Tellija on kaevurilinnas Dortmundis tegutsev kaubakett Schwab, mis kuulub kohalikele venelastele. “Vene kogukond on seal nii suur, et sellist tellimust pole imeks panna,” sõnas Rannamäe. Etikettide kujundus tuli Saksamaalt, õllemarkide nimed on Shahtjorskoje, Russkoje, Stolitshnoje ja Bogatõrskoje. Pärnu Õlu võib neid õllemarke Eestiski müüa ja kavatseb kõigepealt Ida-Virumaal katset teha. Talveperioodil läheb Saksamaale iga kümne päeva tagant 24 000 pudelit, suvel tahetakse niisama suurt kogust iga nädal. Õlletehase praegusele toodangule lisab see kaheksa protsenti.

Palju rohkem hakkab Pärnust õlut võtma lätlaste Alus Avols. Et firma ei suutnud pruulikoda euronõuetega kooskõlla viia, otsustati see kinni panna, tuua sisse Pärnus valmistatud õlut ja see Lätis pudelitesse villida. Et Lätti hakkab minema neli miljonit liitrit aastas, Pärnu Õlle võimsus on aga kaheksa miljonit liitrit aastas, töötatakse edaspidi täisvõimsusel. “Võib öelda, et töötame edaspidi piiri peal,” ütles Rannamäe. “Kui veel rohkem oleks vaja toota, peaks laiendamisele mõtlema.” Asutuse 95 töötaja kõrvale uusi inimesi pole siiski plaanis palgata, lisatööjõudu vajatakse vaid suvel. Männe jutu järgi on töötajad nõus rohkem töötama, sest palka makstakse tükitöö alusel.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Pärnu Õlu alustab vallutusretke
Pärnu Õlu on uuenduste teel
Õlu läks tsiuhti
Saksa maitsega uus jõuluõlu
Pealetung idast
AS Pärnu Õlu

Brittide lemmikseriaalide tegelased veedavad liiga palju aega kõrtsides ja ärgitavad nii ka vaatajaid vägijooke pruukima, väitis esmaspäeval heategevusorganisatsioon Viinaviga (Alcohol Concern). Organisatsioon on kokku rehkendanud, et alkoholitarvitamist näidatakse televisioonis parimal vaatamisajal iga kaheksa minuti tagant. Enamast toimub joomine nagu muuseas ja selle karmidele tagajärgedele tähelepanu ei osutata. “Vaatajateni jõuab sõnum, et joomine on tavaline asi ja purjujäämisega ei kaasne ebasoodsaid tagajärgi,” ütles Viinavea tegevdirektor Eric Appleby.

Organisatsioon nõuab teleekraanile rohkem stseene pohmellist, liigjoomisest tulenevatest haigustest ja purjusolekuga kaasnevast agressiivsest käitumisest, mitte üksnes pildikesi mõnusast ajaveetmisest napsuklaasi taga.

Briti populaarseimate seepide tähtsündmused - sünnid, pulmad ja vägistamised - toimuvad kohalikes baarides nagu Queen Vic East Endersis ja Rover Return Coronation Streetis.

(BNS)

Vene ja Ukraina õlled on paari aastaga hõivanud Eestis nishi, mis varem kuulus Soome õllele. Järgmiseks lähevad nn idaõlled Saku ja A Le Coq'i turuosa kallale.

“Ma poleks uskunud, et seda Vene õlut nii palju müügil on,” imestab autojuht Gunnar, kui temaga ühel hommikul Tallinnas mõned kauplused läbi kammime ja mitu kilekotitäit Vene õlut kokku ostame. Kusjuures me ei võta kogu valikut.

Eesti turuliider Saku õlletehas teatab, et viimasel ajal on märkimisväärselt kasvanud plastpudelisse villitud odavate õllede osakaal. Et suur osa Vene ja Ukraina õlledest müüakse just sel viisil, võib Saku õlletehase teatest ridade vahelt lugeda, et idaõlled on tegijad.

Maaletoojaid väidavad, et ainuüksi Ukraina Obolonil on neli ning Vene õlledel kokku hinnanguliselt viis protsenti turust.

Tegelikult, ega nn vana head Vene õlut polegi nii kerge leida. Mõistsin seda viis aastat tagasi, kui ühel õllefestivalil Sotshis tegin tutvust Sõktõvkari õlletehase toodanguga. Maitses nagu Saku või Heineken. Pole ka ime – Vene õlleturul kujundavad maitset välismaistele õlletootjatele kuuluvad tehased.

Näiteks kuulus õlu Baltika. Firma, mille peamine tehas Peterburis on väidetavalt suurim Euroopas, kuulub suures osas valdusfirmale Baltic Beverages Holding ehk siis taanlaste Carlsbergile ning soomlaste Hartwallile (mis on omakorda osa Euroopa suurimast õllekontsernist Scottish & Newcastle). Samasse gruppi kuulub ka Saku õlletehas.

Ka Jaroslavli õlletehas, mille toodangut viimasel ajal Eestis ohtralt müüakse, on sama kompanii osa.

Venemaa jalgpallikoondise peasponsor, õlle Starõi Melnik tootja kuulub Türgi firmale Efes.

Botshkarjov ja Ohota on väljanägemiselt vägagi venepärased õlled, kuid tootja on maailmakuulsale Heinekenile kuuluv pruulikoda, jne.

