“Volbrimõdu ehk vappusima tehakse sel nädalal kindlasti igas soome peres,” kinnitab Soome suursaatkonna peakokk Juha Peuraniemi. Juha on kaheksa liitrit mõdu suursaatkonna köögis käima pannud. Virde segas kokku juba eelmisel nädalal. “Toatemperatuuril saab vappusima valmis kolme päevaga, aga mina panen joogi nädalaks külmkappi seisma. Mulle maitseb sel viisil valminud mõdu rohkem.”

Juha sõnul on vappusima tegemine Soomes üks kõige levinumaid traditsioone, volbriööks valmistab seda igaüks. “Ja erinevaid retsepte olen näinud ka tuhandeid. Soomlased lisavad sima sisse kõike - pohli, kadakamarju, sidrunmelissi, isegi kuusekasvusid. Aga ma olen retseptis ettenähtud suhkrukogust alati vähendanud. Läheb käärima küll ja ei ole liiga magus. Sima retsept on väga lihtne, igaüks saab sellega hakkama.”

Nagu mujal Euroopas, on ka Soomes sima valmistamine aastasadade pikkune tava. Klassikaline mõdu on veest, meest ja mitmesugustest lisanditest pärmi abil kääritatud väikese alkoholisisaldusega jook, mis tänapäeval on muutunud kümneteks alkoholiga ja alkoholita teisenditeks. Soomes vappusima nime all tuntud joogi põhitooraineks on sidrunid, suhkur ja pärm.

Mõdu peetakse üheks vanemaks alkohoolseks joogiks, seda tuntakse juba mitu tuhat aastat. Mõdu toorained on läbi sajandite olnud mesi ja vesi. Mõdu ingliskeelne nimetus on mead, vanainglise keelne medu, alamsaksakeelne metu, rootsikeelne mjöd, hollandikeelne mede, ladinakeelne mulsum, prantsuskeelne hydromel. Hilise keskajani oli mõdu populaarne kõrgema seltskonna jook, hiljem taandus see õlle ja veini võidukäigu tõttu. Keskaegset mõdu, mille kangus oli maksimaalselt 14 kraadi, tehti vett, mett, mitmesuguseid lisandeid ja maitseainete segu nõrgal tulel kuumutades, misjärel lasti joogil mitu kuud laagerduda.

TRADITSIOONILINE EESTI MÕDU

20 l vett, 2 kg mett, 10 g nelki, 15 g kaneelikoort, humalaekstrakti ja 50 g pärmi.

Vesi ühes mee ja marlisse seotud maitseainetega keeta ja jahutada leigeks. Pärm segada liitri leige virdega, katta pealt rätiga ja lasta tund käärida, siis kallata mõdu hulka. Nõu katta riidega ja lasta käärida. Kui suur käärimine on möödas, siis kallata pudelitesse, korkida, viia keldrisse ja panna pudelid küljeli kastidesse. Paari nädala pärast on mõdu karastusjoogina hea.

SOOME MÕDU

8 l vett, 400 g kristallsuhkrut, 400 g fariinsuhkrut, 2 dl siirupit (võib ära jätta), 2-4 sidrunit, 1/4 tl pärmi, rosinaid.

Aja 3-4 liitrit vett keema, pane suhkrud ja siirup 10liitrisesse katlasse ja kalla keev vesi peale. Pese sidrunid ja lõika viiludeks. Kalla segule peale ülejäänud külm vesi ja sega, kuni suhkrud on sulanud. Vala sidruniviilud nõusse, kõige lõpuks pärm. Jäta mõdu ööseks toatemperatuurile käärima. Järgmisel päeval kalla pudelitesse, lisades igasse pudelisse 1 tl suhkrut ja mõne rosina. Sule pudelid ja pane külmikusse. Parima maitse saab nädalase külmikus laagerdumise järel.

VÕILILLEMÕDU

5 l võililleõisi, 10 l vett, 100 g fariinsuhkrut, 700 g kristallsuhkrut, 2-3 sidrunit, 1/4 tl pärmi, rosinaid.

Aja 5 liitrit vett keema, vala võililled vette, kuumuta ja keeda seejärel tasasel tulel 5 minutit. Kurna, vala võililledele peale uus kogus keeva vett, umbes 3 liitrit, ja keeda veel 5 minutit. Kurna, pigista võilillemassist vesi välja. Kalla saadud vedelik suhkru ja siirupi peale. Pese ja viiluta sidrunid, pane vedeliku hulka. Kuumuta veel kord, vala vett juurde. Jahuta toatemperatuurini, siis lisa väheses vees lahustatud pärm. Lase mõdul hommikuni toatemperatuuril käärida. Seejärel kurna ja vala pudelitesse, pane igasse pudelisse mõni rosin. Hoia pudeleid külmikus.

LOUHISAARE JOOK

5 l vett, 1 l mustsõstralehti, 1-2 sidrunit, 400 g suhkrut, herneterasuurune tükk pärmi.

Loputa lehed, koori ja viiluta sidrunid. Kuumuta vesi keemiseni, vala lehtede ja sidruniviilude peale. Lisa suhkur. Jahuta toatemperatuurini, seejärel lisa pärm, lase toatemperatuuril 24 tundi käärida, seejärel vala pudelitesse ja säilita külmkapis.

RABARBERIMÕDU

3 l tükeldatud rabarbereid, 1 tükk kaneeli, 4 l vett, 4 dl suhkrut, 2 sl mett.

Vala kõik ained katlasse, kuumuta umbes 15 minutit. Seejärel kurna vedelik, jahuta maha ja vala pudelitesse. Säilita külmikus.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Vappusima
Lihtsamad õlleretseptid EBGs

Pilsner Urquell valiti aasta õlleks (The Beer Of The Year) möödunud nädalavahetusel toimunud Helsingi õllefestivalil. Tshehhide maailmakuulus tehas tähistab tänavu oma 160. aastapäeva. Mainitud õlu sai kuldmedali veel põhjakääritusmeetodil valmistatud õllede kategoorias.

Teised medalivõitjad:

Põhjakääritusõlled (alkoholi alla 6 % vol):
Kuld: Pilsner Urquell (Pilsner Urquell, Tshehhi Vabariik)
Hõbe: Mönchof Schwartzbier (Kulmbacher, Saksamaa)
Pronks: Barock Dunkel (Weltenburger, Saksamaa)

Pinnakääritusõlled (alkoholi alla 6 % vol):
Kuld: Andechs Weissbier Hefe (Andechs, Saksamaa)
Hõbe: Liberty Ale (Anchor, U.S.A.)
Pronks: Raven Ale (Orkney, Shotimaa)

Kanged õlled (alkoholi üle 6 % vol):
Kuld: Jacobite Ale (Traquair House, Shotimaa)
Hõbe: Celebrator (Ayinger, Saksamaa)
Pronks: 1845 Celebration Ale (Fuller’s, Inglismaa)

Soome väiketehased:
Kuld: Sauhusanttu (Teerenpeli, Lahti)
Hõbe: Stadin Barley Wine 2001 (Stadin Panimo, Helsinki)
Pronks: Stadin Trippel (Stadin Panimo, Helsinki)

Siidrid:
Kuld: Old Rosie Scrumpy (Westons, Inglismaa)
Hõbe: Stowford LA (Westons, Inglismaa)
Pronks: Merrydown Classic Cider (Merrydown, Inglismaa)

Viskid:
Kuld: Lagavulin 16 Years Old
Hõbe: Balvenie 21 Years Old
Pronks: Balvenie 12 Years Old

(EBG)

vaata lisaks:
Õlleodüsseia Helsingis
Aasta parim õlu USA-st
Helsinki Beer Festival
Pilsner Urquell

Täna õhtul kell seitse Tallinnas algava kuiva seaduse kehtestajad põhjendavad volbriöö alkoholimüügikeeldu väitega, et see pidavat aitama tagada avalikku korda. Keegi ei suuda aga esitada väidet toetavaid fakte, statistikat ega analüüsi.

Tallinna linnavalitsuse otsusega tõmmatakse täna õhtul kella seitsmest homme hommikul seitsmeni poodides õllekastidele ja viinariiulitele eesriided ette. Müüjate südamed jäävad hilinejate mangumistele kalgiks, sest löögi alla võib sattuda kauplemisluba. Restoranides ja baarides tohib alkoholi müüa, kuid ainult siseruumides.

Raepressi andmeil puudutab otsus Tallinna 709 kauplust ja 409 tänavamüügikohta. Sama kord on Tallinnas kehtinud kolm viimast aastat. Kui 1999. aastal lõpetati alkoholi müük õhtul kell kümme, siis 2000. aastast tõsteti keeluaja algus politsei palvel kella seitsmele.

