel: ostukorvi rändavad küüslauguga eestimaine dipikaste (9.50) ja Viguri tshipsid (8.90). Juustudest eelistab Krall Hiirte juustu, mille pakitud kang maksab Citymarketis 21.29. Juustu peale raputab ta suupiste teravamaks muutmiseks aga liha üldmaitseainet, mis maksab 8.50. (Postimees) vaata lisaks:
 ÕLLESÕPRADE
LAUAL OMA KRAAN
30.11.2003 Tartus Eedeni nimelises kaubanduskeskuses avati pubi «7 päeva». Seal saavad suuremad õlleninad istuda laua taha kraani ümber ning lasta kannu nii tihti ja nii palju kesvamärjukest, kui hing ihkab. «7 päeva» tegevjuht Liia Andresson peab pubide suureks miinuseks seda, et teenindajad ei jõua õllesõprade lauda piisavalt tihti. Seetõttu otsustasid nad õllejoojate närve säästa ning teha neile spetsiaalne laud, kus on kraan, millest nad saavad vastavalt vajadusele endale õlut lasta. Ta ei usu, et õllekraani juures vabalt õlut lastes inimesed end suisa käpuli jooma hakkavad. Tema sõnul on sama oht ka siis, kui teenindaja õlled lauda kannab. Kui õllega janu kustutatud, tuleb minna kassasse ja joodud õlle liitrite eest maksta. Õllekraanilaua miinuseks peab Andresson seda, et näiteks kaks inimest lauda reserveerida ei saa - seltskonnas peab olema vähemalt kümme inimest. Teine miinus on see, et kuigi pubis on 18 sorti õlut, jookseb sellest õllekraanist vaid A. Le Coq Premium. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
OG ELEKTRA MÜÜS KAHTLAST ÕLUT 
30.11.2003 Äripäeva poolt Eesti parimaks jaemüügifirmaks kuulutatud OG Elektra kergitab oma käivet seadusevastaste vahenditega. Rakvere Turukaubamajas müüdi peaaegu kaks nädalat Koff-i õlut, mille purgilt on saladuslikul kombel kadunud “parim enne” daatum. Virumaa Teataja poolt sooritatud kontrollost näitas, et ühel ja samal alusel olid pooleliitrised punased Koffi õllepurgid nii korraliku märgistusega kui ka ilma märgistuseta. Just märgistuseta purgid olid nihutatud ettepoole, ostjale lähemale. OG Elektra Rakvere Turukaubamaja juhtaja Aime Mark oli sellise jutu peale üllatunud. “Mis jutt see on, ei või olla,” lausus ta, “tooge see purk meile tagasi, vahetame ringi.” Juhataja arvas, et äkki on daatumid purgi põhja trükkimata jäänud. Purgid on kilepakendis ja kõiki plokke üle ei kontrollita. “Meil on “parim enne” lõppenud tooted alati eraldi ja teistsuguse hinnaga müügil,” teatas Mark. Õllepurki hoolikalt uurides paistab purgi põhjal siiski kuupäev 05. 11. 2003. Asjatundmatu pilguga vaadates tundub, nagu oleks keegi üritanud mingil moel, näiteks lahustiga, seda sealt kustutada. Tarbijakaitseameti osakonnajuhataja kohusetäitja Jaana Viru teatas, et OG Elektra kauplusi kontrollitakse ja selgitatakse välja, millest on tingitud märgistuse salapärane kadumine õllepurkidelt. “Seaduse kohaselt tuleb tarbijat kindlasti teavitada “parim enne” lõppemisest,” kinnitas Viru. Sellist kaupa võib küll müüa, sest tegemist ei ole kiirestirikneva toidukaubaga, kuid see peab olema teistest kaupadest selgelt eraldatud ja tähistatud. “Parim enne” müügiaja ületanud purgiõlut võib Viru selgitusel müüa müüja vastutusel. Tootja garanteerib kauba kvaliteedi kuni tootele märgitud kuupäevani. Kaotsi läinud kirjadega õllepurgid kadusid pärast Virumaa Teataja asjast huvitumist Rakvere Turukaubamajast eile keskpäeval. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
ALKOHOLIMÜÜGI KORD HAAPSALUS MUUTUB KARMIMAKS 30.11.2003 
Linnavolikogu otsustas täna toimunud istungil pikendada alkoholimüügipiirangut Haapsalu linnas. Alates 2004. aastast on alkoholi jaemüük kogu sortimendi ulatuses keelatud õhtul kella 21.00 kuni hommikul kella 8.00. Siiani oli alkoholi müük keelatud kella 21.00-7.00. Volikogu liikme Kai Tennisbergi ettepanekul otsustas volikogu mitte määrata müügipiirangu kehtimise lõppkuupäeva nagu varasematel aastatel. Sellisel juhul ei pea linnavolikogu alkoholimüügipiirangut igaks aastaks eraldi kehtestama. (BNS) vaata lisaks:
ÕLU
LÄKS TSIUHTI
30.11.2003 Detsembri esimesel nädalavahetusel toimuva kolmanda jõuluvanade konverentsi ametlik õlu on Pärnu õlletehases pruulitud Jõulu Tume. „See on ainulaadne õlu, sest selle retsepti tõi Baierimaalt 1882. aastal Johann Eduard Bliebernicht ise,” sõnas AS Pärnu Õlu müügijuht Tõnu Rannamäe. „Kerges ja mahedamaitselises pühadeõlles on tunda Saksamaa kuldsete viljapõldude aroomi.” Äridesse müügile jõudnud 5,7 protsendilise Jõulu Tumeda kohta oli oma arvamus jõuluvanade konverentsi korraldajatel Mart Tõnismäel ja Üllar Meristel ehk Ärnil ja Ernilgi. Seda enam, et mõne aja eest oli uus õllesort nende saatjaks sõidul Soome Joulupukki enda juurde. Tõsi, peajõuluvanal jäigi suu õlleseks tegemata, sest nagu tunnistas Erni: neil kaasas olnud pisku oli kõrge ülemusega kokku saamise ajaks kadunud nagu tsiuhti. „Mulle muidu tume õlu ei meeldi, aga seda jood kohe mõnuga,” tõdes Ärni. Viimastel andmetel peaks Jõulu Tume sel aastal jõudma ka Aafrikasse. Kui kõik lepped peavad, osaleb konverentsi töös neegertaat Etioopiast. (Pärnu Börs) vaata lisaks:
«JA KÕIK ON PURJUS!» 
30.11.2003 Raplamaa Käru valla väikese Kädva küla elanikud on agaralt asunud võitlusse baari vastu. Kõrtsi saatuse üle peeti külakoosolek ja nüüd kogutakse sulgemisavaldusele allkirju. «Enamus oli koosolekul baari vastu,» kinnitavad külanaised
Mare ja Valve. «Sulgemise poolt oli 19 inimest, erapooletuid kaks
ja selle eest, et baar ikka lahti jääks, samuti kaks.»
Naiste sõnul sai protest alguse pärast paar nädalat tagasi
juhtunud õnnetust. «Näete siin seda maja kohe baari lähedal,
siin elas Arvi.» Nüüd on maja tühi, sest Arvi sõideti
surnuks.» Naiste sõnul magas pensioniealine mees parasjagu
baari kõrval maas, kui Käru valla purjus noormehed temast autoga
üle sõitsid.» Külas räägitakse ka jutte
baariomaniku abikaasa salaviinaärist. Mare arvab, et kui oleks korralik
koht ja purjus rahvast poleks, siis
«Pühapäeval oli siin jah külakoosolek. Mina seal ei käinud. Aga minul on näiteks seda baari küll vaja,» ütleb baari kõrval autoremonditöökojas askeldav mees. «Teen siin päev läbi tööd, aga bussid käivad meil kehvasti. Kui ma lähen bussiga kuskile, siis on mul kohe pool päeva kadunud. Aga kui midagi otsa lõpeb, suitsud näiteks... ja mis seal pattu salata, suvel võtan õlut ka - lähim pood on kümne kilomeetri kaugusel. Minu arust võiks see küll siin olla.» «Mina ei arva sellest baarist midagi, mina siin ei käi. Mis siin teha oleks? Aga jah, tean, et kogu küla sõdib selle kõrtsi vastu. Õhtuti käib siin võõras seltskond ringi ja ju see ei meeldi,» arvab noorepoolsem külamees. Ajakirjanikud juhatatakse Helga juurde - tema olevatki kangem karskuse eest võitleja. «Mina tahan, et kinni pandaks!» teatab Helga kategooriliselt. «Kaks nädalat tagasi sõideti seal üks mees surnuks ja need mehed tulid sealt baarist! Siis hakkasimegi kõik protestima. Meil enamik on siin külas pensionärid, aga õhtul baaris käib eranditult mujalt rahvas - Kärust, Vahastust. Ja nad on kõik purjus! No meie külamehed käivad küll ka. Eile oli koos-olekul koos 24 külaelanikku ja vastu oli vaid kaks inimest. «Kauplust meil pole ja viina kättesaamiseks peaks minema kas Lelle või Kärusse. Ja kui inimene on purjus, siis ei jõua ta kuskile enam minna! Aga baar on hea lähedal. Meil on siin kolm-neli naist, kes joovad ennast nii täis, et magavad palja tagumikuga siin tee peal. Vaat sellepärast me vastu olemegi,» kurjustab Helga. «Jah, mina saan sellest aru, et ma lähen baari, võtan sealt kohvitassi, saiakese või no hea küll, sada grammi likööri... Aga ma ei taha sinna minna, kui seal kakerdavad ainult purjus mehed! Ja siin on ju hea käia ja autodega ringi kihutada, politsei ei kontrolli.» Baar on külarahva sõnul mitu korda omanikku vahetanud. «Aastapäevad oli kinni, nüüd uue omaniku ajal umbes kuu aega taas lahti olnud. Aga seda baari avamist oleks võinud juba enne külarahvaga arutada,» ohkab naine. Baaripidaja Malle Sillari ütles ajalehele Nädaline, et õhkkond baaris on normaalne. Kõrtsi külas pidama hakkas ta seetõttu, et Kädval olid selleks sobivad ruumid. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
EESTI ENERGIA EI MAKSA TARTU ELEKTRIKATKESTUSEST TEKKINUD KAHJU 
30.11.2003 Eesti Energia teatel ei rahulda ettevõte Tartu elektrikatkestuse tagajärjel esitatud kahjunõudeid, mida oli kokku ligi miljon krooni. «Tegemist õnnetusjuhtumiga ja katkestusaeg mahtus lubatud
piiridesse,» ütles
Tema sõnul reageerisid päästeteenistuse ja Eesti Energia
rikkemeeskonnad
Üle 600.000-kroonise nõude esitanud Tartu Õlletehasega toimus eraldi kokkusaamine ning jõudsime kokkuleppele, märkis Vändre. Eesti Energia lubas anda oma parima taoliste olukordade minimiseerimiseks ning on valmis koos Tartu Õlletehasega üle vaatama võimalused õlletehase objektide varustuskindluse suurendamiseks. «Üks abinõu Tartu juhtumiga sarnaste elektrikatkestuste puhul majandusliku kahju vältimiseks, oleks ettenägelik riskide maandamine, olulistele seadmetele turva- või varutoite loomine või ärikindlustuse abi kasutamine,» rääkis Vändre. Septembri keskel toimunud katkestuse ajal jäi alajaama põlengu tõttu tundideks elektrita viiendik Tartu tarbijatest. (Postimees) vaata lisaks:
TARTU BOSSIDE KABINETIAKENDEST NÄEB MILJONIVAADET JA TRELLE 
30.11.2003 Mida tähtsamal kohal inimene töötab, seda väiksem on võimalus, et tavakodanik tema kabinetti satub. Selleks pole ju enamasti põhjustki - mis peaks näiteks tavalisel tartlasel olema asja Toomel asuva riigikohtu esimehe ametiruumi? Või Emajõe ärikeskuse, rahvakeeli Plasku korgis asuvasse Estiko kontserni kõige kõrgema juhi kabinetti? Aga lihtinimeselgi on huvitav teada saada, missugustes tingimustes töötavad ülikoolilinna asutuste juhid. Tartu Postimees uuris nii Tartu kui ka Eesti elus tähtsaid
otsuseid tegevate inimeste kabinette koos Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna
doktorandi, psühholoog Toivo Aavikuga. Viimane püüdis inimtühjade
kabinettide fotosid vaadates selgitada, kas ja kuivõrd kannab ruum
sõnumit seal töötavast
[…] Tartu õlletehas, Tarmo Noop «Ma ei näe põhjust, miks peaksime panustama hulga raha kontorisse,» ütles Tartu õlletehase juht Tarmo Noop. «Panustada tuleb tootmisse ja töötajate töötingimuste parandamisse.» Noobi kabinetis on nõupidamislaud, juhi töölaud ja selle taha jääv dokumendikapp. Kapi peal on Soome emafirma Olvi kingitud kõigi soomlaste ema skulptuur ja kolmed sarved - auhinnad hea toodangu eest. Midagi isiklikku siin kabinetis ei märka. «Hoian pere ja töö lahus,» selgitas Noop. «Mul pole kodus tööpilti ega töö juures perepilti.» «Selle kabineti omanik on väga suur korraarmastaja,» märkis Toivo Aavik. «Harva näeb kappi, kus kaustad on värvi ja suuruse järgi ritta seatud.» Ehkki kabinet ei sisenda aukartust, ei käi alluvad siin ülemusega kohvi joomas. «Siin töötab inimene, kes teeb strateegilisi, mitte taktikalisi otsuseid, ja kes ei taha ennast kabinetiga rõhutada,» ütles psühholoog. (Postimees) vaata lisaks:
PÕLVA PIIM ALUSTAS SOOMES PIIMAMÜÜKI 
30.11.2003 Põlva Piim alustas eelmisel nädalal kauba müüki Soomes Kesko kontserni kuuluvates poodides, kus Põlva jogurteid ja teisi piimatooteid müüakse kaubamärgi EuroShopper all. Põlva Piima juhi Aivar Häelmi sõnul on EuroShopperi kaubamärgi näol tegemist nii-öelda müüja kaubamärgiga, mis kuulub Keskole. Põlva Piim teeb sisuliselt allhanketööd. Sellest hoolimata on see üks esimesi kordi, kui Eesti piimatööstuste toodang läheb mõnda Euroopa Liidu riiki otse lõpptarbijale. Seni on Eesti tööstused viinud Euroopasse piimapulbrit, võid ja juustu, mida kasutatakse toorainena ega müüda otse tarbijatele. Hoopis teiseks muutub olukord aga kevadel pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Siis avanevad Euroopa turu väravad tekitavad ärevust paljudes toiduainetööstustes. Üheks märgiks selle kohta oli eelmisel nädalal tulnud teade, et Kesko plaanib osa oma Soome poodides müüdavast piimast tuua Eestist, mis tähendaks siinsetele piimatööstustele väga magusat tööotsa. Teiste seas on valmis teistele riikidele oma toodangut pakkuma nii õlle- kui kange alkoholi valmistajad. Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul on nemad valmis tootma õlut mõne firma omanikeringi kuuluva ettevõtte kaubamärgi all. Tegemist võiks olla mõne tuntud Soome kaubamärgiga, mis paisataks müüki Eestis, suunatuna alkoholi varuvatele soomlastele. Sepa kinnitusel ei ole ühtegi lepingut selles osas siiski veel sõlmitud. «Tõenäoliselt tahavad kõik turuosalised ennast toimuvaga kurssi viia ning seetõttu enne esimese liikmesaasta lõppu midagi konkreetset tegema ei hakata,» lausus ta. Eesti ühe suurema kange alkoholi tootja Ofelia juht Outi Siven ei pea Soome kaubamärkide Eestis tootmist ja nende kohapeal soomlastele müümist kuigi reaalseks. «Eesti ja Soome on teineteisele liiga lähestikku, mistõttu
see olulist majanduslikku efekti ei annaks,» rääkis ta.
