Suvel, kui iga liigne kiloke rannas ilmarahvale vaatamiseks reetlikult üle püksivärvli ripub, tasuks eelistada võimalikult lahjasid õllesid - need sisaldavad vähem kaloreid, kuid janu kustutavad niisama hästi, sest õlle maitse sõltub rohkem serveerimistemperatuurist kui kangusest.

Saku Õlletehase peaõllemeister Enn Kärblane lükkab kategooriliselt ümber paadunud õllesõprade väited, nagu oleks lahja õlu maitselt tühi ja vesine “Saku Originaali 3,5kraadise Lighti maitseomadusi on õlleklubides ja mitmesugustel üritustel korraldatud pimetestides alati kõrgelt hinnatud,” ütleb ta.

Light-õllesid toodetakse nii heledaid kui ka tumedaid. Tumedat õlut on küll tavapäraselt peetud kangeks, kuid näiteks Tshehhi tume Velkopovicky Kozel on 3,8protsendiline, tume Zlatny Bazant 4protsendiline. Ära ei maksaks unustada ka Eestis toodetavaid lahjasid märjukesi, nagu näiteks aktsiaseltsi Pärnu Õlu Pärnu Pilsenit ja Žigulid, mis mõlemad on 4protsendilised; Pärnu Pilsen peaks tänu veidi suuremale suhkrusisaldusele eriti meeldima naistele.

“Kerget õlut valmistatakse kolmel põhilisel meetodil,” selgitab Kärblane. Nii võib tavalise kangusega õlut lahjendada veega, samuti teatud osa alkoholi õllest lihtsalt eraldada. Lahjemat õlut võib valmistada ka spetsiaalse tootmisprotsessiga, n.-ö. algusest lõpuni. Saku Õlletehas pruulibki Originaal Lighti just sellisel meetodil, ütleb Kärblane. Seega erinevad Originaal ja Rock Lightist nii toorainete kui ka tehnoloogilise protsessi poolest. Viimases on kõige suurem erinevus meskirezhiimides, erinevaid temperatuure ja pausipikkusi kasutades lõhustatakse tooraines olev tärklis linnaseensüümide toimel eri suhkruteks. Meskimisel saadud suhkrute vahekord määrab suures osas, kui palju tekib käärimisel alkoholi ja kui palju jääb õllele maitset ning täidlust. Igal tootjal on oma retseptid, seepärast on isegi Eesti turul müüdavad lahjad õlled väga erineva maitsega.

Saku Õlletehase tarbijauuringute põhjal on Originaal Lighti peamised ostjad nooremapoolsed keskmise sissetulekuga mehed ja naised, kes joovad õlut tema maitse, mitte alkoholi pärast. “Samuti on märgata, et kuurortlinnades ja puhkekohtades juuakse Lighti teiste paikadega võrreldes rohkem,” nendib Kärblane. Ta lükkab ümber üldlevinud arvamuse, nagu oleks õlu rohkelt kaloreid sisaldav jook. Vastupidi - Lighti kalorsus on Eestis müüdavaist lahjadest õlledest kõige väiksem (31 kcal/100 g). Võrdluseks: Pärnu Pilsner ja Zhiguli sisaldavad 37 kcal 100 g õlle kohta; 1 dl siidrit 59 kcal, 1 dl kuiva valget veini 68 kcal, 1 dl punast veini 70 kcal ja magusat valget veini 98 kcal.

Psühhiaater Jüri Ennet soovitab supelrannas hoiduda igasuguse kange alkoholi, ka kange õlle tarvitamisest. “Täiskasvanutele võiks suvenapsuks soovitada 0,33 l heledat lahjat õlut. Ainult heledat, 0,33 liitrit ja kuni 4,7 alkoholi mahuprotsendilist õlut, tumeda õlle ja suurema koguse tarvitamine on juba kurjast,” rõhutab ta. Samuti ei tasuks unustada, et pool liitrit 4,7protsendilist õlut võrdub 50 grammi viinaga. Inimene ikka mõtleb, enne kui pärast sellise koguse viina joomist näiteks autorooli istub. Pudeli õlle joomist aga alkoholitarvitamiseks ei peetagi.”

Maailma Tervishoiuorganisatsioon on kokkuleppeliselt määranud tervisele kahjutud alkoholikogused: keskealistele tervetele naistele kuni 20 g ja meestele kuni 60 g absoluutset alkoholi ööpäevas. Seega tohiks end parajuslaseks pidav mees juua keskmise alkoholisisaldusega õlut kuus liitrit nädalas ehk kuni kaks pooleliitrist pudelit päevas. Naiste nädalanorm oleks 4-4,5 liitrit.

Suviti suureneb alkoholivaba õlle müük tunduvalt. “Ükski alkoholivaba õlle nime all müüdav õlu ei ole tegelikult täiesti alkoholivaba, mingi kogus alkoholi on seal sees alati,” ütleb Viru Õlle tootmisdirekor Mare Kivipalu. “Tootjad ei tahagi õlut sajaprotsendiliselt alkoholivabaks muuta, sest sellise õlle maitse on ikka täiesti lage,” muigab ta.

Euroopa Liidu normatiivid loevad alkoholivabaks kuni 0,5protsendilise alkoholisisaldusega õlle. Viru Õlle Frederik Vaba alkoholisisaldus on 0,3-0,4%, Saku alkoholivabas õlles on alkoholi 0,5%, Becks’i analoogses tootes 0,3%, Faxe omas 0,05%.

Sõna “õllekõht” kasutatakse õllesõpradele iseloomuliku kehakuju kohta kõikjal Euroopas ja angolameerika riikides (ing. k. beer belly).

Kuid samas pole mõõdukal, ehkki regulaarsel õllejoomisel õllekõhu kasvamisega midagi ühist. See selgus Limburgi ülikooli korraldatud uurimusest, kus vaadeldi tuhande 50-70aastase belglase toitumistavasid. Kõigepealt sisaldab ju 1 dl õlut sama palju kaloreid kui sama kogus apelsinimahla. Teiseks tuli välja, et uurimisaluste seas, kes olid aasta jooksul joonud vähemalt ühe õlle, oli vähem ülekaalulisi inimesi kui absoluutsete karsklaste seas. Ülekaalulisi oli kõige rohkem hoopiski mitte mõõdukate õllejoojate, vaid suitsetamise mahajätnud ja vähe liikuvate inimeste hulgas. Kaalu aitasid suurendada ka ebatervislikud toitumisharjumused - näiteks saia eelistamine leivale, rohke rasvaste toitude, piimasaaduste ja magusate karastusjookide pruukimine.

Õllekõhu tekkimise põhjus peitub tegelikult selles, et õlu suurendab söögiisu. Õllejoomist peetakse ülekaalulisuse tekitajaks sellepärast, et ebatervislikke eluviise ja toitumistavasid on ikka ühendatud ka rohke õllekulistamisega. Uurimusest selgus, et suured õllesõbrad eelistasid rasvaseid roogi ja sõid sageli snäkse, sipse, soolapähkleid ja vorstikesi. Samuti oli nende hulgas vähe sportliku elu-stiili harrastajaid.

Uurimus tõestas ka, et rohkelt õlut joovate inimeste organism põletab rasva tunduvalt aeglasemalt kui karsklaste oma - on ju see eelkõige orienteeritud alkoholist saadavate kalorite põletamisele. Liigne rasv aga akumuleerub meestel enamasti kõhulihaste kohale, naistel reitele ja tuharatele.

Ameerika Ühendriikide õlletööstus Boston Beer Company on turule toonud uue rekordiliselt kange, 24protsendilise õlle, mis on sama firma eelmisest rekord-õllest 3% kangem. Maailma kangeima õlle nimi on Samuel Adams Utopias MMII.

Maailma kangeima õlle pruulimisel kasutatakse kolme sorti linnaseid, vahtrasiirupit, nelja humalasorti ja spetsiaalseid õllepärme.

Möödunud aasta aprillist tänavu märtsini laagerdus partii Samuel Adams Utopiasi õlut kompanii keldrites, siis villiti märjuke 3000 õlleankrukujulisse pudelisse ja saadeti müügile hinnaga 100 USA dollarit pudel.

Esimesena Eestis hakkas maitsestatud õlut 1999. aastal tootma aktsiaselts Pärnu Õlu ning tänini on Pärnu Õlletehase kirsimaitselisel Magusal Maryl oma väike, kuid ustav tarbijaskond. Magusate õllede peamised ostjad kogu maailmas on noored, naised ja maiad mehed.

Miks tehakse maitsestatud õlut? Õlle mõru meki peitmiseks. Nimelt on tarbijauuringutest selgunud, et paljusid inimesi peletab õllest eemale just selle mõru maitse. Ka tõelisele õllesõbrale võib klaas maitsestatud märjukest pakkuda mõnusat vaheldust.

Pärnu Õlletehase Magusa Mary alkoholisisaldus on 4%, tavalisele õllevirdele on protsessi käigus lisatud kirsiaroomi jms.

Aktsiaseltsi Viru Õlu Shandy on lahja, 2,5protsendilise alkoholisisaldusega jook, mille valmistamiseks on kasutatud vett, linnaseid, humalat, õllepärmi, suhkrut, sidrunhapet, maitse- ja lõhnaaineid.

Vene õllekontsern Baltika turustab Eestis kolme sorti maitsestatud õlut - kirsi-, apelsini- ja sidrunimaitselist nimetusega Party Mix. Retsept on Vene õllemeistrite endi välja töötatud, nagu väidab õllefirma kodulehekülg - tavalisele õllele on lisatud vaid kas sidruni-, apelsini- või kirsisiirupit. Sellest ka Party Mixi magus maitse. Märjukese alkoholisisaldus on 2,3%.

Euroopas juuakse enamasti kaht tüüpi õlut: üks on põhjamaade (suhteliselt kange, mahedamaitseline) ja teine on Saksa õlle tüüpi. Saksapärast õlut iseloomustab keskmine kangus, konservantide puudumine ning kindlasti peab see klassikalisel puhul olema pastöriseerimata ehk nn. elus õlu. Eestis toodab pastöriseerimata ehk nn. elavat õlut ainsana AS Nigula Õlu.

“Pastöriseerimisel ehk kuumutamisel 60-80 kraadi juures hävib aga suur osa õlle koostises olevaid väärtuslikke B-grupi vitamiine, Nigula õlledesse jäävad vitamiinid aga alles,” ütleb ettevõtte laborant Kristina Kivimets. Õllepärm on nimelt peamine naturaalne B-grupi vitamiinide allikas ning kesvamärjukesse lahustuvad need nii pärmseentest kui ka linnase kestadest ja idudest. Päevase vajaliku B-vitamiini koguse saab kätte 300 ml elavast õllest.

Ka humalad, mida lisatakse õllele konserveerimiseks ja maitseks, sisaldavad seedekulgla mikrofloorat korrastavaid ühendeid. Mõruaine tõttu parandab humal seedenäärmete sekretsiooni.

Õlu on ka hea vananemist pidurdavate antioksüdantide allikas. Klaas õlut sisaldab antioksüdante (neil on ka vähki ja südame-veresoonkonna haiguste riski vähendav toime) kaks korda rohkem kui sama kogus valget veini, ehkki küll poole vähem kui klaas punast veini.

Lihtne reegel, mida õlle puhul järgida - mida heledam ja lahjem õlu, seda külmemalt serveeritakse.

Tavaline külmik muudab õlle siiski liiga külmaks ja seepärast on soovitatav õlu jääkapist välja võtta paarkümmend minutit enne lauale toomist. Sooja õllepudeli saab õige temperatuurini viia lihtsalt: pange pudel paariks minutiks külma vee ja jäätükikestega nõusse. Kui õlut serveerida liiga külmalt, läheb selle maitse kaduma ning vaht kaob kiiresti.