Tallinna politsei tunnistab, et volbriöö sündmuste üle pole eraldi arvet peetud. Samuti ei õnnestunud eile leida võrdlus-andmeid 30. aprilli ööl kainenema viidud inimeste hulga kohta enne ja pärast keeluseaduse kehtestamist. Tallinna linnavalitsuse korrakaitsenõunik Urmas Ait möönab, et ühe öö kohta ei pea statistikat ilmselt ei politsei ega linnavalitsus. Ka nüüd lähtuti otsuse langetamisel politsei kogemusele tuginevast väitest, et neil on lihtsam korda hoida, kui alkoholi müügil pole. “Mingeid numbreid nad meile esitanud pole,” tunnistab Ait. Oletusele, et linnavalitsuse otsus hoopis õhutab käraka kokkuostmist, vastab korrakaitsenõunik, et arulagedalt võib alkoholi kokku osta ka jaanipäevaks või aastavahetuseks. Nendeks tähtpäevadeks keeldu siiski kehtestada ei kavatseta.

“Räägime konkreetselt volbriööst. Politsei on kindel, et sellest on abi ning et politseid aidata, olemegi asja otsustanud,” ütleb Ait.

Pärnu maantee äärne Saue valla Maksimarket on Tallinna keeluseadust arvestades taotlenud vallavalitsuselt lisalahtiolekuaega öösel kella üheni.

“Eks see alkoholi pärast ikka ole. Ei usu, et sinna öösel torti ja lilli ostma minnakse,” arvab Saue vallavanem Mati Tartu. “Meile on Maksimarketi territooriumil korraldatav üritus uus. Vaatame, kuidas kulgeb ja siis teame, kuidas järgmisel aastal käituda.”

Viimsi vallavalitsuselt on volbriööl alkoholi müügi kohta huvi tundnud Statoili bensiinijaam. “Käske ega keelde pole,” kinnitas valla esindaja eile. “Homme on meil veel istung. Päevakorras seda praegu pole, kuid võib tulla jooksvate küsimuste hulgas,” lisab ta.

Jõelähtme, Rae, Harku ja Kiili vallavalitsuse töötajate sõnul ei ole Tallinna otsus varasematel aastatel nende elule mõju avaldanud.

Ehkki Tartus on Tallinnaga sarnase keeluettepanekuga välja tulnud karskusühing AVE, on sealne linnavalitsus seisukohal, et õllemüügi keeldude ja käskudega korda ei taga. “See ei annaks kuigi palju,” kinnitab Tartu linnavalitsuse teabeteenistuse juhataja Lilian Lukka. “Alkoholi hakatakse lihtsalt varem valmis ostma.” Pealegi ei toimu volbriööl Tartus niikuinii midagi katastroofilist, mis otsustavat sekkumist vajaks.

Pärnu linnavalitsus on küsimusega politsei poole pöördunud, kuid mundrikandjate hinnangul saavad nad hakkama eripiiranguteta. “Erariides mehed on rahva seas ja liiga purjus inimesed korjatakse kohe autosse,” kirjeldab linnavalitsuse avalike suhete nõunik Romek Kosenkranius Port Arturi kõrval parklas peetavat volbriöö üritust. Pärnus kehtib niikuinii igapäevane keeld müüa õllest kangemat kraami kella üheteistkümnest õhtul hommikul kuueni.

Viljandis on samadel kellaaegadel keelatud igasuguse alkoholi müük. Vastu tulles folgipäevadele on lahja alkohol lubatud hilisel ajal avalikel üritustel.

Narva linnavalitsuse pressiesindaja sõnul seal erilisi volbriöö üritusi ei toimu. Narva kolledž on liiga väike, et üliõpilased silma paistaksid. Ka alkoholi müügil ei kehtesta Narva mingit erikorda.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Tartu karsklased tahavad kuiva volbrit
Pirogovi plats on õllejoojatele avatud
Tallinn piirab Volbriööl alkoholi müüki

Tartu Õlletehas sõlmis sihtasutusega Maarja küla pikaajalise sponsorlepingu, mille alusel toetab iga-aastaselt intellektipuuetega noortele loodava küla rajamist Põlvamaale Taevaskotta. 

2002. aastal toetas Tartu Õlletehas Maarja küla rajamist 20.000 krooniga, teatas ETAle sihtasutuse Maarja küla juhataja Keiu Kaljujärv. Sihtasutus Maarja küla asutasid 4. aprillil 2001. aastal Tartu Maarja Kooli lapsevanemad, õpetajad ja Tartu Toome Rotary klubi. Sihtasutuse eesmärk on ehitada Põlvamaale Taevaskotta intellektipuuetega inimestele mõeldud Maarja küla.

Selle rajamiseks on sihtasutus ostnud Põlvamaale Haavassaare talu koos 6 ha maaga. Maarja külas hakkab elama pereelamu tüüpi majades ligi 50 intellektipuudega inimest, kelle põhitegevuseks saab olema põlluharimine ja töötamine erinevates töökodades.

Eesti intellektipuuetega noorte tänane olukord on troostitu, kuna peale põhikooli lõpetamist on neil võimalik valida ainult vanadekodus elamise ja koduse isolatsiooni vahel. Mõlemad variandid mõjuvad pärssivalt kooliaastate jooksul noortes inimestes välja arendatud oskustele ja eneseusule.

Küla valmimisel saavad Eesti intellektipuuetega inimesed võimaluse elada inimväärset elu, areneda ja töötada vastavalt oma võimetele.

Esimese tegevusaasta jooksul on sihtasutus tegelenud heakorrastus-, haljastus- ja projekteerimistööde ning rahastajate leidmisega. Järgmiseks suuremaks töölõiguks Maarja küla rajamisel on olemasoleva peahoone renoveerimine ning selle töö kogumaksumus on ligi miljon krooni.

Sihtasutus Maarja Küla on oma esimese tegevusaasta jooksul leidnud palju toetajaid, kuid Tartu õlletehas on esimene, kes sõlmis sihtasutusega Maarja küla pikaajalise sponsorlepingu.

(ETA)

vaata lisaks:
Tartu Õlletehas investeerib Lilleküla staadionisse (täiendatud!)

”Meil käivad väga kõvad ettevalmistused, et selle aasta lõpuks viia tootmine vastavusse nende nõuetega, mida esitatakse toiduainetetööstusele ELis.

ELi müümine eeldab senisest veel paremat ja nägusamat toodet, selle nimel teeme tõsist tööd. Arvan, et nishiettevõtted jäävad nii või teisiti. Gigantide kõrval soovitakse, et õllevahendajatel ja tootjatel oleks pakkuda väikeõlletööstuste tooteid.

Eesti astumisega ELi avardub õlleturg kindlasti. Tootjate pilgud on muidugi suunatud Venemaale, kes Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinedes peab kaotama topelttollid.”

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Pärnu Õlu EBGs

Statistikaameti andmeil vähenes Eesti õlletehaste toodang märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,5%, selle aasta veebruariga võrreldes 8,7%.

Märtsis toodeti 6,01 miljonit liitrit õlut. Viina ja likööri-viinatooteid toodeti esimeses kvartalis kolm miljonit liitrit, 20% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Märtsis põletati 912 000 liitrit viina, mis ületab eelmise aasta sama aja näitajat 13%.

(BNS)

vaata lisaks:
Õlle tootmine vähenes veidi
Õlle- ja viinatoodang kasvasid
Õlut toodeti üle saja miljoni liitri

Florida masinaehitustudeng ehitas roboti, mis avab õllepudeleid.

Ananova teatel sibab robot-baarman leti peal ringi, asetab pudeli paigale, tõstab pudeliavaja selle kohale, eemaldab korgi ja vuriseb siis vaikselt minema.

Masinale on antud nimeks Abor, mis tähendab autonoomset õllepudeleid avavat robotit. Abor valmis Florida ülikoolis ning suudab avada ka keeratava korgiga pudeleid.

Roboti loonud Jean-Philippe Clerc (kes ise eelistab veini) ütles, et avas kodumasina testimise eesmärgil 134 õllepudelit.

Robot koosneb 150 osast ning temasse on mahutatud 1,8 meetrit traati. Riistapuu ehitamiseks kulus neli kuud.

(delfi.ee)

vaata lisaks:
Teadus aitab kiiremini õlut kallata

Estonian Beer Guide avati külastajatele 02.05.2000. Seega tähistame 02.05.2002 oma teist sünnipäeva.

SÜNNIPÄEVAMÄNG:

•Vasta kolmele küsimusele ja võida kuu aega reklaami meie avalehel (banner 468x60, porno ja illegaalsed asjad ei ole lubatud):

1. Milline on pinnakääritusmeetodil valmistatud õlle ingliskeelne üldnimetus?
vastus: ale
2. Mis aastal mainiti esmakordselt Karksi asulat ja sealset õlut?
vastus: 1425
3. Millises maailma riigis tarbitakse enim õlut (ühe elaniku kohta)?
vastus: Tshehhis (ca 158 liitrit elaniku kohta aastas)

•NB! Vastused kõigile küsimustele leiad Estonian Beer Guide'i lehekülgedelt!
•Õiged vastused palume saata 10. maiks aadressil: beer@beerguide.ee
•Võitjaga võetakse ühendust õigete vastustega saabunud e-maili päismikus oleval meiliaadressil.

Head nuputamist!

(EBG)

vaata lisaks:
Mis on Estonian Beer Guide?

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) projekti “Eesti tuntuks!” raames valmis Eesti brändi kontseptsioon, mille üks osa on märk “Welcome to Estonia!”.