Vaid Venemaa turuliidrite esikolmikusse kuuluv Moskva õlletehas Otshakovo on puhtalt Vene kapitali päralt. Suurem osa aktsiatest kuulub töökollektiivile. Ja trendikas mark Tinkoff kuulub venelasele Oleg Tinkovile.

Kui uskuda Vene õllesid Eestisse toovate firmade juttu, on tuleval aastal siinsel õlleturul oodata korralikku tormi. Venelased on Eesti turule paiskamas tähelepanuväärset hulka reklaamiraha.

Kolmandat aastat Starõi Melnikut Eestisse toova firma Glammo Kaubandus juht Vladimir Nikitin tunnistab, et iga aastaga ostetakse seda õlut üha rohkem. “Meil on kvaliteetne õlu,” teatab ta. Kui seni pole Starõi Melnikut Eestis palju reklaamitud, siis tuleval aastal on oodata selles suunas aktiivsemat tegevust. “Eks me veel mõtleme, mis ja kuidas,” jääb Nikitin tulevikuplaane valgustades napisõnaliseks.

Ka Otshakovo toodete maaletooja Stanislav Fedorin ennustab eelseisvaks aastaks ägedamaid kampaaniaid. Tänavu 25 aasta vanuseks saanud ning jõuliselt oma Vene tausta rõhutav Otshakovo tehas on tuleva aasta reklaami eelarveks kinnitanud 40 miljonit dollarit (520 miljonit krooni). Lõviosa sellest läheb muidugi Venemaale, aga Fedorin usub, et mingi osa kukub sealt ka müügi edendamiseks Eestis. Näiteks Lätis läheb Otshakovol väga hästi. Seal müüakse seda Vene õlut ligikaudu kümme korda rohkem kui Eestis. Eesti müük on 50 000 liitrit kuus. Fedorin oleks rahul, kui 2004. aastal oleks müük ka Eestis ligi kümme korda suurem.

Baltikat maale toova firma Lonvild juht Aleksei Ger ei oska hetkel öelda, kui jõuliselt suurim Vene õlletootja tuleval aastal Eestisse tuleb. “Ei oska öelda, kui prioriteetseks nad seda turgu peavad,” mõtiskleb ta. Ger üritab siinmail ilma teha rohkem Jaroslavli õlletehase toodanguga. “Vähese ajaga, mil see õlu on Eestis müügil olnud, on päris hästi läinud,” lausub ta.

Ka Tinkoffil on Eestis hästi läinud, ehkki see on üüratult kallis õlu. 0,3liitrine pudel maksab poes 20 krooni. “Me ise oleme poodidele öelnud, et nad ei laseks hinda alla 20 krooni,” räägib Tinkoffi maale toova firma Divinum juht Aleksei Filippov.

Tema sõnul pole Tinkoff lihtsalt õlu, vaid pigem osa moodsast ja luksuslikust elustiilist. Peterburi lähistel Pushkinis asuvas pruulkojas tehtud õlu on eriline ja selle reklaamid erinevad muust massist. Tinkoff on turundustöösse kaasanud ajud kuulsast moefirmast United Colors of Benetton. Ilmselt juba tuleval aastal saab selle põneva koostöö vilju näha ka Eestis. “Kui ma sügisel hakkasin Tinkoffi Eestis müüma, ei maininud keegi midagi reklaamiraha kohta. Nüüd tundub neile Baltikumi turg juba väga huvitav. Asja võetakse emaettevõttes väga tõsiselt,” räägib Filippov.

Vägivaldne oleks idaõllede pealetungist rääkides jätta mainimata Oboloni. Obolon on tegelikult teerajaja. Kiievis asuva Ukraina suurima õlletehase toodangut on Eestis müüdud viis aastat. Ent tõsine läbilöök toimus umbes kahe ja poole aasta eest, kui Ukraina tehas oli müügitöösse panustanud hulga vahendeid. Obolon oli esimesi, kes plastpudelis õlle eestlastele armsaks tegi. Selle õlle reklaame näeb Eestis kõige enam. Oboloni sildid on erinevalt teistest ida markidest eestikeelsed. Nad teevad väga tõsist turundustööd. Tasu – neli protsenti Eesti turust. “Jah, meil on suhteliselt odav hind, aga ma usun, et ka Eesti õlledest pisut erinev maitse on põhjus, miks Oboloni nii hästi ostetakse,” räägib Ukraina õlut maale toova firma Linna Joogid juht Sergei Melnik. Tuleval aastal panustab firma positsiooni kaitsmisse. Konkurendid on ju kurjaks aetud. Saku on oma Pilsneri samuti plastikusse pakkinud.

Teise Eestis nähtava Ukraina õlle, Donetskis valmiva Sarmat'i maaletoojaga paraku rääkida ei õnnestunud. Ent selle tehase kohta leidus Internetis ilus legend. Nimelt 1951. aastal käis kaevanduslinnas Donetskis kaevuritega kohtumas ning neid sotsialistlikule hoogtööle kannustamas seltsimees Stalin isiklikult. Kõlavad loosungid öeldud, julges keegi kaevur poetada: “Õlut tahaks.” Järgmisel päeval olla suur juht kirjutanud alla dokumendi Donetskisse õlletehase rajamiseks. Tõsi, valmis sai tehas rohkem kui kümme aastat hiljem.

