 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV JAANUAR 2002
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
JAANUAR 2002 Õlut toodeti üle saja miljoni liitri Napsitanud koera veres oli 2,7 promilli alkoholi Müügile jõudis Eesti kangeim õlu Mõõdukas napsutamine võib kaitsta dementsuse eest Õlletootmise kasvutempo Venemaal alaneb Saku Õlletehas kakleb solgivee pärast Tartu Õlletehas investeerib Lilleküla staadionisse (täiendatud!) Ülikool valib pubi nime 150 ettepaneku hulgast Britid istuvad rohkem kodus Humala järglane otsib pubile soliidset nime Globaalne õlletarbimine kasvanud 2,6% Hüvasti koduõlu! Õllefestivali maskott suri ülerasvumisse Beebid uuendavad alkoholipoliitikat Miks Guinness meid kiusab? Saare õllesõbrad hindasid Austraalia õlut Austria õlletootjad finantseerivad Dracula kindluse rekonstrueerimist Seoses õlleturuga! (täiendatud!) Nigula Õlu ja Karme kaaluvad koostööd Karme tehas lõpetas õlletegemise Karksi õlut asub tootma Nigula? President kuulutas välja alkoholiseaduse Suri Heinekeni õlletehase brandi looja Paadla Viljaaidas mekiti jõuluõlut Õlle- ja viinatoodang kasvasid Briti pubitraditsioon on ohtu sattunud Rostovi elanik eelistab majaehitusel tellistele pudeleid ÕLUT TOODETI ÜLE SAJA MILJONI LIITRI 
30.01.2002 Eesti õlletehased tootsid 2001. aastal statistikaameti andmeil 100,99 miljonit liitrit õlut, mis on 6,5 protsenti enam kui aasta varem. (BNS) vaata lisaks:
NAPSITANUD KOERA VERES OLI 2,7 PROMILLI ALKOHOLI 
28.01.2002 Soome Maarianhamina politsei on hämmingus, sest eelmisel nädalal kõvas alkoholijoobes leitud koeral oli veres 2,7 promilli alkoholi, kirjutab Ilta-Sanomat. Koera omanik kutsus politsei kohale, kui leidis baarist koju tulles koera ebakindlalt tuigerdamas. Koeraomanik oli samal õhtul varemalt korraldanud peo, mille käigus kogu seltskond majast lahkus, et linnas edasi pidutseda. Omanik kahtlustab, et keegi tuli tühja majja tagasi ja hakkas koos koeraga jooma. Koera joomakaaslast pole politsei veel leidnud. Politsei uurib juhtumit kui loomapiinamist. Maarianhamina politsei ei tea, mil viisil oli koerale võimalik nii palju alkoholi sisse joota, et see tekitas sellise promillitaseme ja mil viisil pääses koera jootnud kodanik majja. (PM Online) vaata lisaks:
MÜÜGILE JÕUDIS EESTI KANGEIM ÕLU 
28.01.2002 AS Viru Õlu tõi turule Eesti kangeima õlle FREDERIK TOSIN, mille alkoholisisalduseks on 12% vol. Õlletehase sõnul võtab see õlu isegi Karu ette ... (Viru Õlu) vaata lisaks:
MÕÕDUKAS NAPSUTAMINE VÕIB KAITSTA DEMENTSUSE EEST 
25.01.2002 Mõõdukas alkoholi tarbimine võib Hollandis läbi viidud uurimuse põhjal kaitsta dementsuse eest. Uurimuses peeti sobivaks alkoholikoguseks paar pitsi päevas. Samas tõdeti, et alkoholisordil ei ole mälu säilitamisel tähtsust. Erasmuse Ülikooli teadlased võrdlesid regulaarselt alkoholi tarbivate ja karskete üle 55-aastaste inimeste dementsusriske kuue aasta jooksul. Mõõdukas alkoholitarbimine vähendas dementsusriske üle 40 protsendi. Veresoonte lupjumisega seotud dementsusrisk vähenes aga 70 protsenti. (ETA) vaata lisaks:
ÕLLETOOTMISE KASVUTEMPO VENEMAAL ALANEB 
25.01.2002 Venemaa õlletehased tootsid eelmisel aastal 630 miljonit dekaliitrit õlut ehk 14,5 protsendi võrra rohkem kui 2000. aastal, kinnitas Venemaa Õlletootjate Liit. Venemaa õlletootjad möönavad samas tootmise kasvutempo aeglustumist. Nii kasvas õlletootmine Venemaal 1999. aastal eelnenud aastaga võrrelduna 31 protsendi võrra ning 2000. aastal 22,7 protsendi võrra. (RIA Novosti-ETA) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS KAKLEB SOLGIVEE PÄRAST 
25.01.2002 Saku Õlletehase ja kohaliku kommunaalfirma reovee hinna vaidlus viis konkurentsiameti värske otsuseni, millega õlletehase kaebuse alusel tuvastati ASi Saku Maja poolt konkurentsiseaduse rikkumine. AS Saku Maja ei tõestanud piisavalt reovee kanaliseerimisele tehtavaid kulutusi. Saku Maja õiguserikkumine seisnes selles, et ta ei avalikustanud 1999. aastal oma teenuste hinna kujundamise kulutusi üldse ja 2000. aastal oli avalikustamine ebapiisav. Nüüdseks muutunud konkurentsiseaduse järgi oli avalikustamise kohustus eri- ja ainuõigust või loomulikku monopoli omaval ettevõttel. Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Anna Mazur ütles ETAle, et rikkumise menetluse käigus Saku Maja parandas olukorra seadusele vastavaks ning seetõttu ei kohaldatud ettevõtte suhtes ka haldustrahvi. “Praegune konkurentsiseadus ei nõua enam kulutuste otsest avalikustamist, vaid teavet on võimalik nõuda avaliku teabe seaduse järgi,” sõnas Mazur. ASi Saku Maja juhataja Rain Oks ütles ETAle, et kui ettevõtte kulutuste tabel rippus 2000. aastal ettevõtte ühel teadetetahvlil, loeti seda ebapiisavaks ning kui ettevõte pani info kuludega kolme kohta, siis loeti see piisavaks. Mazuri sõnul ei olnud 1999. aastal Saku Maja kulutusi üldse väljas. “Samuti seisnes rikkumine selles, et Saku Maja näitas vee- ja kanalisatsiooni kulusid koos, kuigi need on eri teenused eri hinnakirjaga,” ütles konkurentsiameti osakonnajuhataja. Oks õigustas Saku Maja käitumist ka sellega, et konkurentsiseaduses ei olnud täpselt kajastatud, mida, kuidas ja kus tuleb avalikustada. Mazur lisas, et Saku Õlletehase kaebus oli mahukam ning sellega kaevati üldse ebaõiglase reovee kanaliseerimise hinna üle. Teenuste hindade kinnitamine aga on Saku vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevuses. Oksa sõnul käärivad Saku Õlletehase ja kohaliku kommunaalettevõtte Saku Maja suhted tõenäoliselt reovee teenusehinna pärast juba aastaid. Normatiivse reostuse eest maksab Saku Õlletehas Saku Majale, ülenormatiivse eest Tallinna Veele. Ülenormatiivne reostus rikub väidetavalt ka kohalikke reoveetrasse. Eelmisel aastal kirjutas Äripäev teoreetilisest võimalusest Saku Õlletehas ülenormatiivse saaste eest ka sulgeda, kuid värskelt erastatud ASi Tallinna Vesi juhid kinnitasid valmisolekut õlletehase reovett olemasoleval kujul jätkuvalt vastu võtta. Õlletehase teatel kulus neil reoveemaksuks sama palju kui elektri ja gaasi peale kokku, ent reovee eelpuhasti ehitamist peeti majanduslikult veel kahjulikumaks. (ETA) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHAS INVESTEERIB LILLEKÜLA STAADIONISSE 