Tumedamaid õllesid on kõige parem juua toatemperatuuri lähedasel temperatuuril. Kerge aroomi ja maitsega õlut võib aga pakkuda jääkülmalt. Neile ja teistele laagriõlledele on sobivaim serveerimistemperatuur seitse kraadi.

Õlu valatakse klaasi ettevaatlikult. Üks moodus on hoida klaasi umbes 45kraadise nurga all ja täita poolest saadik, valades õlut mööda klaasi sisepinda. Seejärel tõsta klaas püsti ja valada peale vahuga osa. Heal õllel, mis on õigesti serveeritud, peab olema vahtu kahe sõrme jagu. Vahuga õlu on pehmem juua ning sellel on ka tunduvalt isuäratavam lõhn.

Äärmiselt oluline on õlleklaasi puhtus. Pärast kasutamist klaas pestakse, loputatakse ja nõrutatakse kuivaks. Õlle ja piima jaoks ei kasutata kunagi sama klaasi. Õlleklaasi ei tohi pesta koos rasvaste nõudega, samuti mitte poleerida. Kui klaas on veidigi määrdunud, pesuainega koos või poleeritud, ei vahuta õlu enam nii hästi.

Deutsches Institut für Ernärhungsmedizin und Diätetik (D.I.E.T.) on välja töötanud soovitused inimestele, kes peol alkoholi pruukides oma tervist võimalikult vähe kahjustada tahavad.

Kõige tähtsam soovitus: ärge kunagi jooge ühtegi alkohoolset jooki tühja kõhuga! Hästi kaitsevad seedesüsteemi alkoholi kahjuliku mõju eest taimerasvad. Seega on kasulik enne joomist süüa midagi, milles rohkelt taimerasva (või taimeõli).

Pärast iga kange alkoholi pitsi on soovitatav juua umbes 200 g klaasitäis suure sooladesisaldusega mineraalvett. Sellega välditakse organismi veetustumist ning seatakse seal vesi ja soolad tasakaalu. Soovitatav on õhtu jooksul juua vaid ühte sorti alkoholi (D.I.E.T. soovitab valida õlle ja veini vahel).

Et alkohol suurendab organismis soolade kadu, on soovitatav enne pidu ja ka peo ajal süüa mõni soolane suupiste - näiteks üks kõvaks keedetud muna veidikese soolaga, tükk soolaheeringat jne.

Kõvadele pidutsejatele soovitab D.I.E.T. järgmist hommikueinet: mitu viilu täisteraleiba, rohkelt väikesi marineeritud salatikurke, klaas lihapuljongit ja teine klaas suure sooladesisaldusega mineraalvett. Kasuks tuleb vitamiinikokteil, mille saamiseks täida klaas kolmandiku ulatuses vähemalt 2,5protsendilise piimaga, lisa värskelt pressitud ühe apelsini ja poole sidruni mahl ning lõpuks kaks supilusikatäit maitsestamata jogurtit, soovi korral ka lusikatäis suhkrut.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Beer & Health home page
Boston Beer Company
Estonian Beer Guide

Turvamees pidas esmaspäeva (29.07 EBG) pärastlõunal Tartus kinni kaks poes õllepudelid lahti korkinud meest, keda ähvardab vara tahtliku hävitamise eest kuni kuu aja pikkune arest.

Kalda tänaval asuva Konsumi turvatöötaja teatas kell 16.15 Tartu politseile, et pidas äsja kinni kaks kaubarikkujat, ütles ETAle Tartu politsei pressiesindaja Liina Pissarev. Kaks purjus meest olid poes mingil moel lahti kangutanud kaks õllepudelit lootusega leida korgi alt võit uue Sorts õllega.

Uue õllepudeli asemel ööbisid mehed arestimajas ja peavad vastust kandma võõra vara tahtliku hävitamise eest. Kohus võib mehi karistada kuni 12.000 krooni suuruse rahatrahvi või kuni 30ööpäevase haldusarestiga.

(ETA)

vaata lisaks:
Paidelased avastasid Saku Sortsi kampaaniast "augu"
Noormehed petsid võltskorgiga välja kasti õlut
Õllenäljas noored võltsivad võidukorke
Mängud ja kampaaniad EBGs
Saku Sorts EBGs

Meil, allakirjutanutel, on õnn omada päris- või suvekodu kaunis, puhtas ja rahulikus Leisi alevikus. Oskame seda hoida ja hinnata, samuti ka meie isiklikud külalised. Aga juba viis aastat järjest muutub Leisi kolmeks suvepäevaks väljakannatamatult kärarikkaks, räpakaks ja ebaturvaliseks.

Need on palju reklaamitud ja pressis kiidetud Leisi Õlletoobri päevad, mille külalised arvavad, et Õlletoober lööb juba Õllesummeri üle (vt. Meie Maa, 24.07). Kokku loeti sel aastal osavõtjaid 14-15 000. Vallavanema arvates on see arv piisav, rohkem see ala ja infrastruktuur välja ei kannata. Meie, põliselanike arvates on see üritus juba paar aastat ületanud Leisi taluvuse piiri.

Asi algab juba enne peo algust saabuvate külalistega, kes tulevad meie kui “pärismaalaste” juurde enda kehtestatud reeglitega. Sageli juba napsitanud peolised nõuavad parkimiskohta eramaale, räuskavad, kasutavad ööpäevaringselt metsaalust tualetina. Politsei poolt hästi planeeritud ja ajakirjanduses teavitatud parkimiskord ja lubadus valesti pargitud autod teisaldada järsku enam ei kehti ja pole ka kedagi, kes lubaduste toimimist kontrolliks. Varsti on kõik alevi tänavad, metsaalused ja isegi tähistatud eramaad autodest ja telkidest tulvil. Sama toimub lähedal asuvas supelrannas, kuhu neil päevil kohalikud ei pääse.

Peoplatsil on kord enamvähem tagatud ja hoolitsetud on välikäimlate ning prügikastide olemasolu eest. Keegi aga ei pööra tähelepanu purjus noorukitele, kes saalivad mööda eramaid ja aedu, loobivad maha prahti ja rahuldavad oma loomulikke vajadusi aianurka, tänavatele ja isegi kalmistule. Kogu see peomöll käib vahetult kalmistu kõrval. Viisakal toonil tehtud märkustele järgneb paljudel juhtudel räige roppus ja ka sõim. Ja nii kolm ööpäeva järjest. Keegi meist ei julge ka lärmakast kodupaigast nendeks päevadeks lahkuda.

Küsimus on, kas kolmest nähtud politseiekipaazhist tõesti ei jätku purjus alaealiste ohjeldamiseks ja nende kohtade leidmiseks, kust nad oma joogid kätte saavad?

Peo korraldajate arvates on piisav, kui korda on tehtud peoplats ja aleviku keskus ning ära veetud 85 kantmeetrit prügi. Kuid viiendal päeval pärast pidu seisavad mustad prügikotid ikka veel virnas aleviku parkimisplatsil. Täiesti koristamata on aga metsaalused, ka eramaad, kus omavoliliselt pargiti. Kas erakrundi omanik peab igal aastal tegema sibitööd tasuta ja suure entusiasmiga?

Arvame, et nii suure ürituse vastu peaks huvi tundma ka tervisekaitsetalitus.

Teiseks avaldab väga negatiivset mõju kohalike inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele MÜRA. Kui päevased tuntud ansamblite kontserdid on normaalse võimendusega, siis diskodel, mis algavad südaööl ja lõpevad päikesetõusul, keeratakse võimendus maksimaalseks. Kõike seda saadavad tuntud diskorite labased, kahe- või kolmemõttelised hüüatused. Eriti häiriv oli see viimasel ööl. Pühapäeva ennelõunal aga asendus organiseeritud tümps autodest tuleva lällamise ja tümpsuga. Maapealsele mürale andis lisa taevasse ilmunud lennumasin, mis muu tegevuse kõrval püüdis ka teha reklaami ühele parteile.

Politsei hindab oma tööd kordaläinuks. Pärast ürituse ametlikku lõppu neid enam näha ei olnud. Pühapäeva hommikul kella 10-11 vahel ei olnud neid ka Leisi-Angla-Ratla trassil, kus enamusel praamile ruttajatest oli kiirus kaugelt üle 100 km/h. Ka ei huvitanud kedagi peoplatsilt lahkuvate autojuhtide juhtimiskõlblikkus. Operatsioon “Kõik puhuvad” oleks seal küll väga asjakohane olnud.

Kokkuvõttes sooviksime lugeda ajalehes Meie Maa ürituse korraldajate ja Leisi vallavalitsuse vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Mis on Leisi Õlletoobri eesmärk? Kas see on kultuuriüritus? 

2. Milline on ürituse finantsiline pool? Millist tulu toob see Leisi vallale? Kas jagub raha ka kaupluste ukseesiste asfalteerimiseks? Võibolla ka Leisi Keskkooli remondiks? Mereranna korrastamiseks?

3. Kas on otsitud kohta, kus sellise ürituse korraldamine ei häiriks kohalikku rahvast?

4. Kas Eesti Vabariigi kodanikul on õigus kodurahule, turvalisusele, puhtale ja kultuursele elukeskkonnale?

19 allkirja

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Õllefestival sunnib praamiliiklust tihendama
Õllemotole oodatakse vähemalt 300 tsiklit
Õllesõbrad kogunevad Saaremaale
Õllesõbrad passisid tunde praamijärjekorras
Õlletoobrist astus läbi 14000 külastajat
Õlletoober lööb juba Õllesummeri üle?
Saarlane jõi 2 sekundiga 0,5 liitrit õlut
Parimat koduõlut pruulib Andres Kurgpõld Valjalast
Korraldaja kommentaar >>Leisi Õlletoobril joodi 20 000 liitrit õlut
Vallavanema kommentaar >> Leisi elanikud koguvad allkirju Õlletoobri vastu

Leisi vallavanem Mart Mäeker, kas vastab tõele, et Leisi elanikud koguvad allkirju Õlletoobri edasise korraldamise vastu?

Ma olen kuulnud sellist juttu, aga rohkem ma ei tea. Arvamusi on igasuguseid ja enne ei ole midagi arutada, kui kirjalikku pöördumist pole volikogule tulnud, sest Õlletoobri korraldamise küsimus on volikogu pädevuses. Kui tõesti on nii suur grupp inimesi, kes leiavad, et see üritus neid häirib, siis tuleb seda arutada. Siiani on see olnud jutu tasemel. Tegelikult on igal aastal olnud neid, kes on olnud rahulolematud, neid, kellele üritus meeldib ja neid, kes leiavad, et see 2-3 päeva tuleb välja kannatada.

Kui palju on vaja allkirju, et üritus läbi kukutada?

Leisis elab 350 inimest, aga kui arvestada tervet valda, siis muidugi rohkem. See jääb volikogu otsustada, millistest kriteeriumitest lähtuda.

Kuidas teile endale tundub, kas Leisi alevik on Õlletoobri jaoks juba väikseks jäänud?

Seda kindlasti, piirid on peal ja ega lõpmatuseni kasvada ei saa. Eks see ole kohaliku rahva arutamise ja otsustamise küsimus. Kui enamus leiab, et Õlletoober enam siia ei sobi, siis peab volikogu oma seisukoha ütlema.

Kas oleks võimalik korraldada Õlletoobrit Leisist väljas?

Kohta oleks, aga Leisist välja kolides kaotaks üritus palju oma populaarsusest. Leisis on teed, infrastruktuurid, loodus. Praegu on korraldajatel soov ikka samas kohas jätkata ja tänasele tasemele jõudmiseks on mitu aastat tööd tehtud. Nüüd on hakanud hästi minema ja tuleb ka kasumit.