Otsides vana head Vene õlut

Staazhikas õllespetsialist Tiit, keskmised õlletarbijad Janar, Urmas ja allakirjutanu ning noorema põlvkonna esindaja Caspar otsisid seda õiget Vene õlut.

Ei tea miks, aga Vene õllega seoses tuleb esmalt meelde nõukogude aeg ja asjad, mis sellest ajast armsaks on saanud. Nagu on vahel igatsus vanade Vene filmide või Tallinn-Moskva rongis pakutava tee järele. Sestap kutsusin sõbrad-kolleegid kokkuostetud Vene õllesid jooma ning nende üle arutama Kalamajja Kalma sauna. Et miljöö oleks nagu vanas heas filmis “Hüva leili ehk saatuse iroonia!”. Teate küll.

* Baltika: Baltika nr 3 - lihtne, tavaline ja lollikindel õlu. Maitseb peaaegu nagu Saku Originaal. Litsentsi alusel Lätis Aldarise tehases toodetud Baltika nr 8 - filtreerimata nisuõlu. Vägagi erilise maitsega. Nagu koduõlu. Vanemad õllejoojad hindavad maitse iseloomu, noorematele see õlu ei meeldi. Medovõi - lahja (4,1 pööret), aga kuidagi liialt intensiivse maitsega. Spetsialistid lasevad lahtisel pudelil enne joomist pool tunnikest seista. Siis on tunduvalt parem.

* Starõi Melnik: Hele – euroopalik kogupere õlu. Puhas ja korralik. Nagu ISO-standardile vastav õlu. Tume – normaalne tume õlu. Parim tume Vene õlu.

* Nevskoje: Hele – nagu Saku Hele või isegi parem. Vana hea Vene õlle maitse. Pisut mõru. Naised seda ilmselt ei armasta.

* Otshakovo: Tõsine Vene õlu. Kummalise maitsega. Nats magus ehk. Tundub lahjem, kui on (viis pööret).

* Tinkoff: Hele – elustiili õlu. See pudel näpus on võibolla hea mööda diskosaali patseerida, aga juua suurt ei kõlba. Mingi väga eriline kõrvalmaitse on juures. Tume - on parem kui hele. Meenutab pisut A. Le Coq'i Blacki.

* Botshkarjov: Osobennoje, krepkoje - kuradi seep. Magus, kange (kaheksa pööret). Selle õlle sihtrühm on need, kes maitsest ei hooli, aga tahavad kiiresti purju jääda. Alkoholivaba – õudne, see pole õlu. Mingi morss.

* Ohota: Krepkoje – Väga kange (kaheksa pööret) ja liiga magus. Samas seltskonnas meie sortside, bockide ja teiste raskekaallastega. Hele – tüüpilise Eesti õlle, näiteks A. Le Coq Premiumi, maitsega. Hästi silmahakkava kujundusega pakend.

* Afanassi: tume premium nagu zhenzhenni juuretoonik. Väga karm (seitse pööret). Seda õlut võiks müüa Bittneri palsamiga samal riiulil apteegis. Hele Afanassi on tunduvalt parem.

* Volga: Jatshmennõi – hea joogijanuõlu. Leebe ja rahulik nagu Hollywoodi jõulufilm. Sinise sildiga Volga pidavat olema veelgi parem. 

Ukraina õlled

* Sarmat: Vip – elus õlu. Selles on seda vana hea Vene õlle maitset. Kibemagus. Nooremad õllesõbrad seda väga ei hinda. Hele - meenutab ikka väga Vene aja õlut. Meeldiv.

* Obolon: Hele – teada-tuntud õlu. Uudsust muidugi pole. Kui ei tea, millist õlut poes valida, võta hele Obolon.

Fakte Vene õlle kohta:
* Venemaal on ligi 300 suuremat õlletehast ning lisaks veel ca 800 väiksemat pruulikoda.
* Vene õlleturu liidrid on firmad Baltic Beverages Holding ehk BBH (Taani/Briti kapital, tuntuim mark Baltika), Sun Interbrew (Belgia/India kapital, tuntumad margid Klinskoje ja Tolstjak) ja Otshakovo õlletehas (Vene kapital, tuntud on samanimeline õllemark).
* Nende kolme käes on 53% Vene õlleturust (2002. aasta seisuga).
* Venemaa õllepealinn on Sankt-Peterburg, kus valmib 20% kogu Venemaa õllest.
* Välisosalusega firmad kontrollivad ca 60% Vene õlleturust.
* Keskmiselt joob venelane aastas 47 liitrit õlut. Siberi elanik tarbib seejuures aastas ca 15 liitrit, moskvalane aga 60 liitrit.
* Prognooside kohaselt müüakse käesoleval aastal Venemaal õlut ühtekokku 66 miljardi krooni eest (USAs on õlleturu maht näiteks 780 miljardit krooni).
* Ligi kolmandik täiskasvanud venelastest joob õlut iga päev.
* Venemaa eri telekanalites näidatakse päevas keskmiselt 261 õllereklaami klippi.
* Kui 2001. aastal müüdi Eestis 78,5 tonni Vene õlut, siis 2002. aastal müüdi siin Vene õlut 619 tonni ning ainuüksi 2003. aasta esimesel poolel 518 tonni.