24.01.2002 A Le Coq Tartu Õlletehas ja jalgpalliklubi FC Flora sõlmivad täna 15 miljoni krooni suuruse lepingu, millega FC Flora Lilleküla staadion saab endale nime A Le Coq Arena. Leping on sõlmitud 15 aastaks ning lepingu väärtus on 15 miljonit krooni. Tartu Õlletehase tehtav investeering aitab kaasa Eesti esimese kaasaegse jalgpallistaadioni lõplikule valmimisele, teatas FC Flora peadirektor Andri Hõbemägi. Esimene rahvusvaheline mäng A Le Coq Arena´l toimub 27. märtsil, mil Eesti jalgpallikoondis võõrustab MM-finaalturniirile pääsenud Venemaa koondist. Selleks mänguks valmivad staadionil murusoojendussüsteem ning kolmanda korruse idatribüüni loozhid. Eesti-Venemaa mängu piletid tulevad müüki veebruari alguses. (PM Online) TÄIENDUS!
A.Le Coq Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop sõnas, et staadioni ümbernimetamine ei toimunud vastukaaluks konkurendi poolt juurutatud Saku Suurhalli nimele. “Oleme jalgpalli toetanud juba mitu aastat, mullu saime Eesti Jalgpalli Liidu kuldsponsoriks. Staadioni nime lepingu sõlminuks me ka ilma Saku Suurhallita,” sõnas Noop. Noop loodab, et staadioni nimi kui reklaam õlletehasele tasub kulutatud summa. “Arvestame, et meie suurim staadion on jalgpallikultuuri tugisammas, jalgpall aga maailma populaarseim spordiala. Usun kindlalt, et alal seisab ka Eestis ees suur tulevik,” märkis Noop. Samal ajal ei unusta õlletehas ka korvpalli, mängib ju Eesti meistriliigas A.Le Coqi nimeline meeskond. “Kaks lepingut ei välista teineteist. Kuni korvpallimeeskond mängib hästi, pole põhjust lepingut lõpetada. Pealegi ei mängita meil jalgpalli talvel ning just siis saab oma nime korvpalli kaudu reklaamida,” rääkis Noop. Et rahvasuu ja ajakirjandus ei pruugi A.Le Coq Arena nimega harjuda ning kutsub rajatist ikka Lilleküla staadioniks, seda Noop ei karda. “Tartu parim korvpallimeeskond on pea igal hooajal nime vahetanud. Ka nüüd nimetatakse teda Rockiks, Polaris või Delta on unustatud. Kui A.Le Coq Arena juurdub inimeste teadvusse, võib Lilleküla nimi juba kohatuna tunduda - keegi ei saa aru, millisest staadionist käib jutt,” selgitas Noop. FC Flora peadirektor Andri Hõbemägi lisas, et A.Le Coq Arena silt on juba disainitud ning nimi jõuab piletitele ja reklaamile. “Tulevikumõte on ka selles, et staadionil hakkavad toimuma mitmed meelelahutusüritused. Muidugi me ei saa kontrollida kõnepruuki, kuidas inimesed staadionit nimetavad. Aga loodame, et õlletootjad saavad reklaami, meie aga vahendeid staadioni arendamiseks,” ütles Hõbemägi. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ÜLIKOOL VALIB PUBI NIME 150 ETTEPANEKU HULGAST 
24.01.2002 Tartu Ülikooli vana kohviku hoone esimesel korrusel avab aprillis uksed pubi, mille nime saamiseks välja kuulutatud konkurss tõi ettepanekuid isegi Rootsist ja Lätist. Praktikum, Spikker, Pub Gustaviana, Vana Kohviku pubi, Ülikooli pubi, Alma Pater, Seitsmes Sammas, Krambambuli, Zero, Kaval Rebane, Kartser, Tekkel, Pubiens, Studiosus, Platon - see on vaid kümnendik tava- ja e-postiga tulnud nimedest. «Enamik nimedest viitab pubi tihedale seotusele ülikooliga,» ütles Tartu Ülikoolile kuuluva osaühingu Vana Kohvik juhataja kt. Taimi Akkel. «Pakkumisi saabus noortelt ja eakatelt, üliõpilastelt ja õppejõududelt.» Osaühingu juhatuse liige Hilja Sepp rääkis, et sobivaima nime valib välja rektoraat lähinädalatel. Kasutusele tuleva nime pakkunud isik saab lisaks ristiema või -isa aule nimelise koha pubis. Nii esimesele korrusele rajatavas õllejoomise ja kooskäimise kohas kui ka teisel korrusel tegevust jätkavas kohvikus käib renoveerimine, mille projekti on teinud ARC Projekt. Kohviku nimi ei muutu. «Vana kohvik - nii teavad seda kõik,» ütles Sepp. Viimane suurem remont lõppes samas hoones 1983. aastal. «Poolakate töö oli liiga karvane,» kommenteeris kohviku tahveluste esialgset ilmet taastav restauraator Aare Luik. «See oli tehtud nii nagu tol ajal kombeks.» Kohviku ruumilahenduse suurim muudatus seisneb lõunabuffet’ sisseseadmises endisesse nõudepesuruumi. «Einestajad saavad seal komplekteerida mitmekesisest toiduvalikust kiiresti ja soodsalt meelepärase kõhutäie,» selgitas Akkel. Kohviku letti nihutab projekt mõne meetri võrra. Senises kohviku köögis leiab aga koha ruum, kuhu rektor ja teised mainekaimad akadeemilise pere liikmed saavad tarvidusel viia ülikooli külalisi. Ehitusfirma Rand & Tuulberg lõpetab renoveerimise märtsis. Töö valmimist kiirustavad takka ülikooli tänavuste tähtpäevade, Academia Gustaviana 370 ja Keiserliche Universität Dorpat 200 üritused. Vana kohviku hoonet (Ülikooli 20) on söögi- ja lõõgastuskohana kasutatud kolmveerand sajandit. Teisel korrusel üle 40 aasta tegutsenud kohvik oli veel 1980ndate aastate algul Tartu haritlaskonna ja boheemlaste lemmikkohti. (Tartu Postimees) vaata lisaks:
BRITID ISTUVAD ROHKEM KODUS 
24.01.2002 Suurbritannias on uueks õhtuveetmise viisiks kujunenud kodus istumine ja väheste valitud külaliste võõrustamine. Kodune koosviibimine pole tavaliselt mingi pidu, vaid pigem mõnus ajaviit DVD-mängija ees, kaaslaseks hõlpsasti valmistatavad suupisted ja õlle asemel pigem kokteilid, näitavad avaldatud uurimistulemused. Turu-uuringufirma Mintel raportist British Lifestyles 2002 ilmneb selge suund alkoholi ja valmistoitude kaasaostmisele ning kodustele koosviibimistele. “Britid on huvitatud jõukuse suurendamisest ning kulutavad rohkem mugavusele, jõudeajale ja kodule. Inimesed on oma kodudesse kõvasti investeerinud ja tahavad nüüd seda näidata,” ütles Minteli statistik Peter Ayton. Uurimus näitab, et ei 11. septembri terrorirünnakud USA-s, kodune suu- ja sõrataud ega maailmamajanduse aeglustumine ole kõigutanud Briti tarbijate usaldust. Mullu oktoobris ja novembris 4000 briti seas läbi viidud küsitluse järgi ei kavatse iga viies kulutusi kärpida ja kümnest neljale ei lähe majanduse olukord üldse korda. “Majanduslanguse jutud olid 2001. aastal üldised ja 11. septembri sündmused kannustasid neid takka. Seni ei ole see aga tegelikkuseks saanud,” ütles statistik Shaheed Alam. Kulutamise prioriteedid on muutunud võrreldes 1990. aastate algusega, kui Suurbritannia majandus oli madalseisus. Nüüd kalduvad inimesed raiskama raha rohkem oma igapäevastele vajadustele kui mustadeks päevadeks koguma. Isiklikuks tarbeks kulutatavad sissetulekud olid 2001. aastal kümne aasta taguse ajaga võrreldes 30 protsenti suuremad, kuid ka üksikisikute võlad on tõusnud 720 miljardi naelani, mis teeb 11.830 naela inimese kohta. Alami sõnul kulutatakse varasemast rohkem ka elu- ja pensionikindlustusele. Vähem aga kulub postile ja telefonile, sest inimesed kasutavad koduarvuteid. Internetiühenduses on 52 protsenti Briti kodudest. Siiski ei ela britid üksnes tänasele päevale. Surmade arv on kümne aastaga küll langenud, aga matustele kulutatakse 63 protsenti rohkem kui 1991. aastal. (BNS) vaata lisaks:
HUMALA JÄRGLANE OTSIB PUBILE SOLIIDSET NIME 
22.01.2002 OÜ Informine teeb endise õllerestorani Humal ruumidesse inglise tüüpi pubi ja à la carte’i restorani. 6. mail uksed avav toitlustuskoht hakkab teenindama nii samal päeval tööd alustava hotelli London külastajaid kui ka linnakodanikke. OÜ Informine juhatuse esimehe Steve Villmanni sõnul ei ole pubil veel nime ning seetõttu kuulutavad nad välja nimekonkursi. «Kindlasti on võimalike variantidena kõne all KoKoKo ja Humal, aga ootame siiski ka teisi ettepanekuid,» sõnas Villmann. «Humal seostuks paljudel endise õllekaga. Kolme Koopa kohvik jällegi poleks sobiv sellepärast, et Tartus on juba Nelja Koopa pubi.» Villmanni arvates võiks pubile sobida mõni inglispärane nimi, mis seostuks hotelli London nimega. «Sobiks näiteks Soho, paraku tegutseb Tallinnas Soho striptiisiklubi,» rääkis Villmann. Tema sõnul peaks asutuse nimi andma märku, et tegu on soliidse kohaga. «Näiteks Joosepi pubi ei sobiks kindlasti mitte,» ütles ta. Villmann ootab nimeettepanekuid e-posti aadressil info.informine@mail.ee. Sobiva nime võib konkursile saata ka kirjaga, aadress on Informine OÜ, postkast 449, 50002 Tartu. Uue pubi ristiisa või -ema saab koos kaaslasega õhtustada à la carte’i restoranis, veeta õhtu Atlantises, ööbida hotellis London ja süüa hommikust. Endise KoKoKo kohviku, hilisema õllerestorani Humal ruumid on muinsuskaitse all ja tuleb taastada osaliselt nende esialgsel kujul. Muinsuskaitseinspektsiooni Kagu-Eesti talituse vaneminspektor Mart Siilivask ütles, et ruumide põhilahendus peaks vastama endisaegsele. «Taastada tuleb krohvitud võlvid ja maskikujulised fontäänid.» Sisekujunduses muinsuskaitse näpuga järge ei aja. Siilivase sõnul kaitseb muinsuskaitse seda, mis on säilinud. «Ei ole mõtet kaitsta seda, mida enam pole,» ütles ta. Seetõttu sai Soome arhitekt Martinus Schuurman pubi sisekujunduse tegemiseks üsna vabad käed. Ka Villmanni sõnul ei oleks mõistlik peensusteni jäljendada kunagise KoKoKo maleklubi interjööri. «Esimesed eskiisid peaksime saama lähipäevil, võimalik, et Schuurmaniga hakkavad koostööd tegema ka Eesti sisekujundajad,» ütles Villmann. «À la carte’i restoranist peaks tulema eksklusiivne romantiline koht, kus saaks nii neiul kätt silitada kui ka ärilõunat pidada ning head veini juua,» rääkis Villmann. Pubis hakatakse mängima džässi ja bluusi, et ka muusika oleks kooskõlas kõrvalasuva restorani peene õhkkonnaga. Pubis kavatsetakse pakkuda näiteks inglise punast õlut ja kääritatud siidrit. Sissepääs uude 120-kohalisse toitlustuskohta on kavandatud humalasõpradele tuttavast vanast uksest, hotellikülalised pääsevad keldrisse ka liftiga. (Tartu Postimees) vaata lisaks:
GLOBAALNE ÕLLETARBIMINE KASVANUD 2,6% 
18.01.2002 Ajakirja Beer Week teatel suurenes õlletarbimine kogu maailmas möödunud aastal 2,6% võrreldes aastaga 2000 136,1 miljardi liitrini, olles kasvanud pidevalt viimase 15 aasta jooksul. Õlle kogutarbimiselt asub esikohal USA, talle järgnevad Hiina, Saksamaa, Brasiilia ja Jaapan. Ameerika Ühendriikides tarbiti aastal 2001 23,2 miljardit liitrit õlut, Hiinas umbes 22 miljardit liitrit. Õlletarbimises ühe elaniku kohta aastas on esikohal Tšehhi 158 liitriga, talle järgneb Iirimaa 149 liitriga. USA asub selles arvestuses 12. kohal 82 liitriga elaniku kohta. (RealBeer) vaata lisaks:
HÜVASTI, KODUÕLU! 