«Ühest küljest on Soomes tootmine kallim, kuid seal tehakse
seda efektiivsemalt ning see tasakaalustab
Küll aga usub ta seda, et näiteks Ofeliat omav Soome riiklik alkoholitootja Altia hakkab Soomest oma toodangut Eestisse tooma, et seda siinsete aktsiisidega soomlastele müüa, kes selle siis kodumaale tagasi viiksid. Selle jaoks on Ofelia laiendanud oma siinseid ladusid. Nii viina- kui õlletootjad usuvad seda, et Soomest pärit alkoholiostjate arv ja ostetavad kogused kasvavad pärast tuleva aasta maid hüppeliselt. Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul on suurenevaks õllemüügiks valmis ka nemad ning nende tootmisvõimsused. «Nii juhtus näiteks Taani ja Saksamaa vahel, kus see kestab juba aastaid,» lausus ta. «Sellest, et Soome tuleval aastal oma aktsiisi vähendab, ei ole kasu, sest kui seni oli hinnavahe Eestiga viiekordne, siis nüüd jääb see ikka kolme-neljakordseks,» lausus Siven. Nii valmistuvadki tööstused soomlaste õlleralliks, lootes, et praegune Eesti aastane õlletoodang kasvab tuleval aastal 93 miljonilt liitrilt sajale miljonile või rohkemgi. (Postimees) vaata lisaks:
LINN TÕRJUB TÄNAVATELT KERGE ALKOHOLI REKLAAMI 30.11.2003 
Kuigi kerge alkoholi reklaamimist Tartu tänavatel on reklaamiseaduse alusel reguleeritud juba alates 1998. aastast, hakkas linnavalitsus oma vastava määruse täitmist jälgima alles nüüd. Kergete alkohoolsete jookide - alkoholi alla 23 mahuprotsendi – otsene reklaamimine on seaduse järgi keelatud näiteks tervishoiu-, spordi- või haridusasutuste juures. Linnal on õigus sätestada, kui kaugel sellistest rajatistest võib reklaam asuda. Tartus on selleks 150 meetrit. «Võib öelda, et linn taunib nii hasartmängu- kui ka alkoholireklaame,» nentis Tartu linnasekretär Jüri Mölder. Samas polnud Möldri sõnul senini aga kontrolli, millistel reklaamitulpadel võib kerge alkoholi reklaam olla. Nii on tootekampaaniate ajal reklaame näha olnud ka kohtades, kus neid tegelikult ei tohtinuks olla. Seetõttu lasi Mölder linnavalitsuse infotehnoloogia osakonnal luua kaardi, kus oleks märgitud kõikide tulpade asukohad ning tsoonid, kuhu ei või alkoholireklaami panna. Möldri hinnangul on nüüd Tartus jäänud vaid mõni koht, kuhu on võimalik alkoholireklaami paigutada - näiteks Raatuse kaubamaja juurde või Annelinna lõpuossa. Saku õlletehase turundusjuht Karin Sepp ei usu, et Tartu linna karmim järelevalve alkoholireklaamide üle nende plaane muudaks. «Ju peame nüüd turundusraha teistesse meediakanalitesse suunama,» ütles Sepp. Tartu õlletehase turundusjuht Katrin Vernik nentis, et nemad paigaldavad reklaame vastavalt seadusele ega lase neid asetada kohtadesse, kuhu ei tohi. Kuigi keelatud on kerge alkoholi otsene reklaamimine, võib endiselt
reklaamida brändi nime. Kaubamärgi
«Kui inimesed näevad Saku või A. Le Coqi logo, siis teadvustatakse seda siiski kui alkoholireklaami,» selgitas Mölder. «Selles mõttes võib seadus natukene ebaõnnestunud olla.» Sepa sõnul on Saku õlletehase seisukoht, et reklaamisõnumit võib tarbijateni viia korporatiivse reklaami abil, kuid seda vaid kindlate kampaaniate ajal, mitte tavalistel tänavareklaamidel. Verniku kinnitusel ei hakka Tartu õlletehas oma kampaaniaid läbi viima kaubamärgi abil. Seda põhjusel, et need reklaamid on tootekesksed, näiteks Fizzi kaubamärk reklaamib siiski kerget alkoholi. Tartu õlletehas ei soovi tema sõnul seaduse tõlgendamisel üle piiride minna. Möldri sõnul ei kavatse linn praegu alkoholifirmade kaubamärke reklaamialustel keelustada, kuid ei välista seda aga tulevikus. Samas nendib Mölder, et kõike pole linnal vaja reguleerida, pigem tuleks Eesti riigil välja töötada ühtne alkoholireklaami seadustik. (Postimees) vaata lisaks:
SOOMLASTE
ÕLLERALLI NÕUAB ÜMBERKORRALDUSI LAEVAS
30.11.2003 
Eesti laevafirmadele ei tähenda ELi laienemine ainult tax-free tuludest ilmajäämist, vaid ka kulusid suureneva alkoholikoguse Eestist Soome vedamisel. Tallinki investorsuhete juhi Marek Mägi sõnul tuleb Tallinkil kindlasti oma laevades teha ümberkorraldusi, et kõik soovijad saaksid kogu lubatava alkoholi laevaga üle lahe viia. Laevafirma eesmärk on see, et lubatav alkohol ostetaks laevast, mitte maalt. Tema sõnul vajab ümberkorraldamist näiteks müügikohtade võrk laevas, et inimesed ei peaks oma õllekaste pikki vahemaid vedama. Seetõttu peaks näiteks üks jaotuspunkt asuma laeva autotekil, et inimestel puuduks vajadus kümneid õllekaste ülevalt alla tassida. Millised konkreetsed lahendused aga olema saavad ning palju see laevafirmale maksma läheb, ei osanud ta veel öelda. Lihtsam on asi aga lennu- ja kopterifirmadel, kes jätkavad oma senist pagasikorraldust. Copterline Eesti juhi Tõnis Lepa sõnul kehtib neil ka edaspidi põhimõte, et tasuta saab reisija kaasa võtta 20 kilogrammi pagasit, mis teeb umbes 20 liitrit õlut. (Postimees) vaata lisaks:
SOOME ÕLLETOOTJAD VÕIVAD TOOTMISE EESTISSE TUUA 30.11.2003
Eesti õlletootjad usuvad, et soomlased võivad oma kaubamärkide tootmise tuua 2004. aasta mais Soome lahe lõunakaldale, kuna Eesti saamisel Euroopa Liitu (EL) kaovad sisseveopiirangud. Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepa sõnul on Sinebrychoff huvitatud tootmise austamisest Eestis, kirjutab Turun Sanomat. «Sinebrychoff võib hakata Saku Õlletehases litsentsiga tootma Koff õlut,» märkis ta. «Kuna oleme ühiste omanike tõttu justkui vennad ning kindlasti soovivad nad osa saada õllerallist.» Saku omanikfirma Baltic Beverages Holding kuulus võrdses osas Carlsbergile ja Hartwallile, pärast Hartwalli müüki sai teiseks omanikuks Scottish Newcastle. Hartwalli võimalike õllesortide, näiteks Lapin Kulta, tootmisest Eestis Sepp spekuleerida ei soovinud. Olvi tütarfirma AS A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et Olvi õllesortide Eestis tootmise võimalus on praegu päevakorras. «Kõik oleneb sellest, kui palju Soome õlleturg Eestist sisseveetava õlle tõttu väheneb.» Eesti õlletootjad seoses riigi liitumisega EL-ga mais 2004 uue turismiliigi tekkimist. «Taani ja Saksamaa kogemus näitab, et Eestiski peaks saada kaubaautoga liikuvast soomlasest õlleturistist uus majandusharu,» ütles Noop. A. Le Coq on järgmise aasta kevadeks kavandanud uusi pakkemeetodeid, et hõlbustada õlle transporti. Noobi prognoosi järgi võib õllede läbimüük soomlastele 2004. aasta mais kahekordistuda. «Tegelikkuses võib see palju suurem olla tax-free kaubanduse kadumise tõttu.» Praegu viiakse Eestist Soome hinnanguliselt seitse miljonit liitrit õlut, mis moodustab kuus protsenti Eestis toodetud õllest. Arvutus põhineb turistipakendites olevate purgiõllede läbimüügil, mida kohalikud ei osta. Tarmo Noobi sõnul on Eesti õlletehastele kõige tähtsam siiski siseturg. «Järgmise aastal algav õllerallit on oluliselt liialdatud,» märkis ta. Alates maist saab turist endaga kaasa viia praeguse 15 liitri asemel 110 liitrit õlut. Suuruselt teise tootja, Soome Altia tütarfirma Ofelia tegevdirektor Outi Siveni sõnul kannatab turg rentaablusprobleemi all. «Tihe konkurents ja kauplusekettide tekkimine on vähendanud kõikide tootjate rentaablust.» Altial on Eestis Tabasalus oma tootmistsehh, kus muuhulgas toodetakse ka Saaremaa viina. Soomest Eestisse toob Altia teiste hulgas Koskenkorvat. Outi Siveni sõnul leidub nii Koskenkorvale kui Saaremaa viinale oma tarbija. Ofelia on teinud ettevalmistusi järgmiseks kevadeks. «Oleme laiendanud maksuvaba laopinda. Meie tootmisvõimsusest piisab hästi nõudluse rahuldamiseks,» jätkas Siven. «Eesti väikest alkoholiturgu suurendab vaid Soome turist,» ütles Siven. (Postimees) TEISED MEIST
“Soome õlletootjad võivad hakata tootmist Eestisse üle tooma. Eesti suuruselt teine õlletootja A. Le Coq kuulub Soome firmale Olvi. A. Le Coqi direktor Tarmo Noop kinnitab, et Soome õllemarkide tootmise Eestisse siirdamisest on juttu olnud. Samas tuletab Noop meelde, et õlletehaste omanikud on mõlemal pool lahte ning Eestis tootmine oleks lihtsalt raha ühest taskust teise panek. Lõplik otsus tehakse siis, kui selgub Euroopa Liiduga liitumise mõju õlleturul. Tax Free kaotamise järel võib suur osa seni laevadel toimunud õllemüügist siirduda Eestisse. Eesti suurim, Saku õlletehas on küll Soome õllemarkide tootmiseks valmis, kuid konkreetseid kõnelusi pole veel keegi alustanud. Kangemate alkohoolsete jookide tootjad ootavad samuti kevadet, kui Eesti ametlikul Euroopa Liitu astub. Eesti väiksele alkoholiturule toob lisaraha ainult soome turistide voolu suurenemine.” (Turun Sanomat / Postimees) CONCERNING TO THE ARTICLE OF TURUN SANOMAT
There was published misleading information in the article of “Suomalaisten panimojen uskotaan siirtävän oluen valmistusta Viroon” by Turun Sanomat November 21. Marketing Director of Saku Brewery, Ms. Karin Sepp said in her interview for Turun Sanomat that technically Saku Brewery is ready to start producing any beer brands of BBH under licence but until today it has not been under discussion. We have talked about to start production of Carlsberg beer in Estonia in future. But the decision depends on market situation and volumes. There has not been any negotiations about producing Koff beer in Saku Brewery. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
ÕPETAJA KUTSUS ÕPILASTELE POLITSEI 
30.11.2003 Tõrva gümnaasiumi õpetaja teatas kolmapäeval linna konstaablile, et kooli on tulnud kaks purjus õpilast. Kui konstaabel koolimajja jõudis, ootasid XI klassi poisid oma saatust juba direktori kabinetis. Ühel noorukil oli raskusi püstiseismisega, teine püsis jalgel päris sirgelt. Üks neist tunnistas, et oli ära joonud neli õlut, teine võttis omaks kolme Presidendi Pilsneri joomise. Politseis koostati mõlemale alaealisele alkoholi pruukimise eest väärteoprotokoll. (BNS) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLU ON UUENDUSTE TEEL 
Toomas Kuuda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja 30.11.2003 Peale kevadel toimunud omanikuvahetust on olnud avalikkusele märgatav Pärnus asuva õlletehase AS Pärnu Õlu senisest aktiivsem tegutsemine tootmise uuendamisel ja müügitöö korraldamisel. Ettevõtte tegevdirektor Kalev Männe, mida on omanikevahetus ettevõttele kaasa toonud ja milliseid eesmärke on seatud? Omanikevahetusega algas ka põhjalikum ettevõtte reformimine, mille eesmärgiks on AS Pärnu Õlu muutmine edukaks ettevõtteks, mille üle võiksid uhked olla nii töötajad, omanikud kui ka kõik pärnakad üldisemalt. AS Pärnu Õlu jätkab kodumaise õlletootmise traditsioonide hoidmist ning kavatseb ka tulevikus rõhutada oma eestimaist tausta, kuna meie arvates on see üks meie tugevustest. Läbi investeeringute tehnoloogiasse ning turundusse on AS Pärnu Õlu pikemaajalisem eesmärk saada suuruselt kolmandaks õlletootjaks Eestis. Kas toodangu kvaliteedis ja sortimendis on oodata muudatusi? Toodangu kvaliteet on AS Pärnu Õlu toodetel juba täna parem kui nii mõnelgi konkurendil, mille tõestuseks on nii pimetestidel saavutatud head tulemused kui ka kaubandusest saadud vastukaja. Sortimendi osas jälgime me kindlasti oma klientide soove ning üritame neile igati vastu tulla. Kas lisaks õlletootmisele kavatseb ettevõte arendada ka muude karastusjookide tootmist? AS Pärnu Õlu alustas augustis limonaadide tootmist, tulles turule õuna- ja apelsinilimonaadiga, millele lisandus novembrist ka metsmaasikamaitseline limonaad. Millega üllatate ja rõõmustate tarbijat lähiajal? Järgmiseks hooajaks käib juba aktiivne valmistumine ning kindlasti üllatame oma tarbijaid ka uudistoodetega. Lisaks õlle ja muude karastavate jookide tootmisele tuleb igal sellega tegeleval ettevõttel tegeleda paratamatult toodangu turustamisega. Kas Pärnu Õlu tunneb ennast rohkem tootmis- või meelelahutusettevõttena? AS Pärnu Õlu on joogitehas, ent me oleme endale seadnud eesmärgi, et läbi nende toodete, mida me pakume, peab tarbija saama maksimaalse rahulolu. Loomulikult tuleb selle juures tarbijale oma toodangut tutvustada. Teadagi on Pärnu Eesti suvepealinn. Kas järgmisel suvehooajal on Pärnu õlle reklaam linnapildis enam nähtav ja õlu saadaval kõikjal suvepealinna pubides, restoranides ja õlletelkides? Kohaliku õlle tootmine ja tarbimine on traditsiooniks paljudes Euroopa suure õllekultuuriga ja -turuga riikides. Lisaks kohalikule tarbijaskonnale tahame kindlasti saavutada seda, et kõik Pärnu külastavad puhkajad ja turistid Pärnu õlut maitsta ja juua saaksid. AS Pärnu Õlu turundustegevus on protsess, mille esimeseks suuremaks saavutuseks oli Pärnu rannaalal ainumüügiõiguse saavutamine. Samas on see pika töö esimene saavutus ja me ei jää sellele peatuma. AS Pärnu Õlu on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige 1996. aastast. Kas olete liikmestaatusega rahul? Olles pikaajaline liige, tunneme, et saame osaleda protsessides, mida muidu väikefirmana ilmselt ei tunnetaks. (koda.ee) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS TEENIS ÜHEKSA KUUGA ÄRIKASUMIT 62 MILJONIT KROONI 
30.11.2003 Saku Õlletehas teenis 2003. aasta esimese üheksa kuuga ärikasumit 62 miljonit krooni, mis on 16.3 miljonit krooni rohkem, kui aasta varem samal perioodil. Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul suurendas ettevõte Eesti õlleturu languse tingimustes perioodi jooksul kasumit eelkõige tänu laienemisele teiste jookide turgudel ning operatiivsele kulujuhtimisele. „Tänavu aastal on Saku Õlletehas hüppeliselt suurendanud müüki teiste jookide turgudel nagu siider ja long drink ning sisenenud kalja ning limonaaditurule“ märkis Remmel. Eesti Õlletootjate Liidu andmetel kujunes 2003. aasta 9 kuu Eesti
õlleturu kogumahuks ehk akumuleerituna jaanuar kuni september 74,7
mln liitrit, vähenedes 3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
seoses külma ilmaga kevad - suvel. Eesti Õlletootjate Liidu
andmetel moodustas Saku Õlletehase turuosa 42,7% õlleturust,
olles turuliider. Perioodi jooksul suurenes seoses odavama klassi õllede
segmendi suurenemisega
Saku Õlletehase 9 kuu jookide kogumüük moodustas 44,8 miljonit liitrit, säilitades sama taseme võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eksport moodustas perioodi jooksul 13% kogumüügist. Ettevõte müüs jaanuarist septembrini õlut 37,4 miljonit liitrit, jäädes 5% võrra väiksemaks eelmise aasta vastavast näitajast eelkõige külma kevad-suve tõttu. Seevastu on hüppeliselt tõusnud Saku Õlletehase teiste jookide müük ning ettevõte perioodi jooksul laienenud joogisegmendis laiemalt. Tänu uutele purgitoodetele on Saku siidrisari Kiss müük suurenenud 78% võrreldes 2002 aastaga, kusjuures siidri koguturu kasv samal perioodil oli 33%; Saku Gin Long Drink müük on suurenenud 3,5 korda võrreldes eelnenud aastaga. Samuti sisenes ettevõte juulis kaljaturule, saavutades uuringufirma AC Nielsen andmete alusel august-september perioodil Saku Päikese kaljaga 11% turust. Tootearendust ning uutele turgudele sisenemist on ettevõte jätkanud neljandas kvartalis. Oktoobris on Saku Õlletehas laiendanud Presidendi õllesarja, tuues turule plastiktooted. Tänavu aasta novembris sisenes ettevõte limonaaditurule tootega Saku Päikese limps. Saku Õlletehase 2003. aasta 9 kuu realiseerimise netokäive oli 597.0 miljonit krooni, mis on 2.4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Jookide realisatsioon kasvas 22.0 miljonit krooni ehk 6.4% võrra, seda ennekõike tänu omatoodetud muude alkohoolsete jookide ja õllede käibe kasvule. Käibe kahanemise peamine põhjus on ringleva taara realisatsiooni vähenemine 34.3 miljoni krooni võrra. Viimase taga on nii kogu Eesti õlleturu väiksem maht, kui ühekordse pakendi (purk ja PET) osakaalu kasv. Puhaskasumit teenis Saku Õlletehas 2003.a. 9 kuuga 53.3 miljonit krooni ehk 8.8 miljonit rohkem, kui aasta varem. 2003. aasta 9 kuu ärikulud olid 28.6 miljonit krooni ehk 5.0% võrra väiksemad 2002. aasta vastava ajaperioodi kuludest. Kui ringleva taara osa ärikuludes kahanes 34.5 miljoni krooni võrra, siis abimaterjalide kulud kasvasid 12.8 miljoni krooni võrra. Selle peamisteks põhjusteks olid juba eelpool mainitud õlleturu väiksem maht ning ühekordse pakendi osakaalu kasv. Mitmesugused tegevuskulud, tööjõukulud, põhivara kulum ja muud ärikulud olid tänu paindlikule kulujuhtimisele 2003. aasta kolme kvartali lõikes 11.4 miljoni krooni võrra väiksemad aasta varasemast. Rahavood 2003. aasta 9. kuul olid 36.2 miljonit krooni suuremad kui aasta varem, seda ennekõike väiksemate investeeringute tõttu käesoleva aasta vastaval ajaperioodil. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
ÕLLEMÄNGU PEAVÕIT JÄI PÄRNUSSE
