NOVEMBER 2002
Tootepaigutus filmides: briljantidest õlle ja autodeni
Tumeda õlle testil osalesid parimad
Saku Porter võitis Helsingin Sanomate õlletesti
Saku Originaali tarbijamänguga võideti korter
Viljandi kavatseb piirata baaride joogimüüki (täiendatud!)
Uus õlu kosutab keha ja vaimu
Saku sai üheksa kuuga 44,5 milj. krooni kasumit
Kõrtsid said tantsivate klientide tõttu trahvi
Saku Õlletehas uuendas pakendeid
Püssirohukeldris on õige õllefilosoofia
Taksos ja kõrtsis saab maksta mobiiltelefoniga
Enim on kallinenud bussipilet ja õlu
Viljandi saunas pole juua
Prints Charles valiti aasta õllejoojaks
Pumbad võitsid õllejoomislahingu
Saku Originaali pakend võitis disainikonkursi
Parim toode jõululauale 2002
Norra kõrts näitab meeste värki
Roheline Konn on Hiiu Õlletuba
Järjekordne õlletest Hiiumaal
Lahja alkohol ei jõua tagasi putkadesse (täiendatud!)
Õlu ja siider putkadesse - vastu ja kaitseks
Kioskiäri õitseb endiselt
Riigikogu üritab õlle kioskitesse tagasi tuua
L ü h i u u d i s e d
Arstid on alkoholi putkamüügi vastu
Maie ja Valduri portreed kaunistavad õlletoa seina
Võimuliit püüab kioskitesse alkoholimüüki tagasi tuua
Saku Õlletehas rajab õllemuuseumi
Soome on eestlasele kallis
Klaas ütleb baarmenile, kui tühjaks saab
Praevorstid kaovad Brandenburgi väravast
Kuuendik alkoholi ostjatest tuleb välisriikidest
Ohtlik alkoholipoliitika
Saku sünnipäeval käis üle 10 000 õllesõbra
Vene parlament üritab õllejoomisele piiri panna

OKTOOBER 2002
Peterburis hakatakse kosherõlut tootma
Hull kõrtsmik ennustab tulemusi õllevahult
Laksu õlle tootja löögi alt väljas
Pirital algab sügisene õllefestival
"Miljonijaht" pakub publikule õlut
Kuulsused annetavad kehaosad heategevuseks
Kõrtsipidaja kindlustas baaridaami büsti
Toll avastas laevalt 9 kasti salaõlut
Vene toiduainetööstus ja masinaehitus tõstavad pead
Õlle müümine liitrites tõi pahandused kaela
Pidu heade sõprade ja õllega
Õllesprindis purustati 14 sekundi piir
Alkomeeter on trahvist odavam
Kioskipidajad taunivad valikulist müügikeeldu
Saku Õlletehas sai 50 000 krooni trahvi
Moe Joogid võlgneb tshehhi õlle eest

Purgiõlut saab Saksamaa parematest poodidest juba viie sendiga (ümmarguselt 80 Eesti senti). «Kui nii edasi läheb, siis jõulude ajal võib poest juba tasuta õlut võtta,» kirjutab Bild.

Purgiõlle superodav müük algas seetõttu, et jaanuaris tuleb Saksamaal nende hinnale lisada maks – 25 senti väikesele ja 50 senti suuremat sorti purgile. Poed eelistavad enne maksu tulekut oma laod tühjaks müüa või äärmisel juhul isegi õllepurgid ära kinkida.

(Helsingin Sanomat / SL Õhtuleht)

Kaua aega tähendas lõbus õhtu soomlaste jaoks vaikivat õllekulistamist ja viinarüüpamist saunapingil, viimaste aastate elatustaseme tõus on aga iidse traditsiooni ohtu seadnud. Nüüd eelistavad end rahvusvahelises tehnoloogiasektoris sisse seadnud soomlased manustada peenemaid ja kallimaid jooke, eelkõige prantsuse ja hispaania veine.

“Alkoholitarbimine käib selgelt käsikäes heade aegadega ja kasvab koos jõukuse kasvuga,” ütleb Peter Eriksson Soome Riiklikust Tervishoiuinstituudist.

Koos viinaga kipuvad soomlased truudust murdma ka saunaatmosfäärile ja käivad pigem kallites restoranides ning baarides. Pealinn Helsingi on oma vilka ööeluga teeninud koguni “väikese Barcelona” hüüdnime.

Koos peene keelekastega käib muidugi ka peenem toit. “Vanasti jõime koos sõpradega saunas ega söönud sinna juurde suurt midagi, nüüd aga joome alkoholi pigem söögi kõrvale. Varemalt jõime ainult nädalavahetusel ja jõime palju, nüüd võtame pisut ja iga päev,” kirjeldab uurija Ritva Hein. “Nüüd lähenevad soomlaste joomistavad Lõuna-Euroopa omadele.”

Kui 1987. aastal joodi Soomes 33 miljonit liitrit veini, siis 10 aastat hiljem oli aastane veinikogus kasvanud 43,5 miljonile liitrile. Samal ajal jäi kangete alkohoolsete jookide tarbimine enam-vähem samaks, umbes 16 miljonile liitrile, õllejoomine vähenes aga 382 miljonilt liitrilt 375 miljonile.

(BNS)

vaata lisaks:
Soomlased ostavad välismaalt õlut
Soomlased tarbivad aastas 90 liitrit õlut
Soome peaks kiiresti õllemaksu alandama
Eesti ühinemine EL-iga valmistab Soome Alkole peavalu
Soome on eestlasele kallis
Soome alkoholitootjad pelgavad odavat Eesti alkoholi

Tartu volikogu kehtestas eile alkohoolsete jookide jaemüügi regulatsiooni, mis seab mitmeid nõudeid müügikohtadele, kuid ei muuda oluliselt alkoholiga kauplemiseks lubatud aja piiranguid.

Tudengitele jääb märtsist oktoobrini Pirogovi platsil õlle joomise vabadus. 15. märtsist 1. oktoobrini on Raekoja tagust haljasala lubatud kasutada piknikukohana, kus on lubatud lahja alkoholi tarbimine, teatas volikogu pressiesindaja.

Tänavu septembris jõustunud uus alkoholiseadus keelab küll alkoholi müügi tänavakaubanduses, kuid jätab kioski/paviljoni mõiste täpsemalt määratlemata. Volikogu tänase otsusega määratletakse tingimused, millele alkoholi müügikoht peab vastama. Esmaseks nõudeks on müügi- või söögisaali olemasolu, et välistada alkoholi müük läbi luugi.

Toitlustusettevõttes peab toimuma roogade valmistamine ja/või serveerimine kohapeal tarbimiseks ning kliendi jaoks peab olema vesitualett. 

Alkoholiga kauplemise ajad jäävad Tartus suures osas endiseks, vaid elamus asuvas kaupluses lüheneb müügiaeg tunni võrra seniselt. Nüüd võib neis poodides alkoholi müüa kella 23-ni.

(PM Online)

vaata lisaks:
Joojatele seaduslik paik
Pirogovi plats on õllejoojatele avatud
Joomasaar lagastab linnasüdame
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Tartu karsklased tahavad kuiva volbrit
Kioskipidajad taunivad valikulist müügikeeldu
Alkoholimüügi keelamisega kiusatuse vastu
Alkoholi jaemüügist Tartus
Tartus jätkub joomapidu

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil on detsembri seisuga Balti riikidest kalleim õlu ja viin Tallinnas. Samas on alkohol Eestis oluliselt odavam kui põhjanaabrite juures. 

Pool liitrit heledat õlut maksab Tallinnas 9,6 krooni, Riias 5,66 krooni ja Vilniuses 8,11 krooni. Näiteks Prahas maksab sama tüüpi õlu 4,42 krooni. 

Soomes saab pool liitrit heledat õlut 27,02 krooniga ning Stockholmis 15,38 Eesti krooniga. 

0,7-liitrine pudel viina maksab Tallinnas 91,67 krooni, Riias 89,81 krooni ja Vilniuses 71,34 krooni. 

Prahas maksab 0,7-liitrit viina 57,81 krooni, Helsingis 332,32 krooni ning Stockholmis 281,9 Eesti krooni. 

(PM Online)

vaata lisaks:
Suitsud kõige kallimad Eestis, õlu Lätis
Ministeerium ei poolda õllehinna alandamist
Krooni ajal on enim kallinenud bussipilet ja õlu
Enim on kallinenud bussipilet ja õlu

Eesti Konjunktuuriinstidtuudi (EKI) uuringu kohaselt tarbib iga eestimaalane aastas 8,8 liitrit absoluutalkoholi.

EKI teostatud uuringu “Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika” andmeil tarbiti Eestis mullu 8,8 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. See näitaja sisaldab ka salaalkoholi hinnangulist kogust (umbes liiter).

Lisaks ostsid turistid mullu Eestist kaasa alkoholi koguses, mis moodustab 0,6 liitrit eestimaalase tarbitud absoluutalkoholi hulgast.

Jookidest armastavad eestimaalased enim õlut (arvestuslik kogus 3,82 liitrit absoluutalkoholi) ja viina (arvestuslik kogus 3,24 liitrit absoluutalkoholi).

EKI direktori Marje Josingu sõnul on Eestis suundumus alkoholi tarbimise suurenemisele — põhjusteks muu hulgas nii sissetulekute tõus kui ka vähe alternatiive vaba aja veetmiseks.

“Alkoholi tarbimiselt Eestit ületavad paljud riigid — näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa — on klassikalised veinimaad,” tõdes Josing. “Eestis on väga suur osakaal kangel alkoholil. See on iseloomulik rohkem slaavi kultuuriruumile.”.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Mida eestlane joob?
Eestlane joob iga aastaga üha rohkem
Eesti elanik on alkohoolik?
Eestlased joovad viina kui muiste
Õlletootjad taunivad viina hinna langust
Turgu valitseb kodumaine õlu
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Alkoholimüügi keelamisega kiusatuse vastu
Eesti alkoholiturg 2001

Soome alkoholimüüjate ühendus taotleb valitsuselt alkoholiaktsiisi alandamist, kartes müügi ülekolimist Eestisse ja teistesse lähipiirkondadesse, vahendab Äripäev Online. 

2004. aasta alguses kaovad piirangud alkoholi maaletoomiselt ning samuti on samal aastal oodata Eesti astumist Euroopa Liitu. 

Soome alkoholimüüjad kardavad, et selle tagajärjel võib alkoholi müük kõrgete maksude tõttu Soomest lähialadele üle kolida, kirjutab MTV3. 

Alkoholikaubandus annab Soomes tööd 30.000 inimesele, kelle töökohad on kaupmeeste sõnul ohus, kui valitsus alkoholiaktsiisi piisavalt ei alanda. 

(PM Online)

vaata lisaks:
Soomlased saavad rohkem õlut tuua
Soomlased ostavad välismaalt õlut
Soomlased tarbivad aastas 90 liitrit õlut
Soome peaks kiiresti õllemaksu alandama
Eesti ühinemine EL-iga valmistab Soome Alkole peavalu
Kuuendik alkoholi ostjaid tuleb välisriikidest
Turistid ostavad 7% alkoholist
Soome näeb Eestis kasvavat konkurenti
Soome on eestlasele kallis

Leedu president Valdas Adamkus ja riigi juhtivad õlletootjad kandsid hoolt selle eest, et Taani valitsusjuht Anders Fogh Rasmussen saaks pühal jõuluajal leedu õlut maitsta.

Leedu lennukompanii Lietuvos Avialinijos toimetab kolmapäeval Kopenhaagenisse kinkepaki, kuhu päkapikud on Rasmusseni jaoks valmis pannud kaubamärke Kalnapilis, Svyturis ja Utenos kandvad õllepudelid.

Adamkus lubas Rasmussenile õlut saata, kui ta eelmisel nädalal Kopenhaagenis Euroopa Liidu tippkohtumisel osales. EL-ilt liitumiskutse saamise puhul kinkis Adamkus kõigi 25 riigi delegatsioonidele Leedus toodetavat vahuveini Alita.

Presidendi pressisekretär Violeta Gaizhauskaite kinnitas, et vein oli kõigile maitsenud, ainult EL-i eesistujamaa Taani peaminister ütles, et eelistab õlut. Seepeale oli Adamkus öelnud, et “olgu muuga kuidas on, kuid õlut on Leedus küllaga”. Nüüd saab Rasmussen selles ise veenduda.

(BNS)

vaata lisaks:
Õlletarbimine Leedus kasvab
Robertson kiitis leedulasi NATO ja õlle eest
Leedukad on Baltikumi suurimad õllesõbrad
Uimased eestlased reklaamivad leedu õlut
Leedu õlleturg hüppas järsult ülespoole

India kirdeosas trampisid riisiõllest purjus elevandid surnuks vähemalt kuus inimest.

Elevandikari tuli Assami osariigis Tinsukia küladesse õlleotsinguile, jutustas kohalik looduskaitseametnik. «Nad lõhkusid hütte ja viljaaitu ning murdsid õllevaate lahti. Kui õlu pähe hakkas, läksid nad päris segi ja tallasid kuus inimest surnuks,» rääkis ta.

Selles India piirkonnas, kus tavatsetakse suurtes kogustes riisiõlut pruulida, ollakse juba mõnda aega metsikute elevantide rünnakute pärast hädas.

“Metsaalade vähenemine ja elevantide rändeteede sulgemine on sundinud
paksunahalisi oma tavalisest elukeskkonast loobuma ja nii otsivadki nad söögipoolist
inimasulatest,” selgitas Assami metsaminister Pradyat Bordoloi.

Kahe aasta jooksul on elevandid Assamis tapnud vähemalt 150 inimest, vihased
külaelanikud omakorda on surmanud oma 200 elevanti.

Assamis elab üle poole India 10.000-pealisest metsikute elevantide populatsioonist.

(AFP / BNS)

vaata lisaks:
Napsitanud koera veres oli 2,7 promilli alkoholi
Põgenikust shimpans jõi end purju

Baltic Beverages Holding kontserni kuuluvad Balti riikide juhtivad õlletehased Saku Õlletehase AS, Aldaris AO ja Svyturys – Utenos Alus AB lõid kolme tehast ühendava töörühma, mille eesmärgiks on arendada ettevõtete koostöö võimalusi efektiivsuse eesmärgil.

Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul on koostöö raames kavas tulevikus hakata läbi viima ühised hanked, mis tagavad kõigile kolmele tehasele paremad hinnad tooraine ja teenuste sisseostmisel. Rakendatakse ühtlustatud alused müügitöö koordineerimisel, seal hulgas müügilepingute sõlmimisel kolmel Balti turul tegutsevate jaekettidega. Rakendub tootmisalane koostöö ja seadmete koormuse ühtlustamine kolme tehase vahel ning samuti viiakse sisse tootearenduse ja turunduse alane sünenergia ja hangete ühtlustamine.

„Baltic Beverages Holding on üks suuremaid joogitootjaid Euroopas. Kolme Balti riigi õlleturu liidri koostöö on meie strateegiline eelis, mille arendamine on üks võimalusi tööstuste nii efektiivsuse tagamiseks kui ka ideede ja oskusteabe sünenergia laiendamiseks,“ märkis Remmel.

Saku Õlletehas on turuliider omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel üheksa kuu lõikes kokku 48% kogu Eesti õlleturust.

Ettevõtte kogumüügist suurima osa moodustavad omatoodetud õlled. Peale õllede toodab Saku Õlletehas siidrisarja Kiss, Saku gin long drinki, mineraalveesarja Vichy Classique ning turustab mineraalveesarja Montavit, karastusjoogisarja Zingo ja Pepsi Co. tooteid Pepsi, Pepsi Max ning 7Up. Ettevõte omab ekslusiivset esindusõigust Eestis rahvusvahelisele õllemargile Carlsberg ning Guinness.

(Saku Õlletehas)
 

TÄIENDUS!
BALTI SUURIMAD ÕLLETOOTJAD MOODUSTASID ÜHISRINDE
19.12.2002

Baltic Beverages Holding (BBH) kontserni kuuluvad Balti riikide juhtivad õlletehased Saku Õlletehase AS, Aldaris AO Lätis ja Svyturys-Utenos Alus AB Leedus lõid kolme tehast ühendava töörühma, mille eesmärk on arendada ettevõtete koostöövõimalusi efektiivsuse tõstmiseks.

Töörühma ülesanne on ühiste hangete korraldamine, müügialane, tootmisalane ja turundusalane koostöö. Korraga kolmele tehasele toorainet, teenust või reklaami ostes on kogus suurem ja hind madalam.

“Enne vaatasime turge teineteisest lahus ja selline koostöö on meie arvates kasutamata potentsiaal,” ütles Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel.

“Koostöö eesmärk on kogemuste vahetamine ja eeliste arvestamine igas riigis. Euroopa Liitu astumisel peame hakkama oma kompaniid kindlustama,” ütles Läti õlletehase Aldarise presidendi abi Elina Jankovska.

Kokkuhoid jääb saladuseks. “Nagu sportlane ei ütle enne saavutusi oma eesmärke, ei ütle ka meie, kui suurt rahalist kokkuhoidu loodame selle koostöögrupi käivitamisega saada,” rääkis Jankovska.

“Praegu ei ole tähtis mitte tehnoloogiliste protsesside parandamine, vaid õlletehastele parema keskkonna loomine, mis tagaks kõigile ühiselt parema majandusliku edu,” ütles Leedu Svyturys-Utenos Alus AB pressiesindaja Deinjus Smeilis.

“Numbritega ei taha spekuleerida, aga kokkuhoid peaks tulema üpris suur,” lisas Remmel. Samuti lükkas ta ümber kartused, et Saku Õlletehase nimetus võib asenduda lätlaste või leedukate õlletehase nimega. Remmeli kinnitusel ei ohusta saavutatud kokkuhoid töökohti.

Saku villib purgijoogid. “Kuna Sakus on kolme riigi peale ainus purgivillimise liin, siis pakume nii Lätile kui ka Leedule selle teenust,” ütles Saku Õlletehase avalike suhete juht Kristina Seimann. Suvel villiti Sakus nelja kuuga Lätile ja Leedule kolm miljonit liitrit purgiõlut ja siidrit. Siider Kiss on meie õlletehase monopol ning kogu Montaviti vesi villitakse ja tuuakse Lätist.

“Usun, et nad on ühishankeid ja -pakkumisi rahvusvahelistele jaekettidele ka varem teinud, mis on andnud tugeva konkurentsieelise. Arvan, et nende koostöö põhiline eesmärk on siiski tootmise efektiivsemaks muutmine ja tootmisalase know-how vahetamine. Näiteks ära jagada see, kus riigis milliseid tooteid toota ja koormata sellega tootmisliine võimalikult efektiivselt,” ütles Viru Õlu müügidirektor Härmo Põlluvee.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Saku Õlletehas uuendas pakendeid
Saku sai üheksa kuuga 44,5 milj. krooni kasumit

Õlle serveerimisega käivad kaasas oma kindlad traditsioonid ja rituaalid. Eri tüüpi õlled on mõeldud pakkumiseks ning joomiseks ise puhkudel ja tingimustel.

Nagu valgel ja punasel veinil, on ka eri õlledel soovitatavad serveerimistemperatuurid. Lihtne reegel, mida õlle puhul järgida – mida heledam ja lahjem õlu, seda külmemalt serveerida. Heledad õlled on parimad võimalikult jahedalt, 7–8 kraadisel temperatuuril serveerituna. Tumedate õllede parimad omadused tulevad välja umbes 11–12 kraadistena. Porteri tüüpi õlle sobivaimaks serveerimistemperatuuriks peetakse vahemikku 10–15 °C. Kõige kangemate õllesortide maitse tuleb enim esile 15–16 kraadisel serveerimistemperatuuril. Soovitatav on õlut serveerida mõni kraad jahedamana – nii püsib õige temperatuur kogu õllejoomise aja.

Kangemad tumedad õlled tuleks külmikust välja tõsta umbes 20 minutit enne joomist.

Serveerimise puhul ei ole oluline ainult temperatuur, vaid ka see, milles jooki pakutakse. Eri tüüpi õllede klaasid on väga erinevad, latudes väga kitsastest kõrgetest madalate laiapõhjalisteni. Porteri serveerimiseks sobivad kõige enam ümmargused, kujult konjakiklaasiga sarnanevad, pisut jämedama jalaga klaasid. Sellised klaasid on tavaliselt ka pisut väiksemad harilikest õlleklaasidest. Porter ja tume õlu on mõeldud eelkõige heas seltskonnas nautimiseks ja seetõttu ei ole mõistlik korraga väga suurt kogust õlut välja valada, vaid pigem vähem – nii püsib maitse kogu aeg värske.

Esimene pool õllepudelist valatakse aeglaselt välja nii, et klaasi hoitakse pudeli all poolviltu. Kui klaas on poolenisti täitunud, asetatakse see lauale ning klaasi valatakse ülejäänud õlu. Aeglaselt valades lendub õllest liigne süsihappegaas, mis muidu võiks hakata magu vaevama. Õigel serveerimistemperatuuril jääb õlleklaasi umbes kahe sõrme jämedune vahukord. Õlleklaas peab olema värskelt loputatud, siis moodustub selle äärele õlut juues õllevahust nn. belgia pits.

Intensiivse aroomiga tumedat õlut maitstakse täpselt niisamuti nagu head veini.

Porter sobib mitme toidu, eriti lihatoitude, vürtsikate pajaroogade kõrvale. Aasias on vürtsikate rahvusroogade kõrvale tihtipeale ainsaks joogikõrvaseks mahedamaitseline õlu. Aga mitte ainult – porter sobib hästi ka magustoitudega. Porter sobib ka enne sööki aperitiivina pakkumiseks ning delikatessroogade, näiteks austrite juurde.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Millist õlut juua jõulude ajal?
Õige jõuluõlu on porter
Maarahva jõulud
Proovi kuuma õllejooki
Tumeda õlu leht
Tumeda õlle testil osalesid parimad
Milline on teie lemmikõlu?
Soovi õlletest Karli Keldris
Testi võitis Gösser

Aastaid on Eestimaal talvise pakasega ihu ja hinge soojendamiseks joodud hõõgveini või glögi. Paljud inimesed vast ei teagi, kui hästi maitseb talvekülmaga ka kuum õllekokteil – tume õlu segatuna näiteks glögi, mõne siirupi või ürdilikööriga. Õllekokteiliks sobivad peaaegu kõik meil müügil olevad õlled. Kokteiliõlle kangus ei tohiks olla üle 8 protsendi ning see võiks olla magusapoolne. Kuiva ja kirbe maitsega iiri õlled kokteili sisse eriti hästi ei sobi.

Siirupiga kuum õlu peaks eriti hästi sobima naistele – siirup mahendab õlle maitset, mis naistele enamasti kirbe ja mõru tundub, samuti lisab õllele uusi maitsenüansse ja aroomi. Meie proovisime oma restoranis sooja õlut kaheksa erineva likööri ja siirupiga. Tundub, et parimad on õlle-grenadiinisiirupi, õlle-pohlasiirupi ja õlle-mustasõstrasiirupi kokteilid. Väga maitsev on ka õlle-Jägermeistri segu, Jägermeistri asemel võib võtta ka mõne teise ürdilikööri.

Tallinna külaliste seas on hästi populaarne kuum õlu Vana Tallinnaga, väga hea ja omapärase maitse annab tume õlu. Külmetunud inimene saab otsekohe sooja – kuumast joogist imendub alkohol verre tunduvalt kiiremini kui näiteks jääkülmast õllest. Omapärase maitseelamuse saamiseks pole õllele tingimata tarvis kangestajat lisada. Niisama hästi võib soojendatud õllele lisada hoopis mett või kaneeli.

Võrreldes traditsioonilise hõõgveini, groki või todiga on kuuma õlle alkoholisisaldus madalam, seepärast võib klaasikese kuuma õllejooki juua ka keset tööpäeva.

Kuuma õllejoogi segamisega saab igaüks kodus hakkama, mingit spetsiaalset baariinventari pole tarvis. Vaid viina, konjaki, viski või mõne muu kange alkoholiga kuuma õlle kokteili valmistamisel ja pruukimisel tasuks ettevaatlik olla – maitse ei pruugi meeldida.

Kuum õlu siirupiga
Vaja läheb 2 cl mustasõstra-, grenadiini- või muud siirupit ja 0,3 l tumedat õlut.
Valmistamine: soojenda õlu 50–60 kraadini, vala siirup peale, sega jook korraks läbi. Siirupi asemel võid kasutada ka näiteks glögi. Võta 0,1 l glögi ja 0,2 l tumedat õlut. Vala komponendid kokku, sega korraks, kuumuta 50–60 kraadini, serveeri kohe.

