KOOSTISAINED
Vesi
Õlu sisaldab kuni 95% ulatuses vett. Õllepruulimise jaoks
on oluline vee karedus. Lager-tüüpi õlled vajavad pehmemat
vett, ale-tüüpi aga vastupidi karedamat.
Linnased
Linnaste valmistamiseks tarvitatakse enamasti otra. Esmalt vili leotatakse
ning pannakse siis idanema. Idandamine toimub t°-l 12-15°C 6-10
päeva, mille käigus suureneb terade fermentatiivne aktiivsus,
osa tärklist ja valke hüdrolüüsub ning tekivad vees
lahustuvad ühendid. Seejärel terad kuivatatakse vajaliku niiskusesisalduseni
ning eemaldatakse tekkinud idud. Teatud õllede pruulimisel kasutatakse
ka nisulinnaseid.
Enamasti tarvitatakse erinevaid heledaid linnaseid. Tumedate õllede
puhul lisatakse vajalike maitse- ning värviomaduste saavutamiseks
nt tumedaid karamell- ja/või kohvilinnaseid.
Humal
Humal (lad Humulus lupulus) on väänduvate vartega
rohttaim, mis kasvab meil Eestiski. Tööstuslikuks tootmiseks
kohalik metsik humal siiski ei sobi. Õlle pruulimisel kasutatakse
humala emastaime õisikuid ehk nn “humalakäbisid”, mis sisaldavad
õllele tema spetsiifilist mõru maitset andvat lupuliini.
Peale maitseomaduste rikastamise aitab humal kaasa ka õlle säilimisele,
sest selles sisalduvad a-happed sadestavad õllest välja ebasoovitavad
valkained. Humalavaik omakorda soodustab õllevahu teket. Laias laastus
võib humalad jagada aroomi- ja mõruhumalateks.
Pärm
Pärm e täpsemalt pärmseen tekitab õlles maltoosi
baasil käärimise, mille saadusteks on etanool ja süsinikdioksiid.
Eristatakse pinnakäärituspärmi, mida kasutatakse ale-tüüpi
õllede juures ning põhjakäärituspärmi, mis
lisatakse lager-tüüpi õlledele. Pinnapärm tõuseb
käärimise lõpuks õlle pinnale, põhjapärm
vajub põhja. Mõlemast tüübist on omakorda edasi
arendatud mitmeid erinevaid pärmitüvesid, mille kasutamine võib
muuta õlle omadusi.
Muud
Õlle pruulimisel võidakse lisandina kasutada ka muud
toorainet nagu nt maisi, linnastamata nisu, rukkilinnaseid, riisi ja erinevaid
suhkruid.
PROTSESS
Meskimine
Vajadusel eelnevalt töödeldud ja puhastatud vesi kuumutatakse
ning lisatakse sellesse purustatud linnased. Seejärel tekkinud segu
kuumutatakse vastavalt õlletüübile järgemööda
teatud kindlatel temperatuuridel, mille käigus linnastes sisalduv
tärklis hüdrolüüsub maltoosiks e linnasesuhkruks. Maltoos
on vajalikuks toitaineks pärmile õlle kääritamisel.
Meskimise käigus lagunevad ka valgud, mis on oluliseks õlle
värvi-, maitse- ja säilivusomaduste juures.
Seejärel saadud meski kurnatakse ning saadud virre juhitakse keedukatlasse.
Järelejäänud massi e õlleraba võib kasutada
loomasöödana.
Keetmine
Meski kurnamisel saadud virre juhitakse katlasse ning keedetakse mõnda
aega. Keetmise käigus muutub virre selgemaks ja puhtamaks, sest sellest
sadestuvad välja ebasoovitavad valgud. Keetmisel lisatakse ka humalad
– algul mõruhumalad ning keetmise lõpupoole aroomihumalad.
Kui palju, millal ja milliseid humalaid lisatakse sõltub muidugi
konkreetsest õlletüübist. Edasi virre jällegi puhastatakse
spetsiaalsetes separaatorites, jahutatakse ning juhitakse kääritustanki.
Kääritamine
Jahutatud virdele lisatakse kääritustangis vajalik kogus
pärmi. See, millist liiki pärmi kasutatakse, sõltub jällegi
pruulitava õlle tüübist. Pärm muudab virdes sisalduvad
suhkrud alkoholiks ja süsihappegaasiks.