19.11.2003 Aktsiaseltsi Pärnu Õlu korraldatud tarbijamängu peavõidu, 25 000kroonise reisi vabalt valitud kuningriiki sai pärnakas Eda Riis, mängu ülejäänud võite jagus üle Eesti. Mäng käis Pärnu Õlle populaarseima kesvamärjukese, Õllekuninga joojate vahel. Õlletehasesse tuli saata ümbrik viie Õllekuninga korgiga. Korgimängus osalejate vahel loositi peale reisi välja viis õllepidu kümnele suule, Pärnu Õlle 50 T-särki ja 100 kümnest pudelist koosnevat komplekti Õllekuningat. Osa võiduihalejaid oli kindla peale välja läinud: kõige rohkem oli saadetud 25 ümbrikku, mis näitab, et võidu nimel oli ära joodud 125 pudelit õlut. Firma müügijuhi Tõnu Rannamäe sõnade järgi läks loosimisel tõepoolest nii, et kõik, kes saatsid paarkümmend ja enam ümbrikku, mahtusidki auhinnasaajate hulka. Üleeile toimunud loosimisel olid fortuunaks palutud Pärnu linnavalitsuse välissuhete nõunik Eha Ristimets ja Ühispanga kohalik juht Mati Tiimus. Õllepeo kümnele suule võitsid Tõnu Saare Suigust, Toivo Tõnsing ja Kalju Kook Pärnust, Raivo Nugis Viljandist ja Urve Reitkam Haapsalust. Ülejäänud võitjatega võtab Pärnu Õlu ühendust. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
MOSKVA
MEELITAB VALIJAID ÕLLEGA
18.11.2003 Moskva võimud korraldavad 7. detsembriks, kui toimuvad riigiduuma saadikute ja Moskva linnapea valimised, valimisjaoskondades võileibade ja õlle müügi. Vene pealinna tarbijaturuameti teatel peaks valimistepäeval töötama valimisjaoskondades ühtekokku 8500 müügikohta, mis teeb iga jaoskonna kohta keskmiselt neli puhvetit. Sel aastal pakutakse elektoraadile laias valikus kohvi, teed, võileibu, saiakesi, samuti suveniire,kohalike ettevõtete tööstustoodangut ning kartulit ja köögivilju juurviljabaaside hinnaga. Ühtlasi saavad hääletajad osta valimisjaoskonnas plastpudelitesse villitud õlut. Kange alkoholi müüki pole seekordsetel valimistel siiski ette näha. (BNS) vaata lisaks:
NOORMEES
MAKSIS OKSJONIL KUUE NAISE EEST 392 000 KROONI
15.11.2003 
Saksamaal panid kuus noort naist end koos kuue pudeli õllega internetioksjonile. Vaimukusena mõeldud idee osutus ootamatult tulutoovaks, sest 23aastane noormees pani naiste eest välja 25 050 eurot (392 000 Eesti krooni). Nicole, Petra, Andrea, Stefanie, Kerstin ja Christine vanuses 30-36 aastat lubasid oksjonikauba kirjelduses, et toovad suurima summa pakkujale isiklikult kuus õlut koju ja jäävad koos temaga pidutsema. Huvilistele oli vaatamiseks väljas ka kuuiku foto. Nime «Sixpack» taha peitunud naised panid sellekohase teate ebay-internetioksjonil alghinnaga üks euro üles 30. oktoobril, virtuaalne oksjonihaamer kuulutas võitja välja möödunud pühapäeva, 9. novembri õhtul kell 11. Kokku klikiti pakkumist ligi 850 000 korda. Hind hakkas kiiresti tõusma kaks päeva enne oksjoni lõppu, mil nime «blueemoon 100» all sekkus hilisem ostja. Hind oli selleks ajaks tõusnud 11 750 euroni. Seitse minutit enne oksjoni lõppu oli parima pakkumise, 25 000 eurot teinud «bau-ag». Oksjoni jooksul 17 korda pakkumist parandanud «blueemoon 100» ei jäänud võlgu. Pool minutit enne kella kukkumist lisas ta veel 50 eurot ja saigi soovitu endale. Enneolematu oksjon tekitas Saksamaal suurt meediahuvi. Naistest kirjutati pea kõigis ajalehtedes ja telekanal RTL pühendas neile ainuüksi esmaspäeval neli saatelõiku. Teisipäevaks oli 23aastane Markus Pfitzke lubatud raha ka Wiedenbrückis elavatele naistele üle kandnud. Osa sellest lubasid naised annetada heategevuseks. Pidu ise tuleb kahe-kolme nädala pärast. Kus täpselt, pole veel teada. Tegemist on suurema ettevõtmisega, sest RTL sõlmis naistega eksklusiivlepingu. Kohale oodatakse paljusid prominentseid külalisi. Üks naistest, Kerstin, kuulutas ajakirjanikele: «See oksjon on meie elu kõrghetki.» Nüüd on naistel internetis ka oma veebilehekülg www.musstehaben.de. Arvestades ajakirjanduse väga suurt huvi nende vastu, loodavad naised saada reklaamilepinguid. Markus Pfitzke tunnistas samal ajal, et ka tema loodab toimuvast kasu lõigata. Ta ütles, et on leidnud tuntud ettevõtja, kes võtab enda peale eelseisva peo planeerimise. Seetõttu pole välistatud, et kogu oksjon ja sellele järgnev on tegelikult hoolikas lavastus, millest lõikavad kasu nii ebay-oksjon, Krombacheri õlletehas, telekanal RTL kui ka mitmed teised meediaväljaanded. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
INGLASED
EELISTAVAD ÕLUT INTERNETILE
14.11.2003 Inglased valisid viimase 40 aasta kasulikumaks leiutiseks plekkpurgi avamise nn. widget-süsteemi, mis võimaldab õllepurgist õlut lihtsamalt välja valada. Inglismaa tehnoloogia ajakirja T3 korraldatud küsitluses osales ligi 9000 inimest. Õllepurgi avamissüsteem kogus Lenta.ru andmetel 48 protsenti häältest. Järgnesid internet koos e-mailiga (13 protsenti häältest), mobiilside (7 protsenti), kloonimine (5 protsenti), mikrolaineahi (5 protsenti), kontaktläätsed (5 protsenti), 3D tehnoloogia (5 protsenti), arvutimängu (5 protsenti), CD koos DVD-ga (5 protsenti) ja plastiline kirurgia (5 protsenti). Uuringu autoritele tulid taolised uuringutulemused üllatusena, mistõttu nad leidsid oma kommentaaris, et kas inglastele on väga arenenud huumorimeel või siis eelistatakse elus lihtsamaid rõõme. (PM Online) vaata lisaks:
KONKURENTSIAMET LUBAS A. LE COQIL ÖSELI OSTA 
14.11.2003 Teisipäeval (12.11 EBG) suletakse AS-i A.Le Coq ning AS-i Ösel Foods omanike vaheline leping, mille tulemusena saab A.Le Coq’ist Ösel Foodsi ainuomanik. Tehingule andis lõpliku loa ka Konkurentsiamet, teatas A.Le Coq. Ühinemistingimusena sätestas Konkurentsiamet piirangu, mille kohaselt ei tohi A.Le Coq-i siidritoodangu maht ületada käesoleva aasta A.Le Coq-i ning Ösel Foodsi siidritootmise mahtu kokku. «Näeme ühinemisega kaasnevat lisaväärtust eelkõige Läti ja Leedu turgudele. /.../ Eesti tarbija jaoks ühinemine olulisi muutusi kaasa ei too. Nii Aura kui A.Le Coq jäävad ühinenud ettevõtte põhibrändideks,» kommenteeris AS-i A.Le Coq juhatuse esimees Tarmo Noop. A.Le Coqis jätkab tööd enamus Ösel Foodsi töötajatest. Kogu mittealkohoolsete jookide tootmine on Noopi kinnitusel plaanis koondada praegusesse Ösel Foodsi tehasesse Tartu lähistel. AS A.Le Coq kuulub Soome kontsernile Olvi Oy. (PM Online) vaata lisaks:
MART POOM SAI INGLISMAAL OMANIMELISE ÕLLESORDI 14.11.2003 
Darwini õllefirma Inglismaal Sunderlandis lasi Eesti jalgpallikoondise väravavahi Mart Poomi auks välja eksklusiivse õllesordi Poominator, mida villitakse piiratud koguses. Õllepruulijad soovivad uue tootega tunnustada Sunderlandi vutiklubi kasuks septembris Inglismaa meistrivõistluste esiliiga kohtumises Derby Countyga värava löönud Poomi erakordset saavutust. «Mu värav annab ikka veel piisavalt kõneainet,» möönis Poom, kes ise õlut ei joo. «See on meeles nii fännidel kui ka mõnede vastasvõistkondade väravavahtidel, kes vahel lõõbivad, et ma nurgalöökide ajaks nende kasti ei tuleks. Tore, et mind nüüd ka omanimelise õllesordiga meeles peetakse.» Sunderlandi klubi koduleheküljele antud intervjuus utsitab Poom meeskonnakaaslasi järgnevates kohtumistes endast parimat andma. Täna võõrustab Sunderland kodustaadionil Coventry Cityt. «Viimases kolmes kodumängus oleme löönud vaid ühe värava,» tõdes Poom. «Peame kindlasti juba kohtumise alguses suutma skoori teha, et siis fännide marulisel toel väravaarvet veelgi kasvatada.» Poomi koduklubi hoiab enne tänast vooru esiliigas neljandat kohta. (Postimees) vaata lisaks:
ÕLLEKUNINGAS CHARLIE ANNAB PÄRNU ÕLLELE UUE NÄO 14.11.2003 
Ajakirjandus on Charlie Viikbergi tihtipeale seostanud ajaga, mil ta vaevalt kahekümnesena börsil suuri summasid kokku ajas. Ja natuke hiljem kõrvetada sai. Nüüd on Viikberg AS-i Pärnu Õlu suuromanik, kelle eesmärk on firma turuosa Eestis mitu korda kasvatada. Kui Eesti Päevaleht soovib Viikbergiga portreelooks intervjuu kokku leppida, on AS-i Pärnu Õlu suuromanik natuke tõrjuv. “Mulle sellised portreelood eriti ei meeldi. Öeldakse alati, et räägime Pärnu Õllest, kuid hiljem kirjutatakse ikkagi sellest, millised võimalused olid aastal 1997 ning kuidas noorelt rikkaks saada,” põhjendab Viikberg. Eesnime poolest võiks Charlie Viikbergi pidada väliseestlaseks. Nii see siiski pole. “Vanaema pani mulle selle nime. Kunagi 1976. aastal oli mingi korvpallimäng Eesti ja USA vahel. Seal mängis ka keegi ameeriklane Charlie ja vanaema haaras sellest nimest kinni. Suuremat story’t siin taga polegi,” selgitab Viikberg. Kuigi lapsepõlves Viikbergi nime pärast narriti, on teistest erinev ning meeldejääv nimi talle enda sõnul hiljem pigem kasuks tulnud. Viikberg on traditsiooni jätkanud ning tema poeg kannab nime Charles. Viikbergi nimi on ajakirjandusest tihtipeale läbi käinud seoses ajaga, mil börsil oli võimalik oma raha lühikese ajaga mitu korda kasvatada. Noore ja ettevõtliku mehena õnnestus Viikbergil enda sõnul aastaid tagasi nii kiiresti teenida kui ka kiiresti kaotada. Viikberg ütleb, et tema puhul on elus edasiviivaks jõuks ahnus. Nii on see vähemasti äri poole pealt. “Mis puudutab äritegevust, siis keegi ei saa öelda, et neid ei huvita tootlus ega ärist tagasi tulev raha. See on küll ilus jutt, aga...,” märgib Viikberg. Kui küsida Viikbergi käest, milline on tema senise karjääri kõige suurem saavutus, vastab ta, et loodetavasti on need alles ees. “Kui me Pärnu Õlle korralikult tööle saame, siis võib see kujuneda selleks.” Suurimaks altminekuks peab Viikberg aga Aasia kriisi mahamagamist. “See maksis 1997 ja 1998 päris valusalt kätte. Siis sai päris kõvasti kaotust sisse võetud,” meenutab Viikberg. Selle aasta kevadel ostis Viikberg enamusosaluse AS-is Pärnu Õlu. Mehe enda sõnul sai ta omanikuks tänu juhusele, lugedes lehest kuulutust ettevõtte aktsiate müügi kohta. “Helistasin ja küsisin, et mida müüakse ja kuidas,” meenutab Viikberg. Jupikaupa alanud aktsiate ostmine on jõudnud praeguseks sinnamaani, kus noor ärimees hoiab enda käes 75 protsenti õlletootja aktsiapakist. Tehing oli Viikbergi sõnul talle soodne, kuid hinda, mis on tal tulnud firma aktsiate eest välja käia, Viikberg ei ütle. “Hind on selles mõttes hea, et jätab ka mõningast kasvupotentsiaali,” märgib ta. Pärnu Õlles selle aasta kevadel kontrolli võtnud Viikbergi sõnul oli ettevõte omanikuvahetuse hetkel selgelt hääbumas: turundusse polnud pandud mitmeid aastaid sentigi. “Ettevõtte juht oli endine nõukogude aegne direktor, kes arvas, et kui ta on õlletehase juht, peavad kõik ise tema juures õlut käima ostmas. Ta hävitas väga palju sidemeid ära.” Viikbergi sõnul oli omanikuvahetuse poolt kogu kollektiiv. “Ainuke, kes vastu oli, oli direktor. Inimesed tahtsid ettevõttes muutusi ning nüüd on neile see võimalus antud,” lausub Viikberg. Kuigi Viikbergi sõnul on seoses uue omaniku ning juhtkonna tehtavate muudatuste tõttu veel vara oodata Pärnu Õlle majandustulemuste paranemist, prognoosib ettevõte sellest hoolimata selle aasta lõpuks õllemüügi osas 15–20-protsendilist tõusu. “Meie eesmärgiks on saavutada olukord, et mingil hetkel tekiks assotsiatsioon Pärnu, suve ning Pärnu Õlle vahel,” ütleb Viikberg. Samas tõdeb ta, et pelgalt kohaliku tegijana ettevõte ellu jääda ei suuda, mistõttu on kavas Eestis laiemalt kanda kinnitada. “Meie positsioon Eestis võiks olla tugev kolmas,” leiab Viikberg. Viikbergi sõnul on tema energia suunatud AS-ile Pärnu Õlu. Teistes ettevõtetes tal enda sõnul olulisemaid osalusi pole. “Noh, mõned väiksemad portfelliinvesteeringud on,” märgib ta. Mehe sõnul on n-ö imede aeg, nagu seda oli aasta 1997, nüüd möödas. “Kui sul õnnestub märkida aktsiaemissioon ilma ühtegi senti sinna alla panamata, siis on suhteliselt kerge rikkaks saada, arvestades tolleaegset nõudlust,” ütleb Viikberg. “Kui omakapital kahe- või kolmekordistub üleöö, siis on väga hea raha teha,” lisab ta. Viikbergi sõnul saab tema puhul siinjuures rääkida miljonitest, mitte kümnetest miljonitest kroonidest. Viikbergi sõnul ei tähendanud talle noorena teenitud suured summad pidutsemisi ning raha tuulde loopimist. “Väärtus tekib ju sellest, et kui sul tulud kasvavad, tuleb kulud kontrolli all hoida,” märgib ta. “Meile surutakse Eestis kõvasti peale Ameerika stiili, et kuluta ette ja laena kokku. Samas võiksid pangad võtta enda kätte ka inimeste nõustamise,” leiab Viikberg. Tööst vabal ajal tegeleb Viikberg enda sõnul spordi, reisimise ning lugemisega. Endine Hansapanga juht ning Tallinna linnapea Jüri Mõis on enda sõnul Charlie Viikbergiga koos töötanud nii pangas kui ka linnavalitsuses. Mõisa sõnul on Viikberg vaatamata oma noorusele palju ära jõudnud teha. “Ta oli ju kunagi üks Eesti tuntumaid börsimaaklereid, kes “Kapitalis” esines,” meenutab Mõis. “Analüütikuna on ta väga tugev,” lisab ta. Mõisa linnapeaks oleku ajal oli Viikberg abilinnapea Ivar Virkuse parem käsi, kes vastutas linnale kuuluvate ettevõtete erastamise eest. “Minu hinnangul kuulus Charlie Viikberg sel ajal linnavalitsuse kolme tugevama spetsialisti hulka,” lausub Mõis, lisades, et vaatamata siis opositsioonis olnud Keskerakonna pingutustele ei õnnestunud Viikbergi kohalt lahti kangutada. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
TOOTJAD
VALMISTUVAD KEVADISEKS ÕLLERALLIKS
14.11.2003
Eesti õlletootjad ootavad pikisilmi kevadet, mil alkoholiturist võib Eestist välja viia kümme korda enam õlut kui seni, kirjutab Äripäev. Ühinemine Euroopa Liiduga järgmise aasta mais peaks tootjate hinnangul tunduvalt elavdama siinse õlle eksporti peamiselt Soome, kuna ekspordilimiit tõuseb praeguselt 15 liitrilt õllelt ühe inimese kohta 110 liitrini. Lisaks ei pea turist enam alkoholi kodumaale viimiseks ööseks Eestisse jääma. A. Le Coqi Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul on tõenäoline, et õlleturismist saab eraldi majandusharu - õlut hakatakse kaubikutega üle lahe vedama. «Ennustan õlle ekspordi kasvu Soome minimaalselt kaks korda,» ütles Noop. «Statistiliselt on see arv tax free kadumise tõttu veelgi suurem.» Tartu Õlletehas kavatseb turistidele mõeldes suurendada nii sortimenti kui pakendivalikut, laiem valik tuleb just nendesse kauplustesse, kus käib Soome turist. «See on Eesti tootjatele võimaluseks,» kommenteeris Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. Tema sõnul peab Saku Õlletehas oma tugevuseks seda, et on olnud turisti õllevalik number üks Eestis. Mitmed Saku õlled on võitnud erinevaid õlleteste ja võistlusi Soomes. Saku ootab eelkõige purgiõllede müügimahtude suurenemist ning tegi juba eelmisel aastal investeeringud purki villimise seadmesse ja kaasaegsete multipakkide valmistamiseks. Pärnu õlletehas võtab turistidele mõeldes tootmisse heleda lahja purgiõlle. Purki villimise teenust hakatakse tõenäoliselt ostma Soome partnerilt. «Ekspordilimiidi suurenemine mõjutab meid ja Eesti õlletööstust kindlasti,» kommenteeris ASi Pärnu Õlu turundusjuht Tõnu Rannamäe. «Käimas on erinevad läbirääkimised, kuidas eksporti tõsta ja millises suunas tegutseda.» Praegu ekspordib Pärnu õlletehas oma toodangut Lätti ja vähesel määral Soome, plaanis on trügida ka Leedu turule. Saaremaa õlletehas tõenäoliseks alkoholituristide vooluks ekstra ettevalmistusi ei tee. «Meid see ilmselt ei mõjuta, sest turist tahab üle piiri viia purgiõlut, meie seda aga ei tooda,» nentis Saaremaa Õlu juhataja Leiger Tammjõe. Küll aga peab praegu vaid koduturule spetsialiseerunud ettevõte läbirääkimisi Soome restoranide hulgiostjatega. Kui hästi läheb, saab osas Soome restoranides peagi osta Saaremaa tumedat õlut. Konjunktuuriinstituudi andmetel ostsid 2002. aastal turistid Eestimaa poodidest 6-6,5 miljonit liitrit õlu, 1,3 miljonit liitrit viina ja 0,4 mln liitrit likööri. Instituudi teaduri Evelin Ahermaa sõnul olid peamised õlleostjad soomlased. Soome rahandusministeeriumi andmetel viisid soomlased eelmisel aastal Eestist koju 20 mln liitrit õlut ja 2,5 mln liitrit kanget alkoholi. Keskmiselt viis üks turist Eestist Soome 0,9 liitrit kanget alkoholi ja 8,3 liitrit õlut. (PM Online / EPLO) vaata lisaks:
LÜHIUUDISEID
Saku Õlletehas prognoosib purgitoodete müügimahu
suurenemist
Saku Õlletehas prognoosib õlle ekspordilimiidi kümnekordistumise tõttu purgiõllede müügimahu suurenemist järgmisest kevadest. Kuum suvi tõstis Carlsbergi kvartalikasumit
Kuum suvi ja kahanenud intressimaksed tõstsid õlletootja Carlsbergi puhaskasumit kolmandas kvartalis 20%, kirjutas uudisteagentuur Dow Jones. Carlsberg sulgeb Stockholmis 300 töötajaga õlletehase
Taani Carlsberg on otsustanud kolm aastat tagasi Prippsilt üle võetud õlletehase Stockholmis Brommas sulgeda. Maailma suuruselt teise õlletootja kasum kasvas 78%
Maailma suuruselt teise õlletootja SAB Milleri kasum enne makse kasvas majandusaasta esimesel poolel 78%, kirjutab The Financial Times. (ÄP Online) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLLETEHAS VALMISTUB PURGIÕLLE VILLIMISEKS 14.11.2003
Pärnu õlletehas valmistub ekspordilimiitide kümnekordistumiseks järgmise aasta mais ning võtab turistide jaoks tootmisse heleda purgiõlle, kirjutab Äripäev Online. Järgmise aasta mais toimuv ühinemine Euroopa Liiduga elavdab tunduvalt siinset õlle eksporti, kuna ekspordilimiit tõuseb praeguselt 15 liitrilt õlult 110 liitrini inimese kohta. Pärnu õlletehas plaanib turistide püüdmiseks tootma hakata heledat lahjat purgiõlut. Purki villimise teenust hakatakse tõenäoliselt ostma Soome partnerilt. «Ekspordilimiidi suurenemine mõjutab meid ja Eesti õlletööstust kindlasti,» ütles AS-i Pärnu Õlu turundusjuht Tõnu Rannamäe. «Käimas on erinevad läbirääkimised, kuidas eksporti tõsta ja millises suunas tegutseda. Täpsetest plaanidest praegu rohkem rääkida ei saa,» lisas ta. Praegu ekspordib Pärnu õlletehas oma toodangut Lätti ja vähesel määral Soome, plaanis on trügida ka Leedu turule. (PM Online) vaata lisaks:
JAANALIND VÕITLEB VIINAGA 
Kaur Hanson, turundusnõustaja 14.11.2003 Majandusministeerium valmistab ette reklaamiseaduse muudatust, mille sisu on lühidalt järgmine: pigistame silmad hästi kõvasti kinni ja teeme näo, et alkoholi pole olemas - küll siis rahvas joomise järele jätab. Loodan, et järjekordne katse alkoholireklaami täiesti keelata on ametnike tööõnnetus, mitte siiras nõukogulik ihalus tsensuuri ja potjomkinluse järele. Reklaam ei loo uusi vajadusi, vaid ainult muudab margieelistusi. See on ostupsühholoogia lihtne põhitõde. Reklaam ei suuda panna jooma inimest, kes alkoholi järele vajadust ei tunne. Ja reklaami ärakeelamine ei vähenda napsumehe himu käraka järele. Muide, me pole Põhja-Korea, me ei ela isoleeritud infoväljas. Isegi kui Eestis alkoholireklaam keelata, siis taevakanalite, interneti ning reisimuljete kaudu satub see ikkagi tarbija teadvusse. Selle vahega küll, et kohalikel tootjatel pole jõudu end taevakanalites reklaamida, mistõttu suured rahvusvahelised margid saavad eelise. Ehk: inimesed joovad ikka samamoodi edasi, aga võib-olla natuke vähem Sakut ja natuke rohkem Carlsbergi. Me võime endale koti pähe tõmmata ja näha üksnes turvalist pimedust, kuid joomaprobleem sellest ei vähene. Aga mida teha, et väheneks? Esiteks võib vähendada alkoholi kättesaadavust, müüa ainult eripoodides ja kindlatel kellaaegadel. See oleks peaaegu sama populaarne idee nagu reklaami ärakeelamine. Võib-olla õige pisut tõhusam: mõni impulsiivne ost jääks tegemata, kui viinapoes on pikk saba. Teise lahendusena võime silmad avada ja tunnistada, et alkoholi kuritarvitamine on sotsiaalne, mitte administratiivne probleem. Kui inimestel on tööd ja perspektiivi, siis kisub vähem jooma. Seega: parim alkoholipoliitika on tööpuuduse vähendamisele ning majanduskasvule suunatud poliitika. Ka kultuuripoliitika on alkoholipoliitika. Praegu domineerivad ühiskonna väärtusskaalal papp-viin-auto ja eliidi moodustavad ülekasvanud rullnokad. Tarvis on teistsugust eliiti. Olukorras, kus teatripiletit peab ostma täiskuuneljapäeva öösel, kirjasõna paljundamist tahetakse maksustada ning muusikafailide vahetajaid lihtsalt vangi panna, ei või nihet vaimsuse suunas oodata. Alkohol ruulib edasi, sest on üks ühiskonna põhiväärtustest. Lapsed-noored on omaette jutt. Esiteks tuleb laste stressi olulisel määral vähendada, et neil oleks vähem seda, mida alkoholiga maandama peab. Teiseks tuleb laste aeg ära sisustada, et neil oleks vähem põhjust jooma hakata. Raha jagajad peavad eelarvet koostades tegema valiku, kus ühel kaalukausil on asfalt (ehk papp-viin-auto), teisel aga lapsed-noored. Kaugemas perspektiivis tähendab see valikut jõhkra joodikrullnokkade ühiskonna või turvalisema ja sõbralikuma eneseteostuse-ühiskonna vahel. Tagasi reklaamiseaduse juurde: sügavalt ekslik on arusaam, et silmade kinnipigistamine lahendaks probleemi. Iga ärakeelamise pretsedent on ohtlik, kuna murendab demokraatiat ja sõnavabadust. Loodan, et see eelnõu läheb ajaloo prügikasti, mitte Riigi Teatajasse. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
TOOTJAD LOOVAD TAARA PANDIRAHA SÜSTEEMI
14.11.2003 Tööstused ja kaupmehed peavad looma organisatsiooni, mis hakkab tulevikus tegelema pakendite tagatisraha haldamisega, sest vastasel juhul võivad kaupmehed hakata selle pealt teenima. Keskkonnaministeeriumis koostatav joogipakendite tagatisraha süsteem näeb ette, et tarbija maksab pudeli eest küsitava pandi kaupa ostes poodnikule, kes peab hiljem selle raha talle tühja taara vastu tagasi andma. Kaupmehele jäetakse õigus osta tagasi nii palju taarat, kui seda on tema käest välja läinud. See loob aga süsteemi, kui kaupmehed võivad ostjale väita, et nende taaralimiit on täis ning viimaselt saadud tagatisraha jääb tegelikult neile. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõuniku Helle Haljaku sõnul on praeguse eelnõu kohaselt jäetud tagatisraha administreerimise pool ettevõtjate kanda ning riik sellesse ei sekku. Selveri keti juhi Ain Taube sõnul peaks riik siiski oma õla sellise asutuse loomisele alla panema, sest ei ole mõeldav, et kõik jäetakse ainult erastruktuuride kaela. «Tagatisrahaga seonduvad asjad on kaupmehe jaoks küllalt kallid täita,» lausus ta. Taube viitab eelkõige sellele, et loodava süsteemiga pannakse kaupmeeste õlule kohustus organiseerida igas müügikohas ka taara vastuvõtt. Suurematele poodidele on üheks võimaluseks näiteks taaraautomaatide ostmine, kuid need on üsna kallid. «Iga masin maksab vähemalt 100 000 krooni,» rääkis ta. «Neid on vaja aga vähemalt kolm, sest üks võtab vastu klaasi, teine plasti ning kolmas purki.» Eesti Pakendiühingu tegevjuhi Ahto Hundi sõnul peaks vastava haldusüksuse oomine korduvkasutatavate pakendite osas olema eelkõige tööstuste asi, kellele nende taaskasutamine on võimaluseks aktsiisimaksust vabaneda. «Riiki või kolmandaid osapooli ei ole tarvis sinna segada,» lausus Hunt. Tema sõnul tegutsevad sellised organisatsioonid edukalt näiteks Põhjamaades, kus nad haldavad kogu tagatisrahaga seonduvat. Samas on tema sõnul seal aga loodud süsteem, kuidas vältida tagastamata jäänud taara arvelt suurte rahaliste ülejääkide teke. Eestis midagi sellist aga ei ole. Tagatisrahaga on tootjad nõus aga ainult korduvkasutatava taara ehk klaastaara osas. Plastikpudelite ja plekkpurkide osas nad tagatisraha süsteemil mõtet ei näe. Nad viitavad eelkõige Euroopa praktikale, kus plasttaarast ostetakse kokku vaid kõvast materjalist pudeleid, kuhu sarnaselt klaaspudeliga villitakse jooke mitu korda. Keskkonnaministeeriumis töös olev eelnõu näeb aga ette, et kuni pooleliitriste klaas- või plastpudelite ning metallpurkide eest tuleb kaupmehel tagatisraha koguda poolteist krooni, suuremate mõõtude korral aga kolm krooni. (Postimees) JUHTKIRI: VIIME TAARA TAGASI
Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peab Eesti koguma ja taas kasutama poole ühekordsete pakendite kogumassist. Möödunud aastal suudeti suunata taaskasutusse 15 protsenti pakenditest. Pärnu Postimehe arvates tuleb muuta Eesti elanike suhtumist ühe korra ja korduvkasutatavasse taarasse ning mõelda roheliselt ja keskkonnasõbralikult, sest see on meie enda huvides. Nii ongi keskkonnaministeeriumil plaan kehtestada 2004. aasta 1. mail, päeval, mil Eestist saab Euroopa Liidu liige, peale korduvkasutuses klaastaara pandimaks ühe korra kasutuses plastpudelitele ja metallpurkidele. Kauplejad ei ole ministeeriumi kavast sugugi vaimustuses ning põhjuski on nende seisukohalt arusaadav. Taara vastuvõtmine tuleb organiseerida ja kes lisatööd ning -kulutusi ikka kanda tahab. Ometi toimib paljudes riikides nii ühekordse kui korduvkasutusega taara tagasiostmise süsteem loomulikul moel. Tshehhis hoiatatakse turiste, et poest õlut või karastusjooki ostes tuleb hinnale nii mitu kohalikku raha juurde arvestada. Ent pärast võib olla kindel, et tühja taarat ei loobita bussipeatustes prügikastidesse, vaid eelistatakse see ära anda seal, kus raha vastu antakse. Meile kohati haiglaslikuna tunduva korraarmastuse poolest paistavad silma Austria ja Saksamaa, kus erineva taara äraandmine on tehtud üpris mugavaks. Miks peaksime meie äpumad olema? Kuna Eestis ei maksa taara peaaegu midagi, ongi selle kogumine jäänud peamiselt asotsiaalide pärusmaaks. Veel lähiminevikus aitasid kuu lõpuks kööginurka kogunenud purgid-pudelid üle elada paar palgapäevaeelset rahavaba päeva. Muidugi ei saa öelda, nagu ei tegeldaks meil taarakäitlemisega üldse. Näiteks TÜ Kokteil kogus 2001. aastal 220,7 tonni plastpudeleid, tetrapakendeid, alumiiniumpurke ja klaasi, mullu juba 253,1 tonni. See kogus suureneb aasta-aastalt. Kui mitmesuguse taara käitlemise kord ega kohustus ei muutu, löövad varem või hiljem taaralained pea kohal kokku. (Pärnu Postimees) REPLIIK: PLASTPUDELID KORDUVKASUTUSSE
Arutelu plasttaara ümber ja ühekordselt kasutatavale plasttaarale kopsaka tagatisraha kehtestamine ei vii minu meelest prügistamise lõpule, kuigi võib seda leevenda. Juba praegu on nii, et keskkonnateadlikumad inimesed korjavad oma plastist joogipudelid kokku ja viivad need spetsiaalsetesse klaasi, plasti ja tetrapakke koguvatesse konteineritesse. Teen seda minagi. Suuri plastist pudeleid ostetavat ka kokku, 5 senti tükk. Natuke lisa kommirahale ja õpetab pealegi, et igal asjal siin ilmas on hind ja et raha ei tule kõikjal nii kergelt. Tõesti, mujal maailmas soodustatakse sellesama prügistamise pärast just korduvkasutatava taara kasutamist, kuigi ka viimasel on teatud ohud. Neid tuleb hiljem väga hoolikalt pesta ja sorteerida. Õlle plastpudelisse panekusse võib suhtuda nii ja teisti. Saab ju tõesti nina kirtsutada ja ma tõesti ei tea, kuidas soliidsed õllemaad asjasse suhtuvad. Mina olen valikuvabaduse poolt, kes soovivad, joogu terviseks. Minu arvates võiksid jooke - kalju, õllesid, limonaade - plastpudelitesse villivad ettevõtted toetada plastpudeleid koguvaid ja uuesti ringlusesse saatvaid firmasid ja kokkuostjaid ning selle kaudu ka tarbijaid. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
A. LE COQI MUUSEUM PAKATAB TEHNIKAST 
31.10.2003 Tartu Õllemuuseum asub vanas, 1898. aastal valminud linnasekuivatis - sellessamas õllesiltidelt tuntud torniga hoones. Krohvikihi alt ekstra muuseumi jaoks välja puhastatud punastest tellistest seinte vahel on tunda tõelist ajaloohõngu. Õllemuuseum paikneb praegu linnasetorni viiel korrusel ning seal antakse ülevaade nii Tartu õlletööstuse ajaloost kui Eesti ja muu maailma õllekultuurist üldisemalt. Kui Saku õllemuuseumis on rõhk eelkõige teksti- ja pildimaterjalil, siis Tartus võib näha rohkesti igasuguseid õlletööstusega seotud seadmeid ja muud inventari. Kokku on praegu välja pandud 557 eksponaati - vanu korkimis-, villimis- ja kõikvõimalikke muid masinaid, talumajapidamistes kasutatud puitnõusid, endisaegseid õllepudeleid ja nende korke, õllevaate jpm. Ehkki enamik eksponaatidest on olnud seotud Tartu Õlletehasega, iseloomustavad need ka Eesti õlletööstuse ajalugu üldisemalt. Muuseumi esimesel korrusel püüavad esmalt külalise pilku õlle tooraineid (vesi, linnas, humal, pärm) eksponeerivad valgustatud klaasanumad, samuti suur, rohkem kui saja aasta vanune tammepuust õllevaat. Korruste vahel trepikojas kaunistavad seinu Erle Kauri õlleteoteemalised maalingud. Järgmistel korrustel on välja pandud rikkalik valik mitmesuguseid õlleteoga seotud esemeid, näiteks filtrid, pärmi õhutamise nõud, virde jahuti, viljakäru ja õllekappade kogu. Seda kõike oma silmaga kaeda ja giidi juttu kuulata on äärmiselt põnev. Lisaks õlletööstustest pärit seadmetele on muuseumis ka etnograafiline väljapanek. Näha saab puidust õlletegemisriistu, mida kasutati Eesti talumajapidamistes ja mõisate õlleköökides. Tartu Õlletehase enda ajaloole on pühendatud viiendal korrusel asuvad ekspositsiooniruumid, kus huviline saab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas mitmete Tartu õlletootjate ühinemise tulemusena on jõutud praeguse firmani. Välja on pandud õlletehase töökollektiivi pilte eri aegadest, omaaegseid õllepudeleid ja nende korke, samuti A. Le Coqile antud aurahasid. Giidiks on Tartu Õllemuuseumis Ilmar Kõrgesaar, kes on samas tehases töötanud peaaegu viiskümmend aastat. Ta tuli õlletehasesse peatehnoloogiks 1956. aastal ja alles paar aastat tagasi andis ta selle ameti nooremale kolleegile üle. Nii on praegu konsultandiametit pidav 71-aastane Kõrgesaar ka ise osake õlletehase ajaloost ja kindlasti väga pädev ekskursioonijuht. Kõrgesaare sõnul on suur osa muuseumi eksponaatidest pärit Tartu Õlletehaselt ja selle eelkäijatelt, kuid neid on kokku ostetud ka vanavarakogujatelt ja antikvariaatidest. Mõned esemed on saadud Soomest ja teistest Euroopa maadest. Muuseum avati tänavu 1. juulil mitmeaastase töö tulemusena. Sarnaselt kõigi teiste muuseumidega pole aga Tartu Õllemuuseumgi lõplikult valmis - kuuendale korrusele on plaanitud õlletehase tänapäeva kajastav ekspositsioon, kus kasutatakse ka interaktiivseid elemente. Alumisele korrusele lisandub egüptoloog Sergei Stadnikovi abiga koostatav Vana-Egiptuse-aegset õlletegu käsitlev väljapanek. Õllemuuseumi pääseb õlletehase väravast, kuhu huvilisele vastu tullakse. Gruppidele on muuseum avatud tööpäeviti kella 9-17. Vajalik on päeva võrra etteregistreerimine. Üksikkülastajad pääsevad muuseumi teisipäeviti ja neljapäeviti kella 14-st. Täiskasvanu pilet maksab 15 krooni, lastele ja alaealistele 5 krooni. (Sakala) vaata lisaks:
SAKU PRUULIKODA KUI AJAVEETMISKOHT 
31.10.2003 Nii nagu teater algab puhvetist, nii algab Saku õllemuuseum sellega sama katuse all asuvast pubist. Endisesse keedukotta rajatud pubi südameks on ainulaadne baarilett. See on ehitatud omaaegse filterkatla sisse ja mõjub väga efektselt. Baarileti kõrval asub ka üks muuseumi atraktiivsem ja külaliste suurimat tähelepanu pälviv eksponaat - esimene Eestisse jõudnud telefoniaparaat, mille 1886. aastal ostis oma vabrikusse tehase omaaegne direktor ja Saku mõisnik Valerian Baggo. Kui pubi seinal oleva telefoni toru hargilt tõsta, siis võib sealt kuulda originaaltekstide põhjal koostatud kõnet, kus härra Krüger tellib Saku Õlletehasest omaaegseid menutooteid Kabinet ja Pilsner. Tõustes treppe mööda veidi kõrgemale, jõuab muuseumi, mis on saanud endale nime Saku Pruulikoda. Üllataval kombel ei näegi see sarnaselt pubiga välja retrohõnguline. Valge, hästi valgustatud ruum loob mulje, nagu oleksid sattunud kenasti renoveeritud steriilsesse näitusesaali kusagil Tallinna südalinnas. Väljapaneku kuraatori, Eesti Rahva Muuseumi teaduri Kristjan Raba sõnul on Saku Pruulikoja eesmärk anda külastajale võimalus tutvuda Eesti õllekultuuri ajalooga ja pikkade õlletootmistraditsioonidega Saku tehases. "Lähtusime Saku vana pruulikoja ja õllemuuseumi ühendamise ideest. Soovisime, et taastatav hoone hõlmaks muu hulgas ekspositsiooniosa," rääkis Raba. "Tegemist ei ole n.-ö. klassikalise muuseumihoonega, kus tuleb ringi käia sinistes sussides," lisas ta. Raba ütles, et ekspositsiooni koostamisel seati sihiks koguda kokku nii palju kirjalikku ja visuaalset materjali Saku Õlletehase ajaloo kohta kui võimalik. See moodustab muuseumi põhiosa. Esmalt hakkavadki Saku Pruulikojas silma seintele pandud suured infotahvlid, kus on kirjas tehase ajalugu. Et tegemist on ühega Eesti esimestest õllepruulikodadest ja vanima tänini tegutseva õlletehasega, siis saab selle ajalugu jälgides aimu ka Eesti õlletööstuse ajaloost. Raba loodab, et vaataja tajub ekspositsiooni vaadates arengut tõrred-kivid-virred-talupojamaailmast kuni meie kaasaegsete ühisfirmade ja kontsernide ajastuni välja. Võib-olla pettuvad muuseumis veidi need inimesed, kes loodavad eest leida suurt hulka õlletootmises kasutatud tehnikat. Selle vähesuse korvab aga põhjalik teksti- ja pildimaterjal. Seintel olevatel tahvlitel on reprodena ära toodud rohkesti ajaloolisi dokumente ja fotosid, mida saadab selgitav tekst. Näha võib ka omaaegsete õllesiltide reprosid. Samuti on välja pandud Saku õllepudeleid läbi ajaloo kuni tänapäevani. Ühte muuseumiseina katavad Saku Õlletehase sponsorlusega seotud esemed, peamiselt sportlaste numbrisärgid. Muu hulgas saab näha Andrus Veerpalu ja Kristina Shmiguni autogrammidega võistlussärke. Oktoobri keskpaigas, kui Saku Õlletehas tähistab oma sünnipäeva, on plaanis samas ruumis avada muuseumi teine osa. Praegusele väljapanekule lisanduvad hulk vitriinidesse välja pandud ajaloolisi õlleteoga seotud esemeid ning interaktiivne osa, mis võimaldab inimestel oma silmaga jälgida õlletegemise kulgu. Välja pannakse ka Balti riikide suurim õlleetikettide kogu, mis kuulub ühele Saku enda töötajale. Kristjan Raba toonitab, et muuseum pole kaugeltki valmis ja täieneb pidevalt. "Kahjuks on aga eksponaatide leidmine väga keeruline, sest need pole aja jooksul lihtalt säilinud," nendib ta. Kuraatori sõnul on õllemuuseumi juures kõige tähtsam pruulikoja kui terviku arendamine. See peaks olema paik, kus tavakülaline võib pubis aega veeta, tutvuda ajaloomaterjalidega ning osaleda esitlustel, kontsertidel ja teistel üritustel. Kavas on hakata korraldama ka õllekoolitusi ning propageerida mõõdukat ja teadlikku õllejoomist. Saku Pruulikoda on avatud iga päev kella 12-17. Selle külastamiseks pole vaja ennast ette registreerida. Sissepääs muuseumi on prii. (Sakala)
PÄRNU ÕLLETEHAST JUHITAKSE MAGAMISTOAST
31.10.2003 Pärnu Õlu müügijuht Tõnu Rannamäe
ütleb, neil on eesmärk silma ees, aga kas sihiks seatud kolmas
koht Eesti õlleturul ka reaalsuses teostub, näitab elu. Kõigepealt
eeldab soovitud positsioonile õudmine tugevat tööd ja
vundament peab olema väga tugev. Viimast silmas pidades alustatigi
tehase toodete kujundusest ning kvaliteedist. Tarbija jaoks tähendab
see uute etikettidega õlle-, siirupi- ja imonaadipudeleid, Pärnu
Õllele aga kopsakat investeeringut. Ent tänapäeva ärimees
teab: ära karda suuri väljaminekuid, karda väikesi sissetulekuid.
