 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV MAI 2002
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
MAI 2002 Kainena rooli ehk kampaania "Alkoholi testmõõtmised... Kaasanis sõidab liinile tramm-restoran BBH ehitab Kaug-Itta uue pruulikoja Essee: Tartu kui avatud hoiaku linn Saku Õlletehas toob müüki uue õlle (täiendatud!) Saku Õlletehase I kvartali kasum 730 000 Õllesummeri piletid tulid müüki Tartu Õlletehas hakkab müüma vutifännide õlut (täiendatud!) A. Le Coq toob turule jalgpalliõlle Rootsi õlletootjad on kahjumis Uus õlu - A. Le Coq Football Beer Rootsikunni õlletelgi avamine on ohus Kõrtsid ootavad võistlusele kaasa elama Uimased eestlased reklaamivad leedu õlut Saku loodab purgisiidriga tõsta müügimahtu Esimene pubi sai traadita internetiühenduse Pubid ja restoranid kõrgendatud valmisolekus Ko-Ko-Ko seinad ajavad vett välja Pressikeskuses joogid tasuta Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval Prahas nagu kodus Venemaa veab viina sisse ja õlut välja Tartu Õlletehas tunnistati parimaks Saku Õlletehas saab uue võimsa omaniku Tartu Rock suurendab Saku Rock'i läbimüüki? Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud Parim pidu linnas = Õllelager Sergio pakub Belgia õlut ja friikartuleid Londoni keldris avab uksed Ko Ko Ko Karme koondub Õlletootjad kiidavad humalamärja kasulikkust Õllepudelile Eesti märki ei tule Õllekuningas loodab väikeõlletehastele Postimees levitas ekslikku informatsiooni Tehased usuvad õllejoojade janu kasvu Uuenenud Saku Originaal müüb hästi Saaremaa õlletehas pruulib taas Tartu kesklinna jäävad õllemüügikohad alles Õllepurgid reklaamikandjaks Vene ajateenijad peitsid varastatud õlle tanki Avatud õllepudel toob kopsaka trahvi Üks hääl maksis kaks õlut Philip Morris muutus Altriaks EBG sünnipäevatest! KAINENA ROOLI EHK KAMPAANIA 
"ALKOHOLI TESTMÕÕTMISED 2002. A. SUVEL" 31.05.2002 On üldteada, et suurema osa liiklusõnnetustest põhjustavad
vale sõidukiirus
Kampaania eesmärgid:
Eelmise kampaania käigus läbi viidud küsitlus näitas,
et vastava võimaluse korral on sõidukijuhid valdavalt huvitatud
alkoholi taseme mõõtmisest oma organismis. Seda kinnitab
testpuhumisi teinud inimeste arv:
Kampaania "Alkoholi testmõõtmised 2002.a. suvel haarab suurte rahvakogunemiste külalisi ja korraldajaid. Samuti viiakse alkomeetrid ja vastav infomaterjal 60sse Eestimaa pubisse/baari/restorani. Sellel aastal on uueks kampaaniaga liitujaks Ida-Virumaa. Testmõõtmisi tehakse alkomeetri Tanita uusima mudeliga, mida on pubis/baaris/restoranis võimalik kohapeal ka osta. Testpuhumised suurtel rahvaüritustel:
(BNS) vaata lisaks:
KAASANIS SÕIDAB LIINILE TRAMM-RESTORAN 
30.05.2002 Kaasani trammikoondis saadab 1. juunil liinile tramm-restorani, et suurendada ettevõtte tulusid. Juba praegu võivad Kaasani elanikud ja linna külalised sõita tramm-muuseumidega, milles giidid tutvustavad linna ja trammiliikluse ajalugu. Need sõiduvahendid on saavutanud suure populaarsuse. Tramm-trahter Pjaterotshka hakkab kursseerima Gorki nimelise kultuuripargi ja Tukai väljaku vahel, sõites mööda viiendat liini. Kaasani trammipark on teinud tänavu suuri edusamme, sealhulgas likvideerinud kõik palgavõlad, mis ulatusid paarikümne miljoni rublani. (RIA Novosti-ETA)
BBH EHITAB KAUG-ITTA UUE PRUULIKOJA 
30.05.2002 Hartwalli ja Carlsbergi ühisomanduses olev Saku Õlletehase omanik Baltic Beverages Holding ehitab Kaug-Itta uue õlletehase, mis läheb maksma 55 miljonit eurot. Seekordne investeering tehakse Habarovskisse. Uus tehas peaks valmima järgmisel aastal. Õlletehase esialgne tootmisvõimsus on 100 miljonit liitrit aastas, vahendas ETA. Hartwalli kinnitusel tugevdab uus õlletehas veelgi BBH positsiooni Ida-Venemaa õlleturul. Tehase abil suurendatakse Venemaa juhtiva õllemargi Baltika müüki Venemaa idaosas. Seniajani on seda toodetud vaid Venemaa lääne- ja lõunaosas. (EPL Online) vaata lisaks:
ESSEE: TARTU KUI AVATUD HOIAKU LINN 
Tarmo Noop, A. Le Coq Tartu Õlletehase juhataja 30.05.2002 Kodulinn on tähtis igaühele meist, nii see peabki olema. Siiski on mulle inimestega vesteldes jäänud mulje, et üpris suur protsent eestimaalastest ütleb oma kodu- või sünnikohta nimetades kiiresti ja nagu seda paika häbenedes juurde, et siin elab ta vaid ajutiselt, suurema osa ajast veedab ikka mujal. Arvan, et niisugune hoiak sõltub osalt inimesest endast, teisalt aga kindlasti ka selle koha vaimust, keskkonnast ning sõnumist, mida paik läkitab väljapoole. Samas on loomulikult ka inimesi, kes on uhked oma elukoha üle. Mäletan kooliaegseid ekskursioone Leningradi või mujale NSV Liidu linnadesse, kus meie võõra kõlaga keel äratas kohalike uudishimu. Loomulikult päriti alati, kustkohast me oleme. Meie tavapärane vastus kõlas: is Viljandi. Venelaste kõrvu kostis see nagu iz Finljandii - Soomest. Kindlasti ei olnud me ainsad eestlased, kes kasutasid selle Eesti linna nime oma «parema» päritolu näitamiseks. Samas tundus tol ajal, et väga otseselt me ei valetanudki. Iga inimese loomulik soov on jätta endast maha suurem või väiksem jälg, iga linn peaks soovima ja arvatavasti soovibki sedasama. Et linn saaks jätta endast jälje, mille üle selle elanikud võivad kõikjal uhked olla, peab ta ennekõike vaatama väljapoole. Selline linn peab selgelt suutma öelda, mida on tal pakkuda Eestile. Või Baltikumile. Või Euroopale. Ma ei ole tartlane, elan Elvas, ja seetõttu pole ka päris õige vastaja Tartu Postimehe küsimusele, mida on Tartul pakkuda Eestile. Töötades aga selles linnas ja suheldes paljude tartlastega, on mul tekkinud oma arusaam, mis on see miski, miks Tartu on eriti viimasel ajal olnud selgeks edukuse sümboliks Eestis. See miski on Tartu avatud hoiak. Ei saa salata, et sellise hoiaku tekitamisel on suur roll olnud linnavalitsusel. See ei ole juhus, et Tartu kesklinn on muutunud moodsaks Euroopa kesklinnaks. Ei ole juhus, et haridusministeerium kolis Tartusse. Ei ole juhus, et siin on veepark, mida tuntakse kõikjal Eestis. Ei ole juhus, et just siin asub Balti Kaitsekolledž jne, jne. Selle avatud hoiaku taga on tahe külvata siia just selliseid seemneid, mille juured on küll siin linnas, õied aga katavad palju suuremat piirkonda kui Tartu. Eelmisel nädalal käis minu juures judoka Indrek Pertelson. Ta tuli just kohtumiselt linnavalitsuses, kus arutati võimalust rajada õlletehase kõrvale Tähtvere parki 1000-kohaline Idamaa võitluskunstide hall. Huvitav, et Tallinn ei pidanud seda mõtet rahalise toetuse vääriliseks, Tartu aga pidas. Tõesti ei usu, et Tartul on rohkem raha kui pealinnal. Küll aga saab Tartu linnavalitsus aru, et investeerides praegu üle-eestilisse projekti, tehakse otsus, mis garanteeritult toodab tagasi. Toodab tagasi turistidelt, toodab tagasi uute töökohtade maksudelt, toodab tagasi üle-euroopaliselt tuntuselt, toodab tagasi järjekordselt elukeskkonna paranemiselt. Niisugust avatud hoiakut peame kultiveerima nii eneses
kui ettevõtluses. Me peame olema valmis ja avatud uuele, arengule.
Juured ja ajalugu on küll olulised, kuid näoga mineviku poole
seista oleks vale. Pole mõtet nostalgitseda linna või selle
allüksuste kunagise hiilguse üle ning üritada taastada asju
sellisel kujul, nagu need olid. Tänapäevane loosung võiks
kõlada: «Jäägem tartlasteks, kuid saagem eurooplasteks!»
Just väljapoole vaatamine ja uuenduslikkus on need, mis toovad edu.