Kääritamise aeg on erinev – ale-tüüpi õllel
3-5 päeva, kusjuures kasutatav pärm tõuseb käärimise
lõpuks vedeliku pinnale ja lager-tüüpi õllel kuni
kaks nädalat, mille käigus pärm sadestub koonilise põhjaga
käärtangi põhja. Erinevad ka temperatuurid – lager-õlled
kääritatakse madalamatel temperatuuridel.
Kui kõik suhkrud on käärimiseks ära kasutatud,
eemaldatakse pärm ja saadud toores või nn roheline õlu
pannakse “küpsema” e laagerduma.
Laagerdumine
Laagerdumine toimub madalal temperatuuril ning selle kestus võib
sõltuvalt õllest ulatuda mõnest nädalast kuni
mitme kuuni. Selle käigus paranevad õlle maitseomadused ning
tekkinud süsihappegaas lahustub osaliselt õlles.
Laagerdumise lõppedes õlu veelkord filtreeritakse, vajadusel
lisatakse süsihappegaasi ning saadetakse villimisele.
*LIHTSAMAD
RETSEPTID
Maltoosast või linnaseekstraktist valmistatud õlled
1) 2 purki (2 liitrit) maltoosat lahustada 10 liitris keedetud kuumas
vees kus on eelnevalt lahustatud 0,7-1 kg suhkrut, lisada 25 g vähese
suhkruga hõõrutud ja mõni tund seista lastud pärm.
Käärivat virret lasta seista üks ööpäev lahtiselt
riidega kaetud õllenõus, seejärel nõu sulgeda
ja viia jahedasse keldrisse. Soovi korral võib õlut maitsestada
melissi, piparmündi, koriandri või ingveriga. Maitseainetest
on soovitav teha kange tee ja lisada see õllevirdele.
2) 2 liitrit maltoosat lahustada 5 liitris keedetud kuumas vees, kus
on eelnevalt lahustatud 0,5 kg suhkrut. 5 liitris keedetud ja +45°C
jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale
veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit.
Lahjem saksapärane hele õlu
Lahustada l kg linnaseekstrakti ja 0,4 kg suhkrut 24 liitris vees ning
virret keeta 5-10 minutit. Virre viia hästi jahedasse ruumi ja jahutada
+12-15°C. 150 g humalatele valada 1,8 liitrit vett ja keeta tasasel
tulel l tund. Saadud jahtunud tõmmis valada õllevirdele juurde.
50 g presspärmi hõõruda vähese suhkruga läbi
ja lisada virdele. Õlut kääritada jahedas +12-15°C
temperatuuril lahtiselt 3-4 päeva, seejärel valada õlu
ettevaatlikult kummivooliku abil pärmilt pangedesse ja sealt ankrusse,
kus kääritada 2-3 päeva.
Meeõlu
2 liitrit maltoosat lahustada 5 liitris keedetud kuumas vees, kus on
eelnevalt lahustatud 0,5 kg suhkrut. 5 liitris keedetud ja 45 kraadini
jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale
veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit.
Õlut võib valmistada ka 3-liitristes purkides
15 liitrit keeva vett panna jahtuma. 100 g pärmi, 2-3 sl nisujahu
ja 2 kg suhkrut segada omavahel kuivalt ning jätta toatemperatuuril
2 tunniks käärima. Toatemperatuurini jahtunud veele lisada 2
liitrit maltoosat ja pärmi- suhkru segu, hoolikalt segada ja panna
kohe 3-liitristesse purkidesse (kokku kuus purki), jättes purgi servast
paari sõrmelaiuse vaba ruumi. Purgid kaanetada plastikkaantega nii,
et õhk sisse ei pääseks ja jätta ööpäevaks
toasooja. Saame paraja naiste õlle. Kui aga soovime kangemat õlut,
siis kääritada õlut toatemperatuuril 2-3 päeva ja
viia seejärel hästi jahedasse keldrisse või laduda purgid
keldri põrandale. Siiski ei tasuks sellist õlut kaua säilitada.