Kaugel sellest: pehmes taaras on elus õlu, milles erinevalt pastöriseeritud kesvaveest on alles kõik tervisele kasulikud vitamiinid ning milles kõik lõhnainedki on välja kuumutamata. „Meie müüginumbrid lähevad tõusujoones,” ütleb Rannamäe. „Karta, et varsti läheb plast klaaspudelist mööda.” Kui Eestis on nii-öelda pehmesse taarasse pakitud humalavesi alles tõusuteel, siis Lätis ja Leedus olla ta väga menukas ning mõte oma toodanguga sealsele turule imbuda on vägagi lennukas. Aga Suur-Jõe tänavas mõeldakse kaugemalegi. Enamikus Euroopa riikides on siiski vääramatult juhtpositsioonil purgiõlled, sest sealsed odramärjasõbrad pelgavad, et plastpudel pole õhukindel. „Hapnik ja õlu on kaks sellist asja, mis mitte kuidagi kokku ei sobi,” kinnitab Pärnu Õlu peainsener Viktor Voronovski. „Kui on palju hapnikku, tekib õllele kaltsumaik.” Et ostjat räbalamekiga mitte narrida, tarvitati kavalust. Peainsener juhatab külalised Tshehhi päritolu villimismasina juurde ning seletab, mida nende vigur endast kujutab. Ega miskit hookuspookust polegi. Piisab sellest, kui endise ühe korra asemel pumbata pudel õhust tühjaks kaks korda ning mitte süsihappegaasiga koonerdada. Aga üks knihv on veel: enne kui kork pudelile peale saab, annab väike haamrike pudelile vastu kaela. Voronovski jutu järgi käib see nii: „Koputaja lööb sirts vastu pudelit ja nii tuleb kuigipalju vahtu ja seega ka õhku veel välja.” Plastpudeli juurde tagasi tulles räägib peainsener taas taanlastest ning viimaste kavalast leiutisest. Lahtiräägituna seisneb see selles, et humalaviha riknemise hirmus skandinaavlased panevad ette pressida pudelisse veel ka kotikese, mis peaks tagama täieliku hermeetilisuse. Pärnu mees arvab selle peale, et las nemad, haiglased kahtlustajad, pakendavad õlle pealegi topelttaarasse. Jõukas teeb, mis kehvale ime. Kui hakata siingi laias laastus üheksa krooni maksvat kotikest igasse pudelisse toppima, oleks see sulaselge priiskamine ning peainsener ütleb selle jutu lõpetuseks, et ta tahaks väga näha neid, kes kujuneda võiva hinnaga õlut osta jaksavad. Isegi maailma suurim Eesti õlletehas ei saa taolist hulltempu endale lubada. Arukam on edendada praegust elava õlle tootmise tehnoloogiat ning jõuda mõne aja pärast selleni, et tänased säilimisajad - lahjemal kuu ja kangemal 40 päeva - pikeneksid märgatavalt. „Me paneme rõhku just sellele, sest peale meie ei müü elavat õlut Eestis mitte keegi (???EBG),” ütleb peainsener. Ent peale humalaviha kvaliteedi ja väljanägemise parendamise pannakse tehases rõhku inimestelegi. Neid on hetkel tööl 95 ning nii peainsener kui müügijuht ütlevad selle arvu kommentaariks, et just paras hulk. Ülemusi, uskuda või mitte, olevat ainult neli: kolm juhatuse liiget ning peremees. „Siis peaks juhatuse liikmed olema rumalad ja omanik ei peaks asjast üldse mitte aru saama,” naerab Rannamäe pärimise peale, et kuidas nii, kuhu jäävad siis osakonna juhatajad, juhataja asetäitjad ja juhataja asetäitja asetäitjad. Nii ongi parasjagu käimas meeskonna formeerimine ning kunas see lõpeb, ei oska veel keegi lausuda. Voronovski tõdemus, et temal kulus oma tegusa töörühma kokkusaamiseks seitse aastat, on vihje, et Pärnu Õlu veel niipea valmis ei saa. Hoonetegagi on tegemist, mis veel inimestest rääkida. Rannamäe ja Voronovski juhatavad külalised pooleteise meetri paksuste seintega maja võlvlaega keldrisse ning ütlevad, et siia ajastute hõnguga kohta on neil plaanis teha õdus istumispaik. Mõnusad söögid, oma õlled, ansamblid ja tantsud. Tehase ambitsioonikate kavade juures on loomulik, et peagi on siin teretulnud nii linlaste kui kaugemalt rahva ekskursioonid ning kus oleks ringkäiku paslikum lõpetada kui oma pubis. Iga ruum olgu kasutatud asja ette, ütlevad mehed. Seda arvestades pole üldse imeks panna, et praegune direktori kabinet on koha leidnud tehase rajaja Johann Eduard Bliebernichti kunagises magamistoas. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
PUDELIÕLLE HIND VÕIB UUE SEADUSEGA ALANEDA 
31.10.2003 Keskkonnaministeeriumis valmiva uue pakendiseaduse eelnõu tööversioon näeb ette alkoholi- ja karastusjoogipakendite tagatisraha kehtestamise, mis võib kaasa tuua õllehinna alanemise ning plastpudelites jookide kallinemise. Tagatisraha määr kuni pooleliitrise klaas- ja plastpudeli puhul oleks seaduseelnõu praeguse tööversiooni järgi 1 kroon ja 50 senti, suuremate pudelite puhul aga 3 krooni ning see makstaks ostjale tagasi pudeli tagastamisel. A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et uus seadus selle praegusel kujul langetaks tarbijatele õlle hinda. Tema sõnul tähendaks deposiidi ehk kindla klaaspudelihinna kehtestamine tarbijatele kindlat teadmist, kui palju ta klaaspudeli tagastamise korral selle eest saaks. Noobi hinnangul võiks seaduse töövariandi praeguse sõnastuse põhjal pudeliõlle hind langeda tulevikus kuni krooni. “Seda loomulikult siis, kui kõik teised kulud samaks jääksid,” lausus Noop. Noobi sõnul saab klaaspudeleid korduvalt kasutada, mistõttu tootjate kulud ei suureneks. Samas võiksid plastpudelis ning purgis müüdavate toodete hinnad kasvada 1,50 krooni võrra ning suuremates plastpudelites müüdavate toodete hinnad kolme krooni võrra. Ka Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel leidis, et deposiidisüsteemi on hea kehtestada klaasist õllepudelite puhul, et stimuleerida tootjaid kasutama rohkem korduvkasutusega pakendeid. “Hetkel on klaastaara hind kogumiskohtades kõikuv ning suhteliselt madal, mis ei motiveeri piisavalt Eesti tarbijat taarat tagastama,” märkis Remmel. “Deposiitpakend oleks vabastatud käibemaksust, kuna ringluses ei lisandu pudelile täiendavat väärtust. Kuna pudelil on kindel väärtus, siis maksab tarbija kokkuvõttes ainult sisu eest, kuna pakendi raha saab ta üle Eesti paika pandud summas tagasi.” Deposiit klaaspudeli puhul annaks tarbijale kindla teadmise, kui palju maksab toode ja kui palju pakend, märkis Remmel. AS-i Pärnu Õlu juhatuse esimehe Kalev Männe sõnul pole ettevõtte juhatus veel ametlikku seisukohta võimaliku uue pakendiseaduse osas võtnud, kuid tema hinnangul seadus sellisel kujul tootjatele positiivne uudis ei ole. “Toodang läheks kallimaks,” leidis Männe erinevalt konkurentidest. “Õlle hinnal pole enam kuskile suurt langeda. Õlu on juba täna odavam kui mineraalvesi,” lisas ta. Seda, kas võimalik hinnatõus tooks kaasa ka müüginumbrite languse, ei osanud Männe öelda. Samas kinnitas ta, et Pärnu Õlu ei kavatse taganeda oma plaanidest haarata Eesti õlleturust kümme protsenti. “Alati on võimalik midagi välja mõelda,” lausus ta. Cardo Remmeli sõnul tõstaks ühekordse tagastuspakendi (näiteks metallpurgi ja plastpudeli) puhul deposiidi rakendamine aga toodete hinda, mida klaastaara puhul ei juhtuks. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek tunnistas, et kuigi praeguseks on valminud alles uue pakendiseaduse tööversioon, ei pruugi see niisugusel kujul tootjatele meeldida, kuna paneb neile mitmeid lisakohustusi. “Seaduseelnõu tööversioonis on selge surve, et tekiks tootja vastutus pakendite käitlemisel,” lausus Eek. Samas peaks tema sõnul arvestama, et kavandatava seaduse esmane eesmärk on suunatud keskkonnakaitsele. “Juhul, kui see seadus tulema peaks, oleks inimestel kindel majanduslik motiiv mitte loopida pudeleid laiali,” selgitas Eek. “See tähendaks suurt hinnatõusu,” kommenteeris ministeeriumis valmiva seaduseelnõu võimalikku mõju Ösel Foodsi juht Kuldar Leis. “Kui on nii, et plastiktaarale kehtestatakse tagatisraha määr, on see paras katastroof joogitööstusele,” ütles ta. Leisi sõnul on ka Norras plasttaarale kehtestatud tagatisraha määr, kuid seal on see kehtinud juba mitukümmend aastat. Samas on seal kõigil tootjatel ühesugused pakendid, mis muudab asja lihtsamaks. “Eestis on kõigil erinevad pakendid, mis muudab asja keerulisemaks,” märkis Leis. Leisi sõnul oleks Eestile kahjulik, kui siin hakkaks kehtima teistsugune kord kui Lätis ja Leedus. “Lätist tulev odav toodang uputaks sel juhul turu üle,” lausus ta. (Eesti Päevaleht) REPLIIK: PAKENDISEADUS LÖÖB ÕLLEPRUULIJAID
Keskkonnaministeeriumis valmiva uue pakendiseaduse eelnõu tööversioon näeb ette alkoholi- ja karastusjoogipakendite tagatisraha kehtestamise, mis võib kaasa tuua õllehinna alanemise ning plastpudelites jookide kallinemise. Spetsialistide hinnangul võib pudeli kindla tagatisraha olemasolul langeda klaaspudeliõlle hind umbes krooni võrra. Samas võivad plastpudelis ning purgis müüdavate toodete hinnad kasvada poolteise krooni võrra ning suuremates plastpudelites müüdavate toodete hinnad kolme krooni võrra. Keskkonnakaitsjate plaanid ajavad nurja Viru õllemeistrite hiljutised ponnistused, kes plastpudeli liini juba niigi kõvad summad magama panid ning sinna villitud odava õlle arvelt sel suvel tunduvalt turuosa kasvatasid. Ehkki pean ka ise lugu pigem pudeliõllest ja selle odavnemine valmistab mulle rõõmu, tunnen pakendiseaduse võimaliku vastuvõtmise korral Viru Õllele südamest kaasa, sest alles see oli, kui nad Frederiku brändi turuletoomisega kõvasti kõrbesid. (Virumaa Teataja) POODNIKEL KOHUSTUS TAARAT KOGUDA Peagi joogipudelitele seatav pandimaks paneb lisakohustusi kaupmeestele, kes saavad uue seadusega taara vastuvõtmise ülesande. “Seal, kus müüakse, on kohustus ka tagasi võtta,” seletas pakendiseaduse tööversiooni keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Ta täpsustas, et alates tuleva aasta maist võivad poodnikud taaraga tegelemisest pääsemiseks sõlmida lepingu mõne lähedalasuva taarapunktiga. “Kui mina seda uudist kuulsin, siis mõtlesin, et kes seda taarat ostma hakkab,” ütles Saku alevis asuva Rocco poe omanik Silvia Toode, kelle poes taarat vastu ei võeta. Selleks peaks ta palkama eraldi inimese ja leidma suurtele kastidele ruumi. “Ma ei kujuta ette, kuidas lahtise saia kõrval musta taarat koguda,” imestas ta, pidades võimalikku vastuvõtukohustust tõsiseks probleemiks. Teda toetas ka Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai, kes tõi välja, et joogipudeli pandimaksu idee on iseenesest küll hea, kuid paneb suure kohustuse vastuvõttu organiseerivale kaupmehele. “Ta hakkab taas tegelema määrdunud ja ebahügieeniliste pudelitega,” ütles ta. Ka Selveri juhtaja Ain Taube meelest käiks taara vastuvõtmine paljudele kauplustele üle jõu, sest selleks on vaja eraldi personali, ruumi ning ka taaraautomaate. Selver on ostnud 100 000kroonised taaraautomaadid pooltesse oma poodidesse, sama arvu juurde ostmine suhteliselt suur investeering. “Tulu sealt ju ei tule,” ütles ta. (Äripäev) vaata lisaks:
USA-S
SAAVAD DOONORID VERE VASTU ÕLUT
31.10.2003 USA Colorado osariigis leidis organisatsioon United Blood Service uue mooduse meelitada inimesi doonoriteks. Nimelt saab iga vere loovutaja oma teenete eest pindi tasuta õlut, kirjutab Lenta.ru. Veri õlle vastu - aktsiooni toetavad neli kohaliku õlletehast, kes asusid ka omavahel võistlema, millise tehase toodangut doonorid kõige enam valivad. Õlletehasele, kes võidab, antakse auhinnaks veripunane parukas. Kogu ettevõtmine on seotud saabuva halloweeniga ning ka doonorite teenindajad on vastavalt kostümeeritud, osa neist loomulikult vampiirideks. (PM Online)
ÕISU ÕPPURID PROTESTISID KOOLI ÜLEVIIMISE VASTU 31.10.2003 
Tartus kogunes haridusministeeriumi maja ette poolsada Õisu Toiduainetööstuse Kooli õpilast, et protestida õppeasutuse Olustverre kolimise vastu. Õisu kooli õpetaja Ene Maaten rääkis, et aktsiooni algatanud õpilased kutsusid ka õpetajaid kaasa lööma. Meeleavalduseks saadi Tartu Linnavalitsuselt luba ja kohale sõideti 50-kohalise bussiga. "Kogu meie koolipere arvamus kattub täielikult: Õisu kooli 81-aastane järjepidevus ei tohi katkeda!" sõnas Maaten. "Meil antakse kvaliteetset haridust ja meil õpitavat on tööstustele vaja." Pedagoogi sõnul heidetakse praegu koolile ette, et see on liiga väike. Seetõttu kannatab õppeasutus juba mitmendat aastat alarahastamise all. Samal ajal on kooli säilimisele toetust avaldanud Eesti Lihaliit, õlletootja A. Le Coq, Saaremaa Liha- ja Piimatööstus ning veel mitu haritud tööjõust huvitatud tööstust . . . LOE EDASI >> vaata lisaks:
PLASTPUDELIS ÕLU - OSTA VÕI MITTE? 
28.10.2003 Plastpudelis õlu säilitab esialgsed maitse-omadused vaid ühe kuu jooksul, seepärast tuleks sellist jooki ostes eriti hoolikalt älgida realiseerimistähtaega. «A.Le Coq Tartu Õlletehas ei pakenda ühtegi õlut plastpudelisse – just kvaliteediprobleemide pärast,» ütleb Tartu õlletehase direktor Tarmo Noop. «Nimelt puudub PET-pudelil hapnikubarjäär, hapnik aga hakkab õllega kokku puutudes kohe selle maitset halvendama. Esialgses kvaliteedis püsib plastpudelisse pakendatud õlu vaid ühe nädala jooksul,» kinnitab Noop. «Lisaks laseb plastpudel valgust läbi, mis samuti halvendab õlle maitset.» Ka aktsiaseltsi Pärnu Õlu nõukogu esimees Charlie Viikberg tunnistab, et õlle plastpudelis säilitamine on probleemne. «Üle ühe kuu ei maksa PET-pudelis õlut säilitada. Õllel läheb plastpudelis selle ajaga vurts välja,» ütleb ta. «Aga näiteks Pärnu Õlu villibki plastpudelisse ainult nn. elavat õlut, mille realiseerimistähtaeg ongi üks kuu. Nii et meie PET-pudelis õlledel kvaliteediprobleeme ei ole. Pigem vastupidi. Elava õlle maitsebukett on alati rikkalikum kui pastöriseeritud õllel,» kinnitab ta. Pealegi paigaldas AS Pärnu Õlu tänavu tehasesse uue PET-pudeli liini ja uued filterseadmed, kulutades tootearendusse ligi miljon krooni. «Kogu maailma eksperdid on veendunud, et õlle kui kääritatud joogi kvaliteediomaduste säilitamise seisukohast on parimaks pakendiks just klaaspudel ja keg-vaat ning seejärel purk. Vähem sobilikuks loetakse õlle kvaliteedi- ja maitseomaduste säilitamiseks plastpakendit,» kinnitab ka Saku õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. Ometi tõi ka Saku tehas oktoobri algul turule plastpudelis õlled. «Saku õlletehase turuanalüüs näitab, et Eesti tarbijad soovivad osta ka plastpudelis õlut,» põhjendab Sepp. Pudelisse ja purki pakendatud õlledel maitsevahet ei ole. «Mõnikord räägitakse küll purgiõlle mingist erilisest plekimaitsest, aga kui mõlema õlle tootmisprotsessi jälgida, siis pole sel väitel alust. Vastupidi - plekkpurgis säilib õlu isegi paremini, sest plekktaara ei lase valgust läbi, ja külmikus on plekkpurgis õlu samal temperatuuril alati jahedam kui pudeliõlu,» selgitab Noop. Importõlle osakaal Eesti turul on tänavu kasvanud juba 8
protsendile, prognooside kohaselt juuakse tänavu ära 5,6 miljonit
liitrit ning plastpudelis õlle osa suureneb eelmise aasta ühelt
protsendilt neljale protsendile. Eesti õlletootjate peamine konkurent
on senini olnud odav PET-pakendis Oboloni pilsner.