(Eesti Ekspress)

vaata lisaks:
Vene õlu läheb aina kehvemaks
Venelased eelistavad õllerüüpamist viinale
Viiendik venelastest on täiskarsklased
Venemaa veab viina sisse ja õlut välja
Õllepeol kallati kõrist alla miljon liitrit
Vene parlament üritab õllejoomisele piiri panna
Noored pööravad Vene alkoholiturgu
Läti elanik eelistab plastpudelit
Viru Õllel valmis uus liin
Pärnu tahab Viru pjedestaalilt tõugata
Ukraina Obolon haaras 65% importõlle turust
Vene õlle import kasvas 8 korda
Saku toob turule plastpudeli
Saku järgis konkurentide eeskuju
Kas Tartu õlletehas valib plastiktaara?
Plastikpudel kergitas Haljala õlle latti
Kommentaar: kõik müügi nimel
Plastpudelis õlu - osta või mitte?

Lätlane Aigars Bergs üritas maailmarekordit õllepudelikorgi sõrmenipsuga 25 meetri kaugusele lennutamises.

Bergs on TV3 korraldatava Guinnessi rekordite konkursi laureaat.

See, kas Bergsi saavutus rekorditeraamatusse pääseb, selgub pärast vastava taotluse läbivaatamist Guinnessi komisjonis, teatas telekanali esindaja Liga Andzhane.

Lätlane nipsutas õllekorki viis korda ning kõige edukam oli neljas katse, kui kork lendas 25,84 meetri kaugusele.

Kõige põnevama rekordiidee autorina pälvis Bergs TV3-lt peapreemia - tuhat eurot.

(BNS)

vaata lisaks:
Rekord õllevaadi tõstmises
Rekordinaljad ja naljarekordid Intsikurmus

Jõul ja näär ajavad inimese sööma, teada lugu. Isegi need, kes muidu toidule väärilist tähelepanu ei avalda, sunnitakse jõululauda ja nõnda ei pane nemad tähelegi, kui juba on vats head-paremat triiki täis.

Halb muidugi, kui nad tähele ei pane. Sest selleks, et söögist head rõõmu tunda, kas või kord aastas, tuleks just nimelt hoolsasti vaadata, mida, millal ja miks sisse süüakse. Muidu on toidupohmelus kerge tulema, ja siis on lihtne vabandus varnast võtta, et aastake jälle kuivade võileibade ja pakisupi najal unustusse veeretada.

Vabandus võib varna jäädagi, aga kindlasti ei tohiks seal olla hambad.

Murraks pisut traditsioone

Iseenesest on väga hea, et meil on kindlaid traditsioone. Väljaspool aasta viimast nädalat ei tee ju peaaegu kunagi täisprogrammi, et seapäritolu ahjuliha juurde ikka põhjalikud kapsad ja küpsekartulid valmistada, musta karva vorstike ja miks mitte ka süldikild sinna ette hävitada. Nõnda, et ka pohlamoos, mädarõigas ja jahe äädikas ilusti laual reas seisaksid.

Need toidud - ja piparkoogid muidugi ka - on ikka just selle konkreetse aja tähised, seostuvad kuuselõhna ja mandariinidega. Mandariine on uuel ajal aasta läbi igast poest saada, kuid need kõige magusamad ilmuvad ikka just jõulu eel välja. Need, millel ka koor normaalselt lahti tuleb ja mahl mitte vesine ei ole. Selles mõttes au traditsioonile!

Kuid ka traditsioone on mitmesuguseid. Poolakas või tshehh ei võta jõuluajal sigaliga suu sissegi, käib puhta kalaline mööbeldamine. Kuna värsket karpkala jagub ka Eesti poodides, võiks ju valge viina ja põrsikuga küll ühe jõulamise ära tähistada, aga siis mõnel päeval mõelda end Shvejki, Rumcajsi või Janoseki radadele, tuua poest paremat õlut ja küpsetada kalake.

Praha parimas õllekas U Zlateho Tygra on kena tava, et mehed, kes jõululaupäeva hommikul turult elusat karpkala koju toovad, istuvad paariks tunniks kõrtsilaua taha. Kotid vintsklevate kaladega riputatakse naela otsa. Kui kala vagusi jääb, on aeg õllealus kannusuule asetada - et juurde ei kallataks - ja sammud kodu poole seada.

See kalade vintsklemine mulle väga ei meeldi, küll aga, kui inimestel on omad kodukõrtsid. Kus mitte ei käida nina viltu tõmbamas, vaid maailma paremaks arutamas. Ja maailm lähebki paremaks, õlle hind ei tõuse, rahvaarv ei kahane, lahutusi on vähe ja enesetapp on erand, mitte reegel.

Tahan, et ka Eesti kuuluks parenevasse maailma, ja miks mitte alustada sellest, et süüa kala ja leida endale kodukõrts, kus viibimine maailma kohe kindlasti paremaks muudab.

Kodu ja kõrtsi segada ei soovita

Aga kodukõrts ei saa ju enne tekkida, kui on hea kodu. Sest kui head kodu ei ole, siis pole ka kodukõrts mingi kodukõrts, vaid lihtsalt üks kõrts. Ja neid lihtsalt ühtesid kõrtsisid on meil niigi masendavalt palju. Ning nendes käib lihtsalt üks joomine, või halvemal juhul isegi ei käi, sest põlatakse kalliks ja juuakse kodus. Mis pole siis enam mingi kodu, aga ka mitte kõrts.