Kas tuludest laekub mingi summa ka vallale?

Ei, vald ei ole siiani midagi küsinud. Tõsi, korraldajad ostsid vallale 10 000 krooni maksnud muruniiduki. Valla kasu on see, mida inimesed saavad majutusest, toitlustusest, kaubandusest, sest Õlletoober toob kliendid kohale. Kui üritus edukalt edasi kestab, võib tekkida küsimus vallale makstavast tulust, aga Õlletoobri kaudu rikkaks saada pole meie eesmärk. Alguses me isegi toetasime seda üritust, et Õlletoobri käima saaks. Kui oleksime hakanud kohe raha küsima, võib-olla poleks Õlletoober käivitunudki. Võib-olla tuleb ka päev, kus hakkame korraldajate käest raha küsima, sest kui vald tahab tingimusi esitada, siis see võimalus meil on.

Kas kohalikud võiksid Õlletoobrist veel rohkem tulu saada?

Ega keegi oma tuludest täpselt ei räägi, aga usun, et nendel päevadel on äritegevus ikka tunduvalt edukam. Inimeste mõtted hakkavad järjest rohkem tööle ja seda on näha. Sellel aastal pakuti näiteks juba kahepäevaseid telkimiskohti. Küllap on probleem selleski, et meie inimene pole harjunud oma teenuse eest raha küsima.

Loomulikult tuleb sellisel suurüritusel ette, et keegi lärmab liiga kõvasti, keegi on liiga palju joonud, keegi on mõnes aias hädal käinud. Kuid seda massi arvestades on Leisi Õlletoober toimunud siiski väga distsiplineeritult ja pühapäeva õhtuks olid korraldajad ära koristanud kogu maa-ala ja teeääred.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Õllefestival sunnib praamiliiklust tihendama
Õllemotole oodatakse vähemalt 300 tsiklit
Õllesõbrad kogunevad Saaremaale
Õllesõbrad passisid tunde praamijärjekorras
Õlletoobrist astus läbi 14000 külastajat
Õlletoober lööb juba Õllesummeri üle?
Saarlane jõi 2 sekundiga 0,5 liitrit õlut
Parimat koduõlut pruulib Andres Kurgpõld Valjalast
Leisi Õlletoobril joodi 20 000 liitrit õlut

Pikaaegne Eesti importõlleturu liider Koff võib oma positsiooni kaotada, kuna Taani omanikud otsustavad tõenäoliselt selle asemel panustada hiljuti Saku Õlletehase vahendusel turule tulnud Carlsbergile.

“Carlsberg grupi omanikud teevad valiku, millist nendele kuuluvat kaubamärki hoida fookuses,” ütles Koffi Eestis esindava endise Sinebrychoff Eesti, praeguse nimega V&S Eesti turundusdirektor Mart Männiste. “Uue omaniku V&S Vin & Sprit AB tahtest lähtuvalt peab iga kaubamärk suutma ise oma teenitud raha eest turundust ellu viia, mistõttu Koffile enam senisel moel miljoneid ei panustata.”

Taani omanike otsus ei ole veel puhkuseperioodist tingituna siia jõudnud. Otsuse Koffi ja Carlsbergi vahelise võistluse kohta saavad osapooled vastavalt Sinebrychoffi või BBH kaudu.

Männiste ütles, et seni on nad ellu viinud lähiturupoliitikat eeskätt just Soome turiste silmas pidades. “Importõllega on raske toimetada, kuna õlu on kohalik toode,” möönis Männiste.

Teistes riikides on importõlle osa kaks protsenti koguturust, Eestis küünib see ligi nelja protsendini. Samas on importõlle osa ka siin viimaste aastate jooksul vähenenud. Eelmise aasta lõpu seisuga oli imporditurust Koffi käes 67 protsenti.

Tehase toel üritab Eestis samas kanda kinnitada Warsteiner, jõuliselt on turule tulnud Obolon. Samuti otsib Eesti Päevalehe andmeil turulepääsu näiteks Kelt.

Turu-uuringufirma ACNielsen Eesti müügi- ja klienditeenindusjuht Margo Kurisoo ütles, et sellel suvel on importõlle turul toimumas suured muutused, mille võtab osalt kokku ka nende kuu aja pärast koostatav uuring. Tema sõnul võib suurimaid muutusi tuua just Carlsbergi tulek.

Põhjala juhtiv alkohoolsete jookide kontsern Rootsi V&S Vin & Sprit AB laiendas tänavu oma tegevust Eestis, omandades Carlsbergi gruppi kuuluvalt Soome firmalt Oy Sinebrychoff AB hulgimüügi- ning turustamisfirma Sinebrychoff Eesti. Samas on V&S-i käes pikaajalise ainuõigustega leping Sinebrychoffi toodete maaletoomiseks Eesti turul.

Carlsbergile kuuluva Sinebrychoffi tuntuim kaubamärk on Koff õlu, lisaks toodab firma Soome turule just Carlsbergi.

Saku Õlletehasest on varem öeldud, et tehas üritab ülemaailmselt tuntud Carlsbergi müügiga ületada aastas miljoni liitri piiri ning saavutada sellega vähemalt teine positsioon Eesti importõlle turul. Samuti saaks Saku selle tulemusega endale Carlsbergi tootmise.

Saku Õlletehase aktsiatest 75 protsenti kuulub firmale BBH, mille üks omanikest on samuti Carlsberg Breweries.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Saku toob turule pooleliitrises pudelis Carlsbergi
Saku plaanib tõsta Carlsbergi turu teiseks importõlleks
Rootsi firma ostab Sinebrychoff Eesti

Õlletoobri peakorraldaja Andres Jalaka andmetel jõid tänavu õllepeol käinud ligi neliteist tuhat inimest ära umbes kakskümmend tuhat liitrit õlut ja kolm pool tonni liha.

Andres Jalaka sõnul ei ole Õlletoobri eesmärk võimalikult suure koguse õlle ära joomine. “Eesmärk on eelkõige pakkuda inimestele erinevat õllevalikut, joomise peale me ei ole üldse väljas,” ütles Jalakas.

Õllefestivali peakorraldaja tunnistas, et üritusel käib ka rahvast, kes ei oska õlut juua. “Osa rahvast on väga kultuurne ja oskab juua mõõdutundega ning väga normaalselt õlut tarbida,” rääkis Jalakas. “Kuid osa rahvast on sellised, kellel esineb mingeid vajakajäämisi, ei tea, mis nende mõõt on,” selgitas ta ning lisas, et selliseid inimesi ei ole rohkem, kuid nad paistavad rohkem silma.

Peakorraldaja mõistab, et suur üritus väikeses kohas häirib kohalike inimeste elu. “Kui sul üle aia käib kõva pidu ja ise tahad rahulikult magada, siis häirib kindlasti,” möönis Jalakas.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Õllefestival sunnib praamiliiklust tihendama
Õllemotole oodatakse vähemalt 300 tsiklit
Õllesõbrad kogunevad Saaremaale
Õllesõbrad passisid tunde praamijärjekorras
Õlletoobrist astus läbi 14000 külastajat
Õlletoober lööb juba Õllesummeri üle?
Saarlane jõi 2 sekundiga 0,5 liitrit õlut
Parimat koduõlut pruulib Andres Kurgpõld Valjalast

Paidelased avastasid „turvaaugu“ Saku bock-tüüpi õlle Sorts auhinnakampaanias, mistõttu osteti nädalavahetusel Paides poed ja bensiinijaamad Sortsi õllest tühjaks.

Uudistelehe minut.ee andmetel osteti nädalavahetusel Paide poed ja bensiinijaamad Sortsi õllest tühjaks, sest üks õlletarbija oli avastanud, et korgile trükitud numbritele vastavad korkide all olevad võidud. Uudis levis välkkiirelt üle linna, teatas uudise edastaja.

Saku Õlletehase avalike suhete juht Kristina Seimann tõdes, et inimesed püüavad alati leida nippe, kuidas kampaaniatooted üles leida. Samas jättis ta ütlemata, kuidas süsteem töötab ehk millise numbri järgi on teada, et korgi all on võit.

Seimanni sõnul saab Sortsi kampaanias võita uue õlle ning võidab iga kolmas pudel. „Sortsi müük on 17 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil, müüme kogu Sortsi, mis teeme,“ lisas ta.

Õlletehase avalike suhete juht kinnitas, et auhinnad on kampaania maksumusse sisse arvestatud ja võidud võetakse välja. „Mõeldud ongi, et tarbijad võidud kätte saavad ning see on juba auhinnafondi ja kampaania maksumusse sisse arvestatud.“

Sorts on Saku Õlletehase bock-tüüpi kange õlu, selle alkoholisisaldus on kaheksa protsenti.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
A. Le Coq teeb kampaaniale segadusseajavat reklaami
Noormehed petsid võltskorgiga välja kasti õlut
Õllenäljas noored võltsivad võidukorke
Mängud ja kampaaniad EBGs
Saku Sorts EBGs

Kõik teavad, kus ja kunas tegutses Tartus õllerestoran Humal. Küllap on kõik seal ka käinud. Vähemalt meessoost kõik. Humal pandi kinni ja maja kaevati seest tühjaks, kuni järele jäid ainult seinad ja vundamendiauk. Sellisel kurval moel seisis paik aastaid. Nüüd on majas hotell, London nimeks. Ja vanas võlvkeldris kohvikrestoran nimega KoKoKo.

Sama nime all toimis sääl kohvik kolmekümnendatel aastatel. Vähe on järel neid, kes toonast kohvikut mäletavad. Ses mõttes olnuks ilmselt parem äriplaan taastada õlletare Humal, kuna see paik tekitab veel paljudes maksujõulistes isikutes meeldivaid mälestusi. Samas ei sobinuks selline asutus tõenäolikult hotellirestoraniks. Tehti KoKoKo.

Täitsa ilus koht. Isegi vanad purskkaevukesed on tagasi ja võlvid seisavad endiselt, paik pole liiga peen ja A.Le Coqi õlut saab vaadist ning kannuga. Nagu paslik majale, milles kunagi Tartu esimene õllevabrik asus. Küll aga on huvitav ja mõistliku hinnaga KoKoKo toiduvalik. Humalas oli omal ajal kaks toitu - soe ja külm.

KoKoKos on palju rohkem. Laps sõi sibulaga praetud peekonit (55 raha), mis osutus vägevaks praeks. Oli rahul. Pisikese prae moodi on ka meresoolas küpsetatud ahjukartul metsaseentega (30), pehme ja hõrk. Aedvilja-läätse rull väärib oma 80kroonist hinda. Marineeritud küüslauk (25) on näksimiskausitäis, millest jagub kogu seltskonnale. Jäätis marjade ja safrani kastmega (30) lõpetab asja paraja äginaga. Kõht on täis.

Üks oluline maja ja oluline koht toimivad jälle. Tahaks loota, et ka tänava teine pool täis ehitatakse ning Tartust üks linlikkust kahandav auk vähemaks jääb. Seni näib, et tegutsemislust ei rauge ning Tartus tekib väärt söömakohti aina juurde. Me veel kirjutame nendest. Näiteks on ülikooli kohvik ennast remondijärgselt sisse töötamas ja kuuldavasti viimase peal. Seda lähen siis kaema, kui üliõpilased ise kah kohal on, muidu pole nagu õiget minekut ja hinge.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Ko-Ko-Ko kohviku maja ehitusloost
Koht lihtrahvale Tartu südalinnas - õllekelder Humal
Kirsipuud investeerivad Humala varemetesse
Aukodanik päästab Rüütli tänava häbist
Humala järglane otsib pubile soliidset nime
Londoni keldris avab uksed Ko Ko Ko
Ko-Ko-Ko seinad ajavad vett välja

Üks Jaapani raudteefirma leiutas viisi, kuidas suvepalavuses tunde tööle ja koju loksuvate jaapanlaste piinu kergendada — käiku pandi õllerong.