Lätis juuakse 54% kogu riigis aastas manustatavast õllekogusest just plastpudelitest. Leedus on PET-pudelites kesvamärja osakaal 29%. Ka Eesti õlleturul käib praegu ilmselge hinnasõda, seda just Oboloni, Jaroslavli õlletehase ja Peterburi Baltika õlletehase vahel,» nendib Viikberg. Õllesõjaga on Eesti tootjatest kaasa läinud nii AS Viru Õlu, kes pruulib praegu Eesti odavaimat õlut - liitrises plastpudelis Beer of Ice'i hinnaga 9.50-9.90 krooni, kui ka Saku õlletehas, kes alustas plastpudelis Presidendi Pilsneri tootmist. «Raske öelda, kui kaua hinnasõda kestab. Makse makstes ja tootearendusega tegeldes pole Eesti õlletehastel tegelikult kerge sellise hinnaga õlut müüa,» arvab Viikberg. «Üks huvitav erinevus tuleb lätlastel-leedulastel eestlastega võrreldes veel välja - meil juuakse vaid 8% kogu Eesti aastasest toodangust aadiõllena. Lätis aga juuakse vaadiõllena 17%, Leedus 13%. See tähendab, et meie pubides on õllekannu hind naabermaadega võrreldes liiga kallis. Sellest on kahju, sest õlle tarbimine baarides ja pubides on oluline õllekultuuri osa,» kahetseb Noop. «PET-pudelisse ja klaaspudelisse pakendatud õlle maitseomadused olulisel määral ei erine, kuid pikemaajaliseks säilitamiseks plastpudelid siiski ei sobi,» arvab õlleasjatundja ning õlleteemalise internetikülje toimetaja Imre Vallikivi. «Suviti, kui õlle läbimüük suureneb ja õlu pärast ostmist kohe ära juuakse, on plastpudelil loomulikult tavaostja eelistus, õllegurmaan seevastu aga hoidub plastpudelis õlle ostmisest,» ütleb Vallikivi. «Kindlasti eelistab ka rohelise mõttelaadiga inimene pudeliõlut - kasvatavad ju plastpudelid olmejäätmete hulka veelgi.» Vallikivi andmetel ei toodeta plastpudelis õlut kusagil peale Eesti, ülejäänud Balti riikide, Venemaa ja Ukraina. «See on ikkagi kinni inimeste madalas ostujõus,» arvab ta. Saku õlletehase Presidendi õllesarja saab oktoobrist osta ka plastpudelis. Presidendi õllesarja laiendusena toob Saku õlletehas turule liitrises plastpakendis kergema alkoholisisaldusega pilseni õlle tüüpi märjukese Presidendi Pilsner ning 8% kangusega Presidendi 8, mis on uus toode Presidendi tootesarjas. Plastpudelis Saku õllede hinnad jäävad vahemikku 14 -16 krooni liitri eest. Saku õlletehas on Eesti õlleturu liider, kelle käes on Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 2002. aasta seisuga 47protsendiline turuosa. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
UUS KAVA KEELAKS ALKOHOLIREKLAAMI MEEDIAS 
28.10.2003 Sotsiaalministeerium tahab uuendatud reklaamiseadusega keelata alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajalehtedes. Ministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika peaspetsialisti Andrus Lipandi sõnul on koalitsioonileppes selgesõnaliselt öeldud, et piiratakse alkoholi- ja tubakareklaami. “Miks peaksime alkoholireklaami meedias võimaldama, kui see toob ühiskonnale kahju?” küsis ta. Erameedia esindajad on alkoholireklaami edasise piiramise vastu. “See oleks üsna ränk kaotus,” ütles Kanal 2 peadirektor Urmas Oru. “Sissetuleku vähenemise arvel kannatab alati väljaminek. Põhiväljaminek on telekanalil programm.” Ka Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Tarmu Tammerki sõnul oleks alkoholireklaami kadumine ajakirjandusele löök. “Alkoholireklaam pole kõige olulisem, aga ikkagi üks täiendav allikas eraalgatusliku meedia ülalpidamiseks,” ütles ta. “Kuni alkoholi müük on lubatud, peaks olema võimalus ka selle kohta kommertsinfot edastada.” Andrus Lipandi sõnul on ühiskond alkoholireklaami keelamiseks valmis. “Uuringud on näidanud, et reklaamil on tugev mõju alkoholi tarbimise suurenemisele,” lisas ta. “Arstina näen alkoholis salarelva, mis hävitab vaikselt rahvast.” Kas või kui suures ulatuses sotsiaalministeeriumi kava ellu viia õnnestub, pole veel selge. “Aga seda ettevõtmist juhib majandusministeerium, mitte meie,” lausus Lipand. “Praegu pole veel paigas parandusi välja töötav töögruppki.” Reklaamiseaduse muutmine oli kolmapäeval arutlusel majandusministeeriumis, kus nõu-pidamisel osalenud otsustasid moodustada seadust analüüsiva ning tuleva aasta alguseks muutmisettepanekud esitava töörühma. Koosolekul nimetati probleemsete valdkondadena tubakafirmade müügiedenduskampaaniaid, mis meenutavad reklaami, ja poliitilist reklaami. Muret tekitab ka alkoholi- ja hasartmängufirmade sponsorlus. (EPL) vaata lisaks:
KOMMENTAAR:
KÕIK MÜÜGI NIMEL
17.10.2003 Vahel tundub, et müümise kunst varjutab kauba enda. Kõige suurem mõjutaja on teadagi hind. Näiteks paljukirutud kondilihamass, mida mõned lihakombinaadid vorsti sisse panevad, teeb selle vorsti ju palju odavamaks. Ainult et kas sellist toodet ikka peab müüma lastevorsti nime all, viimast seostavad paljud inimesed just ehtsa lihaga, mõeldud ju lastele. Aga selle vanast ajast pärineva veendumusega ostjat peibutataksegi. Mõne kauba juurde käib loosiõnne võimalus. Tuleb aga sildid ümbrikusse panna ja ära saata. Ikka selle nimel, et auto võita või reisile sõita. Mis sest, et reeglid tunduvad veidi segased või pole öeldud, kaua see kampaania kestab. Vahel peab ostja uurima jäätisepaberilt kirbukirjas aadressi, kuhu suurel hulgal ära söödud maiuse pakendid saata, aga välja ei loe. Mõni aasta tagasi hakkas õllejoomisest kujunema moodne tegevus. Tänaseks pruugivad õlut vist juba ka vanavanaemad, teismelistest rääkimata. Eestimaa õllejoomise kultuurist ilmus lugusid, loodi õlleklubisid ja -seltse. Mõeldi välja, kuidas ja mille kõrvale õlut juua. Võeti kasutusele järjest stiilsemaid pudeleid ja -nimesid. Nüüd aga tagasikäik: hüva jook villitakse suurtesse näotutesse plastmasspudeleisse, sest nii on odavam. Kõik tootjad plastpudeleid aga ei poolda. Tartu Õlletehase direktor Tarmo Noop avaldas Tartu Postimehes arvamust, et selline kest rikub õige ruttu õlle maitse. See-eest sunnib liitrine pakend enda sisu korraga ära jooma. Segaste peade hulk kasvab senisest kiiremini, aga mis sellest. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
PLASTIKPUDEL KERGITAS HALJALA ÕLLE LATTI 
16.10.2003 Vaatamata AS-i Pärnu Õlu rünnakule, pole Viru Õllel esialgu muretsemiseks põhjust, sest kahe kuuga tõusis nende turuosa poole võrra. Pärnu õlletehas tegi sel nädalal uljaid avaldusi ning lubas hõivata Haljala õllemeistrite positsioonid turul. “Lähema kolme kuni viie aasta jooksul on meil kavas tõusta Eesti kolmandaks õlletootjaks, hõivates ligi kümme protsenti turust,” ütles AS-I Pärnu Õlu nõukogu esimees Charlie Viikberg läinud teisipäeval ajakirjanikele. AS-i Viru Õlu müügidirektor Härmo Põlluvee soovib Pärnu kolleegidele siiralt edu, kuid tuletab meelde, et möödumine saab raske olema, sest virulased on kõvasti latti kergitanud. Haljala õlletehasele tõi olulise turukasvu odava õlle 1,5- ja 2-liitristesse plastikpudelitesse villima hakkamine tänavu juunis. Kui esimesel poolaastal oli Viru Õlle turuosa Eestis 7,5 protsenti, siis septembris juba üllatavalt 15,3 protsenti, vähendades seejuures mõlema suurtootja Saku ja Tartu õlletehase turuosa. “Läksime teadlikult selle peale ja nagu näha, see strateegia õigustab,” on Põlluvee sobiva nishi leidmisega rahul. Ta rõhutas, et sellise odava tootega saadakse parem tulemus kui bränditurundusega. Samas tehti plastikpudelite turuletoomiseks arvestatav investeering. Eriti hästi läks suvel müüki paisatud AS-i Viru Õlu Bear Beer Ice, mis tõukas koos teiste plastikpudelisse villitud Haljala õlledega liidripositsioonilt seni nende seas valitsenud Oboloni. Teravas õllekonkurentsis reageeris sellele kiirelt ka Saku, kes tõi äsja uues plastikpudelis turule Presidendi Pilsneri. Härmo Põlluveed üllatas, et sel nädalal oma uue logoga välja tulev Pärnu õlletehase juhtkond surub konkurentsivõitluses just virulaste peale. “Meie eesmärk on see, et Eestis ei oleks ainult kaks suurt tehast ja tarbijal oleks rohkem valikut,” ütles ta. “Kellega nad ikkagi võitlevad? Kui enamusosa on kahel turuliidril, siis tuua meiega võrdlus mängu on lühinägelik.” Pärnu Õlle nõukogu esimees Charlie Viikberg vihjas Eesti Päevalehele, et Viru Õlu on Frederiku ebaõnnestunud reklaamikampaania tõttu tugevas kahjumis ning üldse müügis. “Seda müügijuttu on räägitud kolm aastat, pidevalt on väidetud, et oleme müügis,” naerab selle peale Härmo Põlluvee, kelle sõnul ei ole pelgalt kuulujuttude levitamisest veel kellelegi tulu tõusnud. “Oleme suure Taani kontserni väike osa, kontsernil läheb väga hästi ja majandustulemused on väga head.” Põlluvee on nõus sellega, et Frederiku brändiloomisega mindi alt, kuid praegu surutakse nii selle kui ka juba vana tuttava märgi Bear Beer peale. “Jah, läksime otserünnakule, kuid selleks on vaja tugevamaid relvi,” rääkis Põlluvee, “ei kujutanud ette, kui tugevalt on need kaks suurt tehast oma turuosa lepingutega kindlustanud.” Härmo Põlluvee sõnul on suhteliselt raske poodidesse müügile pääseda, kui sellised lepingud on ees. Kolmas, neljas või viies tegija peab mahtuma tihti kümneprotsendilisele müügipinnale. “Ei maksa unustada ka tõika, et juba aastaid on Viru Õlu müünud suure osa oma toodangust Lätti ja Leetu,” lisas Viru Õlle müügidirektor, “kusjuures Lätis müüakse rohkem õlut kui Eestis.” Mis puudutab eelseisvat “soomlaste õllerallit” Eesti liitumisel EL-iga, siis omad plaanid suuremate pakendite näol on olemas ka Haljalal. Tänavu esimesel poolaastal kuulus ainsale ainult Eesti kapitalile kuuluvale Pärnu Õllele Õlleliidu andmeil kolm protsenti turust, teda edestasid 43,5-protsendilise turuosaga Saku Õlletehas, 35,5 protsendi suuruse turuosaga Tartu Õlletehas A.Le Coq ning 7,5 protsendiga Viru Õlu. Septembris oli Viru Õlu oma turuosa kasvatanud 15,3 protsendile, Pärnu Õlu oli langenud 2,1 protsendile. Viru-Nigula õlle müük oli esimese poolaasta 1 protsendilt langenud 0,5-le protsendile septembris. Täheldatav on vene õllede sissetung, kus nende osa kasvas aastaga kaks korda, kusjuures needki on suures osas suurtes plastikpudelites. PLASTIKPUDELIS: Alates juuni algusest pakub Viru Õlu 1,5- ja 2-liitrises plastpudelis Bear Beeri 4,9 ja 7,5%-se alkoholisisaldusega õlut ning maheda maitsega 5%-se alkoholisisaldusega Bear Beer Ice’i. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
ÕLLE TARE PANEB EESTLASE JOODELDAMA 
Nils Niitra, reporter 15.10.2003 Neljapäeval Õlle Tares einestades ei imestanud ma põrmugi, kui uksest marssisid sisse traksidega nahkpükstes kõhukad mehed, sulega mütsid peas. Päris nii see tegelikult ju ei olnud, aga olen kindel, et ühel päeval tulevad nad ikkagi. Ja pärast viiendat-kuuendat õllekannu ei ole laulu üürgaval baieri vanamehel enam meeleski, et ta pole mitte Münchenis, vaid hoopis Eestis - vahet pole! Esialgu kostavad shlaagrid siiski kõlaritest ja eestikeelseina. Mulle säherdune koht igal juhul meeldib. Need meeldisid mulle juba mõne aasta eest Baierimaal käies. Sellisesse söögikohta sobib minna nii ülikonnas kui teksades. Otse loomulikult pidin Õlle Tares õlut jooma. Lisaks kõigile teada-tuntud ning õllerestorani puhul liialt ambitsioonitutele markidele (20-30 krooni pool liitrit) on seal ka kolme sorti oma õlut (30-40 krooni). Ses mõttes oma, et need õlled on pastöriseerimata ning pruulitud austerlaste tehnoloogia järgi Tallinna restoranis Beer House. Märzen Speziel, mida jõin, oli tõeliselt vägev ja hea kesvamärg. Eelroaks valisin «kalad, kes tihti kokku ei satu» (35 krooni). Mõnus oli uputada kõigepealt mehine tükk soolakala kastmesse, haarata siis taignas küpsetatud malbe krabisõrg või kalmaarirõngas ning jätkata seejärel suitsukalaga. Põhiroaks võtsin hautatud loomaselja koos härjasabaga (80 krooni), mis täitis ja hellitas vatsa. Suurema osa praadide hind jääb Õlle Tares 60-80 krooni vahemikku, pasta saab kätte 35 krooniga. Magusroaks sai nahka pistetud kaks shokolaadikastmesse kastetud lehttaignakringlit (25 kr). Mul on hea meel, et lisaks Oriendi plekihõngulistele söögikohtadele on Tartus nüüd üks korralik saksa restoran. Ettekandja jutu järgi see päris nii siiski polevat - ehkki restoran on tugevalt saksa köögi poole kreenis, polevat see siiski päris rahvusrestoran. Tagasihoidlikkus on muidugi voorus, aga minu arust on koht ikka saksapärane küll, eriti kui mõned toidud menüüst välja jätta. Menüü torkab silma rikkaliku valikuga, paljudest roogadest on värvipildidki olemas. Ainuüksi vorstivalikust leiab seitse nimetust (50-65 kr), rääkimata muust õllekõrvasest - seakõrvadest küüslauguleibadeni (20-45 kr). Endise Aleksandri kõrtsi väärikad ja kõrged müürid on saanud seestpoolt pasliku ning maitseka kujunduse. Üks formaalne puudus Õlle Tarel siiski on, mis kirjaoskajat inimest häirib. Rääkimata sellest, et menüü kirja pannud inimene on koolis kokku- ja lahkukirjutamise ning komade paigutamise tundidest ilmselgelt poppi teinud, tekitab küsimusi ka söögikoha nimi. Mis on Õlle Tare? Kas õllel on oma tare? Hinded õllerestoranile Õlle Tare (Aleksandri 42) (hinnatakse
kuuepallisüsteemis):
(Tartu Postimees) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS TÄHISTAB 183. AASTAPÄEVA
15.10.2003 Saku Õlletehas tähistab 183. aastapäeva õllekoolituste ja rahvapeoga Saku Pruulikojas. Saku Õlletehas tähistab 183. aastapäeva traditsiooniks saanud meeleoluka õllefestivaliga 24.-25. oktoobril Saku Pruulikoja pubis ja õllemuuseumis ning selle juurde paigaldatud peotelgis. Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul tuleb tänavu aastal Saku tagasi juurte juurde ning tähistab oma auväärset aastapäeva koos Eesti rahvaga seal, kus Saku Õlletehas ja kodumaine õlletööstus 183 aastat tagasi alguse on saanud. Ürituse jooksul on kõigil huvilistel võimalus osaleda õllekoolitustel ja õllede degusteerimisõpetustel, tutvuda ajaloolaste käe all õllemuuseumi väljapanekuga ning Eesti õllevalmistamise traditsioonide- ja ajalooga ning tantsida ja kaasa laulda koos tuntud Eesti muusikutega. Pidusöök sobib õlle kõrvale või on lausa valmistatud õllest. Õllekoolitusi viib läbi Saku Õlletehase kvaliteedijuht Margus Liivik ning õllevalmistamisega seotud traditsioone ja ajalugu tutvustab Eesti Rahva Muuseumi kuraator Kristjan Raba ning ajaloolane Agnes Aljas, kes õllemuuseumi ekspositsiooni on aidanud koostada. “Loomulikult käib iga sünnipäevapeo juurde tants ja trall, kuid erilist tähelepanu pöörame just koolitustele. Jagame õpetust, mis vahe on eri liiki õlledel ja kuidas õlut degusteerida kuni ajaloo ja õlletraditsioonideni välja,“ lausus Remmel. „Õlu ei ole lihtsalt jook, vaid kultuurne jook ning seda just seepärast, et õlle lahutamatuks osaks on traditsioonid, uskumused, kombed, laulud ja toidud.“ Sünnipäevapidu kestab seitsmest õhtul kuni üheni öösel. Kahe päeva jooksul loovad meeleolu õhtujuhid ning astuvad Saku sünnipäevaüritusel üles paljud Eesti tuntud ansamblid ja solistid nagu Politseiorkester, Minu Isa Oli Ausus ise, Tuberkuloited, Blind, Blacky ja Kala. Programmi ülesehitusel on arvestatud, et kõlaksid nii traditsionaalsed õllelaulud kui ka tänapäevane pop- ja rock muusika Eesti artistide esituses. Saku sünnipäevaprogrammi nautimiseks tuleb sissepääsuks lunastada 25-kroonine pilet, mille eest saab peol aga omakorda pool liitrit Saku Originaali või kaks pooleliitrist Saku Päikesekalja tasuta. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
KONKURENTS ÕLLETURUL TERAVNEB