Juuakse üksi, minnakse tigedaks ja tehakse lollusi. Öeldakse ju, et pudel kärakat koos sõbraga on väike napsutamine, aga kaks pitsi üksi on juba alkoholism. Jumala tõsi. Kodul ja kõrtsil on mõlemal omad tänuväärsed funktsioonid ning ei tohiks neid mitte sassi ajada. Muidu tuleb suur jama, õigupoolest on juba tulnud, ja meil tuleks see kähku lahti harutada. Sest kui igal inimesel on jama kaelas, on jama kaelas ka tervel ühiskonnal, ja ühiskond jamaga kaelas on sama, mis hing paelaga. Kellele seda tarvis, kellele on see kasulik?

Niimoodi jätkates pole inimest, pole ühiskonda. Jah, pole ka probleemi, aga see lahendus ei meeldiks vist kellelegi.

Praegu, kui kodus on üks rahulik aeg, nurka on tehtud ilu ja inimesed on kas või ebamäärasest kohusetundest üksteise vastu sõbralikumad, tundub paslik mõtelda eelkirjutatu üle. Näha uute ja lahtisemate silmadega, et kodu on parasjagu sellisem koht, nagu ta kogu aeg olla võiks. Ja küllap paistab kusagilt kuuse tagant ära ka see nõks, kuidas seda kodu mõnusana hoida. Ka kauem kui kolmekuningapäevani.

Et koos kuusega visataks välja pahasus ja juhmus, aga mitte muhe särisev jõuluvaim. Las see tore tont hiilib mööda kodu ringi ka muudel kuudel, las tema hoiab inimest tobeduse eest.

Kodu ja kõrts on ühiskonna alustalad. Ja alustalade kõigutamine on kuritöö. Kuritööga kaasneb karistus. Karistus on vastik. Vastikut ei taha.

Meenutan: alustada võime sellest, et sööme jõuluajal natuke kala.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Frederikust Krushovice ja Presidendi Pilsnerini
Tumeda õlle testil osalesid parimad
Kolme Koopa Kohvik on tagasi
Pubidel tähtis osa meeste tervises
Prints Charles päästab baare
Briti pubitraditsioon on ohtu sattunud
Briti pubid on kadumisohus
Kõrtsiskäijad teenivad karsklastest paremini
"Ja kõik on purjus!"
"Meeste lasteaias" saab ka õlut
Mida süüa õlle kõrvale?
Eesti õlu on maailma parim
SL Õhtulehe õlle-eri
Mis õlu mis roaga?
Hüva nõu: lihtne moodus ise juustu teha
Hüva nõu: grilli tervislikult

«Kahjuks ei ole seni leiutatud napsitamisjärgse halva enesetunde kiireks leevendamiseks ravimeid,» ütleb Wismari haigla peaarst Jaanus Mumma. «Organism vajab siiski aega, et alkoholi lagunemisel tekkinud mürgid kehast väljutada.»

«Mida rohkem on kehas alkoholi, seda kauem võtab nende väljutamine aega. Muidugi kasutame oma praktikas mõningaid ravivõtteid, mis kiirendavad seda protsessi ja ka ravimitega saab leevendada mõningaid sümptomeid. See, kuidas inimene pohmelust talub, sõltub tema ainevahetuse iseärasustest. Oluline osa võitluses mürkidega on maksal. Kiirendada saab protsessi suure koguse vedeliku manustamisega ja ka B-grupi vitamiinid soodustavad ainevahetust. Kel tõesti piiritunne väga nõrguke ja pohmelused rasked, võiksid proovida enne peole minekut ühte üsna uut preparaati Reviat. See vähendab alkoholihimu ja aitab piiri pidada,» soovitab Jaanus Mumma.

Alkoholi tarbides joo ainult ühte kindlat alkoholimarki. Organism suudab ühe alkoholimargi tarbimisest tekkinud mürgid väljutada üsna kiiresti seda enam, kui tegemist on jooja lemmikmargiga. Pea meeles, et näiteks viskis (täpsemalt burboonis) on kaheksa korda rohkem puskariõlisid ja muid kahjulikke keemiaühendeid kui dzhinnis ja 30 korda rohkem kui viinas. Viin on kangetest alkoholjookidest kõige puhtam. Suurima pohmeluse tekitavad konjak, põletatud viin, viski ja kõikvõimalikud gaseeritud alkoholjoogid. Ka punane vein põhjustab endas sisalduva türamiini tõttu märksa tugevama hommikuse peavalu kui sama kogus valget veini. Niisamuti tuleks eelistada ka heledaid alkohole - tumedad joogid sisaldavad suuremates kogustes metanoole, mida Rootsis korraldatud värske uurimuse kohaselt peetakse üheks pohmeluse peapõhjustajaks. Eriti ohtlikud on kanged destilleeritud joogid segiläbi gaseeritud või destilleerimata jookidega (õlu, vein).

Joobnuna võta enne uinumist kas aspiriini, magneesiumi koos ühe kapsli E-vitamiiniga või üks kapsel ibuprofeeni. Niisamuti võid võtta 30 g fruktoosi (puuviljasuhkrut), mis kiirendab alkoholi lagunemist organismis.

NB! Uusimad uurimused ei soovita enne pidu või ka peo ajal tekkinud halva enesetunde leevendamiseks aspiriini võtta. Magu on joodud alkoholist niigi ärritatud, isegi ühest aspiriinitabletist võib raskematel juhtudel tekkida maoverejooks.