Fuji Kyuko reedeõhtuses õllerongis tuleb koht ette kinni panna, see-eest aga võib kahetunnise reisi kestel juua niipalju õlut, kui sisse mahub. Rong sõidab Tokyost Fuji mäe piirkonda ja sellega reisib tavaliselt palju äriinimesi ning tudengeid.

“Inimestele meeldib see rong väga, kohad on augusti lõpuni peaaegu välja müüdud,” kiitis firma esindaja.

Õllereisijad peavad ainult märkama peatustes asjal käia, sest tualette rongis pole.

(BNS)

vaata lisaks:
Kaasanis sõidab liinile tramm-restoran

Tšehhi arst dr. Pavel Zemek soovitab meestel potentsi säilitamiseks iga päev
õlut juua. “Kaks klaasi õlut päevas aitab impotentsust vältida,” tsiteeris Ananova Praha arsti sõnu.

Gerontoloogi Zemeki sõnul takistab õlu arterite ummistumist. Ta lisas, et katsed on näidanud, et mõõdukas kogus õlut leevendab arterite skleroosi, mis on üks peamisi impotentsuse põhjuseid.

Samas hoiatas ta liigse joomise eest, mis nullib õlle positiivsed omadused.

“Öeldakse, et väheke seda, mida hing himustab, on tervisele kasulik,” lisas ta.

(delfi.ee)

vaata lisaks:
Õlu aitas rinnapartiid suurendada
Õlu võib vähendada südamehaiguste riski
Õlu on maksale hea
Teadus muudab õllekõhu lihasteks
Jooge õlut, siis seksite rohkem
Õlu on siiski tervislik, ütlevad asjatundjad
Mõõdukas napsutamine võib kaitsta dementsuse eest
Õlletootjad kiidavad humalamärja kasulikkust
Beer & Health home page

Möödunud nädalavahetusel toimunud Saaremaa Õlletoobri traditsioonilise koduõllekonkursi võitis Andres Kurgpõllu valmistatud kesvamärjuke.

“Hinnati värvust, lõhna, maitset ja näiteks seda, kas õlu sobib heinateole,” ütles võistluse korraldanud õlleklubi Saare Sangad president Toivo Naagel. Andres Kurgpõllu ja teise koha pälvinud Randvere mehe Ants Aaviku õlu kogusid zhüriilt võrdselt 49 punkti. Esimese ja teise koha jagamisel oli määrav antud punktide suurus, märkis Naagel.

Võitja, Andres Kurgpõld sai auhinnaks 4000 krooni eest Agricenteri kaupa. Kolmanda koha vääriliseks tunnistas zhürii Aste mehe Jüri Shklenniku. Järgnesid Uno Piik Leisist, perekond Niit Kihelkonnalt, Evald Lind ja perekond Tampuu Valjalast, Paul Püüa Leisist, Riho Mets Kaarmalt ja Maaja Viin Pihtlast.

“Tundub, et parimat koduõlut tehakse Valjalas,” märkis Naagel, “Üheteistkümne parema hulka mahub neli Valjala õllemeistrit.”

Konkursi kõige menukamaks õlleks osutus aga seitsmest õllest kokku valatud segu, mis pälvis ka suurima punktisumma – 64. “Koduõlut on väga raske hinnata, kuna kõik, mida sa näed, on kunst ja mida kuuled, muusika,” leidis zhüriisse kuulunud Saku Õlletehase esindaja Mehis Nurmetalu, “koduõlles aga on nii muusikat kui kunsti.”

Juba kuuendat korda toimunud Saaremaa parima koduõlle konkursist võttis osa 32 õllemeistrit. “Enamus neist on meie konkursil juba vanad tegijad,” lausus Naagel. Aastaid koduõllekonkursse korraldanud Naageli hinnangul on Saaremaa õllepruulijate toodang aastatega üha paremaks muutunud.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Õllefestival sunnib praamiliiklust tihendama
Õllemotole oodatakse vähemalt 300 tsiklit
Õllesõbrad kogunevad Saaremaale
Õllesõbrad passisid tunde praamijärjekorras
Õlletoobrist astus läbi 14000 külastajat
Õlletoober lööb juba Õllesummeri üle?
Saarlane jõi 2 sekundiga 0,5 liitrit õlut
Hiiu meistrid olid Astes võidukad

Levinud arvamuse järgi armastab shotlane viskit, itaallane grappa't ja venelane kummutab klaasist viina. Viimane klishee on aga purunemas, sest uuringute järgi eelistavad venemaalased üha enam viinale õlut. Venemaa ajakiri Itogi kirjutas, et õlle joomine on Venemaal viimase viie aasta jooksul lausa kahekordistunud ja õlle tootmine kasvab kiiremini kui ükski muu majandusharu.

Sel aastal toodavad Venemaa õlletootjad 63 miljonit hektoliitrit õlut ehk kümme protsenti rohkem kui mullu. Eesti õlletehased tootsid statistikaameti andmeil mullu 100,99 miljonit liitrit õlut, mis on 6,5 protsenti enam kui aasta varem. Statistika näitab, et kui 1999. aastal moodustas viin reaaltoodangu mahu järgi 29,3 protsenti Vene alkoholiturust ja õlu 59,2 protsenti, siis nüüd on vastavad näitajad 19,2 ja 70,3 protsenti.

Keskmiselt joob iga venelane aastas 38 liitrit õlut, küll märksa vähem kui tshehhid, iirlased ja sakslased (vastavalt 162, 152 ja 129 liitrit aastas), aga tarbimine üha suureneb. Praegu on Venemaa õlle tarbimises maailmas 28. kohal kõrvuti veinilembese Prantsusmaaga. Kõige rohkem, peaaegu 20 protsenti kogu toodetud õllest, juuakse ära Moskvas ja Moskva oblastis.

Avaliku arvamuse uuringu instituudi poolt sel aastal läbi viidud küsitlus näitas, et populaarseimaks alkohoolseks joogiks on Venemaal tõusnud viina asemel õlu. Muutuse põhjusteks on õlle parem kvaliteet ja ka õlletootjate võimas reklaamikampaania. Õlu on Venemaal Itogi väitel kõige enam reklaamitav toode - sel aastal kulub kampaaniateks kokku hinnanguliselt 150 miljonit dollarit. Õlu armastavad uuringute järgi eelkõige 25- kuni 44-aastased inimesed ja just neile on kampaaniad ka suunatud.

Välismaised kontsernid, nagu Baltic Beverages Holding, Carlsberg, Sun Interbrew, Efes, South African Breweries ja Detroit Brewing, on üle miljardi dollari ulatuvate investeeringutega Vene õlletootjad heale järjele tõstnud. 36,3 protsenti Venemaa õlleturust on Soome Hartwalli ja Norra-Rootsi Pripps Ringnes AB tütarfirma Baltic Beverages Holdingu käes. Sama firma on ka Saku Õlletehase suuraktsionär.

Venemaa praegusel õllel pole Itogi hinnangul midagi ühist nõukogudeaegse õllega, mil Zhiguli õlle pudel maksis 40 kopikat ja sellest poole moodustas taara hind. «Rohkem polnud see jook ka väärt,» leiab Itogi. «Isegi pärast pooletunnist rappumist auto pagasiruumis ei tekkinud õllele vahtu.»

Kui nõukogude ajal oli kombeks kodus üksi või mõne sõbraga viina võtta, siis nüüd eelistatakse vähemasti suuremates linnades tänavakohvikutes meeldivas seltskonnas õlut rüübata. Venelaste kalduvust kangele napsile näitab aga ka asjaolu, et umbes 22 protsenti ostetud õllest on kange õlu. Imporditud õlu osakaal Venemaal on väike, vaid 1,5 protsenti. Viina maine on venelaste seas alla viinud kehva kvaliteediga salaviin, mille osakaalu hinnatakse kuni 30 protsendile. Paljud eksperdid peavad venelaste alla 60 aasta jääva keskmise eluea põhjuseks sagedat joomist.

(Postimees)

vaata lisaks:
Viiendik venelastest on täiskarsklased
Venemaal napib humalaid ja linnaseid
Venemaa õlletoodang ulatub 540 miljoni dekaliitrini
Venemaal kogub tuure õllesõda
Ametiühingu liikmetele õllevaht tasuta
Õlletootmise kasvutempo Venemaal alaneb
Vene ajateenijad peitsid varastatud õlle tanki
Venemaa veab viina sisse ja õlut välja
Moskvas algasas suur õllepidu
Õllepeol kallati kõrist alla miljon liitrit

Nädalavahetusel Õlletoobril õlle kiirjoomise võistlusel jõi saarlane Ivo Miil pool liitrit õlut ära 1.90 sekundiga, millega purustas oma paari nädala eest püstitatud Eesti rekordi.

“Selle aja sisse käib veel topsi võtmine ning topsi mahapanek,” ütles Meie Maale võistluse korraldaja Aivar Elissaar, kes näeb Miili liigutustes veel ruumi tulemuse parandamiseks. “Ma olen kuulnud, et maailmas on joodud 1.40-ga.”

Õlletoobri õllejoomise võistlusest võttis osa 11 inimest, neist kaks naist. Teise koha saavutas Elari Kovaljov, kelle ajaks märgiti 3.86 sekundit ning kolmanda koha sai 4.97 sekundiga Aivar, kes ei suutnud perekonnanime välja öelda.

Ivo Miil (53) tahtis teisel katsel üritada oma rekordit veelkord üle lüüa, kuid sellel hetkel ei hakanud joomisvõistluste jaoks spetsiaalselt tehtud kaal-kell enam tööle. “Ma usun, et kell sai nii kiirest joomisest šoki,” ütles võistluse korraldaja, lisades, et nähtavasti läks kella sisse siiski veidi õlut.

Kõige aeglasem tulemus sel võistlusel oli ühe naisterahva joodud 8.22, kusjuures teine naisterahvas jõi 7.08-ga üle ka mitu meest.

Õlle kiirjoomisvõistlusi korraldav Aivar Elissaar ütles, et järgmine võistlus võib toimuda juba septembri keskel mandril.

(ETA)

vaata lisaks:
Õllefestival sunnib praamiliiklust tihendama
Õllemotole oodatakse vähemalt 300 tsiklit
Õllesõbrad kogunevad Saaremaale
Õllesõbrad passisid tunde praamijärjekorras
Õlletoobrist astus läbi 14000 külastajat
Õlletoober lööb juba Õllesummeri üle?
Rohkem kallamine kui joomine

Euroopa Komisjon kahtlustab Soomet importjookide seadmises ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, rakendades selleks pakendisüsteemis sisalduvaid piiranguid.

STT teatel leiab Komisjon, et pakendite maksustamine moonutab konkurentsi. Komisjon saatis Soomele eksperthinnangu, mille kohaselt Soome ei rakenda täies mahus pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevat EL-i direktiivi.

Komisjon märkis, et kasutatud pakendite üleriigiline kogumissüsteem ei tohi diskrimineerida importpakendeid. Komisjon seostab diskrimineerimisega Soomes kehtivat plekkpurkide aktsiisi ja pudelite kogumissüsteemi.

Soomel on selgituste andmiseks aega kaks kuud, seejärel võib komisjon anda küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu kohtule.

