114 aastane mehhiklanna on maailma vanim naine, kuigi Guinnessi rekordite raamat seda ei tunnista, teatas Mehhiko ajakirjandus.

Eulalia Herrera sündis 1888. aasta 12. veebruaril, mida kinnitab ka tema sünnitunnistus. Ta läks 18aastaselt mehele ning oli abielus 66 aastat kuni oma abikaasa surmani. Eulalia Herreral oli kaheksa last, kuid neist on veel elus ainult kaks. Vanaproual on ka 10 lapselast, 18 lapselapselast ning 30 lapselapselapselast.

"Ma sündisin kaua aega tagasi Valladolidis ning sain nüüd 114. Ma olen väga väsinud," ütles Herrera ajalehele La Jornada.

Herrera toiduvalikus on liha, piim, supp ja õlu. Ta tarbib ka kangemat alkoholi.

(ETA)

vaata lisaks:
Mehhiko õlu EBGs
Anekdoot: Teie edu pant?

AS Nigula Õlu juhatuse peamine eesmärk on viia ettevõte 2003. a. alguseks vastavusse euronormidega, teatas tehas.

Villimistsehhi ümberseadistamine tähendab õlletehase rekonstrueerimise järjekordset etappi, juba varem on välja vahetatud etikettimise-, pakkimise- ning mahlade ja karastusjookide segamise masinad.

Märtsikuu esimestel nädalatel lastakse käiku ka uus villimisblokk, korkimisseade, pudelipesumasin ja pudelite kontrollija.

Uued seadmed võimaldavad villida toodangut 0,33L; 0,5L klaastaarasse ja 0,5L; 1,0L; 1,5L; 2,0L plasttaarasse.

seadmed:
Villimisblokk / korkimisseade – firmadelt KHS ja Hölmes
Pudelipesumasin – firmalt MAGA
Transportlint – firmalt MAGA
Pudelite kontrollija – firmalt Berry Wehmiller
Kastide lahtipakkija – firmalt JOHA

(EBG)

vaata lisaks:
Väikeõlletootjaid on tabanud identiteedikriis
Karksi õlut asub tootma Nigula?
Nigula Õlu ja Karme kaaluvad koostööd
Karme otsib Virumaalt partnerit (+ kommentaar!)
Nigula Õlu EBGs

Suurbritannia joogitootja Diageo töötab välja meetodit pindi Guinnessi klaasi valamiseks kuluva aja lühendamiseks. Paraku tervitati Guinnessi kodumaal uudist ägeda kriitikaga, teatas CNN.

Iirimaa rahvusjoogi tootjad loodavad suurendada läbimüüki, vähendades joogi klaasi valamiseks kuluvat aega traditsiooniliselt kahelt minutilt 15-25 sekundini. Diageo kasutab ultraheli, et õllele iseloomulik vaht moodustuks koheselt.

Diageo peadirektor Paul Walsh ütles Reutersile, et tänapäeva inimestel ei ole aega kaks minutit märjukest oodata.

Õllesõbrad on olnud sunnitud oma lemmikmargi klaasi valamist pikalt ootama üle kahe sajandi — alates päevast, mil Arthur Guinness asutas kuulsa Dublini õllesaali St. James’ Gate. Õlle aeglast voolamist on kasutatud koguni reklaamis, kuna tuntud Guinessi reklaamiv hüüdlause on “Ootamist väärt”.

Iirimaa väidetavalt vanima kõrtsi — Dublini The Brazen Headi — kõrtsipidaja Emmet Bunting ütles, et joojad ei ole tegelikult sellisest uuendusest huvitatud, pigem köidavad neid traditsioonid. Ka noored on samal seisukohal, arvates, et noorsugu joob siidrit ja heledat õlut mitte seepärast, et see voolab klaasi kiiremini, vaid seetõttu, et see maitseb neile paremini. Selline uuendus võib nende hinnangul Guinessist võõrandada ka traditsioonilised joojad.

(delfi.ee)

vaata lisaks:
Rohkem kallamine kui joomine
Prints Charles näitas üles Guinnessilembust
Saku Õlletehas müüb: Carlsberg, Gunness ja Kilkenny
Guinness EBGs

Hiiumaa Kuninglik Karskete Ölutinautlejate Selts "Odratolgus Labyrindis" pidas oma selletalvise suurkoosoleku, millega ühtlasi tähistati Eesti Vabariigi 84. aastapäeva, sõna otseses mõttes maa all - Tahkuna sõjakindlustuste keskkomandopunkri alumisel korrusel.

Eelnevalt lasti õhku roheline rakett, märgiks, et õlleseltslased lahkuvad maapinnalt, võeti kaasa mustad kilekotid sodi koristamiseks ja varjutigi maa alla. Nimetatud punker on seltsi šefluse all ja jõudumööda koristatakse seda turistide jaoks ja turistide järelt. Ränkraske soomusukski on saadud pärast paarikümneaastast pausi hingedel taas liikuma. Punkri komandoruumis süüdati 84 kaasavõetud küünalt ja loodi ekstreemhubane õhkkond.

Ekstreemüritusele võeti testiks kaasa ka ekstreemõlled, mis kangestatud 8-12 %. Järjestus 10-palli süsteemis tuli 10-lt hindajalt alljärgnevalt:

1. Tehumardi kange lahinguõlu 8% - 41 p.
2. Bear Beer 10% (Harboes Bryggeri) - 37 p.
3. Säästumarketi Kange 8% - 34 p.
4.-5. Sorts 8% - 26 p.
4.-5. Saaremaa X 10% - 26 p.
6. Bock 8% - 23 p.
7. Bear Beer (Viru) 10% - 20 p.
8. Bear Beer 12% (Harboes Bryggeri) - 12 p.
9. Frederik Tosin 12% (Viru) - 10 p.

(EBG)

vaata lisaks:
Õlleelamus 2000
Tehumardi Kange Lahinguõlu
Õlletest maa-aluses punkris

Reklaamikonkursile "Kuldmuna 2001" laekus sel aastal 552 võistlustööd, neist 109 trükireklaamis, 86 välireklaamis, 84 TV reklaamis, 56 raadioreklaamis, 38 sostiaalreklaamis, 78 digitaalreklaamis, 37 otsepostituses, 34 pakendis, 30 firmagraafikas.

Kuld-, hõbe- ja pronksmunad selguvad 16.märtsil kell 18.30 galaõhtul Sakala Keskuses, millele järgneb afterparty kell 23.00 ööklubis Nightman.

Finalistide hulka on kategooriates välireklaam, telereklaam, digitaalne reklaam ning pakend/pakendiseeria tellijatena pääsenud ka Eesti suuremad õlletehased.

Kuldmuna 2001 finalistide nimekiri: http://www.editorial.ee.everyday.com/?page=kuldmuna2001

(EBG)

vaata lisaks:
Parimad reklaamid said kuldmune

Vähemalt 22 Eesti pubis vaadatakse laupäeval Andrus Veerpalu 50 km võistlust taliolümpial. Eesti Suusaliidu ja Eesti Spordimuuseumi ühisprojektina vaadatakse maratoni ühiselt ka Tartus Spordimuuseumi ruumes. Maratoni näitavad pubid:

Tallinnas: Buldogi Pub, Club Avenüü, Laferme Pub, George Browne´s, Hell Hunt, Kamikaze, Karja Kelder, Kõwer Kõrts, Molly Malone´s, Nimeta baar, O´Malleys, Saku Sops, Seiklusjutte Maalt ja Merelt, The Lost Continent, Vana Villemi Pubi / Tartus: Wilde pub, Zum-Zum Kohvik, Aleksandri pubi / Pühajärvel: Pühajärve Puhkekodu / Otepääl: Oti pubi / Võrus: Johnny pubi / Jõgeval: Sinu pubi

Kui õhku lastakse šampusepudeli korke, palub suusaliit need hiljem kokku korjata ja saata/viia Eesti Suusaliitu (Regati pst. 1-302, Tallinn) või Eesti Spordimuuseumi (Rüütli 14, Tartu).