Eesti riigi uus märk ei üllata vist kedagi, aga maksab üle mõistuse palju - 13 miljonit krooni! Loojate arvates kõlbab ametlikku hüüdlauset “Welcome to Estonia” ja selle kirjut logo trükkida õlleklaasialusele, lüüa templina passi ning isegi politseiautole maalida.

(BNS/SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Eesti märk on “Welcome to Estonia!”
Eesti märk - nuta või naera!
Ter etule masteest isse

Linnavalitsuse korraldusega piiratakse Volbriööl Tallinnas alkoholi jaemüüki, teatas Raepress.

Lähtudes avaliku korra tagamise huvidest peatatakse alkoholi jaemüük kauplustes, tänavakaubanduse müügikohtades ja välikohvikutes alates 30. aprilli kella 19-st kuni 1. mai kella 7-ni hommikul.

Alkoholi müügi piirang hõlmab kauplusi, tänavakaubanduse müügikohti (kioskid, paviljonid jms) ja toitlustusäride tegevuse hooajaliseks laiendamiseks välja paigaldatud müügikohti (kui need sõltuvalt ilmast sel hetkel üldse paigaldatud on).

Piirang ei kehti toitlustusäridele (restoranid, kohvikud, baarid, pubid jms), kui nad tegutsevad oma statsionaarses tegutsemiskohas (siseruumides).

Kavandatav piirang puudutab 709 kauplust ja 409 tänavakaubanduse müügikohta.

Alkoholi jaemüügi piirangut Volbriööl on linn rakendanud alates 1999.aastast.

(EPL Online)

vaata lisaks:
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Tartu karsklased tahavad kuiva volbrit
Pirogovi plats on õllejoojatele avatud

Kuigi veel üleeile keelasid politseinikud tudengeil raekoja taga Pirogovi platsil õlut juua, on see haljasala linnavalitsuse otsusega kuulutatud kohvikualaks, kus mõõdukas õlletarbimine on lubatud.

Politsei pressiesindaja Peeter Rehema avaldas imestust, kui kuulis, et Pirogovi plats kuni Toome nõlvani on kohvikuala, kus õlut võib juua ka pudelist. Tema väitel pole linnavalitsus politseid sellest teavitanud.

Linnapea Andrus Ansip aga sõnas, et ta rääkis prefekt Raivo Paluga Pirogovi platsi kohvikualaks nimetamisest juba mõni aeg tagasi. Siiski lubas Ansip Tartu Postimehele, et helistab uuesti prefektile ja palub, et end korrektselt ülal pidavaid õllejoojaid politsei Pirogovi platsil ei tülitaks.

«Loomulikult peavad tudengid end seal kultuurselt ülal pidama, räuskajad viiakse ka kirikust minema,» hoiatas linnapea. «Oleme seisukohal, et sellises akadeemilises linnas nagu Tartu võiks selline pisuke vabadus olla lubatud.»

Pirogovi välikohvik võib raekoja taga tegutseda 15. aprillist 1. oktoobrini, sel ajal on ka kogu haljasala õllejoojaile avatud. Sellesisulise otsuse võttis linnavalitsus vastu eile.

(Tartu Postimees)

vaata lisaks:
Joojatele seaduslik paik
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Tartu karsklased tahavad kuiva volbrit

Turvafirma Falck Eesti on toimetanud viimase kümne päeva jooksul politseisse 47 inimest, kes on püüdnud võltsitud õllepudelikorkidega saada poest tasuta Saku õlut, kirjutab Äripäev. Pettused sundisid Saku Õlletehast turvameetmeid tõhustama.

Saku Õlletehase suhte- ja teabekorraldusjuht Kristina Seimann ütles, et eelmise nädala neljapäeva seisuga on tehas saanud Saku Originaali uuenduskampaania jooksul kahju vähemalt 80 pudelit, lisaks on tehases kümneid võltsvõidukorke, mis on kätte saadud tänu hoolikatele poemüüjatele. Saku Õlletehase esindaja kinnitusel on palju ka juhtumeid, kus kaupluste turvamehed on petised tabanud enne tehasele kahju tekitamist.

Falck Eesti infojuht Sirje Piirsoo sõnas, et viimase kümne päeva jooksul on turvamehed toimetanud politseisse 47 võltskorkidega petist.

Kampaania raames on õlleostjatel võimalik võita sarnaselt Eurovisiooni lauluvõistlusel antavate punktidega 1–8 või 10 õlut, number on korgi all. Seimanni sõnul proovitakse tasuta õlut välja petta, muutes lauluvõistluse pileti loosimisel osalemist võimaldavatel korkidel number 12 numbriks 10. Lisaks püütakse numbrile üks taha joonistada null või proovitakse numbrit kuus näidata üheksana.

“Pettuste arv on praegu suurem kui tavaliselt, sest ka auhinnad on suuremad,” rääkis Seimann. Pettustelaine tõttu on Saku Õlletehas teinud kampaanias kiired muudatused, nimelt on esmaspäevast poodides müügil õlu, mille korgi all asuv number pole enam sinine, vaid valge.

Seimann ütles, et hoolimata pettustest on õlletehas kampaaniaga väga rahul, kuna viimase kolme nädala jooksul on Saku Originaali müük kasvanud 35 protsendi võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Saku Originaali uuenduskampaania kogukulud on 3,5 miljonit krooni.

ASi Tartu Õlletehas juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et ka neil on olnud võltsingutega tegemist. “On olnud juhuseid, aga mitte nii massiliselt,” sõnas ta. Noop lausus, et viimased korgivõltsimisjuhtumid jäävad Tartu Õlletehasel jaanuarisse-veebruarisse, kui Double Bocki kampaania käigus võis korgi alt rahalisi võite leida. “Tegu oli üksikute juhtumitega,” ütles ta. “Ma isegi imestan, et kuni kümne pudeli õlle pärast hakatakse võltsima, see risk ei tasu ju ennast ära,” lisas Noop.

(EPL Online)

vaata lisaks:
Noormehed petsid võltskorgiga välja kasti õlut
Õllenäljas noored võltsivad võidukorke
Mängud ja kampaaniad EBGs

Turvamehed tabasid esmaspäeval (22. aprill) Tartus kaks noormeest, kes võltsisid kauplusest kümne õllepudeli saamiseks Saku korgimängu võidukorki.

Üks noormees pani kella 15 ajal Tartus Ringteel Lõunakeskuses asuva Maksimarketi kassalindile kümme õllepudelit ja andis kassiirile raha asemel õllepudeli korgi, mille plastiktihendil paistis laialivalguv number “10”, ütles ETAle Tartu politsei pressiesindaja Liina Pissarev. Kassiir tabas ära, et asi ei ole õige, vajutas seejärel paanikanupule ning helistas politseisse. Ühes maagümnaasiumis õppiv 19-aastane nooruk tunnistas politseis üles, et ta oli õlle hankimiseks Saku korgimängu võidukorki võltsinud.

Pool seitse õhtul tabasid turvamehed samas kaupluses veel teisegi 18-aastase korgivõltsija. Tartu politsei selgitab, kas noormeeste tegudes on kriminaalkorras karistatava kelmuse tunnuseid. Kui juhtum osutub kelmuseks, ootab võltsijaid rahatrahv, arest või kuni kolmeaastane vanglakaristus.

(ETA)

vaata lisaks:
Noormehed petsid võltskorgiga välja kasti õlut
Mängud ja kampaaniad EBGs

Järjekordne Helsingi Õllefestival toimub 26. ja 27. aprillil. Kolmandat aastat peetakse üritust Helsingi Kaablitehases (Tallberginkatu 1).

Tänavu viiendat korda toimuv festival on muutunud juhtivaks õlle-, siidri- ja viskiürituseks Soomes. Igal aastal on suurenenud ka rahvusvaheline huvi.

Helsinki Beer Festival 2002 hõlmab traditsiooniliselt õlle-, siidri- ja viskivõistlusi. Aasta parimad joogid valib eri kategooriates välja professionaalidest koosnev zhürii.

Erikülalisena võtab tänavusest festivalist osa ka maailma tuntuim õlle- ja viskianalüütik Michael Jackson.

(EBG)

vaata lisaks:
Õlleodüsseia Helsingis
Aasta parim õlu USA-st
Helsinki Beer Festival 2002

Pete's Brewing Co. võitis teisipäeval 16. aprillil iga-astasel “õlletööstuse Oscarite” (Brewing Industry International Awards) jagamisel kaks kuldmedalit. Ameerika tehas võitis kulla oma Pete's Wicked Helles Lageri ja Pete's Strawberry Blonde'i eest. Auhindu jagati esmakordselt aastal 1886.

Õlled võistlesid kaheksas kategoorias, igas kategoorias on omakorda 3 alamklassi. Kokku sai 24-s klassis medali 72 kesvamärga.

Täielik võitjate nimekiri: http://www.realbeer.com/news/articles/news-001705.html

(Real Beer)

vaata lisaks:
Õlletööstuse Oscarite kandidaadid
Möödunud aasta võitjad
The Brewing Industry International Awards

139 õlletehast 15 maalt osaleb iga-aastasel võistlusel World Beer Cup 2002. Võitjad tehakse teatavaks 12. juunil Aspenis (Colorado).