Toimetaja veerg: Leo Ariva 17.01.2002 Pärast seda, kui mõned aastad tagasi said Karksi õlleliinid tugeva uuenduse ja õpetussõnu lääne pruulijate käest, muutus õlu paremaks ning võitis juurde uusi sõpru ka väljaspoolt kodumaakonda. Paraku algasid ka kohe rohked jutud probleemidest ning loomulikult probleemid ise. Pidev rahapuudus, omanikevahetus, tarnemured jne. Täna võib ennustada, et Karksist jääb järgi vaid edukas veinitehas, sest õlle lõpp paistab lähedal olevat. Viljandi kaupmeeste ringkonna ning ka mitme teise infot valdava allika väitel on tehase kokkutõmbamisplaanidel tõepõhi all. Väidetavalt ootab tehast ees kohapeal toodetava pudeliõlle liinide sulgemine, sellest tulenev ulatuslik koondamislaine (NB! Karksi kandis suuruselt ikkagi teine tööandja) ja ilmselt kadumine Eesti õlleturult. Arvatakse, et Karksi jääb tootma vaid vaadiõlut, kuid Karksi osalusprotsent õlleturul on niigi juba alla ühe. See pole enam ammu äri. Küsimus polegi niivõrd tehase ja tema lahkuva juhtkonna saamatuses, vaid pigem selles, et A. Le Coqi ja Saku omavahelises karmis võitluses jäävad laipadena maha väiketootjad. Karm saatus ootab tõenäoliselt ees ka Pärnu ja Viru-Nigula taolisi väiketootjaid. Frederiku õllelgi pole paremad päevad. Kui see kõik nii ka läheb, jääb Karksi õlut taga nutma õige suur ja lojaalne grupp kohaliku õlle pruukijaid. Mäletame, et Karksi õlu oli kõva tegija juba Nõukogude Liidu ajal, aastaid kinni löönud pimeteste (Ordumeister on ikka üks paremaid Põhja-Euroopa tumedaid) ja n-ö nishiõluna oli Karksil kindel koht. Praegu aga harjutavad fännid end juba vaikselt uute markidega. Maitsegu need neile või mitte. (Viljandi Linnaleht) vaata lisaks:
ÕLLEFESTIVALI MASKOTT SURI ÜLERASVUMISSE 
17.01.2002 Omaksed sängitasid eile Kuressaares mulda Alar Singi, kes oli esimese Viljandi õllefestivali «Suur kann» maskott. Lahkunu onupoja Evald Nelise sõnul suri 46-aastane Alar Sink neljapäeval kell 2.20. «Surmatunnistuse peal oli surma põhjuseks ülerasvumine,» rääkis sugulane. «Rasvkude oli tema veresooned täiesti kinni surunud ning vereringe ei töötanud enam.» Oma elu viimasel perioodil kaalus kaks meetrit pikk Alar Sink 260 kilogrammi. Nelis rääkis, et mehe vererõhk oli viimasel ajal väga madal ja tema süda töötas peaaegu tühjalt. Tal oli tekkinud neerupuudulikkus ning lõpuks tõusis ka palavik. Kuigi Alar Sink liikus viimase hetkeni ise ringi, oli tal viimase kümne aasta jooksul mure jalgade pärast, millel haavandid puuduliku vereringe tõttu kinni ei kasvanud. «Viimased kaks aastat oli ta kodus, grupi peal,» lisas Nelis. Varem on mees töötanud Nasva külmhoones ja olnud Läätsa kalatsehhis laotööline. Alar Sink maeti eile Kuressaare lähedale Kudjapea kalmistule. Temast jäi maha ema. Singi abikaasa maeti juba 16 aastat tagasi. Reklaamifirma DAG omanik Meinhard Nõgene tõi hiiglase mõõtu saarlase Viljandi õllefestivali «Suur kann» maskotiks 2000. aasta suvel. Selle avaüritusel korraldati rongkäik, kus Alar Sink istus Mercedese veoauto kastis suure kannu õllevahul. Sel ajal kaalus hiiglane 223 kilogrammi. (Sakala) Ajakirjanduse tähelepanu pälvis Sink 1999. aasta algul, kui
president Lennart Meri
(märkus: Meie Maa) vaata lisaks:
BEEBID UUENDAVAD ALKOHOLIPOLIITIKAT 
17.01.2002 Utah osariigi alkoholikomisjon võib juba sel kuul restoranidele välja anda kuus litsentsi veini, õlle ja kange alkoholi müümiseks. “Süüdi” on selles 2000. aasta juulist kuni 2001. aasta juulini Utah osariigis sündinud 47 688 beebit. Karmi alkoholipoliitika poolest tuntud Utah’s on litsentside arv seotud rahvaarvuga. 1. jaanuari 2002 seisuga oli osariigis 2 315 486 elanikku ehk prognoositud juurdekasvust 20 000 enam, mis võimaldabki välja anda täiendavaid alkoholilube. Utah’s võib pruukida vaid osariigi territooriumilt ostetud ja vastava märgistusega alkoholi, mida müüakse osariigile kuuluvatest alkoholikauplustest. Kuni 3,2-promillise õlle suhes on piirangud leebemad. Söögikohtadest müüvad kanget alkoholi vaid vastava litsentsi saanud restoranid ja eraklubid. Klubi aastamaks on 12-50 dollarit, paar nädalat kehtiv ajutine liikmekaart maksab viis dollarit. Alla 21-aastased isikud ei tohi alkoholi osta ega pruukida. Alkoholi ei tohi tarbida avalikes kohtades. Kodus või hotellitoas alkoholi pruukimine on siiski lubatud. Salt Lake City keskuses pole alkoholiloaga asutustest puudust, kuid mida rohkem äärelinna poole seda harvemaks neid jääb. Näiteks Prantsusmaal sündinud Lofte Daoua klubi asub lennujaamahotellide läheduses ja on kolme kilomeetri raadiuses ainus asutus, kus napsi saab. Ühelgi ümbritseval hotellil ei ole alkoholilitsentsi, sest selle taotlemine on keeruline ja pikaajaline protsess. Daoua sõnul kulus loa saamiseks ja klubi avamiseks kaks ja pool aastat. “Esimene arhitekt, kelle poole pöördusin, keeldus usulistel põhjustel hoone projekteerimisest, kui kuulis, mis sellesse majja tuleb. Ka teie arhitekt oli mormoon, kuid liberaalsem ja koostas projekti,” meenutab Daoua. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
MIKS GUINNESS MEID KIUSAB? 