Kuum õlu Jägermeistriga
Vaja läheb 2cl Jägermeistrit ja 0,3 l tumedat õlut.
Valmistamine: kuumuta õlu 60 kraadini. Vala õllele peale Jägermeister, sega korraks, serveeri kohe.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Millist õlut juua jõulude ajal?
Õige jõuluõlu on porter
Tumeda õlu leht
Tumeda õlle testil osalesid parimad
Milline on teie lemmikõlu?
Soovi õlletest Karli Keldris
Testi võitis Gösser

ANU SAAGIM, seltskonnadaam:
«Mina tumedat õlut eriti ei joo, aga heal ja halval õllel teen ikka kindlasti vahet. Baltika Originaal oli minu meelest selline «meesteõlu». Las nad siis ise joovad ka seda. See-eest Golden Pheasant meeldis mulle väga. Hea pehme tumeda leiva maitsega. Obolon Sametine oli veidi liiga kirbe ja toore maitsega. See-eest Gösser on küll tõeline naiste õlu – meeldiv, värske. Aga absoluutarvestuses võitsid minu jaoks ikka traditsioonilised, veidi kangemad õlled. Baltika Porterit juues tahtsin kohe karjatada: «Mamma mia, kui hea!» Saku Tume oli minu jaoks küll torkivalt mõru, aga mõnus. Huvitav, maksimaalsed punktid andsin nii Baltika Porterile kui ka Saku Porterile. See viimane on üks tõeliselt mõnus saunaõlu.»

AUGUST ALOP, joogiekspert:
«Ega mina õlut väga palju ei joo, aga kui joon, siis on minu eelistusteks hästi kuivad ja mõrud õlled. Näiteks Guinness või Kilkenny. Ka testis said minu käest kõige kõrgemad hinded sellised kuivemapoolsed õlled. Üllatas Krušovice õlu – hästi tume ja kirgas värvus, hullult suitsune maitse. Gösser oli tõepoolest parim – hästi kuiv ja normaalne õlu. Obolon meeldis ka – veidi hägune värv, aga hea kuiv ja lahe. Ainult karamelli oli pisut liialt. Velkopopovicky Kozelil on küll veidi kopitanud maitse, ent hea linnaselõhn.»

RITTA ROOSAAR, restorani Karl Friedrich juhataja:
«Mina pole ka suur õllesõber, aga kui juba õllejoomiseks läheb, siis võtan ainult tumedat õlut. Mulle meeldivad tüüpilised naisteõlled – võimalikult magusad. Tõeliseks üllatuseks oli Baltika Porteri maitse – niivõrd tugev, mahlane, ehkki veidi mõru. Ka Gösser üllatas meeldivalt – selline lahe, mõnus, magus õlu. Krusovièet ei olnud ka varem eriti hoolega joonud, nüüd üllatas, et sellel hästi tumedal õllel on nii hea magus maitse. Aga talviti olen hakanud jooma hoopis soojendatud tumedat õlut segatuna mõne siirupiga. Täiesti uus ja üllatav maitse. Ja kui hästi veel soojendab!»

EIKI NESTOR, riigikogu liige, Mõõdukate fraktsiooni aseesimees:
«Minu absoluutne lemmikõlu on A.Le Coqi jõuluporter. Paremat pole ma leidnud ei eesti ega välismaiste õllede seast. Aga ega testis osalenud õlledelgi viga ei olnud. Näiteks Krusovice oli muidu täiesti suurepärane õlu, aga pisut liiga magus. See-eest peaksid nii Krusovice kui ka Velkopopovicky Kozel hästi sobima naistele – ka see teine õlu oli minu maitse jaoks pisut liiga magus. Baltika Porter oli küll üsna meeldiv avastus, ehkki veidi liiga karge.»

LEIGER TAMMJÕE, Saaremaa õlletehase juhataja:
«Saku Tumeda, Saku Porteri ja Saaremaa õlle tundsin pudelisilti uurimata kohe ära. Lausa kinnisilmi. Kui miski üllatas, siis vast Baltika Porter, selle klaasi jõin lausa tühjaks, nii hea tummise maitsega õlu oli. Ka lahjadest õlledest meeldis Vene õlu – Baltika Originaal. Väga hea kauakestva maitsega, kuiv, kergelt mõrkjas.»

TIIU JÄRVISTE, ajalehe Soov vastutav väljaandja:
«Minul on vist ka selline tavapärane naistemaitse – eelistan tumedatest õlledest kergemat, lahjemat ja magusamat õlut. Selles suhtes meeldis mulle väga Velkopopovicky Kozel – peaaegu lõhnatu, kuid lahja ja väga hea maitsega õlu. Kangematest meeldis Saaremaa Jõuluõlu. Sel oli hea koduõlle maitse.»

MART SANDER, muusik ja saatejuht:
«Ma ei joo üldse tumedat õlut! Aga sellises testis osaleda on põnev: alati on üllatuseks, et üks tume õlu võib teisest oma maitseomadustelt nii palju erineda. Mõni oli väga hea, mõni tundus lausa jäätmetest tehtud olevat. Obolon Sametine ja Velkopopovicky Kozel meeldisid mulle, just sellise hea hapuka järelmaitse poolest. Baltika Porter oli tõeline üllatus – nii kirbe, et võttis hambad laksuma. See õlu oleks kuumana küll väga hea.»

HINDREK ERR, Õllesummeri õllekuningas:
«Eks kuningas ole kõiksugu õllesid proovinud ja ühtegi alamat ei tohi ta suisa maha teha, parem kiidab. Selles testis osalenud õlledest tahab kuningas kiita Saaremaa Jõuluõlut. Kes ütles, et see õlu on liiga mõru? Õige mehe õlu ongi pisut mõru, lahjad ja magusad õlled jäägu naistele. Eesti mees on sada aastat just sellise maitsega õlut joonud. Ja kangust on tal kah parasjagu.»

TOOMAS PAALME, TTÜ Toiduainete Instituudi professor:
«Üldiselt pean end rohkem asjatundjaks heledate õllede alal, tumedate hindamisel jään natuke hätta. Usaldasin seega ainult omaenda maitsemeelt. Ka mulle meeldis Baltika Porter – intensiivne leivalõhn, mõnus maitse. Saku Porterist saab ka ainult ülivõrretes rääkida. Kui mõnd tõelist üllatajat välja tuua, siis vast Saaremaa Jõuluõlut – väga eriline järelmaitse.»

TAUNO KANGRO, skuptor:
«Minu absoluutne lemmik oli Krusovièe. See õllesort tekitas seltskonnas ka minu mäletamist mööda kõige rohkem lahkarvamusi. Kes pidas Krusovicet liiga lahjaks, kes liiga turbaseks ja vesiseks. Minu meelest oli sel õllel väga meeldiv maitse. Ka Golden Pheasant meeldis mulle – klassikaline tume õlu, hea paksu humalase maitsega.»

Õlle- ja internetimees IMRE VALLIKIVI:
«Hea mulje jätsid Vene õlled. Baltika Porter, mida ma polnud seni Eestis suutnud leida, oli üsna hea ja sai minult kõige kõrgema hinde. Kesk-Euroopa tumedad õlled on enamasti lahjemad. Minu lemmikud on sellised paksud, mustad ja kergelt magusamad õlled, kuid vahel meeldib nautida ka Guinnessi õlut, mis magusa poolest eriti ei hiilga. Eestis müüdavatest tumedatest õlledest on minu meelest parimad ikka porterid. Ei oskagi kindlalt öelda, milline neist nüüd kõige, kõige parem on. Samas aga on hea juua ka vedelamaid jooke nagu Blacki ja Saku Tumedat, seda eriti roogade kõrvale. Porterid on sellised nautimise joogid, mida ma näiteks head raamatut lugedes kõrvale armastan rüübata.

KARL-MARTIN SINIJÄRV:
«Porter on õige talvejook.» «Mulle maitsevad kõik head õlled, nii heledad kui ka tumedad,» ütleb joogi- ja söögiasjatundja Karl-Martin Sinijärv. «Selles testis langes minu maitse suures osas ühte muu seltskonna omaga – Saku Porter oli tõepoolest parim ja eriti hästi sobib porter just praegusesse pakaselisse talveilma. Eesti tumedate õllede puhul on see häda, et nad kipuvad olema liiga magusad, liiga kleepuvad, liiga tihedad. Proovige juua Eesti porterit palaval suvepäeval, keel kleepub kinni! Kui ma suvel tahan tumedat õlut juua, valin alati mõne Tshehhi või Slovaki variandi. Minu isiklik lemmik on Golden Pheasant, minu meelest on see tõesti Eestis müügil-olevaist aasta läbi tarbimiseks mõeldud tumedatest õlledest parim. Eestis ei toodeta ju lahjat, aga heade maitseomadustega tumedat õlut. Võib-olla A.Le Coqi Black on sellele kõige lähemal, aga sellel on ka ju kangust üle 5 protsendi. Kui temperatuur langeb õues aga alla 10 kraadi, on minu ainus valik Saku Porter. Sellise ilmaga on selles õlles kõik omavahel tasakaalus – ilus vaht, kangus, tugev ja intensiivne must maitse. Pealegi on see väga toitev. Kui ma joon lõunaks kaks Saku Porterit, tundub mulle sageli, et lõunasööki pole juurde vajagi.»

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Millist õlut juua jõulude ajal?
Õige jõuluõlu on porter
Tumeda õlu leht
Tumeda õlle testil osalesid parimad
Soovi õlletest Karli Keldris
Testi võitis Gösser
Eesti õlu EBGs
Importõlu EBGs

Norras toimunud rahvusvahelisel jõuluõllede pimetestil pälvis Tartu Õlletehase A.Le Coq’i jõuluporter 27 õlle seas kolmanda koha.

Testijad nimetasid jõuluporterit heaks tumedaks õlleks, millel on tugev ja värske lõhn, teatas Tartu Õlletehas.

Enamik testis osalenud õllesortidest pärinesid Norrast, lisaks Eestile osalesid testil ka Taani ja Belgia jõuluõlled. Eraldi kategoorias hinnati veel õllepudelite silte.

A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi teatel on jõuluporter olnud
edukas mitmetel konkurssidel. “Hiljuti Eesti toiduliidu korraldatud konkursil kuulutati A.Le Coq’i jõuluporter parimaks joogiks jõululauale,” märkis Noop.

A.Le Coq Tartu Õlletehas kuulub Olvi Oy-le. Holdingfirma AS A.Le Coq omab veel Läti õlletehase Cesu Alus ja Leedu õlletehase Ragutis aktsiate kontrollpakki.

(PM Online / ETA)

vaata lisaks:
Parim toode jõululauale 2002
Saku Porter Soome jõuluõlle konkursil neljas
Saku Porter võitis soomlaste südame
Saku Porter tunnistati parimaks jõuluõlleks
Saku Porter võitis Helsingin Sanomate õlletesti

Jaapani käsipallimeistrivõistlustel alistas Hiroshima Wakunaga vana rivaali Daido 27:20. Riho-Bruno Bramanis viskas valutavat põlve trotsides võitjate heaks seitse väravat ja võinuks sündmuste käiguga igati rahul olla.

“Sain kohtunikuga mölisemise eest karistuse kaks pluss kaks minutit, esimest korda elus pidin neli minutit järjest pingul passima. Meil on selline kord, et iga mölisemise eest saadud karistusminuti eest tuleb igale oma mängijale üks õlu välja teha. Noh, ma pääsesin kahega, kuid üksnes tänus sellele, et ette jäänud kõrtsis oli õlu tavalisest kaks korda kallim. Õlu, muide, on Jaapanis niigi kallis,” kirjutas Bramanis.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Pudel Saku Originaali maksab Jaapanis 40 krooni
Jaapanis pandi käiku õllerong

Texase kohus mõistis eluks ajaks vangi mehe, kes oli maha lasknud tema külmikust viimase õlle ära joonud sõbra.

Vandemehed vaidlesid kaks tundi ja otsustasid siis, et 42-aastane Steven Brasher peab oma vana sõbra Willie Lawsoni (39) tapmise eest eluks ajaks trellide taha minema.

“Järel oli ainult kaks õlut, ma võtsin ühe ja keelasin Willie’l oma viimast õlut võtta,” seletas Brasher tunnistuses.

Mõne aja pärast oli aga õlu külmikust kadunud ja Brasher süüdistas mõistagi Lawsonit. Mehed läksid tülli ja õlleomanik tulistas sõpra pähe. Ise väidab ta, et see oli õnnetus.

(BNS)

Riigikogu võttis kolmapäeval (04.12. EBG) vastu alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, mis tõstab nii sigarettide, sigarillode, kääritatud joogi kui ka raske kütteõli aktsiisi.

Õlle aktsiisimäär on seaduse kohaselt 55 krooni õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Kääritatud joogi või veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus mahuprotsenti, aktsiisimäär on 325 krooni kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta. Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 800 krooni kääritatud joogi hektoliitri kohta. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on aktsiisimäär 1040 krooni kääritatud joogi hektoliitri kohta. Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 1040 krooni veini hektoliitri kohta. Vahetoote aktsiisimäär on 1600 krooni vahetoote hektoliitri kohta. Muu alkoholi aktsiisimäär on 145 krooni muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.

Sigarettide fikseeritud aktsiisimäära tõstetakse seaduse muudatuse kohaselt alates järgmise aasta 1. juulist praeguselt 175 kroonilt 210 kroonini 1000 sigareti kohta, proportsionaalset aktsiisimäära 24 protsendini. Selle põhjuseks on seaduse seletuskirja kohaselt vajadus ühtlustada sigarettide aktsiisimäär Euroopa Liidus kehtivaga 57 protsendilise aktsiisimääraga. Sigarillode aktsiisimäär tõstetakse alates järgmise aasta 1. juulist 750 kroonilt 1000 kroonini tuhande sigarillo kohta, sest sigarite ja sigarillode aktsiisimäär tuleb vastavalt euroliidu õigusaktide nõuetele võrdsustada. Samuti on tõstetakse suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär alates 2003. aasta 1. juulist praeguselt 180 kroonilt 220 kroonini ühe kilogrammi tubakatoote kohta, et ühtlustada aktsiisimäär euroliidu miinimummääraga.

Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga maksustatakse raske kütteõli aktsiisimääraga 200 krooni 1000 kilogrammi kohta, et see oleks kooskõlas euroliidu miinimummääraga raskele kütteõlile.

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muudatuste koostamise eesmärk oli aktsiisialase seadusandluse harmoniseerimine euroliidu vastava seadusandlusega. Kui 2001. aasta 1. jaanuaril jõustus uus alkoholiaktsiisi seadus, mis sätestas aktsiisiladude süsteemi alkoholile, siis täna vastu võetud seadus laiendab nimetatud süsteemi ka tubakatoodetele ja kütusele. Aktsiisiladude süsteem on kasutusel kõigis Euroopa Liidu riikides ning enamikus Euroopa Liidu liikmeks pürgivates kandidaatriikides.

Muudatus on olulise tähtsusega ka ettevõtlust toetava maksustamise süsteemi poolest, märkis rahandusministeerium eelnõu seletuskirjas. Aktsiisiladude süsteemi kohaselt maksustatakse kaubad nende suunamisel lõpptarbimiseks, maksustamismoment lükkub edasi ning aktsiisilaopidajatel tekib vabu käibevahendeid.

Seaduse muudatus ei sisalda Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust reguleerivaid sätteid, sest need viiakse seadusesse Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. Seadus jõustub järgmise aasta 1. aprillil.

(ETA)

vaata lisaks:
Prints Charles valiti aasta õllejoojaks
Kuuendik alkoholi ostjatest tuleb välisriikidest
Ohtlik alkoholipoliitika
Laksu õlle tootja löögi alt väljas

«Kui õlletehasest helistati, mõtlesin kõigepealt, et ju ma mingi nokkmütsi sain. Aga kui teade kohale jõudis, siis...» on Saku õlletehase pudelikorgikampaanias uue korteri võitnud Tiit Isop õnnelik.

Saku õlletehase tarbijamänguga tuliuue korteri võitnud Tulika Grupi turundusdirektor Tiit Isop elab praegu 61 ruutmeetrises Mustamäe korteris. Kuigi siiani pole selge, millise korteri õlletehas võitjale Tallinnas pakub, tunnistab Isop, et kampaanias lubatud kuni 55ruutmeetrine uus eluase jääks tema perele väikeseks. «Kuigi uus korter kuluks ära küll!»

Korterivõidu nimel jõi Isop ära vähemalt 20 pudelit õlut. «Aga kindlasti ajasin oma tuttavate hulgas suuremad õllesõbrad turri, sest ära saatsin vaid ühe komplekti korke naise ja teise enda nimel,» kinnitab mees õnnejumalannat tänades.

Naise sünnidaatumi numbreid kandev korgikomplekt pandi posti juba ammu, aga oma sünnikuupäevaga komplekti postitas mees alles nädal tagasi. «Vähemlevinud number nulli andis oodata postitamiseelse laupäevani,» põhjendab turundusdirektor. «Naise sünnikuupäevaga korgid saatsime ära kindla sooviga võita, aga enda omaga läks lõpus nii kiireks, et...» 

Kui Isopile möödunud reedel, mõni minut pärast loosimise lõppu Saku õlletehasest helistati, ei osanud ta peavõidust unistadagi. «Aga järgneva peale oskasin küll öelda ainult nagu Toots «Suve» filmis: «Kui see nüüd nali polnud, on see üks kena nali küll!»» muheleb õllesõber. «Kui koju helistasin, lõi naine Saku kodulehekülje lahti. Kuid sinna polnud veel võitja nime üles riputatud. Mõni hetk hiljem aga lõime juba võimsat rõõmutantsu!»

Saku õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni kinnitusel võttis võidust teadasaamine Isopi sõnatuks. «Ta oli vist autoroolis. Kui Isop korterivõidust teada sai, keeras ta auto tee äärde, et mitte liiklusohtlikku olukorda tekitada.»

Õlletehase viimane tärmin uus korter Isopi perele üle anda on 31. märts 2004.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Saku Originaali tarbijamänguga võideti korter

Tean kindlalt, et ma ei ole viimase kümne aasta jooksul tarbinud jooki, mida hellitlevalt longeroks kutsutakse. Samuti ei meenu mulle, millal viimati putkast õlut ostsin. Kahtlustan, et kümmekonna aasta jooksul olen seda võib-olla mõne korra teinud. Ma ei oska oma tutvusringkonnas nimetada ka ühtegi putkaomanikku, kelle tellimust ma oponentide sõnutsi lahja alkoholi kioskimüüki lubava seaduse esitamisega täitsin.

Küsimus pole sugugi vaid alkoholis. Mulle meeldib eeldada, et Eesti inimesed on ise suutelised otsustama, mis on neile hea. Viisteist aastat tagasi unistasime kogu rahvaga ühiselt vabadusest ise otsustada. Tänaseks tundume vabadusest tüdinenud olevat ja taas on saabumas vabaduste kinni keeramise aeg. Mina ei arva, et Eesti peaks muutuma igavaks Põhjamaaks, kus riik inimeste teenitust suure osa maksudena kokku korjab ning selle eest neile ette ütleb, millal ja millisesse poodi võib minna, kui kaua tööd teha ning kuidas üldse elada.

Nüüdseks on Riigikogu otsustanud, et lahjat alkoholi ei tohi kioskites müüa. Suur hulk rahvast on rahul, sest enam kui 70 protsenti Eesti elanikke soovib alkoholimüügi korra karmistamist. Näib, et inimestel on raske kiusatustele vastu astuda, otsustada tervislike eluviiside kasuks, loobuda end alkoholi meelevalda andmast, ja seetõttu pöördutakse abipalves riigi poole. Inimeste otsustamatus ja vastutusvõime puudus on tänase Eesti ühiskonna suurimad ohud. Küsimus ei ole sugugi üksnes alkoholis ja selle kättesaadavuses. Küsimus on, kust läheb piir põhjendatud ning põhjendamata vabaduste vahel ja kes otsustab selle piiri tõmbamise.

Kuidas mõõta vabadust ja keda veel karistada?

Maapoodide müüjad teavad hästi, et riigiviina pudelid tolmuvad kaupluste lettidel. Putkades on õlle asemel koha sisse võtnud odekolonn. Salaviin, mis metanoolitragöödia järel pisut taandus, on uuesti võimust võtmas.

Vabaduse mõõtudest kõneldes pole alkohol ja selle liigtarbimine sugugi ainsad pahed, millega võitlemise sildi all ühiskonnas uusi keelde kohaldada. Kindlasti on veel palju valdkondi, kus vajatakse riigi sekkumist ja karmi kätt. Tihti on keelamist alustatud pisiasjadest, alles hiljem jõutakse eesmärkideni.

Ehk karistatakse järgmisena tubakatoodetega tegelejaid? Arstid kinnitavad, et sigaretid ei ole alkoholist vähem kahjulikud. Miks võib sellise kaubaga nii laialdaselt kaubelda? Kas ei peaks siingi piiranguid kehtestama, algul kioskites, hiljem kauplustes, mis pahatihti selle kauba reklaami eesmärgil lausa müügiletile üles seavad, pannes vaesed ostjad tarbimisihas piinlema?

Järgmiseks võetakse ette tervishoid. Miks peaksid arstid rikastuma kellegi hädade arvelt? Olgu parem arstiabi vilets, aga see-eest uuesti tasuta. Ja miks peaksid inimesed töötama nii palju, kui jõuavad, ja hästi teenima? Töötagu vähem ja teenigu võrdselt, nagu õpetajatele juba ette pandud on.

Populistlikult, vastandades väikese grupi õigusi ja rahva enamuse tahet, on võimalik käsitleda peaaegu kõiki meie elualasid. Mõtet, kas meil on mure Eesti rahva tervise või paarisaja putkaomaniku ellujäämise pärast, mida kasutati alkoholitemaatikas, saab samamoodi vastandamise abil ära kasutada sootuks räigemate keeldude kehtestamiseks.

Ja ihkame ehk tõepoolest karmi kätt, sest me ei suuda või ei viitsi ise mõelda, otsustada ja vastutada.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Lahja alkohol ei jõua tagasi putkadesse (täiendatud!)
Õlu ja siider putkadesse - vastu ja kaitseks
Viljandi kavatseb piirata baaride joogimüüki (täiendatud!)
Astume spordisaali, õllepudel suul?
Lapsed ostavad 7 krooni eest piiritust
Alkoholikampaania kesklinna kioskis
Fjuk loob üleriigilise karskusühenduse
Fjuk tahab odekolonnimüüki piirata
Alkoholi jaemüügist Tartus
Eesti elanikud tahavad karmi alkoholipoliitikat
Joomasaar lagastab linnasüdame
Alkohol on liiga kergesti kättesaadav
Alkohol ei pea olema nii kättesaadav
Haapsalus jääb müügipiirang kehtima
Karskusekuulutajad tõstavad taas pead
Tartus jätkub joomapidu
Lõpp kollektiivsele enesetapule
Baaride uksed on taas alaealistele valla
Alaealistele taas õhtune baarikeeld
Valitsus toetab alla 18-aastaste baarikeeldu
Peeter Sauter: Imikuga kõrtsi? – igatahes!
Kioskid reklaamivad 60-protsendilist suuvett

Kui tavapärasest reklaamist väheks jääb, aitab hädast välja tootepaigutus filmidesse, mis viimastel aastatel on aina enam tuure kogunud. Näiteks filmis “Charlie’s Angels” täidab ekraani suures plaanis Nokia telefon. Tom Cruise aga näpib filmis “Mission Impossible 2” tuntud kaubamärgiga päikeseprille.

Sageli on aga reklaam palju otsesem, nii et tegelased koguni mainivad toodet. Filmis “Austin Powers” ütleb Mike Myers midagi sellist nagu “Hei, hei, hei! Käed eemale minu hainist, beibi”, millele järgneb kaader Heinekeni õllepudelist. Heinekeni filmi paigutanud marketingi-agentuuri juhi väitel kasvas selle õlle müük filmi linastumise järel 15 protsenti. “Heineken tahtis võita juurde 21-29-aastasi tarbijaid ja Austin Powers aitas neil seda saavutada paremini kui miski muu,” ütles marketingi-spets.