Porter
Lahustada 1,5 kg linnaseekstrakti 12 liitris vees ja lahust keeta pool
tundi. Keetmise ajal lisada humalavirre, mis on valmistatud 75 g huma-
latest ja mida on keedetud tasasel tulel ühe liitri veega üks
tund. Õllevirre viia hästi jahedasse ruumi ja jahuta- da kiiresti
+12°C, lisada 50 g vähese suhkruga hõõru- tud presspärm
ja kääritada +12°C juures 6-7 päeva. Edasi toimida nii
nagu eelmises juhendis.
Kuivatatud leivast või kaljapulbrist valmistatud õlu
50 liitri õllevirde valmistamiseks kulub 4 kg (10 pakki) kaljapulbrit
või sama kogus kuivatatud heakvaliteedilist rukkileiba. Edukalt
võib kasutada ka viljakohvi. Kaljapulber või purustatud kuiv
leib asetada suuremasse, 20-30 liitrit mahutavasse anumasse ja valada peale
keev vesi, segada. Lasta seista paar tundi. Kopsiku või kulbiga
võtta segu pealt ettevaatlikult leotusvedelik ning valada see läbi
kurnariide 50 liitrisesse õllenõusse. Järelejäänud
paksule valada peale uus kuum vesi, 10-15 liitrit, segada, lasta settida
ja valada ka see läbi kurnariide õllenõusse. Protseduuri
korrata seni, kuni õllenõu on peaaegu virret täis. 100
g suhkrut ja sama palju pärmi hõõruda ühtlaseks
massiks ning lisada toasoojale virdele. 4 kg suhkrut lahustada eraldi 10
liitris virdes. l kg suhkrut annab vees lahustudes 0,6 liitrit mahtu. Maitseained
on soovitav lisada kaljapulbrisse. Käärita nagu maltoosast valmistatud
õlut.
Inglise õlu (linnaste puudumise korral)
1) 3-3,5 kg otra või sõkaldega kaera kuivatada ahjus
üle nii, et see ei muudaks oma värvi ega läheks kõrbe-
ma. Ülekuivatatud terad jahvatada jämedaks jahuks, asetada katlasse
ja valada peale 15 liitrit +65° C vett, segada hästi läbi
ja lasta 3 tundi seista. Võtta vedelik ettevaatlikult pealt ära
ja valada see 50-liitrisesse õlle- ankrusse. Saole valada peale
12 liitrit +72° C vett ning 2 tunni möödudes valada ka see
ankrusse. Seejärel vala sagule veelkord 12 liitrit vett, aga külma,
mida lase seista 1,5 tundi ja vala ka see ankrusse. 15 liitris ankrust
võetud virdes lahustada 6 kg suhkrut, lisada 200 g humalaid ja pidevalt
segades ajada see katlas keema, filtreerida, jahutada ihutemperatuurini
ja lisada 100 g vähese suhkruga hõõrutud presspärmi
ning jätta toasooja seisma. Vajaduse korral lisada ankrusse keedetud
jahutatud vett nii, et ankur saaks peaaegu virret täis. Kui aktiivne
käärimine on lõppemas, viia ankur jahedasse keldrisse
ja lasta õllel veel 2-3 päeva lahtiselt käia. Laagerdusaeg
üks kuu.
2) 10-12 kg otra või kaera kuivatada ahjus üle ja jahva-
tada jämedaks jahuks. Asetada jahu suuremasse katlasse ja valada peale
8 liitrit +65-70°C vett ja segada hooli- kalt läbi, lasta kaane
all 3 tundi tõmmata, eemaldada saolt ettevaatlikult vedelik ja valada
peale 6 liitrit +70-7 5°C vett ja lasta paar tundi tõmmata.
Eemaldada saolt vedelik ja valada peale 6 liitrit külma vett ning
jätta nüüd 1,5 tunniks seisma. Kõik kolm tõmmist
valada ühte ankrusse kokku. 15 liitris soojas vees lahustada 3 kg
mett, lisada 100 g humalaid ja keeta segu 5-10 minutit, jahutada ja segada
see odrajahu leotisele juurde. Hõõruda 100 g pärmi vähese
suhkruga läbija lisada õllevirdele. Edasi toimida nii nagu
eelmises juhendis.
*Retseptid pärinevad Toivo
Niibergi raamatust "Koduõlu, kali, siider" sarjast "Targu Talita
Raamatukogu" (Maalehe Raamat 1998) |