Kohtunikud Austraaliast, Belgiast, Brasiiliast, Inglismaalt, Soomest, Saksamaalt, Itaaliast, Jaapanist ja USAst selgitasid eelnevalt välja finalistid 70 kategoorias.

Finalistide hulka pääses ka Leedu õlletehas Svyturys-Utenos Alus.

Finalistide nimekiri: http://www.realbeer.com/news/articles/news-001704.html

(Real Beer)

vaata lisaks:
The World Beer Cup 2002
World Beer Cup finalistid 2000

Riigikohtu otsus tunnistada ebaseaduslikuks Tallinna tänavakaubandustasu toob kaasa kahjutasunõuded linnale, esimesena lubas kauplemistasud kohtu kaudu tagasi nõuda Õllesummeri korraldaja AS Meediaekspress, kirjutab Äripäev.

Riigikohtu läinudnädalane otsus tunnistas kehtetuks Tallinnas tänavakaubanduse kauplemiskohtade eest tasu võtmise. Kohus leidis, et linnavolikogu 1998. aastal kinnitatud kauplemiseeskiri on vastuolus põhiseaduses tagatud ettevõtlusvabadusega. Samuti tunnistas kohus kehtetuks kesklinna vanema tänavakaubanduse tasumäärasid puudutavad korraldused.

Mis juhtub selleks aastaks linnaeelarvesse kauplemistasudest planeeritud ligi 10 miljoni krooniga ning kuidas riigikohtu otsus üldse pealinna rahakotile mõjuda võib, ei osanud Tallinna finantsdirektor Ahti Kallaste hetkel veel täpsustada. Tema sõnul on kõik tasud linnaosavalitsuste poolt erinevatel aegadel võetud ning juhtumid tuleb nüüd uuesti üle vaadata – seda enam, et tänavu suvest hakkab Tallinnas kehtima uus tänavakauplemise kord, mille kohaselt kogub linn edaspidi kaupmeestelt müügipinna eest renti.

Vahepealset paarikuist vaakumit võivad mõned ettevõtted üritada ära kasutada, tõdes Kallaste. Lisaks võib linn tema sõnul oodata kaupmeeste kahjutasunõudeid ebaseaduslikuks tunnistatud kauplemistasu korjamise eest. «Ei oska öelda, palju nõudeid tuleb. Praktika näitab, et tulemata nad ei jää,» ütles Kallaste.

Kuigi paljuski pani lumepalli veerema Tallinna kesklinnas Tammsaare pargis müügipaviljoni omava AS Liaania kemplemine kesklinna valitsusega – esiti paviljoni seaduslikkuse, siis kauplemistasu üle –, teatas esimesena kohtuplaanidest makstud raha tagasisaamiseks kesklinna valitsusega vaenujalal olev AS Meediaekspress.

Meediaekspressi juhi Marje Hansari sõnul hakkas jant tänavakaubanduslubadega peale eelmise aasta Õllesummeril, kus kesklinna valitsus eesotsas toonase vanema Siim Kiisleriga nõudis ürituse korraldajalt tasu iga õllekraani eest. Varasemal aastal maksid üritusel osalevad kaupmehed linnale kauplemistasu ise, mitte korraldaja. Hansar lausus, et nende hinnangul oli selline maksustamine seadusevastane. Meediaekspress maksis linnaosale ära osa nõutud rahast, vaidlus linnaosavalitsusega on senini pooleli ning ja praegune linnaosavanem Erik Siigur on nõudnud võla tasumist.

(PM Online)

"Tahame anda linnaosa valitsuse kohtusse," ütles Hansar. 2000. aastal maksis Õllesummeri korraldaja linnale 17.500 krooni, mullu 31.000 krooni, jättes 19.000 krooni maksmata.

(ETA)

vaata lisaks:
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Õllekraanid toovad kohtuasja

Tartu karskusühing AVE tegi Tartu linnavalitsusele ettepaneku keelustada volbriööl alkoholi jaemüük linnas. Linnavalitsus ei kehtesta tõenäoliselt alkoholimüügi keeldu, ütles BNS-ile Tartu linnavalitsuse pressiesindaja Viljar Rääsk. "Karskusühing on teinud linnale ettepaneku alkoholimüügi keelustamiseks volbriööl ka varasematel aastatel, kuid linnavalitsus pole sellega nõustunud," ütles pressiesindaja. Rääski sõnul oleks see signaaliks linnarahvale, et nad ostaks alkoholivarud enne volbriööd valmis. "Seda me aga teha ei taha," lisas ta.

Linnavalitsus arutab karskusühingu ettepanekut oma neljapäevasel (18. aprill)  istungil.

Karskusühing AVE tegi aprilli alguses linna avaliku korra parandamiseks Tartu linnavolikogule rea ettepanekuid. Samuti tegid karsklased ettepaneku muuta 1. september ülikoolilinnas alkoholivabaks päevaks.

Linnavolikogu õigus- ja korrakaitsekomisjon otsustas arutada ühingu ettepanekut mai algul, pärast seda, kui ka Tartu linnavalitsus on oma seisukoha andnud. Komisjon leidis, et ilma ettevalmistuseta ja ühepoolse arutelu käigus pole praegu võimalik oma seisukohta kujundada ning otsuseid langetada.

(BNS)

vaata lisaks:
Ka Tallinn piirab müüki?
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Tartu Tudengipäevad

28. märtsil oli Pärnu Postimehe Online’is huvitav artikkel, mida sai arvutist siin Ameerikas lugeda. See oli Pärnu omaaegsest õlletöösturist Eduard Bliebernichtist. Et olin Bliebernichtiga hea tuttav, saan anda täiendavat informatsiooni.

Elasin Väike-Jõe tänaval, mis asus Bliebernichti Suur-Jõe tänava õlletööstuse lähedal. Olen käinud palju kordi Bliebernichti kodus. Mäletan nende tollast koduhoidjat Kuusiku mammit ja Eduardi ema Maryt (sündinud Darmer), kes oli õlletööstuse üldjuht. Ta oli hea majandusliku vaistuga ja eriti uhke enda koostatud limonaadi Apfelperle (Õunapärl) üle.

On tõsi, et Eduard Bliebernicht sai palju kiviajast pärit arhailisi esemeid Pärnu ja eriti Reiu jõe suudmes töötanud kruusahankijate käest. Aga nagu Pärnu muuseumi hilisem juhataja Elsbet Parek oma mälestustes kirjutab, on need kruusahankijad teinekord altki vedanud. Nad võtsid mõne hariliku kondi, töötlesid seda natuke ja esitasid Bliebernichtile kui arheoloogilist leidu, saades selle eest kastitäie õlut.

Bliebernich pidas end suureks lauljaks, kuid tema vägev hääl oli toores. Kui ta meie majaperenaisele, saksastunud vanapreilile Elly Luigele, kes kirjutas oma perekonnanime Luick, oli teinud ettepaneku teda klaveril saata, öelnud preili: ”Gott behüte! Die ganze Stadt wird zusammen laufen.“ (Jumal hoidku! Terve linn jookseks kokku.)

Nagu Pärnu Postimehe artiklis öeldud, asusid ema ja poeg Bliebernichtid 1940. aasta lõpul Saksamaale Ulmi linna Ülem-Baieris. Ulmis oli Eduard 1924. aastal oma õlletööstusliku õpingu ajal elanud. Muide, Ulm oli ka Albert Einsteini sünnikoht.

1944. aasta sügisel Eestist lahkudes sattusime samuti Ulmi, mis sai meie teiseks kodulinnaks. Paar aastat enne emigreerimist USAsse elasime Ulmist umbes 30 kilomeetri kaugusel nn viie oru linnas Geislingenis, mis oli tollal umbes 5000 eesti põgeniku ehk dii-pii (DP - displaced person - ümberasustatud isik) elukoht.

1945. aastal külastasin Ulmis vana tutvuse põhjal vanaproua Bliebernichti. Poeg Eduard oli 1943. aastal surnud ja Ulmi kalmistule maetud. Mary Bliebernicht elas majas, mis oli sõjas liitlaste õhurünnakus kannatada saanud, nii et katus laskis vett läbi. Vihma korral oli proua Bliebernichti toas laest tilkuva vihma kogumiseks pang põrandal.

Bliebernichtil oli tutvusi Ulmi riidetöösturite hulgas, tema vahendusel sai minu abikaasa mitu head kleidiriiet, mida tollal oli raske hankida. Tasusime sigarettidega, sest proua Bliebernicht oli kirglik suitsetaja.

Muidu oli Mary Bliebernicht särtsu täis nagu vanasti Pärnus. Kohalike elanike kohta ütles ta, muidugi eesti keeles: “Kuradi shvaabid!”