17.01.2002 Kuidas eestlased pole ka pingutanud, on värskes Guinessi rekorditeraamatus meie kohta jätkuvalt juba aastakümneid kirjas vaid üks fakt: siin on müüdud maailma kangeimat 98 %- list alkoholi. Kus on kiikingud, sabatantsud ja kümned muud eestlaste rekordid? Londonis asja uurinud Vello Lään on nüüd võtnud endale auasjaks suruda raamatusse tõsiasi, et Püssirohukelder Tartus on maailma kõrgeima laega pubi. (Pealtnägija@delfi) vaata lisaks:
SAARE ÕLLESÕBRAD HINDASID AUSTRAALIA ÕLUT 
16.01.2002 Saaremaa õlleklubi Saare Sangad testis erinevates maailma maades toodetud õllemarke ja leidis, et Eesti õlle vastu ei saa neist ükski. Testimiseks õnnestus klubi liikmetel kokku koguda ligi kolmkümmend erinevat õlut, kõige kaugem õllenäidis oli pärit Austraaliast. “Meie põhieesmärk oli teada saada, kas peale Eestis toodetud õllede aitavad juua ka teiste maade õlled,” ütles õlleklubi Saare Sangad president Toivo Naagel. Klubi liikme Kuido Koppeli sõnul jätsid erinevate maade õlled testijaile ka väga erinevad muljed, kõige meeldivamaks märjukeseks tunnistati seekord Soomes toodetud Karhu õlu. Välismaa õllemarkide hindamine andis klubilaste sõnul kasuliku kogemuse osata poes paljude pakutavate õllede vahel valida. “Inimene ostab poest õlle sageli hinna või kirju sildi järgi, meie teame nüüd enam-vähem, missugune neist mekib hästi ja missugune üldse juua ei kõlba,” nentis Koppel, kelle sõnul leiti pärast testi lõpetamist kodumaist A. Le Coq’i rüübates üksmeelselt, et Eesti õlle vastu välismaised õllesordid paraku ei saa. Naageli sõnutsi kavatseb õlleklubi lähitulevikus testida ka meie kauplustes pakutavat õlle juurde sobivat juustuvalikut ning korraldada pimetesti kohaliku õlleturu liidrite toodangu kohta. (Meie Maa) vaata lisaks:
AUSTRIA ÕLLETOOTJAD FINANTSEERIVAD DRACULA KINDLUSE REKONSTRUEERIMIST 
15.01.2002 Austria suured õlletootjad ja turismifirmad investeerivad 7-8 miljonit eurot Dracula kindluse rekonstrueerimiseks ning lõbustuspargi ehitamiseks, teatas Rumeenia turismiminister Dan Matei Agaton. Minister ütles, et vastavale lepingule kirjutatakse alla 18. jaanuaril Viinis toimuva rahvusvahelise turismimessi raames. Austria investoritele antakse kõik õigused Dracula kindluse rekonstrueerimiseks, ümberehitamiseks ja kasutamiseks. Loss asub Transilvaania linnas Sighisoaras. Iidne kindlus, kus Inglise kirjaniku Bram Stokeri väitel asus "vampiiride pesa", muudetakse Rumeenia suurimaks ja kaasaegseimaks lõbustuskeskuseks. 130 hektari suurusele maa-alale ehitatakse spordibaasid, hotellid, restoranid, atraktsioonid ning teised objektid, mida on vaja inimestele maksimaalse puhkuse kindlustamiseks. (RIA Novosti-ETA)
SEOSES ÕLLETURUGA! 
Kristina Seimann - Saku Õlletehase AS suhtekorraldusjuht – kristinas@pruul.ee 15.01.2002 Eelmisel nädalal oli Eesti Päevalehes lugu teemal Karksi õlut asub tootma Nigula. Loo lõpus oli Eesti õlleturu jagunemine uuringufirma Profindexi andmetel. Tegelik Eesti turuosade jagunemine on natuke teine, kuna selle konkreetse Profindexi uuringu eesmärk on uurida turuosade jagunemist ainult Eesti kauplustes, mitte Eesti õlleturul kokku. Uuring ei sisalda ühtegi HoReCa ehk hotellid, restoranid, kohvikud, pubid ja muud söögikohta. Samuti ei ole sees hulgifirmasid. Uuringu eesmärk on uurida suuremaid kauplusi ja kette ehk uuritakse ainult müüki 300-s suuremas kaupluses. Eestis on tegelikult rohkem kui 2000 suuremat-keskmist kauplust. Samuti ei näita uuring müüki bensiinijaamades. (mõned üksikud ainult, sest eesmärk on uurida kauplusi). Tegeliku pildi Eesti õlleturu jagunemisest saab hetkel nii, et kõik Eesti õlletootjad (alates suvest ei soovi andmeid avalikustada Viru, aga seda saab teiste numbrite alusel ennustada, eeldades, et kokku on 100%) vahetavad kvartali lõpus infot, millisteks kujunesid ettevõtte eelmiste kuude müügimahud liitrites. Juurde on Saku Õlletehas tellinud andmed statistikaametilt seoses imporditud õllede mahuga, saades kokku Eesti koguturu mahu. Eelnenud perioodi müügimahtude võrdlemise teel saadaksegi kõigi tootjate poolt aktsepteeritud, võimalikult objektiivne ning kõiki müügikohti sisaldav kogu Eesti õlleturu jagunemine turuosade kaupa. Need on andmed, mida kõik tootjad kasutavad oma töös ja tulemuste analüüsis. Saku Õlletehas avalikustab andmeid kvartalite kaupa nii läbi börsisüsteemi, teavitades ka meediaväljaandeid ja kliente, kes infot soovivad. Seega võib öelda, et Saku Õlletehas on õlleturu liider Eesti suuremates kauplustes, omades keskmiselt 46% turuosa ning turuliider ka kogu Eesti turul (sh import), omades keskmiselt 48-49% õlleturust (olenevalt kuust). (BNS) TÄIENDUS!