Sama lugu on ka korvpalliga. Pole just tingimata kohustuslik, et Tartu ettevõtted peaksid toetama ainult Tartu üritusi, klubisid ja koole, kuigi ega selleski midagi paha oleks. Võttes suuna välja, suurendame ainult oma mõjuringi. Kuigi see, et A. Le Coqi korvpallimeeskond asub Tallinnas, mitte Tartus, on palju küsimusi tekitanud, on tulemuseks nii Tartu kui ka A. Le Coqi kõlapinna laienemine. Tegelikkuses oli korvpallimeeskonna tegemine Tallinna natukene juhus. 1999. aasta suvel tuli Andrus Ansip koos tollase Polarise meeskonna juhtidega õlletehasesse ja pakkus välja idee luua A. Le Coqi nimeline korvpalliklubi. Meile hakkas see mõte meeldima. Kõik tingimused said korvpalluritega kokku lepitud ning määratud isegi pressikonverentsi aeg, et uuest korvpalliklubist teada anda. Juhtus aga nii, et mõni päev enne pressikonverentsi tuli klubi juhatuse esimees tehasesse ning teatas, et ka Eesti Mobiiltelefon on teinud neile sama suure pakkumise. Et EMT on aga mõnevõrra soliidsem firma, siis on nad otsustanud koostöövõimalusest õlletehasega loobuda. Korvpallimeeskonna toetamise idee oli aga juba idanema pandud ja nii saigi see teoks hoopis Tallinnas. Arvan tõesti, et just avatus ja uuenduslikkus on see, mida Tartul võiks olla Eestimaale anda. Linnavalitsuse poolt tähendaks see mõistmist ja püüdu realiseerida projekte, mis ulatuvad Tartust kaugemale, samuti bürokraatia vähendamist. Äriettevõtete poolt tähendaks see keskendumist mitte pelgalt Tartu turule. Ülikooli poolt tähendaks see lisaks traditsioonidest kinnihoidmisele ka uute suundade leidmist, nende alade leidmist, kus oma mõju laiendada. Tartlaste poolt tähendaks see ennekõike aga tolerantsuse kasvu. Evides seda hoiakut, hakkavad suured asjad juhtuma iseenesest ja meil on palju, mida anda nii Euroopale, Eestile kui ka Tartule. Ja mis veel - avatud hoiak on nakkav... (Tartu Postimees) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS TOOB MÜÜKI UUE ÕLLE 
29.05.2002 Saku Õlletehas saadab homme Eesti suurematesse kauplustesse müügile uue õlle Saku Strong. Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann ütles Postimees Online´ile, et tegemist on uuendamisel oleva Saku sarja kuuluva õllega, mis on premium-tüüpi kangem õlu, alkoholi sisaldusega 6,6 protsenti (? 6,5% EBG). Seimann rääkis, et suuremad kauplused saavad Saku Strongi juba homme, kuid hulgimüügifirmasid kasutavad kauplused ilmselt natuke hiljem. Saku sarja uuendamist alustas Saku Õlletehas Saku Orginaali välisilme uuendamisega aprillis. (PM Online) TÄIENDUS!
Järjekordne Saku sinise sarja uuendus Saku Strong on natuke kangem
premium-tüüpi
Saku Õlletehase turundusjuhi Karin Sepa sõnul on kaubamärgiuuenduse
eesmärgiks
Saku õllede sarja kaasajastamine algas Saku Originaali uuendusega
aprillikuus. Saku
Saku Õlletehas alustas tootearendusliidrina 1993. aastal esimese
kodumaise
Tänu Saku Originaali kaubamärgiuuendusele on ettevõtte
põhibrändi pudeliõlle müük
Saku Õlletehas omab Eesti Õlletootjate Liidu andmeil 48,5%
suurust turuosa kogu
(ETA) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHASE ESIMESE KVARTALI KASUM 730 000 
29.05.2002 Saku Õlletehase esimese kvartali kasum moodustas 730 000 krooni, mis on 1,2 miljoni krooni (? EBG) võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Käive tõusis esimeses kvartalis 7% võrra 136,1 kroonini. Ettevõtte aprillikuu kasum on suurenenud võrreldes eelmise aasta aprilliga 5,4% tõustes 5,6 miljonit kroonini, käive suurenes aprillis 6,2% jõudes 66,2 miljoni kroonini. Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ütles, et ettevõtte esimese kvartali kasumi kasv on seotud eelkõige uuendatud müügistrateegia rakendamisega arvestades tooterühmade hooajalist tarbimist. "Kvartali jooksul on tõusnud ka ettevõtte tootlikkust ning kasumlikkust näitavad suhtarvud," lausus Remmel. "Aprillis suurenes oluliselt omatoodetud õllede müük tänu põhikaubamärgi Saku Originaal uuendusele," lisas Remmel. Saku Õlletehase käive tõusis esimeses kvartalis 136,1 miljoni kroonini, mis on 7% võrra suurem eelmise aasta samast perioodist. Ettevõtte müügimaht suurenes esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,4%, moodustades kokku 9,6 miljonit liitrit, millest eksporditi 8%. Õlletehas eksportis oma tooteid peamiselt Soome, Lätti, Leetu ja vähemal määral USA-sse ning Jaapanisse. Ettevõte on kasvatanud toodangus eelkõige omatoodetud õllede ja siidri osakaalu, kohalikul turul on jätkuvalt tõusmas purgitoodete ja multipakkides toodete müük. Esimese kvartali müügimahu tõus on peamiselt seotud Rock sarja toodete ning karastusjookide müügi tõusuga. Tänu Saku Originaali kaubamärgiuuendusele on ettevõtte põhibrändi pudeliõlle müük aprillis tõusnud üle kahe korra võrreldes eelnenud kuuga ja on 42% suurem eelmise aasta samast perioodist. Saku Originaali uuendusega on märkimisväärselt tõusnud Saku õllede osakaal premium-õllede segmendis, omades hetkel ligemale 70% suurust turuosa vastavast segmendist. Ettevõtte kogumüügi suurus aprillis oli 4,7 miljonit liitrit. Saku Õlletehase aprillikuu käibeks kujunes 66,2 miljonit krooni, mis on 6,2% suurem võrreldes eelmise aasta aprilliga. Ettevõtte aprillikuu kasum on suurenenud võrreldes eelmise aasta aprilliga 5,4% tõustes 5,6 miljoni kroonini. Ettevõtte turuosa suurenes turupunkti võrra esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, moodustades kokku 45% turust. Tänavu aasta aprilli jooksul tõusis ettevõtte turuosa kolme turupunkti võrra, moodustades 48% turust, mis on turupunkti võrra kõrgem, kui eelmise aasta samal perioodil. Vastavalt Eesti õlleturu aastaringsele hooajalisusele on müük tootegruppide lõikes jaotunud järgmiselt: esimeses kvartalis on kõige suurem osakaal eriti kangete ning odavama klassi õllede müügil, teises ja kolmandas kvartalis eelkõige premium - tüüpi õlledel ning neljandas kvartalis eriti kangete ning odavama klassi õlledel, millele lisandub talvised hooajaõlled nagu porter ning tume õlu. Peamiselt premium-õllede tootjana end positsioneerinud Saku Õlletehase müügimaht ning turuosa tõus on teises ja kolmandas kvartalis premium-õllede müügihooajal ning neljandas kvartalis seoses porteri ning tumedate õllede tootegrupi tõusuga. Akumuleerituna ehk aasta kokku jaanuar kuni detsember on ettevõtte turuosa aastate lõikes stabiilselt 48 - 50% turust. Premium-õllede segment on Eestis tõusva trendiga turg ning tootegrupp valdkonnas kasumlik. (EPL Online) vaata lisaks:
ÕLLESUMMERI PILETID TULID MÜÜKI 
28.05.2002 Alates tänasest saab Piletilevi müügipunktidest osta juuli esimesel nädalal Tallinna lauluväljakul toimuva Õllesummeri pileteid. Viie päeva piletite arv on limiteeritud ning neid saab lunastada 250 krooni eest vaid Tallinnas Piletilevi Estonia puiestee müügikohast. Ühe päeva piletid eelmüügihinnaga 95 krooni on müügil kõigis Piletilevi müügipunktides. Kohapealt ostes maksab ühepäeva pilet 125 krooni, 6- kuni 12-aastastele lastele ning pensionäridele 50 krooni. Üheksas Õllesummer toimub juuli esimesel nädalal Tallinna lauluväljakul ja seda korraldab AS Meediaekspress. (PM Online) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHAS HAKKAB MÜÜMA VUTIFÄNNIDE ÕLUT 
28.05.2002 Tartu Õlletehas toob neljapäeval turule uue heleda premium-tüüpi kvaliteetõlle A.Le Coq Football Beer. Uue heleda õlle alkoholisisaldus on 5,4% ning orienteeruv müügihind poes vahemikus 7.90 kuni 8.50. A.Le Coq Football Beer’i planeeritakse eeloleval suvel müüa miljon liitrit. A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul on uus õlu mõeldud tõelistele vutifännidele, kelle jaoks on jalgpall kirg. A.Le Coq Tartu Õlletehas on Eesti Jalgpalli Liidu kuldsponsor. Eesti esimene rahvusvahelistele standarditele vastav jalgpallistaadion Tallinnas Lillekülas kannab nime A.Le Coq Arena. A. Le Coq Tartu Õlletehas kuulub Olvi Oy-le. Holdingfirma AS A.Le Coq omab veel Läti õlletehase Cesu Alus ja Leedu õlletehase Ragutis aktsiate kontrollpakki. (PM Online) TÄIENDUS!