Tootepaigutus pole Hollywoodi filmitööstuses muidugi mitte uus ega ka viimaste aastate asi. Üheks varasemaks näiteks võib pidada juba 1940. aastaid, mil kalliskividetootja De Beersi reklaamikompanii NW Ayer suutis tollased filmistaarid ekraanil briljantidega üle külvata.

Hoo sisse ja sealt saadik aina kasvavaks reklaamivõtteks sai see aga 1980. aastate algul filmiga “ET”. Steven Spielbergi legendaarses linateoses meelitati tulnukas peidupaigast välja shokolaadimaiustusega Reese’s Pieces, mida tootis Ameerika turul Hershey. Mida enam inimesi seda filmi vaatas, seda paremini läksid Reese’s Pieces’id müügiks, nii et Hershey hindas ainuüksi kolme kuu läbimüügi kasvuks koguni 66 protsenti. Pärast seda aga, kui Tom Cruise rüüpas filmis “The Firm” silmatorkavalt Jamaica õlut Red Stripe, osteti seda USAs paari järgmise kuuga poole rohkem.

Tänapäeval on peaaegu igal Hollywoodi filmikompaniil eraldi osakond, mis tegelebki toodete paigutamisega filmidesse, mille tegemiskulusid saab sedamoodi ka kenasti kokku hoida. Sageli nimelt ei olegi tegemist reklaamirahaga, mida tootjafirma filmitegijatele maksaks. Näiteks toidab mõni kiirtoidukohtade kett võtteplatsil tasuta, kui filmi tegevusest osa nende toidukohas toimub.

Siiski pole tootepaigutusspetsialistide arvates mitte kõik filmid sobilikud. Näiteks Heinekeni edukalt “Austin Powersisse” paigutanud marketingiagentuuri Norm Marshall & Associates juht Devery Holms peab tähtsamaks hoopis seda, kuidas hoida oma kliente mõnda filmi sattumise eest. Paljud oma maine pärast muretsevad kompaniid vajavad nõu ja abi selleks, et nende tooted või nende firmamärgid ei satuks näiteks vägivalda või seksi täis filmidesse.

Just Norm Marshalli agentuur sai väidetavalt hakkama sellega, et 1995. aastal sai James Bond uue auto, BMW. Nüüd, kui Bond BMW-st loobunud on, katsetab Baieri autotootja uute võtetega. Üheks selliseks on action-filmikeste tegemine. Need on lühikesed, umbes kümneminutilised filmid, mida aga tehakse täie tõsiduse ja suure rahaga, kui kümmet miljonit dollarit ühe sellise teose puhul suureks pidada. Esimest seeriat BMW-filmidest, mille rezhissööriks oli muide Madonna abikaasa Guy Ritchie ja mida levitatakse internetis, on vaadanud vähemalt 14 miljonit inimest.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Movie maker replaces Heineken labels with Coors

Raekoja platsil asuvasse Karli Keldrisse kogunes 26. Novembri pärastlõunal grupp joogieksperte ja avaliku elu tegelasi, et anda hinnang Eestis müüdavatele lahjadele ja kangetele tumedatele õlledele. Jõulud ju ukse ees ja jõululauale on alati kuulunud hapukapsa ja verivorsti kõrvale ka kann tumedat õlut.

Testil osales 12 õllesorti. Hindeid jagati pimetesti vormis välimuse, lõhna ja maitse eest. Eesmärgiks seada kokku pingerida ja kommentaaride abil kirjeldada ka laiemale avalikkusele tumeda õlle müstilist maitsemaailma.

Zürii lähtus pingerea koostamisel isiklikest maitse-eelistustest, mitte keemilisest koostisest, seetõttu on selle testi nagu ka iga teise testi tulemused subjektiivsed. Kõik õlled vastasid kvaliteedilt parimatele nõuetele – valmistajapoolseid vigu ei leitud. Absoluutne paremusjärjestus selgub iga tarbija jaoks isiklikult tooteid proovides. Õhutada tarbijat testima oligi antud ürituse peamine eesmärk.

Väljaspool testi degusteeriti Galammo Kaubanduse OÜ poolt välja pandud Moskvas valmistatud tumedat õlut Starõi Melnik ja As Grape pakutud Saksa nisuõlut. Kui esimest iseloomustas hea humala ja meeldiva leiva maitse ning tumeda õlle valmistamise traditsioonide järgimine, siis teine oli vähese suhkrusisaldusega hapuka pärmise kodukalja moodi. Sedasorti ebatraditsionaalsel õllel on ka Eestis tekkinud oma austajaskond.

Testil osalesid:
1. Baltika Originaal (5,6) Venemaa, maaletooja Lonvild OÜ
Võib-olla liiga hele, vähe vahtu, punakat tooni, merevaik, kuiv, karamell, tundub väga värskendav, ilmselt lahjem, nostalgiline aroom, liiga lõhnav, liiga magus, väga hea kauakestva maitsega, meestekas, punakas, kergelt mõrkjas
2.Krusovice (3,8) Tshehhi, maaletooja Grape AS
Hästi tume, aga kirgas; kinnine ja vähearomaatne, hullult suitsune, mitte halb, turbane, liiga tume, tiba magus, meeldivalt mõrkjas, pisut vesine, kõrbenud linnase maik, väga meeldiv maitse, kuiv ja kibe
3.Golden Pheasant (4,0) Slovakkia, maaletooja Grape AS
Tume merevaik, vähehappene, lilleline, 5-ndal maitsmisel juba päris hea, segav kõrvalmaitse, klassikaline tume õlu, hea “paksu” maitsega, tumeda leiva maitse, nostalgiline, humalane
4. Obolon Sametine (5,0) Ukraina, maaletooja AS Linna Joogid
Veidi hägune, hea kuiv, vähe karamelli, hea hapukas järelmaitse, sooviks tummisemat mekki, kirbe maitse, nauditav
5. Perona (4,4), valmistaja Pärnu Õlu
Meenutab lõhnalt veini, humalane järelmaik, mahe maitse, hapukas, kustutab hästi janu, kerge tume õlu
6.Velkopopovicky Kozel (3,8) Tshehhi, maaletooja Mediato AS
Veidi kopitanud maitse, aga hea linnaselõhn; hea meeldiv järelmaitse, magus, hapukasviha, kummaliselt puhta maitsega, lahjavõitu
7. Gösser (4,2) Austria, maaletooja Mediato AS
Hästi kuiv ja normaalne, liisunud magusus, õrnalt hapukas, tumedusest jäi puudu, hapukasmagus, jõhvika maitsega, värske, naistekas
8. Kopparbergs Mixed malt (4,7) Rootsi, maaletooja Ösel Foods AS
Väga alternatiivne õlu, vahelduseks väga hea, päeva üllataja, magus siidri tüüpi limonaadilaadne jook
9. Baltika Porter (7,0) Venemaa, maaletooja Lonvild OÜ
Mõnus maitse, Coca-Cola värvi, on maltoosa maitset tunda, võtab hambad naksuma, oleks hea kuumana, liiga kange, suurepärane, hea magusviha, väga hea, veinivahuline, väga intensiivne, leiva lõhn
10. Saku Tume (6,7), valmistaja Saku Õlletehas
Koduõlu, huvitav maitse, väga hea, viha humalane maitse, väga hea, torkivalt mõru, mõnus, kergem, pehmem, kuivem
11. Saaremaa Jõuluõlu (6,0), valmistaja Saaremaa Õlletehas
Meenutab Guinnessi, veidi tahmane, mõrkjas, hapukas, väga eriline järelmaitse, klassikaline
12. Saku Porter (7,5), valmistaja Saku Õlletehas
Meeldiv maitse, domineeriv, magus, koduõlu maitse, meeldiv mõrkjas, järelmaitset vähe, magusviha, kauakestva humalase järelmaitsega, mõnus saunaõlu, ilus vaht, tasakaalukas, tugev must maitse, maitseelamus

Hindajad ja nende eelistused:
August Alop, joogiekspert - Velkopopovicky Kozel, Gösser
Karl-Martin Sinijärv, joogiekspert - Saku Porter, Golden Pheasant
Mart Sander - Baltika Porter, Obolon Sametine
Anu Saagim - Saku Porter, Golden Pheasant
Tauno Kangro - Saku Tume, Krusovice
Toomas Paalme, Toiduainete Instituudi professor - Velkopopovicky Kozel, Saaremaa Jõuluõlu
Eiki Nestor - Baltika Porter, Krusovice
Imre Vallikivi, tumeda õlle kodulehe autor - Baltika Porter, Gösser
Teet Malsroos, SL Õhtuleht - Obolon Sametine, Saaremaa Jõuluõlu
Kairi Kenk, SL Õhtuleht - Baltika Porter, Obolon Sametine
Tiiu Järviste, Soov - Saaremaa Jõuluõlu, Gösser
Hindrek Err, Õllesummeri “Õllekuningas” - Saaremaa Jõuluõlu, Kopparbergs Mixed malt
Ritta Roosaar, restorani Karl Friedrich juhataja - Baltika Porter, Gösser

Tulemused:
Lahja tume õlu
1. Gösser (4,2) Austria, maaletooja Mediato AS
2. Golden Pheasant (4,0) Slovakkia, maaletooja Grape AS
3. Obolon Sametine (5,0) Ukraina, maaletooja AS Linna Joogid
Kange (üle 6%) tume õlu
1. Saku Porter (7,5), valmistaja Saku Õlletehas
2. Baltika Porter (7,0) Venemaa, maaletooja Lonvild OÜ
3. Saku Tume (6,7), valmistaja Saku Õlletehas

(Soov)

vaata lisaks:
Karmis õlletestis osalevad ka Eesti õlled
Kolm kuud tasuta õlut karmi õlletesti läbijale
Frederikust Krusovice ja Presidendi Pilsnerini
Dan Põldroos: "Kui aus olla, on kõik üsna sitad!"
Õlletest maa-aluses punkris
Vabariigi aastapäev õlletestiga maa all
Järjekordne õlletest Hiiumaal
Reisijututoa õlletestid
V-Klubis korraldatud õlletestid
EBG sünnipäevatest
Millist õlut juua jõulude ajal?
Õige jõuluõlu on porter
Soovi õlletest Karli Keldris
Testi võitis Gösser
Tumeda õlu leht
Eesti õlu EBGs
Importõlu EBGs

Saku Porter saavutas Helsingin Sanomate korraldatud jõuluõllede degusteerimisel esimese koha. Välismaiste õllede klassis kogus Saku Porter 17 punkti, pimetestis jäi 12 punktiga viimaseks Inglismaal pruulitud õlu Young's Winter Warmer. Maksimaalne tulemus olnuks 20 punkti.

Viieliikmeline õllesõprade zhürii tõstis esile Saku Porteri paksu vahtu ja aroomi. Degustaatorid leidsid, et Saku Porter jätab suhu kohvi, shokolaadi ja linnase maitse. Lisaks kiitsid soomlased seda, et vaatamata oma 7,5-protsendilisele alkoholisisaldusele, on Saku Porter kergesti joodav.

Testis osales teise Eestis toodetud õllena ka A. Le Coqi jõuluporter, mis jäi 13 punktiga viimaste hulka. Eesti jõuluõllede konkurendid olid Saksamaa, Belgia, Rootsi, Inglismaa ja Norra õlletehastest.

(BNS)

vaata lisaks:
Saku Porter Soome jõuluõlle konkursil neljas
Saku Porter võitis soomlaste südame
Eesti õlu pälvis Soomes kiitust
Saku Porter EBGs

Saku Originaali tarbijamänguga võitis täna korteri 33-aastane tallinlane Tiit Isop. 

„Kui see nüüd nali ei ole, siis ma olen küll sõnatu,“ lausus võitja, kui talle pärastlõunal seoses võiduga Saku Õlletehasest helistati.

Saku Õlletehas korraldas tänavu aasta oktoobris ja novembris seoses ettevõtte 182. sünnipäevaga Saku Originaali tarbijamängu, mille kohaselt oli kõigil võimalus koguda õllepudeli korkide alt kokku oma sünnipäev, täpsemalt päeva ja kuu numbrikombinatsioon ning saata see loosimisele. Kõigi saatjate vahel oli loosimisel korter talle sobivas linnas.

Täna toimunud loosimise viis läbi Tarbijakaitseameti esindaja Katrin Malm, Saku Õlletehase tootejuht Kristo Kips ning Klarika Lepamets reklaamifirmast Division McCann-Erickson.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Mängud ja kampaaniad EBGs

Viljandi Linnavalitsus otsustas volikogule esitada eelnõu, millega piiratakse alkohoolsete jookide müümist baarides ja ööklubides. Viljandi linnasekretäri Margus Timpsoni sõnul soovib linnavalitsus keelata alkoholi müügi baarides nädala sees alates südaööst ja nädalavahetustel kella kahest. Uuesti tohib kangemat kraami müüma hakata hommikul kell kaheksa ning piirangut ei laiendata kinnistele üritustele. "Tingimuste karmistamine tuleneb korrakaitse vajadustest," selgitas Timpson. "Öösiti või õigemini hommikuti on joodikuid linnas liiga palju."

Lisaks alkoholi müügi karmistamisele lõbustusasutustes on eelnõu kohaselt poodidel keelatud pärast kella 23 teha alkoholi kojutarneid.  "Ilmselt läheb vaidluseks, millised kellaajad täpselt tulevad, ja asi otsustatakse volikogu detsembrikuu istungil," ütles Timpson. Viljandi linnapea Peep Aru arvates on sel teemal vaja tekitada avalik arutelu, et inimesed saaaksid oma sõna sekka öelda.

Kui enamik baare ja pubisid suleb ka praegu uksed nädala sees südaööks ja nädalavahetustel kella kaheks, siis ööklubi Flamingo on kahel ning Mixi baar kolmel korral nädalas avatud kella neljani hommikul. Mixi baari pidava Jaak Bergmanni arvates toob see ööklubidele kaasa krahhi, sest inimesi hakkab sinna kogunema alles kella kaheteistkümnest. Samuti annaks alkoholi müügi piiramine Bergmanni arvates priid käed salaviinale ja suurendaks narkootikumide tarvitamist. "Noored on juba kell üheksa lakku täis ja ostavad siit ainult ühe või kaks õlut," rääkis Bergmann. "Selle otsusega piirataks just vanemaid ja soliidsemaid inimesi."

Baariomaniku arvates võivad lõbustuskohtadest lahkuma sunnitud inimesed pidutsemist jätkata elamurajoonides ja häirida sealset öörahu. "Nädala sees ma saan veel aru, aga et ka nädalavahetustel..." oli ta nördinud. Bergmann lisas, et kui volikogu eelnõu vastu võtab, on võimalik leida sellele vastumürki. "Näiteks müüme piletite asemel ühekordseid klubikaarte ja kuulutame ürituse kinniseks."

Pubi Suur Vend omanik Tiit Mädamürk nentis, et nädalavahetustel tahaks ta pubi kella kolmeni lahti hoida ning kui piirang peaks jõustuma, võivad kliendid joogi soovi korral enne kella kahte valmis osta. "Oluliselt see piirang meid ei mõjuta, aga ega see ärile kasuks ka tule," arvas Mädamürk. Pubiomanik polnud kindel, kas müügipiirang avalikku korda parandab, kuid oli nõus, et mingil kellaajal oleks siis joobnud inimesi tänaval vähem. "Aga võib-olla hakkavad inimesed tõesti teatud kellast hulluks minema," lisas ta.

Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lall ei nõustunud kommenteerima, kas politsei töö muutuks müügipiirangu kehtestamise järel kergemaks.

(Sakala)

TÄIENDUS!
KÜSITLUS
30.11.2002

Mida arvate sellest, et Viljandis võidakse pubide ja baaride öist alkoholimüügi aega piirata?

Agu Põder (60), bussijuht
Selle võttega küll joomist ei piira. Kes tahab öösel juua, see saab viinad-veinid kätte ikkagi. Arvata on, et siis minnakse selleks kuhugi mujale.

Toomas Värva (36), müügijuht
Ma arvan, et see samm soodustab salaviina joomist. Olin üliõpilane sel ajal, kui Gorbatšov viinajoomist piiras. Siis hakati õhtuti taksoviina taga ajama või siis varuti joogid päeval valmis, et ehk läheb õhtul vaja. Ja kui pudel oli kodus, siis läkski seda õhtul tarvis. Minu arvates on kõige parem piirang alkoholi kättesaadavus. Mul pole mõtet pubisse minna, kui pean hiljem mujalt lisa hankima.

Marelle Karpovski (21), õmbleja
See soodustab salaalkoholi müüki. Baarides juuakse ikka päris kõvasti, aga see on kallis lõbu. Paljud võtavad seepärast oma joogi kaasa. Sissejuhatuseks, et klaasi saada, tellitakse üks jook ning hiljem trimbatakse juba taskust võetut.

Anne Saar (29), ettevõtja
Baarides ja pubides võiks alkohol endist viisi sees olla, kuid kauplustes tuleks piiramist jätkata. 

Veronika Salei (25), lapsega kodus
Ma ei usu, et selliste piirangute järel vähem juuakse. Sellest ei muutu linna seisukohalt midagi, ainult baaride sissetulekud vähenevad.

Mooni Ränkel (21), üliõpilane
Pubides peaks ikka alkoholi müüma, kas või öö läbi. Aga putkadest tuleks küll kogu alkoholisisaldusega kraam välja võtta. Mõtlen odekolonnilaadseid vedelikke, mida ka juuakse.

Martin Kuusik (17), õpilane
Sellega küll linnas alkoholismi ei piira. Siinsamas lähedal on Jämejala risttee, kust saab joogi kätte igal kellaajal. Ise nagu ei tahaks alkoholi tarbida, kuid pidulikul õhtul hoiab väike piisk rahval tuju üleval.

Raivo Otsa (67), ettevõtja
Kui palju see olukorda paremaks teeb, ei oska öelda, aga midagi tuleb liigjoomise vastu ette võtta. Sõbrad käisid Ameerika Ühendriikides. Seal saab õlut ja veini ainult suurtest toidupoodidest ning kange alkoholi poode on Viljandi-suuruses linnas üksainus. Meil on selleni veel pikk tee.

Toomas Tikk (17), õpilane
Mingil määrab see ehk joomist piirab, kuid probleemi ei kõrvalda. Kes ikka alkoholi tahab, see joob.

(Sakala)

vaata lisaks:
Lahja alkohol ei jõua tagasi putkadesse (täiendatud!)
Õlu ja siider putkadesse - vastu ja kaitseks
Uus eeskiri keelaks alaealiste öised baarikülastused

On päevi, mil tahaks kümmelda õlles üleni, mitte piirduda klaasiga. Saksalased on sellele mõelnud. Leipzigi lähedal pruulikojas on meistrid välja mõelnud õlle, mis kõlbab kasutada nii sees- kui välispidiselt.

Klosterbrauerei ründab üleküllastunud õlleturgu kümblusõllega, mis võimaldab vabaneda stressist ja painetest. Neuzelles asuv pruulikoda väidab, et nende tume kesvamärjuke on taastava mõjuga nii kehale kui vaimule, turgutab nahka ja mõjub kosutavalt hingele.

“See avab poorid, pärm imbub nahasse ning 15 minuti pärast tundub teie nahk palju pehmem,” kiitis firma pressiesindaja Dirk Vock. “See on hea hooldusvahend ka nahahädadega inimestele.” Vock soovitab lisada kümbluseks vanniveele umbes kolm liitrit õlut ja kinnitab, et vannist välja tulles ei lehka pesija õlle järgi.

“Tööle minnes ei haise te, nagu oleks äsja nurgapealsest õlleurkast välja roninud,” ütles Vock ja lisas, et pärast kümblust vannist juua ei soovitata.

(BNS)

vaata lisaks:
Klosterbrauerei

Saku Õlletehase 2002. aasta üheksa kuu netokäive moodustas 611.8 miljonit krooni, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 4.3%. Jookide müügimahuks kujunes 44,8 miljonit liitrit, mis on 3% enam, kui eelmise aasta samal perioodil. Ettevõte teenis kasumit 44.5 miljonit krooni. Eelmise aasta üheksa kuu vastav näitaja oli 56.2 miljonit krooni. 2002. aastal on ettevõte investeerinud 50,5 miljoni krooni ulatuses tootmisseadmete ja tehnoloogia uuendamisesse.

Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul on ettevõtte üheksa kuu müügitulemused kasvava trendiga ning ootuspärased kõikide tooterühmade lõikes. “Saku Õlletehas on turuliider omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel üheksa kuu lõikes kokku 48% kogu õlleturust. Oktoobrikuus saavutas Saku Õlletehas 51% suuruse turuosa,” lisas Remmel.

Eelkõige suurendas ettevõte omatoodetud õllede müügimahtu ja käivet. Saku Õlletehas müüs tänavu aasta üheksa kuu jooksul kokku 39,2 miljonit liitrit õlut, olles suurim kodumaine õlletootja. Ettevõte suurendas omatoodetud õllede müüki võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2% hoolimata sellest, et vastupidiselt eelmise aasta kolmanda kvartaliga olid tänavu kõigil Eesti tööstustel vajalikud tootmisvõimsused tipphooaja müügiks olemas.

EMORi uuringu Brand Track 2002 andmetel on Saku Originaal Eesti õlletarbijate eelistatuim õllemark. Vastavalt EMORi uuringule, mis viidi läbi tänavu aasta märtsis, juunis ja septembris on kõigi Eesti õlletarbijate hulgas kasvanud inimeste osakaal, kes peavad Saku Originaali oma lemmikõllemargiks ehk 21% inimestest hindab Saku Originaali oma eelistatumaks õllemargiks. Kolmandale kohale on tõusnud teise Saku Õlletehase põhisarja õllemark Rock (9%).

Ettevõtte üheksa kuu jookide müügimahuks kujunes 44,8 miljonit liitrit, mis on 3% enam, kui eelmise aasta samal perioodil. Saku Õlletehase kogumüügist moodustas perioodi jooksul 9% eksport peamiselt Soome, Leetu, Lätti ning samuti Ameerika Ühendriikidesse ning Jaapanisse. Ekspordiartikliteks olid põhimark Saku Originaal, Saku Porter, siider ning mineraalvesi. Alates augustist sisenes ettevõtte kodumaisele gin long dringi turule pooleliitrise purgitootega, mis on ainuke antud mahus toode Eesti turul.

Ettevõtte 2002. aasta 9 kuu puhaskasum kokku moodustas 44,5 miljonit krooni, millest kolmandas kvartalis teeniti 18,4 miljonit krooni. 2001. aasta üheksa kuu vastav näitaja oli 56,2 mln EEK.

Puhaskasumi vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on seotud käesoleval aastal teostatud pikaajaliste investeeringutega kaubamärgiarendusse, seal hulgas õllede ja mineraalvee pakendi- ja tootearendusega. Investeeringud kaubamärgiarendusse on teostatud vastavalt ettevõtte põhieesmärgile tagada tugev turuliidri positsioon Eesti õlleturul. Tugev turuliidri positsioon kohalikul õlleturul tagab ettevõttele hea kasumi teenimise pikas perspektiivis, mis on ettevõtte üldeesmärgiks.

2002. aastal on ettevõte teostanud investeeringuid seadmetesse 50,5 miljoni krooni ulatuses. Prioriteetideks on jätkuvalt kvaliteedi ja efektiivsuse tagamine ning tõstmine. Töösse on rakendatud uued pudelivillimise seadmed ja purgivillimisliini täiendused, multipakkide komplekteerimise seade ning laboratooriumi lisaseadmed. Ettevõtte kasvu ja kasumlikkuse tasakaalustatud arengu tagamiseks on muutmisel eelarvestamise protsessi ning eelarvejuhtimise vastutustasand. Viimasele aitab kaasa ka süstemaatiline väärtuspõhise hindamise printsiipide kasutamine ja tulemusjuhtimise süsteem töötajaskonna motiveerimisel.

(Saku Õlletehas)

SAKU ÕLLETEHASE KÄIVE LANGES 45 000 KROONI
25.11.2002

Saku Õlletehase III kvartali realiseerimise netokäibeks oli 239,447 miljonit krooni, mis on 45 000 krooni vähem kui möödunud aasta samal ajal.

Aasta esimese 6 kuuga kasvas Saku Õlletehase käive võrreldes 2001. aasta võrreldava perioodiga 7%.

Kolmandas kvartalis teenis ettevõte puhaskasumit 18,368 miljonit krooni (2,30 krooni aktsia kohta), võrreldes möödunud aasta sama perioodi 31,531 miljoni krooniga (3,94 krooni aktsia kohta).