Saku Õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimann sõnul on konkurents Eesti õlleturul suurenenud eriti just premium õllede vallas, kuhu Viru Õlu tuli ka oma Frederiku seeriaga. Profindexi esitatud andmeil on väiksemate tootjate Viru-Nigula ja Karksi õlle turuosa vastavalt 1,6 ja 0,4 protsenti. Saku Õlletehase esindaja väidetele tuginedes võib öelda, et tegelikult on see pisut suurem. Seimann ütles, et 2001. aasta lõplikud andmed pole veel koos, kuid ta tõi välja üheksa kuu turuosa jaotuse, mille järgi oli liider Saku, järgnesid Tartu ja siis märksa väiksema osaga Viru Õlu, Pärnu, Viru-Nigula ja Karksi. Saku Õlletehase möödunud aastaks kavandatud eesmärk oli 49-protsendise turuosa saamine Eestis. Nii Nigula Õlle tegevdirektor Ants Varinurm kui ka AS-i Karme nõukogu liige Jüri Kert väitsid, et sellises olukorras on väikestel võimalik suurematele vastu seista ainult omavahelises koostöös ja oma turuosa kindlustada. “Väiketootja ei saa üksi hakkama, sest omahind läheb liiga kõrgeks. Koos seadmeid kasutades on konkurentsis püsimine kergem,” rääkis Kert. AS-i Nigula Õlu juhatuse esimees Andrei Popovitsh oli kaugel sellest, et püssi põõsasse visata. Vastasel juhul poleks mõtet ettevõtte kallihinnalisel moderniseerimisel, mis neil käsil on. Kas koostööst kahe väiksema vahel midagi välja tuleb, seda ei soovinud Popovitsh esialgu kommenteerida. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
NIGULA ÕLU JA KARME KAALUVAD KOOSTÖÖD 15.01.2002 
Viru-Nigula õlletehas peab läbirääkimisi Karksi õlletehase toodangu villimiseks ja peatab nädala pärast kuuks ajaks tootmise, et seadmestada täielikult ringi oma villimistsehh. AS-i Nigula Õlu juhatuse esimehe Andrei Popovitshi ütlusel on hetkel nende peamine eesmärk ümberehitus, mille siht on viia ettevõte 2003. aasta alguseks vastavusse euronormidega. "See on meie peaülesanne,“ rääkis Popovitsh. “Praegu toodame lattu, et luua rekonstrueerimise ajaks varusid, ja tahame kuu aja jooksul villimistsehhis kõik seadmed ringi vahetada.” Villimistsehhi ümberseadmestamine tähendab õlletehasele rekonstrueerimise järjekordset etappi, juba varem on välja vahetatud etiketeerimise-, pakkimise- ning mahlade ja karastusjookide segamise masinad. Mis puutub Eesti Päevalehes ilmunud kirjutisse Karksi õlle tootmise kohta Viru-Nigulas, siis Nigula Õlle tegevdirektori Ants Varinurme sõnul on kõnelusi Karksiga tõesti peetud, kuid siduvad lepingud on veel sõlmimata. “Ootame ära, otsuseks kulub vahest paar nädalat, kuid missugusel kujul ja kuidas koostöö toimuma hakkab, selle jätaksin kõik veel lahtiseks,” lausus Varinurm. “Mind paneb lihtsalt imestama, et olukorras, kus Karksi õlletehase põhiomanik viibib hoopis välismaal ilmuvad niisugused kirjutised,” lisas ta. “Vara, mingeid otsuseid ei ole veel tehtud,” kinnitas ka Popovitsh. Nii tegevdirektor kui ka juhatuse esimees kinnitasid, et laiendavad Viru-Nigulas edaspidi nii mahlade ja karastusjookide kui ka õlle valmistamist. “Tingimata suurendame edaspidi oma Laksu seeria õllede tootmist,” tähendas Popovitsh. Viljandimaal asuva Karksi õlle- ja veinitehase AS Karme nõukogu liige Jüri Kert lausus, et ettevõtte põhiomanik Sven Karjahärm, kellele kuulub 40 protsenti aktsiatest, viibib praegu välismaal ja enne tema tagasitulekut neljapäeval ei saa ta tulevikus toimuvat täpsemalt kommenteerida. “Olukorras, kus Viru-Nigula moderniseerib oma tehast, on ilmselt mõistlik jõud teatud ulatuses ühendada, sest väiksematel on nii kergem suurematele vastuse seista,” valgustas ta seisu. “Ma ei oska hetkel tõesti öelda, kas ja missugusel kujul kõik toimuma võib hakata, kas keetmine ja mu protsess jääb Karksi ja villimine Viru-Nigulasse või teisiti,” rääkis Kert. Karksi õlletehas oli seni eriti oma väikeste vaadiõlledega orienteeritud Läti turule. Eestis oli vahest kõige tuntum Karksi õlu Ordumeister. Kerdi ütlusel on Karksi ja Viru-Nigula tehasel olnud paljuski ühesugune saatus, sest mõlemad on välja kasvanud endiste majandite abiettevõtetest. Ta lausus, et edaspidi pühendub AS Karme rohkem veini valmistamisele. “Loodame, et Eesti ametnike koostatud eeskirjad ei ole meie jaoks ületamatud ja suudame oma veinivalmistamise viia vastavusse euronormidega,” sõnas Kert.