“Football Beer’i ajendas meid turule tooma kolm põhjust. Esiteks jalgpalli kasvav populaarsus Eestis – rahvusvaheline kogemus kinnitab, et vutifännid on väga lojaalne ning tugev õlle tarbijaskond. Teiseks A.Le Coq’i tugev seos jalgpalliga – oleme Eesti jalgpalli suurtoetaja. Ning kolmandaks loomulikult käesoleval reedel algavad 17. jalgpalli maailmameistrivõistlused,” ütles Noop. Nelja sissepääsuga A.Le Coq Arena mahutab jalgpallivõistluse korral 12 500 pealtvaatajat ning kontsertide puhul kuni 21 000 inimest. Lisaks tavatribüünidele on staadionil ka erisektorid nagu näiteks A.Le Coq Premiumi 882 istekohaga sektor. “A.Le Coq’i Jalgpalliõlu on nagu täpne tabamus ristnurka – teeb meele rõõmsaks ja paneb ihaldama järgmist tabamust,” kommenteeris Noop. (ETA) vaata liasaks:
A. LE COQ TOOB TURULE JALGPALLIÕLLE 
28.05.2002 Tartu õlletehas võib lähiajal tuua turule uue heledat tüüpi premium-õlle A. Le Coq Football Beer. Tartu õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop kinnitas eelmisel nädalal BNS-ile, et õlletehas on turule tulemas uue tootega, ent täpsematest kommentaaridest ta hoidus. Noop ütles, et uus toode on esialgu kavandatud hooajalisena. Ühtlasi lisas ta, et ka Saku õlletehas kavatses mullu suvel Presidendi Pilsnerit müüa vaid ajutiselt, ent edukaks osutunud toode on jätkuvalt müügis. Õllele ja sellega seonduvale pühendatud internetiportaali Estonian Beer Guide andmetel on Tartu õlletehase uue toote nimi A. Le Coq Football Beer ning selle puhul on tegu heleda premium-tüüpi õllega, mille kangus on 5,4 mahuprotsenti. A. Le Coq Tartu Õlletehas on Eesti Jalgpalli Liidu kuldsponsor. Tehas võib uue õlle tuua turule tulenevalt õlle nimetusest juba sel või järgmisel nädalal, kuna nädalavahetusel algavad Koreas ja Jaapanis toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. A. Le Coqi uus õlu on võrreldav Saku õlletehase Rockiga, mis on samuti hele ning 5,3-protsendilise kangusega õlu. (BNS) vaata lisaks:
ROOTSI ÕLLETOOTJAD ON KAHJUMIS 
27.05.2002 Rootsi õlletootjatel ei läinud eelmisel aastal hästi: suured firmad olid kahjumis ja mitmed väiksed tootjad läksid pankrotti. Carlsberg Sverige, kelle käes on 52% Rootsi õlleturust, sai mullu 294 miljoni Eesti krooni suuruse kahjumi. Teisel kohal olev Spendrups oli väikeses kahjumis. Pankrotti läksid Avesta Bryggeri, Melings, Strömfors ning sel aastal Ystads Bryggeri. Kopparberg ostis ära Zeunerti ja Banco. Kirjutab Svenska Dagbladet. Ametliku statistika järgi kahanes 2001. a Rootsis õllejoomine 3% ja inimese kohta joodi 54 liitrit õlut. Kuid tegelik joomine oli 65 liitrit. Sisse toodi umbes 100 miljonit liitrit õlut. Rootsi õlleliit näeb ainsa lahendusena õllemaksu alandamist. Sest tulevast aastast tohib EList sisse tuua 64 ja ülejärgmisest 110 liitrit õlut inimese kohta. (Äripäev Online) vaata lisaks:
UUS ÕLU - A. LE COQ FOOTBALL BEER
26.05.2002 Peagi jõuab kõigi jalgpallisõprade rõõmuks müügile Tartu Õlletehase värskeim uudistoode - A. Le Coq Football Beer. Tegemist on heleleda premium-tüüpi õllega, millel kangust 5,4% vol. A. Le Coq on Eesti Jalgpalli Liidu Kuldsponsor. (EBG) vaata lisaks:
ROOTSIKUNNI ÕLLETELGI AVAMINE ON OHUS 
25.05.2002 Haapsalu kaubanduskeskuse vastu püstitatud Rootsikunni õlletelgi tänaseks (25.05. EBG) kavandatud avamine lükkub edasi, sest telgipidaja ei saanud linnavalitsuselt ööpäevaringset kauplemisluba. (Lääne Elu)
KÕRTSID OOTAVAD VÕISTLUSELE KAASA ELAMA 
25.05.2002 Oma rahvaeurovisiooni korraldavad Haapsalu ja Võru, kuid üle
Eesti kutsuvad pubid rahvast ühiselt Eurovisiooni kontserti vaatama.
Haapsalus seatakse linnuses üles suur ekraan, kus linnarahvas võib
tasuta
Võrus on üles seatud teinegi suur ekraan Rannaklubi pubis. Suure ekraaniga meelitab külalisi ka Pühajärve hotell Otepääl. Kuressaares on suur ekraan üleval Meri tervisekeskuse Sky baaris ning Veski kohviku igal korrusel on külaliste jaoks televiisor. Kõigis Eesti linnades ja ka väiksemates asulates kutsuvad kõrtsid külalisi suurtest teleritest ja ka suurel ekraanil Eurovisioonile üheskoos kaasa elama. Rakveres Inglise ja Berliini pubis, Jõgeval Sinu pubis, Valga Voorimehe pubis, Sangaste Silva pubis jne. “Ennustame ja oleme avatud tavalise kella kahe asemel kolmeni öösel,” ütles Jõgeva Sinu pubi omanik Tõnu Jalakas. “Ööklubi avatakse aga alles keskööl tavalise kella kümne asemel,” rääkis ta. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
UIMASED EESTLASED REKLAAMIVAD LEEDU ÕLUT 
24.05.2002 Leedu üks juhtivaid õlletootjaid Utenos Alus esitles Eesti saatkonnas Vilniuses oma uut õllereklaami, kus pikatoimelised eestlased saavad õige hoo sisse alles leedu õlut juues. Eesti suursaadik Rein Oidekivi suhtus reklaami heatahtlikult, öeldes, et teravmeelne nali on parem kui jäik viisakus. Utenos Aluse esindaja teatel põhineb nende uus reklaam Baltimaade elanike kombel üksteise üle nalja heita. Sotsioloogilise uurimuse põhjal peab enamik leedulasi eestlasi äärmiselt aeglasteks ja vaoshoituteks ja sellele suhtumisele ongi reklaam üles ehitatud. Õlletehase juhtkonna sõnul on uus reklaam suurepärane näide kultuurilisest koostööst. Eestlastest teeb reklaamis kaasa Tartu näitleja Tambet Tuisk. (ETA) vaata lisaks:
SAKU LOODAB PURGISIIDRIGA TÕSTA MÜÜGIMAHTU
23.05.2002 Saku Õlletehas investeeris neli miljonit krooni purgitoodete tehnoloogia arendamisse ning toob suveks turule esimese kodumaise purgisiidri Kiss, millega on kavas suurendada siidri müügimahtu 30 protsenti võrreldes eelnenud aastaga. Saku Õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni sõnul võtab tehas villimismasina tehnoloogia uuendusena kasutusele uut tüüpi kitsama avaga purgi. Samuti täiustatakse multipakkide kinnitussüsteemi, mis kinnitab purgid toote keskelt ning lisab multipakile sanga, rääkis Seimann. Saku Õlletehase AS on ainuke kohalik purgitoodete valmistaja, kel on Eesti ainuke purgivillimise liin. Tehas toodab teenustööna purgitooteid ka Läti ja Leedu turule. Esimesena jõuavad turule uut tüüpi purgis ning multipakis siidrisarja Kiss pooleliitrised purgitooted. Järgnevad Rock sarja pooleliitrised purgitooted ning uuendatud kujundusega Saku Originaali purgitooted nii 0,5 kui ka 0,33 liitrises purgis. (PM Online) vaata lisaks:
ESIMENE PUBI SAI TRAADITA INTERNETIÜHENDUSE 
23.05.2002 "Seiklusjutte maalt ja merelt" sai koostöös sideoperaatoriga
Uninet valmis traadita internetivõrgu, olles esimene pubi Eestis,
mis sellist teenust pakub. Tasuta internet, mida sülearvutit ja võrgukaarti
omav klient
Pubi ühe omaniku Martin Viljasaare sõnul on klientidel lisaks pubi seintel olevatele kaartidele ja gloobusele võimalus kasutada nüüdsest ka traadita interentiteenust, mis on tasuta. “Seiklusjutte maalt ja merelt” pubis käib koos mitmeid reisiseltskondi, kelledest osad planeerivad oma reise, teised jälle muljetavad reisimuljeid. Internetiühendus meie pubis aitab kindlasti panna alguse paljudele reisiplaanidele, saavad ju reisiseltskonnad oma seiklusi interneti kaasabil palju hõlpsamini planeerida,” lisab Viljasaar. Viljasaare sõnul saab ka ärilõunale tulev seltskond tuge traadita internetiühendusest. “Usume, et selliste mobiilsete inimeste hulk, kes sülearvuti ja raadiokaardi kombinatsiooni kasutavad on järjest kasvamas,” on ta optimistlik. Unineti turundusdirektori Hardi Kinnase sõnul on “Seiklusjutte maalt ja merelt” projekt esimene pääsuke suuremast projektist, mis hõlmab esialgu kuni 10 sellelaadset meelelahutuskohta. Lisaks valmivad lähiajal ühendused Raekoja platsil ja Pirita rannas ning mitmetes pubides ja kohvikutes.”Meie rajatav võrk on klientidele tasuta ning lihtsasti kasutatav. Kinnase sõnul hakkavad kõikides kohtades olema ka juhendid vajalikeks seadistusteks. Lisaks on Uninet koostöös hotelliga SAS Radisson ehitanud välja traadita internetiühenduse hotelli esimesel korrusel ja konverentsikeskuses. Sideoperaator avab juuni alguses tasuta traadita internetivõrgu ka Tallinna Raekoja platsil ning Pirita rannas. (uninet.ee) vaata lisaks:
PUBID JA RESTORANID KÕRGENDATUD VALMISOLEKUS
22.05.2002 Eurovisiooni ajal loodavad läbimüüki suurendada ka Tallinna pubid ja restoranid, varudes selleks nii toitu kui jooki tavapärasest rohkem ning hoides uksed lustijate rõõmuks kauem avatuna. Erilise õhtu puhul on mõnel neist varuks ka erilised hinnad ja eripakkumised. Keskaegse restorani Olde Hansa tegevjuht Margit Hakomaa ütles, et suuriürituste puhul on neil tavaks pisut kauem oma restoraniuksi lahi hoida. Tavapäraselt on restoran avatud kella 11-24-ni. «Me prognoosime alati oma võimalikku külastajate arvu,» rääkis Hakomaa. «Seegi kord oleme varunud ressursse nii töötajate arvus kui ka toiduainetes.» Raekoja platsil asuva Vene restorani Troika teenindusjuht Heiki Luts rääkis, et restorani ees asuvale terrassile saavad soovijad endale Eurovisiooni lauluvõistluse toimumise ajaks kohad kinni panna. «Kui külastajaid jätkub, jääb ka terrass õhtul kauemaks lahti,» lubas ta. «Terrassile koha reserveerimise eest me eraldi tasu ei võta, see poleks eetiline.» Lutsu sõnul on Troika Eurovisiooni ajaks varunud ka rohkem sööki ja jooki, ent hinnad jäävad restoranis igapäevasele tasemele. Harju tänaval asuva Georges Browni pubi peakokk Rein Voog ütles Postimehele, et nad ootavad laupäeva õhtul pubisse rohkem külastajaid, kes tavalisest kauem pidutseda tahavad. «Arvan, et kella neljani hommikul oleks küll mõttekas pubi avatuna hoida. Kedagi välja ajama küll ei hakata,» lisas ta. «Ka sööki ja jooki oleme rohkem varunud,» lisas Voog. «Kui tavaliselt tellime toiduvarusid nädalaks ette, siis nüüd võib küll öelda, et oleme söögikraami varunud nädalaks ja pisut veel.» Telefonivalves ja stardivalmis on Voogi sõnul ka sel õhtul vaba personal, kes valmis kohe vajadusel appi tõttama. «Kui palju külastajaid tuleb, et suuda vist küll keegi ette planeerida, kuid juba nüüd on mõned lauad laupäeva õhtuks kinni pandud.» Mündi tänava iiri pubi Molly Mallone baaridaami Elve Põllupi sõnul on nende pubi väliterrass juba peaaegu reserveeritud ning sööki ja jooki on piisavalt varutud. «Telefonivalves on ka kogu kodus viibiv pubi personal ja kui mõni toiduaine peaks lõppema, siis saab seda ju poest juurde tuua, või millegi muuga asendada. Toiduvalik meie menüüs on päris suur.» Küüslaugurestorani Balthasar kelner Aivar Vipper rääkis, et laupäeva õhtul maksab pääs restorani 1000 krooni ja selle eest saab tellida sööki nii palju kui kulub, küll aga peab jookide eest eraldi maksma. Huvilistel ei ole aga mõtet enam restorani poole pöörduda, sest kõik 72 kohta on Vipperi sõnul juba välja müüdud. Tema sõnul ei ole oodatav kassa midagi erilist. «Ei saa öelda, et me teeniks just selle õhtu pealt eriti palju,» sõnas ta. «Me oleme väga hästi müüv restoran ja teenime ka tavapärastel nädalavahetustel umbes sama palju.» Vipper kiitis head vaadet, mis restorani akendest Raekoja platsi üles seatud suurele ekraanile avaneb. «Meilt on kõige parem vaade,» sõnas ta. Tavapäraselt südaööni avatud restoran lubab uksed avatud hoida kuni lauluvõistluse ülekande lõpuni ja juhul kui põhjust peaks olem, teeb maja omalt poolt välja ka mõne joogi. «Näiteks eelmisel aastal tegime Eesti võidu puhul kogu majale shampust välja,» lisas ta. Restoran Karl Friedrich Raekoja platsil koondab samuti oma jõude laupäeva õhtuks. Eriline tähelepanu on restorani välikohvikul, kus on ka mõnevõrra krõbedamad hinnad. (Postimees) vaata lisaks:
KO-KO-KO SEINAD AJAVAD VETT VÄLJA 
22.05.2002 Tartu legendaarse õlleka Humal kuulus kelner Heikats käis vaatamas, mis on vanast töökohast saanud - on saanud restoran Ko-Ko-Ko. Profi resümee: “Suurt raha siit ei tule. Enne tuleb remont.” Heikatsina tuntud Heiki Kirso töötas Humalas 1974. aasta veebruarist kuni selle sulgemiseni 1993 (? EBG). “See oli kullaauk! Töö oli meeletult raske - õhtuks olid jalad läbi – aga rahakott see-eest paks,” kiidab nüüd kasiinondusele spetsialiseerunud Kirso. Heikatsi päevakassad olid 80kohalise Humala suurimad. Tema leivanumber oli kanda korraga lauda 16 kannu õlut - vasakus käes 9, paremas 7. Reedesel Ko-Ko-Ko kisa-kärata avamisel oli endine humalalane esimeste seas, kes astus läbi, et uudishimu rahuldada. Ah et välisuks on tõstetud veidi edasi. Ah koopaid (võlvi-aluseid) on juurde tulnud. Ah, nii mahedad värvid ja nii palju palmipuid! Ruuduline põrand pälvib ekskelneri erilise tähelepanu, sest: “Meil oli samasugune! Väike plaat, kümme korda kümme.” Aga... tuttuuel põrandal lainetab vesi. “Mis jama see on?” Hetk hiljem on põhjus Kirsole selge. Mälestused võtavad
naerugi lahti. “Hehee, purskkaevudega on väga mööda pandud!
Miks nad minu käest küsima ei tulnud? Ma oleksin andnud tasuta
konsultatsiooni.” Postidele kinnitatud veesülitid jukerdasid juba
Humala ajal ning lõpuks jäeti need lihtsalt kuivale. Heikats
ehitas veevoolu timmimiseks süstlast ja muust käepärasest
regulaatori, aga uued meistrid on lasknud külmalt üle nurga -
ühe fontääni suhu on pandud sedavõrd lühike
toru, et vesi jookseb otse mööda betoonnäo lõuga
ja seina. Veeloigu üle imestamine paneb inimjõud liikuma. Punase
põllega kelner saabub pange ja harjaga ning nühib põranda
(ajutiselt) kuivaks. Põrandapühkija eelkäija aga kangestub
juba jälle. “Mis kurat see veel on?!” On värvi kobrutav võlvkaar.
Ekskelner hüppab õlle ja meresoolas küpsetatud kartulite
tagant püsti, käib kobrutamist näpuga katsumas.
Maja omaniku, Kirsipuude perefirma esindaja ja Jass-Jaani isa Rein suhtub Kirso avastustesse kui paratamatusse. “Untsu ei ole midagi läinud, ehitaja pole milleski süüdi. Eks see on kiiresti tehtud - et investeering hakkaks võimalikult ruttu tagasi tulema,” selgitab Kirsipuu seenior. Kuigi jalgrattatreener, jagab majaomanik ka ehitusevärki: “Võlvid seisid 4-5 aastat ilmastiku käes. Aastaks-kaheks oleks pidanud kõik kinni katma ja soojas hoidma, et niiskus välja kuivaks, aga see poleks olnud ratsionaalne. Olime valiku ees - kas avame või ei. Kolmandat võimalust ei olnud. Seinad hingavad, ventilatsioon töötab, nüüd on lihtsalt aega vaja. Las ta olla. Mingi aja pärast käivad maalrid lihtsalt veidi üle.” Maalerduses on ekskelner ja Kirsipuu seega ühel meelel. Manustanud ajaloolise sündmuse auks kolm õlut (muidu on Heikatsist saanud veinisõber) ja söönud kolmed suupisted, tabab Kirsot veel üks mure: “Ma küll kahtlen, kas siit hakkab tohutult raha tulema - õllejoojad on ennast juba Püssirohtu sisse seadnud. Aga noh, eks vast hotellirahva söötmine aitab välja.” Ko-Ko-Koga ühe katuse all on Tartu uusim hotell London. Mõlemal on Kirsipuudega sõlmitud rendileping 10 aastaks. Premeerinud järeltulijat 100 krooni “natšaiga”, lisab Kirso sellele veel ka lohutuse: “Ikka lahe, et asi ära tehti! Muidu vedeleks varemed siiamaani südalinnas.” (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
PRESSIKESKUSES JOOGID TASUTA
21.05.2002 Esimest korda Eurovisiooni lauluvõistluse 46-aastase ajaloo jooksul on Tallinnas lauluvõistluse pressikeskuses karastusjoogid ja kerge alkohol tasuta. Karastusjoogid ning õlu ja siider on tasuta kõigile, kes pääsevad pressikeskusesse - nii ajakirjanikele kui ka lauluvõistlusel osalevate delegatsioonide liikmetele. Eurovisiooni lauluvõistluse pressiesindaja Raivo Suni sõnul on tegemist sponsorjookidega. (uno.ee) vaata lisaks:
RIIGIKOGU VÕIB LUBADA LAHJA ALKOHOLI MÜÜGI TÄNAVAL 
21.05.2002 Riigikogu hakkab arutama eelnõu, mis lubab erinevalt uuest alkoholiseadusest lahja alkoholi müügi tänavakaubanduses. Riigikogu liikmed Meelis Atonen, Vahur Glaase ja Jevgeni Tomberg andsid Riigikogu menetlusse alkoholiseaduse muutmise eelnõu, mis pehmendab alkoholimüügikeeldu tänavatel. Atoneni sõnul lubab eelnõu änavakaubanduses müüa kuni kuue mahuprotsendilist alkoholi. Sügisel jõustuva uue alkoholiseaduse järgi on alkohoolse joogi jaemüük änavakaubanduses keelatud. Keelu järgimise tagamiseks on änavakaubanduse müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või adustamise eesmärgist. (Postimees) vaata lisaks:
PRAHAS NAGU KODUS 
20.05.2002 Tshehhi pealinnas Prahas peaks eestlane end küll koduselt tundma – Praha ja Tallinna vanalinn on üsna sarnased. Praha Raekoja platsil süvendab sarnasust kas või selline pisiasi nagu õllekannu hind – nii Prahas kui ka Tallinnas küsitakse selle eest 30 krooni. Tõsiasi, et Tshehhi koruna on Eesti kroonist umbes kaks korda odavam, tähendab, et eestlane tunneb end Vltava ääres umbes samamoodi nagu soomlane Tallinnas. Prahat ei peeta asjata üheks Euroopa kaunimaks linnaks. Sisuliselt peitub ühes linnas koguni neli. Kõrgel Vltava kaldapealsel troonib Hradèany, mille linnuse ajalugu ulatub tagasi 9. sajandisse. Linna kohal kõrgub Praha kindlusloss ja Vituse katedraal, sellest allpool laiub kitsaste tänavatega Mala Strana kvartal, kust leiab suure osa Praha vaatamisväärsustest – nt Praha kindluse, Kuningliku palee, Püha Vituse katedraali. Mala Strana jätab oma kitsukeste tänavatega igati koduse mulje, kuid seal leidub erinevalt Tallinnast ka barokiajast pärit lossikesi ja aedu . . . Loe edasi: http://www.aripaev.ee/2162/rpp_turism_216201.html (Äripäev) vaata lisaks:
VENEMAA VEAB VIINA SISSE JA ÕLUT VÄLJA 
20.05.2002 Venemaa suurendas aasta esimesel kahel kuul viina importi ning õlle eksporti, teatas Venemaa alkoholiassotsiatsioon. Assotsiatsiooni andmetel imporditi jaanuaris-veebruaris 298.500 liitrit viina (ümberarvestatuna 100-protsendiliseks alkoholiks), mida on 84,4 protsendi võrra enam kui möödunud aasta samal ajal. Õlleimport vähenes läinud aasta algusega võrreldes 21,8 protsendi võrra ning moodustas 17,1 miljonit liitrit. Samuti vähenes 6,9 protsendi võrra sissetoodud viinamarjaveini hulk, moodustades 3,6 miljonit liitrit. Vene viina eksport vähenes jaanuaris-veebruaris möödunud aastaga võrreldes 3,6 protsendi võrra ning moodustas 3,6 miljonit liitrit. Õlle eksport moodustas 7,8 miljonit liitrit, mis on 99,5 protsendi võrra enam kui läinud aasta samal ajal. Enamik õllest saadeti SRÜ turgudele. (BNS) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHAS TUNNISTATI PARIMAKS 
17.05.2002 Tartu linnavalitsus tunnistas neljapäevasel istungil 2001. aasta edukaimaks üle saja töötajaga firmaks ASi Tartu Õlletehas. 10-99 töötajaga ettevõtete hulgas tunnistati edukaimaks AS Baltiklaas ja kuni üheksa töötajaga ettevõtete hulgas AS Vallikraavi Kinnisvara. Kõige suurem investeerija oli eelmisel aastal AS Lõunakeskus 107,8 miljoni krooniga ja kõige enam töökohti tekkis juurde Asis Tarkon, kes lõi 73 töökohta, teatas ETAle Tartu linnavalitsuse pressiesindaja Viljar Rääsk. AS Tartu Õlletehas sai investeeringute arvestuses III koha (31,5 miljonit krooni). Parimad ettevõtted valiti välja kolmes kategoorias vastavalt töötajate arvule, samuti selgitati eraldi kategooriates välja suurimad investeerijad ja enim töökohti loonud ettevõtted. Ettevõtluskonkursi parimad iga kategooria lõikes saavad meeneks Eino Mäelti klaasskulptuuri “Edu trepp”. Tartu linnavalitsus korraldab ettevõtluskonkurssi juba viiendat aastat. Kui 2001. aasta edukaimate ettevõtjate konkursist võttis osa 79 ettevõtjat, siis eelmisel aastal osales konkursil 70 ettevõtet, veel aasta varem 58 ettevõtet. Parimate ettevõtjate pidulik autasustamine toimub 30. mail kell 16 Tartu raekoja saalis. (ETA) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS SAAB UUE VÕIMSA OMANIKU 
17.05.2002 Saku Õlletehas, mis seni oli osa Põhjala õllefirmast, kuulub nüüd üleeuroopalisse ja suuruselt maailma 7. õllekontserni, kirjutab Äripäev. Sel nädalal sai lõplikult selgeks, et Briti õllekontsern Scottish & Newcastle (S&N) ostab Hartwalli ära. Nimelt andis Edinburghis toimunud S&N aktsionäride erakorraline üldkoosolek ostmiseks nõusoleku. Tekkiv 115,8 miljardi kroonise käibega ühisfirma tõuseb maailmas seitsmendale kohale. See toodab aastas 4,6 miljardit liitrit õlut ja selle turuväärtus on 127,5 miljardit krooni. Brittide huvi Hartwalli vastu tingis eelkõige selle 1991. aastal asutatud tütarfirma Baltic Beverages Holding (BBH), mille teine võrdne osaline on Taani Carlsberg ja mis on üliedukalt laienenud Balti ja SRÜ riikide turul. Hartwalli aktsionärid saavad S & N’is 24,4 protsenti aktsiatest, kusjuures S&N suurimaks üksikaktsionäriks tõuseb Hartwalli perekond. Tehingu tulemusena võtab S&N ühtlasi üle Hartwalli osa BBHs, mis tähendab, et sellest saab muu hulgas üks Saku Õlletehase aktsiate põhiaktsionäre. Hartwalli pressiesindaja Agneta Selroosi sõnul ei ole Scottish & Newcastle’i ühinemiseks enam mingeid takistusi, kuna märtsis andsid ühinemisloa nii Euroopa Liidu konkurentsiamet kui ka Ukraina konkurentsiamet. S&N juhatuse esimees Brian Stewart ütles aktsionäride koosolekul: «Uus firma tõuseb turuliidriks Euroopa kuuest suuremast turust kolmel – Suurbritannias, Prantsusmaal ja Venemaal. Kolm tema õllesorti – Baltika, Kronenbourg ja Fosters – kuuluvad Vana Maailma kümne hinnatuma hulka.» Peale selle on ta turuliider veel Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes ning teisel kohal Ukraina, Portugali ja Belgia õlleturul. BBH alustas Balti ja SRÜ riikides 90. aastate algul tühjalt kohalt, nüüd toodab see õlut kümme korda rohkem kui endine emafirma Hartwall ning selle turuväärtuseks hinnatakse 47 miljardit krooni. BBH tegevdirektori Christian Ramm-Scmidti sõnul kuulub firmale Venemaal kaheksa, Ukrainas kaks ja Balti riikides neli õlletehast. Õlleturust on BBH käes Venemaal 32, Ukrainas 18 ja Eestis 49,5 protsenti. Aastas investeerib BBH tootmismahu suurendamisse umbes 3,9 miljardit Eesti krooni. (PM Online) vaata lisaks:
TARTU ROCK SUURENDAB SAKU ROCK'I LÄBIMÜÜKI? 
16.05.2002 Kaheksa aastat tagasi turule toodud Saku Rock-õlu on tõusuteel. Kui suur on selles Eesti korvpallimeistrivõistlustel kolmandat korda finaali jõudnud Tartu Rocki panus, pole teada. Rock startis 1994. a. 0,3 l plekkpurgis, millele oli trükitud mees, kes hoidis kinni rihmapandlast. Tartu ülikooli korvpallimeeskond kandis mullu suveni, kui sõlmiti peasponsorleping EMT asemel Saku õlletehasega, nime Tartu Ülikool/Delta. Rocki tootejuhi Henry Kõrvitsa sõnul otsustati tartlaste toetamise kasuks kahel põhjusel: “Ikkagi kahekordne Eesti meister! Teiseks nende megakihvt fänniklubi, kelle positiivne agressiivsus läheb Rock-õlle üldise kontseptsiooniga suurepäraselt kokku.” Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann on tulemustega rahul: “Meile on väga suur au teha tartlastega koostööd ja rahastada nende treeninguid ning võistlemist.” Koostöös on Tartu Rock osutunud Saku Rockist edukamaks - kui üks heitleb finaalis Kaleviga esikoha pärast, seisab teine A.Le Coqi Premiumi, Double Bocki, Saku Pilsneri ja Saku Originaali järel viiendal kohal. Kõrvitsa sõnul on Rocki õlu Eesti õlleturul kõige kiiremini kasvav kaubamärk. Võrreldes 2000. aastaga, kasvas Rocki müügimaht eelmisel aastal 23%. Tänavuse nelja esimese kuuga on müük olnud mullusest 24% suurem, kusjuures langust pole üheski maakonnas. Kõige rohkem on Rocki sõpru juurde tekkinud Jõgevamaal, kõige tagasihoidlikumalt Võrumaal. Tanel Teini, Toomas Kandimaa, Vallo Reinkorti, Tarmo Kikerpilli jt kodulinn hoiab selles tabelis keskpositsiooni. “Raske öelda, kui palju on Rocki müük tõusnud tänu Tartu Rockile,” ütleb Seimann. “Mina arvan, et seos on olemas,” arvab Kõrvits. Tartu Rocki mänedžer Tõnu Rüütel: “Pigem on seos olemas, kui et teda pole.” Tartu mängudel Tallinnas istub saalis alati vähemalt 4-5 sakulasest fänni. Kodumängude järel läheb Rock Manhattanisse, kus mänedžer joob treener Jüri Neissaarega alati kannu-kaks Rocki (korvpalluritele antakse söögi kõrvale mineraalvett). Laupäeval-pühapäeval lõppeva korvpallihooaja ja lepingu (mida mõlema poole soovil ilmselt pikendatakse) lõpetuseks jagab üks koostööpartner teisele preemiat. Kui palju? Kõrvits: “Oleneb medali värvist.” (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS ON SUURENENUD 