Kell 12:30 maksis Saku Õlletehase aktsia Tallinna börsil 63,53 krooni ehk 1% vähem kui reedel (22.11. EBG).

(Äripäev)

vaata lisaks:
Saku teenis kuue kuuga 26,9 miljonit krooni kasumit
Saku Õlletehase turuosa tõusis augustis 52%-le
Õlletehased vaidlevad kasumi suuruse üle
Saku suurendas turuosa tänu Tartu apsakale

Suurbritannia kõrtsid said 5000 naela trahvi, kuna kõrtsmik lubas mõnel külastajal tantsida. Ananova teatel sattusid kohaliku omavalitsuse ametnikud peale neljale-viiele tantsivale inimesele Londoni kesklinnas asuvas kõrtsis, teises luubi alla jäänud joogiasutuses oli tantsijaid 11. Sellest piisas Westminsteri omavalitsusele, et trahvida joogiasutust selle eest, et sellel ei ole tantsimist lubavat litsentsi.

Wolverhampton and Dudley Breweries, William IV ning Deani tänava nurgal asuvate Pitcheri ja Piano omanik, tunnistas end rikkumises süüdi ning sai mõlema juhtumi eest 2500 naela trahvi pluss kohtukulud 1600 naela suuruses summas.

Derek Andrews, Wolverhamptoni ja Dudley juht, ütles, et kõrtsides on üleval tantsimist keelustavad sildid ning kliente hoiatatakse, aga samas ei saa ka mõne tantsusammu tegemist pidada sotsiaalselt ohtlikuks kuriteoks.

Westminsteri omavalitsus saatis ühtlasi kirjaliku hoiatuse ühele Wardour tänava kõrtsile, kus avastati külastajad “õõtsumas”.

Suurbritannia seaduste kohaselt on tantsimine lubatud vaid siis, kui selleks on välja antud meelelahutusteenuste litsents.

(delfi.ee)

Pakendiarenduse käigus saavad uue värske välimuse Eesti populaarseim pilsner, milleks on Presidendi Pilsner ning eriõlled Sorts, Saku Tume ja Saku Hele. Saku Õlletehase pikaajalise pakendiarenduse investeeringu eesmärgiks on tugevdada positsiooni eriõllede turusegmendis. Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul sai pakendiarenduse käigus põhjalikult läbi analüüsitud kogu ettevõtte õllede tooteportfell. Tootevaliku analüüs tõi kaasa ka osade toodete ümberpositsioneerimise.

„Eriõllede pakendiarenduses on õnnestunud veelgi paremini tabada iga toote eripära, mis on kindlasti meeldivaks lisaväärtuseks nende tarbijaile. Samuti on uutes pakendites selgemalt välja toodud seos Sakuga, “ märkis Sepp ning lisas, et turuliidrina on Saku Õlletehase jaoks oluline omada tugevaid õllemarke kõikides turusegmentides. Presidendi Pilsneri ja Sortsi pakendiarendusega on planeeritud tõsta nende turuosa 15 protsendini kogu Eesti õlleturust.

Pakendiarenduse puhul on tegemist eelkõige pikaajalise investeeringuga pilsneri ja eriõllede kaubamärgiarendusse ning jätkuva tooteportfelli korrastamisega, mille esimeses etapis uuendati põhiõllemark Saku Originaal ning kogu sinine Saku premium õllede sari. Käesoleva pakendiarendusega integreeritakse ülejäänud Saku tooted, sealhulgas Presidendi Pilsner ja eriõlled paremini kogu Saku sarjaga.

“Presidendi Pilsner oli algselt hooajatoode, mis toodi eelmise aasta suvel turule algselt suvehooajaks koos presidendivalimistega. Tänasel päeval on hooajatootest saanud Eesti populaarseim pilsner,“ rääkis Sepp. „Impulsi Presidendi Pilsneri kaubamärgiarenduseks saime sellest, kui kuulsime, et inimesed kaupluses ei küsi mitte enam pilsnerit, vaid presidenti.“

Presidendi Pilsneri ja Sortsi pakendiarenduse investeeringuks oli kaks miljonit krooni, mis sisaldab uuendatud pakendit, disaini, reklaammaterjali ning turuletoomise kampaaniat koos videoklippidega. Projekti raames tehti koostööd Hollandi reklaamiagentuuriga Claessens Product Consultants ja Eesti poolt agentuuriga Tank.

Järgneva aasta jooksul jõuavad pakendiarenduse jätkuna tarbijateni uues esinduslikus pakendis Saku Hele ja Saku Tume.

Pakendiarenduse juures võttis meeskond aluseks Saku Õlletehase ajaloolised toodete etiketi- ja vapikujutised, andes ajaloolistele detailidele väärika koha kaasaegses disainis. Pakendiarendusega on aasta jooksul kaasnenud investeeringud tootmisseadmete ja tehnoloogia arendamisesse.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Saku Õlletehas uuendab oma peamist kaubamärki
Uuenenud Saku Originaal müüb hästi
Saku turuosa tõusis tänu premiumile
Saku Originaali pakend võitis disainikonkursi
Saku Õlletehasel uus kange õlu
Eesti õlu pälvis Soomes kiitust
Sortsi õlu müüb üle poole miljoni liitri kuus
Valdur presidendiks, õlu soodsamaks!
Saku Õlletehas EBGs

Minu arvates peab ühe õige õllekeldri filosoofia olema sarnane kõrtsmik Paliveci omaga, kes Jaroslav Hasheki tahtel ütles: «Mina olen äriinimene: kui keegi sisse astub ja õlut tellib, siis kallan ma talle õlut, aga mingisugune Sarajevo, poliitika või taevariiki läinud ertshertsog, see ei puutu meiesugustesse, see lõhnab juba Pankr?ci järele.» (Pankr?c - poliitvangla omaaegses Prahas. V.N.)

Teisisõnu - kui astun sisse õllekõrtsi uksest, siis jäägu NATO, euroliit ja taas kord lähenevad valimised ukse taha. Ja kui sellises õllekeldris istuvad ühe laua taga Shvejk, Bretschneider ja välipreester Otto Katz, siis ei räägi nad mitte sellest, et türklased kaotasid 1912. aastal sõja, vaid sellest, kuidas ertshertsog Ferdinand Konopisht?s vanu eitesid taga ajas. Ja siis ühineb seltskonnaga rohukaupmees Prusha juures teeniv Ferdinand, kes jõi ükskord kogemata pudelitäie miskit juukseõli, ja Ferdinand Kokoshka, kes korjab koerasitta.

Nende kõrvale pika laua taha mahuvad vabalt ka pankurid, nõunikud ja kõiksugu muud ülikonnad: söövad üheskoos kahurväesuppi ja limpsivad puhtaks Münchhauseni õlleribi hoidmisest rasvaseks saanud näpud. Ja need jutud…Vaat see on õllekas mis õllekas.

Püssirohukeldris on kindlasti Tartu kõige ajaloolisem interjöör ja õhkkond. Sel lihtsal põhjusel, et maksa või miljoneid ja ehita kas või kristallist ning kullast restoran - ikka pole selles Venemaa keisrinna Katariina II vaimu, kes käskis 1763. aastal hakata Põhjasõjas laastatud Tartut uuesti kindlustama. Ja kus veel kui mitte Püssirohukeldris jääb põranda ja laelöövi vahele tervelt 11 Guinnessi rekorditeraamatu väärilist meetrit.

Püssirohukeldri menüü on kirjandus omaette. Joogikaart pakub muu hulgas meeste, naiste ja juuniori toopi - see on muidugi õlu. Siis on veel meremeeste ja peened prantsuse napsid ning shoti, iiri ja ameerika metsakohin. Mina tellisin väikemehe joogi - sidruniga jäävee. Lõunane aeg.

Kui Püssirohukeldri peakokk Ahto Kikas toidab gurmaanide klubi daame ja härrasid, teeb viimaste üliarenenud maitsmismeel kokale alati sügava reveransi. Sellega on kõik öeldud.

Mina tellisin keldrikolli tuunikalasalati (45 krooni) ning paneeritud ahvenafilee sinepikastme ja keedukartulitega (59 krooni). Oleksin võtnud viimse reliikvia seakoodi, aga kuna olin üksi, ilma Agneseta, siis loobusin. Ja, kahju küll, seekord jäi proovimata kahurväesupp, kehviku kartulikoored, püssirohused kanakäed ja agent Cooperi taevane kirsikook.

Ma annan Püssirohukeldri miljööle maksimumpunktid ja need kuuluvad võrdselt nii Katariina II-le kui ka õllekeldrit taastanud ehitajatele. Viimastele sellepärast, et nad pole ajaloolist miljööd ära rikkunud, mis on nüüdisaja soodomlikus ümberehitusmaanias erakordne.

Ja kui Shvejk peakski end kogemata tsiviilpolitseinik Bretschneiderile vahele rääkima, siis astuks ta Püssirohukeldri leti taha ja ütleks: «Mul oli viis õlut ja üks sarvesai paari viineriga. Andke mulle nüüd veel üks slivovits ja siis ma pean minema, sest ma olen arreteeritud.»

Samal ajal pilgutaks vahva sõdur tirooli rahvarõivais ettekandjale silma ja väljendaks kogu oma olemusega – ma tulen tagasi.

Hinded Püssirohukeldrile:
• Miljöö 6
• Teenindus 5
• Toit 5
• Seltskond 5
• Lisaväärtused 3
Keskmine 4,8 

Hinnatakse kuuepallisüsteemis: 6 - super, 5 – väga hea, 4 - hea, 3 - keskmine, 2 - kehv, 1 - väga kehv, 0 - puudub (lisaväärtuste ja seltskonna puhul). Lisaväärtuste seas on mõeldud elavmuusikat, võimalust tantsida, mängida piljardit, laenata ajalehte jms.

(Tartu Postimees)

vaata lisaks:
Saja aasta eest teenis vana püssirohuhoidla teadust
Väikest õlut pole mõtet võtta, võta kohe suur
Tartu pürib Guinnessi raamatusse (täiendatud!)
Tartus tuleb Septemberfest
Püssirohu Punane EBGs
Püssirohukelder
Toidukohtades napib teenindajate tähelepanu
Tartu Postimees valis lõppeva aasta teod (Ko-Ko-Ko)

Alates kolmapäevast saab kasutada m-makse teenust, mis lubab Hansa- ja Ühispanga klientidel kaupade ja teenuste eest tasuda mobiiltelefoni abil. Teenuse kasutama hakkamiseks tuleb internetipangas sõlmida leping, millega seotakse kasutaja telefoninumber tema pangaarvega. Liitumine on tasuta ning järgmisest päevast alates saab mobiiliga maksta. M-makse on samuti tasuta, maksta tuleb vaid paarikümnesekundilise kõneaja eest oma mobiilside operaatorile, keskeltläbi läheb iga kõne maksma ühe krooni. Kaupmeestele liitumistasu ei ole, küll aga tuleb tasuda tehingute töötlemise komisjonitasu pangale.

 “See on üsna kasutatav teenus. Raha läheb kohe maha ning protseduur on kõigile arusaadav. Meie juhid on rahul,” ütles ETX Takso juhatuse esimees Aksel Alas. Juhtidele meeldib see ilmselt ka sellepärast, et m-makse suurus ei pea tingimata vastama taksomeetri näiduga ja seega on võimalik jootraha anda. Teine pluss on kiirus. “Vahel ei jõua veel seismagi jääda, kui telefon taskus juba piiksub, et arve on makstud,” ütles taksojuht Andres Kendra. ETX Takso on E-Takso ja Marabu kõrval kolmas taksofirma, mis sügisel liitus m-makse katsesüsteemiga. Sel ajal said klientidena seda kasutada pankade- ja mobiilifirmade töötajad. Sellele vaatamata on igal taksojuhil olnud nii mõnedki kliendid, kes on mobiiliga maksnud.

Kuigi teenus on juba mõned päevad avalik, pole kasutajate buumi veel tekkinud. “See on nii uus asi ja läheb veel aega, kuni inimesed teadvustavad selle võimaluse,” ütles Alas.

PBC piljardisaali baarmani Sergei sõnul pole pärast teenuse avalikustamist kasutajate arv suurenenud, küll aga on inimesed hakanud huvi tundma m-makse teenuse kasutamise vastu. “Rahvas arvab, et see on seesama, mis EMT pakutud mobiiliga maksevõimalus Õllesummeril, kus liitumist vaja ei olnud. Nii see siiski ei ole,” ütles Sergei.

Teoreetiliselt on võimalik, et mobiili varastanud pätt tormab kohe poodi ja teeb ohvri arve tühjaks. Varas võib küll üritada SIM-kaardi sulgemiseni maksta, kuid selle võimaluse vähendamiseks saab lepingut sõlmides turvakoodi küsimise limiidiks määrata null krooni. See tähendab, et ükskõik millise makse sooritamise puhul tuleb sisestada ka turvakood. “Turvakood on teada ainult mobiilmaksete teenuse kasutajal ning selle saladuses hoidmine on kohustuslik. Kindlasti ei tohi seda koodi mobiiltelefoni mällu salvestada,” hoiatas Pankade Kaardikeskuse ASi tegevdirektor Raivo Tinn. Telefoni kadumise puhul tuleb SIM-kaart siiski kohe sulgeda.

Praeguseks on m-makse süsteemiga liitunud 28 kaupmeest kokku 136 müügi ja teeninduskohaga. Kohad on tähistatud kirjaga: Siin aktsepteeritakse mobiilimakseid.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Mobiil on muutumas uueks maksevahendiks

Krooniaja algusest saati on Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil kõige rohkem kallinenud ühissõidukipiletid ja õlu.

Õlu maksis krooni tulekul keskmiselt 85 senti pudel, praegu keskmiselt 10 krooni. Viin on kallinenud kümme korda, sigaretid on aga saavutanud krooni tuleku aegse taseme. Selle esimestel päevadel maksis näiteks Marlboro pakk kioskis 20 krooni ja on nüüd taas napilt selle taseme ületanud. Keskmiselt on aga sigaretid kallinenud 6,6 korda.

Kümme aastat tagasi maksis ühissõidukipilet 20 senti. Nüüd on selle hind 10 krooni. Seega on pilet kallinenud 50 korda. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil on suhteliselt vähe tõusnud suhkru, kohvi, riisi ja nisujahu hind. Seitse korda on aga kallinenud veiseliha ning kuus korda sealiha hind.

(ETA / SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Krooni ajal on enim kallinenud bussipilet ja õlu

"Viljandi saunas pole juua," kurtis mulle üks tuttav pensionär. "Mis jutt see on - vesi ju ümberringi!" üllatusin mina. "See keemiliselt pehmendatud vesi ei kõlba juua. Eks proovi ise," sain vastuseks. Proovisin. Veel oli ebameeldiv soolakas maitse. Üle ühe lonksu ei tahtnud.

Uurisin põhjust asjatundjalt ning selgus, et Viljandi sauna vett pehmendatakse ketioonfiltrites ja protsessis osaleb ka keedusool. Siit siis soolakas maitse. "See vesi on pesemiseks, mitte joomiseks," ütles spetsialist.

Aga muud vett ju saunas pole! Laval välja higistatud vesi vajab asendamist. Kummaline, et tänapäeval, kus nn. joogiveeautomaadid on peaaegu igas asutuses, isegi postkontoris, on Viljandi saun kuiv.

Piletimüüja seljatagune sein on tühje riiuleid täis. Miks ei võiks seal müügil olla midagi joodavat, alates allikaveest ja lõpetades kas või õllega? Valik on suur.

Juba ammusest ajast on ühiskondlikes saunades midagi joodavat müüdud. Miks seda ei võiks praegu tega?

(Sakala)

vaata lisaks:
Alkoholivaba õlu viinapoodi ei mahu

Rühm Briti parlamendisaadikuid kroonis maakõrtside säilimise eest võitleva prints Charlesi “Aasta õllejoojaks”. Tiitli andis troonipärijale Parlamendi Õllefraktsioon, tunnustades nii Charlesi kampaaniat maakõrtside nimel “Pub is the Hub” (Kõrts on naba).

Kampaania püüab kinnistada kõrtsi külaelu keskuse ja kogukonna nurgakivina.

Õllefraktsioonil on tavaks anda igal aastal tiitel isikule, kelle panus õlle propageerimisse on olnud lõppeval aastal kõige suurem. Varem on näiteks äramärkimist leidnud endine rahandusminister Kenneth Clarke, kes tõelise õllesõbrana jättis eelarves õlleaktsiisi tõstmata.

(BNS)

vaata lisaks:
Prints Charles päästab baare
Briti pubitraditsioon on ohtu sattunud
Britid istuvad rohkem kodus
Iirlased eelistavad kõrtsi kirikule

Venemaal Tatarstanis Naberezhnõje Tshelnõ linnas peeti läinud nädalavahetusel maha tõsised õllelahingud, võitjana väljus meeskond väärika nimega Pumbad (Nasosõ).

Linnavalitsuse teatel pidi iga võistlejate seltskond maksma baari kassasse kautsjoni — sõltuvalt valitud õllesordist kuni 2400 rubla.

Kuueliikmelised meeskonnad pidid tunni aja jooksul ära jooma vähemalt 30 liitrit õlut, naiskonnad võisid piirduda 15 liitriga. Ainult sellisel juhul võis kautsjoniks makstud rahasumma tagasi saada.

Eelvoorus said Pumbad 30 liitrit õlut ära joodud 50 minutiga, teisel finaali jõudnud meeskonnal Teploluksil kulus selleks 55 minutit.

Mees mehe vastu turniiril tuli poole tunniga endale võimalikult rohkem õlut sisse kallata. Pumbad imesid selle ajaga 17,5 liitrit, nende vastased aga kahe liitri jagu vähem.

Lisaks karikale said võitjad auhinnaks kuus viieliitrist õllevaati. Individuaalarvestuses kuulutati võitjaks mees, kes kummutas poole tunniga 5,5 liitrit õlut.

(BNS)

vaata lisaks:
Saarlane jõi 2 sekundiga 0,5 liitrit õlut
Rohkem kallamine kui joomine
Õllepeol kallati kõrist alla miljon liitrit

Saku Õlletehase tänavu aasta aprillis uuendatud Saku Originaali pakend võitis Norra disainikonkursil peaauhinna rahvusvahelise disainiarenduse kategoorias.

Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul on rahvusvaheline disainikategooria Norra disainikonkursil kõige uuem. Selle väljaandmist alustati 2001. aastal Norra disaineritele välismaal tehtud parimate tööde eest. “Konkursile laekus väga omapäraseid ja hästi teostatud töid, mis tehtud erinevatele firmadele üle maailma. Saku Originaali puhul tõsteti esile just pakendi ruumilisust ja atraktiivsust ning sobivust õlleriiulile,“ lausus Sepp.

Saku Õlletehas investeeris käesoleva aasta aprillis oma peamise kaubamärgi uuendamisse 3,5 miljonit krooni, mis sisaldas uuendatud pakendit, disaini, reklaammaterjale ning kampaaniat koos videoklippidega. Kaubamärgiuuenduse eesmärgiks oli muuta põhiõllemark järk-järgult sinisemaks, värskemaks ning originaalsemaks, kui kunagi varem, et eristuda paremini tänasel õlleletil. Kaubamärgiuuendamisega kaasnesid investeeringud tootmise ja tehnoloogia arendamisse.

Kaubamärgi uuendamisel tegi Saku Õlletehas koostööd Norra reklaamiagentuuriga Scandinavian Design Group ja Eesti reklaamifirmaga Division. Kaubamärgiuuenduse aluseks oli uuringufirma EMOR poolt läbi viidud Saku Originaali pakendiuuring.

Saku Õlletehase uuenenud Saku Originaali pudeliõlle müük suurenes aprillis kohe peale tootepakendi värskendust üle kahe korra võrreldes eelnenud kuuga, olles 42% võrra suurem eelmise aasta samast perioodist. Kaubamärgiuuenduse läbinud Saku Originaal tõstis märkimisväärselt Saku õllede turuosa premium-õllede segmendis ja moodustades kokku 70%.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Saku Õlletehas uuendab oma peamist kaubamärki
Uuenenud Saku Originaal müüb hästi
Saku turuosa tõusis tänu premiumile
Saku Originaal EBGs

Eesti Toiduliidu jõulutoote konkursi võitis Valga Lihatööstuse ahjuliha, mõnusa jõulujoogi eriauhinna sai A. Le Coqi jõuluporter ning jõulumaiuse tiitli AS Cibus tort Talverõõm.

Konkursile “Parim Toode Jõululauale 2002” esitatud tooted olid Põltsamaa Felixi klassikaline glögg ja alkoholivaba glögg, Ofelia Saaremaa vodka ja glögi, Liiwi Heliisi Liiwimaa Palsam, Valga Lihatööstuse pikad verivorstid, Paljassaare Kalatööstuse grill-lõhe, Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse suitsutatud naturaaljuust Kadaka, advendivorstike ja peolauapraad, AS Pere Leib piparkoogid, Balbiino Lumemarja vanilliplombiir, Pauligi Santa Claus kohv ja Santa Maria hõõgveinisegu, Fazeri Jõuluohik, Talleggi pajaroog broilerilihaga küpsetuskarbis ja prantsusepärane broiler küpsetuskotis, AS Tarco Veini Jõuluvein, Marmitoni martsipan Mardileib, Liviko Palsam Tarvas, Saku Õlletehase Porter, Sagro marineeritud paradiisiõunad ning Vilma krõbedad piparkoogid.

27 konkursile esitatud toote hulgast selgitas võitjad žürii, kuhu kuulusid teiste hulgas põllumajandusminister Jaanus Marrandi, TTÜ Toiduinstituudi direktor Raivo Vokk, tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit ning ajakirja Toiduäri peatoimetaja Ede-Mall Jüriado, teatas ETAle Toiduliidu tegevdirektor Helve Remmel.

(ETA)

vaata lisaks:
Saku Porter Soome jõuluõlle konkursil neljas
Saku Porter tunnistati parimaks jõuluõlleks
Paadla Viljaaidas valiti Kärla parim õlu
Paadla Viljaaidas mekiti jõuluõlut
Millist õlut juua jõulude ajal?
Õige jõuluõlu on porter
A. Le Coqi jõuluporter EBGs
Jõulusalmid

Norra kõrtsiomanikul sai kõrini naisekeha liigpruukimisest kunstis, sestap kavatseb ta kaunistada oma kõrtsiseinad millegi hoopis mehisemaga — peenisefotodega.

“Ma tahan eksponeerida kunsti, asju, mis seostuvad õllega,” seletas ülikoolilinnas Trondheimis asuva Lauritz Skjenkehusi kõrtsi omanik Christian Jorgensen Norra raadiole.

“Üks asi, millele inimene õllega seoses mõtleb, on pissihäda, siit idee riputada seintele peenisepildid,” lisas ta rõhutades, et väljapanek jääb hea maitse piiresse.

Jorgenseni sõnul on kõrts meeste koht, kuid paraku pole veel ükski mees avaldanud soovi fotonäituse tarvis poseerida.

“Ma usun, et sellest tuleb midagi teistsugust, midagi uut. Mõnedele tundub see naljakas ja mõnedele provokatiivne,” loodab kõrtsipidaja.

(BNS)

Endisest kriminaalide ja lumpeni pesast sai intelligentne klubilik söögikoht. Hiljaaegu lõi Hiiu raudteejaama läheduses legendaarse “Hiiu õlleka” ruumes uksed lahti meeldiv sööma- ja joomaasutus. Praegu kannab asutus lakoonilist ja arusaadavat nime Hiiu Õlletuba. Igaüks saab juba eemalt aru, et gurmeekoht see ei ole, aga kõhu saab näljane hing kõvasti täis ja kel õllehimu suur, sellegi vaigistatud. Majale on juba väljastpoolt suudetud anda teatud kindlust ja hubasust sisendav välimus. Sestap ei panegi eriti imestama kui kohtab seal päevasel ajal lõunat söömas muidu peamiselt kesklinnas tegutsevaid inimesi.