(Virumaa Teataja) vaata lisaks:
KARME TEHAS LÕPETAS ÕLLETEGEMISE 
14.01.2002 Karksi õlletehas pani eelmise aasta lõpus oma õlleliini seisma ja valmistab praegu vaid veini. "Alates detsembri keskpaigast me õlut ei valmista," lausus aktsiaseltsi Karme nõukogu liige Jüri Kert. "Kuid ma ei saa kindlalt väita, et me enam kunagi õlut tegema ei hakka." Kerdi sõnul müüb firma praegu laos olevat toodangut, mida jätkub parimal juhul veebruari lõpuni. "Arvatavasti on meie õlu jaanuari lõpuks läbi müüdud ja siis seda enam kauplustest ei leia," nentis ta. Nõukogu liikme jutu järgi on õlleteo lõpetamise peamine põhjus see, et väiketootmine ei tasu end ära. "Pudeli omahind tuleb liiga kõrge ja konkurents õlleturul on väga tihe." Karme annab praegu tööd 42 inimesele. Õlletootmisega seotud töötajatele on juba teatatud võimalikust koondamisest. Aktsiaseltsi Karme suuromanik Sven Karjahärm peab praegu läbirääkimisi Nigula õlletehasega, et liita kaks väikest ja pastöriseerimata õlut tootvat firmat üheks. Aktsiaseltsi Nigula Õlu tegevdirektor Ants Varinurm on "Eesti Päevalehele" öelnud, et läbirääkimised on tõepoolest alanud, kuid küsimusele, kas need võivad lõppeda loodetud tulemusega, ei osanud ta vastata. Selguse saamiseks kulub Varinurme arvates vähemalt paar nädalat. Sven Karjahärm viibib praegu välismaal ja temalt ei õnnestunud "Sakalal" kommentaari saada. Jüri Kerdi arvates võib tulevikus välja kujuneda olukord, et Karme sildiga õllepudelid hakkavad kauplustesse jõudma Viru-Nigulast. "Koos tegemise juttu on Karme ja Nigula ajanud juba pikka aega," nentis ta. Kert pidas võimalikuks, et õnnestumise korral õlletegemine Karksist täielikult siiski ei kao, sest siin võidakse hakata vaadiõlut ajama. Lisaks õllele on Karme olnud ka tuntud veinitootja. "Veini müük on meil läinud paremini ja eriti hea oli eelmise aasta lõpp," ütles Kert. Eelmise aasta majandustulemusi nõukogu liige veel öelda ei osanud. "Igal juhul suurt kahjumit ei tulnud, aga mingist märkimisväärsest kasumist ka kindlasti juttu olla ei saa," lausus ta. Karmele kuulub Eesti õlleturul 0,4 ja Nigula Õllele 1,6 protsenti. Liider on kindlalt Saku Õlletehas, kellele kuulub õlleturust 46,3 protsenti. (Allikas: Profindex) (Sakala) vaata lisaks:
KARKSI ÕLUT ASUB TOOTMA NIGULA? 
11.01.2002 Karksi õlletehas peab läbirääkimisi tootmise liitmiseks Nigula õlletehasega. “Läbirääkimised tõesti käivad, kuid jätaksin muud vastused lahtiseks,” kinnitas AS Nigula Õlu tegevdirektor Ants Varinurm. “Ootame selguse ära, selleks kulub nädal-kaks.” Tema sõnul ei käi jutt siiski sajaprotsendilisest tootmise ületoomisest. Karksi õlle- ja veinitehase omaniku AS-i Karme nõukogu liige Jüri Kert ütles, et läbirääkimisi pidav ettevõtte põhiomanik on mõnda aega välismaal, mille tõttu on raske kokkulepete seisu kommenteerida, samuti seda, millisel kujul võiks kava realiseeruda. “Väiketootja ei saa üksi hakkama,” põhjendas ta läbirääkimiste sisu.” Toote omahind läheb liiga kõrgeks. Ühiselt samu seadmeid kasutada annab mingi võimaluse suurtele vastu hakata.” Eesti Päevalehe andmeil lõpetati õlletootmine Karksis juba lõppenud aasta detsembris. Tartu õlletehase juht Tarmo Noop ütles, et Karksi ja Nigula pidepunktide otsimise põhjusi pole eriti keeruline leida. “Ma pole küll Karksi plaaniga täpselt kursis, kuid efektiivsus tuleb mahu pealt,” selgitas Noop. “Kahe väikese tehase tootmise liitmisel tõuseb nende efektiivsus kindlasti 20-30 protsenti.” Karksi õlletehase ostu üle pidas viimasel suvel kõnelusi Ösel Foods, kuid osapooled ei jõudnud hinnas kokkuleppele. Eesti õlleturg koos importõllega:
Tootja/Turuosa %
(Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
PRESIDENT KUULUTAS VÄLJA ALKOHOLISEADUSE 
08.01.2002 President Arnold Rüütel kuulutas välja alkoholiseaduse, mis lubab alkoholi müüa vaid kohtades, kus on olemas kassaaparaat. Seaduse järgi on alkohoolse joogi jaemüük kaupluses, toitlustusettevõttes ja tänavakaubanduse alalises müügikohas lubatud, kui tegutsemiskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud. Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud koolide, huvialakoolide ja noortelaagrite territooriumil, samuti tervishoiuasutuses, hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ja kaitseväeosas. Samuti on alkohoolse joogi jaemüük keelatud lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal. Tänavakaubanduses on lubatud vaid vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi jaemüük. Riigikogu võttis alkoholiseaduse vastu 19. detsembril. (ETA) vaata lisaks:
SURI HEINEKENI ÕLLETEHASE BRANDI LOOJA 
04.01.2002 Maailmakuulsa ja ühe populaarsema õlle Heinekeni tootjafirma brandi looja Alfred Henry Heineken suri 78 aasta vanusena. Freddy Heineken suri Hollandi linnas Noordwijkis, teatas Heinekeni esindaja, kuid ta ei paljastanud surma põhjust. Freddy oli see, kes arendas välja II maailmasõja järgses maailmas Heinekeni kaubamärgi, tehes innovatiivset turundust, mis veenis õllejoojaid ostma just Heinekeni. Tema loomingu hulka kuulub ka Heinekeni kuulus roheline pudel ja punase tähega logo, mida firma kasutab tänaseni. Freddy Heineken alustas oma karjääri vanaisa 1864. aastal loodud õlletehases 1942. aasta juunis. 2001. aasta novembris läks ta pensionile ning ta oli Hollandi rikkaim mees - tema varanduse suuruseks hinnatakse 3,6 miljardit dollarit. (EPL Online) vaata lisaks:
PAADLA VILJAAIDAS MEKITI JÕULUÕLUT 