Keeda lihapuljongit, selles sisalduvad sool ja kaalium leevendavad alkoholi seedimisel tekkivat mineraalainete kadu. Võta B-vitamiini enne peole minekut. Alkoholi seedimisel kulutab organism B-vitamiini suurtes kogustes. Söö kindlasti. Täiskõhuga imendub alkohol verre aeglasemalt.

Kõige tähtsam vahend pohmeluse leevendamiseks on rohke veejoomine. Pea meeles, et maks kulutab ühe alkoholimolekuli kahjutustamiseks kaheksa veemolekuli. Mineraalvesi on parim janukustutaja. Samuti võiks öösel enne uinumist juua puu- või juurviljamahla. Mahl vähendab alkoholist tingitud vedelikukadu, selles sisalduv suhkur aga tõstab vere suhkrusisaldust, mis pohmelusehommikutel on normist madalam.

Kui mahla pole käepärast, tuleks enne uinumist võtta mõni C-vitamiini kapsel. C-vitamiin kiirendab mürkide väljutamist organismist.

Tee endale Pick-Me-Up kokteil: vala kõrgesse klaasi kaks munakollast, pigista sisse ühe sidruni mahl, teelusikatäis mett ja 4 cl Drambuie likööri. Täida klaas apelsinimahlaga, joo korraga ära.

Peojärgne hommikune peavalu on tingitud vedelikupuudusest, samuti ärritab alkohol aju veresooni ja muid kudesid. Alkoholi mõjul veresooned laienevad, mistõttu peavalu leevendab ka rohke hommikune kohvijoomine (ahendab veresooni).

Halb enesetunne on tingitud veresuhkru madalast tasemest - organism kulutab veresuhkru varusid alkoholimürkidega võitlemiseks, samuti alkoholi põhjustatud maoärritusest. Seepärast on pohmeluse korral suur füüsiline pingutus vastunäidustatud.

Suitsetamine ja vürtsikad road süvendavad mao ärritust veelgi. Seepärast on peojärgsel hommikul omal kohal mahedad piimatooted, eriti hea on Gefiluse keefir.

Hapukapsamahl on traditsiooniline vene tervisejook. See soodustab seedimist, tõstab isu ja pohmeluse korral parandab üldist enesetunnet. Jõululaupäeval küsiti kasuliku kapsamahla poole liitri eest nii Balti jaama turul kui ka Tallinna keskturul 12 krooni.

Silver Meikari pühadejärgne silgusupp

«Silgusupp sobib ideaalselt pühadejärgsesse taastumisaega. Esiteks tänu sellele, et valmistamine on lihtne ja koostisosad odavad. Oluline eelkõige neile, kes pühade ajal on tarbimisbuumiga julgelt kaasa läinud.

Teiseks sobib selline kergem toit ideaalselt pärast mitmepäevast heade (aga sageli rasvaste) eesti rahvustoitude liigsöömist,» arvab riigikogulane Meikar.

Vaja läheb: 500 g puhastatud silku (sobib näiteks räime liblikfilee), 400 g kartuleid, üks suuremat sorti sibul, tilli, terapipart, soola, soovi korral kalapuljongit.

Valmistamine: Lõika kartul supisobilikeks tükkideks. Pane kartulid koos silkudega keema.

Kui oled ostnud soolasilku, tuleks neid eelnevalt 2 tundi külmas vees leotada.

Tükelda sibul. Parima maitse annab see, kui enne supile lisamist sibul võis pehmeks praadida (aga mitte pruuniks). Lisa sibul 5 minutit enne kartulite pehmeks saamist supile. Maitsesta soola ja piprateradega.

Serveerides lisa tilli.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
SL Õhtulehe õlle-eri
Hüva nõu: grilli tervislikult
Pohmellis õpilased saavad välja magada
Õlu - mesine suvenektar?
Parim pohmelliravim on labidatöö
Tervis pärast aastavahetust

Riia munitsipaalpolitsei töötajad avastasid teisipäeval ühes baaris, et kraaniga õllevaadist kallatakse klientidele kesvamärjukese asemel lahjendatud piiritust.

Politsei esindaja Inese Timane sõnul olid salaalkoholi müüjad oma “leiutise” hästi maskeerinud, vaadilolevate kirjade järgi pidi selles sisalduma õlu Favorits.

Politseinikud konfiskeerisid sellest baarist kõik aktsiisikaubad ja algatasid uurimise seoses haldusõigusrikkumisega.

(BNS)

“Mingid tooted kaotame kindlasti ära ning mingid tooted tulevad juurde,” ütles Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. Kahel ettevõttel on uuest aastast ka ühine müügimeeskond ning logistikavõrk. “Kindlasti hakkab Ösel tootma nii oma praegusi kui ka Tartu Õlletehase brände,” ütles Noop. “Mingisuguseid A le Coq’i mahlasid ei tule, seda võin kinnitada. Aura tugev kaubamärk jääb igal juhul.” Aura tootevalik saab Noobi sõnul kõvasti täiendust.

Eesti Päevalehe andmetel tuleb firma uuendatud tootevalikuga turule juba jaanuarist. “Kas nüüd just jaanuaris midagi tuleb, seda ei tahaks täpsemalt kommenteerida. Küll aga on kindel, et uudiseid tuleb,” ütles Noop. Midagi revolutsioonilist tema sõnul siiski oodata ei ole. “Igas segmendis on uutele toodetele veel ruumi. Suurimad barjäärid on õlleturul,” ütles ta.