Kui keegi, kes sealkandis kaua käinud pole, meenutab Hiiu õllekast kuuldes nüüd va endist peatuses kössitavat kollase lahtikoorunud värviga hoonet, siis seda too meenutaja praegu Hiiu bussipeatuse juurest enam eest ei leia. Koha praegune omanik, tööde tellija, planeerija ja ehitaja ühes isikus – Edo Takker ütleb, et vana maja võeti selleks, et talle esialgse projekti järgi ka endisaegne väljanägemine tagasi anda, katusest keldrini lahti ja ehitati sisuliselt nullist uuesti üles. Vahepealse ehitise palgid on säästva mõtteviisiga omaniku poolt osavalt ära kasutatud praeguses interjööris. Siseruumide näo kujundas koos Takkeriga disainer Maarja Falk-Valk. “11 kuud kibedat tööd,” kommenteerib omanik tehtut. Lahti on asutus olnud umbes kuujagu päevi.

Endisaegsete õlleka umbsete ja suitsuste kitsaste ruumide asemele on kummalegi korrusele tehtud avar söögisaal. Esimesel korrusel asub keskel pika baariletiga baariosa ja lahtised lauad, ülakorruse saali seinte ääres saab enam privaatsust hindav külastaja end istuma asutada mugavatesse üksteisest kõrgete nahktoolidega eraldatud boksidesse. Hiiu Õlletoa interjööris domineerivad peaasjalikult looduslikud materjalid. Enamasti puit ja täna-päeval suhteliselt harvaesinev sepis, mida omalt poolt toetavad laudpõrandad ning mitmesugused õlimaalid seintel. Alumisel korral Ave Nahkuri rannarahva elust inspireeritud naivistlikus stiilis maalid ning ülemisel Aapo Puki õlimaalid, millel on kujutatud Nõmme tähtsamaid paiku.

Edo Takker sõnas, et oma ideaalis tahtis ta teha mitte nõretavalt rahvusromantilist, vaid tugevalt eestimeelset vanade traditsioonidega kohta. Midagi endisaegse kesklinna KuKu klubi hõngulist, kus said kokku peamiselt kunstiinimesed. “Loodan vaikselt, et Nõmme intelligents ja ka muud linlased koha sellisena omaks võtavad,” avaldas ta.

Ja söögid on eestipärased, alustades kalamarjast, kanasalatist, kartulivormist ning roast nimega Majaleib kuni Õlletoa erilise suitsuseakoodini välja, millega toidaks ilmselt vabalt ära üsna mitu näljast inimest.

Kas midagi ette ka heita oleks? Jah, maitseainetopsikute koht, härrased, on ikkagi söögilaual. Et klient ei peaks neid salaja ettekandjate poole pealt näppamas käima. Muidu laske samas vaimus edasi.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Maie ja Valduri portreed kaunistavad õlletoa seina

Kaitseliidu aastapäeval peeti Hiiumaa Kaitseliidus 9. novembril. Hiiumaa Ölutinautlejate Selts korraldas seal juba traditsioonilise õlletesti. Seekord prooviti hindamiseks 8 õlut kolmest Eesti pruulikojast - Saku, A. Le Coq ja Saaremaa. Moodustati komplekt viiest kangest heledast õllest, kahest kangest tumedast õllest ja lisati üks 5,3%-ne hele õlu. Hindajaid oli 11. Testi eripäraks oli, et õlleseltsi liikmed sellel ei osalenud.

Hinnati kümne punkti süsteemis ja tulemus näitas selgelt elusa õlle eelistust. Nimelt sai 91 punkti 110-st võimalikust AS Saaremaa Õlletehase "Jõuluõlu", teine oli eestlaste lemmik "Double Bock" 81 punktiga ning kolmas saarlaste "Tehumardi Kange Lahinguõlu" 75 punktiga.

(Ölutinautlejate Seltsi pressiteenistus / EBG)

vaata lisaks:
Õlleelamus 2000
Õlletest maa-aluses punkris
Vabariigi aastapäev õlletestiga maa all
Saaremaa Jõuluõlu EBGs

Algataja võttis täna Riigikogus tagasi eelnõu, mis oleks tänavakaubandusse tagasi lubanud õlle, siidri ja longerojoogid. Riigikogu liige Meelis Atonen võttis täna Riigikogu menetlusest tagasi alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogu saalis saatis tema avaldust aplaus.

«Eelnõu ümber tõusnud diskussioon on tänaseks väljunud eelnõu raamidest. Seetõttu otsustasid eelnõu algatajad selle menetlusest tagasi võtta lootuses, et sellega saavad lahendatud kõik need probleemid, mida kritiseerijad avalikes debattides on maininud,» lausus Atonen. Atoneni kinnitusel on teema muutumas farsiks, kui Viinaliidu juhatuse liige, kelle äriedu põhineb otseselt kange alkoholi kiitmisel ning selle müügil, teatab, et tegelikult on alkoholiga seonduvad probleemid lahja alkoholi müügi ulatuses.

«Siin on tegemist laialt levinud topeltmoraaliga, kus ühest küljest hädaldatakse alkoholismi üle, kuid teisalt võetakse hea meelega vastu alkoholiärist laekuvat kasumit,» märkis Atonen. «Sama topeltmoraal on end korduvalt ilmutanud ka siin saalis toimunud debattidel, kus kodanikud, keda olen korduvalt puhvetis igasugust alkoholi manustamas näinud, esitavad end tulihingeliste alkoholi vastu võitlejatena,» ütles Atonen Riigikogu kõnetoolist, millele järgnes saalist nii naer kui aplaus.

Atonen tuletas meelde, et eelnõu algatati ammu enne septembrit, mil lahja alkoholi müügi piirang kehtima hakkas ning eelnõu algatajaid on mõttetu eelnõu menetlemise venimises süüdistada, sest soovi korral oleks lõpliku selguse kindlasti saanud enne seaduse jõustumist.

«Ajalugu näitab, et kuiva seaduse ja muude müügipiirangutega ei ole alkoholiprobleeme lahendatud üheski riigis, üheski ühiskonnas. Olen jätkuvalt seda meelt, et alkoholi müügi piiramisega ei lahenda ühtegi alkoholismiga seotud probleemi ka Eestis,» sõnas Atonen.

(Postimees)

TÄIENDUS!
JÕULUÕLUT PUTKAST EI SAA
14.11.2002

Lahjad alkohoolsed joogid jõuludeks kioskitesse tagasi ei tule, sest eile võtsid kolm eelnõu algatanud riigikogulast selle üldsuse survel menetlusest tagasi. “Läksime kergema vastupanu teed,” möönab üks eelnõu autoritest Meelis Atonen. “Selle ühe väikese eelnõu külge üritati siduda kogu Eesti alkoholismi
problemaatika. Läksime lihtsama vastupanu teed - pole mõtet hakata tõestama seda, mida pole võimalik tõestada,” ohkab Atonen.

Tema sõnul on õlle müümise või mittemüümise teema muutumas farsiks. “Kui Eesti Viina Liidu juhatuse liige, kelle äriedu põhineb otseselt kange alkoholi kiitmisel ning selle müügil, teatab, et tegelikult seonduvad alkoholimüügi probleemid lahja alkoholi müügiga; kui viinaliidu juhatuse liige ütleb, et viin on õilis asi, aga lahja alkoholi müük kioskites paha-paha – siis on see ikka kummaline küll.”

Reformierakondlane mõtleb ka rangematele viisidele, kuidas alkoholiproblemaatikat Eestis lahata. “Võib-olla peaks võtma ikka väga karmi hoiaku ja erasektori alkoholikäitlemised üldse ära keelata. Mina ise aga ei kavatse enam lähemal ajal alkoholiteemaga tegelda,” kinnitas Atonen eile.

Ka kritiseerib parlamendiliige kolleege. “Imelik, kui lahja alkoholi tänavamüügi vastu võtavad sõna riigikogulased, keda iga päev võib ajakirjanduses näha viinapitsi või õllekappa kummutamas! Eestis ei peaks alkoholiga tegelema mitte keeldude-käskude kaudu, vaid riigikogu liikmed võiksid ise eeskujuks olla,” arvab ta. “Meil on siin oma puhvet, kus riigikogulased tegelevad töö ajal pidevalt mittetöise tegevusega. Et mitte rängemalt öelda,” imestab Atonen ametikaaslaste topeltmoraali.

1. septembrist kehtima hakanud alkoholiseaduse järgi ei tohi enam kioskites ja paviljonides alkohoolseid jooke müüa. Kõnealuse seaduse koostajad lootsid, et niiviisi muutub teismelistel alkoholi kättesaamine raskemaks. Mais tegid Meelis Atonen, Vahur Glaase ja Jevgeni Tomberg ettepaneku muuta riigikogu varasemat otsust, mis kaotas kioskitest lahja alkoholi - õlle, siidri ja long dringid. Juunis toetas valitsus riigikogu liikmete algatust lubada kioskites lahjat alkoholi taas müüa, ehkki ministeeriumid olid selles asjas eri meelt.

(SL Õhtuleht)

TÄIENDUS!
LÕPP HEA, KÕIK HEA
14.11.2002

“Lõpp hea, kõik hea,” hindas olukorda mõõdukas Liia Hänni. “Selle loo positiivne kogemus on, et avalikkuse surve loeb ka riigikogule.” Tema sõnul on vältimatu, et niisuguste otsuste mõjul keegi võidab ja keegi kaotab. “Sellisel juhul peab määrav olema avalikkuse huvi,” lisas Hänni.

Eelnõu toetanud rahvaliitlase Tiit Tammsaare sõnul jäi seekord peale suurte poekettide lobby, mis on tõrjunud kogu alkoholi putkadest välja.

(Eesti Päevaleht)

TÄIENDUS!
ÕLLE MÜÜK ALGAB KELL 11
Repliik
18.11.2002

Sahmimine lahjade alkohoolsete jookide kioskitesse kord lubamise ja siis jälle keelamise ümber viib hämmingusse. Minu arvates ei sõltu nii tõsine pahe, nagu seda on alkoholism, küll sugugi õllest putkades. Tundub, et taas on tegu mulje loomisega, näete, me oleme siiski midagi ette võtnud.

Esiteks on elu näidanud, et keelatud vili on magus, ja need, kes õlut või muid selletaolisi jooke kätte saada tahavad, saavad selle kätte praktiliselt igal ajal mujaltki.

Miks ei kerki siis üles küsimus, et jälle eelistatakse suuremaid ja vägevamaid.

Käskude ja keeldudega joomisest lahti ei saa, seda on lähem ja kaugem aeg hästi näidanud. Hüva, hakkame õlut müüma kella üheteistkümnest ja viina kella viieteistkümnest ja kõik saab korda. Keelame öise viinamüügi ja taas võime seda osta taksodest.

Joomisest jagusaamiseks on ühiskonnas tarvis muid muudatusi, inimestelt ei tohi võtta lootust ja elueesmärke.

(Virumaa Teataja)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkohol kaob 1. septembrist tänavakaubandusest
Kioskist ei tasu õlut küsida
Septembri algus tõi kioskitesse kuiva seaduse
Kioskist enam õlut ei saa
Kioskiäri homsest napsuvaba
Eriti rumal seadus
Õllevaenulik valitsus
Alkoholi saab tänavalt osta keelust hoolimata
Õlut asendab hambaeliksiir
Alkoholitarbimist aitavad piirata kõrged hinnad ja raske kättesaadavus
Odekolonn peab jääma!
Riigikogu otsustab õllemüügi lubamise tänaval
Võimuliit tahab kioskitele õllemüügiõiguse tagasi anda
Kioskipidajad taunivad valikulist müügikeeldu
Võimuliit püüab kioskitesse alkoholimüüki tagasi tuua
Arstid on alkoholi putkamüügi vastu
Riigikogu üritab õlle kioskitesse tagasi tuua
Kioskiäri õitseb endiselt
Õlu ja siider putkadesse - vastu ja kaitseks

Merike Martinson - Tallinna lastehaigla peaarst, aasta naine 2002

«Oli väga hea meel, kui võeti vastu otsus alkoholi putkadesse mitte lubada, sest lapsed ja noored saavad seda kätte eelkõige just sealt. Seetõttu mina küll leian, et sellist otsust ei tohiks vastu võtta.»

Alkohol on väga kättesaadav, ei küsita, kas on pass ja kui vana oled. Nii et igal juhul toob lubav otsus alkoholi lastele ja noortele lähemale.

Tean, kui palju tuuakse haiglasse alkoholijoobes lapsi ja et eelkõige saavad nad alkoholi kätte just nendest putkadest. Alkoholimüüki tuleks piirata.

Mina lastearstina arvan küll, et Riigikogu ei tohiks seda eelnõu vastu võtta.

Meelis Atonen - Riigikogu liige, seaduseelnõu esitaja

«Esiteks ei pea õigeks, kui riigi tasemel otsustatakse, et üle riigi on tänavakaubanduses lahja alkohol kindlasti keelatud. Selle otsuse peaks langetama kohalikud omavalitsused, sest erinevates omavalitsustes võib erinev olukord olla.»

Näiteks mina olen Valga linnavolikogus ja Valgas ma küll ei näe mingit põhjust keeluks. Osas väikevaldades võib olla ka näiteks see probleem, et polegi eraldi kauplust ja müük käibki väikestes putkades.

Selle teema juures räägitakse, et alkohol kahjustab inimeste tervist ja on üldse väga paha. Keelamisega probleemi ei lahenda. Võibolla tuleks pigem kokku leppida, et alkoholiaktsiisist läheks mingi raha ennetustööle või propagandale.

Üks oponentide argument on ka see, et kui keelatakse ära, siis juuakse vähem. Meie arvates ei jooda vähem. Pigem – kui praegu juuakse lahjat alkoholi, siis keelu korral hakatakse kangemat või üldse keelatut jooma.

PUTKAPOLIITIKA
juhtkiri
13.11.2002

Ehkki Riigikogu liikmed Meelis Atonen, Vahur Glaase ja Jevgeni Tomberg püüavad lahja alkoholi tagasitoomisega tänavakaubandusse näidata end vaata et kangelastena, kes usuvad vaba inimese mõistuslikku tegevusse, mitte käskude-keeldude maailma, on nende mõtlemine tegelikult tüüpiline näide madalast putkapoliitikast.

Kui need kolm meest ja neid toetama asunud Riigikogu liikmed vaevuksid kuulama, mida arvavad ettepanekust arstid, noorsootöötajad, õpetajad, kirikutegelased, soliidsed ärimehed, lihtsad isad-emad, siis ehk tunnetaksid nad, kui rumal ja mis põhiline - vastutustundetu on nende tegevus.

Kindlasti teavad riigikogulased seda, et Eestis on joodava absoluutse alkoholi hulk ühe inimese kohta katstroofiliselt kõrgem arenenud maade vastavatest näitajatest, teavad sedagi, et möödunud aastal otsis arstilt liigjoomise tõttu abi 10 533 inimest - rohkem kui 2000. aastal. Küllap on kuulnud ka, et traumade tagajärjel hukkunutest on keskmiselt 2/3 eelnevalt tarvitanud alkoholi või et 15-16-aastatest on üle poole olnud purjus. Faktide loetelu võiks pikalt jätkata, kuid millegipärast on osa riigikogulaste kõrvad jäänud nendelegi kurbadele tõikadele kurdiks.

Paljude otsuste taga kõrgub raha tume vari. Pole mingi saladus, et alkoholi- ja tubakatoodete jaekäive oli 2001. aastal 2,4 miljardit krooni, kasvades eelmise aastaga võrreldes üheksa protsenti. Kõva kopikas kasinasse kukrusse. Kuid Riigikogu ülesanne ei ole mõelda mitte ainult riigikassa täitmisele, vaid eelkõige peavad nad mõtlema rahva peale, eesmärgiga tagada tegusa rahvastikupoliitikaga, mille üks oluline osa on rahva tervis, meie säilimine siin Läänemere kallastel.

Just paljude poliitikute lühinägelikud ettepanekud ja otsused, mis taotlevad kokkuvõttes vaid hetkekasu - olgu selleks siis kreeni kaldunud riigieelarve sirgeks ajamine või kerge valimisvõit -, võtavad kodanikelt usu, et võimutüüri juures seisvate naiste-meeste pilk ulatub argipäevast kaugemale.

Postimees ühineb nende enam kui 70 asutuse ja organisatsiooniga (nende seas on maa- ja linnavalitsusi, Tallinna lastehaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, üli- ja üldhariduskoole, naisorganisatsioone, mitu politseiprefektuuri jt), kes ütlevad oma Riigikogule saadetud avalikus kirjas kindla «ei» alkoholimüügi taastamisele tänavakaubanduses.

LINNAPEAD EI KIIRUSTA ÕLUT PUTKALETTIDELE TAGASI TOOMA
13.11.2002

Eesti suuremate linnade juhid ei tõttaks lahja alkoholi putkamüüki taastama, kui Riigikogu neile vastava seadusemuudatusega selleks voli annaks.

Tartu linnapea Andrus Ansip sõnas, et pooldab praegust korda, mis keelab lahja alkoholi müümise kioskites. «Ma pean seda normaalseks, alkoholi kättesaadavus igal tänavanurgal igas eas inimestele ei pea olema meie riigi eesmärk,» märkis ta. Samas ei välistanud Ansip, et Tartu võib alkoholi kioskimüügi taastada, kui Riigikogu selleks võimaluse annab. «Kindlasti on mõningad erandid, mida me lubaksime, näiteks tudengite õllejoomine Pirogovi platsil,» rääkis linnapea. «See on akadeemilisse linna sobiv teatud vabadus, kuid ma ei pea õigeks koolide lähedl putkades alkoholiga kauplemist.» Ansipi sõnul ei ole putkade puhul kasu alaealistele alkoholi müümise suhtes kehtivast keelust, sest kauplemiskohtade liigrohkuse korral on selle keelu täitmise kontrollimine peaaegu võimatu.

Tallinna abilinnapea Toomas Vitsut sõnas, et kindlasti ei kiirusta Tallinn putkamüügi vallas midagi muutma, isegi kui seadus lubab lahja alkoholi kioskitesse tagasi. «Me hindame olukorda,» sõnas Vitsut. «Isiklikult mina ei näe aga ühtki head põhjust lahja alkoholi kioskitesse tagasiviimiseks.»

Pärnu linnapea Väino Hallikmägi aga kinnitas, et nende linnas polnud putkaõlu probleem ka siis, kui selle müümine oli lubatud. «Meil ei soodustanud see alkoholi kättesaadavust noortele, sest juhuslikke kioskeid on meil vähe,» kinnitas Hallikmägi. Tema sõnul kaaluks Pärnu linn võimaluse korral alkoholi kioskimüügi taastamist, kuid valitud piirkondades. «Kindlasti on õllemüük omal kohal rannarajoonis,» tõi ta näite.

Putkades alkoholimüügi taastamise vastu protesteeriva avaliku kirja saatis Riigikogule ka Eesti Tervisekasvatuse Keskus, olles kirja eelnevalt kooskõlastanud arvukate ministeeriumide, maavalitsuste, linnavalitsuste, vallavalitsuste, meditsiiniasutuste, politseiprefektuuride, õppeasutuste jt organisatsioonidega. Kiri nendib, et Eestis juuakse absoluutset alkoholi ühe inimese kohta katastroofiliselt rohkem kui arenenud riikides. Putkades lahja alkoholi müügi kõrval taunib kiri ka alkoholi pakkumist bensiinijaamades ning agressiivset alkoholireklaami meedias.

Reformierakondlane Meelis Atonen, rahvaliitlane Vahur Glaase ja vene poliitik Jevgeni Tomberg on Riigikogus algatanud eelnõu, mis lubaks kioskites taas lahja alkoholiga kaubelda.

(Postimees)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkohol kaob 1. septembrist tänavakaubandusest
Kioskist ei tasu õlut küsida
Septembri algus tõi kioskitesse kuiva seaduse
Kioskist enam õlut ei saa
Kioskiäri homsest napsuvaba
Eriti rumal seadus
Õllevaenulik valitsus
Alkoholi saab tänavalt osta keelust hoolimata
Õlut asendab hambaeliksiir
Alkoholitarbimist aitavad piirata kõrged hinnad ja raske kättesaadavus
Odekolonn peab jääma!
Riigikogu otsustab õllemüügi lubamise tänaval
Võimuliit tahab kioskitele õllemüügiõiguse tagasi anda
Kioskipidajad taunivad valikulist müügikeeldu
Võimuliit püüab kioskitesse alkoholimüüki tagasi tuua
Arstid on alkoholi putkamüügi vastu
Riigikogu üritab õlle kioskitesse tagasi tuua
Kioskiäri õitseb endiselt

Kaks ja pool kuud kehtinud alkoholimüügi keeld on jätnud ellu pea kõik Tallinna kioskid, mis ennustuste kiuste on suutnud end ka ilma õlle ja džinnijookideta ära majandada.

“Mingit massilist kioskiluukide kinnipanemist pole olnud,” ütles Tallinna linnavalitsuse kaubanduspoliitika teenistuse direktor Eero Kosk Eesti Päevalehele. “Luugid on sulgenud paar objekti, kuid põhjuseks võivad olla hoopis turvalisuse, müügiloa või töötajatega seotud probleemid.”

Tallinnas tegutseb praegu ligi 400 kioskit ehk sama palju kui augusti lõpupäevil, mil lahja alkohol oli tänavakaubanduses veel lubatud.

Kolmapäeval riigikogus lõpphääletusele pandava alkoholiseadusemuudatuste pooldajad põhjendavad õllemüügi taastamise vajadust sellega, et vastasel juhul väheneb oluliselt kioskite arv ning paljud inimesed jäävad töötuks.

“Mulle tundub, et 200 putkat on tähtsad. Need tähendavad 200 töökohta ja võib-olla isegi rohkem, kui nad on kauem avatud,” ütles eelnõu kaitsnud rahvaliitlane Janno Reiljan septembri lõpus. “Küsimus on selles, kas me lubame tegelda alkoholimüügiga väikeettevõtlusel või ainult suurtel ettevõtetel?”

Kose väitel kohanes kioskiäri uue korraga kiiresti. Septembri esimestel nädalatel tegid järelevalvetöötajad kõigile Tallinna tänavakioskitele ringi peale ja tuvastasid rikkumisi 20 korral. Veidi hilisema kontrolli ajal jäi neist vahele vaid kaks kioskit, millest ühte karistati alkoholi hoidmise eest 3000-kroonise ja teist kauplemise eest 5000-kroonise trahviga.

“Asi toimib. Mulle on ülimalt arusaamatu, kellele seda kannapööret vaja on. Pole näha ühtegi huvigruppi,” lisas Kosk.

Konjunktuuriinstituudi küsitlus näitab, et enamik inimesi taunib Eesti liiga liberaalset alkoholipoliitikat. 80 protsenti küsitletutest leidis, et kioskites ei tohiks alkoholi müüa.

Reformierakonna aseesimehe ja eelnõu ühe autori Meelis Atoneni sõnul on hämmastav, kui palju on see ettepanek kirgi tekitanud. “Jääb mulje, nagu oleks tegu kogu Eesti alkoholiprobleemide juurega. Justkui suudetakse ühe müügipiiranguga kõik alkoholismiprobleemid lahendada,” märkis Atonen. Tema väitel algatati eelnõu kevadel lootuses, et riigikogu jõuab selle juunis, enne alkoholiseaduse jõustumist vastu võtta.

Majandus- ja sotsiaalministeerium leiavad endiselt, et igasugune alkohol peab olema kioskitest kadunud. Juba juunis, kui valitsus andis kolme poliitiku algatatud eelnõule oma toetuse, jäid majandusminister Liina Tõnisson ja sotsiaalminister Siiri Oviir oma arvamusele. “Tänavakaubanduses ei peaks alkohoolsete jookide müük lubatud olema,” vahendas Tõnissoni nõunik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta. “Alkohol ei ole esmatarbekaup, mis peaks olema alati ja igal pool kättesaadav. Tänavakaubandus on olnud põhiline koht, kust 15-17-aastased noored alkohoolseid jooke hangivad.”

Sotsiaalministeeriumi hinnangul pole seaduse muutmine otstarbekas, ütles ministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo. “Kuni 50-aastaste meeste suremuses on esikohal viin. Ja mitte väikest rolli siin ei mängi
alkoholi laialdane kättesaadavus,” lausus ta.