(BNS)

vaata lisaks:
Soomlased saavad rohkem õlut tuua
Soomlased ostavad välismaalt õlut
Soomlased tarbivad aastas 90 liitrit õlut
Soome peaks kiiresti õllemaksu alandama
Eesti ühinemine EL-iga valmistab Soome Alkole peavalu

Vee, karastusjookide ja õlle tootjad naudivad kuuma suve, mil nõudlus nende toodangu järele üha suureneb. Isegi kangemat kraami valmistav Liviko saab rõõmustada rekordilise läbimüügi üle.

Karastusjookide tarvitamine palavate ilmadega on justkui iseenesestmõistetav, kuid üllatuse pakub viinatootja Liviko. «Tavapäraselt öeldakse, et viina müük kuumade ilmadega väheneb, tänavune suvi on olnud aga täielik erand: võrreldes mulluse juuniga on näiteks Viru Valge müük kasvanud 64 protsenti ja meie kõigi viinade läbimüük 101 protsenti,» rõõmustas ASi Liviko turundusdirektor Janek Kalvi.

Kalvi tunnistas, et edukas pole olnud ainult Liviko, vaid ka kõik teised Eesti viinatootjad. Müügiedu põhjusena tõi Kalvi välja asjaolu, et eestlaste elatustase on tõusnud, inimesed on hakanud aktiivsemalt puhkama ja rohkem on väliüritusi, kus lubatakse endale ka kangemat kraami. «Vastupidiselt mõne aasta tagusele ajale on puhkamine muutunud popiks ja puhatakse täiel rinnal,» lisas Kalvi. «Aga seda ei oska ma öelda, kas läbimüük on suurem seetõttu, et viina joomine on nüüd muutunud trendikamaks.»

Müügirekorditega saab hiilata ka Eesti üks suurimaid karastusjookide ja õllede tootjaid Tartu õlletehas, mis ainuüksi möödunud nädalal müüs oma tehase toodangut ühtekokku kaks miljonit liitrit, millest 60 protsenti moodustas õlu. «See on meie kõigi aegade absoluutne rekord, mis jätab seljataha isegi tavapäraselt suurima läbimüügiga jaaninädala,» kõlas ASi A. Le Coq Tartu Õlletehas juhataja Tarmo Noobi hääles uhkusenoot. «Olen alati öelnud, et päike on joogitööstuse esimene müügimees.» Noobi sõnul on Tartu õlletehase toodangu läbimüük soojade ilmadega hüppeliselt kasvanud Pärnus, mis näitab, et eestlased sõidavad suvel sinna kokku. Tartu ja Tallinn on enam-vähem ühel tasemel, kuid sealgi on karastusjookide ja õlle müük suurenenud. Populaarseim Tartu õlletehase toode on A. Le Coq Premium.

Tänu suurele müügiedule on Tartu õlletehas Noobi kinnitusel täisvõimsusel töötanud juba märtsist alates. «Põhitöökohaga on meil tööl 200 inimest, suvel aga 280 inimest,» ütles Noop. «Peamiselt on kasv logistika ja tootmise poolel.» Tarmo Noop leiab, et palava ilmaga on lahja külm õlu karastav, samas taastab see organismis vajaliku vedelikuhulga, alkoholikraadid aga kuumaga nii väga ei mõju. «Palaval päeval paar pudelit külma õlut ikka sisse mahub, muidugi kui ma just tööl ei ole,» avaldas Noop enda panuse üleüldisse õlletarbimisse.

Ka Saku õlletehasest öeldi Tartu Postimehele, et soe suvi on suurendanud nende õllemüüki nii Tartus kui kogu Eestis, see on olnud kolm korda suurem kui jahedatel suvepäevadel.

Joogiveetootja OÜ Saku Läte Tartu filiaali juhataja Tiiu Urb märkis, et juba möödunud aastal oli kuumal juulikuul tartlaste ja lõunaeestlaste nõudlus kvaliteetse joogivee järele kohutavalt suur, kuid tänavu on see veelgi kasvanud. «Mõni aasta tagasi oli suvi pisut jahedam ja siis, piltlikult öeldes, sülitasime lihtsalt lakke,» naeris Tiiu Urb. «Praegu lähevad aga inimesed lausa paanikasse, kui neil vesi hakkab otsa saama.» Võrreldes jahedate kuudega kasvab Saku Lätte veemüük soojal ajal kahekordseks. Nii müüb firma Tartus praegu 115 000 liitrit (?EBG) vett nädalas. Kogu juulit arvesse võttes peaks Saku Läte Urbi väitel Tartus müüma 30 000 liitrit vett rohkem kui algselt prognoositud. Võrreldes talvekuudega on see aga isegi 60 000 liitrit rohkem.

«Suuremad veetarbijad on tootvad tööstused, näiteks Tarkon ja puidutööstused,» iseloomustas Urb oma kliente. «Kuid ka kontoritöötajad joovad palju vett, asutustes on suured pakettaknad ja kontoris on umbne.» Saku Läte on Urbi sõnul olnud Tartu turul kolm aastat ning selle ajaga on tema kinnitusel inimeste veejoomisharjumus kõvasti suurenenud. Rohkem ostavad vett asutused, kus töötajate seas on ülekaalus naised.

Kui vedelikutootjad rõõmustavad päikesekuumuse üle, siis Eesti suurima jäätisetootja Tallinna Külmhoone müügijuhi Jaan Luksi väitel on tänavune suvi neile keskmine, päevas läheb välja 30-35 tonni jäätist. «Möödunud suvel ei läinud ükski müügipäev kaduma, aga tänavu on mõned jahedamad ilmad jäätisemüüki vähendanud,» tõdes Luks. 

«Mullust juulikuu müügirekordit me tänavu ikka üle ei löö.» Luks nentis, et maksimumi pole nad oma tehasest pidanud veel välja pigistama. «Eks kevadel saa toota lattu, et tootmises oleks stabiilne rütm,» selgitas ta. Jäätisetootjana soovitas Luks kuumuse leevendamiseks loomulikult jäätist limpsida. Tema kinnitusel lähevad kuumalaine ajal eriti hästi mahlajäätised, plombiirjäätist peavad inimesed palavaga pisut liiga rammusaks.

(Tartu Postimees)
 

vaata lisaks:
Jäätise ja karastusjookide tootjad teenivad rekordtulu

Leisi vallavanem Mart Mäeker lootis tänavusel õlletoobril ise külastajana osaleda, paraku tuli mitme mandri omavalitsuse esindusega ringi sõita ja valda tutvustada. Külalised hindasid rahulikkuses ja turvalisuses Õlletoobri Õllesummerist paremaks.

“Ühe Saku esindajaga tuli meil jutuks, et Õllesummeri üritus on kolmel viimasel aastal alla käinud ja Leisi Õlletoober lööb juba mitme näitaja poolest pealinna ürituse üle,” rääkis Mäeker Meie Maale. “Just heatahtliku õhkkonna pärast, meil saadakse kaotatud asju ka kätte, telkida said külastajad ilma eriliste probleemideta, autode pärast on muret hoopis vähem, et neid rüüstatakse ja agressiivseid külastajaid siin praktiliselt ei olnud. Müüjad ei pidanud meil vargaid kartma, Tallinnas olevat see müüjate põhimure.”

“14-15 tuhat külastajat on ka Leisi Õlletoobri piirarv, rohkem see ala ja Leisi infrastruktuur välja ei kannata,” arvas vallavanem Mäeker. “Asendi, looduslike tingimuste ja teedevõrgu poolest on see haruldaselt hea paik, kuid nüüd pole korraldajatel mõtet ilmselt rohkem reklaami teha, kui toimumise aeg välja hõigata. Suust-suhu liikuv reklaam on ise niivõrd palju selle kuue aastaga toiminud. Mina arvan, et pooled Õlletoobri külastajad tulid mandrilt. Piirkonna teadvustamisel on üritus täitnud suurt rolli, meie toitlustajad, majutajad, müüjad teenisid kasumit. Juba möödunud aastal ütlesin välja mõtte, et Leisi Õlletoober on kogu maakonna aasta osalejaterohkeim üritus, samal arvamusel olen ka nüüd,” väitis Mäeker.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Õllefestival sunnib praamiliiklust tihendama
Õllemotole oodatakse vähemalt 300 tsiklit
Õllesõbrad kogunevad Saaremaale
Õllesõbrad passisid tunde praamijärjekorras
Õlletoobrist astus läbi 14000 külastajat

Viljandi ettevõtjad on tellinud topeltkoguse kaupa, lootes neljapäeval algavalt kümnendalt folgifestivalilt vähemalt kahekordset kasumit saada. Enamik kesklinna toidupoode ja söögikohti on festivali ajal avatud tavalisest kauem ning tellinud nädalalõpuks rohkem kaupa.

Pappa Pizza abitöölised Kertu Kärk ja Marili Roht ütlesid, et nemad valmistavad inimestele pitsasid kuni kella viieni hommikul. Armeenia toite pakkuv kohvik Sevan on avatud kuni kella kolmeni öösel.

R-kioski müüja Katrin Kase sõnul on pood lahti seni, kuni rahvast jätkub.

Alkohoolsete jookide müügikohad peavad oma uksed sulgema kell üksteist õhtul, see-eest teenindavad kliente mitmes vahetuses kõik töötajad.

Folkijate lemmikkaubaks nimetasid müüjad vett, karastusjooke, õlut ja siidrit. Söökidest on populaarsemad jogurtid, pirukad ning kõik niisugune, mida saab kohe väljas süüa.

Maiasmoka poe müüjad rääkisid, et nende äri on tellinud suuremas koguses arbuusi, mille juurde saab sealtsamast osta plastmasslusika. "Mõnikord tahetakse imelikke asju. Näiteks eelmisel aastal tuldi viimasel päeval väga sageli keefirit küsima. Muidu probleeme pole olnud," on neil festivalist head mälestused. 

Ka Tartu tänaval Maiasmoka kõrval asuva LV Toidukaupade poe juhatajale festival meeldib, sest see toob kauplusesse palju huvitavaid ostjaid.

Tähe poodi haldava aktsiaseltsi Feldmann tegevdirektori Viktor Naanuri arvates on võimatu täpselt ennustada, mis kõige popluaarsemaks tooteks kujuneb, sest inimeste maitse-eelistused muutuvad. "Oleme aga valmistunud eelmiste aastate kogemustest lähtuvalt," ütles ta.

Toidupoe A&O juhataja asendaja Heli Evert nentis, et eelmisel aastal ei olnud nad osanud festivaliga arvestada, aga nüüd on nad peoks valmis. Ka A&O rõhub karastusjookidele ja toidupoolisele, mida on hea mätta otsas süüa.

Liiwi Heliisi kaupluse juhatajale Ulvi Kleemannile on see kolmas folgifestival. "Seda kartust, et kaubast puudust tuleb, ei ole," on ta kindel. "Vaatame esimese päeva järgi, kuidas läheb, ja siis tellime vajadusel kaupa juurde," sõnas ta.

Isu Toa direktor Ene Saar oli samuti kindel, et nad jänni ei jää. Välikohvikus võetakse kasutusele plastnõud ning kaupa on varutud piisavalt. Folkijatele kõige meelepärasemad on tema arvates odavad toidud, nagu kaerahelbepuder ja seljanka. Saar nentis samas, et festivalirahva maitsest ettearvamatum on ilm. "Head ilma oleks väga vaja," lausus ta.

Viljandi pubidel on suured festivalikogemused. Sel nädalavahetusel püüavad nad rahvale pakkuda eelkõige kiiresti valmivat, odavat ja kvaliteetset toitu ning piisavalt õlut. Varud on kogutud vähemalt kahekordsed ning eelmiste aastate apsakatest ollakse õppust võtnud.