(EPL Online)

vaata lisaks:
Andrus Veerpalu uputas kuldmedali õlleklaasi
Veerpalu võidupidu maksis 130 marka
Saku Õlletehas premeerib Andrus Veerpalu

16. aprillil jagatakse Londonis õlletehastele taas tähtsaimaid rahvusvahelisi auhindu. Neid tavaksetakse kutsuda ka “õlletööstuse Oscariteks”. Auhindu jagati esmakordselt aastal 1886.

Õlled võistlevad kaheksas kategoorias, igas kategoorias on omakorda 3 alamklassi. Kokku saab 24-s klassis medali 72 kesvamärga.

Finalistide nimekiri: http://realbeer.com/news/articles/news-001673.html

(Real Beer)

vaata lisaks:
Möödunud aasta võitjad
The Brewing Industry International Awards

Venemaal tehtud arvamusküsitlus tõi välja tõsiasja, et tervelt 21 protsenti riigi elanikkonnast ei võta alkoholi suu sissegi.

Teistest sagedamini peavad täiskarsket elu maainimesed, naised, üle 50-aastased inimesed ja lõpetamata keskharidusega elanikud.

Paar-kolm korda nädalas või isegi iga päev napsitab kümnendik venemaalastest. Viinaninade seas on ülekaalus 35-aastased mehed, suurlinnade elanikud ja keskeriharidusega inimesed.

Ülejäänud rahvas joob kas harvem või keeldus üldse vastamast.

Küsitluse teostas 16. veebruaril fond Avalik Arvamus, selles osales 1500 inimest.

Alkohoolsetest jookidest eelistavad venemaalased kindlalt õlut. Napside reiting näeb välja järgmine: õlut joob 40 protsenti, viina 38 protsenti, veini 31 protsenti, puskarit 11 protsenti, koduveini või nalivkat 10 protsenti ning viskit, rummi, brändit või mõnda muud peent napsi seitse protsenti vastanuist.

Koduste nalivkade ja veinide austajaid leidub kõikides elanikerühmades. Puskaritarbijad on valdavalt maaelanikud, mehed, kes valimistel hääletavad Gennadi Zjuganovi kompartei poolt. Konjakit eelistavad kõrgharidusega suurlinnade elanikud. Veini armastavad kõrgharidusega noored naised. Viin on keskealiste vene meeste jook, nende pojad rüüpavad aga õlut.

Viiskümmend kaheksa protsenti küsitletud inimestest kinnitas, et nende koduümbruses on rahvas paaril-kolmel viimasel ajal hullemini jooma hakanud. Eriti on seda meelt maaelanikud.

(BNS)

vaata lisaks:
Venemaal napib humalaid ja linnaseid
Venemaa õlletoodang ulatub 540 miljoni dekaliitrini
Venemaal kogub tuure õllesõda
Ametiühingu liikmetele õllevaht tasuta
Õlletootmise kasvutempo Venemaal alaneb
Heineken tungis Vene õlleturule

Hiiumaa Kuninglik Karskete Õlutinautlejate Selts "Odratolgus Labyrindis" korraldab 24.veebruaril Eesti Vabariigi 84. aastapäevale pühendatud koosolekusündmuse 1939-1941 aastal ehitatud suurtükipatareide komandopunkris maa all.

Kavas on jõukohased koristustööd, parima kajaefekti võistlus ja maa-alune õlletest, kus testime viimase aja kangemaid, meie meelest küll kangestatud õllesid, mis seni meie väiketestidel on väga madalaid hindeid pälvinud. Parima verbaalhinnangu on seni saanud "Tehumardi Kange Lahinguõlu" - lõi pähe kui meetrine kasehalg.

Eeldatavasti saab valitud ka aasta õlu 2001, nii parim kui halvim. Loodame maa-alt pääseda siiski muhkudeta, hindamistulemustest anname teada.

(EBG)

vaata lisaks:
Õlleelamus 2000
Tehumardi Kange Lahinguõlu

Briti kompanii Scottish & Newcastle (S&N), kes eelmisel nädalal teatas, et ostab Hartwalli kontserni, millele kuulub osa Saku Õlletehase aktsiatest, on sunnitud analüütikute hinnangul loobuma 1500 Suurbritannia pubist.

S&Nile läheb tehing Hartwalli aktsionäridega maksma üle 30 miljardi krooni. Tehingu mahu määrab Hartwalli perekond, kellele kuuluvad pooled õllefirma aktsiatest. S&N rahastab tehingut nii aktsiate emiteerimise kui laenurahaga. Samas on S&N juba niigi võlgu 2000. aasta juulis ostetud Prantsuse suurima õllekompanii Brasseries Kronenbourg eest. Kokku suureneb BBC andmetel S&Ni laenukoormus seega 84 miljardi kroonini.

S&Ni võlakoormus on ettevõtte majandustulemustega võrreldes ülisuur ja analüütikud spekuleerivad, et firma peab loobuma peale õlletootmise oma teisest tulusast ärivaldkonnast ehk toitlustusasutustest. S&Nile kuulub saareriigis 1500 pubi, mille müügist võiks laekuda rohkem kui 50 miljardit krooni.

Suurte õlletootjate vahel käib Euroopa turul tugev rebimine. Firmad üritavad üksteise võidu laieneda arenevatele Baltimaade, Ida-Euroopa ja Venemaa turgudele.

Neljapäeval teatas Taani Carlsberg, et tugevas konkurentsis ei suuda ettevõte täita kasumiprognoose, ka õlle tarbimise kasv Lääne-Euroopa turgudel on pidurdunud. Kui Lääne-Euroopas on kasv kokku kuivanud, loodetakse ida pool joomiskultuuri muutusega teenida hiigelkasumeid.

Hartwalli omanduses on 50 protsenti Taani-Soome ühisfirmast Baltic Beverages Holding (BBH), kellele kuulub peale 75 protsendi Saku Õlletehase aktsiate ka 30 protsenti Venemaa ja 45 protsenti nii Läti kui Leedu õlleturust. Ukrainas on BBH 18-protsendilise turuosaga kolmas õlletootja. Teine pool BBHst kuulub S&Ni suurimale konkurendile Euroopas, Taani-Norra firmale Carlsberg.

Hartwalli ostmisega loodab S&N haarata enamiku turgudest Siberist Atlandini. Kokku loodab S&N tulevikus müüa Euroopas õlut ligi 120 miljardi krooni eest. Uus kontsern tegutseks 11 riigis.

Pärast tehingu avalikustamist tõusis Hartwalli aktsia hind börsidel 16 protsenti, samas kui S&N odavnes kolme protsendi võrra.

Scottish & Newcastle’i kontserni kuuluvad Suurbritannia suurim õlletootja Scottish Courage, Prantsusmaa suurim õlletootja Brasseries Kronenbourg, Belgia suuruselt teine õllefirma Alken Maes, Portugali ühisfirma Centralcer Portugalis ning Suurbritannia juhtivate restorani- ja pubikettide hulka kuuluv Scottish & Newcastle Retail.