(BNS / Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkohol kaob 1. septembrist tänavakaubandusest
Kioskist ei tasu õlut küsida
Septembri algus tõi kioskitesse kuiva seaduse
Kioskist enam õlut ei saa
Kioskiäri homsest napsuvaba
Eriti rumal seadus
Õllevaenulik valitsus
Alkoholi saab tänavalt osta keelust hoolimata
Õlut asendab hambaeliksiir
Alkoholitarbimist aitavad piirata kõrged hinnad ja raske kättesaadavus
Odekolonn peab jääma!
Riigikogu otsustab õllemüügi lubamise tänaval
Võimuliit tahab kioskitele õllemüügiõiguse tagasi anda
Kioskipidajad taunivad valikulist müügikeeldu
Võimuliit püüab kioskitesse alkoholimüüki tagasi tuua
Arstid on alkoholi putkamüügi vastu
Riigikogu üritab õlle kioskitesse tagasi tuua

Septembrist tänavakioskitest kõrvaldatud lahja alkohol võib sinna jõuludeks tagasi jõuda, kui parlament täna nii otsustab. Arstide Liidu esimees Andres Lehtmets aga taunib seda mõtet, tema ei taha, et vägijoogid iga nurga peal müügil oleksid. Septembri lõpus jäi eelnõu, mis õlle, siidri ja long dringi kioskitesse tagasi tooks, vaid kahe enamhäälega parlamendi menetlusse. Vähem kui aasta eest vastu võetud seaduse uuesti ümbertegemist pooldas siis enamik Reformi- ja Keskerakonna ning Rahvaliidu saadikutest.

Septembrist tänavakaubandusest kadunud õlu, siider ja muud lahjad alkohoolsed joogid on kioskipidajate kinnitusel nende tulu tublisti vähendanud. Ööpäev läbi lahtiolevate kioskiteketi Tsenter omaniku Lev Mersoni kinnitusel on kuukäive vähenenud umbes miljoni krooni võrra. Ketis on 32 kioskit. “Siiani pole vaja olnud ühtki kioskit sulgeda, kuid lahja alkoholi letilt kadumise mõju on olnud märkimisväärne,” ohkab ta. Merson lisab, et õllemüügikeelu järel on halvemini minema hakanud ka shokolaad, sigaretid ja kartulikrõpsud. “Paljud inimesed, kes meilt ühe või kaks õlut ostsid, võtsid ju lapsele õhtuks ka kommi või
küpsist.”

SL Õhtulehe andmeil olid kioskites lahja alkoholi müümise keelu taga viinatootjad, kelle meelest õlle lihtne kättesaadavus vähendab kangete jookide läbimüüki.

Poska bussipeatuses asuva Linnakioski müüja Tatjana sõnul on tal septembrist palk omajagu vähenenud. “Ma ei saa aru, mida selle muudatusega taotleti. Üle tee bensiinijaamast saab inimene selle siidri ikka kätte. Õhtuti sõidab siia auto noorte nolkidega ja nad küsivad mult viina kõrvale mahla,” toob naine näite vägijookide endisest üliheast kättesaadavusest. Samas on Tatjana nõus, et õlle ja siidri putkades müümise keeld teeb alkoholi ostmise siiski keerulisemaks: “Ebamugavamaks. Kuid kätte saavad nad seda igal juhul ja kõikjalt.”

Arstide Liidu esimees Andres Lehtmets ei pea end nii naiivseks, et loodaks tänu lahjade alkohoolsete jookide müügi piirangule joomise vähenemist. “Aga suund on siiski sinnapoole, et alkoholi kättesaadavus vähemalt teatud inimgruppidele oleks kontrolli all. Sageli hangitakse jooke impulsiivselt ja kui õlle ostmiseks tuleb rohkem vaeva näha, siis mõnel juhul jääb see ka ostmata,” loodab tohter. Arstide Liidu väitel on Eestis jõutud juba niikaugele, et alkoholist tingitud vigastussurmad ja mürgitused on kuni 50aastaste meeste ja kuni 40aastaste naiste surmapõhjuste seas esikohal. Samuti on õllemüügiõiguse taastamise vastu protestinud lastekaitse- ja naisorganisatsioonid, kelle sõnul hangivad lapsed vägijooke peamiselt just kioskitest.

Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis riigikogu heakskiidu korral jõuludeks lahja alkoholi kioskitesse tagasi tooks, algatasid Meelis Atonen, Vahur Glaase ja Jevgeni Tomberg. Eelnõu seletuskirjas põhjendavad nad seaduse muutmise vajadust praeguse korra mõttetusega. “Piiratakse tootegruppi, mis tegelikult pole alkoholi tarbimise seisukohast probleemitekitaja, ja suurendatakse kangete jookide osatähtsust. Riik on hakanud alkoholi tarbimist piirama valest otsast, soodustades salaalkoholi levikut,” põhjendavad nad.

Atonen saab kurjaks, kui küsida, miks riigikogu oma seisukohti nii tihti muuta tahab. “Riigikogu on seadusandlik organ ning võtab seadusi vastu nii, nagu ise usub! See eelnõu anti menetlusse juba kevadel,” ütleb ta. “Eestis on nii lahja kui ka kange alkohol niikuinii ööpäev läbi kättesaadav,” ei pea Atonen alkoholimüügi osalist piiramist mõttekaks. “Poolteist kuud tagasi nägin Berliinis, kuidas metrooputkas poole üheteistkümne ajal õhtul müüdi nii kanget kui ka lahjat õlut,” lisab ta. Ta toonitab, et tegelikult peaksid alkoholimüüki reguleerima kohalikud omavalitsused. “Mõnel pool võib-olla polegi korralikku poodi ja kui me putkast õlle välja toome, polegi külamehel kuskilt seda osta.”

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkohol kaob 1. septembrist tänavakaubandusest
Kioskist ei tasu õlut küsida
Septembri algus tõi kioskitesse kuiva seaduse
Kioskist enam õlut ei saa
Kioskiäri homsest napsuvaba
Eriti rumal seadus
Õllevaenulik valitsus
Alkoholi saab tänavalt osta keelust hoolimata
Õlut asendab hambaeliksiir
Alkoholitarbimist aitavad piirata kõrged hinnad ja raske kättesaadavus
Odekolonn peab jääma!
Riigikogu otsustab õllemüügi lubamise tänaval
Võimuliit tahab kioskitele õllemüügiõiguse tagasi anda
Kioskipidajad taunivad valikulist müügikeeldu
Võimuliit püüab kioskitesse alkoholimüüki tagasi tuua
Arstid on alkoholi putkamüügi vastu

* Veini joomine vähendab riski haigestuda Alzheimeri tõppe ja teistesse dementsuse vormidesse, samal ajal kui regulaarne õlle tarbimine seda tõenäosust suurendab, selgus Taanis läbi viidud uurimuse tulemustest. (ETA)

EBG'l on mõnede varem avaldatud uudiste/artiklite põhjal julgust väita, et ka õlu lausa mürk ei ole:
Õlu võib vähendada südamehaiguste riski
Õlu on maksale hea
Jooge õlut, siis seksite rohkem
Õlu on siiski tervislik, ütlevad asjatundjad
Mõõdukas napsutamine võib kaitsta dementsuse eest
Õlletootjad kiidavad humalamärja kasulikkust
Õllesõbrad on paremad armastajad
Õlu - tõeline tervisejook
Õlu ja vein on tervisele kasulikud
A beer a day may keep the doctor away
  - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 
* Eesti õlleturg kasvas BBH hinnangul aasta esimese 9 kuuga 4%

* Baltic Beverages Holding (BBH) ostab õlletehase Kasahstanis ning investeerib 700 miljonit Eesti krooni tehase laiendamisse.

* Carlsbergi-Heinekeni kartellilepe ei leidnud kinnitust. Euroopa Komisjon lõpetas Taani Carlsbergi ja Hollandi Heinekeni väidetava kartellikoostöö uurimise.

(Äripäev)

Arstide Liit teatas avalikus pöördumises riigikogu poole vastuseisust alkoholi kioskitesse taaslubava eelnõu suhtes ja nõudis selle menetlemise peatamist.

“Eesti Arstide Liit peab vajalikuks peatada seaduseelnõu menetlemine, millega tahetakse taas lubada alkohoolsete jookide müüki tänavakaubanduses,” seisab liidu presidendi Andres Lehtmetsa allkirjaga pöördumises.

Arstid põhjendavad oma vastuseisu tõsiasjaga, et alkoholi kättesaadavuse ja selle tarbimise vahel on ühiskonnas vastastikune seos ning alkohoolsete jookide tarbimislevimus on Eestis seni pidevalt kasvanud.

“Alkohol tekitab korvamatut kahju rahvastiku tervisele, elukvaliteedile ja selle läbi paratamatult ka riigi majandusele,” lisas Arstide Liit.

Arstide hinnangul oleme jõudnud olukorda, kus alkoholist tingitud vigastussurmad ja mürgistused on kuni 50-aastaste meeste ja kuni 40-aastaste naiste surmapõhjustest esikohal.

“Üliliberaalne alkoholipoliitika ei vasta Eesti ühiskonna ootustele,” lisasid arstid. “Selle tõestuseks on Eesti Konjunktuuriinstituudi möödunud aastal läbi viidud elanikkonna küsitlusuuring, kus 80-protsenti vastanutest soovis tänavakaubanduses alkohoolsete jookide müügi lõpetamist.”

Arstide Liidu hinnangul kahjustab alkoholi tänavamüügi taastamine Eesti riigi mainet rahvusvahelise üldsuse silmis, kes on avaldanud tunnustust piiranguid kehtestavatele sätetele meie uues alkoholiseaduses.

Riigikogu menetluses on eelnõu, mis lubab kioskitesse tagasi sealt 1. septembri kadunud lahja õlle, siidri ja longerojoogid. Eelnõu algatasid reformierakondlane Meelis Atonen, rahvaliitlane Vahur Glaase ja vene poliitik Jevgeni Tomberg.

(BNS)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkohol kaob 1. septembrist tänavakaubandusest
Kioskist ei tasu õlut küsida
Septembri algus tõi kioskitesse kuiva seaduse
Kioskist enam õlut ei saa
Kioskiäri homsest napsuvaba
Eriti rumal seadus
Õllevaenulik valitsus
Alkoholi saab tänavalt osta keelust hoolimata
Õlut asendab hambaeliksiir
Alkoholitarbimist aitavad piirata kõrged hinnad ja raske kättesaadavus
Odekolonn peab jääma!
Riigikogu otsustab õllemüügi lubamise tänaval
Võimuliit tahab kioskitele õllemüügiõiguse tagasi anda
Kioskipidajad taunivad valikulist müügikeeldu
Võimuliit püüab kioskitesse alkoholimüüki tagasi tuua

“Selle riide all on kuulsad tema ja temake,” osutas kunstnik Aapo Pukk kunagisse kurikuulsasse Hiiu õllekasse rajatud noobli Hiiu Õlletoa avamisel valge linaga kaetud seinale. Lina alt tuli mõne hetke pärast nähtavale kaks maali – ühel Valdur, teisel Maie Põld.

Raadiosaateist ja teleseriaalist tuntud vanad, aga kobedad ilmusid aplausi ja vaimustuskisa saatel publiku ette. “Minu sooviks oli, et Maie paistaks sellel pildil kuuskümmend aastat noorem,” rääkis Valdur (Madis Milling). Maie (Henrik Normann) ei jätnud vastu sähvamata, et äsja valis Wismari haigla tema abikaasa alkoholi kahjulikkusest jutustava raamatu esikaanele.

Kunstniku abiga eemaldati maale varjav valge lina. Silme ees hakkasid sillerdama värvid - eelkõige taustaks kasutatud lilleline kangas, siis Maie seljas helklev kulla- ja hõbedakarva kampsun, taamal punane ratsuritäht. Ning Valduri sinine pluus, heledad vuntsid ja Eesti lipu värvides väike maakera.

Aapo Pukk lubas, et lähemal ajal täienevad õlletoa seinad veelgi. Kõrvuti Maie ja Valdur Põlluga hakkavad seal toretsema teistegi kuulsate nõmmekate - Lennart Meri, Voldemar Panso ja von Glehni portreed.

(SL Õhtuleht)

Riigikogu homsest otsusest sõltub, kas tänavakaubandus Eestis jääb alkoholivabaks või taastub 1. septembri eelne olukord, kus kioskites kaubeldi lahja õlle, siidri ja longerojookidega. Kui parlamendi enamus peaks kolme poliitiku algatatud alkoholiseaduse muudatused lõpphääletusel heaks kiitma, on õlu juba enne jõule putkades tagasi.

Septembri lõpus jäi eelnõu vaid kahe enamhäälega menetlusse. Vähem kui aasta eest vastu võetud seaduse ringitegemist pooldas siis enamik Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikutest. Mõõdukate ja Isamaaliidu poliitikud toetavad aga senisest rangemat alkoholipoliitikat.

 “Seisame veelahkmel – kas minna alkoholipoliitika karmistamise suunas või langeda tagasi üliliberaalsuse pohmelusse,” ütles siis Isamaaliidu juhtpoliitik Tunne Kelam. “Kas meil on mure Eesti rahva tervise või paarisaja putkaomaniku ellujäämise pärast? Minul on mulje, et see ellujäämine toimub palju suurema arvu surmaohvrite kulul.”

Mõõdukate fraktsiooni esimehe Marju Lauristini väitel soodustab kaksikliit õiguslikku nihilismi, kui ta tõttab mingi huvi-grupi surve all õgvendama hiljuti jõustunud seadust.

“See pole õigusriigile kohane, kui äsja jõustunud normid tagurpidi keeratakse,” on öelnud Tallinna linnavalitsuse kaubanduspoliitika teenistuse direktor Eero Kosk, lisades, et on kodanikuna kahe käega müügikeelu poolt.

Õllemüügiõiguse taastamise vastu on protesti avaldanud nais- ja lastekaitseorganisatsioonid, kelle sõnul on kioskid peamine koht, kust lapsed alkoholi hangivad.

Reformierakonna poliitikute sõnul peavad alkoholi puudutavad keelud ja käsud jääma omavalitsuste pädevusse. Seadused lubavad omavalitsustel oma müügipiiranguid kehtestada. Agaralt on seda võimalust kasutanud Haapsalu.

Eelnõu, mis lubaks kioskites taas lahja alkoholiga kaubelda, algatasid reformierakondlane Meelis Atonen, rahvaliitlane Vahur Glaase ja vene poliitik Jevgeni Tomberg.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkohol kaob 1. septembrist tänavakaubandusest
Kioskist ei tasu õlut küsida
Septembri algus tõi kioskitesse kuiva seaduse
Kioskist enam õlut ei saa
Kioskiäri homsest napsuvaba
Eriti rumal seadus
Õllevaenulik valitsus
Alkoholi saab tänavalt osta keelust hoolimata
Õlut asendab hambaeliksiir
Alkoholitarbimist aitavad piirata kõrged hinnad ja raske kättesaadavus
Odekolonn peab jääma!
Riigikogu otsustab õllemüügi lubamise tänaval
Võimuliit tahab kioskitele õllemüügiõiguse tagasi anda
Kioskipidajad taunivad valikulist müügikeeldu

Eesti vanima õlletehasena alustab Saku Õlletehas muuseumi rajamist vanasse pruulikotta Sakus ja kuulutab välja eksponaatide kogumise võistluse, mis kestab jaanipäevani. Muuseum on kavas avada külastajatele järgmisel aastal.

“Muuseum hakkab koondama õllega ja õlletootmisega seonduvaid esemeid ning informatsiooni,“ rääkis Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ning lisas, et avatavas muuseumis hakatakse läbi viima õllede koolitusi, degusteerimisi ning Eesti õllekultuuri edendavaid üritusi. “Eesti vanima õlletööstusena ning esimese kodumaise premium õllemargi Saku Originaal turule toojana on Saku Õlletehasel olnud suur roll kodumaise õllekultuuri arendamisel, oleme toonud turule uuenduslikke õlletooteid ning arendanud kodumaist õllekultuuri ja turgu läbi aastate,” lisas Remmel.

Rajatavas muuseumis on Saku Õlletehasel kavas eksponeerida aastate jooksul kogutud õllevalmistamisega seotud vanavara, sealhulgas seadmed, pakendid ja etiketid. Eesmärgiks on anda ülevaade Eesti ja Saku Õlletehase sajandite pikkusest õlletraditsioonist, õlletootmise ajaloost ja tehnoloogilisest arengust. Peale ajaloolise materjali on muuseumis tulevikus võimalik tutvuda õllevalmistamise tänapäeva ja trendidega nii meil kui mujal maailmas.

Saku Õlletehas ootab kõikvõimalikke õlletegemisega seotud vanavara nii kaugemast kui ka lähemast minevikust. Üksikisikutel ja organisatsioonidel, kes soovivad aidata kaasa õlletegemisega seotud infomaterjali ja eksponaatide kogumisele, palutakse saata või tuua esemed Saku Õlletehasesse.

Kõigile eksponaatide tehasesse saatjatele-toojatele annab õlletehas omalt poolt tänutäheks kingituse. Samuti pannakse muuseumisse iga eksponaadi juurde selle eseme säilitanud ja tehasesse toonud inimese või organisatsiooni nimi. Huvitavamate eksponaatide toojatele antakse võistluse lõppedes auhinnad. Eksponaate saab saata või tuua tööpäevadel Saku Õlletehasesse, mis asub Sakus, Tallinna mnt 2. Lisainformatsiooni saab üldtelefonil 6 508 400, kus ollakse valmis leidma parim lahendus eksponaadi kohaletoimetamiseks.

Esemete kogumise lihtsamaks muutmiseks on õlletehasel kavas hakata järgmisel aastal tegema ringsõite maakondades üle Eesti koos omapoolse õllekoolitustega.

Saku Õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni sõnul külastab Saku Õlletehast praegu ligemale viis-kuus nii välis- kui ka kodumaist turismigruppi nädalas. Huvi on veelgi suurem, kuid rohkem kui kaks ekskursiooni päevas hakkaks segama ettevõtte tootmistegevust. “Tulevikus avatav muuseum annab võimaluse suuremal hulgal ekskursioonigruppe vastu võtta ning Eesti õllekultuuri, tehnoloogiat ning toodangut laiemalt tutvustada,“ märkis Seimann lisades, et peamised huvilised on turismigrupid ning spetsialistid Lääne Euroopast, kuid samuti Ameerikast, Austraaliast ning Venemaalt

Õllemuuseum rajatakse 20. sajandi algul Saku jõe kaldale ehitatud ajaloolisesse pruulikotta, kus Saku Õlletehas valmistas õlut aastatel 1912–1992. Muuseum ning stiliseeritud pubi hakkavad asuma kolmekorruselises hoones, mille välisfassaad on tänaseks juba renoveeritud ja praegu on käimas siseviimistlustööd.

Saku Õlletehase alguseks loetakse 1820. aasta oktoobris Saku mõisniku krahv Karl Friedrich von Rehbinderi poolt rajatud õllepruulikoda. Tänasel päeval on Saku Õlletehas Eesti vanim õlletehas. Saku Õlletehase AS on Eesti õlleturu liider, omades üheksa kuu kokku seisuga 48% õlleturust.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Õlletehase minevik muuseumisse
Õlleajaloolased loovad oma muuseumi
Lätis hakatakse looma õllemuuseumi
Eesti Õlleajaloo Selts

Soome kaubareisile ei tasu eestlastel eriti minna, sest hinnad Helsingis on kaks kuni kolm korda kõrgemad kui Eestis, vahendab Postimees Online Äripäeva. Et üleminek kodumaistelt hindadelt Soome hinnatasemele eestlastele liiga karm ei tunduks, selle eest on juba laevafirmad hoolitsenud. Sest alla 50 krooni ei maksa kiirlaeva puhvetis ükski võileib.

Helsingisse jõudes võtab kõigepealt aega uute hinnasiltidega harjumine. Tavaliselt on suurelt kirjutatud hind eurodes ja väiksemalt vanades heades soome markades. Ehkki eestlase jaoks on praktiliselt ükskõik, kas korrutada sildile märgitud number 2,6 või 15,6ga – arvutada peab ikka oskama. Soomlased ise ajavad need kaks raha alailma segi ja mõne hinna kohta pärides annab eestlasel pärast tükk aega nuputada, et kas see oli nüüd fimmides või eurodes öeldud.

Kohalikud kaebavad, et pärast euro tulekut läksid kõik odavad asjad oluliselt kallimaks, ehkki poodnikud seda hästi tunnistada ei taha. Helsingi kesklinnas paikneva Forumi toidukaupluse juhataja Harri Forssell kinnitab, et hinnad eurole ülemineku tõttu ei tõusnud. Forssell kiidab, et eestlasi käib tema poes palju ning põhiliselt ostavad nad teed ja forelli. Kappame fotograafiga teeriiuli juurde, kuid midagi eriti odavat silma küll ei hakka. Karp Liptoni pakiteed maksab 2 eurot ehk 62 eesti krooni, mis pole just eriti odav. See-eest võib poolekilose kohvipaki, mille juures ilutseb silt first price, saada kätte ühe euro eest, mis teeb meie rahas 15,6 krooni. Forellifilee hinnaga 8,8 eurot ehk 137 krooni kilo, tundub kallivõitu. Igal juhul saab selle Helsingi sadamas paiknevalt kalaturult märksa odavamalt kätte.

Mis eestlase eriti pahviks lööb, on õlle hind. Hotelli lobibaaris maksis pool liitrit tumedat õlut 5,5 eurot, mis teeb meie rahas 85 krooni. Kodus vist küll selle raha eest õlut ei jooks.

Vaatame, ehk saab lähedalasuvast pubist odavamalt. Aga võta näpust, kann kohalikku ja üsna lahjat Lapin Kulta õlut maksab sealgi 4,2 eurot ehk 65 krooni. Poeletil oli sama 4,5 kraadine õlu saadaval hinnaga 1,77 kolmandikliitrine purk ehk siis ligi 28 krooni.

Enne mõnda Helsingi paljudest omanäolistest restoranidest sööma minekut tasuks kolm korda mõelda, sest alla 300 kroonist praadi on raske leida. Küll aga kiitlevad soomlased, et McDonalds alandas euro tulles oluliselt oma söökide hindu. Seega valib suur osa eestlastest hamburgeri.

(PM Online)

vaata lisaks:
Soomlased saavad rohkem õlut tuua
Soomlased ostavad välismaalt õlut
Soomlased tarbivad aastas 90 liitrit õlut
Soome peaks kiiresti õllemaksu alandama
Eesti ühinemine EL-iga valmistab Soome Alkole peavalu
Kuuendik alkoholi ostjaid tuleb välisriikidest
Turistid ostavad 7% alkoholist
Soome näeb Eestis kasvavat konkurenti

Jood õlleklaasi tühjaks ning peagi tuuakse lauda uus, sest kõrgtehnoloogiline klaas teatab baarmenile, et teda on vaja uuesti täita.

Jaapani elektroonikafirma leiutatud targa klaasi põhja all on raadiosaatja, mis edastab klaasi tühjenedes sõnumi lauaplaati paigaldatud vastuvõtjale, kirjutas teadusajakiri New Scientist. Klaas on varustatud mõõteriistaga, mis näitab, kui palju õlut on juba joodud. Kui klaas tühjaks saab, saabub arvutiga varustatud baariletile teade, et õlut on juurde vaja.

Targa klaasi esimese prototüübi valmistas USAs Massachusettsis töötav Mitsubishi elektroonikalabori rühm. Idee brittidele müümisega võib aga raskusi tulla, sest Suurbritannias on kombeks püsti tõusta ja baari uue õlle järele minna.

(Reuters / Bns / SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Klaas hakkab kisama, kui tühjaks saab
Robot pakub õlut
Teadus aitab kiiremini õlut kallata

Isegi kantsler Gerhard Schröderi kiindumus praevorstikestesse ei takista Berliini linnavõime koristamast Brandenburgi väravate eest viimast vorstiputkat.

Kunagise Ida- ja Lääne-Saksa piiril asuva vorstiputka tegevusluba kaotas neljapäeval kehtivuse ja linnavõimud ei nõustunud ägedatele protestidele vaatamata seda pikendama.

“Nad ütlevad, et minu vorstiputka ei sobi ajaloolisse ümbrusse,” kurtis Curt Bösenberg, kes on aastaid Brandenburgi väravate juures vorstikesi müünud. “See on naeruväärne. Vorstidel on Berliinis pikad traditsioonid.”

Viimastel aastatel on väljaku ümbruse majad restaureeritud ja neis tegutsevad kallid restoranid. Värav ise avati kuid väldanud restaureerimise järel oktoobri alguses.

“Sakslased vajavad oma praevorste. Isegi kantsler himustab sageli vorstikesi,” ütles pensionär Bernhard Teufel.