Longfordi tegevdirektori Gunnar Eelmäe sõnul on juuli käibe poolest parim kuu. Eelmise aasta kuu keskmisest oli käive siis kaks korda suurem. "Sel aastal loodame selle veelgi suuremalt ületada," ütles Eelmäe. Longfordi pubi pakub festivali ajal võimalust toitu plasttopsides kaasa võtta, et nõude kadumist vältida. Eelmäe sõnul on pubi juba nädalaid festivaliks ettevalmistusi teinud ja on selleks valmis.

Erinevalt Longfordist, mis suleb uksed lepingus sätestatud lahtiolekuaegade kohaselt, on Suure Venna pubi avatud, kuni publikut jätkub. Suure Venna omanik Tiit Mädamürk ütles, et neil on koostatud spetsiaalne folgimenüü, kus rõhutakse odavale hinnale ja toitvusele. Suur Vend pakub festivalile alternatiivüritustena õhtuid mitmete bändidega. Pühapäeva õhtul on pubi tagahoovis näiteks Jääboileri kontsert.

Tegelaste Toa juhatuse liige Jüri Müllerson lootis, et nad on peoks valmis. "Aga nagu ikka, teada saame seda pärast festivali," lisas ta.

(Sakala)

vaata lisaks:
Viljandi Pärimusmuusika Festival

Soome alkoholimonopol Alko kardab tõsise viinaralli algust Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga ning nõuab alkoholiaktsiisi alandamist Soomes, et alkoholile kulutatav raha jääks Soome.

Alko pressiesindaja Mika-Pekka Miettinen ütles, et alkoholitarbimine Soomes kasvab niikuinii, kui välismaalt võib seaduslikult tuua sisse suures koguses alkoholi. Alko seisukohalt on seega mõistlikum lasta hinnad Soomes alla, et alkoholile kulutatav raha jääks Soome.

Alates 2004. aastast võib Soome tuua teistest EL-i riikidest kuni 120 liitrit õlut ning 10 liitrit kanget alkoholi. Samal aastal võib Eesti saada EL-i liikmeks.

Miettinen ütles, et näiteks Saksamaa on enamusele soomlastele odava alkoholi vedamiseks liiga kauge, Eestisse aga pääseb väga hõlpsasti ning selles konkurentsis jääks Alko kindlasti alla.

(uno.ee)

vaata lisaks:
Soomlased saavad rohkem õlut tuua
Soomlased ostavad välismaalt õlut
Soomlased tarbivad aastas 90 liitrit õlut
Soome peaks kiiresti õllemaksu alandama

Läti juhtiv õlletootja Aldaris säilitas käesoleva aasta esimesel poolel 40,5-protsendilise turuosaga kindlalt oma juhtpositsiooni Läti õlleturul, kuid võrreldes mulluse turupositsiooniga on Aldarise osakaal mõnevõrra vähenenud.

2001. aastal oli Aldarise turuosa Läti õlleturul umbes 45 protsenti. Järsult on tänavu oma turuosa suurendanud Lacplesa alus, mis kontrollis 6,3 miljoni liitri müüdud õlle poolest tänavu 10,1 protsenti Läti õlleturust. Kolmandana järgnes Cesu alus 7,9-protsendilise turuosaga.

Eelmisel aastal Läti õlletootjate pingereas teisel positsioonil olnud Alus avots Ltd oli tänavu Mamas D Ltd järel alles viiendal kohal.

Läti õlletootjate liidu liikmed müüsid 2002. aasta esimesel poolaastal üldse 62,8 miljonit liitrit õlut.

Keskmine õlletarbimine Lätis moodustas eelmisel aasta ühe elaniku kohta 42 liitrit.

(ETA)

vaata lisaks:
Õllemüük Lätis Kahanes
Läti elanik jõi keskmiselt 40 liitrit õlut
Aldaris valitseb Läti õlleturgu
Aldaris EBGs

Saksa oksjonil müüdi 30.000 euro (ca 469.000 krooni) eest õllekruus, mis valmistatud 1600. aastal ja kaunistatud pärlmutritega.

Uudisteagentuuri dpa teatel toimus ajalooliste õllekruuside oksjon möödunud nädalavahetusel Lõuna-Saksamaal Bad Schussenriedis.

Kloostri raamatukogus läbiviidud oksjonist võtsid osa kollektsionäärid kogu maailmast.

(ETA)

Inglasest õllesõbra Tony Brockmani sõbrad tõstavad tema auks klaasi - kui nad ta koduaeda ehitatud kõrtsi külastavad.

Endises pardilaudas asuv pub The Dog and the Duck on vaid 2,6 meetrit pikk ja kaks meetrit lai, aga sealt ei puudu lett, õllekraan ega noolemäng seinal. Trahteri õhkkonda ilmestab baariletil asuv tipikogumispudel.

“Inimesed imestavad sisse astudes, et see näeb välja nagu traditsiooniline inglise kõrts,” tsiteeris The Sun 47-aastase õllevedaja Tony sõnu.

Baari mahub viis inimest, aga suurematel pidudel suutis Tony ahasse kõrtsituppa mahutada 21 inimest. Peremees ise käib seal sageli klaasikest kummutamas ja muusikat kuulamas, sõbrad astuvad meelsasti paar korda nädalas läbi. Seda enam, et õlu on kodukõrtsis tasuta.

Essexis Wickfordis elav Tony ehitas kõrtsi üles oma 30-aastase karjääri jooksul kogutud mälestusesemete müügist saadud rahaga.

(delfi.ee)

Nädalavahetusel toimunud Õlletoobrist võttis ürituse korraldaja Andres Jalaka sõnul koos esinejate ja VIP külalistega osa umbes 14 000 inimest. “Üritus sujus ja läks normaalselt,” ütles Jalakas, kuid lisas, et täpsemaid kokkuvõtteid ei ole veel jõudnud teha. Ülevaade on olemas vaid külastajate hulgast ning ära veetud prügikogusest.

Kui eelmisel aastal käis Õlletoobril üle kümnetuhande inimese, siis seekord oli inimesi umbes neli tuhat rohkem. Eelmisel aastal Õlletoobril olnud suur prügiprobleem Andres Jalaka sõnul seekord nii hull ei olnud, jäätmete paigutamine ja kogumine oli märksa paremini korraldatud ning rahvale mõjusid väga hästi ka kohalike loodusesõprade poolt üles pandud plakatid sõnumiga: Hoia meie kodusaare loodust. Korraldaja andmetel veeti ürituselt ära 85 kantmeetrit prügi, mis on umbes kolme prügiauto koorma jagu.

Loodusesõber Gilleke Kopamees rääkis, et käis koos kohalike elanikega kolmel ööl Triigis patrullimas ja valvamas, et turistid vales kohas tuld ei teeks ega autosid pargiks. “Keegi vastu küll ei hakanud, inimesed allusid korrale väga hästi,” ütles Kopamees ning lisas, et kohalikud elanikud võiksid olla julgemad külalistele selgitama, kuidas looduses käituda.

Politsei pressiesindaja Urmas Kiili sõnul tingis rahvarohkus mõningaid segadusi liikluskorraldusega, kuid märkimisväärseid õigusrikkumisi ei esinenud. Politsei lahutas ära ka ühe kakluse, kuid osalised avaldust ei kirjutanud ning politsei sellega edasi ei tegele.

Kuressaare haigla traumapunktist öeldi, et tegemist oli tavalise nädalavahetusega, mil midagi erilist ei juhtunud.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Õllefestival sunnib praamiliiklust tihendama
Õllemotole oodatakse vähemalt 300 tsiklit
Õllesõbrad kogunevad Saaremaale
Õllesõbrad passisid tunde praamijärjekorras

Kuigi Tallinna linna avaliku korra eeskiri keelab väliterrassidel peale kella ühtteist õhtul töötada, soovivad restoraniomanike sõnul paljud kliendid öösel väljas aega viita.

Eeslitalli sekretäri Tiina Laurissoni sõnul on restoran avatud kella kaheni öösel, kuid välisterrassid suletakse juba kell üksteist õhtul. “Linnas ei tohi õhtul pärast kella ühtteist lärmata,” ütles ta. “Kui terrassid kauem lahti oleksid, ei juhtuks ka midagi. Inimesed istuksid vabas õhus meelsasti kauem. Eriti nädalalõppudel,” teadis Laurisson ning nentis, et seadus on seadus.Vaatamata seadusele on Eeslitalli sisehoovi terrassil mõnikord klientide tungivatele palvetele siiski vastu tuldud ja, seda õhtul kauem lahti hoitud. “Oleme neile öelnud, et kui te hästi vaikselt istute, siis võib,” nentis Tiina Laurisson. “Meil on kehvad naabrid, kes kaebavad. Ei taha nendega riidu ka kiskuda,” selgitas ta.

Restoran Olde Hansa on avatud südaööni. Väliterrass õhtul üheteistkümneni. “Siis algab öörahu,” ütles restorani juhataja Margit Hakomaa. Et õhtust einet võtta, peavad toidud juba kell kümme lauda tellitud olema. “Sageli käib õhtusel ajal väliterrassil istumas kontserdilt või teatrist tulnud härrasrahvas – smokingutes ja siidkleitides,” kirjeldas Hakomaa õhtuseid kliente. Margit Hakomaa leidis, et restoranide ja pubide väliterrasid ei peaks pärast öösel hilja avatud olema. “Vanalinnas elavad ümberringi inimesed. Ka mina. Kord toimus minu akende all terrassil kell neli hommikul erapidu,” meenutas Hakomaa pahameelega. Magada polevat ta saanud. “Pärast kella ühtteist võiks ööelu siirduda ööklubidesse,” leidis Margit Hakomaa.

Tallinna linna avaliku korra eeskiri ütleb, et alates 23.00 kuni 7.00 ei tohi rikkuda öörahu ükskõik millisel viisil.

Kõvera Kõrtsi väliterrass on avatud sama kaua, kui siseruumides asuv kõrts – kella kaheni öösel, nädalavahetustel isegi kuni kella kolmeni. “Seadusi on igasuguseid,” leidis baarman Juss. “Minu teada on väliterrassid kõikjal avatud nii kaua kui siseruumidki. Vähemalt Viru tänaval töötavad kõikide restoranide ja kõrtside väliterrassid sama kaua,” märkis ta.

Klientide puuduse üle väliterrassidel ka hilisel õhtutunnil ei kurda ükski restorani ega kõrtsiomanik.

(Eesti Päevaleht)

Moskva õllefestivali ajal joodi ära üle miljoni liitri kesvamärjukest, teatas linnavalitsuse juhtivametnik Lev Voldman.

13.-21. juulini Luzhniki spordikompleksi territooriumil toimunud õllepeol osales üle 30 tootjafirma. Festivali külastajad said erinevaid õllesorte degusteerida ja oma lemmiku nimetada.

“Kõige rahvalikuma õlle” tiitli pälvis kindlalt “Otshakovo”. Sama õllesort kuulutati ka “Moskva parimaks õlleks”. Parimat alkoholivaba humalavett toodetakse firmamärgi “Baltika” all, kõige suupärasemaks importõlleks tunnistati armeenlaste “Kotaik” ning klassikalistest õlledest eelistasid moskvalased “Efest”.

(BNS)

vaata lisaks:
Moskvas algasas suur õllepidu
Viiendik venelastest on täiskarsklased
Venemaal napib humalaid ja linnaseid
Venemaa õlletoodang ulatub 540 miljoni dekaliitrini
Venemaal kogub tuure õllesõda
Ametiühingu liikmetele õllevaht tasuta
Õlletootmise kasvutempo Venemaal alaneb
Vene ajateenijad peitsid varastatud õlle tanki
Venemaa veab viina sisse ja õlut välja

Et nädalavahetusel autoga Saaremaal õllefestivalil käinud kümned tuhanded inimesed mandrile tagasi toimetada, sõitis eile Kuivastu-Virtsu liinil tavalise kahe asemel viis parvlaeva.

