|
 SAKU
ÕLLETEHAS
|
Saku Õlletehase AS
Saku 75 501 Harjumaa
Üldtelefon: 6 508 400, Faks: 6 508 401
E-mail: saku@online.ee
|
Tehasest:
Saku mõisa omanik, saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder
asutas oma mõisa juurde õllekoja. Dokumentaalselt on tõestatud,
et esimene keeduperiood Saku õlleköögis oli 1820. aasta
oktoobris. 1876. aastal rajas Valerian Baggo mõisa õlleköögi
asemele aurujõul töötava õlletehase. Esimene keet
uues aurujõul töötavas õlletehases valmis ilmselt
4.oktoobril 1877. aastal. Juba kolm aastat hiljem saatis Saku Õlletehas
oma toodetud õlut Riia näitusele, kus see sai II auhinna ja
pronksmedali. Et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste
lähedaste keskuste turg, oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi
1899. aastal laiendada omanike ringi ning asutada Saku Õlletehase
aktsiaselts. Ettevõtte omanikkonda kuulus kogu kohaliku aadelkonna
finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piiritusevabrikantide Rosenitega.
Ettevõtmine kandis edu ja juba 1900. aastal pruuliti Sakus 203 800
pange õlut, kui tollane peamine rivaal Revalia (endine Pfaff) suutis
samal aastal toota vaid 153 000 pange. Saku jõuline areng viis Tallinna
viimase õlletehase Revalia uste sulgemiseni 1911. aastal. Pärast
seda ei ole Tallinnas enam õlletehast olnud. Saku Õlletehasest
oli tõusnud monopoolsesse seisu Tallinnas ja Harjumaal.
Siis aga algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise
Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani.
Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest
konkurents, mis tõi kaasa mitmeid tootjate vahelisi hinnasõdu.
Samas paistis aga Saku Õlletehas silma uuenduste pooles. Nii võeti
Sakus 1928. aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel
tarvitusele pooleliitrine õllepudel. 70 aastat hiljem - 1998. aastal
oli taas Saku Õlletehas see, kes tõi Eesti tarbijani uue
õllepudeli, sedakorda uudse kujundusega 0,5-liitrise pudeli. 940.
aastal seoses nõukogude okupatsiooniga Saku Õlletehas, nii
nagu ka kõik ülejäänud ettevõtted natsionaliseeriti.
Tootmine ettevõttes jätkus nõukogude tingimustes. 1976.
aastal sai Saku Õlletehasest eksperimentaalõlletehas, mis
tähendas mitmeid eeliseid ja soodustusi, näiteks investeeringute
näol. 1985. aastal elas Saku Õlletehas üle teise "kuivseaduse"
peale Esimest maailmasõda, sedakorda M. Gorbatshovi oma. Alustatud
investeeringud Saku Õlletehase uuendamisse peatati.
Uus ajastu Saku Õlletehase jaoks tõi kaasa 1991. aasta,
mil loodi ühisettevõte Pripps õlletehasega Rootsist
ja Hartwalli tehasega Soomest. Algas tehase rekonstrueerimine ja seadmete
vahetus ning juba 1993. aastal jõudis Eesti turule esimene kvaliteetõlu
Saku Originaal. 1995. aastal s.o. rohkem kui sada aastat hiljem sai Saku
Õlletehasest taas aktsiaselts. Samal aastal tõusis Eesti
õlleturu liidriks Saku Originaal, mis on seda ülekaalukalt
tänaseni. Eesti suurim ja vanim õlletehas - Saku Õlletehas
- jätkab tänapäeval oma tegevust, toetudes ligi kahe sajandi
pikkustele traditsioonidele ja kogemustele. |