(Postimees)

vaata lisaks:
Balti õlletehased Hartwalli jaoks järjest olulisemad
Orkla müüs osaluse Hartwallis
Heineken tungis Vene õlleturule
Hartwall läheb brittidele
Saku Õlletehase ostis Euroopa suurkontsern
Scottish & Newcastle plc

Olümpiamängud, mis sel nädalal meilegi kamaluga võidurõõmu toonud, kannavad mitut ideaali. Rahvaste sõbralik läbisaamine, terve konkurents, füüsilise ja vaimse tervise tasakaal - need on inimlikud väärtused, mida olümpiamängud peaksid propageerima. Selle sõna kõige paremas tähenduses. Muidu ei erineks ju olümpiamängud tavalistest maailmameistrivõistlustest ning neid poleks põhjust iga nelja aasta järel hingevärinal oodata.

Reaalsus on ideaalidest paraku kaugel. Olümpiamängud pole enam ammu vabad päevapoliitikast ega lämmatavast kommertsist. Et kõike annab hea tahtmise korral äriks pöörata, näitab ilmekalt Eesti suurima õlletootja olümpiaga seotud tugitoolispordi kampaania.

Oleskleva eluviisi ülistamine olümpiamängude eel ja ajal muudab mängude mõtte tahes või tahtmata absurdiks. Ilmselt ikka tahtmata, sest vaevalt Eesti meessuusatajate suursponsor Saku õlletehas soovib kehalist mandumist õigustada. Ometi räägivad õllevahust laudlinale moodustuvad olümpiarõngad nende reklaamis teist keelt.

Kummastav oli ka pärast Andrus Veerpalu kuldset sõitu näha internetis ilmselt noorte elujõus mehepoegade kulutulena levinud üleskutseid üldrahvalikuks joomapeoks. Sellist võitu tulevat nende väitel ikka ohtra viina ja õllega tähistada ning tühja homsest tööpäevast. Vägisi tikub pähe küsimus, kas eestlased oskavad ainult purjus peaga elust rõõmu tunda.

Viimane Tartu suusamaraton kinnitas, et kes ennast liigutada tahab ja oma tervisest hoolib, suudab ka lumevaesest talvest viimase välja pigistada. Suurema osa oma vabast ajast tugitoolis või kõrtsis veetes ei saavuta me muud kui lühema eluea.

Kõige selle taustal jääb üle kurvastada, et uued spordirajatised nii riigi kui ka kohalikes investeeringuplaanides ikka ja jälle teise järjekorda lükatakse. Liialt lühinägelik on otsustajate ringis selline suhtumine enda ja oma kaaskodanike tervisesse. Kui juba koolis kehvade tingimuste tõttu kehalise kasvatuse tunnid paljude laste jaoks ebameeldivaks muudetakse, siis ei saa riiklikust tervisepoliitikast eriti rääkida.

Lõppude lõpuks kannavad olümpiavõitjad ju ikka hoopis olulisemat tähendust kui olla tugitoolis olesklejate hooajaline iidol või kõrtsis istujate õlleklaasikõrvane meelelahutaja.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Saku Õlletehas premeerib Andrus Veerpalu

Õlu ja vein kuuluvad inimkonna olulisemate kultuuriliste tähiste hulka, mõlemat tunti juba vähemalt seitse tuhat aastat tagasi. Egiptus koos Mesopotaamiaga on vanimad õlletarbimise regioonid, kesvamärjukest (hnkt) mainitakse kirjalikes allikates hiljemalt 3. aastatuhande eKr algusest, arheoloogilised leiud ulatuvad aga 5. aastatuhande keskpaigani. Õllepruulimine viitab ühemõtteliselt arenenud põllunduse olemasolule, mis võimaldas varuda piisavalt teravilja ülejääke. Olgugi, et Niilusemaal jõid kõrgkihid ka veini (mis oli õllest palju kallim), oli just õlu vee järel kõige levinum jook, mida hindasid nii elavad kui ka surnud egiptlased, samuti jumalkuningad ning jumalad.

Egiptlased pruulisid õlut odrast või nisust. Käärimisprotsess toimus suurtes anumates. Kääritanud meski sõtkuti läbi ning õlu nõrgus ühte anumasse. Humalaid ei tuntud, küll aga pärmi. Õllepruulimist, milles aktiivselt osales ka töökas naispere, kujutatakse sageli ülikute hauakambrite seintel, tihti pandi "igaviku majadesse" õllepruulimiskodade mudeleid, need kustutasid oma maagilise väe kaudu isegi suurima janu. Igavikulises tähenduses mainitakse õlut korduvalt vaaraode püramiiditekstides (umbes 2400–2250 eKr). Seda näiteks Pepi I ütluses: "Sinu Ka (st nähtamatu, kuid kehaga (muumiaga) otseselt seotud teisik – S.S.) istub ja sööb leiba ning joob õlut koos sinuga lakkamatult, lõppematult, alati!"

Uue Riigi aegne valitseja Ramses III teatab ühes raidkirjas 400 000 õllekruusi ohverdamisest templitele. Aga kui suur oli keskmine egiptuse õllekruus? Säilinud eksemplarid vastavad umbes kuuele pooleliitrisele pudelile. Gisa grandioossete püramiidide omaaegsed kõige lihtsamad töömurdajad-ehitajad said leivale, redisele, küüslaugule ning mõnikord kalale-lihale lisaks veel kuni kolm õllekruusi päevas. Üsna korralik peatäis.

Joomarlusega võideldi muide juba tol iidsel ajal. Nii hoiatatakse "Ptahhotepi elutarkuses" (u. 2400 eKr) noorukeid vägijookide kuritarvitamise eest. Suhteliselt edutult, sest veel tuhat aastat hiljem said nn Ramessiidide klanni (kuulus vaarao Ramses II oli vähemalt 111 poja ja 69 tütre isa) printsid tuntuks oma pidude ning purjuspäi sõjakaarikutel ringikihutamisega.

Omaette küsimus on muinas-Egiptuse õlle koostis, selle täpne retsept on egüptoloogidele teadmata. Nii teatab "ajaloo isa" Herodotos, et egiptlased tarvitavad odrast valmistatud jooki, Diodoros Siculus pajatab aga egiptlaste odrajoogist, mis oma magususelt ja lõhnalt jääb üsna vähe veinile alla. Straboni järgi on odraõlle pruulimine üks egiptlaste erijooni, Aleksandria elanike peamine janukustutaja. Arvatavasti lisati humala asemel mitmesuguseid taimi ning aineid, näiteks vürtse, lupiini, apelsinikoort, datlit, alrauni jm. Ehk isegi meile senitundmatuid mõnuaineid. Spetsialistide arvates sarnaneb tänapäevastest mõnujookidest vanaegiptuse õllega kõige rohkem nuubia buza.

Õlle strateegilist tähtsust mõistsid muidugi Egiptuse valdjad: Lagiidide dünastia valitsemise ajal (323–30 eKr) oli õllepruulimine juba riiklik monopol.

Milline koht on õllel tänapäeva Egiptuses? Kaunis tagasihoidlik, kuna tegemist on valdavalt islamimaaga, mille kultuurilis-ajalooline pärimus erineb Vana-Egiptuse tsivilisatsioonist lausa fundamentaalselt. Harilikult saab poest osta ainult alkoholivaba õlut. Koostöös väliskompaniidega toodab Pyramids Breverage Company kõige levinumat õllemarki Stella (3,8% alkoholi, eksportvariandis 4,5% alkoholi; õlu ise on kibedavõitu). Kvaliteedilt paremad, kangemad ning kallimad on Meister ja Sakkara. Meie õllemeistrid võiksid oma egiptuse kolleege kvaliteedi osas vabalt konsulteerida. Turistide poolt külastatavates (mitte eksklusiivsetes) sööma- ning joomaasutustes maksab pudel õlut tavaliselt 8–12 egiptuse naela (30–50 krooni).