15.05.2002 Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil müüdi Eestis mullu ühe inimese kohta 8,1 liitrit kanget alkoholi, aasta varem oli sama näitaja 6,6 liitrit. Üle kaheksa liitri aastas inimese kohta moodustas kange alkoholi müük ka 1998. aastal. 1997. aastal oli see näitaja 7,33 liitrit ning 1996. aastal 6,44 liitrit. Seitsme aasta jooksul on kõige rohkem suurenenud õlle müük. 1996. aastal müüdi ühe elaniku kohta aastas 33,2 liitrit õlut, eelmisel aastal müüdi 63,6 liitrit õlut. Veini ja shampuse müük ühe inimese kohta aastas on suurenenud seitsme aasta jooksul kahe liitri võrra. 1996. aastal müüdi ühe elaniku kohta 4,12 liitrit ning 2001. aastal 6,5 liitrit. Küsitlus: liigset alkoholi tarbimist tuleb piirata müügikeeldudega Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) küsitluse järgi usub 39 protsenti küsitletutest, et Eestis tarbitakse alkoholi «liiga palju» ning 45 protsendi küsitletute hinnangul tarbitakse «palju». Sama küsitluse järgi ei poolda 63 protsenti küsitletutest Eesti liberaalset alkoholipoliitikat. Suur osa ehk 60 kuni 80 protsenti küsitletustest märkis võimaliku alkoholipoliitika muudatusena, et alkoholi ei tohiks müüa kioskites ja tanklates. Nende hinnangul tuleks keelustada alkoholi reklaam ning alkoholi ei tohiks müüa 24 tundi. Samuti võiks olla vähem alkoholi müügikohti. 55 protsenti küsitletutest pidas vajalikuks, et alkoholijoobes inimesi tuleks rangemalt karistada. (Postimees) vaata lisaks:
PARIM PIDU LINNAS = ÕLLELAGER 
15.05.2002 Eesti üks vanemaid ja tuntumaid õllepidusid “Õllelager” saab maikuus 10-aastaseks. Esimene õllefestival Tartus toimus 1993. aastal "Õllesummeri" nime all. Tänavune üritus toimub 17. ja 18. mail Tartu Näituste Messikeskuses. “Õllelageri” tunnuslause “Parim pidu linnas!” garanteerib mõnusa peo iga ilmaga, sest kõigi ilmakapriiside eest ollakse kaitstud. Pikad õllelauad kahes suures hallis on parim koht sõpradega kohtumiseks. Selle aasta suuremaks uudiseks on “Õllelageri” territoorimumil läbiviidav “Grillfesti” Tartu eelvoor “Üle linna lihameister”, mille võitjameeskond pääseb suvel lõppvõistlusele kodulinna esindama. Seega peaks jätkuma ka parimat õllekõrvast. “Õllelageri” territooriumile paigutatakse seekord kolm suurt videoekraani, mis võimaldavad kuumemaid sündmusi jälgida samaaegselt mõlemas hallis. Juubeli puhul on muidugi esinejadki parimatest parimad. Ja muidugi õlu... Nagu alati, on teda ohtralt ja parimas headuses. Eesti õlletootjad ja maaletoojad esitlevad traditsiooniliselt algava hooaja uudistooteid. (EBG) vaata lisaks:
SERGIO PAKUB BELGIA ÕLUT JA FRIIKARTULEID
15.05.2002 36-aastane Sergio (kodanikunimega Serge Quisquater) on oma kodumaal Belgias hinnatud sõumees, keda kutsutakse ka härra Meelelahutajaks. Tom Jonesi ja Engelbert Humperdinckiga võrreldud laulja esineb täissaalidele ning juhib televisioonis ülimenukaid mänge ja huumorisaateid. Karjäär sai alguse 1987, mil 22aastane Sergio andis välja oma esimese hittsingli. Ta laulis hulk aastaid duos Touch of Joy, mida nimetab tänini oma lemmikansambliks. Tandemi igast loost kujunes meeletu hitt. Hetkel on Sergio keskendunud soolokarjäärile. Eurovisioni lauluvõistlusel esitab ta vendade Marc ja Dirk Paelincki tantsuloo “Sister”, taustaks kolm populaarset Hollandi lauljatari Ibernice Macbean, Ingrid Simons ja Jodi Pijper. Üheskoos moodustasid nad ansambli Sergio@The Ladies (“Sergio naistes”), mis hiljem sai nimeks Sergio and The Ladies. Sergio kavatseb Eestisse saabudes enneolematut furoori tekitada. “Ehitame Sergio ümber täieliku haibi,” lubab tema mänedzher Karel Putteman. Mainekampaania tuleb humoorikas. Oivaliste friikartulite poolest tuntud Belgia paneb Tallinnas püsti traditsioonilise Vlaamse Vrites käru, kust jagatakse linnarahvale hõrgutist. Lisaks lubab poptäht kaasa võtta ohtralt kodumaist õlut ning sedagi heldel käel pakkuda. Ametliku delegatsiooni koosseisus sõidab Tallinna 120 Sergio fänni ja jagab linna peal laiali laulja pildiga kleebiseid ja muud reklaammaterjali. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
LONDONI KELDRIS AVAB UKSED KO KO KO 
14.05.2002 Endise õllerestorani Humal ruumides uksed avav restoran võttis endale ajaloost inspireeritud nime Ko Ko Ko. Restoran avab linnarahvale uksed reedel, esimese lõunasöögi peab legendaarsete võlvide all Rotary klubi. Restorani haldava OÜ Informine juhatuse esimees Steve Villmann ütles, et jaanuaris välja kuulutatud restorani nime konkursile laekus väga fantaasiaküllaseid ettepanekuid. «Et taastamise käigus omandas interjöör üha enam ühiseid jooni kunagise Kolme Koopa kohvikuga, siis otsustasime Ko Ko Ko kasuks,» rääkis Villmann. Nimekonkursi väljakuulutamise ajal jaanuaris näis Villmannile, et pubile võiks sobida mõni inglispärane nimi, mis seostuks hotelli London nimega. Nüüd, pärast pakutud nimede läbisõelumist, tunnistas Villmann, et konkurss ei toonud kaasa geniaalseid ideid. «Silma ei hakanud ühtegi sähvatust,» sõnas ta. Muu hulgas arvati, et südalinna restorani nimi võiks olla Trafalgar, Nelson, Thames, Albion, Charles, Elizabeth, Winston, Churchill või koguni Leopold. Enimpakutud nimi oli loomulikult Humal. «Näiteks Ain Kaalep pakkus restorani nimeks Triantrum, mis tähendab ladina keeles kolme koobast,» ütles Villmann. «Leidsime, et see kõlab eestlase kõrvale siiski veidi liiga võõrapäraselt.» Humala maja omanik Rein Kirsipuu jäi restorani miljööga rahule. «Olen juba nii eakas, et mäletan ka sõjaeelset Kolme Koopa kohvikut,» sõnas Kirsipuu. «Ainult maskikujuliste fontäänide pruunikas värv tundub mulle ebaõnnestunud. Minu arvates võiksid maskid olla tsemendikarva.» Lähipäevil peaks hotelli London Küütri tänava poolsele fassaadile tekkima ka silt uue restorani nimega. (Tartu Postimees) vaata lisaks:
KARME KOONDUB 
14.05.2002 Karksi veinitehasesse jääb sügiseks tööle 10–15 inimest, kes teevad ainult veini, mis saadetakse mujale villida. Karksi vallavalitsuse andmetel koondab AS Karme töötajaid järk-järgult möödunud sügisest. Kevadest alates teeb Karksi õlut Karme tellimisel Nigula Õlu. Aasta tagasi töötas AS-is Karme 51 inimest. (Viljandi Linnaleht) vaata lisaks:
ÕLLETOOTJAD KIIDAVAD HUMALAMÄRJA KASULIKKUST 
14.05.2002 Õllejoomine võib vähendada südamehaiguste, rabanduste ja vähki haigestumise riski, teatas Saksa õlletootjate föderatsioon, lootes noori sakslasi spordisaalidest õlleaedadesse meelitada. Föderatsiooni juht Peter Hahn teatas pressikonverentsil, et keskmine sakslane jõi 2001. aastal vaid veidi üle 123 liitri õlut, kümme aastat tagasi joodi Saksamaal keskmiselt 147 liitrit õlut aastas. Õlletarbimise kahanemises süüdistas Hahn osaliselt keha vormishoidmise fanaatikuid ja energiajookide populaarsust noorte seas. Õlle populaarsust aitaks Hahni sõnul tõsta selle reklaamimine toitva ja tervisliku joogina, millist taktikat kasutavad edukalt punase veini tootjad. "Me ei saanud nii kiiresti uuele lainele nagu punase veini tootjad, kuid kõik see kehtib ka Saksa õlle kohta," kinnitas Hahn. "Humalas ja linnastes on tervisele palju kasulikku." Hahn kinnitas, et mõõdukas õlletarbimine, meeste puhul pool liitrit päevas, vähendab rabanduseohtu ja alandab kolesteroolitaset, humalal on aga vähki ennetav toime. (BNS) vaata lisaks:
ÕLLEPUDELILE EESTI MÄRKI EI TULE 
13.05.2002 Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel leidis, et nõndanimetatud Eesti logo õllepudelile kleepimine õlle väärtust ei tõsta ja seda kindlasti kavas teha ei ole. Remmeli sõnul on loomulik, et külalistele tere öeldakse ja nüüd on see tere ilusasti paberile joonistatud. Õlletehase juht ütles end omast käest teadvat, kui kallis on disainitöö ning seetõttu ei pane ka märgi väljatöötamiseks kulunud miljonid kroonid teda imestama. (Äripäev) vaata lisaks:
ÕLLEKUNINGAS LOODAB VÄIKEÕLLETEHASTELE 
11.05.2002 Mitme populaarse õlleraamatu autor Michael Jackson esitab õlle kohta küsimusi ja katsub ise nendele vastata. Kui sa lähed piknikule, kumma valid, kas imporditud standardleiva
või kohaliku pagari delikatessi?