15.10.2003 Eestis 3-5 aastaga 10-protsendilist turuosa haarata sooviv Pärnu Õlu plaanib koostöös Soome suuruselt neljanda õlletootja Laitilan Wirvoitusjuomatehdasega viia oma toodangu üle lahe turule. Samas on Viru Õlu lühikese ajaga oma turuosa kahekordistanud. Eile Pärnu tehase ambitsioonikaid plaane tutvustanud nõukogu esimehe Charlie Viikbergi sõnul on kaks õlletootjat suusõnaliselt kokkuleppele jõudnud, et Soome firma hakkab Pärnu õlut turustama. Pärnu Õlle üks strateegilistest suundadest on nn majaõllede tegemine, mistõttu tellimuse peale erilise sildi all õlle tootmine Soome on Viikbergi sõnul reaalne. Praegu müüakse Soomes Pärnu õlut üksikutes baarides alla 10 000 liitri aastas. Pärnu Õlu tahab arendada Soomes õllemüüki pubides ja poodides ning Laitila tehas on selles protsessis üks koostööpartneritest. Laitilan Wirvoitusjuomatehdase tegevjuht Rami Aarikka kinnitas Eesti Päevalehele koostöövalmidust Pärnu tehasega. “Meie soov on Pärnu õllesid Soomes müüa,” ütles ta. Rapla-suuruses linnas Laitilas valmistab tehas õlut, siidrit ning energiajooke. Firma teeb suures osas allhanget teistele tootjatele. Eesti turul soovib Pärnu Õlu tõusta 3–5 aastaga Saku ja Tartu õlletehase järel 10-protsendilise turuosaga kolmandaks. Tänavu on firma investeerinud ligi kaks miljonit krooni seadmete uuendamisse, uude logosse jm. Kokku on hoitud tööjõu vähendamise arvel – 113 inimeselt 95-ni –, lisaks on süstematiseeritud turundust. AS-i Pärnu Õlu nõukogu liikme Aare Kilbi sõnul on Pärnu tehase näol tegemist suurima Eesti kapitalil põhineva õlletootjaga. “Kui enne tunti meie müügimehi ära nende töö järgi paberi ja pastakaga, siis nüüd on neil pihuarvutid,” ütles Kilp. “Ka endised Shkodad on Peugeot’de vastuvahetatud.” Pärnu lähim konkurent Viru Õlu võib Viikbergi hinnangul koguni müügis olla, sest kõrbes Frederiku kaubamärgi turule tulemisega ning teenis möödunud aastal 25 miljonit krooni kahjumit. Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa hinnangul on Pärnu Õlle turumahu suurendamine ambitsioonikas, kuid selleks tuleb rinda pista eelkõige Viru Õllega. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
PÄRNU
ÕLU NÜGIB KONKURENTE RANNAST
15.10.2003 AS Pärnu Õlu peab ambitsioonikaid plaane puksida järgmisel suvel Pärnu rannast välja kõik teised õlletootjad, kelle arvates aga oleks rannaalal ruumi kõigile, vahendab Äripäev. “Kui Pärnu randa jääkski ainult üks õlu, siis oleks see turistide ja suvitajate vägistamine,” kommenteerib Pärnu Õlu kõrgelennulist plaani, kerge muigega hääles, A.Le Coqi juht Tarmo Noop, kes on samas kogu aeg imestanud, miks Pärnu oma õlut sealses rannas seni müünud pole. “Kui kohalik õlu ei ole ka oma kodulinnas tugev, siis on midagi ikka väga mädasti. Pärnu poisid on väga tugevasti ette võtnud,” annab Noop neile au. Terve rannaala minemist Pärnu Õlu kätte ei usu ka Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp, kelle sõnul on rannal kohti kauplemiseks piisavalt. Lisaks ütlevad nii Noop kui ka Sepp, et õlle müük rannaalal pole mingi ülikasumlik ettevõtmine, kus turuosa pärast omavahel sõdima hakata. “Eks see on rohkem selline inimestega otse suhtlemine ja mõnusa meeleolu jagamine tarbijaga,” kommenteerib Sepp. “Rannas müüdava õlle kogused on sümboolsed, oluliselt määravamad on seal toimuvad üritused.” Pärnu poisid ise on aga optimismi täis ning seletavad säravate silmadega, kuidas järgmisel suvel on rannale lähim koht, kust saab osta “mitte-Pärnu” õlut, mudaravila ning kuidas nende tulevasuvisest rannaõllest saab parim lokaalne toode Eestis. “Kõige olulisem on Pärnus tugevaks saada,” räägib nõukogu esimees Charlie Viikberg, kelle sõnul see esimene samm võtab aega 3–5 aastat.“ Visa on kaduma müüt Pärnu õlle soolasest maitsest, kuigi Viikbergi sõnul on Pärnu õlu võitnud mitmeid pimeteste, kus teda on peetud isegi Tshehhi õlleks. “Soolaprobleem on lahendatud juba 15 aastat tagasi,” seletab Viikberg. “Aga see legend ikka elab veel! Eelarvamuse jõud on nii tugev…” Ja Viikberg räägib, kuidas inimesed pudelist juues soolast maitset tunnevad, samas kui nad ei tea, et joovad Pärnu õlut, tundub maitse igati normaalne. (PM Online) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLU ALUSTAB VALLUTUSRETKE
15.10.2003 Pärnu Õlu soovib lähiaastatel jõuda müügimahult Saku ja Tartu õlletehase järel kolmandale kohale õlletootjate seas ja hõivata kümme protsenti turust, kinnitades eelkõige kanda kodulinna rannas. “Tahame jõuda selleni, et suvel oleks lähim koht, kus mitte-Pärnu-õlu kraanist tuleb, rannast kaugemal, mudaravila juures,” ütles AS Pärnu Õlle nõukogu liige Aare Kilp. Kilbi hinnangul tagavad edu hea hinna ja kvaliteedi suhe, tootearendus ja uued võimalused toitlustusettevõtete tellimusel majaõllede valmistamiseks. Tootevalik on ettevõttes juba muutunud. Kümnest senisest õllesordist jäi tootmisse viis kõige populaarsemat, mida kaheksa kuuga müüdi enam kui 2,5 miljonit liitrit. Juuli lõpus taastas tehas limonaadi tootmise, mida kuuga müüdi üle 40 000 liitri. Kaheksa kuuga müüs Pärnu Õlu 588 943 liitrit siirupit, mis moodustab hinnanguliselt 50 protsenti turust. Saku ja Tartu õlletehasega, mis on hõivanud kokku ligi neli viiendikku õlleturust, Pärnu Õlu rinda ei pista. Suurim konkurent on Viru Õlu. “Raske öelda, mida Viru Õlu ette võtab. Kuuldavasti valmistatakse ettevõtet ette müügiks,” väitis Pärnu Õlle nõukogu esimees Charlie Viikberg. “Kui Pärnu Õlu soovib jõuda kolmandaks õlletootjaks, siis ainult jõudu tööle!” ütles Viru Õlle müügidirektor Härmo Põlluvee. “Kui nad aga püüavad turuosa võita sellega, et räägivad, nagu oleks konkurent müügis, siis on nad valel teel.” Põlluvee sõnutsi on firma müümise jutt käinud aastaid, aga põhjust selleks pole vähimatki. “Oleme suure kontserni väike osa. Meie suuraktsionär Harboes Bryggeri on Taanis teine õlletootja ja väga edukas firma,” märkis Põlluvee. Põlluvee kinnitas, et septembris olid õlleturul osad tublisti muutunud. Viru Õlle osa oli jõudnud 15, Pärnu Õlle oma kahanenud kahele protsendile. Nii Saku kui Tartu müügitulemused olid vähenenud. “Õlleturul tulemust parandada on väga keeruline. Saku ja Tartu hoiavad oma osast kõvasti kinni,” sõnas müügidirektor. Viikbergi jutu järgi käib õlleturul hinnasõda, mille algatasid plastpudelis odavate importõllede - Obolon, Baltika jt - tarnijad. Esialgu aitab Pärnu ja Viru tehaseid samuti plastpudelite kasutuselevõtt konkurentsis püsida, isegi Saku villib oma Pilsnerit plastpudelisse. Plasttaara on enam kui kaks korda klaaspudelist odavam ja tarbijatele meelepärasem. Põlluvee väitel on Lätis ja Leedus plastpudeliõlu klaaspudeliõlle juba seljatanud. “Kui hinnad veel alla lähevad, pole võimalik eeldusel, et kõik maksud on ausalt tasutud, toodangut nii odavalt müüa,” nentis Viikberg. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
PÄRNU TAHAB VIRU ÕLLE PJEDESTAALILT TÕUGATA
15.10.2003 Et Eesti õlleturul on Saku ja Tartu tehaste näol kaks suveräänset turuliidrit, keskenduvad väiksemad kesvamärjukese valmistajad nagu Pärnu ja Viru tehased rebimisele kolmanda koha pärast. Kui 2001. aasta kevadel tõi AS Viru Õlu ambitsioonikate turuvallutamisplaanidega ja ulatusliku reklaamikampaaniaga välja Frederiku kaubamärgi, siis nüüd loodab AS Pärnu Õlu uue logo ning turundusstrateegiaga kasvatada oma läbimüügi mõne aastaga Viru õlletehasega võrdseks. Pärnu ülesanne ei ole aga sugugi kerge, sest septembris kasvas Viru õlle turuosa tänu plastpudelisse villitud õlle võidukäigule suvega võrreldes kaks korda üle 15 protsendi. Pärnu õllel jääb turuosa alla kolme protsendi. Pärnakad loodavad turuosa siiski kasvatada nii plastpudelisse villitud toodete kui ka firma uue logo ja turundusstrateegiaga. Reklaamiks kulutatakse esialgu siiski ainult miljon krooni ning turust loodetakse võita 3-5 aasta jooksul 10 protsenti. 2001. aastal kulutasid Viru Õlu omanikud reklaamikampaaniale enam kui 10 miljonit krooni, mis ületas näiteks nii EMT lepatriinu-logo kui ka Aura mahlade turunduskampaaniaid. Pärnu tehas tahab keskenduda esialgu kõigest Pärnu hõivamisele. Firma kavatseb näiteks Pärnu rannast välja süüa kõigi teiste õlletootjate toodangu. «Lähim koht, kust järgmise suvel teisi vaadiõllesid osta saab, on mudaravila,» märkis Pärnu Õlu nõukogu liige Aare Kilp. Ettevõtte nõukogu esimehe Charlie Viikbergi kinnitusel tuleb otsida turul väga teraselt oma nishshi. «Kaugeltki mitte kõik tarbijad ei joo kahe suure tootja premium-õllesid,» ütles Viikberg. «Eestis ostetakse suur osa õlledest väikestest maapoodidest ja vaadatakse seejuures väga teraselt nii kvaliteedi, alkoholisisalduse kui ka hinna suhet,» rääkis Viikberg. ASi Viru Õlu müügidirektori Härmo Põlluvee sõnul kasvatasid nemad turuosa tänavu ilma suuremate reklaamikuludeta. «Ainuke müügiargument Eesti turul on praegu hind,» märkis Põlluvee. Kui kaheliitrine plastpudel maksab tootjale pisut üle krooni, siis sama koguse õlle pakendamine pooleliitristesse klaaspudelitesse on üle viie korra kallim. Kuna Viru Õlu on turgu võitnud ka suurtelt õlletehastelt, siis oli mõned nädalad tagasi sunnitud oma õlle plastpudelisse villimist alustama juba ka Saku Õlletehas. (Postimees) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLU TAHAB UUE LOGOGA SUURENDADA TURUOSA 10%-NI 14.10.2003
Eesti üks tuntumaid õlletootjaid, AS Pärnu Õlu, võtab tänasest kasutusele uue logo ja alustab kogu oma korporatiivse identiteedi väljavahetamist. Pärnu Õlu plaanib uuendatud brändingu abil suurendada oma turuosa Eesti õlleturul kuni kümne protsendini. "Konkurents õlleturul on terav ning selleks, et olla edukas, ei piisa enam ainult värvilistest reklaamsiltidest või pelgalt heast tootest, sest inimesed hindavad üha enam tervikut," lausus AS Pärnu Õlu nõukogu esimees Charlie Viikberg. "Oleme käesoleval aastal jõudsalt investeerinud tootearendusse. Uue logo ja korporatiivse identiteedi kasutuselevõtu peamine põhjus ongi see, et ettevõttel pole võimalik edukalt müüa uut tooteportfelli, olles ise väliselt uuenemata." Pärnu Õlu võtab alates tänasest kasutusele uue logo ja alustab kogu oma korporatiivse identiteedi väljavahetamist. Ettevõtte korporatiivse identiteedi uuendamine toimub etapiviisiliselt ning see loodetakse lõpuni viia aasta lõpuks. Logo ja korporatiivse identiteedi väljavahetamine läheb Pärnu Õlule maksma miljon krooni. Hetkel kuulub Pärnu Õlule Eesti õlleturust 3 protsenti, millega ollakse neljandal kohal. "Ettevõtte esmasteks eesmärkideks on hoida oma praegust turuosa Eesti õlleturul ning jätkata alustatuid investeeringuid tootearendusse ja turundusse," selgitas Charlie Viikberg. "Kuigi me oleme hetkel kontsentreerunud valdavalt Pärnu ja selle lähiümbruse turule, plaanime me pikemas perspektiivis suurendada oma turuosa Eesti õlleturul kuni kümne protsendini ning saada suuruselt kolmandaks õlletootjaks." Käesoleva aasta kaheksa kuu jooksul on Pärnu Õlu Eestis müünud 1,77 miljonit liitrit õlut ja eksportinud 759 450 liitrit õlut. Ettevõtte enim müüdud õllesortideks on Õllekuningas, Rummu Jüri ja Tulipühvel. Lisaks on ettevõte tänavu kaheksa kuuga müünud 588 943 liitrit siirupi, millest kõige populaarsemad on Jõhvika-ja Apelsini siirup. Pärnu Õlu turuosa Eesti siirupiturul on üle 50 protsendi. Alates käesoleva aasta juulist toodab Pärnu Õlu ka limonaade. AS Pärnu Õlu on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis toodab õlut, siirupit ja limonaadi. Pärnu Õlu käesoleva aasta kaheksa kuu netokäive oli 50, 8 miljonit krooni ja puhaskasum 1, 025 miljonit krooni. Ettevõttes töötab kokku 95 inimest. (BNS) UUS LOGO AS Pärnu Õlu uue logo sakilise servaga ringjas kuju sümboliseerib õllepudeli korki. Logol olev kroon viitab tehase loomise ajastule ning asutajale, kunagisele Saksa keisririigi alamale, baltisakslasele J. E. Bliebernichtile. Krooni harud tähistavad õlle keetmise traditsiooni kuut ajaloolist elementi: kivi, tuld, pärmi, linnast, humalat ja vett. Sinine taustavärv pärineb Pärnu linna vapilt ja osutab õlletehase asukohale, humalad ning viljapead on aga õlletegemisega otseselt seotud. Arv 1879 on õlletööstuse sünniaasta. (Pärnu Õlu) PÄRNU ÕLU PEAB SUVEKS RANNAVALLUTUSPLAANE Pärnu Õlu kavatseb järgmisel suvel rannast välja süüa kõigi teiste õlletootjate toodangu ning muuta oma prioriteediks edukuse Pärnus ja selle lähiümbruses. PÄRNU ÕLU PLAANIB SENISEST ROHKEM MAJAÕLLEDELE KESKENDUDA AS Pärnu Õlu plaanib eksporti kasvatada eelkõige nn. private labelite ehk majaõllede tootmisega poekettidele ja pubidele. (ÄP Online) vaata lisaks:
KAS TARTU ÕLLETEHAS VÕIB HAKATA ÕLUT PLASTPUDELISSE VILLIMA, NAGU ON OTSUSTANUD TEHA SAKU ÕLLETEHAS? 13.10.2003
Vastab Tartu õlletehase juhataja Tarmo Noop: Kuni turg vähegi lubab, siis meie sellist otsust küll teha ei taha. Pehmelt öeldes ei ole plastpudel õlle jaoks kõige parem. Tegelikult meil kasutatav ühekordne plastpudel õllele ei sobi. Plastpudelil puudub hapnikubarjäär. Hapnik hakkab kohe õllega reageerima ja kahe nädala möödudes pole õlu enam see, mis villimise hetkel. Kahe kuu pärast on vahe juba ülisuur. (Tartu Postimees) vaata lisaks:
“MEESTE
LASTEAIA” PAKETT SISALDAB ÕLUT
13.10.2003 Saksa naised võivad nüüd shoppama minnes jätta oma kaaslase spetsiaalsesse “meeste lasteaeda”, kus neile pakutakse nii õlut kui ka meelelahutust. Võttes kuulda ühe naiskliendi soovitust, avas Hamburgi Nox Bar’i omanik Alexander Stein pühapäeva pärastlõunase “meeste lasteaia” (“Männergarten”). Naised saavad oma teisepoole sinna jätta ning rahus ilma temata poodidesse minna. Mehed saavad “lasteaias” 10 euro eest nimega rinnamärgi, kaks õlut ning sooja toitu. Vaadata saab jalgpalli ning mängida telekamänge. Möödunud nädalal oli Steini sõnul meestel võimalik mängida puldiga autoga ning järgmisel nädalal ootab neid ees väike võidusõidurada. (AP / Realbeer) vaata lisaks:
LÜHIUUDISEID
13.10.2003 Konkurentsiamet: täiendava uurimise põhjustas Saku Õlletehas Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu ütles, et konkurentsiamet alustas A. Le Coqi ja Ösel Foodsi koondumise täiendavat uurimist Saku Õlletehase nõudmisel. Kolmapäevast kuulub enamus Austria õlletootmise valdusfirmast BBAG Heinekenile Hollandi õlletootja Heineken lõpetab 15. oktoobril ligi 80 protsendi Austria õlletootmise valdusfirma BBAG (Brau-Beteiligungs-AG) ülevõtmise. (ÄP Online) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLU PAKUB AVASTAMISLUSTI 
08.10.2003 Ükskõik millises maailma paigas tahavad turistid proovida kohalikke toite-jooke. Pärnu söögikohtades on ilmselt paljud kuulnud suvitajate imestunud pärimisi: linnas on õlletehas, aga miks kohalikku õlut saada pole? Kas põhjus peitub selles, nagu oleks Pärnu õlu nii kehv, et isegi kohalikud ei taha juua? Pärnu Postimees otsustas asja kontrollida. Degusteerisime kõiki kuut Pärnus tehtavat õllesorti. Mekkijate seas oli pooleks mehi ja naisi. Paar meest nimetas ennast sagedaseks õllepruukijaks, mõni ütles, et joob õlut vaid laupäeva õhtul saunas. Paar naist kinnitas, et põhimõtteliselt ei joo õlut, aga kohaliku toodangu võiks huvi pärast ära proovida. Tutvust Pärnu õlledega alustasime vana tuttavat Zhiguli nime kandvast. Kauaaegne õllesõber märkis tunnustavalt, et praegune Zhiguli on nõukogudeaegsest tunduvalt parem. “Too Pärnu Zhiguli ei kõlvanud kuhugi! Nüüdne aga küll,” tähendas ta. “Kuldsesse keskikka jõudvates üliõpilasmalevlastes peaks see tekitama meeldivaid mälestusi,” muigas üks meestest. Naised põlgasid aga Zhiguli ära. “Ei ole maitset ega vahtu. Mingi kollane ebamäärane värv,” kõlas nende suust. Küll kiitsid selle õlle heaks noormehed. ”Esiteks on see odav ja alkoholiprotsentki normaalne,” tunnustas üks. “Kõlbab juua küll - tavaline lahja õlu,” lisas teine noor mees. Õllekuningat müüakse kahel viisil: liitrises plastpudelis ja pooleliitrises klaaspudelis. Tooraine ning retseptuur on mõlemal sama, aga esimene neist on elus õlu ja teine pikema säilivuse nimel pastöriseeritud. Esmalt avasime elusa õlle pudeli. Kui Zhiguli tundus enamikule õllemekkijaist igav ja isikupäratu, siis elusa Õllekuninga puhul märgiti esmalt isikupärast tugevat maitset. Naiste silmis lisas õllele väärtust teadmine, et see on elus, seega täis vitamiine ning näonahale hästi mõjuvaid toimeaineid. Üks meestest tunnistas, et ostab tihti plastpudelis Õllekuningat. “Hakkasin ostma pudeli pärast, paraja portsu saab korraga osta ja pudelit on mugav käes hoida,” selgitas ta. Pudelisse villitud Õllekuningas vedas aga proovijate näod krimpsu. “Hämmastav, et kuumutamine võib nii palju maitset muuta,” tuli hinnang. “Igav õlu.” Meeõlu ei jätnud kedagi ükskõikseks. Mõnusat meelõhna tunnustasid kõik, kuid maitse suhtes läksid arvamused selgelt lahku: ühed kiitsid ülevoolavalt, teised nimetasid seda suisa solgiks. Üks naistest tunnistas meeõlle heaks saunaõlleks: “Kohe tahaks mõnusal õhtul midagi sellist.” “Üldse ei meeldi, see pole ju õlu!” kostis noorem mees. “Ilmselt joovad seda need, kes tahaksid õlut proovida, aga muidu õlut ei joo.” Pärnu tehases valmivast kõige kõrgema alkoholiprotsendiga on plastpudelis elus Rummu Jüri. “Õllesõbrale ta pole sõbralik jook,” arvasid mehed Rummu Jürit proovides. “Kindlasti on see hea jook mehele, kes tahab end odavalt täis juua. Natuke viina kah juurde ja oled ühest pudelist purjus.” “Ei maitse, täielik jama,” väitis õllesse muidu sõbralikult suhtuv naine. Teine kange õlu Tulipühvel leidis hindajate silmis pisut enam armu. “Mahe magus maitse, hea seltskonna jook,” arvasid ühed. “Vänge, piiritusemaitse jääb kurku. Sääraseid jooke tehakse eesmärgiga, et odavalt end purju saaks juua,” kritiseerisid teised. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