(Eesti Ekspress)

vaata lisaks:
Sõnake Eesti õlletraditsioonist
Naised õlle ajaloos
Al Ahram Beverages Company

Euroopa suur õlletootja Scottish & Newcastle ostab Hartwalli kontserni, kes kuulus seni Baltic Beverages Holdingu (BBH) kaudu Saku Õlletehase omanikeringi. BBH-le kuulub 75 protsenti Saku Õlletehase aktsiatest.

“Hartwalli müük Scottish & Newcastle´ile toimub aktsiavahetuse teel,” ütles Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann. “Kokkuleppe kohaselt omandab Scottish & Newcastle kõik Hartwalli aktsiad.” Seimanni sõnul ei avalda omaniku muutus Saku Õlletehase põhitegevusele, strateegiale ning suundadele mõju. Tema kinnitusel kaasneb uue omanikuga vaid täiendav oskusteave.

Helsingin Sanomate andmetel on tehingu väärtus üle kahe miljardi euro ehk 12 miljardit marka. Müügil on otsustajaks Hartwalli perekond, kellele kuulub üle poole aktsiatest ning üle 80 protsendi häältest. Ostjatele on kõige väärtuslikum osa Baltic Beverages Holding, mis kuulub võrdsete osadena Hartwallile ja Taani Carlsbergile. “Ühendame Lääne-Euroopa operatsioonid, BBH kasvu-võimalused ja Hartwalli positsiooni Soomes,” teatas Scottish & Newcastle nõukogu esimees Brian Stewart. “Tekib tugev Euroopa firma, mis tegutseb Siberist Atlandi ookeanini.”

Hartwall jätkab Scottish & Newcastle üksusena. Scottish & Newcastle kontserni kuuluvad Suurbritannia suurim õlletootja Scottish Courage, Prantsusmaa suurim õlletootja Brasseries Kronenbourg, Belgia suuruselt teine õllefirma Alken Maes ning Suurbritannia juhtivate restorani- ja kõrtsikettide hulka kuuluv Scottish & Newcastle Retail.

Eesti õlletootjate liidu liider Jüri Kert ütles, et ei usu tehinguga kaasnevaid muutusi Eesti õlleturul. “Tehing toimus nii kõrgetes sfäärides,” lausus ta. “Müügi põhjuseks võis ühelt poolt olla vaba raha vajadus, teiselt poolt saavad ostjad vastu väga atraktiivsed Baltikumi ja Venemaa turuosad, mida neil seni polnud.”

Baltic Beverages Holdingu andmeil oli Balti riikide õlleturu maht eelmisel aastal 424 miljonit liitrit ning kasvas tervikuna viie protsendi võrra, sealhulgas Eesti õlleturg kerkis nelja protsendi võrra. BBH müüs Baltimaades 217,2 miljonit liitrit jooke, sellest 188,6 miljonit liitrit moodustas õlu. Saku Õlletehas teenis eelmisel aastal 55,6 miljonit krooni puhaskasumit, lisaks teeb ettevõtte juhatus ettepaneku maksta dividende viis krooni aktsia kohta.

Hartwall ja Scottish & Newcastle liitumisel tekib kontsern, millel on suur kasvupotentsiaal ning juhtivad kaubamärgid Euroopas. Hinnanguliselt kerkib tulevane kontsern suurimaks õlletöösturiks Euroopas nii toodangu mahult kui ka kasumi ja kaubamärkide osas, omades kolme Euroopa esikümnesse kuuluvast õllemargist: Baltika, Kronenbourg ja Foster`s. Samuti on ettevõttel kohalikud tugevad kaubamärgid nagu Lapin Kulta ja John Smith`s.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Balti õlletehased Hartwalli jaoks järjest olulisemad
Orkla müüs osaluse Hartwallis
Hartwall läheb brittidele
Saku Õlletehas teenis mullu 55,6 miljonit krooni kasumit
Scottish & Newcastle plc

Saku Õlletehas teenis eelmisel aastal 55,6 miljonit krooni puhaskasumit, kasum aktsia kohta moodustas 6,95 krooni.

Ettevõtte müügimahuks kujunes 2001. aastal kokku 54,8 miljonit liitrit, mis on seitse protsenti enam kui 2000. aastal.

Investeeringud tootmisvõimsuste kindlustamiseks ja tegevuse efektiivsuse ning kvaliteedi stabiilsuse tagamiseks moodustasid 53 miljonit krooni.

Ettevõtte turuosa kasvas tugeva konkurentsi tingimustes aasta jooksul poole turupunkti võrra, saavutades 2001. aasta lõpu seisuga Eesti Õlletootjate Liidu andmetel planeeritud 49 protsendi suuruse turuosa. Selle tulemusega täitis ettevõte oma eesmärgi säilitada tugev turuliidri positsioon kohalikul õlleturul.

(PM Online)

vaata lisaks:
Saku teenis 74 miljonit krooni kasumit
Saku Õlletehase läbimüük suurenes juulis pea 20%
Saku Õlletehas saavutas 50-protsendilise turuosa
Saku Õlletehas teenis kolme kvartaliga 58 miljonit

Saku Õlletehase omanikfirma BBH üks osanikke, Soome suurim joogifirma Hartwall müüakse Briti õllekontsernile Scottish & Newcastle, vahendab Äripäev Online.

Hartwall teatas sellest täna oma tulemusi tutvustades. Müük toimub aktsiavahetuse teel, kirjutab Helsingin Sanomat.

Scottish & Newcastle on maailma suuruselt kaheksas õllefirma. Sellele kuuluvad muu hulgas Briti juhtiv õlletootja Scottish Courage ja Prantsusmaal Kronenbourg.

(PM Online)

vaata lisaks:
Balti õlletehased Hartwalli jaoks järjest olulisemad
Orkla müüs osaluse Hartwallis
Hartwall, Scottish & Newcastle ja Scottish Courage EBGs

Praegu kangema õlle ja laiema turustamisgeograafiaga end vee peal hoidev Saaremaa Õlletehas valmistub suvehooajaks ja oma turuosa laiendamiseks.

“Hooaeg on selline nagu ta on, valmistume suveks, sätime seadmeid,” rääkis Saaremaa Õlletehase tegevjuht Marek Pihelpuu, lisades, et kohaliku tehase toodangu sortiment ei ole talve jooksul muutunud. Uusi õllesorte Saaremaa Õlletehas esialgu juurde teha ei plaanis. “Muidu läheb see pilt liiga kirjuks,” ütles Pihelpuu. Kõige minevam kaup on praegu Tehumardi kange lahinguõlu. “See on kangem õlu ja külma ilmaga lähevad sellised õlled paremini,” rääkis Pihelpuu. Ta möönis, et tehas on toodangu proportsioonide kujundamisel lähtunud nõudlusest. “Rõhku võib panna millele tahes, aga eks tarbija otsustab ise, mida ta joob ja mida ta ei joo,” ütles Pihelpuu.

Saaremaa õlletehas toodab elusat õlut, mille realiseerimisaeg on kolm kuud ja mis teeb ka turustamise keerukamaks. Kuigi tehase käivitamise eel kinnitasid firma omanikud, et Saaremaa õlu jääb ainult Saaremaal kättesaadavaks ekslusiivseks kaubaks, on majandusseis sundinud Kuressaares pruulitud õlut ka väina taha vedama. “Natuke on mandril ka, müüme Tallinnas ja Pärnus. Talvine hooaeg on nagu ta on, vaja ennast ka ülal hoida,” möönis Pihelpuu. Ta nentis, et konkurents õlleturul on tihe, aga lootis, et see, kes oma otsuse teeb, jääb uuele sordile ka truuks.