Kuivastu sadama kassast öeldi SL Õhtulehele, et kella kolme ajal ulatus autodesaba juba 4-5 kilomeetrini. “Hoolimata pikast järjekorrast käituvad inimesed rahulikult. Eks nad on sadamasse sõites juba arvestanud sellega, et tuleb praamijärjekorras olla,” räägib kassapidaja.

“Hullumaja,” ütleb nädalavahetuseks autoga Saaremaale Leisi õllefestivalile sõitnud levitöötaja Hille, kes eile kella kaheks päeval oli praamijärjekorras oodanud tund aega. “Saba on juba paar kilomeetrit pikk, liikunud oleme vaevalised paarsada meetrit ja sadam ikka veel ei paista. Siin võib minna tunde.”

Hille jälgib, kuidas autod üksteise järel sabast mööda vurisevad, ja kahtleb, kas kõigil ikka on broneering. “Eespool juba üritas üks auto bussi ette trügida. Bussijuht aga käratas autojuhi järjekorra lõppu.”

Hille sõitis Saaremaale laupäeva hommikul. Kui ta soovis Kuivastu sadamas tagasisõidupiletit broneerida, öeldi kassast: vabu kohti on vaid esmaspäeva öösel kell kaks väljuvale parvlaevale. “Ja sinnagi olid juba pooled kohad broneeritud,” ütleb Hille. “Lootsin, et ehk saame kuidagi varem praamile, aga vist tuleb ikkagi kella kaheni öösel passida. Kõige hullem on see, et kui tahad veidi tukastada, siis ei julge - äkki jääd magama ja teised sõidavad sinust mööda.” Kuna käiku pandi lisapraamid, jõudis Hille Virtsu kell kuus õhtul. Parvlaevale pääsu ootas ta Kuivastu sadamas neli tundi.

Õllefestivalil käinud Rauno broneeris juba reede õhtul Saaremaale jõudes igaks juhuks pühapäeva hommikuks parvlaevapileti. “Õigesti tegin, sest hommikul sadamasse sõites lookles tee ääres juba kilomeetri jagu autosid.”

Suurtele parvlaevadele Regulale ja Viirele lisaks pani Saaremaa Laevakompanii (SLK) eile käiku veel kolm praami - Koguva, Hiiumaa ja Harilaiu, mis sõitsid graafikuta. Et “Õlletoober” iga aastaga üha rohkemate mandrieestlaste südameid võidab, vooris juba kolmapäevast saadik Saaremaale tuhandeid inimesi, ütleb SLK klienditeeninduse juht Anu Lomp. “Olime valmis, et kõik need inimesed tahavad pühapäeval tagasi mandrile saada, seetõttu panime käiku alguses kaks lisapraami ning keskpäeval veel kolmandagi. Järjekord on pikk, aga liigub. Usun, et üle kahe tunni ei tule kellelgi oodata ja kella üheksaks on järjekord üldse kadunud.”

Viimati tuli inimestel Kuivastu-Virtsu liini ülipikas parvlaevasabas passida jaanipäeva paiku. Siis veeti viie päevaga üle väina rekordilised 32 697 inimest ja 9781 autot.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Õllefestival sunnib praamiliiklust tihendama
Õllemotole oodatakse vähemalt 300 tsiklit
Õllesõbrad kogunevad Saaremaale

Järgmisel nädalal avab uksed Tallinnas, Raekoja vahetus läheduses asuv õlletehas-õllerestoran "Beer House". "Beer House" asub endise restorani "Raeköök" ruumides, Dunkri tn.5. Õlletehas-õllerestoran "Beer House" on ehitatud koostöös austerlastega, maailma parimate õllespetsialistidega.

Kasutatakse parimat tehnoloogiat maailmas, mille baasil valmib kõrgeima kvaliteediga õlu. Sama tüüpi õlled on saavutanud maailma erinevatel õllefestivalidel läbi aegade parimaid kohti. Kuigi õlletehase seadmed on õlletööstuses viimane sõna, pärinevad õlleretseptid XVI sajandist.

Kokku valmistatakse "Beer House'is" 3 sorti õlut ja seda pruulitakse restorani saali keskel. Restoranis pruulitav õlu on nn. "elus õlu", teda ei pastöriseerita. Õlles on säilinud vitamiinid ja ta on kasulik tervisele. Õlut on restoranist võimalik pudeliga kaasa osta, seda villitakse pudelitesse. Lähemal ajal paigaldatakse laudadele õllekraanid, kust klient saab ise ennast otse lauas teenindada.

Restoran "Beer House" on ehitatud Austria-Baieri stiilis ja menüüs pakutakse üle saja nimetuse erinevaid baieri toite-suupisteid, vorstikesi jne. Ka on menüüs a la carte road, mida valmistatakse otse külastajate silmade all avatud köögis. Saalis asub suur atraktiivne keerlev grill, kus grillitakse terveid loomakeresid.

Kavas on korraldada õllesõpradele mõnusaid õllepidusid elava muusika saatel. Soojal ajal on külastajatele avatud hubased terassid. Kokku on "Beer House'is" 500 istekohta, seega on avatav õlletehas-õllerestoran suurim Eestis. Avatud on ta õllesõprade meeleheaks hommikust hilste õhtutundideni.

(BNS)

vaata lisaks:
Juulis avatakse Raeköögis pruulkojaga õllesaal
Restoran Raeköök

Õllesõbrad kogunevad täna kaheks päevaks Saaremaale Leisi alevikusuurele õllepeole Õlletoober 2002, et valida seal Saaremaa parim koduõlu, kangeim rammumees ja kuulata muusikat, vaadata tantsijaid ning proovida erinevaid õllesorte.

Kui kunagi ürituse alguses viis aastat tagasi oli Saaremaa Õlletoober pisike ja peamiselt saarlastele mõeldud üritus, siis iga aastaga on nii programm kui territoorium sedavõrd kasvanud ja laienenud, et nüüdseks on sellest saanud üks tõeliselt lustakas kahepäevane koguperepidu.

Mõlemal päeval saab maitsta lugematul arvul erinevaid õllesorte, osaleda võistlustes või nautida hulka Eesti tippmuusikuid, kelle pillilugude järgi tantsu keerutada või kaasa laulda. Kahel festivalipäeval astuvad üles nii ansambel Karavan, Los Amigos, Meie Mees, Untsakad kui ka Tanel Padar & Speed Free.

Eraldi eesmärgiks on kaugemalt tulnutele tutvustada saaremaalikku maalähedast kultuuri, muusikat, näitemängu, rahvatantsu ja folkloori.

Kohalike õllepruulijate poolt on oodatuim sündmus kindlasti Õlletoobri koduõlle konkurss, kus selgub selleaastane Saaremaa parim koduõlu. Juba kuuendat aastat toimuv võistlus on saanud väga populaarseks ja parima õllemeistri tiitlit ihaldab igal aastal üha rohkem tegijaid.

Tõsisematele sportlastele ja nende fännidele pakuvad kaasaelamise võimalust tänavakorvpalli- ja rannavolle turniir ning ürituse raames korraldatud ränkade jõukatsumiste läbi selgub ka Saaremaa Rammumees 2002. Lastele pakub kahe päeva jooksul tegevust lasteprogramm ja õhtune lastedisko.

(Postimees)

vaata lisaks:
Leisi Õlletoober
Õllefestival sunnib praamiliiklust tihendama
Õllemotole oodatakse vähemalt 300 tsiklit

Saku Õlletehase õlle Rock müük on suurenenud ligi 20% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Suurenenud on nii uute tarbijate kui ka lojaalsete tarbijate arv.

Saku Õlletehase tootejuhi Henry Kõrvitsa sõnul on Rock eelkõige lahedate ja nooruslike inimeste õlu, tugeva maitse ja jõulise humalaaroomiga ning kustutab hästi janu. "Rocki eelistajate seas on palju neid, kes peavad oluliseks head seltskonda ja lahedaid üritusi. Rock pole lihtsalt õlu, vaid pigem eristujate ja teisitimõtlejate visiitkaart" lausus Kõrvits.

Käesoleval nädalavahetusel 19.-20. juulil korraldab Rocki sõpru ühendav klubi Hard Rock Club Vana-Vigalas korra aastas toimuva suvefestivali Hard Rock Laager. Mitmepäevasel väliskülalistega vabaõhufestivalil raskema muusika sõpradele esineb üle kahekümne rocki- ja metallibändi. Laagri kavas on ka noortebändide konkurss ja erinevad huviringid sepatööst korvipunumiseni.

Saku Õlletehas omab Eesti Õlletootjate Liidu andmetel Eesti õlleturu liider omades 48,5% suurust turuosa kogu Eesti õlleturust.

(ETA)

vaata lisaks:
Tartu Rock suurendab Saku Rock'i läbimüüki?

Saaremaa motoklubi Ösel MC eesvedamisel korraldatud Saaremaa Õllemotole, mis toimub paralleelselt Leisi Õlletoobriga 19. ja 20. juulil, oodatakse sadu tsikliekipaaže Eestist ja välismaalt.

Ösel MC lindprii liikme ja motoürituse ühe korraldaja Andi Roosti sõnul on Õllemoto, mis möödunud aastal esmakordselt korraldatuna sadakond mootorratast kohale tõi, saanud kohalike ja piiritaguste tsiklimeeste silmis sedavõrd kõrge hinnangu osaliseks, et täpset osalejate arvu on raske ette prognoosida. “Praeguste andmete kohaselt võib kokku tulla üle 300 ekipaaži, kuid see arv võib tulla ka suurem, sest huvi Saaremaal toimuva motokokkutuleku vastu on kuuldavasti väga suur,” sõnas ta.

Õllemoto atraktiivseimaks osaks pealtvaatajate jaoks on tsiklite paraad Kuressaarest Leisi, mis algab reedel kell 16 Olerexi tanklast. Tavapäraselt on tsiklimeeste kohale toimetada Õlletoobri lipp ning kolonn läbib enne Leisi suundumist ka Kuressaare põhilised tänavad ja kesklinna.

Reede lõunast alates on mootorrattad huvilistele vaadata Kuressaare kesklinnas Ühispanga ja Kauba tänava piirkonnas, pärast paraadi lõppu võivad uudishimulikud kõikvõimalikke tsikleid uudistada Leisis Õlletoobri platsil.

Roosti sõnul on, mida vaadata: “Tsiklitüüpe tuleb kõikvõimalikes variatsioonides ümber ehitatud vanadest vene ratastest kuni uusimate Harleyde’ni välja,” prognoosis ta.

Laupäeval keskpäeva paiku on rattureid võimalik näha ka Kogulas rallikrossil.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Leisi Õlletoober

„Lähiajal muutub ka kogu asutuse nimi. Saabki olema üks suur ja mõnus Beer House, mis sest, et teine ja kolmas korrus esialgu vanaviisi edasi töötavad. See eest teeme me järgmiseks keldrisse a`la carte restorani. Üritame edasi liikuda step by step, üks samm korraga, sest oma õllepruulikoja käivitamine on juba iseenesest pöörane samm.”

“Õlleliini oleme investeerinud 15 miljonit krooni,“ ei varjanud Marika Haasma kulutusi. „Ära hakkab investeering tasuma vast 13-15 aasta pärast. Sinnani peame muudkui iga päev hirmsasti õlut müüma,“ ohkas ta. Õllepruulikoja ja baieripärase õllesaali avamine on Beer House`i valmimise esimene etapp. Kogu asi kokku on Marika Haasma sõnul investoritele praeguseks maksma läinud umbes 50 miljonit krooni.