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Õllevabrikant Eduard Gustav Bliebernicht
Õllesõbrad ühinesid "Bliebernichti"
Pärnu Õlu EBGs

Ülikooli vana kohviku kunagised stammkunded peaksid olema meeldivalt üllatunud, sest kohvik näeb taas välja just niisugune, nagu see oli 45 aastat tagasi. Tartu Ülikoolile kuuluva osaühingu Vana Kohvik juhatuse liige Hilja Sepp ütles, et nad tegid kõik endast oleneva, taastamaks 1957. aastal avatud kohviku sisustust.

Kohviku kaminasaalis võeti seintelt maha 1982. aastal Poola restauraatorite paigaldatud marmorplaadid, mis muutsid ruumi nii kõledaks, et kurjad keeled kutsusid kaminasaali Moskva metrooks. Nüüd on kaminasaal jälle heledates toonides ning saali sidet möödanikuga ilmestab kaminasimsil seisev kuju, mille skulptor Anton Starkopf pühendas Vabadussõjas langenud Tartu Ülikooli tudengitele ja õppejõududele. Nõukogude ajal oli see taies ideoloogilistel põhjustel peidetud ülikooli kunstimuuseumi. Sepp rääkis, et kaminasaali uuendades vaatasid nad läbi palju kirjandust ka vana kohviku eelkäija, kunagise üliõpilasmaja kohta ning ühes väliseestlaste väljaantud raamatus oleval fotol seisis Starkopfi tehtud kuju just kaminasimsil.

Juhtkond otsustas elustada ka kuni eelmise remondini püsinud kaminasaali näituste traditsiooni, selleks lasti saali paigaldada spetsiaalsed siinid. Pärast poolakate tehtud remonti olid näitused vaid rõdusaalis, kus pildid rippusid lihtsalt seinalampide küljes.

Rõdusaalis jätkavad külaliste teenimist samad lauad-toolid, mis olid kohvikus juba 1957. aastal. «Tegelikult on need ilmselt veel palju vanemad,» rääkis Sepp. Tema hinnangul võisid need kasutusel olla juba siis, kui möödunud sajandi 20.-30. aastatel tegutses rõdusaalis tudengite lugemistuba.

«Teise korruse ruumilahenduses pole tavakülastaja jaoks suurt midagi muutunud,» märkis Sepp. Kunagises nõudepesuruumis on nüüd aga buffet-lett ning seal, kus varem oli kohviku köök, asub hoopis rektori söögituba. Endisest rektori söögitoast on saanud serveerimisruum. «Söögituba muutis asukohta sel lihtsal põhjusel, et nüüd saab rektor koos oma külalistega nautida lõunasöögi ajal akendest avanevat vaadet ülikooli peahoonele,» selgitas Sepp.

Põhjalikult on ümber ehitatud esimene korrus, kuhu kunagise söökla asemel tuleb Krambambuli-nimeline tudengipubi. Hilja Sepp märkis, et Krambambuli pole siiski pubi selle klassikalises tähenduses, vaid pigem tudengite ja akadeemilise seltskonna kooskäimiskoht. OÜ Vana Kohvik juhataja Taimi Akkel lisas, et pubisse on kavas paigutada ka nimelisi laudu. «Et oleme Postimehega nii ammused naabrid, siis tahame sinna panna ka Postimehe laua, mis oleks kogu aeg reserveeritud ajalehe inimestele.»

Võrreldes remondieelse ajaga suurenes kohviku töötajate hulk, lisandus kokki ja saaliteenindajaid. Kuigi kohviku külastajaid hakkavad teenindama ettekandjad, tahavad osaühingu juhid hoida senist rahakotisõbraliku koha mainet. «Hinnad üritame hoida madalal ja kohvikus tahame jätkuvalt pakkuda ka odavat tudengikohvi ja -teed,» lubas Sepp.

Ehitusfirma Rand & Tuulberg alustas kohvikus ehitustöid möödunud aasta novembris. ARC Projekti renoveerimisprojekti järgi tehtud remont läks maksma 6 miljonit krooni, lisaks kulus 1,3 miljonit krooni köögiinventarile. Samas pole ülikool kohviku renoveerimisse pannud sentigi, tegemist on puhtal kujul OÜ Vana Kohvik äriprojektiga.

(Tartu Postimees)

vaata lisaks:
Ülikool valib pubi nime 150 ettepaneku hulgast
Ülikooli pubi nimeks sai Krambambuli
Sisevaated, plaanid ja kommentaarid
Krambambuli EBGs

Tolliameti andmetel on õlle sissevedu Eestisse tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud 20,7 protsendi võrra, samuti on suurenenud piirituse ja vähenenud viina import.

Õlleaktsiisi laekumine moodustab tänavu kolme esimese kuuga 58,6 miljonit krooni. Õlleaktsiisi laekumine on eelmise aastaga võrreldavale tasemele viies suurenenud 19,6 protsendi võrra. Kokku on alkoholiaktsiisi tänavu kolme kuuga laekunud 263,7 miljonit krooni, teatas ETAle tolliamet.

Riik on selle aasta kolme kuuga saanud kange alkoholi aktsiisi 175,6 miljonit krooni, mis eelmise aasta sama ajaga võrreldes on 90,6 protsendi võrra suurem. Selle peapõhjus on aga tolliameti andmeil 2001. aastast rakendatud muudatus, mis vähendas eelmise aasta alguse laekunud tulusid ligi 60 miljoni krooni võrra.

Sisseveokoguseid võrreldes on tänavu enam, 33,5 protsenti suurenenud piirituse sissevedu. Enam vähenenud, 19,1 protsenti on aga viina sissevedu. “Samas ei tähenda piirituse kui kange alkoholi tooraine sisseveo suurenemine veel edaspidi aktsiisilaekumise tõusu, kuna tootjate sõnul on tootmismahtude suurenemise põhjuseks eelkõige ekspordimahtude kasv,” sõnas tolliameti avalike suhete peaspetsialist Sirje Kaupmees.

Kange alkoholi aktsiisi võrdlusandmete puhul on arvestatud nii tolli- kui ka maksuametile laekunud summasid.

Veiniaktsiisi on laekunud 29,5 miljonit krooni ja eelmise aastaga võrreldes on laekumine suurenenud 1,2 protsendi võrra.

(ETA)

vaata lisaks:
Vein ja õlu lähevad paremini kui viin
Eesti õlleturg 1997-2001

Ajakirja Psychology Today ajakirjanikud-psühholoogid tõestasid, et veiniekspertide suur tarkus võib nii mõnigi kord olla laest võetud.

Psühholoogid kutsusid Bordeaux'sse kokku 54 veinieksperti ja andsid neile degusteerida valget veini, millele oli lisatud maitsetut värvainet, kirjutab võrguväljaanne lenta.ru. Mitte ükski ekspertidest ei tabanud ära, et tegemist ei olnud punase veiniga.

Lisaks sellele anti kõrgeid hinnanguid odavale veinile, mida pakuti kalli veini pudelist. Maitse olevat "hämmastav, huvitav ja puhas".

Kui sama jooki pakuti originaalpudelist, sai vein kriitika osaliseks. Seekord kirjeldati seda kui "nõrka, vesist ja mittetäiuslikku".

(everyday.com)

NB! Ülaltoodud artikkli äratrükkimine EBGs ei ole mingil juhul seotud veini ja sellest lugu pidavate inimeste halvustamisega. Pigem vastupidi! Sarnane resultaat võib olla ükskõik millise joogi pimetestil. Selle tõestuseks olgu ära toodud ajalehe "Äripäev" poolt möödunud suvel korraldatud õlletest:
Õlletest ehk mida räägib Eesti õllest rahvasuu

Saku Õlletehas kirjutas alla toetuslepingule Eesti Televisiooniga, mille kohaselt ettevõte toetab 25. mail toimuvat Eurovisiooni lauluvõistlust kahe miljoni Eesti krooniga.

Toetuslepingu alusel toetab Saku Õlletehas nii rahaliselt kui ka õlle, siidri ja karastusjookidega Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamist ning afterparty pidustusi Saku Suurhalli juurde püstitatavas telgis, teatas ETAle Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann.

Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepa sõnul antakse oma panuse Eurovisiooni korraldamisesse, sest lauluvõistlust on suurepärane võimalus tutvustamaks Eestit rahvusvaheliselt ka teistes riikides. Eurovisiooni lauluvõistluse peaprodutsendi Juhan Paadami sõnul on Saku Õlletehase toetus ürituse edukaks korraldamiseks ülimalt vajalik. “Tahaks loota, et Eestis leidub veel firmasid, kellele rahvusvahelise suurprojekti toetamine on auväärt väljakutse,” lisas ta.

Saku Originaalist saab Eurovisiooni lauluvõistluse ametlik õlu. “Eesti- ja Liivimaa vanima õlletehasena on meil rõõm pakkuda külalistele head Eesti õlut ning aidata kaasa Eesti jaoks nii olulise ürituse kordaminekul,” märkis Sepp.

Saku Õlletehas on toetanud kümne aasta jooksul mitmeid Eesti sportlasi, spordiliite ning võistlusi, samuti ka kunsti- ja kultuuriprojekte ja lastega seotud üritusi.