OODATAV ÕLLERALLI UUENDAB PAKENDEID
08.10.2003 Eesti astumisel Euroopa Liitu suureneb siit Soome maksuvabalt veetava alkoholi kogus, mistõttu mitu firmat kaalub uute pakendite kasutuselevõttu. A. Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul tahab ettevõte uued pakendid enne 1. maid turule tuua. “See on üks valdkond, mille kallal me tõsiselt praegu töötame,” lausus Noop. Ettevõtte üks eesmärke on muuta õllepakendid värskemaks ja atraktiivsemaks. Seda, milliseid uusi pakendeid A. Le Coqilt järgmisel aastal oodata on, ei soovinud Noop veel täpustada. Küll aga tõdes ta, et kui seni tohtis üks inimene Soomesse maksuvabalt viia kuni 16 liitrit õlut, mis mahtus ära kahte “õllekohvrisse” (24 purki ühes pakis, purgid 0,3-liitrised – toim), siis võivad õlletootjad kaaluda pakendite suurendamist. “Samas ei saa enam väga palju suuremaks neid muuta, kuna inimesel on ikkagi kaks kätt,” lisas Noop. Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann ütles, et õlleekspordis on sobivaimaks pakendiks osutunud 0,33-liitriste purkidega eksportkohver, seda nii koguseliselt kui ka arvestuslikult. “Kohvris müüme mitut toodet, millest eelistatuimad on Saku Originaal, Saku Tume ja Saku Rock,” märkis Seimann. “Sõltuvalt sellest, milliseks kujuneb edaspidine turunõudlus, on Saku Õlletehas kindlasti valmis turule tooma ka uusi ja praktilisi pakendeid. Jälgime olukorda ja vastavalt vajadusele ka reageerime,” lisas ta. Mõne aja eest teatas ka Soome alkoholitootja Alko, et kavatseb tuua Eesti turule kergelt kantava Koskenkorva viina pakendi. ÄP Online teatel oleks viinapakendis kümme pooleliitrist pudelit soomlaste müüdavaimat viina. Eesti liitumisel EL-iga võivad põhjanaabrid viia ühe reisiga siit kodumaale 10 pudelit kanget alkoholi. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SAKU
PANI KONKURENTIDE EESKUJUL ÕLLE PLASTPUDELISSE
08.10.2003
Ukraina õlle Oboloni suur müügiedu ning soov õlle hinda alandada ärgitas Saku Õlletehast panema oma Presidendi Pilsneri sarja konkurendiga sarnaselt plastikpudelisse. Saku Õlletehase pressiesindaja Kristina Seimanni sõnul aitab liitrine plastikpudel õlle hinda odavamana hoida. «Nii on ka meie õlled liitrises plastikpudelis ostetult odavamad kui kahes klaaspudelis,» selgitas Seimann. Tema sõnul ei hakka Saku siiski kõiki oma tooteid plastikpudelisse villima, sest jätkuvalt on ettevõtte prioriteediks klaastaaras õllede müük. Siiani on Eesti turu kõige müüdavamad ikkagi klaastaaras õlled. Oboloni Eestisse toova OÜ Linna Jookide juhi Sergei Melniku sõnul on Saku selline samm igati loomulik, sest turuliidrina peavad nad kohal olema ka selles tootegrupis. «Obolon on plastikpudelis juba üksjagu aega olnud ning sama taara on kasutusele võtnud ka näiteks Pärnu Õlletehas ning Viru Õlu,» rääkis Melnik. Plastikpudelis Obolon on juba mõnda aega olnud müügis ka Säästumarketite ketis, kus see oma põhilise edu ongi saavutanud. Melniku hinnangul on lähiajal tõenäoliselt paratamatus, et Saku hõivab endale liidripositsiooni ka plastiktaaras õllede turul, kus seni on liidriohjad olnud just Oboloni käes. Õlle kui kääritatud joogi kvaliteediomaduste säilitamise seisukohast on õlleekspertide hinnangul parimaks pakendiks klaaspudel ja kergvaat ning seejärel purk. Eesti Õlleajaloo Seltsi esimehe Andres Sepa sõnul on probleem selles, et plastikpudel laseb klaastaaraga võrreldes rohkem õhku läbi ning nii rikneb õlu kiiremini. Mingil määral mõjutab õhu ligipääs ka õlle maitset, kuid seda mitte väga palju, kinnitas Sepp. (Postimees) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS TOOB PRESIDENDI ÕLLESARJA TURULE KA PLASTIKPUDELIS 
08.10.2003 Saku Õlletehas toob Presidendi õllesarja turule peale klaaspudeli ja purgi ka plastikpudelis, et turuliidrina pakkuda tarbijatele Saku õlut kõikides pakendiliikides. „Saku Õlletehase turuanalüüs näitab, et Eesti tarbijad soovivad osta ka plastikpudelis õlut,“ lausus Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. „Saku kui tootja ja turuliidri eesmärk on pakkuda laias valikus õllesid erinevates pakendites, et tarbija saaks teha just talle sobiliku valiku.“ Presidendi õllesarja laiendusega on Saku Õlletehasel kavas saavutada Presidendi tootesarja müügi tõus 50%, saavutades kergete odavamate õllede segmendist kolmandiku ning 40 % kangete õllede turust. Presidendi õllesarja laiendusena toob Saku Õlletehas turule 1 liitrises plastikpakendis kergema alkoholisisaldusega pilsner tüüpi õlle Presidendi Pilsner ning 8% kangusega Presidendi 8, mis on uus toode Presidendi tootesarjas. Suurema osa Eesti õlleturust moodustavad hetkel pudeliõlled. Õlleeksperdid üle maailma on veendunud, et õllede kui kääritatud joogi kvaliteediomaduste säilitamise seisukohast on parimaks pakendiks just klaaspudel ja keg-vaat ning seejärel purk. Vähem sobilikumaks loetakse õlle kvaliteedi- ja maitseomaduste säilitamiseks plastikpakendit. „Eesti vanima õlletehasena jääb meie põhirõhk ikka pudeliõllede müügile, kuid Saku kui tootja eesmärk on pakkuda erinevaid tooteid erinevates pakendites, mida tarbija ja turg ootab,“ lausus Sepp ning lisas, et plastikpakendit loevad eksperdid aga sobivaks ja mugavaks pakendiks mineraalveele, long dringile, siidrile ja karastusjookidele, mille valmistamise tehnoloogia ja koostis on õllest erinev ning mille turul on Saku samuti kiirelt arenenud. Saku Õlletehase prioriteet on Eesti vanima õlletehasena õllede tootmine ja müük, pakkudes võimalikult laia toote- ja pakendivalikut. Viimaste aastate jooksul on ettevõte sisenenud siidri, long dringi ja kalja turule. Ettevõttel on kaks mineraalveesarja Vichy Classique ning Montavit. Samuti turustab Saku Õlletehas Eestis karastusjoogisarja Zingo ning Pepsi Co. tooteid Pepsi, Pepsi Max ning 7Up. Saku on Eesti õlleturu liider, omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 2002. aasta seisuga 47% suurust turuosa. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
TÄNAVAKÜSITLUS:
OKTOOBRIKUU NIMETUS RAHVAKALENDRIS ON VIINAKUU. KAS VIINAKUUL TASUB ÕLUT
JUUA?
06.10.2003 Kuldar, 27, Sõmeru, metsaga tegeleja Miks mitte. Õlut tasub juua. Viinakuu on viinakuu… Ikka tuleb võtta, ma arvan, kuid mõistlikult. Kuid nii ühte kui ka teist, ikka arukalt. Minu arvates on kõige paremad A. Le Coq ja Saku Originaal. Meeldivad just pilsenid. Ausalt öeldes sisse toodud Vene õllesid ei joo. Eelistan kodumaist. Lilia, 30, Rakvere, tööline, õppinud maniküürijaks Mina armastan õlut väga. Saku Originaal meeldib, tuli uus meeõlu - väga meeldis. A. Le Coq muidugi. Olen proovinud ka Peterburi õlut, kuid nime ausalt öeldes ei mäleta, samuti Ukraina Obolon-õlut. Kõik nad on omamoodi head, neil on oma retseptid ja joogid maitsvad. Olen paljusid õllemarkisid proovinud. Lehti, 68, Rakke vald, pensionär Õlut võib juua minimaalselt, kuid mitte nii, et lausa mitu pudelit. See on ju alkohol. Kui nii võtta, siis eriti ohtlik noortele. Neile nii õlut kui ka muud alkoholi müüa ei tohiks, kuid siin Rakvere keskel te ju olukorda näete. Mina teda ei joo, kuid ma olen kunagi probleemide ees olnud, seepärast tean hoiatada. Osvald, kutsutakse Ossiks, 82, Rakvere, pensionär Hehee! Ma enam just õllega ei suhtle. Enam kuidagi ei taha, nüüd on ju õlled pagana kanged, need hakkavad pähe. See Sarvik veel, kui selle sisse paned, oled juua täis. 4,2-voldine näiteks, see veel kuidagi, kuid need Sarvikud ja teised - oi-oi, need hakkavad lagipähe kinni. Insult ka aastate eest läbi elatud. Sirli, Tallinn, Väike-Maarjast pärit ettekandja Ma ei oska selle koha pealt midagi öelda, sest ma ise ei joo õlut. Kes tahavad juua, joogu. Ma ise ei ole õllesõber, mehed võivad juua, ise teavad. Ma tõesti ei tea, mida öelda. Mina ise joon ikka naistejooke, näiteks head veini, siidrit, aga mitte mingil juhul õlut. (Virumaa Teataja)
OKTOBERFESTIL KÄIS KUUS MILJONIT ÕLLESÕPRA 
06.10.2003 Saksamaa iga-aastane õllepidu Oktoberfest tõmbas pühapäeval otsad kokku, olles ligi meelitanud 6,3 miljonit külalist, kes jõid kahe nädalaga ära 6,1 miljonit liitrit õlut. Pidustuste korraldajate sõnul on asi läinud aastaga võrreldes edenenud, toona oli osavõtjaid 5,9 miljonit ja tarbitud õlut 5,7 miljonit liitrit. Müncheni turismiameti direktori Gabriele Weishäupli sõnul oli pidu rõõmus ja sundimatu ning rahule jäid nii külalised kui õlletootjad. Linnapea Christian Ude ütles, et see oli õlletootjatele kompensatsiooniks kahe viimase aasta “raskete aegade” eest. Eriti hull oli 2001. aasta, kui paljud külalised 11. septembri terrorirünnakute ehmatusest tulemata jäid ja tulijate meeleolu just kõige parem polnud. Oktoberfesti külalistest moodustavad umbes 15 protsenti välismaalased. Korraldajate sõnul andis peole palju juurde ka linnavõimude otsus lubada õlletoad avada juba kell üheksa hommikul. Nii tulid inimesed varem välja ja kogu rahvasumm ei kogunenud õhtuks. Weishäupli sõnul oli õllepidustuste läbi aegade parimaks päevaks läinud reede, mil Münchenis rüüpas õlut 650 000 inimest. Kahe nädala jooksul tuli tuhandel arstil ja Punase Risti töötajal abi anda rohkem kui 6000 inimesele, neist 415 vajasid ravi alkoholi liigpruukimise tõttu. Mida tihedamalt õlut juuakse, seda enam kanne jõuab õllesõprade taskutesse. Organistaatorite sõnul konfiskeeriti 195.000 varastatud õllekannu, möödunud aastal saadi kätte 155.000 varastatud kannu. Tänavune Oktoberfest oli arvult 170. ja nagu varasematelgi aastatel pakuti õllesaalides ja hiiglaslikes telkides kesvamärjukese juurde traditsioonilisi Baieri roogi. Pidustused said alguse 1810. aastal Baieri tulevase kuninga Ludwig I pulmade tähistuseks. (BNS / PM Online / AFP) vaata lisaks:
BRITID
KULUTAVAD PUBIDES HIIGELSUMMASID
03.10.2003 Britid kulutavad üha enam oma vaba aja sisustamiseks mõeldud rahast pubides, selgus fima Mintel uuringust. Keskmiselt jätsid britid mullu pubidesse poole vaba aja meelelahutuseks kulutatavast rahast ehk kokku 17,5 miljardit naela. Pubide kasvava populaarsuse tõttu, mis jäävad lahti ka hilise öötunnini, on alanenud aga ööklubide tulu. Kui 1997. aastal jäeti ööklubidesse 2,2 miljardit naela, siis 2002. aastal vaid 1,7 miljardit. Muudele lõbudele kulutavad britid oluliselt vähem raha: teatris, kinos ja muuseumis käimisele ning loteriipiletitele kulutasid britid läinud aastal 7,2 miljardit naela. Samas kasvavad kiiresti sportimisele kulutatavad summad, mullu eraldasid britid selleks kolm miljardit naela. Keskmine Suurbritannia elanik kulutab oma vaba aja meelelahutustele ligi viis protsenti oma eelarvest. (BNS) vaata lisaks:
VENE ÕLLE IMPORT KASVAS AASTAGA KAHEKSA KORDA 
02.10.2003 Venemaalt imporditud õlle maht kasvas ühe aastaga ligi kaheksa korda. Kui 2001. aastal imporditi Eestisse 78,5 tonni õlut, siis 2002. aastal juba ligi 619 tonni. Selle aasta kuue kuuga on sisse veetud eelmise aasta kogumahust juba ligi 82 protsenti ehk 508 tonni õlut. Vene ja Ukraina õlle maaletoojaid on nende sõnul innustanud just Oboloni edu. Ukrainast tuli sel aastal Eesti õlleturule konkurentsi pakkuma teinegi suurtootja Sarmat. Venemaa õlletehaste toodangust on esindatud nii Baltika õlletehas Peterburist kui ka Jaroslavli ja Tveri pruulikojad. “Vene õlu läheb hästi, sest on suurtes pudelites. Tänavusel soojal suvel müüsime Eesti ja Vene õlut võrdselt hästi,” ütles Balti jaama lähedal asuva Araxese poe juhataja Tatjana Jevdokimova. Oboloni maaletooja OÜ Linna Joogid direktori Sergei Melniku sõnul müüdi käesoleva aasta jaanuarist kuni augusti lõpuni Eestis 3,31 miljonit liitrit Oboloni õlut, mis moodustab 5,1 protsenti kogu Eesti õlleturust. Jaroslavli tehase õlle importija OÜ Lonvild müügijuht
Aleksy Ger ütles, et nemad on kevadest alates müünud iga
kuu 75 000 liitrit õlut.
Venemaa toodangust kohtab Jaroslavlis toodetud 4,2–4,6-protsendise kangusega õlut Volga, Peterburi Baltika õlletehases toodetud 4,1–7,6-protsendist meeõlut, Tveris villitud 4-protsendist Afanasi Dobrojet ja 5-protsendist Premiumi. Lisaks neile tuuakse Venemaalt veel 5-protsendise kangusega õlut Osnakova. Ukrainas toodetud õlledest paistavad poelettidel silma eri kangusega õlled Obolon ja Sarmat. Lisades neile klaaspudelitesse ja plekkpurkidesse villitud õlle, leiame kokku kuni 15 õllesorti. AS Viru Õlu Bear Beer of Ice on tõuganud Oboloni liidripositsioonilt odava, liitrisesse PET-pudelisse villitud õllede seas. Kui Oboloni hind püsis 11.90 krooni juures, siis Beer of Ice üllatas õllesõpru 9.90-kroonise hinnaga. “Jah, olime poolteist aastat kõige odavam õlu, mis villitud liitrisesse PET-pudelisse. Meie eeliseks oli see, et tulime esimesena vabasse nishi,” ütles Melnik ja lisas, et nüüd on Viru Õlu turule toonud veelgi odavama õlle – Beer of Ice’i. Melniku sõnul sõltub õlle hind tehase tootmisvõimsusest ja uus Beer of Ice näitab, et õlut on võimalik veelgi odavamalt toota. Alates juuni algusest pakub Viru Õlu 1- ja 2-liitrises plastpudelis õlut. “Lisaks Bear Beeri 4,9 ja 7,5%-se alkoholisisaldusega toodetele üllatab õllesõpru oma maheda maitse ja kerge pakendiga 5%-se alkoholisisaldusega Bear Beer Ice,” ütles Viru Õlu AS-i müügidirektor Härmo Põlluvee. Bear Beer Ice’i letihind poes jääb 12 krooni ümber, parimate koostööpartnerite juurest võib seda ka alla kümnekroonise hinnaga leida. Eeliseks palastpudelis imporditavate õllede ees on kohaliku tootmise puhul tunduvalt väiksem transpordikulu. “Turuosa haaramine ei ole meie jaoks eesmärk omaette ja meie tegevus ei ole suunatud otseselt kellegi ründamiseks. Turuosa protsendiga kellelegi palka ei maksa ja arveid ei tasu,” lisas Põlluvee. Pärnu Õlu ei lähe tegevdirektor Kalev Männe sõnul odavate hindadega kaasa. Pärnu Õlu AS miinusega oma toodangut müüa ei saa. “Meie eesmärk ei ole odavalt müüa, vaid kasumit teenida ja sellepärast hinnasõtta sukelduda ei kavatse.” “Meie motoks on, et me ei müü kaupa odavalt, vaid toodame kvaliteetselt. Õlut müüme hinnaga, mis on oma kvaliteeti väärt,” lisas Männe. Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul on Viru Õlu Beer of Ice turul alates käesoleva aasta juulist. “Meie hinnangul on tegemist turuletuleku hinnaalandusega, mis mõne aja pärast peaks tõusma, vastasel juhul oleks tegemist katteta müügiga.” (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ROBOT-ÕLLEVALAJA
01.10.2003 AIBO robotkoerad on küll toredad, kuid ebapraktilised. Sony üritab praegu koertele kelnerioskusi külge pookida, samal ajal on aga internetis saada õlle klaasivalamise puldiga automaatseade. Õllepudel tuleb avada, kinnitada valaja külge ning masin purgikujulise puldi abil tööle panna. Koduses majapidamises on Beer Walker ilmselt kasutu, küll aga lööks 1600-kroonine investeering laineid poissmeeste jalgpalliõhtutel. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
HELE
ÕLU EI TEE PAKSUKS
01.10.2003 Heleda õlle joomine ei tekita vastupidi levinud arvamusele õllekõhtu, väidavad eksperdid. Naistest õllesõbrad on isegi kõhnemad kui teised! Nimelt viisid teadlased Tshehhi Vabariigis läbi õllejoomise ja lihavuse seoste uuringu, milles osales 25000 õllejoojat. Uuring näitas, et õllesõbrad ei ole teistest meestest sugugi sagedamini paksud, õlut armastavad naised on teistest naistest isegi kõhnemad, kirjutab The Sun. Dr. Martin Bobak Londoni ülikoolist ütles, pole tõenäoline, et kõvasti kasvanud kehamassiindeks on seotud õllejoomisega. (delfi.ee) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