Saaremaa Õlletehase tegevjuht ei soovinud veel anda hinnangut, kuidas tehase käivitamine on kulgenud. “Praegu on mingeid analüüse teha veel vara. Hooaeg on ka selline, et kogused on olnud väikesed. Kui oleks aasta möödas ja suve lõpp käes, siis saaks võtta numbrid välja ja öelda, et nii ja niipalju oleme turuosa võitnud,” rääkis Pihelpuu.

Õlle villimiseks vajaliku pudelikoguse saab tehas Pihelpuu kinnitusel Saaremaalt kätte. Õlletehas avas mõne aja eest oma taarapunkti, mis paistab silma, sellega, et seal on taara kokkuostuhind Saaremaa kõrgeim. “Oma taarapunkt vähendab mingil määral kulusid,” ütles Pihelpuu ja lisas, et tehas teeb poodidega ka vahetuskaupa – täis õllekasti vastu kastitäis taarat.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Saaremaa Õlletehas EBGs

Mormoonimaa olümpia pressikeskused on peaaegu alkoholivabad, müüakse vaid light-õlle purke.

Utah Olympic Parkis küsis Soome lehemees hooletult kolm ühikut. Kuulnud, et välja tuleb käia 15 dollarit, tarvitas janune isik mitut soomekeelset sõna, mille vastet müüja sõnaraamatust ei leia.

“Tead sa üldse, et Soome olevat maailma kõige kallim maa!” müristas soomlane. “Aga 15 dollari eest saab meil suure hulga pärisõlut lauale!”

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Olümpial alkoholi saamine raske
Beebid uuendavad alkoholipoliitikat
Salt Lake City ja alkohol

Saku Õlletehase, Eesti Suusaliidu ja Andrus Veerpalu kolmeaastase koostööprojekti Saku Kuld raames saab Veerpalu olümpiavõidu eest rahalise preemia 500 000 krooni.

Lepingu järgselt on Saku Õlletehas Andrus Veerpalu Salt Lake City olümpiaprojekti ainus isiklik peasponsor, rääkis Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann. Lepingus on planeeritud boonussüsteem, mille alusel on Saku Õlletehas Andrus Veerpalule välja pannud auhinnaraha individuaaldistantsi medali võitmisel.

«Uskusime Andrusesse ja seepärast projektile Saku Kuld kolm aastat tagasi õla alla panime,» märkis Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel.

«Palju õnne Saku Õlletehase poolt Andrus Veerpalule olümpiavõidu ja Jaak Maele pronksi puhul.»

(PM Online)

TÄIENDUS!
26.02.2002

Andrus Veerpalu isiklik peasponsor Saku Õlletehas premeeris olümpiavõitjat vastavalt 1999. aasta oktoobris sõlmitud koostöölepingule 800 000 krooniga.

Saku Õlletehase, Eesti Suusaliidu ja Andrus Veerpalu koostöölepingus “Saku kuld” on kirjas boonussüsteem, õlletehas maksab individuaaldistantsi kuldmedali eest pool miljonit krooni ning hõbeda eest 300 000. Tšeki 800 000 kroonile sai Veerpalu kätte eile õhtul (25.02) vastuvõtul Tallinna Raekojas.

(SL Õhtuleht)
 

vaata lisaks:
Andrus Veerpalu uputas kuldmedali õlleklaasi
Veerpalu võidupidu maksis 130 marka

Täna õhtul mõõdetakse Püssirohukeldri kõrgus põrandast kuni võlvideni. Tartu õllekelder võib pääseda Guinnessi rekorditeraamatusse kui maailma kõrgeim pubi. Lisaks plaanib Erkki Kõlu ületada oma anekdootide rääkimise kiirusrekordi - 507 anekdooti tunnis.

Ihaldusväärsesse raamatusse pääseda pole sugugi lihtne. Vello Lään on aastaid taotlenud, et maailmakuulsa teatmeteose lehekülgedele pääseksid ka Eesti uuemad rekordid.

«Käisin Londonis Guinnessi rekorditeraamatu peakorteris uurimas, miks pole registreeritud mitmeid eestlaste rekordeid,» rääkis Lään. «Selgus, et raamatu koostajad eelistavad käegakatsutavaid asju ja suhtuvad umbusklikult näiteks kestusrekorditesse.»

Lääne sõnul on Püssirohukeldri kõrgus konkreetselt tõestatav suurus, pealegi pole selletaolist rekordit seni registreeritud. «Fikseeritud on näiteks maailma kõige kõrgemal asuv pubi - see asub Andides umbes 2500 meetri kõrgusel merepinnast,» ütles Lään. «Ameerikas Dallases on 8,4 meetri kõrguse laega pubi, aga Püssirohukeldri põranda ja lae vahele jääb pisut üle kümne meetri.»

Et ära hoida mõõtmistulemuste hilisem võimalik vaidlustamine, mõõdetakse õllekeldri kõrgus kahel moel. Kõigepealt ronivad alpinistid üles ja lasevad alla mõõdulindi. Seejärel mõõdab maamõõdubüroo Avek võlvide kõrguse elektrooniliselt.

Žüriisse kuuluvad abilinnapea Aksel Kivi, kunstiteadlane Enrico Talvistu, arhitekt Martti Preem, ärimees Rein Kilk ja raadioajakirjanik Madis Ligi.

Guinnessi rekorditeraamatu koostajad saavad igal aastal kuni 30 000 rekorditeadet, üks kummalisem kui teine. «Näiteks üks ladinaameeriklane taotleb juba aastaid, et ta tunnistataks maailma kauneimaks meheks,» ütles Lään.

(Tartu Postimees)

TÄIENDUS!
PÜSSIROHUKELDER TRÜGIB REKORDIRAAMATUSSE
11.02.2002

Eesti on kuulsas Guinnessi rekordiraamatus Stockcholmis olümpiahõbeda võitnud Martin Kleini maratonmaadlusega ja 98kraadise piiritusega. Reede (08.02.2002) õhtul võtsid tartlased ette rünnaku maailma kõige kõrgema õlleka tiitlile.

Ürituse taga seisab universaalhuvidega raadiohääl Vello Lään, kes juhtis ka reedest rekordiõhtut. Lään on Guinnessi värgil hoidnud silma peal juba aastaid. Lään on käinud ka Londonis, et kõige-kõige-kõige-süsteemist sotti saada. Selgub, et kahjuks väga segane lugu. Ühed rekordid trükitakse raamatusse, teised pannakse arvuti andmebaasi ja kolmandad jäetakse selgitamatul ja äraarvamata kombel kõrvale. Raadiomehel olid rekordiraamatu peakorteris kaasas Püssirohukeldri fotod, skeemid, ka pitseritega projekt. Rekordite kogujad vilistasid need välja - kust meie teame, kui palju teil seal ümber ehitatud on? Lääne teada peetakse siiani maailma kõrgeima laega õllepubiks üht Dallase oma.

Enne kui reedel hakati dallaslastele ära tegema, astus saalitäie publikumi ette Erkki Kõlu, kes oli lubanud purustada isikliku anekdoodirääkimisrekordi. Väidetavasti on Kõlu maailma kibedaim anekdoodimees - 508 naljalugu tunnis. Rekordkatseks oli Kõlu ajanud end hirmuäratavasse vormi, nii et juba 25 minuti järel käis Lään teda manitsemas tempot maha võtta. Kaks manitsemist veel, aga kasu polnud neistki - tervelt 7 minutit enne tunni täitumist oli vana rekord kahe silmaga löödud. Uue rekordi põhiosa moodustas eksrekordi repertuaar. Stiilinäide: “Kuidas su uus austaja on? - On idioot. Kustutasin tule, aga tema läks korke parandama.” Lõpetamisel kukkus Kõlu kätt masseerima. See oli paberite hoidmisest nõrkenud.