Schröder tunnistas hiljaaegu, et teab kõiki Berliini vorstiputkasid ja hüppab sageli õhtul töölt koju sõites limusiinist välja, et osta autos nosimiseks paar vorstikest.

(BNS)

Eesti on muuhulgas tuntud kui maa, kust saab odavat alkoholi. Eesti Konjunktuuriinstituudi värske uurimuse kohaselt ostavad välisturistid Eestist seda kaupa kuni 400 miljoni krooni eest aastas. Kõige suuremad alkoholi ostjad on Soome ühepäeva- ehk nn votkaturistid, kes viivad Eestist välja eelkõige viina, õlut ja likööri.

Praamiga Tallinnast Helsingisse sõites ei ole raske märgata, et õlut ja ka kangemat kraami viiakse Eestist välja seljatäite kaupa. Võib jääda petlik mulje, et teisel pool lahte asuvadki need kõige suuremad tripsutajad, kes oma ostudega kasvatavad Eesti alkoholitarbimise statistilisi näitajaid. Eesti Konjunktuurinstituudi arvutuste kohaselt moodustavad turistide alkoholiostud siiski vaid 15-17%, mis instituudi direktori Marje Josingu sõnul ei mõjuta siseturu tarbimist kuigi oluliselt. “See küll natuke vähendab Eesti siseturu tarbimise kogust, aga kokkuvõttes me ikkagi peame ütlema, et Eesti elanik tarbib alkoholi suhteliselt palju, ja see näitaja on viimase aasta jooksul kahjuks suurenenud. Nii et meil pole end siin millegagi lohutada.”

Josingu sõnul on tuleb enamik Eesti külastajaid põhjamaadest - Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist, kus alkoholi hind on kuni mitmeid kordi kõrgem.

Eesti alkoholi teeb soodsaks muuhulgas madalam aktsiis. Kui ühe liitri puhta alkoholi aktsiis Eestis on 9,3 eurot, siis Norras on see rohkem kui 85 eurot, Rootsis üle 57. ja Soomes üle 50. euro. Norras hiljuti aset leidnud metanoolimürgitused kõnelevad sellest, et riigi maksupoliitika võib anda tõsiseid tagasilööke ka heaoluriikides. Eesti poolt vaadates toob nende riikide maksupoliitika osa sealseid tarbijad oma kaupa siia soetama, mis Marje Josingu sõnul on Eestile majanduslikult igati kasulik: “Sisuliselt on see Eesti eskport. Kuna ostetakse enamasti Eestit tooteid nii õlle kui ka viina osas, siis on see majanduslikult kasulik nii Eesti tootjatele kui ka Eesti kaupmehele.”

Eesti õlle kõrval on suur osakaal siiski ka Soome õllel. Tegemist on tuntud nähtusega, kus külalised Soomest viivad koju tagasi omaenda õlut ja ka soome viina, sest tänu Soome-poolsele eksporditoetusele ja madalale aktsiisile on need kaubad Eestis oluliselt odavamad.

Kõige suuremad alkoholi ostjad on soome ühepäevaturistid, keda on nimetatud ka nn votkaturistideks. Konjunktuuriinstituudi vanemteaduri Liina Ernitsa sõnul kõnelevad arvud siin selget keelt: "2001. aastal käis Eestis 1,8 miljonit soomlast, mis on peaaegu kaks kolmandikku Eestit külastanud välisturistidest. Suurem osa neist on nn ühepäevaturistid, keda käis Eestis umbes üks miljon.”

Lisaks eelnevale on meie põhjanaabrid ka maiasmokad. Liina Ernitsa sõnul on üks nende vaieldamatuid faforiite eesti metsamaasika liköör. Sama populaarne on ka Vana Tallinn. Eesti tuntud kaubamärkidest ostetakse näiteks ka Kännu Kukke, kuid seda juba üle kümne korra vähem kui kahte eelmist marki. Nn eksootilist alkoholi ostavad eelkõige rootslased, kuid ka kaugemate riikide kodanikud.

(Vaba Euroopa / Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Turistid ostavad 7% alkoholist
Soomlased saavad rohkem õlut tuua
Soomlased ostavad välismaalt õlut
Soomlased tarbivad aastas 90 liitrit õlut
Soome peaks kiiresti õllemaksu alandama
Eesti ühinemine EL-iga valmistab Soome Alkole peavalu

1. septembril jõustunud uue alkoholiseaduse järgi on alkohoolsete jookide jaemüük tänavakaubanduses keelatud. Vältimaks “kavaldajaid”, on müügikohas keelatud alkoholi ka hoida ja ladustada. Seadus ei jõudnud toimida aga veel kolme nädalatki, kui riigikogus algatati alkoholiseaduse muutmise eelnõu, mis lubaks lahja alkoholi taas tänavakaubandusse.

Olles alkoholitööstuses töötanud üle 10 aasta, julgen Viina Liidu esindajana tuletada poliitikutele meelde: lapsikus ja alkohol ei sobi kokku. Aga just lapsikuna säärane käitumine mulle tundub.

2001. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudis tehtud uurimuse järgi tarbib Eesti täiskasvanud elanikest suuremal või vähemal määral alkohoolseid jooke 84% ning 16% ei pruugi neid üldse. Alkoholitarbijaid on enam noorte, meeste ning suuremate linnade elanike seas.

Statistika järgi alkoholipruukimine kasvab. Kahjuks ei tea ega saa aru, kust võetakse arvud, kuna siiani pole Eestis isegi ametlikku statistikat alkoholi tootmise, müümise ega tarbimise kohta. Samuti ei teata, kui suure osa Eestis müüdavast alkoholist viivad välja turistid. Alles sellel aastal hakati Viina Liidu ettepanekul koguma ametlikke andmeid, siiamaani võisime vaid arvudega spekuleerida.

Miks pole salaõlleäri?

Alkoholi aktsiis ja käibemaks moodustavad riigieelarve tuludest olulise osa. Salaviin moodustab Eesti valge viina turust julgelt 25%. Riigikassast läheb igal aastal sellega raha kõrvale sadu miljoneid kroone. Ja seda ajal, kui tuleva aasta riigieelarves on avalikult konstateeritud puudujääki!

Muidugi ei saa riigi tulude suurendamine alkoholi arvelt olla eesmärk omaette, kuid täiesti lubamatu ja vastutustundetu on lasta vabalt tegutseda salaviinaärikatel, suunates nii allmaailma käsutusse hiigelsummasid. Vajadus salaviina järele on aga nii suur, et isegi Pärnumaal lahvatanud mürgiviinakatastroof ei suutnud inimesi salaviinast loobuma sundida. Seega on suur ka ahvatlus salaviina müüa, sest kui on nõudmist, peab olema ka pakkumist.

Iga piirituses sisalduv alkoholiprotsent on maksustatud 2,6 - 3 korda suurema määraga kui õlles või marjaveinis sisalduv alkoholiprotsent. Kange alkoholi tootjad on näiteks õlle- ja veinitootjatega kõrvutades pandud ebavõrdsesse olukorda. Siit tulebki lihtne tõsiasi, miks pole meil näiteks salaõlle ja salaveini tootjaid ja just salaviinamüüjate käes liiguvad suured summad. Sest just kange alkoholi salaäris on maksudest kõrvalehiilimisega võimalik teenida kõige rohkem.

Kuidas tegelikult nimetada 9-12%st kääritatud jooki, mida praegu kauplustes Tosina, Sortsi või Saaremaa X-i nime all müüakse, alla 10 krooni pudel - kangeks või lahjaks? Poliitikutel tuleb endalt küsida: mida me tahame ja keda me petame?

Õlle madalam aktsiisiprotsent toidab küll samuti riigikassat, kuid õlletootjal on oma kauba hinna madalamal hoidmiseks riigilt saadud eelis. Ja selle eelisega on välistatud “must” konkurents salatootjate näol. Kange alkoholi tootjad teavad ju, et mida madalam on kaupluses viina hind, seda rohkem ostetakse ametlikes vabrikutes toodetud viina ja seda suurem on riigieelarvesse laekuv summa aktsiisimaksu näol.

Miks juuakse?

Alkoholi tarbimine Eestis suureneb. Kahjuks kehtib see ka naiste ja eriti noorte kohta. Arusaamad põhjustest, miks alkoholi pruugitakse, lähevad eri ametkondadel ja inimestel lahku. Kes leiab, et alkoholi reklaamitakse liiga palju, kes jälle, et alkohol on liiga kergesti kättesaadav. Eriti arusaamatuks jääb arvamus, et alkoholi juuakse seetõttu, et tootjad seda toodavad!

Ülimalt naiivne oleks arvata, et kui poleks tootjaid, ei oleks joojaid. Toodetakse ikka seda, mille järele on nõudlust. Tänases Eestis on joojad olemas, tahame seda endale tunnistada või mitte.

Riiklik alkoholipoliitika peaks hõlmama ka ennetuslikku tegevust alkoholi tarbimise vähendamiseks. Koostööd tuleks teha tolli-, politsei-, tarbijakaitse-, meditsiini-, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatega. Nähtavasti ei aita vaid alkoholimüügi piiramisest ega aktsiiside kergitamisest. See viib väga kiiresti salaalkoholi tarbimise kasvuni.

Õigem oleks alustada süsteemi loomisega, mis tagaks riigieelarvesse aktsiisisummade laekumise. Need tuleks aga suunata uute töökohtade loomisele, tervisespordi ja huvialaringide tegevuse toetamisele, milles osalemine praegu paljudele inimestele lihtsalt raha vähesuse tõttu üle jõu käib.

Elanikud ei poolda liberaalset alkoholipoliitikat. Just sajad väikesed müügikohad on magusaks väljundiks salaviinamüüjatele ja seda eelkõige kontrolli puudumise pärast.

Seetõttu oleks lahja alkoholi tänavamüüki taaslubamine tänases Eestis küll kurjast. Seaduse järgi ei ole lubatud alkoholi tänaval ka pruukida, miks seda siis tänaval müüma peaks. Alkoholiseaduses on palju tõsisemaid punkte, mis muutmist vajaksid! Poliitikud ei tohiks endale lubada mõne huvigrupi survel pidevat meelemuutust, kuigi õlletehas pidi meelelahutus-, mitte tootmisettevõte olema. Kaua me ennast ja teisi petame?

*Mullu ostis iga eestlane keskmiselt 8,1 liitrit viina ja likööri, 6,5 liitrit veini, 63,6 liitrit õlut ja 8,7 liitrit muid jooke.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Alkoholitarbimist aitavad piirata kõrged hinnad ja raske kättesaadavus
Võimuliit tahab kioskitele õllemüügiõiguse tagasi anda

Saku Õlletehas tähistas 182. sünnipäeva kaheksandat aastat järjest meeleoluka õllefestivaliga 25-26 oktoobril Eesti Näituste Messikeskuses, mida külastas üle 10 000 inimese, mis omakorda tegi üritusest Eesti Messikeskuse suurima tänavu aastal toimunud meelelahutusürituse.

Üritusel oli võimalik osaleda õlletestides ja -mängudes ning tantsida ja kaasa laulda koos tuntud Eesti muusikutega. Kahe päeva jooksul jõid külalised ligemale 13 000 liitrit erinevaid jooke, peamiselt õlut, mis moodustas päeva kohta kaks korda enam, kui eelmisel aastal. Populaarseimaks õllemargiks oli Saku Originaal ja Rock, millele järgnes pirnisiider. Õlledest proovisid inimesed palju paarisaja aasta vanuse retsepti järgi valmistatud õlut Saku Hele ning samuti oli populaarne uue maitsega, passioni-aprikoosi Vichy Classique mineraalvesi.

Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul korraldatati tänavu aastal õllefestival uues kohas, et mahutada rohkem külalisi. “Meie sünnipäevapidu lihtsalt ei mahtunud enam tuhat inimest mahutavasse Vabaduse platsi telki ära ning viimastel aastatel pidid paljud huvilised ligemale tund aega pikas järjekorras seisma enne, kui peole said. Seepärast otsustasime seekord valida suurema peopaiga, mis oleks samas ka õllefestivali korraldamiseks igati sobilik ja linnarahvale harjumuspärane.“ lausus Remmel ning lisas, et hoolimata tunduvalt suuremast peoruumist oli reede õhtul siiski järjekord ukse taga.

Kahe päeva jooksul astusid Saku sünnipäevaüritusel üles paljud Eesti tuntud ansamblid ja solistid. Oma uuemaid ja vanemaid palu esitasid Ivo Linna, Karavan, Meie Mees, Smilers, La\'Ment, puhkpilliorkester Bierbauchen Brassband, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Antti Kammiste, Apelsin ja Kala. Esinejatest kogus kõige enam kuulajaid ja kaasaelajaid Apelsin, Meie Mees ning Smilers ja La`Ment.

“Iga-aastaste sünnipäevaüritustega tahame kõiki õllesõpru tänada ja nendega üheskoos pidutseda,” lausus Remmel ning lisas, et Eesti vanima õlletehasena on Saku Õlletehase jaoks läbi aegade oluline olnud arendada kodumaiseid õlletooteid ning õllekultuuri ja -traditsiooni.

Külastajate turvalise transpordi eest hoolitsesid kesklinnast igal pooltunnil peopaika sõitvad tasuta bussid. Esmakordselt toimus üritus kahel päeval ning väljaspool südalinna.

Saku Õlletehas on Eesti- ja Liivimaa vanim õlletehas, mis asutati 1820. aastal Saku mõisniku krahv Karl Friedrich von Rehbinderi poolt. Eesti Õlletootjate Liidu andmetel on Saku Õlletehas Eesti õlleturu liider, omades aastas kokku 48,5 % turust.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Pirital algab sügisene õllefestival
Vabaduse väljakul voolavad taas õllejoad
Õllefirma hüvitab Tallinnale parkimistulu
Saku Õlletehas saab 180
Saku valmistub suureks õllepeoks
Festivali 2001 sai vaadata internetis

Venemaa Riigiduuma arutab täna taas seadust, mis piirab õlle reklaamimist. Esimesel lugemisel juba heakskiidu saanud eelnõu kohaselt ei tohi õlut reklaamida ei inimesed ega loomad ning raadio- ja tele-eetris ei tohi õllereklaami lasta terve õhtupooliku.

Arstide sõnul on karmid meetmed vajalikud, sest õllealkoholism hakkab Venemaal võtma üha ohtlikumaid mõõtmeid.

Kuigi õllereklaami seadus on Vene parlamendis vastuvõtmisega juba poole peal, peab duuma tervishoiu- ja spordikomisjoni juhataja Nikolai Gerassimenko selle jõustumist veel üsna kahtlaseks. Tema sõnul käib tervisekaitsjate ja õlletehaste lobby-meeste vahel väga terav vaidlus ja pole veel selge, kes lõplikult peale jääb.

Õlletootjatel aga on, mida kaotada. Nimelt keelab seaduseelnõu õllereklaami televisioonis kõige magusamal eetriajal ja kui õlut ei tohi tõesti reklaamida inimeste ja loomade kaasabil ega rääkida sõnakestki selle kasulikest omadustest, jäävad õlletehaste võimalused inimesi oma toodangut ostma meelitada üpriski ahtateks.

Praegu on õlu Venemaal aga kõige enam reklaamitav kaup. Kuid tervishoiutöötajad on nördinud, et õlletootjad ei reklaami mitte niivõrd oma konkreetseid marke, vaid juba eluviisi, mille keskmesse kuulub õllejoomine. Õlut näidatakse süütu janukustutajana, mainimata sõnagagi alkoholi ohtlikkust.

Tervishoiuministeeriumi narkoloogiakeskuse osakonnajuhataja Vladimir Nuzhnõi sõnul avaldavad reklaamid mõju just neile inimestele, kes muidu üldse alkoholi ei tarbiks – naistele, noortele ja isegi lastele: “Kõige negatiivsem õllejoomise tagajärg meie rahva jaoks on see, et põhilised õlle tarbijad on meie riigis lapsed ja noored. Noorte seas puudub ettekujutus õllest kui alkohoolsest joogist.”

Õlle propageerimist on Venemaal tihti õigustatud väidetega, et õlut pruukides jätavad inimesed kangema kraami joomata, kuid asjatundjate kinnitusel pole see kaugeltki nii. Viimase kolme aastaga ligi seitsmekordseks kasvanud õlle tarbimine ei ole tulnud viina arvelt, räägib duumasaadik Nikolai Gerassimenko: “Räägitakse, et õlu vähendab kange alkoholi tarbimist, kuid see ei ole nii. Mullu kasvas meil alkoholi tootmine ja kasvas ka õlle tarbimine. Meie tarbimise struktuur on jätkuvalt selline, et 75 protsendi ulatuses juuakse kangeid jooke ning 25 protsendi ulatuses õlut ja veini. Vaatamata reklaamile ei toimu muutusi lahjade jookide kasuks.”

See-eest on aga viinajoodikute kõrval Venemaal tekkimas ka tõsised õllesõltlased. Moskva psühhiaatriainstituudi teaduri Aleksandr Magalifi sõnul vajab üha rohkem inimesi mitte enam viina-, vaid juba õlleravi: “Aasta jooksul alkoholismiga ravile tulnud inimestest on juba 20 protsenti õllejoojad. Ning need on juba inimesed, kes teadvustasid end alkohoolikutena ja tulid ravile.”

Kõige rohkem juuakse Venemaal õlut Jakuutias ning seda seletatakse põhjusega, et jakuutidel on põhjarahvastele omane madal alkoholitaluvus ja viina nad ei kannata. Õllepudel on Jakuutia linnades jalutajatel see-eest käes lausa igal kolmandal. Ning ega Moskvaski lugu parem pole, sest Venemaal on kombeks tänaval pudelist õlut juua.

Duumasaadik Gerassimenko arvates on sellised kombed aga lihtsalt kohutavad: “Meil on lihtsalt metsik riik. Meie peale on ju hirmus vaadata, kui noored kõnnivad niimoodi, Kaukaasia sonimütsid peas, ja joovad käigu pealt õlut. Üheski teises riigis pole midagi sellist nagu Venemaal. Isegi mitte Aafrikas.”

Õllereklaami piiramise pooldajad ütlevad, et nad ei taha mitte Gorbatshovi moodi kuiva seadust kehtestada, vaid madalat joomiskultuuri tõsta ning teadvustada sealjuures inimestele, et õlu on ka alkohol.

(Vaba Euroopa / Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Venelased eelistavad õllerüüpamist viinale
Viiendik venelastest on täiskarsklased
Õllereklaami piiramine viinatootjatele kasulik
Venemaal napib humalaid ja linnaseid
Venemaa õlletoodang ulatub 540 miljoni dekaliitrini
Venemaal kogub tuure õllesõda
Ametiühingu liikmetele õllevaht tasuta
Õlletootmise kasvutempo Venemaal alaneb
Vene ajateenijad peitsid varastatud õlle tanki
Venemaa veab viina sisse ja õlut välja
Moskvas algas suur õllepidu
Õllepeol kallati kõrist alla miljon liitrit
Vene toiduainetööstus ja masinaehitus tõstavad pead

Peterburi õlletootja Baltika kavatseb tuua turule kosherõlu. [?“kosher” on heebreakeelne sõna, mis tähendab, et õlu, toit jms. on valmistatud järgides Moosese (juudi) religiooni põhimõtteid. Näit. peab odrapõld (kust saadakse õllelinnased) olema  igal 7ndal aastal puhanud, ei ole pühapäeviti tööd tehtud (ka õlle pruulimisel) jne. - EBG]

Kompanii pressiteate kohaselt oli see küsimus arutlusel teisipäeval, kui ettevõtet külastas Venemaa ülemrabi Berl Lazar.

Baltika juht Taimuraz Bollojev arutas juudiusuliste juhtidega kosherõlle tootmise perspektiive ning juba olemasolevatele õllesortidele kosher-sertifikaadi andmise võimalusi.

Baltika on 1999. aastast saadik eksportinud õlut kõikidesse SRÜ riikidesse ning ka kaugemale välismaale, sealhulgas Iisraeli.

AS Baltika on Venemaa üks juhtivaid õlletootjaid, kompaniile kuuluvad tehased Peterburis, Tuulas ja Doni-äärses Rostovis.

(BNS)

vaata lisaks:
http://www.parnu.ee/Raulpage/judaism.html
http://www.kashrus.org/kosher/kosher_beer.html
http://www.kosherquest.org/html/Is_Something_Kosher_Brewing.htm
http://tolsun.oulu.fi/kbs-bin/directbeer?Nr=1614

End hulluks pidav inglanna Ann Leatherdale, kes peab Staffordshire’is kõrtsi, ennustab jalgpallitulemusi õllevahu pealt.

Leatherdale on tänu hobile võitnud juba 500 naela. Viimase ennustusega Leatherdale aga märki ei tabanud: tema sõnul pidanuks esimese divisjoni klubi Wolves alistama laupäevases mängus Grimsby 2:1, kuid lõppes mäng hoopis 4:1.

(Ananova / SL Õhtuleht)

AS Nigula Õlu on oma aktsiisilaomajanduses mõne kuuga imet teinud ning selle täiesti korda seadnud, märkis neljapäeval tolliamet.

Toll peatas õlletehase aktsiisilao tegevuse 23. augustil põhjusel, et seal ei olnud kehtestatud toodangu laoarvestuse ja arvelevõtmise korda. Alkoholi saatedokumendid ei olnud vormistatud vastavalt rahandusministri 18. detsembri 2000 aasta määrusele nr 106. Lisaks ei vastanud aktsiisilaos hoitav alkoholi hulk raamatupidamises kajastatud kogustele. Ettevõttel oli tekkinud ka alkoholiaktsiisi maksuvõlg.

Tolliameti pressiesindaja Aivar Pau teatel käisid tolliametnikud ladu üle vaatamas ning nägid, et AS Nigula Õlu on oma vead parandanud ja nüüd vastab laomajandus kõigiti alkoholiaktsiisi seadusele. Seega otsustas tolliameti peadirektor lubada aktsiisilaol piiranguteta, aktsiisiseaduse raames edasi tegutseda.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Toll peatas Nigula Õlu aktsiisilao töö (täiendatud!)
Nigula Õlu EBGs

Eesti Näituste messikeskuses algab täna lõunal puhkpillihelide saatel kaks päeva vältav Saku õllepidu, kus rahvast hullutavad menubändid ja mehaaniline härg.

Esmakordselt Saku õllefestivali ajaloos peab iga piduline uksel lunastama 25-kroonise pääsme, millega antakse vastavalt soovile kaasa pooleliitrine tops õlut, siidrit, long drinki või limonaadi.

Esimest korda toimub õllefestival tubastes tingimustes ja kesklinnast eemal – Pirital. “Pidulised ei mahtunud eelmisel aastal enam Vabaduse väljakule telki ära, viie päeva jooksul külastas õlletelki umbes 8000 inimest ja müügikohtades olid pikad sabad,” rääkis õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann. 

Meelelahutusprogrammi on festivali korraldajad kokku pannud inimeste varasemate aastate eelistuste põhjal. “Tulevad vanad head lemmikud, keda rahvas jumaldab: Karavan, Apelsin, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Ivo Linna ja Meie Mees, kelle peale inimesed lausa hulluvad. Uued ansamblid peale puhkpillibändi BBBB on veel La` Ment ja Kala,” ütles Seimann.

Mõlemal festivalipäeval saavad pidulised Jaan Kirsi juhtimisel mängida õllemänge: testida teadmisi õllekultuurist, visata õllepurkidega täpsust, juua kiiresti ja palju. Uue aktraktsioon on tänavu rodeo ehk mehaaniline härg, mille seljas tuleb oskuslikult ratsutada.

Õllesõpru sõidutab peopaika igal pooltunnil tasuta buss Estonia puiesteelt Hesburgeri kõrvalt. Sama bussiga saab õhtul linna tagasi.

Peopaigas on 15 erinevat õllemüügi- ja mitu toidumüügikohta. Kui palju raha kaasa võtta, sõltub tarbimissoovidest. “Õllevalik on väga rikkalik, esindatud on pea kõik Saku õlled ning Carlsberg ja Guinness,” loetles Seimann.

Et pikk pidu tasku pihta käima ei hakkaks, on hinnad odavamad kui kesklinna pubides – pool liitrit Saku õlut maksab 20 krooni. Palavuse vältimiseks maksab ülerõivad loovutada garderoobi – garderoobitasu on kaks krooni.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Vabaduse väljakul voolavad taas õllejoad
Õllefirma hüvitab Tallinnale parkimistulu
Saku Õlletehas saab 180
Saku valmistub suureks õllepeoks
Festivali 2001 sai vaadata internetis

Läinud pühapäeval TV3 saates “Kes tahab saada miljonäriks” osalenud Taavo Raag on nördinud: publiku hulgas õlut jaganud noormehe meelitas tulemata jäänud mängija kohale telesaate administraator Andrus Viks. Ta käskinud Raagil küsimustele meelega valesti vastata ja lubanud, et Raagi salvestis ei pääse kunagi eetrisse.