(ETA)

vaata lisaks:
Saku Õlletehas valmistub Sakuvisiooniks
Saku Õlletehas EBGs
Eurovisiooni lauluvõistlus

Emori poolt läbi viidud Eesti elanike ostukäitumist kaardistavast uuringust “Mida Eesti elanikud ostavad” põhjal selgub, et enamus pöörab rohkem tähelepanu brändile ja vähem hinnale. Iga-aastane tarbija ostukäitumisuuring aitab turun-dajatel leida vastuse küsimusele, kas on mõtet investeerida brändi loomisesse või tuleks eesmärgiks seada võimalikult soodsa hinna-kvaliteedi suhtega toote pakkumine.

Üldiselt on rõhuasetus turunduses nihkunud üha enam brändi loomisele, tooteomadustelt ja hinnalt tarbija ja toote suhtele, toote kasutamisega kaasnevatele emotsioonidele. Samas on Eesti tarbijate ostujõu piiratus ikka veel väga oluliseks teguriks, mis sunnib tarbijaid tegema hinnast lähtuvaid ostuotsuseid.

Uuringust selgub, et kui ketshupi või õlle puhul on enamuses tegemist brändile suurt ning hinnale minimaalset tähelepanu pööravate – nn brändilojaalsete ostjatega, siis karastusjookide turul on märgatavalt enam hinnale suuremat ning brändile väiksemat tähtsust omistavaid ostjaid. Sigarettide puhul seevastu tehakse valik üsna kindlalt vaid mõne eelistatud margi seast, samas on hinnale omistatav tähelepanu keskmisest oluliselt suurem.

Kõrge brändi tähtsusega tootegruppideks võib lugeda isiklikult lähedased keha-ja nahahooldusvahendid ning parfümeeria -ja kodukeemiatooted. Samuti on tarbijal oma eelistus igapäevaste toidukaupade nagu leib, sai, piim, juust ja majonees seas. Kõrgeimalt tähtsustub bränd just leiva-ja saiatoodete ostmisel ning alates 1995. aasta teostatud pidevuuringute andmetel on brändi tähtsus nendes tootegruppides jätkuvalt kasvanud. Seda on võimaldanud tooterühma väike osakaal tarbijate kulutustes ja toetanud turundajate brändi loomisele suunatud tegevus. Brändilojaalsuse määr pole seega tingitud ainult tooterühmast, vaid seda on võimalik kujundada turundajate tegevuse ja kommunikatsiooniga.

Võrreldes 1995. aastaga on toimunud mitmete tootegruppide, nt puhastusvahendite, liikumine brändilojaalsete ostjate sektorist brändi tähtsustavate kuid hinnatundlikumate ostjatega sektorisse, mis on näivalt vastuolus sissetulekute kasvamise trendiga. Põhjust võib otsida pidevalt toimuvatest liialt hinnale keskenduvatest müügitoetuskampaaniatest. Paljud müügiedenduskam-paaniad toetavad lojaalsete tarbijate ostmist, kes oleksid toote ostnud nii või teisiti.

Brändi tähtsustavate hinnatundlike ostjate sektorisse kuuluvad tarbijad on aga ära õppinud selle, et nad saavad oma eelistatud brändi osta täishinda maksmata. Sektorisse kuuluvad sellised tootegrupid nagu hambapasta, pesupulber ja puhastusvahendid.

Kestvuskaubad – koduelektroonika ja majapidamismasinad, rõivad, jalatsid ning ehted on tootegrupid, kus ei lähtuta konkreetsest brändieelistusest. Tavaostja eelistab juhuslikku brändi, mis rahuldab tema vajadusi konkreetsete tooteomaduste, nt võimsuse, disaini või kasutatud värvivaliku osas.

Tarbija tähtsustab brändi:
brändi olulisus, % ...... hinna olulisus, %
sigaretid ... 91 ... 50 
leib ... 84 ... 23 
pesupulber ... 83 ... 42 
õlu ... 79 ... 31 
majonees ... 79 ... 29 
kohv ... 78 ... 36 
hambapasta ... 78 ... 36 
shampoon ... 78 ... 32 
juust ... 75 ... 36 
piim ... 75 ... 40 
ketshup ... 74 ... 34 
nahahooldusvahendid ... 69 ... 32 
puhastus vahendid ... 67 ... 45 
seep ... 66 ... 44 
tee ... 64 ... 33 
parfümeeria ... 62 ... 37 
viin ... 58 ... 43 
mahlad ... 55 ... 40 
karastusjoogid ... 53 ... 48 
koduelektroonika ... 52 ... 36 
majapidamismasinad ... 48 ... 38 
puuviljad ... 35 ... 35 
jalanõud ... 23 ... 43 
ehted ... 22 ... 58 
kerged riided ... 19 ... 49

(Äripäev)

Kolmapäeval (3. aprillil) tuli AS-i Nigula Õlu tehasest esimene partii Karksi tumedat õlut Ordumeister.

AS Karme müügisekretär Milvi Remmelgas ütles, et edaspidi tuleb Viru-Nigulast ka heledat õlut.

“Nad teevad meie retseptuuri ja litsentsi alusel, kuna väikesed õlletehased üksi ei suuda ellu jääda,” nentis Remmelgas.

(Viljandi Linnaleht)

vaata lisaks:
Karksi õlut ähvardab kadumine
Sõltumatu Õlletehas
Ösel peab läbirääkimisi Karksi õlletehase ostuks (täiendatud!)
Väikeõlletootjaid on tabanud identiteedikriis
Karksi õlut asub tootma Nigula?
Karme tehas lõpetas õlletegemise
Nigula Õlu ja Karme kaaluvad koostööd
Hüvasti koduõlu!
Karksi õlut saab taas märtsis
Karme otsib Virumaalt partnerit (+ kommentaar!)
AS Nigula Õlu uueneb
Karksi õlletehas EBGs
Nigula Õlu EBGs

Kingituseks saadud 152 000-kroonine kuldkell ja kaks ööpäeva Tallinna baarides ja klubides kestnud prassing maksid koha Rootsi napsumonopoli kõrgele ametnikule, kes vastutasuks meelehea eest oleks pidanud avama Rootsi turu Eesti õlletootja märjukesele.

Kui Rootsi riikliku alkoholimonopoli Systembolageti õlletoodete sisseostu eest vastutav ametnik mullu juunis Tallinnas laevalt maha astus, ootas teda ees valge limusiin - selle eest oli maksnud Rootsisse õlut importiv firma Joulnir Import (JI), kirjutab reedene Rootsi päevaleht Expressen.

Koos Rootsi neonatside ühe kurikuulsama liidrina tuntud JI esindajaga vajus ametnik limusiini nahkpolstrisse ning üheskoos kihutati Emajõe äärde Tartu õlletehasesse. Nimelt oli JI-l tekkinud idee hakata rootslastele müüma odavat Eesti õlut firmamärgi all «9.90» - joogi nimetus oleks ühtlasi tähistanud ka hinda Systembolageti müügiketis.

Pärast Tartust naasmist algas Tallinnas aga metsik prassing, mis kestis vahetpidamata kaks ööpäeva ja mida meenutatavat Eestis siiamaani, kirjutab Expressen. Kui peoseltskond ei tiirutanud just ühest ööklubist teise, siis ootas valge limusiin mehi parajasti nende ööbimiskohaks oleva maja ees, vahendas lehele oma mälestusi sõiduki eestlasest juht.

Kogu lõbureis läks JI-le maksma ligi 86 000 Eesti krooni ning lisaks sai Rootsi ajakirjanduse tavade kohaselt leheveergudel nimetuks jäänud ametnik oma randmele kingitusena särama ka uhke, rohkem kui 152 000 krooni maksnud kuldkella.

Systembolageti juhtkonna poolt sulatõeks tunnistatud lugu lõppes pärast reedel ajaleheveergudel ilmumist sellega, et aastaid monopolis korraliku töötajana tuntud mees leidis ennast veel samal päeval töötuna tänavalt. Hundipassi koos kolme kuupalga suuruse lahkumishüvitusega sai mees oma uuelt, veinide sisseostuosakonna ülema ametipostilt Systembolagetis, kuhu ta oli asunud alles 1. aprillil.

Napsumonopoli juhtkonnale antud seletuses oli kõrge ametnik selgitanud, et reis toimus tema vabast ajast, ta maksis selle eest ise ning käekella nii kõrgest hinnast polnud tal aimugi. Systembolageti pressiesindaja Björn Rydbergi seisukoht aga kõlas - meie töötaja ei tohi sellelaadseid kontakte importööridega omada ka töövälisel ajal, seisis laupäevases Svenska Dagbladetis. «Ta ei suuda ka tõestada, et ta reisi ise kinni maksis, kuna andnud raha kohale jõudes käest kätte,» lisas Rydberg.

Usaldusväärsus on meie jaoks ellujäämise küsimus, sekundeeris Rydbergile Expressenis Systembolageti tegevdirektor Anitra Steen.

Eesti õlu alkoholimonopoli vallandatud ametniku lustireisi järel siiski Systembolageti sortimenti ei pääsenud, firma Joulnir Import läks aga eelmise aasta sügisel segastel asjaoludel pankrotti ja firma raamatupidamine on jäljetult kadunud.