Õhtu finaalis korraldas õlleklubi Toop kesvamärjukese kiirjoomise. 0,3liitriste kannude klassis jõid naised kõrrega, mehed pidasid finaali pääsemiseks duelle. 0,5liitriste klassis võitis see, kes kannu esimesena lauale kolksatas. Kolksatamisel mõõdeti rekordmehele ajaks 3,9 sekundit. Huvitaval kombel kandis kiireim õlle kulistaja väga nõrka tulemust tõotavat nime - Sääsk.

Rekordiõhtu põhisündmust jälgis neljaliikmeline žürii ja jäädvustas videokaamera. Muistse püssirohukeldri ehitajate kätetöö mõõtmiseks ronisid kõigepealt lae alla kaks proffi kohalikust alpinismiklubist Firn. Toki otsast riputati põrandale mõõdulint, mis näitas, et lae ja põranda vahe on 10 meetrit ja 30 sentimeetrit. Topelt ei kärise, mis kindel see kindel - maamõõdubüroo oli kohale toonud ka Jaapani valgusmõõdiku PowerSet, mis näitas tulemuseks 1028,2 sentimeetrit. Sertifikaadi järgi eksib aparaat 3 km kohta 5 millimeetrit. Abilinnapea Kaarel Saha juhitud žürii võttis teadmiseks ja fikseeris ka selle. Kostis röögatusi ja aplaus. Jänkide rekord oli purustatud pika puuga ehk 3 meetri 58 sentimeetri ja 2 millimeetri võrra.

Mis edasi, sõltub juba Guinnessi rekordiraamatu koostajatest, ehk kuidas nad suvatsevad tartlaste rekordimaterjalidesse suhtuda. “Enam ei saa nad meist niisama mööda hiilida,” loodab Vello Lään. 
“Guinnessi rekordite “klubi” on kinnine ring,” tunnistab rekordite uurija Vello Lään . Aastas saab Londoni peakontor kümneid tuhandeid rekordipakkumisi üle ilma, kuid väga vähesed jõuavad sihile. Eestlaste üritused kaasa arvatud. Eestlased on saatnud viimastel aastatel Londoni poole kümneid rekordipabereid, siiani suhteliselt edutult. Kas või Võru sabatantsu rekord, milles olevat osalenud 4500 tantsijat. “Olin juures, kuid tantsijaid ise üle ei lugenud,” räägib Vello Lään. Ta arvab, et rekord võiks sisse minna küll, siiani pole seda aga juhtunud. “Uurisin Londonis Guinnessi kontorist asja ja tean: rekordeid valib välja väga kitsas ring,” räägib Lään. “See käib suhteliselt kummalisi teid pidi, kuidas rekordeid valitakse ja kirja pannakse.”

Raadioajakirjanik Lään lisab, et Londoni Guinnessi rekordite kirjastus suhtub Ida-Euroopa riikide rekorditesse suure eelarvamusega. Raamatus on hirmsal hulgal anglo-ameerika fakte, kuid näpuotsaga mujalt pärit rekordeid. “Üks venelanna kui kõige rohkem sünnitanud naine pääses sisse,” kõneleb Lään.

Lääne sõnul tuleb teha ranget vahet “Guinnessi rekordite raamatu” paberväljaande ja kirjastuse enda andmebaaside vahel. “Londoni kontoris on arvutis umbes 60 000 fakti,” teab ta. “Kuid ainult 4000-5000 rekordit pääseb paberväljaande kaante vahele.” Iga-aastases uues väljaandes vahetub neist vähemalt 500-600. Ka kontori arvutitesse kogutud kümnetest tuhandetest faktidest vahetub vähemalt 5000. Enamikul jääb ala samaks, vahetuvad vaid numbrid ja nimed.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Miks Guinness meid kiusab?
Guinness World Records
Püssirohukelder
Püssirohu Punane EBGs

Tõsiasi, et viinapoest ei ole võimalik osta alkoholivaba õlut, pidi hiljuti kangema joogi juurde ahvatlema mehe, kes on juba viis aastat kainena püsinud. Käisin Viljandi saunas ja pärast seda astusin läbi samas majas asuvast joogipoest, et sealt endale üks alkoholivaba õlu võtta,» rääkis «Sakalale» anonüümsust palunud mees. Ta pole viis aastat vägijooke pruukinud, kuid alkoholivaba õlut soovib vahel siiski maitsta. ees nentis, et poest ta otsitud pudelit ei leidnud ega saanud ka ühtegi teist karastusjooki. «Kurk kuivas ja peaaegu oleksin juba kangema õlle ostnud, kuid viimasel hetkel sain pidama,» rääkis ta. Saunaline avaldas imestust, et müüja selgituste kohaselt kauplus alkoholivabu jooke sisse võtta ei saagi, sest selleks tuleb taotleda eraldi luba.

Tänavu 2. jaanuaril Viljandi sauna majas avatud kaupluse Alkoret müüja Ruth Raudsoo ütles «Sakalale», et sellest poest on alkoholivabu jooke küsinud paljud inimesed. «Karastusjoogid on aga toidukaup ning nende müümiseks on vaja täita väga palju nõudeid,» selgitas müüja. Alkoholivaba õlle müügilevõtmisega kaasneks kohe nõue ehitada kauplusesse WC koos selle ees asuva lisaruumiga, paigaldada kraanikausid ja ventilatsioon, rajada töötajate olmeruum ning teha veel muidki ümberkorraldusi. «Siia pole võimalik aga tualetti ehitada,» nentis müüja kitsukesele ruumile viibates. Ta kinnitas, et poes kohapeal jookide tarbimise võimalust ei ole.

Osaühingu Alkoret omanik Kalle Mäesaar rääkis, et enne kaupluse avamist müüs ta füüsilisest isikust ettevõtjana turul toidukaupu. Hiljuti tegevust alustanud turuhoonesse mees aga müügikohta ei saanud ja edasi tegutsemiseks tuli tal otsida mõni teine paik. «Tahtsime ka siia alguses kohvi, limonaadi ja närimiskummi sisse võtta, aga kui selgus, et selleks on vaja täita nii palju nõudeid, otsustasime neist loobuda,» tunnistas ta. Mäesaar nentis, et kuigi karastusjoogid asuksid õllepudelitega sarnaselt eraldi kapis ning oleksid korgiga suletud, ei tohi ta neid müüa.

Viljandimaa Tervisekaitsetalituse direktori Jelena Sova sõnul ei või alkoholi müügiloaga pood kehtivate seaduste järgi tõesti müüa karastusjooke, sealhulgas ka alkoholivaba õlut, kui ruumid ei vasta toiduhügieeni üldeeskirjas ära toodud nõuetele. «Toidu käitlejad peavad täitma toiduseadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte,» lausus Sova. Tervisekaitsetalituse direktori ütlemist mööda loobuvad väga paljud ettevõtjad toiduainete müümisest, sest nad ei suuda oma ruume nõuetega vastavusse viia ega soovi tegelda paberimajandusega. Isikliku arvamusena lisas Jelena Sova, et tema nõuaks ka alkoholiga kauplemise tingimuste karmistamist. «Alkohol on ikka väga kättesaadav ja tekitab palju probleeme,» lausus ta ning tõi näiteks hiljuti Viljandi politseisse viidud joobes alaealised. Sova lisas, et kui inimesed käivad saunas, siis on loomulik, et nad soovivad pärast seda midagi juua. Seetõttu võiks karastusjoogid sauna ruumides müügil olla. «Tingimuste poolest peaks seda olema küllaltki kerge korraldada,» leidis ta.