Tegu on varemgi jutuks olnud seoses 1. septembri salvestusega (vt. 3. okt. SL Õhtulehte), mis tõotab miljonimängu ajalukku minna. Pühapäeval nähtud saates jõudis tuhande kroonini ainult üks mängija ja temagi saatejuht Hannes Võrno ilmse abiga. Nüüd väidab üks saates osalenuid, et oli rumal seepärast, et kästi.

Taavo Raag tuli stuudiosse selleks, et publikule õlut valada. Siis aga selgus, et üks mängija on tulemata jäänud. Administraator Andrus Viks palus Raagil kui tuttava tuttaval tühjaks jäänud koht täita. Raagi sõnul luges Viks ühtlasi talle sõnad peale, et ta viiendast küsimusest edasi ei läheks […]

(lühendatult SL Õhtuleht)

Terve rida Suurbritannia kuulsusi on valinud välja lemmikkehaosad, et lasta neist jäljendid teha ning heategevuslikul oksjonil maha müüa. Sadie Frosti,
Sara Coxi ja Denise Van Outeni kehaosade jäljendid valatakse valatakse pronksi või hõbedasse ning müüakse 24. oktoobril Londonis toimuval oksjonil maha. Oksjonitulud lähevad Suurbritannia Vähifondile.

Sadie Frost lasi jäljendi teha oma näost ja Denise Van Outen põlvedest. Ilmselt ei pea Jude Law ühtki oma kehaosa metallis jäädvustamise vääriliseks, sest tema pani oksjonile jäljendi oma õllepurgist. Oli purk tühi või täis, pole paraku teada.

(delfi.ee)

Üks Inglise kõrtsipidaja kindlustas 100 000 naela eest rinnaka baaridaami büsti, kuna peab seda hea äri tagajaks.

The Suni teatel kindlustas 56-aastane Nevyn King Jane Boothi 34D rinnad, kuna usub, et just need aitavad tal müüa gallonite kaupa õlut. Poliisis seisab, et need on kindlustatud vigastuse või äravajumise vastu.

Nevyn ütles, et Jane´l on fantastiline figuur, mis aitab müüa aastas umbes 100 000 naela eest õlut, kuna paljud mehed tulevad kõrtsi vaid baaridaami rindu jõllitama.

24-aastane Jane, kes teenib poole kohaga töötades 8000 naela (200 000 krooni) aastas, tundis kerget piinlikkust, kuigi ütles, et teab, et mehed vahivad ta rindu.

(delfi.ee)

vaata lisaks:
Õlu aitas rinnapartiid suurendada

Tolliameti liikuv kontrollgrupp otsis ööl vastu neljapäeva (17.10. EBG) laevakontrolli käigus läbi Pärnu sadamas seisnud Hollandi lipu all sõitnud laeva Polar Sky kajutid, abiruumid, laevavarud ja mootoriruumi.

Töövahendite ruumist leidsid tollitöötajad üheksa kasti, milles oli 216 0,33liitrist õllepudelit Royal Dutch. Laeva meeskonnaliikmete sõnul oli deklareerimata jäetud õlle omanikuks laeva hollandlasest kapten Johannes, kes aga oli parajasti ööd veetmas kohalikus striptiisibaaris. Toll pidas õlle kinni ning määras kaptenile trahvi.

(BNS)

Vene majanduses on esimest korda näha tendentsi, millest majandusanalüütikud unistasid kogu möödunud aastakümne – 200 suurima ettevõtte edetabelis Ekspert-200 torkab selgelt silma töötleva tööstuse tõus ja toorainesektori taandumine.

Struktuurimuutuste teine põhjus on edasiminek töötlevas tööstuses, eriti masinaehituses ja toiduainetööstuses. Eksperdi tänavuse edetabeli 49 uuest ettevõttest 14 toodavad masinaid ja 10 toiduaineid.

Masinaehituses on kõige dünaamilisemad sõjatööstuskompleksi kuuluvad firmad. Esiteks kasvas nende eksport. Näiteks tarnitakse Hiinale hävituslennukeid Su-27. Teiseks on tasapisi suurenema hakanud riiklikud tellimused. Kolmandaks teevad sõjatööstusfirmad edusamme tsiviiltoodangu vallas. Neljandaks – ja see on kõige tähtsam – on toorainesektori firmad (eriti nafta- ja gaasitööstuses) asunud masinaid ja seadmeid välja vahetama ja uuendama.

Toiduainetööstuses on kõige kiiremini kasvanud õllefirmad, neid on kõige dünaamilisemate firmade TOP-20s koguni kolm (Stepan Razin, Krasnõi Vostok ja Moskva-Efes). 2001. aastal kasvas õlle tarbimine Venemaal 14 protsenti, paljuski õllefirmade agressiivse turundustöö tulemusel. Aga ka üldine taust on nii õllefirmadele kui kogu toiduainetööstusele soodus, sest rahva sisstulek ja ostujõud on viimase paari aastaga oluliselt kasvanud.

(lühendatult Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Venelased eelistavad õllerüüpamist viinale
Viiendik venelastest on täiskarsklased
Õllereklaami piiramine viinatootjatele kasulik
Venemaal napib humalaid ja linnaseid
Venemaa õlletoodang ulatub 540 miljoni dekaliitrini
Venemaal kogub tuure õllesõda
Ametiühingu liikmetele õllevaht tasuta
Õlletootmise kasvutempo Venemaal alaneb
Vene ajateenijad peitsid varastatud õlle tanki
Venemaa veab viina sisse ja õlut välja
Moskvas algasas suur õllepidu
Õllepeol kallati kõrist alla miljon liitrit

Suurbritannia standardite komisjon, mis sundis briti poepidajaid kümnendsüsteemile üle minema, ähvardab kohtusse kaevata baari, kus müüakse õlut liitrites.

Austerlane Andrea Schultz avas Worcesteris kahe kuu eest baari, kus müüb kodumaalt pärit õlut liitristes savikannudes. Ananova teatel on standardite komisjon baaripidajat hoiatanud, kuna Inglismaal võib õlut müüa vaid pintides.

Schultz ähvardab kaevata otsuse kohtusse, et Cardinal’s Hat saaks jätkata õllemüüki liitrites. Baaripidaja väidab, et Salzburgist pärit õlu maitseb traditsioonilistes savikannudes paremini, kuna nende kael on kitsam ning see hoiab paremini aroomi ja maitset.

Tema üritust toetab euronormide kehtestamise vastu võitlev grupp Metric Martyrs.

(delfi.ee)

Reedel 11. oktoobril toimub Tartu Näituste Messikeskuses taas traditsiooniline “Õllepralle”.

Õllepralle on meelelahutusüritus, kus lahutamatuteks kaaslasteks on õlu, õllekõrvane ja hea tuju. Õllepralle toimub juba 6 aastat ja on Tartus oodatud kultuurset õlletarbimist toetav üritus.

Õllepralle 2002 peo juhiks on Marek Sadam. Peaesinejateks Meie Mees, Lehmakommionud, Untsakad. ühislaulud võetakse üles Peep Puisi eestlaulmisel ja puhkpilliorkestri Popsid saatel.

(EBG)

vaata lisaks:
Õllepralle 2002
Õllepralle 2001

Hispaania kelnerid kogunesid laupäeval (05.10. EBG) Barcelonasse, et kaheksandat korda endi hulgast vilkaim välja selgitada.

Barcelona kõnniteel andsid endast parima 160 kelnerit ja kaks etekandjanäitsikut. Võistlusest osavõtjail tuli liduda 100 meetrit, käes kandik kahe täis õlleklaasi ja ühe väljakallamata pudeliga.

Võidujooksu lõppedes oli kõnnitee klaasikilde täis ja õllest lige.

Võitjaks osutus Jose Luis Soria Tarragonast, kes püstitas 13,96 sekundiga uue õllejooksurekordi. Auhinnaks sai käbe kelner 600 eurot ja reisi kahele Hongkongi.

(BNS)

Politsei tabab autoroolist nii paadunud roolijoodikuid kui esmakordseid eksijaid, kes räägivad tund aega tagasi joodud paarist õllest. Nende viimaste juhtumite vältimiseks saaksid aga inimesed ise üht-teist ära teha, muretsedes endale näiteks apteekides ja bensiinijaamades müüdava alkomeetri ning kontrollides enne rooli minekut hingeõhus olevat alkoholikogust. Paraku paistab autojuhtidel ennetava kontrolli vastu huvi puuduvat, sest alkomeetreid ostetakse hämmastavalt vähe.

"Sakala" küsis Viljandi apteekidest, mitu alkomeetrit on nad viimase aasta jooksul müünud, ja sai kõigist sama vastuse: "Mõne oleme müünud." Tõsi, huvi on alkomeetrite vastu siiski tuntud. Eriti on seda märgata olnud pärast trahvimäärade suurenemist ja politsei lauskontrolli perioodil. Apteekrite arvates on huvilisi mõõduriista ostmast takistanud võrdlemisi soolane hind, mis on 500—600 krooni.

Viljandi Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna juhtivkonstaabel patrulli- ja liiklusjärelevalve komissari ülesannetes Alvar Pähkel arvab, et kallis hind on suhteline mõiste. "Kui maksimaalse karistusena saab roolijoodikule määrata kuni 18 000 krooni trahvi, siis pole see pool tuhat krooni sugugi nii palju," lausus Pähkel. "Kui linnas levib kuuldus, et politseipatrullid on väljas, suureneb tunduvalt lõbustusasutuste juurde tellitavate taksode hulk — inimesed ei pea enam järsku kalliks taksoga koju sõita ja jätavad autod baari juurde," lisas ta.

Liikluspolitsei juht ei oska kinnitada, kui täpsed ja töökindlad 500 krooni ringis maksvad alkomeetrid on, sest pole nendega kokku puutunud. Politsei kasutuses olevad alkomeetrid maksavad ligikaudu 10 000 krooni ja neid kalibreeritakse iga kahe nädala järel. Siiski suhtub Pähkel nn. apteegialkomeetritesse põhimõtteliselt positiivselt. "Juba see, kui inimene tahab enne rooli minekut kontrollida, kas tal on alkoholi tarvitamise tunnused, on tervitatav," ütles ta.

Pähkel arvab, et suurenenud karistusmäärad ei pane paljusid roolijoodikuid ikkagi mõtlema. "Kui inimene aru ei saa, mis ta valesti teeb, siis ei hoia teda ka suur trahv tagasi. Kõik hakkab mõtlemisest ja suhtumisest."

Alvar Pähkli sõnul tähendab juriidiline mõiste "alkoholijoove" seda, kui inimese hingeõhus on üle 0,1 milligrammi või veres üle 0,2 promilli alkoholi ning on märgata kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide muutumist. Sellise tulemuse korral saab eksinut karistada kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahviga. "Põhimõtteliselt pole vahet, kui palju üle 0,5 promilli joove on, karistus võib olla ikka ühtmoodi karm," täpsustas politsei patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse vaneminspektor Ain Viro. 0,2—0,5-promillist näitu klassifitseeritakse "alkoholi tarvitamise tunnustena", mille puhul ei ole kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide muutumist märgata. Ka sellises olekus auto juhtimine on keelatud, karistuseks maksimaalselt 3000-kroonine trahv. Politseinikud on kokku leppinud, et alkoholijoove algab 0,5 promillist.

Eesti politsei kontrollib enamasti juhtide hingeõhus olevat võimalikku alkoholikogust alkomeetritega, mis töötavad valgusfoori põhimõttel. Kui pärast puhumist läheb põlema roheline tuli, siis on juht kaine. Kollase tule puhul on hingeõhus vähemalt 0,2 promilli, kuid mitte üle 0,5 promilli alkoholi. Kollase ja punase tule põledes on tulemus 0,5 promilli piiri peal ja ainult punase tule süttides on joove üle 0,5 promilli. Viljandi politseil on ka üks digitaalne alkomeeter, mis näitab ära täpse alkoholi sisalduse, kuna aga piisab teadmisest, et joove on üle 0,5 promilli, siis pole selle kasutamine juriidilises mõttes oluline.

"Kui juht on mõõtmistulemusega nõus ning kinnitab, et on alkoholijoobes, ja arstlikku läbivaatust ei nõua, siis koostatakse talle kohapeal protokoll, vastasel korral aga toimetatakse ta kiiresti, vähemalt kahe tunni jooksul haiglasse, kus tehakse täiendav vereanalüüs või kliiniline joobe tuvastamine," selgitas Alvar Pähkel. Tema sõnul juhtub väga harva, et alkomeetri ja vereprooviga tehtud mõõtmiste tulemused teineteisest oluliselt erinevad.

Ain Viro lükkas ümber paljude inimeste arvamuse, et napsitamise järgne uinak aitab alkoholil verest kiiremini kaduda. "See, kui kiiresti joove kaob, sõltub inimese kaalust, sellest, kui palju on ta enne napsitamist või selle ajal söönud-joonud, ning veel mitmest muust tegurist," selgitas Viro. Ta tõi näiteks, et 70 kg kaaluv mees põletab ühes tunnis ära 7 grammi alkoholi ehk siis 0,25 promilli. Et 98 protsenti alkoholist põletab ära maks, siis saavutatakse selline tulemus vaid siis, kui inimese maks on puhanud. "Kui inimene on aga näiteks kolm eelmist päeva samuti alkoholi tarbinud, siis võib sama koguse põletamine toimuda aga tempoga 0,1 promilli tunnis," lisas Viro.

Et tihtipeale räägivad lõhnadega politseile vahele jäänud juhid juttu mõne õlle joomisest, tegi "Sakala" politsei kaasabil väikese katse. Toimetuse testija jõi ära pudeli 5,4-kraadist õlut Black, loputas suud veega ja puhus umbes 15 minutit hiljem politsei alkomeetrisse.

Puhumise peale hakkas põlema esmalt kollane ja mõned sekundid hiljem ka punane tuli. Tegemist oli piiripealse tulemusega, mis klassifitseerub siiski mõiste alla "alkoholi tarvitamise tunnused" ja sellega roolist tabamine võib kaasa tuua kuni 3000-kroonise karistuse.

Igaks juhuks puhus testija ka digitaalalkomeetrisse, mis näitas 0,45 promilli ehk siis napilt alla "alkoholijoobe" piiri.

Suud oli enne mõõtmist vaja loputada seetõttu, et kohe pärast joomist on alkoholi sisaldus hingatavas õhus tavalisest tunduvalt suurem ja võib seega õiget tulemust moonutada.

Alvar Pähkel tõi näiteks juhtumi, kui juht puhus alkomeetrisse ning sellel süttis punane tuli, juht aga väitis, et ta oli just äsja söönud vaid ühe liköörikompveki.

"Ootasime siis kümme minutit ja tegime uue testi. See näitas, et juht oli kaine," lõpetas Pähkel.

(Sakala)

vaata lisaks:
Kainena rooli ehk kampaania "Alkoholi testmõõtmised...
Autojuhid saavad 50 pubis kainust kontrollida
Promilliga või promillita?
Alkoholitest

Tartu kioskipidajad kaebavad ebavõrdset kohtlemist: paljudest müügikohtadest tuli alates 1. septembrist koristada kogu alkohol, hulk putkasid kaupleb aga nii õlle, veini kui ka viinaga edasi.

Kuu aega tagasi tegi Tartu linnavalitsus alkoholimüügile lõpu 56 kioskis ja putkas, tuginedes uuele alkoholiseadusele, mis keelab igasuguse märjukese müügi tänavakaubanduses. Teiste hulgas pidi õlle, veini ja viina menüüst maha tõmbama Pikas tänavas asuv Ankru baar. Liha kõrvale ei saa klient seal enam punast veini, vaid peab leppima mullivee, mahla, limonaadi või alkoholivaba õllega. «Ma ei räägi ainult sellest, et varem toidu kõrvale klaasikese veini võtnud kunded on rahulolematud,» ütles baari omanik Tarmo Munitsõn. «Me peame menüüst maha tõmbama ka toidud, mis olid õlle- või veinikastmes.» 

Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna vanemjurist Helle Uusorg selgitas, et alkoholiseadus keelas alates 1. septembrist igasuguse alkoholi müügi tänavakaubanduses. Samas pole Uusoru sõnul üheski õigusaktis defineeritud, mis asi on tänavakaubandus. Tartu linnavalitsus on otsustanud teha vahet järgnevalt: kui hoone on püstitatud ehitusloa alusel, võib alkoholimüügi loa saada, kui ehitisel on paigaldusluba, siis alkoholi müüa ei tohi.

Nii on paigaldusluba näiteks Toomemäel asuval kohvikul Rotund ning Pika tänava ja Emajõe vahel paikneval Ankru baaril. Uusorg nentis, et need kohad meenutavad rohkem hoonet kui näiteks Jaama tänavas asuv OÜ Limo putka, kus müüakse nii õlut kui veini. «Olen korduvalt öelnud, et see on hullem kui enamik meie putkasid, aga see on ehitis,» rääkis Uusorg. «Ehitises olevat kauplust või müügipunkti, mis see iganes on, ei saa käsitleda tänavakaubandusena.»

Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna peainspektor Toivo Talving ütles, et näiteks Ankru baar pole saanud ehitisena kirja, sest söögikoht asub riigi maal. Ehitiseks saamine eeldab maa erastamist või hoonestusõiguse seadmist. Tarmo Munitsõn märkis, et ehitiste nimekirja pääsemiseks on esmalt tarvis teha detailplaneering, kuid see võib minna maksma 50 000 krooni.

«Et minu hoone on riigi maal, läheb see minu ostusoovi korral oksjonile,» sõnas Munitsõn. «Mitte keegi ei anna mulle garantiid, et minu investeering vastu taevast ei lenda.»

Eile päeval müüdi nii õlut, veini, viina, viskit, brändit kui hulka teisi alkohoolseid jooke ka näiteks ASi Elar A.P.L. kaupluses Mõisavahe tänavas, mille üks omanikke on spordiseltsi Kalev direktor Rein Lellep. Poe müüjanna kinnitas Postimehele, et kauplusel on napsumüük iseäranis hästi edenenud pärast 1. septembrit, sest kõigist ümberkaudsetest müügikohtadest korjati alkohol ära. Helle Uusorg ütles, et AS Elar A.P.L. on algatanud küll detailplaneeringu, et saada pood kirja ehitisena, kuid esialgu on firmal vaid paigaldusluba. «Info, et seal praegu alkoholi müüakse, on mulle täielik üllatus,» tunnistas Uusorg. Ettevõtluse osakonna juhataja Malle Blumenau kinnitas, et Elar A.P.Li alkoholimüügi luba on tunnistatud linnavalitsuse korraldusega kehtetuks alates 1. septembrist. «Me läheme kontrollima, miks ta edasi müüb,» lubas Blumenau.

Alkoholiseadus lubab karistada juriidilist isikut loata alkoholimüügi eest kuni 50 000 krooni suuruse trahviga ja müüjat kuni 18 000-kroonise trahviga. Blumenau sõnul on trahvimise õigus politseil.

Rein Lellep ütles, et Elar A.P.Lil on 1. jaanuarini kehtiv alkoholimüügi litsents. Seda tühistavat linnavalitsuse korraldust pole ma näinud, sõnas Lellep.

(Tartu Postimees)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkohol kaob 1. septembrist tänavakaubandusest
Kioskist ei tasu õlut küsida
Septembri algus tõi kioskitesse kuiva seaduse
Kioskist enam õlut ei saa
Kioskiäri homsest napsuvaba
Eriti rumal seadus
Õllevaenulik valitsus
Alkoholi saab tänavalt osta keelust hoolimata
Õlut asendab hambaeliksiir
Alkoholitarbimist aitavad piirata kõrged hinnad ja raske kättesaadavus
Odekolonn peab jääma!
Riigikogu otsustab õllemüügi lubamise tänaval
Võimuliit tahab kioskitele õllemüügiõiguse tagasi anda

Tallinna linnakohus mõistis Läti maksumärkidega siidrit müünud AS Saku Õlletehase süüdi alkoholiseaduse rikkumises ning karistas ettevõtet 50 000-kroonise rahatrahviga.

Saku õlletehas suunas tänavu jaanuaris müüki Kiss Cideri 0,33-liitrise ja 4,5-protsendilise alkohoolse joogi, mille pudelikorgil oli Läti maksumärk. Kohus leidis, et kuna pudeli välisvormistus ei vastanud riiklikus alkoholiregistris olevale, kuulub aktsiaselts haldusvastutusele võtmisele.

Kohus leidis, et õlletehase alkoholiseaduse nõuete rikkumised on leidnud tõenditega kinnitamist ning määras ettevõttele karistuseks 50 000 krooni. Trahv tuleb tasuda Tallinna linnakohtu deposiitarvele 15 päeva jooksul, ütles linnakohtu pressiesindaja Aet Truu ETAle.

Läti kaubapartner tagastas mullu oktoobris Saku õlletehasele suure koguse õuna- ja pirnisiidrit. Saanud kaubapartii tagasi, tasus AS Saku Õlletehas aktsiisi lõplikult tänavu veebruaris. Ekslikult arvas õlletehas, et Läti maksumärkidega varustatud siidrit täiendavalt riiklikus alkoholiregistris registreerida ei ole vaja, sest see ei erinenud oma kvaliteediomadustelt seal registreeritust.

Tänavu jaanuaris võttis tarbijakaitseamet Tallinnas ühte Koidula tänava müügikioskit kontrollides ära seitse pudelit Kiss Apple Ciderit, millel oli Läti maksumärk.

Vastavalt alkoholiseadusele võib kohus juriidilist isikut Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või registrisse mittekantud alkoholi jaemüügi eest karistada rahatrahviga 50 000 kuni 500 000 krooni ulatuses.

(ETA)

vaata lisaks:
Saku Õlletehast ähvardab poolemiljonine trahv
Saku Õlletehas võib saada trahvi

Likvideerimisel olev osaühing Moe Joogid võlgneb firmale Air Cargo tshehhi õlle maaletoomiseks ostetud tollimaakleri teenuste eest 350 tuhat krooni. Juulis 1998 asutatud Moe Joogid OÜ oli Eestis hästi tuntud õllesordi Staropramen siinne ainuesindaja. Praha õlletehase kesvamärjukest maale toonud ettevõtte möödunud aastal alanud finantsraskused tipnesid likvideerimismenetluse algatamisega sel suvel.

“Mullu oktoobris palus Aivar Ojavere Moe Jookidest, et nad saaksid tasuda arve detsembriks,” rääkis Air Cargo juht Andres Matkur. “Tulime neile tähtajaga vastu, aga sellest nad kinni ei pidanud.” Matkur lootis arvete tasumist, kuni kuulis algatatud likvideerimisest. Andres Matkuri sõnul vastasid Moe Jookide juhatusse kuuluvad Aivar Ojavere ja Oleg Kossorotov tema nõudele arve tasuda, et ettevõte on likvideerimisel ning raha pole. “Mina andsin juhatuse liikme õigused, sealhulgas allkirjaõigused aasta alguses Kossorotovile üle,” distantseeris Ojavere ennast Moe Jookide muredest. Andres Matkur aktsiaseltsist Air Cargo osutas tõigale, et tolliteenuste võlg ei tekkinud käesoleval aastal, vaid alates 2001. aasta aprillist. Air Cargo kaalub kohtuhagi esitamist Moe Jookide juhtide ja osanike vastu.

Moe Jookide osanik ja varasem tegevjuht Enno Harmipaik kahetses ettevõtte hingusele minekut. “Mina müüsin oma osaluse de facto 2001. aasta aprillis,” rääkis Harmipaik. Harmipaiga sõnul on ta ikka veel seaduse silmis Moe Jookide osanik, sest uued juhatuse liikmed ja faktilised omanikud ei suutnud kogu tema osaluse ostu-müügisummat tähtajaks tasuda. “Äripäeva jälgides olen täheldanud, et väikehulgimüüjaid ja importööre suruvad turult välja suurtegijad,” osutas Harmipaik võimalikele ettevõtte languse tagamaadele.

(Virumaa Teataja)

vaata lisaks:
Staropramen EBGs