Me teame, mida neile küsimustele vastaksime. Õlle kohta esitatud küsimustele aga tavaliselt vastata ei osata. Loomulikult tuleb õllekuningas Michael Jackson saali ette käes õlleklaas. Teisiti oleks see ehk mõeldamatu. Küsimus, mille Jackson Helsingi õllefestivalil püstitab, on tõsine, eemalt vaadates viib globaliseeruv majandus endaga kaasa ka mõnusad õlled. Kuidas siis on, kas oleme lootuse kaotanud? «Ehk me teame pärast paari õlleklaasi rohkem, cheers!» tõdeb selle peale Jackson. Tihti on probleemiks kohalike õllede imidzh. «Kui hakkasin tõsiselt tööle, ja jooma, umbes 16-aastaselt, siis meie väikelinnas Põhja-Inglismaal ei olnud kellegi arvates õige see, et inimestele meeldis kohalik õlu,» mäletab Jackson. Ta meenutab lausa härdusega oma esimest kohalikku õlut. «Kunagi aastaid hiljem kiitsin ühele asjatundjale meie kohaliku õlle maitset, sellist mahedat, veidi shotilikku. Too küsis, mis aastal see oli. Aaa, siis oli seal shotlasest õllemeister,» räägib ta. Paarikümne aasta eest oli igas Põhja-Inglismaa linnas oma õlletehas. «Nüüd oleme aga rahvuslikul tasandil kontsernidest jõudnud globaalsete kontsernideni,» tõdeb ta. Kõik sai Jacksoni sõnul alguse Carlsbergi kontsernist, mis hakkas maailma vallutama. Viimase paarikümne aasta jooksul on aga jätkuvalt üks kontsern võtnud teise üle ja nad on ostnud palju kohalikke firmasid kokku. Tema sõnul on muudatused harukordsed ja just õlletööstuses äärmiselt kiired. «Midagi sellist pole kunagi olnud ja see toimub nii, et keegi ei pane tähelegi. Ajakirjandus ei suuda nii suuri muutusi tähelegi panna,» räägib ta. Teistest riikidest kontrollitavad firmad on viinud aga selleni, et üha rohkem luuakse väikseid pruulikodasid täitma turul seda auku - kohaliku õlle puudumist. «Kui usute kapitalismi, siis pole kahtlust, et nii läheb. Kui valikuvõimalused kaovad, siis luuakse need uuesti,» ütleb Jackson. Jacksoni sõnum on positiivne kõigile õllesõpradele. «Kontsernide laienemisest hoolimata on valik kõikjal üha suurem, meil tekib järjest rohkem väikseid pruulikodasid, kus tehakse tõeliselt häid ja kvaliteetseid õllesid,» lausub ta. (Postimees) vaata lisaks:
POSTIMEES LEVITAS EKSLIKKU INFORMATSIOONI 
ACNielsen Eesti pressiteade 09.05.2002 Seoses tänases Postimehes avaldatud eksliku informatsiooniga õlleturust: Uuringu alusel, mida kasutas Postimees Eesti õlleturu kohta, ei saa väita, et A Le Coq premium on Eesti enim müüdud õlu ning antud informatsioon on ekslik. Tänases Postimehes avaldatud graafiku andmed ei kajastanud informatsiooni kogu Eesti õlleturu kohta. Nimelt ei sisalda antud uuring õlletoodete müüki HoReCa sektoris ehk pubides, restoranides, kohvikutes ja meelelahutusasutustes. Uuringus ei kajastu müük lõpptarbijale otse hulgimüügifirmast. Samuti ei kajasta uuring müüki sadamates, lennujaamades ehk tax free tsoonides. Kuna viimati mainitud müügikohtades toimub oluline osa kogu õllemüügist ja sealne sortiment on erinev jaekaubanduses pakutavast, siis ei väljenda antud uuringuandmed olukorda kogu Eesti õlleturul. (ETA) vaata lisaks:
TEHASED USUVAD ÕLLEJOOJATE JANU KASVU 
09.05.2002 Eestis pole ühtegi õlletootjat, kes ei lubaks toota saabuval suvel veel rohkem õlut kui mullu, tarbijaid meelitatakse uudistoodetega, mida hoitakse tõeliselt kuumade päevade saabumiseni vaka all. Kõik õlletootjad kinnitavad justkui ühest suust, et sellel suvel õlle hinnad ei kerki. Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi väitel saab õlle hind tänavu ainult kahaneda. «Meie ei plaani kindlasti hindu tõsta,» rääkis ta. Mõne kuu eest tõi Tartu Õlletehas turule uue tumeda kerge õlle Black Beer. Noobi kinnitusel üllatab tehas turgu tänavu veel mõne uue tootega. «Täpsemalt ei saa sellest praegu veel rääkida,» sõnas ta. Mullu suvel jäid Tartu Õlletehase tootmismahud alla inimeste anule, ka tänavu kevadel on õlletehas olnud hädas uue umeda Black-õlle tootmisega piisaval hulgal. «Seekord ei olnud probleem väikestes mahtudes, vaid vales planeerimises,» nentis Noop. «Õllega ei ole nii, et täna teen ja homme on valmis. Sellise õlle tegu võtab 25 päeva aega.» Saku Õlletehas on tänavu investeerinud 18,5 miljonit krooni seadmetesse, mis on mõeldud eelkõige suvise õllehooaja suurenevate müügikoguste tagamiseks. Lisaks sellele töötab õlletehas juba praegu kolme vahetusega. Juba mullu investeeris Saku Õlletehas tootmismahtude suurendamisse 31,7 miljonit krooni, mis läks vaadiõlle villimise seadmete ning käärlaagri masina muretsemiseks. Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristiina Seimann ütles, et ka Saku Originaali välimuse uuendamine on osa suvehooajaks valmistumisest. Aasta jooksul lubab ettevõte aga nüüdisajastada kogu Saku õllede sarja. «Aprilli jooksul kasvas uuendatud Originaali pudeliõlle müük võrreldes eelnenud kuuga kahekordseks,» lausus Seimann. Seimann märkis, et lisaks tuleb Saku Õlletehas selle suve jooksul välja päris uue õllemargiga Saku Strong. Mullu investeeris ka Tartu tehas tootmismahtude suurendamisse ning uutest õlletankidest tuleb õlu Tarmo Noobi kinnitusel välja uuel nädalal. «Julgeme minna suvele vastu, aga ma ei julge vanduda, et tänavu ühtegi «auku» nõudluse ja pakkumise vahele ei tule,» lisas ta. Noobi sõnul viitavad märgid ka tänavu sellele, et Eesti elanike õllejanu kasvab. «Jääme umbes viieprotsendilise turu kasvuprognoosi juurde,» täpsustas ta. Tartu Õlletehas loodab tänavu toota 35 miljonit liitrit õlut võrreldes mulluse 31 miljoni liitriga. Ettevõte tahab suurendada oma turuosa eelmise aasta 35 protsendilt 40 protsendile. «Ennustan, et Saku turuosa jääb 45 ja 50 protsendi vahele. Meil ei ole Sakust möödaminekuks füüsilist mahtu,» tunnistas Tartu tehase juht. Mida te suvel joote? Villu Reiljan
Põhiliselt joon vett. Olen väga suur õlle austaja,
aga mul on väikseid probleeme veresuhkruga ja olen pidanud praegu
kahjuks sellest heast vedelikust loobuma. Loodan, et see aeg tuleb varsti
tagasi. Vanasti võtsid kasti Kuldset Otra aga nüüd võtad
kuus pudelit ühte, kuus teist ja kuus kolmandat. Valik on tohutu.
Jõin eelmisel suvel ka nii Tshiili kui Lõuna-Aafrika veini.
Võhu veini kutsume erakonnaveiniks, sest selle
Riho Rõõmus
Kindlasti õlut, Sakut ja A. Le Coqi. Mulle meeldivad rohkem kerged heledad õlled. See, kumma kasuks langeb parajasti kaalukauss, on emotsionaalne – kui kas Saku või Tartu värskendavad ennast huvitava kampaaniaga, siis ostan ja õlu tundub maitselt kohe värske. Sirje Ginter
Veini ja õlut ja vett. Joon häid kvaliteetseid veine, mulle meeldivad Hispaania ja California veinid. Õlledest eelistan Tartu õlut, sest ma elan Tartus. See maitseb mulle rohkem ja eks siin ole ka oma poliitilisi põhjusi. (Postimees) vaata lisaks:
UUENENUD SAKU ORIGINAAL MÜÜB HÄSTI 
09.05.2002 Saku Õlletehase uuenenud Saku Originaali müük on aprillis suurenenud üle kahe korra võrreldes eelnenud kuuga, olles 42% võrra suurem eelmise aasta samast perioodist ning on praegu enim müüdud premium-tüüpi õlu Eestis. Kaubamärgiuuenduse läbinud Saku Originaal on märkimisväärselt tõstnud Saku õllede turuosa premium-õllede segmendis, mis hetkel ulatub ligi 70%. „Hetkel läheb Saku Originaal tootmisest otse kauplustesse, et täita tellimused. Lattu toodet ei jõuagi,” märkis Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. Tänavu aasta aprillis uuendas Saku Õlletehas oma peamist kaubamärki Saku Originaal muutes nii oma põhiõllemargi kui järk - järgult kogu Saku sarja sinisemaks, värskemaks ja originaalsemaks, et olla kaasaegsem ning äratuntavam. Kaubamärgi uuendamisega kaasnesid investeeringud tootmise ja tehnoloogia arendamisesse ning efektiivsemaks muutmisesse. “Saku Õlletehas jätkab investeerimist oma strateegilisse eelisesse, milleks on uuringufirma EMOR andmetel kõige tuntum kvaliteetõlle kaubamärk ning ainuke õlu Eesti kaubamärgiuuringu TOP 20-s,” lausus Sepp. Uuringufirma EMOR selle aasta veebruarikuu uuringu andmetel on Saku Originaal Eesti õlleturu maineliider, st Eesti õllejooja eelistab üldjuhul juua just Saku Originaali (Brand Equity Coeficient uuring, veebruar 2002). Saku Originaalil on kõige rohkem lojaalseid tarbijaid (EMOR, juuni 2001) ning see õlu on üle kahe korra tuntum kui tema lähim konkurent (EMOR, detsember 2001). Saku Õlletehas on Eesti Õlletootjate Liidu andmetel Eesti õlleturu liider omades 48,5% suurust turuosa kogu Eesti õlleturust. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
SAAREMAA ÕLLETEHAS PRUULIB TAAS 
09.05.2002 Sellel suvel on Eestis üks õlletehas vähem ja üks rohkem kui mullu - eelmisest sügisest suletud Karksi õlletehase asemele Saaremaale kerkinud pruulikoda müüb oma pastöriseerimata õlut ka mandril. Mullu sügisel taas avatud Saaremaa tehas on ja jääb Saksamaalt ostetud kasutatud seadmetega Eesti üheks väiksemaks pruulikojaks, mille aastane tootmisvõimsus jääb alla kahe miljoni liitri. Hoolimata tehase käimalükkaja Peeter Palu mullusest lubadusest müüa Saare õlut eksklusiivtootena vaid Saaremaal leidis kesvamärga juba eelmisel aastal nii Tallinna kui ka Pärnu kaubanduskeskustest. Põhjus on lihtne: Saaremaa turg jääb ka Eesti väikseimale õlletehasele tillukeseks. Mõne aasta eest pani Saaremaa Õlletehase ostnud Soome Olvi sealse õlletehase lihtsalt kinni ning viis Saaremaa Tuuliku ja kange X-i tootmise üle Tartusse. Saaremaa ärimehele Vjatsheslav Leedole see ei meeldinud ning tema panigi õlletootmise saarel taas käima. Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi kinnitusel pole Saaremaa Õlletehase taasavamine märkimisväärselt mõjutanud ei A. Le Coqi ega Tuuliku ja X-i müüki saarel. Saaremaa Õlletehase tegevdirektori Marek Pihelpuu väitel läheb Saare õlle müük ülesmäge sedamööda, mida kõrgemalt hakkab päike paistma. Praegu villib ettevõte pudelisse pastöriseerimata Saaremaa Oma Õlut ja Tehumardi Kanget Lahinguõlut. Saaremaa Õlletehas täidab omal moel tühja kohta, mis jäi Eesti teise väikese tehase sulgemisest Karksis. Karksi õlu ei ole kuhugi kadunud, ent seda ei toodeta enam Viljandimaal Karksis, vaid Nigula tehases. (Postimees) vaata lisaks:
TARTU KESKLINNA JÄÄVAD ÕLLEMÜÜGIKOHAD ALLES 
08.05.2002 Tartu linnavolikogu õigus- ja korrakaitsekomisjon ei nõustunud karskusühingu AVE ettepanekuga keelata Tartu kesklinna piirkonna kioskites, suvekohvikutes ja müügilaudadel alkoholimüük. Õigus- ja korrakaitsekomisjoni esimehe Peeter Rehema sõnul olid AVE ettepanekud vormistatud nii, et nende rakendamine oleks olnud väga keeruline. Siiski tunnistas komisjon AVE tõstatatud probleemi tõsidust ning nende küsimuste juurde tullakse tagasi siis, kui konkreetsed ettepanekud on vormistatud nii, et nende rakendamisega kaasneb ka tuntav efekt. Tartu karskusühingu AVE aktivistid tegid aprilli alguses Tartu linnavolikogule mitu ettepanekut, millest üks soovitas keelata alkoholi müümise kioskites, suvekohvikutes ja müügilaudadel Tartu kesklinna laial ala, mis hõlmab ka Raekoja ja Pirogovi platsi. (uno.ee) vaata lisaks:
ÕLLEPURGID REKLAAMIKANDJAKS 
08.05.2002 Jaapani õlletehas Suntory plaanib müüa reklaampinda õllepurkidel, et alandada toote hinda. Reklaami müük muudab tehase uue 350 ml lahja õlle madalaima hinnaga tooteks õlleturul. Esimene reklaamiandja saab olema rõivatootja Fast Retailing Co. Suntory peab läbirääkimisi ka firmadega, kes tegelevad noori paeluvate kaupadega (muusikatarkvara, filmid jne.). (Real Beer) vaata lisaks:
VENE AJATEENIJAD PEITSID VARASTATUD ÕLLE TANKI 
08.05.2002 Kaks Vene ajateenijat varastasid Leningradi oblastis 15 pudelit õlut ning peitsid need tanki, teatas Vene Looderajooni transpordipolitsei valitsus. Ametnike sõnul tegi Murmanski oblastist Põhja-Kaukaasiasse sõjatehnikat vedav raudtee-eshelon peatuse Shusharõ jaamas. Kaks 19aastast eriteenistuse sõjaväelast, kes valvasid platvormvaguneid sõjatehnikaga, otsustasid uurida naaberteel seisva kaubarongi laadungit. Nad varastasid 15 pudelit õlut ning peitsid need ühte tanki. Transpordipolitsei töötajad avastasid varguse ning tegid peatselt kindlaks ka vargad. Viimased aga ei lubanud politseinikel tanki üle vaadata enne, kui kohale kutsuti sõjaväekomandant. Sõjaväelastest õllesõbrad vahistati ning nende edasise saatuse otsustab sõjaväeprokuratuur. (RIA Novosti/ETA)
AVATUD ÕLLEPUDEL TOOB KOPSAKA TRAHVI 
08.05.2002 Nautige päikest, kevadet ja sooja ilma linnatänaval alkoholita. Kas, kuidas ja millal on avalikus kohas alkoholi tarvitamine lubatud? Kellele see on keelatud? Milliseid trahve või halduskaristusi seadust rikkunuile rakendatakse? Arvamused ja teadmised asja kohta on linlaste seas küllaltki “seinast-seina”, sestap küsisime vastuseid spetsialistidelt. Tallinna Politseiprefektuuri avalike suhete ja pressitalituse pressiesindaja Kaia Kalliver kinnitas EPL Tallinnale, et hoolimata seadusega sätestatud keelust jääb alkoholi avalikus kohas pruukimise või avalikus kohas joobeseisundis viibimisega Tallinna linnas iga päev vahele üsna mitmeid inimesi. “Mõnel päeval on neid rohkem, teisel vähem, aga päris ilma selle paragrahvi alusel määratud trahvide või hoiatusteta ei möödu politseitöös paraku mitte ükski päev,” kinnitas Kalliver, “päris massilisest trahvide või karistuste laviinist seoses selle paragrahviga (HÕS 150) me rääkida siiski ei saa.” Esmakordselt vahelejäänud, kes korralikult käituvad, avalikus kohas seaduse rikkumise lõpetavad ja oma tegu kahetsevad, pääsevad reeglina karistuseta. Ehkki protokoll vormistatakse ka hoiatuse puhul. Karmim kohtlemine tabab neid, kes ilmuvad teiste inimeste keskele silmnähtavalt ebakaines olekus ja bravuurse hoiakuga. Inimväärikuse või sotsiaalse moraalitunde solvamise eest saab rahatrahvi kuni 30 trahviühikut (1800 krooni) või haldusaresti kuni viis ööpäeva. “Näiteks volbriööl oli pea iga registreeritud seaduserikkumine seotud avalikus kohas ebakaines olekus viibimisega,” selgitas Kalliver. Tallinna linnavalitsuse korrakaitsenõunik Urmas Ait kinnitas eelkõneleja sõnu – igasugune alkoholi tarvitamine avalikus kohas on keelatud. Kui näiteks Tartus, on see teatud aladel (Pirogowi plats Ülikooli tänava ääres) lubatud, siis Tallinna kuritegevuse ennetamise komisjon ei ole säärase erandi tegemist põhjendatuks pidanud. Urmas Ait sõnas, et sellisesse kohta peaks paratamatult organiseerima pideva valve. “Tegemist on teemaga, mille üle võib vaidlema jäädagi,” nõustus nõunik Ait. “Trahvitakse ja vahistatakse aga ikkagi eelkõige neid kodanikke, kes rikuvad avalikku korda. Üldiselt suhtub politsei suvisel ajal väljas õllejoojatesse tolerantselt ja lihtsalt korralikult käituvat ja niisama õlut joovat inimest patrull enda lõbuks ahistama ei hakka, ehkki märkuse võib teha ikkagi. Väga raske on alati surmkindlalt ette aimata, mida linnatänaval esiotsa rahulikult alkoholi tarbiv inimene purju jäädes hiljem teha otsustab. Viskab pudeli autoaknasse või läheb kellelegi kallale – võimalusi on tohutult ja meie peame neid korda tagades arvesse võtma.” Suurema tolerantsusega suhtuvad linnaametnikud ja politsei tänaval napsitajatesse ka uusaastaööl, vanalinnapäevadel jt sarnastel tähtpäevade või ürituste ajal, mil linnas pidutsevate inimeste hulk on tavalisest tunduvalt suurem. Venelastel on rahvuslik komme kalmistul 40 päeva pärast kadunukese muldasängitamist viina võtta – ka siin pigistab politsei ühe silma kinni, ehkki kahtlemata on ka loetletud juhtumid näpuga seaduses järge ajades tegelikult õigusrikkumiste alla liigitatavad. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÜKS HÄÄL MAKSIS KAKS ÕLUT 
08.05.2002 TÜ üliõpilasesinduse valimiste hääleturg saavutas kõrghetke tund enne valimiste lõppu, mil edukamad kauplejad müüsid hääle A. Le Coqi nelipaki ja pooleteiseliitrise siidri eest. Ühe päeva jooksul tabas Üliõpilasleht kihutustöölt neli nimekirja seitsmest. Tempudega jäid vahele RP Juventus, Tabula Rasa, Hea Ilm ja Keskerakonna Noortekogu. Tavapäraseks taksiks, millega valijad püüti, kujunes kaks pudelit õlut. KE Noortekogu kandidaadile hääli värbavad dressides abilised sõidavad päevinäinud ning õlut täis bussiromuga Pirogovi pargi äärde ja hakkavad peesitavaid tudengiseltskondi lihtsalt “ära rääkima”. Uurivad oma ohvreilt, kas need on ka valimas käinud. Kui selgub, et pole, uurivad edasi – äkki läheks? Et raske otsustamisvaev jääb ära ja saab õlutki – jätku ainult meelde kandidaadi number 139 ja astugu bussi juurest läbi. Mehed ei viitsi vaadatagi, kas sajakonna meetri kaugusele peahoonesse hääletama suundunud tudengid tegelikult valimas käivad. Pöetud peadega tüübid ootavad valijaid samas rooste plekilises Toyota pisibussis ning annavad lõpuks valimispunktist naasnud üliõpilasele õlled kätte – kahe hääle eest nelipaki Premiumit. Ramon Loik, KE kandidaat number 139, pääseb esindusse. Hiljem uurib Üliõpilasleht häälte ostmise kohta ka edukalt kandidaadilt endalt. “Ei oska kommenteerida, ma ei ole sellest teadlik,” väidab Loik. “KE Noortekogu valimismänedzher oli Henri Laasnaer, tema korraldas kampaaniat. Kui selline asi on tõesti juhtunud, on see äärmiselt kahetsusväärne.” Laasnaer ise kahtlustab, et kogu valimiskampaaniast rääkiva loo on Üliõpilaslehelt tellinud konkureerivad nimekirjad. “Ma eitan igasugust häälte ostmist KE Noortekogu poolt, meie poliitika taunib häälte ostmist alkoholi või ükskõik mille eest,” räägib ta. (Üliõpilasleht)
PHILIP MORRIS MUUTUS ALTRIAKS 
03.05.2002 Ühendriikide tubaka-, toiduainete- ja õlletööstuskontsern Philip Morris muutis möödunud nädalal nime Altriaks. Kontsern teatas, et nimemuutuse eesmärk on muuta struktuur selgemaks, meedia hinnangul aga tahab kontsern vältida olukorda, kus tubakatööstusega seostatav nimi määriks kogu grupi mainet, kirjutas Kauppalehti. Tubakatooted annavad praegu 57 protsenti grupi müügikäibest ning õlletootmisdivisjon Kraft 37 protsenti, paar protsenti annab Milleri kaubamärk. Firma lõvilogo vahetati välja eri värvidest koosneva ruuduga, mida kriitikud on nimetanud ebamääraseks ja inspiratsioonivaeseks. Kontsern teatas nimevahetusest koos uue peadirektori Louis Camilleri ametisse astumisega. (BNS) vaata lisaks:
EBG SÜNNIPÄEVATEST! 
02.05.2002 Estonian Beer Guide avati külastajatele 02.05.2000. Seega tähistame 02.05.2002 oma teist sünnipäeva. Mainitud tähtpäeva auks otsustas seltskond õllesõpru (2 naist ja 2 meest) korraldada nn. pimemeetodil õlletesti, milles osalesid kodumaiste tehaste keskmise kangusega heledad õlled (4,2% vol – 5,5% vol, keskmine kangus 4,8% vol). Hindamine toimus sedapuhku 5-palli süsteemis ning tulemused olid alljärgnevad: I – Rock –
17 punkti (keskmine hinne 4,25)
(EBG) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