Tartu Õlletehase järgmise aasta eesmärkideks on täita käibeprognoos ning kasvatada turuosa eri segmentides. Firma omab 37 protsenti õlleturust ning 40 protsenti karastusjookide turust. Soome Olvi ostis Ösel Foodsi aktsiad septembris 160 miljoni krooni eest.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
A. Le Coq ostab Ösel Foodsi
Saku seisab konkurentide ühinemise vastu
L ü h i u u d i s e i d
Öseli meeskond kaotab töö
Konkurentsiamet lubas A. Le Coqil Öseli osta
Kas Tartu õlletehas valib plastiktaara?

Saku Õlletehas suuromanik ostis tüki Hiina õlletehasest

Läbi BBH Saku Õlletehase suuromanike ringi kuuluv Scottish Newcastle ostis ligi viiendiku Hiina Chongqing Brewery nimelisest õlletootjast.

(ÄP Online)

Pärnu Õlu tõi turule uue 5,7protsendilise alkoholisisaldusega õlle Jõulu Tume, mida müüakse 0,33liitristes klaaspudelites.

Tumeda jõuluõlle valmistamise protsessi käis Pärnus konsulteerimas Saksa ekspert Edmund Hering, kes on 28 aastat töötanud Saksamaal asuva Westheimi tehase õllemeistrina.

(Sl Õhtuleht)

vaata lisaks:
Pärnu Õlu on uuenduste teel
Õlu läks tsiuhti
Jõulu Tume EBGs

Kaupade hinnad odavnesid 0,2 protsenti, teenuste hinnad ei muutunud. Keskmisest enim mõjutasid indeksit mootorikütuse odavnemine, õlle allahindlus ning köögivilja ja piimatoodete kallinemine.

Võrreldes möödunud aasta kerkis tarbijahinnaindeks keskmiselt üks protsent. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad kerkisid üks protsent ja mittereguleeritavad hinnad samuti üks protsent.

(PM Online)

vaata lisaks:
Krooni ajal on enim kallinenud bussipilet ja õlu
Pudeliõlle hind võib alaneda
Plastpudelis õlu - osta või mitte?

Käesolevas numbris on Lauri Suurmaa põhjalikult tutvustanud 18. sajandi Tallinna saksa kaupmeeste lauanõusid ja söömisharjumusi.

Näiteks olid kööginõudest tavapärases kasutuses katlad, potid, pannid, kolmjalgnõud, kolmjalad, vahvlirauad, küpsetusvardad, röstid, õlle- pruulimis- ja viinapõletusnõud, kurnasõelad, lehtrid ja riivid, uhmrid koos nuiaga, lõike- ja hakkimisnoad, lõikelauad, kapsarauad, tuletegemisriistad, ahjuriistad, leivakünad, pudelid, vaadid, tünnid, ankrud, äädikakruusid, kohvi-, tee-, soola-, suhkru- ja vürtsitoosid.

Kõrgkihtide laua- ja köögikultuuris toimusid 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses märkimisväärsed muutused. Euroopaliku kokakunsti ja lauakombestiku levik Baltikumi oli osa üldisest lääne kultuuri integratsioonist kõrgkihtide igapäevaellu. Söögid ja joogid omandasid ühtlasi erilise tähenduse sotsiaalse staatuse näitamisel.

18. sajandil valmistati toitu endiselt põhiliselt kodus, Tallinna kaupmeeste kodus küpsetati leiba, liha ja kooke, pruuliti õlut, tapeti loomi, suitsutati ja soolati liha, kala jm.

Vorstidest märgitakse ära täissuitsuvorsti. Kala, peamiselt räim, tursk, heeringas oli juba keskajast igapäevase toidu oluline osa. 18. sajandil hakati leiba võtma kõikide soolaste roogade juurde. Kartul tõrjus kõrvale lisatoiduna tähtsat rolli etendanud kapsa.

Soojadest söökidest olid populaarsed mitmesugused supid ja puljongid. Tunti näiteks härjalihast puljongit, härjaliha-, vasika-, kana-,lambaliha-, herne-, pardi-, põrsa-, vähi-, kala-, petipiima-, kibuvitsamarja-, riisi-, õunasuppi.

Jookidest olid uued luksusjoogid kohv, tee ja shokolaad, alkoholist eelistati õlut, viina ja veini. Õllest valmistati ka mitmesuguseid toite, hommikuti söödi näiteks külma õllesuppi ja joodi külma õlut. Õlle järele oli Tallinnas valdavalt nn ühiskondlik nõudlus. Vaatamata sellele, et erinevalt maa-aadlist pidi linnakodanik maksma pruulimise eest aktsiisi, oli pruulimine müügiks kodanikele märkimisväärne tuluallikas, sest nõudmine oli suur ja ostjatest ei tulnud kunagi puudust.

(EPL)

vaata lisaks:
Vana Tallinn XV

Soome ajaleht Helsingin Sanomat korraldas jõululauale sobivaima õlle leidmiseks õlletesti, 13-st testitud margi seast sai kõrgeima koondhinde A. Le Coqi Jõuluporter.

Erinevatest asjatundjatest koosnev viieliikmeline zhürii tõstis esile A. Le Coq Jõuluporteri täiuslikkust ja mitmekülgseid maitseomadusi, teatas Tartu Õlletehas.

Zhürii lemmikud olid ka saksa õlled Ayinger Winter Bock ja Aecht Schlenkerla, mis jagasid koos inglise õllega Cristmas Ale 2.-4. kohta. Viienda koha sai Saku Porter.