Alkoreti poes karastusjooki otsimas käinud mees avaldas aga arvamust, et riik võiks soodustada alkoholivaba õlle tootmist ja müüki. Tema veendumust mööda peaks inimesele jääma võimalus otsustada mittealkohoolse joogi kasuks nii viinapoes kui ka baaris istudes. «Praegu on seda õlut poodidest raske kätte saada ning see on teistest tunduvalt kallim,» nentis mees. «Nii harva, kui ma ka alkoholivaba õlut juua olen tahtnud, ei ole ma pooltel kordadel seda müügilt leidnud.»

(Sakala)

vaata lisaks:
Frederik Vaba EBGs
Saku Alkoholivaba Originaal

Tartu Ülikooli vana kohvikuhoone esimesel korrusel aprillis tööd alustav pubi hakkab kuulsusrikka tudengijoogi auks kandma nime Krambambuli.

Ülikoolile kuuluva osaühingu Vana Kohvik juhataja Taimi Akkeli sõnul polnud sobivat nime leida sugugi kerge. «Pakkumisi tuli üle 150, nende seas väga palju huvitavaid nimesid, kusjuures korduvaid nimesid peaaegu polnud,» sõnas Akkel. Nime väljavalimiseks koostas kohviku juhtkond enam sobivatest variantidest esiviisiku, millest lõpuks sai enim punkte Krambambuli.

Pubi ristiema on arst Katre Maasalu. «Krambambuli on ju vana ja kuulus tudengijook, mistõttu leidsin, et see nimi võiks pubile hästi sobida,» selgitas ta oma mõttekäiku. Maasalu saab auhinnaks uues pubis nimelise tooli.

Ajalooliselt on crambambuli (ladina k) Danzigis põletatud viin: laiemas mõistes üldse vein ja viin ning kitsamas mõistes väga kindla retsepti järgi veinist, viinast, maitseainetest, suhkrust ja muudest lisanditest segatud alkohoolne jook.

Akkel pidas konkurssi igati õnnestunuks, sest vastukaja oli üle ootuste aktiivne, nimepakkumisi saadeti koguni Lätist ja Rootsist. Nimepakkujate ring oli üsnagi lai, alates praegustest tudengitest kuni aastakümneid tagasi ülikooli lõpetanuteni.

Hoone teisel korrusel tegevust jätkavale kohvikule uut nime otsima ei hakata, see kannab edasi ülikooli vana kohviku nime.

Nii pubi kui ka kohviku renoveerimise projekti on teinud ARC Projekt ning töid teostab ehitusfirma Rand & Tuulberg. Töö peab valmima aprilliks, esimesed broneeringud on kohvikus juba tehtud.

Ülikooli vana kohviku hoonet on söögi- ja lõõgastuskohana kasutatud kolmveerand sajandit. Teisel korrusel üle 40 aasta tegutsenud kohvik oli veel 1980ndate aastate algul Tartu haritlaskonna ja boheemlaste lemmikpaiku.

(Tartu Postimees)

vaata lisaks:
Humala järglane otsib pubile soliidset nime
Ülikool valib pubi nime 150 ettepaneku hulgast
Krambambuli EBGs

Hollandi õlletootja Heineken tungis Vene õlleturule, ostes eile ühe Peterburi õlletehase. Analüütikute hinnangul on tegemist kasuliku investeeringuga, kuna Vene õlleturg kasvab kiiresti ning arenguvõimalusi on piisavalt. Heineken sõlmis eile lepingu Peterburi õlletehase Bravo International ostmisest 465 miljoni euro eest.

Venemaa suuruselt neljas õlletehas tootis mullu 2,5 miljonit hektoliitrit õlut ning 400.000 hektoliitrit alkoholi sisaldavaid kokteil-jooke.

Venemaa õllemüük kasvas mullu 21 protsenti. Arenguruumi on piisavalt, kuna statistika andmetel joovad venelased aastas ainult 44 liitrit õlut inimese kohta. Saksamaal on see näitaja üle 140 liitri ning Tšehhis üle 160 liitri.

Eksperdid prognoosivad õlletarbimise suurenemist lähema viie aasta jooksul 60 liitrini inimese kohta.

(STT-ETA)

vaata lisaks:
Õlletootmise kasvutempo Venemaal alaneb
Globaalne õlletarbimine kasvanud 2,6%
Heineken tungib saksa õlleturule
Habsburgid kaotasid Heinekenile
Heineken.com
Bravo International Brewery
Heineken EBGs
Vene õlled EBGs

Karksi õlletehase omanikud peavad plaani jätkata edaspidi oma õlle keetmist Lääne-Virumaal konkurendile kuuluvas tehases.

"Esialgsed läbirääkimised on sellised, et meie retsepti järgi tehtud õlu võiks uuesti poodidesse jõuda märtsis," ütles aktsiaselts Karme juhatuse liige Jüri Kert. Karksi õlletehas on selleks läbirääkimisi pidanud Lääne-Virumaal asuva aktsiaseltsiga Nigula Õlu. Ka Viru-Nigulas asuv firma on keskendunud pastöriseerimata õlle tootmisele.

Et Karksis välja mõeldud retsepti järgi valmistatud õlut märtsis taas poest osta saaks, peaks Nigula Õlu esimese õllelaari juba veebruaris käärima panema. Nigula Õlle tootmisdirektor andis sekretäri kaudu "Sakalale" teada, et tal on Karmega sellekohased läbirääkimised alles pooleli ning Karksi tehase õlle tegemist pole Viru-Nigulas alustatud.

Jüri Kert avaldas lootust, et ehk jätkub õlletegemine kunagi ka Karksis. "Õllemeistreid me veel töölt lahti ei lase ja nad saavad tööd veinitootmise juures," lisas ta. Kümmekond humalajoogi tootmisega seotud töötajat kavatseb firma mais siiski koondada. Kerdi arvates sõltub Karksi õlle tulevik uutest omanikest. "Minule teadaolevalt on Karme aktsiad endiselt müügis," ütles ta. Karme suurim omanik, kellele kuulub ligi pool firma aktsiatest, on Sven Karjahärm.

KOMMENTAAR: KARKSI KAOTAS OMA MÄRGI

Karme õlu on otsas ja praegu seda juurde enam ei tehta. Majanduslikult ei tulevat välja, sest väiketootjale polevat firmajuhtide selgitusel Eesti õlleturul kohta. Kuigi Karme retsepti järgi tehtud õlu võib juba järgmisel kuul uuesti poelettidele jõuda, pole see enam Karksi meeste keedetud ja villitud, vaid hoopis Virumaal pudelisse pandud jook.

Viimase kasti õlut saatis Karme oma laost välja eelmise aasta lõpul Tallinna ja seda kõlbab juua 17. märtsini. Mina ostsin oma viimase Karme õlle pudeli eelmisel nädalal Viljandi kesklinnas asuvast Liiwi poest. See oli hele vaadiõlu. Tegelikult on Karksi õlut siin ja seal veel lettidel näha, kuid seda ostes soovitan kindlasti vaadata pudelile märgitud "parim enne" kuupäeva. Näiteks Männimäel asuvast Talu poest on võimalik osta veel Karme kuulsaimat toodet, Ordumeistri õlut. Paraku jääb selle "parim päev" eelmise aasta detsembrisse ning oma kogemuse põhjal võin väita, et neil pudelitel on väärtust vaid kollektsionääri silmis.

Karme esimeste eraomanike teada on Karksi kandis õlut pruulitud juba 1425. aastast. Õllepudeli etikettidel võis viimasel ajal näha aastaarvu 1785. Kuidagi ei tahaks aga praeguse õlletehase ukse kõrvale viia kivi surmadaatumiga 2001.