04.01.2002 Tavakohaselt korraldas Kärla kultuurinõunik Virge Varilepp koos kohalike abilistega Paadla Viljaaidas ülevallalise "Jõuluõlle meki", kus osales kaheksa koduvalla õllemeistrit. Hoolimata tuisusest ilmast kogunes rahvast rohkesti ja iga laudkond valis endi hulgast ühe mekkija, kes hindas õlu viiepallisüsteemis. Pärast hindasid õllemeistrid ka ise kõiki kesvamärjukesi, teadmata, kes on ühe või teise joogi valmistanud. Kui zhürii oli punktid kokku löönud, selgus, et 2001. aasta Kärla valla parim koduõlu on "Prei õlu", mille meister on Hermin Mesila Paevere külast. Teise koha sai "Kipi õlu", mille meister on Jüri Mesila Kõrkkülast ja kolmandaks jäi Andi Rand Paevere külast. Võitjatele auhinnaks nägusad õllekapad ja õllekruusid Kaljo Vatsfeldti puidufirmalt. (Meie Maa) vaata lisaks:
ÕLLE- JA VIINATOODANG KASVASID
03.01.2002 Eesti alkoholitootjad valmistasid 2001. aasta novembris 1,38 miljonit liitrit viina ja likööri-viinatooteid, mis on 2000. aasta novembriga võrreldes 35,3 protsenti enam. Statistikaameti andmeil kasvas novembri viinatoodang oktoobriga võrreldes 19 protsenti. 11 kuu kokkuvõttes ulatus viinatoodang 10,38 miljoni liitrini, mis on 36,2 protsenti enam kui 2000. aasta samal perioodil. Kasvas ka õlletoodang — Eesti õlletehased tootsid 2001. aasta novembris 7,22 miljonit liitrit õlut, mis on oktoobriga võrreldes 2,3 protsenti ja 2000. aasta novembriga võrreldes 12,8 protsenti rohkem. 11 kuu kokkuvõttes ulatus Eesti õlletoodang 94,82 miljoni liitrini, mis on 7,9 protsenti enam kui 2000. aasta samal perioodil. Eesti õlletehaste aastatoodanguks kujunes tõenäoliselt üle 100 miljoni liitri ehk üle 73 liitri iga Eesti elaniku kohta. 2000. aastal tootsid Eesti õlletehased õlut 95 miljonit liitrit. (ETA) vaata lisaks:
BRITI PUBITRADITSIOON ON OHTU SATTUNUD 
03.01.2002 Suurbritannias on muutuvate aegade ohvriks langemas õlletoad ehk pubid, milleta viimastel aastasadadel poleks saarerahva elu ettegi kujutanud, nende kaitseks astus jõulupühade eel välja isegi troonipärija prints Charles. Vaba Euroopa kirjutab, et Londonis ja teistes suuremates briti linnades oli pubi igal tänavanurgal. Sinna läksid mehed otse töölt, sõpradega kokku saama ja õlut jooma. Söök oli lihtne ja odav - tursakala praekartulite ja hernestega või taigna sees küpsetatud neerutükid ehk kidney pie. Külades oli «public bar» ehk lühendatult pub sõna otseses mõttes külaelu keskus, kiriku kõrval teine koht, kus inimesed kokku said. Pubid näisid lahutamatu osana briti kultuurist. Nüüd on pubitraditsioon ohtu sattunud. Londonis on nad üha enam muutumas peenteks restoranideks. Väljas võib küll veel rippuda 19. sajandist pärit pubisilt, sees aga pakutakse kunstipäraselt dekoreeritud segu itaalia ja prantsuse köögist. Hinnad on mitmekordistunud, kuid neid maksta soovijaid leidub. Mõnikord jälle on alumisel korrusel veel tavaline õllebaar, teine korrus aga, kus traditsiooniliselt tavatses elada pubipidaja, on tehtud valgete linadega restoraniks. Paljud pubid on Londonis hoopis suletud. Maakohtades, nii Inglismaal kui Walesis suletakse iga nädal keskmiselt kuus pubi. Jõulu eel esines troonipärija prints Charles üleskutsega pubisid kui traditsioonilist briti elu osa säilitada. Külapubidel soovitas prints üle võtta ka mingeid muid teenuseid nagu postkontori või poe pidamine. Karta on aga, et isegi troonipärija mure ei suuda vastu astuda aegade muutumisele. Briti pubikriisi on aga esile kutsunud just nimelt aegade ja nendega koos inimeste harjumuste muutumine. Sotsiaalse surve tõttu juuakse vähem niikuinii, peale selle pole tänapäeva naised enam valmis leppima sellega, et nemad peavad üksi kodus istuma ja majapidamisega tegelema, samal ajal kui mehed veedavad oma õhtu pubis koos teiste õllesõpradega. Lisandub veel joomisharjumuste nihkumine õllelt veinile, uutmoodi, paremate ja kallimate toitude levimine ja see, et nüüd on inimestel suuremad ja ilusamad kodud, kuhu võib sõpru külla kutsuda, selle asemel et nendega pubileti ääres kokku saada. Nõnda ongi pubid tegelikult Suurbritannias oma endisaegsed ülesanded täitnud ja püsima jäävad vaid need, kus on osatud ja suudetud muutunud harjumustega kaasa minna. (Postimees) vaata lisaks:
ROSTOVI ELANIK EELISTAB MAJAEHITUSEL TELLISTELE PUDELEID 03.01.2002 
Rostovi oblastis asuva Vesjolõi küla töötu elanik Aleksandr Afanasjev on otsustanud kasutada majaehitusel põhimaterjalina pudeleid. Mees varus kohalikel prügimägedel ühtekokku 15 000 pudelit, millest ta kasutas enamiku ära laguneva isamaja seinade tugevdamiseks ja vooderdamiseks. Rajatava uue maja tahab ta seevastu püsti panna täielikult pudelite toel. Kõige paremaks ehitusmaterjaliks peab Afanasjev nende tugevuse tõttu šampanjapudelid. Ehitusprotsess ise on järgmine. Kõigepealt laob ta pudelid ritta, seejärel seostab raudarmatuuriga ning lõpuks valab seguga üle. Afanasjev kinnitab senisele kogemusele tuginedes, et pudelmaja on mitte ainult piisavalt tugev, vaid peab ka hästi sooja. Möödunud talvel olevat tal pudelitega vooderdatud "termosmaja" kütteks kulunud varasema 4-5 tonni asemel vähem kui 2 tonni sütt. (RIA Novosti-ETA) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
Nigula
Õlle juhatuse esimehe Andrei Popovitshi ütlusel on neil muudki
uudist, sest nad on samas õlletehase lähedal käivitamas
täiesti uut ettevõtet, mille ehitamisega alustasid möödunud
aasta augustikuus. “See on kitsalt spetsialiseerunud nüüdisaegsel
tasemel seadmete ja tehnoloogiaga ettevõte, mis toodab ukselenge,”
teatas ta. Popovitshi ütlusel hakkab üheksakümmend protsenti
vastse ettevõtte toodangust minema eksporti, peamiselt Soome, kuid
ka Venemaale. Tema sõnul on neil lepingud sõlmitud. Kõik
seadmed pärinevad Itaaliast, sealsed seadistajad lahkusid laupäeval.
Popovitsh märkis, et ainuüksi seadmetesse, arvestama uut viilhalli,
investeeriti kaheksa miljoni krooni. Tootmisega Viru-Nigula õlletehase
territooriumil tegeleb Defagrupp OÜ ja see annab tööd 16-17
inimesele, kes hakkavad tööl käima enamasti Püssist,
kus valitseb tööpuudus.