Zhürii andis hindamisel punkti 0st kuni 20ni, pooled punktidest anti maitseomaduste eest, ülejäänud värvi ja lõhna eest. Kõrgemad punktid läksid tugevama maitsega õlledele, mis testijate arvates sobivad väga hästi just pärast sööki.

Pimetestis osalenud zhürii liikmed ei teadnud, milliste õllemarkidega on tegemist.

Jõuluõllede testis osalesid Lapin Kulta Talviolut, PUP Joluluolut, Olvi Jouluolut, Hartwall Jouluolut ja Koff Jouluolut Soomest, Regal Christmas ja Winter Koninck Belgiast, Christmas Pudding Ale ja Christmas Ale Inglismaalt, A Le Coq Jõuluporter ja Saku Porter Eestist, Aecht Schlenkerla ja Ayinger Winter-Bock Saksamaalt.

(PM Online)

vaata lisaks:
Tartu Jõuluporter pälvis Norras kolmanda koha
Parim toode jõululauale 2002
A. Le Coqi Jõuluporter EBGs

Uue seadusega ettenähtud taara vastuvõtu ja tagatisraha süsteemi juurutamisel tuleb kuue aastaga ettevõtetel kanda kulusid kokku rohkem kui 400 miljoni krooni eest, kirjutab Äripäev.

Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüsi kohaselt eeldatakse, et pakendeid hakatakse tagasi võtma
ligikaudu 2000 Eesti toidukaupluses. Neist suuremad – super- ja hüpermarketid – soetavad endale suure tõenäosusega taaravastuvõtu automaadid ning alla 100ruutmeetrise müügipinnaga poodides võib tagasivõtmine jääda käsitööks.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul eeldatakse, et ettevõtete poolt kaetav kulu süsteemi rakendamise esimesel aastal on hinnanguliselt 22 miljonit krooni, mis teeb kuluks ühe pakendiühiku kohta ligi 10 senti. Kuuendaks aastaks tõusevad näitajad vastavalt 104 miljoni krooni ja 37 sendini. Nende arvestuste puhul on muu hulgas taaraautomaadi hinnaks arvestatud umbes 400 000 krooni, samas maksavad lihtsamate lahendustega masinad alla 100 000 krooni.

Pakendiseaduse eelnõu kohaselt jõustub järgmise aasta 1. mail ELi pakendidirektiivist tulenev kohustus tagada 50% pakendite taaskasutus, mullu suudeti Eestis taaskasutada 15% pakenditest. Alates 2005. aastast peab jõustuma tagatisrahade süsteem, kus lisaks kohustuslikule taaravastuvõtule hakkaks kehtima pandimaks korduvkasutuses olevate pudelite kõrval ka ühekordsetele plastpudelitele ja plekkpurkidele.

Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai lausus, et seadus kohustaks jaekaupmeest korraldama taara vastuvõtupunkti või paigaldama automaadi ja leidma taara kogumiseks sellise pinna, mis ei segaks kehtivate hügieeninõuete täitmist. Lisaks tuleb ümber korraldada raamatupidamine ja kassasüsteem, sest taaral on oma müügihind, mida tuleb eraldi näitama hakata.

Küsitletud kaupmehed polnud pakendiseadusest tulenevate kohustuste maksumust oma ettevõtte jaoks veel kokku löönud, viidates tähtaegade ebareaalsusele ja teadmatusele, kes täpselt peab taarat koguma hakkama. Selveri keti juhi Ain Taube sõnul on taaraautomaadid nii kallid, et “nende tasuvussaega ei julge nimetadagi”. Teiseks võimaluseks oleks taara vastuvõtja palkamine, kuid paraku on paljud poed projekteeritud nii, et säärast ruumi pole ette nähtud.

“Isiklikult kahtlen, kas seadus sellisel kujul vastu võetakse," ütles Comarketi keti juht Tiit Kivisaar, viidates sellele, et kaupmehed ei saa nii kiiresti hakkama vajalike investeeringutega ja logistika haldamisega.

(EPL Online)

vaata lisaks:
Narva parteijuht ehitas pudelitest maja
Saksa õllesõpradele jäävad jõulud kauaks meelde
Purgimaks tekitab Saksamaal pingeid
Taaraseadus vähendab õllemüüki
Taarapunktis keeb elu
Pudelid ja purgid taarapunkti!
Eestis napib pakendite tagasimüügi võimalusi
Külamees paneb inimesed pudelisse
Prükkarid teevad rikkaks
Pudeliõlle hind võib alaneda
Nädala jutt: Anname vaesusele surmahoobi
Töö teevad ära pudelikorjajad
Kodulugu: Catharina-Lisetta tehased igatsevad hea omaniku kätt
Tagatisraha joogipudelile toob parlamenti uue tüli
Pakenditest ühe ja teise nurga alt
Eesti pole pakendite taaskasutuseks valmis

Eesti suuruselt kolmas õlletootja Viru Õlu tõi sel nädalal poelettidele uue tumeda õlle Talveõlu.

Talveperioodil müüdava õlle kangus on viis protsenti mahu järgi ja seda toodetakse nii klassikalises pooleliitrises klaaspudelis kui ka liitrises plastpudelis.

(BNS)

vaata lisaks:
Õlu läks tsiuhti
Talveõlu EBGs