(Postimees)

Miks näitavad Saku õlletehase õllemüügiandmed eilses Postimehes (vaata graafikut) Tartu õlletehase turuosa ligi kaheksa protsendi võrra väiksemana kui Tartu tehase enda andmed üleeilses Äripäevas? Saku õlletehas väidab, et Tartu turuosa on 34 protsenti, teie andmeil aga 41,2 protsenti.

Tarmo Noop, Tartu õlletehase juhataja:

Õlletehased tuginevad erinevate ajahetkede andmetele. Saku õlletehas räägib eelmisest aastast ja ümardab meid kõvasti allapoole, meie räägime selle aasta jaanuarist, veebruarist ja märtsist.

Teie andmed on värskemad?

Jaa, meie andmed on värskemad. Need kajastavad hetkeseisu. Loomulikult pole Saku huvides näidata, et me oleme turgu kõvasti juurde võitnud.

Kui ma ei eksi, kasvas Tartu õlletehase õllemüügi turuosa juba mullu 40 protsendini.

Enne läinud suve oli meie turuosa tõesti ligi 40 protsenti. Kuid suvel kaotasime ligi kümme protsenti turust, sest meie tootmisvõimsus ei võimaldanud turu järsult kasvanud nõudlust rahuldada.

Suvi oli kõvasti ilusam kui prognoosisime. Õlleturu kogumaht kasvas, aga meie ei suutnud sellega sammu pidada, sest me ei kavandanud tootmisvõimsuse kasvu.

Praegu on teie osa Eesti õlleturul seega 41,2 protsenti?

Värskeimate andmete järgi oli see märtsis juba 42 protsenti.

Kas suvel teie turuosa taas väheneb, jääb praegusele tasemele või kasvab?

See peaks jääma 40 protsendi piirile.

Tänavu Tartu õlletehase õllede puudust ei tule?

Seda ei saa kindlalt väita. Keegi ei oska suveilma täpselt ette näha. Kui tuleb keskmine suvi, peaksime suutma nõudlust rahuldada.

Niisiis teie turuosa pigem kahaneb kui kasvab?

Pigem natukene kahaneb kui kasvab, see on õige. 42 protsenti me suvel hoida ei suuda.

Mis on teie kaugem eesmärk? Püüate 50 protsenti?

Investeerime igal aastal ja planeerime ka iga-aastast kasvu, aga me pole seadnud eesmärki, et meie turuosa peab jõudma mingi kindla protsendini.

Tartu õlletehase õlled moodustavad Eestis müüdud õlledest praegu 42 protsenti. Kui suur on teie turuosa koos limonaadide ja teiste karastusjookidega?

Täpsed andmed hetkel puuduvad, aga umbes 32-33 protsenti.

On see rohkem või vähem kui Saku õlletehasel?

Paar protsenti rohkem. Saku õlletehase turuosa, kui arvata kokku kõik nende tooted, võib olla umbes kolmkümmend protsenti.

(Tartu Postimees)

vaata lisaks:
Tartu ja Saku õlletehase duell ägeneb
Õlletehased loodavad edu uutelt toodetelt
Eesti õlleturg 1997-2001

Ühendriikide teadlased on töötanud välja joogiklaasi, mis tõstab lärmi, kui ta vajab täitmist.

iGlassware süsteem on Mitsubishi Electricu projekt. Firma loodab, et klaasidest huvituvad baarid ja restoranid, et klienditeenindust parandada.

Kõnealused klaasid on varustatud klaasi põhja külge kinnitatud mikrokiibiga. Klaas saab aru, et on tühi, kuna on kaetud spetsiaalse materjaliga.

Kui vedelikutase klaasis langeb, on vähem klaasipinda isolatsioonimaterjaliga kontaktis.

Klaas saadab signaali baarileti taga olevasse vastuvõtjasse, mis alarmeerib omakorda pihuarvutitega varustatud teenindajad, teatas Ananova.

Mitsubishi esindajad ütlesid New Scientistile, et nende süsteemis on kasutatud sarnast sagedust mis mobiiltelefonidel.

(delfi.ee)

Vastu suve on uute kaubamärkide või vanemate uuendamisega turule tulemas nii Eesti õlleturu liider Saku Õlletehas kui ka teisel kohal olev Tartu Õlletehas. Saku Originaali kaubamärgi muutmine läheb maksma 3,5 miljonit krooni.

Esimesena jõuab järgmise nädala algusest poelettidele uue etiketi ja kujundusega Saku Originaal, kuid lähiajal uuendatakse ka Saku Light’i ning alkoholivaba Originaali väljanägemist. Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul tuuakse turule ka sama perekonna neljas jook, Saku Strong, kuid täpsemalt ei soostunud ta sellest rääkima.

Saku põhiline konkurent Tartu Õlletehas, mis mullu turuliidrile pisut alla jäi, tõi oma viimase uue kaubamärgi Black turule mõne nädala eest. Tehase juhi Tarmo Noobi sõnul on suve jooksul turule tulemas veel uudistooteid.

Peale uudistoodete investeerivad mõlemad tehased ka seadmetesse, viimaks neid vastavusse uute nõuetega ning suurendamaks tootmismahtusid. Tootmismahud on suurimaks probleemiks just Tartu tööstusele.

Saku on möödunud aastast oma villimisliinidesse ning pastööridesse investeerinud rohkem kui 30 miljonit krooni, tänu sellele vastatakse täielikult Euroopas õlletehastele kehtestatud nõudmistele.

Saku Õlletehase juhi Cardo Remmeli sõnul avaneb tehasel tänu suurtele ja tuntud omanikele Scottish & Newcastle ning Carlsberg võimalus litsentsi alusel toota ja villida ka mõnd ülemaailmselt tuntud õllemarki. «Kuigi ühtegi konkreetset vihjet pole veel tehtud, oleme tehniliselt selleks valmis,» lausus Remmel.

Tartu Õlletehas on lähinädalatel käivitamas viit suurt õlletanki, mis peaks välistama võimaluse, et suvistel õllemüügi kõrgkuudel ei suuda ettevõte tarbijate nõudlust rahuldada. Uued seadmed lubavad tehasel toodangumahtu suurendada viiendiku võrra. Tootmismahu kasvatamisele kulub Tartu tehasesse investeeritavast 50 miljonist kroonist pool ehk 25 miljonit.

Eesti turu paratamatuseks peavad mõlema tehase juhid aga seda, et mõne aasta pärast on Eesti turule alles jäänud vaid kaks suurt õllefirmat ning mõni väga väikese osakaaluga tööstus. «Mõnes mõttes on see juba praegu nii, sest statistikat vaadates pole teistel tehastel turul enam märkimisväärset osa,» lausus Cardo Remmel. Tarmo Noobi sõnul töötab samasugune mudel ka Põhjamaades, kus turul on samuti kaks kuni kolm suurtööstust.

(Postimees)

vaata lisaks:
Saku Õlletehas uuendab oma peamist kaubamärki
Tartu ja Saku õlletehase duell ägeneb
Eesti õlleturg 1997-2001

Karskusühingu AVE aktivistid tegid linnavolikogule mitu radikaalset ettepanekut piiramaks alkoholi kättesaadavust ja tarbimist Tartus, volikogu õigus- ja korrakaitsekomisjon arutab neid täna.

AVE töörühma üks ettepanek soovitab keelata alkohoolsete jookide müügi kioskites, suvekohvikutes ja müügilaudadel laial alal, mida piiravad Riia maantee, Jakobi ja Lai tänav ning Vabaduse puistee. Sellesse piirkonda mahuvad ka Raeplats ja noorte seas suvisel ajal populaarne Pirogovi plats.

“See on võrdlemisi radikaalne ettepanek,” ütles üks volikogule saadetud avalduse autoreid, Tartu politseiprefektuuri kriminaalpreventsiooni ja noorsootalitsuse komissar Tarmo Stokkeby BNS-ile. “Selle tegemisel lähtusime tõsiasjast, et raekojas asub omavalitsus ning suviti tuleb inimestel oma ametiasjade ajamiseks või näiteks linnapea juurde pääsemiseks sisuliselt läbi õlleka minna.”

Ettepaneku autorid soovitavad ka muuta õppeaasta esimese päeva, 1. septembri ülikoolilinnas alkoholivabaks. “Kooliaasta alul toimub väga palju mitmesuguseid üritusi ning kahjuks on paljud lapsed ja noored seda päeva tähistades purjus olnud,” ütles Stokkeby. “Tegelikult ei mõtle lapsed peole minnes pudelile, aga kalduvad alkoholi tarbima, kui see on igal sammul kättesaadav.”

AVE töörühm soovitab piirata alkoholi müügiaegu Tartus. Nende hinnangul võiks lahja alkoholi müüki lubada kella 8-20 ning kange alkoholi müük võiks alata alles kella 10 ning kesta õhtul kella 20. Pühapäeviti lõpeks alkoholimüük kell 18. Selline müügiaeg kehtiks nende ettepaneku kohaselt ka bensiinijaamades, samal ajal ei puudutaks piirang kohvikuid, baare, restorane ega klubisid. Koolidele ligemal kui 500 meetrit asuvates kauplustes võiks AVE töörühma hinnangul müüa alkoholi alles pärast kella 17.