Kõige edukamad olid Karksi tehasele 1980. aastad. Sel ajal hinnati Viljandimaa õlut kui Eesti kvaliteetseimat. Paraku ei võtnud tehase esimesed eraomanikud 1990. aastate alguses riski ega asunud kohe tootmist uuendama. Kümme aastat hiljem maksis see ree pealt maha jäämine end valusalt kätte. Ja nüüd kaob unustusehõlma ka see Karksi esimene ja mitteametlik hüüdlause: "Iga asi omal ajal, Karksi õlu igal ajal!"

Karksi õlu on olnud ühe Eesti piirkonna kuulsaim kaubamärk. See hundinui, mis asub Karksi valla vapil, või pagan, millest vald soovib kujundada oma turismimärki, ei jõua kunagi eestlaste teadvusse Karksi märgina nii selgelt kui seal pruulitud õlu.

(Sakala)

vaata lisaks:
Karksi õlut ähvardab kadumine
Sõltumatu Õlletehas
Ösel peab läbirääkimisi Karksi õlletehase ostuks (täiendatud!)
Väikeõlletootjaid on tabanud identiteedikriis
Karksi õlut asub tootma Nigula?
Karme tehas lõpetas õlletegemise
Nigula Õlu ja Karme kaaluvad koostööd
Hüvasti koduõlu!
Karksi õlut saab taas märtsis
Karksi õlletehas EBGs

Kuigi mitmel pool on Karksi õlut veel müügil, on tehase liinid seiskunud ja toodang kaob peagi lettidelt. Märtsis on aga õlu poodides tagasi, kinnitab AS-i Karme nõukogu liige Jüri Kert.

Õlut hakatakse tõenäoliselt tootma Viru-Nigula õlletehases, kellega leping on täpsustamisel. “Ega enne märtsi niikuinii poleks mõtet eriti pingutada, kuna jaanuar-veebruar on õlleturu jaoks kõige kehvemad kuud,” ütles Kert.

Omanikud soovivad igal juhul Karksi õlle kui hinnatud nishiõlle püsimist turul. Kert ei välistanud, et kunagi tuleb tootmine Karksisse tagasi, kuna liinid on töökorras ja kuni tootmise jätkumiseni konserveeritud. “Selge on see, et praegused ajad on väiketootjale oluliselt raskemad kui suurtootjale,” ütles Kert.

Karksi õlletehase turuosa on aasta-aastalt vähenenud, moodustades praegu alla 1%.

(Viljandi Linnaleht)

vaata lisaks:
Karksi õlut ähvardab kadumine
Sõltumatu Õlletehas
Ösel peab läbirääkimisi Karksi õlletehase ostuks (täiendatud!)
Väikeõlletootjaid on tabanud identiteedikriis
Karksi õlut asub tootma Nigula?
Karme tehas lõpetas õlletegemise
Nigula Õlu ja Karme kaaluvad koostööd
Hüvasti koduõlu!
Karme otsib Virumaalt partnerit (+ kommentaar!)
Karksi õlletehas EBGs

Saku Õlletehase uus bock- tüüpi õlu Sorts ületas paari kuuga planeeritud poole miljoni liitri müügimahu eesmärgi, detsembrikuu müügimahuks kujunes üle 580 tuhande liitri, teatas õlletehas.

„Sortsi müügiedu on tingitud paljuski uuendatud klassikalise bock- tüüpi õlle retseptuuri väljatöötamisega, tänu millele on õlu kange, kuid tunduvalt mahedama maitsega,“ märkis Saku Õlletehase tootejuht Henry Kõrvits ning lisas, et peale koostise on uuendatud ka kujunduse kontseptsiooni.

Saku Õlletehase eelmise kange õllemargi Sarvik müügimahuks oli vastavalt eelmise aasta lõpu seisuga keskmiselt 490 tuhat liitrit kuus.

Õlu Sorts on uus Saku Õlletehase bock- tüüpi kange hele õlu, mis toodi turule eelmise aasta novembris. Uus õllesort oli mõeldud asendama eelmist Saku Õlletehase bock- tüüpi õlu Sarvik.

Saku Õlletehase eesmärgiks on olnud läbi aegade arendada kohalikku õlleturgu, pakkudes Eesti tarbijale kodumaiseid uuendatud ning huvitavaid õlletooteid.

Esimene kodumaine bock-tüüpi õlu toodi Saku Õlletehase poolt turule 1996. aastal.

(EPL Online)

vaata lisaks:
Saku Õlletehasel uus kange õlu
Saku Sorts EBGs

A.Le Coq Tartu Õlletehas suurendas mullu oma aasta keskmist turuosa kolme protsendi võrra 34 protsendini Eestis müüdud õllede osas. Tartu Õlletehase 2001. aasta kõikide tootegruppide kogumüük kasvas 17 protsenti 50,3 miljoni liitrini eelnenud aasta 42,9 miljonilt liitrilt. Sisemaa müük kasvas 15 protsenti ning eksport suurenes poole võrra 3,7 miljoni liitrini.

Vaatamata sellele, et aasta keskmiselt kuulus A.Le Coq’ile ligi kolmandik õlleturust, jõuti aasta lõpuks ligi 38-protsendilise turuosani, märkis Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop. «Kõige suurem turuosa kaotus toimus meil suvel, kus nõudlus ületas miljonites liitrites meie võime toota,» rääkis Noop. «Me lihtsalt polnud valmis nii plahvatuslikuks joogituru tõusuks ja meie turuosa langes tootmismahtudest tingitud puudujäägile suvel 30-protsendile.»

Noop lisas, et tänavu investeerib ettevõte kokku ligi 50 miljonit krooni, mis peaks täielikult rahuldama selle suve vajaduse toodangu järele.

Aasta lõpus kuulus A.Le Coq Tartu Õlletehasele lisaks 38-protsendile õllede turuosale 54 protsenti siidrite, 40 protsenti long-drinkide, viiendik karastusjookide ja kümnendik karastusvee turust Eestis. Peamised kaubamärgid, millele Tartu Õlletehas keskendus olid A.Le Coq, FIZZ ja Limonaad.

A.Le Coq põhiomanik on Olvi Oyj. Olvi gruppi kuuluvad Soome Olvi Oy, Tartu Õlletehas ja Saare Õlu Eestis, Cesu Alus Lätis ja Leedu õlletehas Ragutis.

(PM Online)

vaata lisaks:
A.Le Coq'i müügimaht tõusis 21 protsenti
Tartu Õlletehas teeb tootmisse miljonisüsti
Tartu Õlletehas investeerib Lilleküla staadionisse (täiendatud!)
Seoses õlleturuga! (täiendatud!)

Utah alkoholivastased aktivistid teatasid, et kavatsevad olümpiamängude ajal eriti tähelepanelikult jälgida, kuidas peetakse kinni osariigis kehtivatest eriti karmidest õlle, veini ja kange alkoholi müügi eeskirjadest. Eriti seda, et alkohol ei satuks alaealiste kätte. Aktivistide juht George Van Komen süüdistas OM-i ametlikuks sponsoriks olevat õlle suurtootjat Utah alkoholiseaduste metoodilises õõnestamises.

Austria, Saksamaa, Slovakkia, Šveitsi Venemaa ja Itaalia olümpiadelegatsioonid kavatsevad Salt Lake Citysse kaasa võtta oma napsid. Utah osariigi 80-protsendilise alkoholiaktsiisi vältimiseks võetakse kasutusele diplomaatilised kanalid.

(Salt Lake Tribune/EPL)

vaata lisaks:
Olümpial alkoholi saamine raske
Beebid uuendavad alkoholipoliitikat