Karskustegelaste ettepaneku kohaselt tuleks alkoholi, kaasa arvatud õlle müük keelata põhiliselt laste osalusega ja lastele mõeldud vabaõhuüritustel, näiteks kontsertidel, laulu- ja tantsupidudel, tivolituuril ning tänavareivil. Teistel vabaõhuüritustel võiks lubatud olla vaid kuni kümnekraadise õlle müük, mis lõpeks tund enne ürituse lõppu. Stokkeby sõnul aitaks see üritused viisakalt lõpetada ning suurendaks nii osalejate kui ka teiste kodanike turvalisust.

Üks ettepanekuid soovitab sulgeda õlletehase müügipunkti Tähtvere tänavas, nagu näeb ette 1998. aastal kehtestatud detailplaneering.

End karskusühingu ideeliseks toetajaks nimetanud politseikomissar ei osanud ennustada volikogu suhtumist AVE ettepanekutesse. “Loodan siiski, et volikogu hakkab mõtlema ja vähemalt mõned meie ettepanekutest lähevad läbi,” ütles ta.

(BNS)

vaata lisaks:
Mõõdukad koduse alkoholitootmise vastu
Joojatele seaduslik paik
Koduõlle kraanid kinni
Saarte koduõllemeistrid ühe tünni alla
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
Reformierakond tegi ettepaneku lubada spordivõistlustel lahja alkoholi müümist
Riigikogu asus alkohoolseid jooke defineerima
Koduõlle tootjate mured jõudsid Riigikokku
Õlu kaob tänavaputkadest?
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkoholikeeld suretab kioskid
Alkoholiseadus

Saku Õlletehas uuendab oma peamist kaubamärki Saku Originaal muutes põhiõllemargi ja järk-järgult kogu Saku sarja sinisemaks, värskemaks ning originaalsemaks. Kaubamärgi uuendamisega kaasnevad investeeringud tootmise ja tehnoloogia arendamisesse ning efektiivsemaks muutmisesse. Saku Originaali uuendusega on plaanis tõsta premium-õlle Saku Originaal müügimahtu 7 protsenti.

“Saku Õlletehas investeerib oma strateegilisse eelisesse, milleks on uuringufirma EMOR andmetel kõige tuntum kvaliteetõlle kaubamärk Saku Originaal. Tootearendust toetame investeeringutega tehnoloogia uuendamisesse ja efektiivsemaks muutmisesse,” märkis Saku Õlletehase AS juhatuse esimees Cardo Remmel ning lisas, et Saku Originaali ning seejärel kogu Saku sarja uuendamise eesmärgiks on kaasajastada kümme aastat turul olnud Eesti esimene kvaliteetõlle kaubamärk.

Järgneva aasta jooksul uuendatakse kogu Saku sari, et poeletil sinise joonena eristuda teistest markidest. Tänaseks juba uuendatud Saku Originaali pudelile lisandub purk, seejärel Saku Light ja Saku Strong, samuti Saku Pilsner, Saku Porter ning Saku Tume. Sarja koostamisel oli aluseks olemasoleva tooteportfelli analüüs kasumlikkuse alusel. Olemasolev kujundus säilitatakse õllele Saku Hele, mis on ainuke tsehhi tüüpi õlu Eestis ning seetõttu teistest õlledest eristuv. Iseseisva kaubamärgi all jätkavad alternatiivne õllesari Rock ja Hard Rock, eriti kange õlu Sorts ning trendiõlu Saku on Ice.

Peamise õllemargi, Saku Originaali kaubamärgiuuenduse investeeringuks on 3,5 miljonit krooni, mis sisaldab uuendatud pakendit, disaini, reklaammaterjale ning kampaaniat koos videoklippidega. Kaubamärgi uuendamisel tehti koostööd Norra ning Eesti reklaamiagentuuridega Scandinavian Design Group ja Division ning uuenduste aluseks oli uuringufirma EMOR poolt läbi viidud Saku Originaali pakendiuuring.

Paralleelselt kaubamärgiarendusega investeeritakse tootmise ja tehnoloogia arengusse. Täna alustas tööd uus villimisseade koos konveierite süsteemi ning pastööriga, mille kogumaksumuseks on ligi 19 miljonit krooni ning mis aitab stabiliseerida toote maitseomadusi veelgi pikema aja vältel, tõsta liini tootlikkust 5% võrra, vähendada tootmiskadusid ning on energiasäästlikum. Eelmisel aastal uuendati keg-vaatide villimisliin. Kavas on edasised investeeringud olemasoleva purgivillimise tehnoloogia edasiarendamiseks.

Saku Õlletehas on õlleturu liider omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 48,5% suurust turuosa kogu Eesti õlleturust. Saku Õlletehas on Eesti- ja Liivimaa vanim õlletehas, mis on asutatud 1820. aastal Saku mõisniku krahv Karl Friedrich von Rehbinderi poolt.

Saku Õlletehas alustas tootearendusliidrina 1993. aastal esimese kodumaise esindusõlle Saku Originaal tootmist, mille maitse ja pakendi loomise aluseks oli esimene Eesti turu-uuring, mis selgitas eestlaste maitse-eelistust õllede suhtes. Kümne aasta vältel on Saku Originaal olnud turuliider premium-õllede segmendis, mis moodustab kolmandiku kogu Eesti õlleturust. Täna, kümme aastat hiljem on taas aeg jõuliseks muutuseks. Uuendatud Saku Originaal on sinisem, et paremini eristuda poeriiulil. Värskem, et olla kaasaegne ja ergastav. Originaalsem, et kanda edasi meie sõnumit.

Täna algab uuendatud Saku Originaali villimine. Alates homsest alustatakse müüki kauplustele ja hulgimüügifirmadele. Järgmise nädala esimesel poolel on uuendatud kaubamärgiga toode kättesaadav kauplustes üle Eesti ning algab ka tutvustav reklaamikampaania.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Saku õllevabrik maailma parimate hulgas
Pressikonverentsi presentatsioon
Saku Õlletehas EBGs

Tartu karastusjookide tootja A.Le Coq Tartu Õlletehas käivitab järgmisel nädalal neli hiigelsuurt õlletanki, mis suurendab õlletoodangut viiendiku võrra ja võimaldab suvisel tipphooajal paremini õllenõudlust rahuldada.

Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi sõnul on ettevõttel aastaid olnud pudelikaelaks õlletankide ebapiisav maht. Olemasolevad 33 sajatuhandeliitrist õlletanki ei ole suutnud rahuldada õllenõudlust suvekuudel. “Me oleks võinud eelmise aasta maist septembrini müüa umbes 3 miljonit liitrit õlut rohkem,” kahetses Noop.

Noobi andmeil kaotasid nad näiteks eelmise aasta juulis 10% õlleturust. Mullusel kuumal juulikuul, Eesti õlletarbimise rekordkuul tootsid kuus Eesti õlletööstust kokku 12,2 miljonit liitrit õlut. Aasta keskmine õlletoodang kuus küündis veidi üle 7 miljoni liitri.

Saku Õlletehase osa kodumaise õlle turust oli rekordkuul 54,4% ja Tartu Õlletehase oma 30,2%. Sügis- ja talvekuudel on Tartu Õlletehas jõudnud õlut toota vastavalt nõudlusele ning veebruaris oli Tartu Õlletehase osa kodumaisel õlleturul juba 41,2%. Saku Õlletehase turuosa oli veebruaris 46,8%.

Noobi sõnul investeerib Tartu Õlletehas tänavu tootmise laiendamisse 50 miljonit krooni, millest ligi pool kulub õllemahu kasvatamiseks. Neli ligi 200 000-liitrist uut õlletanki võimaldab toota vähemalt viiendiku võrra rohkem õlut. Esimene laar õlut pannakse uutesse tankidesse käima järgmisel nädalal.

(Äripäev)

vaata lisaks:
A. Le Coq'i müügimaht tõusis 21 protsenti
Tartu Õlletehas teeb tootmisse miljonisüsti
A. Le Coq suurendas turuosa
Tartu Õlletehase köögipool

Briti supermarketite kett Tesco on turule toonud uue banaanimaitselise õlle.

Peter Cattell Tesco õllemüügiga tegelevast osakonnast ütles, et tulemusega – Tesco Banana Bread Beer – ollakse igati rahul.

Banaanid on Tescos müügiartikkel nr. 1 ja ka banaanimaitseline õlu on klientide seas väga populaarne.

Tesco on Suurbritannia suurim õllemüüja, ta on andnud ka mitmetele väikestele ja keskmise suurusega õlletehastele võimaluse oma toodandut laiemalt levitada. Tesco on iga-aastaste suvel ja sügisel toimuvate õllevõistluste korraldaja. Õllesid testitakse kohtunike poolt pimemeetodil ning võitjad saavad õiguse müüa oma tooteid Tesco kaubandusketi vahendusel.

(Real Beer)

vaata lisaks:
Shotimaal toodetakse kiviaegset sõnnikuõlut
Šokolaadiõlu sihib naisi
Kirsimaitseline õlu
On Ice Laimiga