Austria firma, mis tegutseb juba 75 aastat ja on õlletehaseid edukalt paigaldanud nii Aasiasse, Ameerikasse, Venemaale, kui ka paljudesse Euroopa riikidesse, oli nõus oma pruulikoja ehitama minimaalselt 2500-ruutmeetrisele pinnale. „Muidu ei oleks me neid kuidagi suutnud ära rääkida Eesti turule tulema,“ selgitas Haasma. „Kapitalimahukasse projekti investeerijad on Austrias ja Eestis tegutsevad pangad. See, mida meie nimetame esimeseks etapiks, hõlmab riigilt maja väljaostmist, ehitust, seadmeid jne.“

Õllemeistreid on kolm. Ja vähemalt üks neist – Eve Toomela – on justkui elav õlletootmise leksikon, kelle juttu mitte-õllespetsialistil (vähemalt selles osas, mis puudutab valmistamist) väga raske jälgida on. Fakte, võrdlusi ja oskussõnu puistab ta lausa kiirkõnes. Eve Toomela rääkis, et õlle keetmine toimub maailma parima õllemeistri valvsa pilgu all. Selle firma õlletehaste tehnoloogia ja seadmed on kõrgeima kvaliteediga maailmas. Suures õllesaalis, mis asub osaliselt endise pizzeria koha peal, askeldab lisaks töömeestele lüheldast kasvu musta habemega härrasmees – tema see spetsialist ongi. Sealsamas saalis asuvad kaks hiigelsuurt tünni, milles toimub õllevalmistamise üks algetappe.

Nagu Eve Toomela kelmikalt ütles, loksutatakse seal vett ja linnaseid. See, klientide silme all toimuv tootmisprotsess on üks lihtsamaid, aga mitte vähem tähtis, kui see, mis toimub pruulikojas. Sooja vette kallatud linnased jätavad õllesaali õhku väga mõnusa leivalõhna. Kuna õlletootmine nõuab ranget hügieeninõuetest kinni pidamist – tootmises kasutatavaid nõusid ja virret koheldakse mitte vähema hoolega, kui sünnitusmajas vastsündinud last – jääb enamik tootmisprotsessist kliendi jaoks nähtamatuks. Tänava poolses seinas on ekstra avarad aknad, läbi mille iga möödakäija sees toimuvat uudistada saab.

Esialgu hakkab Beer House`is saada olema kolme erineva retsepti järgi kohalikus pruulikojas valmistatud õlut: Pilsner, Märzen ja Toppelmaltz. Viimane on see, mida üldiselt teatakse tumeda õllena.

Direktriss Marika lisas veel juurde, et Beer House hakkab andma tööd lisaks veel umbes sajale inimesele. Õlle kõrvale hakatakse pakkuma sadu Baieri õlletoite. Osade menüüs olevate toitude valmistamiseks telliti spetsiaalselt suur grill, millel on võimalik grillida terveid loomakeresid. Saali keskel asub veel teine grill, kus klientide silme all liha küpsetatakse. Kuhugi ei kao ka Raeköögi ajast linnarahva hulgas populaarsust kogunud pizzad.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Restoran Raeköök

Kuumad ilmad ning uued tooted suurendasid järsult joogi- ning jäätisetootjate müüginumbreid. Seetõttu prognoosivad mitmed ettevõtted rekordiliselt edukat aastat, kirjutab Eesti Päevaleht. 

A. Le Coqi Tartu õlletehase juhataja Tarmo Noop ütles, et ettevõte ootab tänavu nii õlle kui ka karastusjookide müümisel kõigi aegade rekordaastat.

Ka Saku õlletehasest öeldi Eesti Päevalehele, et nii karastusjookide kui ka õlle müük on kuumade ilmadega tõusnud tavapärasega võrreldes kolm korda. Kui sama tempo jätkub, tuleb õlletootjale rekordsuvi, kinnitab Saku.

Väga head tulemust näitab ka mineraalvee müük, mis võrreldes eelmise aastaga on kasvanud 60 protsenti.

Rekordaastat ootavad ka Eesti Coca-Cola esindus ja jäätisetootja AS Balbiino. Kõige soojemate ilmade ajal müüb Balbiino jäätist enam kui kahe miljoni krooni eest päevas.

(uno.ee)

Politsei korraldab sellest nädalast kuni augusti lõpuni liikluses lohakaks muutunud sõidukijuhtide ohjeldamiseks suure politseioperatsiooni, mille käigus laseb lisaks autojuhtidele alkomeetrisse puhuda ka jalgratturitel.

Erilist tähelepanu pöörab politsei kehtestatud piirkiiruse ületajate väljaselgitamiseks, teatas ETAle politseiameti pressiesindaja Robert Kõrvits. Tihedam kontroll kestab 10. augustini.

“Operatsiooni käigus tabatud seaduserikkujatele määratakse karmim karistus, sest me ei saa lubada olukorda, kus vaid mõne päevaga teatatakse tosinast inimohvritega lõppenud liiklusõnnetustest, mille põhjustajad on joobes juhid,” ütles politseipeadirektori asetäitja Jüri Merits. Meritsa sõnul on operatsioon tingitud viimasel ajal suurenenud roolijoodikute ja inimohvritega lõppenud autoõnnetuste arvust.

“Joobes sõidukijuhtimine ei ole harv erand, vaid muutumas käitumisnormiks”, tõdes justiitsminister siseministri ülesannetes Märt Rask. “On näha, et vaba rahvas vabas riigis ei kavatsegi jaanipäevast ja suvepäevadest kaineks saada,” lisas ta.

(ETA)

vaata lisaks:
Kainena rooli ehk kampaania "Alkoholi testmõõtmised...

Saaremaa Laevakompanii täiendab Õlletoobri ootuses nädalavahetuse praamiliiklust, tuues Kuivastu-Virtsu liinile neljanda parvlaeva ja tihendades praamide sõidugraafikut. Saaremaa Laevakompanii klienditeenindusjuhi Anu Lombi sõnul lisatakse reedel Kuivastu-Virtsu liinile neljanda parvlaevana kas Harilaid või Hiiumaa, et valmistuda Leisis toimuva Õlletoobri tuhandete külaliste teenindamiseks.

Katsetasime nelja laevaga sõitmist esimest korda paar nädalavahetust tagasi ja see õigustas ennast igati, lisas Lomp. Lisaks teenindavad reisijaid Kuivastu-Virtsu liinil suured parvlaevad Regula ja Viire ning väiksem Koguva, teatas ETAle Saaremaa Laevakompanii.

Reedel väljub Virtsust esimene parvlaev hommikul kell kuus ning alates kella kaheksast sõidavad praamid iga tunni aja tagant kuni öösel kella kaheni. Laupäeval väljuvad praamid Virtsust sama graafiku järgi, kuid viimane reis tehakse südaööl. 21. juulil väljub Kuivastust Virtsu poole esimene parvlaev hommikul kell kaheksa ja viimane öösel kell üks ning kõik vahepealsed reisid väljuvad tunni aja tagant.

Saaremaa Laevakompanii on juuli esimese kahe nädala jooksul kõikidel liinidel kokku teenindanud 108.613 inimest ja 33.330 sõidukit. Esimese kuue kuuga on ettevõte teenindanud üle 60.000 inimese enam kui mullu samal ajal. Rohuküla-Heltermaa liinil on juuli kahe nädalaga teenindatud 28.575 inimest ja 8859 sõidukit, Kuivastu-Virtsu liinil 75.600 inimest ja 23.652 sõidukit ja Rohuküla-Sviby liinil 4438 inimest ja 959 sõidukit.

(ETA)

vaata lisaks:
Leisi Õlletoober

Jalgpall vallutas maailma meedia terveks juunikuuks. Nüüd, kus puhtsportlikud kired on vaibumas, võiks jalgpalli vaadata ka teistsugusest vaatevinklist - pall on ju ümmargune…

Jalgpalli MM andis mulle lisaks paljudele sportlikku kaasaelamisrõõmu pakkunud momentidele hulganisti ka äratundmishetki oma ettevõtte arenguloost. Mõnevõrra utreeritult lähenedes visandan peale sadade juba eksisteerivatele majandusteooriate välja veel ühe – jalgpalli kui väikese majandusmudeli. Nii nagu majanduses, saavutab ka spordis edu paradoksaalsel kombel sageli see, kes on hädas, kes peab n-ö august väljatulekuks nuputama.

Näiteks värske jalgpalli maailmameister Brasiilia pääses läbi häda finaalturniirile, kindlustades koha seal alles valiksarja viimases voorus. Saksamaagi ei kvalifitseerunud esimesel katsel, vaid pidi lisamängudes alistama Ukraina. Kumbagi meeskonda ei loetud favoriitide hulka, pigem räägiti Prantsusmaast, Argentinast, Portugalist (kes põrusid juba alagrupis) ja Itaaliast.

Viis aastat tagasi oleks väide, et A. Le Coq Tartu Õlletehasest võiks saada meie jookide turu liider, ajanud naerma isegi kõige paadunuma Taaralinna patrioodi. Taganeda polnud meil aga kuhugi. Selleks, et pankrotist pääseda, pidime kohe oma müüki kahekordistama. Võrreldes toonasega oleme tänaseks kasvatanud müüki ligi neli korda. Olgugi et uhkusekõdist hoopis rohkem on see lisanud vastutust ja ka stressi kogu organisatsioonile.

Vuti MM näitas, et edu saavutab ka see, kes tahab tippu jõuda ega ole aupaklikkusest liiga kühmus vägevate ees. Türgi tegi läbimurde maailma jalgpallis. Türklased teadsid, mida nad tahavad. Enesekindlust olid nad hankinud oma parima klubi Galatasaray UEFA Cup’i võidust. Või meenutagem korraldajamaa Korea mängu - vaimustus ja sära silmades, teha tahtmist, indu.

Ka ettevõtlust kannab selle kõige esimeses faasis just usk ja innukus. Usk töötegemisse, usk, et tööga võib heale järjele saada. Usk, et õnn ei jäta maha seda, kes rügab töötada. Usk partneritesse ja turgu. Järjekindlus ja innukus, mis lõppkokkuvõttes toodab usaldust nii ettevõtte kui tema toodete suhtes. Vastupidist näidet, kus edu kiiresti tuleb ja kaob, oleme oma varakapitalistlikus ühiskonnas paraku liigagi tihti pidanud kogema. MMilt saime sellisele käitumisjoonele vaste Senegali meeskonna näol. Senegal oli vutimurul justkui boheemlane, kes arvab, et isikliku sarmiga ja käisest pillatud ideedega saab elus hakkama.

Paraku panid sportliku distsipliini ja loodusliku andekuse rohkem kokku sulandanud meeskonnad boheemlaste tee tippu selgelt kinni. Üksnes säravate sähvatustega ei püsi pikemat aega edukana ka ükski ettevõte. Järjekindel, kindlasti ka omajagu rutiini sisaldav organisatsiooni kultuuri edendamine ning tootearendus annavad resultaadi aga varem või hiljem.

Turg on küllastunud suurtest ja tuntud brändidest. Suurettevõtete tulevik näib kõrvaltvaatajatele reeglina turvaline ja stabiilne. Kuid paljude edukate ettevõtete ihaldatud stabiilsusest stagnatsiooni on vaid väike samm.

Stagnatsiooni on raske avastada, sageli on hiiliv stagnatsioon ammu kohal ja avalikkus kummardab tegelikult neid suurusi, kes elavad vana rasva peal. Prantsusmaa meeskond saabus MMile nagu Coca-Cola, kuid lahkudes oli neist saanud liisunud kali. Olen veendunud, et kui ka maailmakuulsa joogibrändi hoidjad jääksid neljaks aastaks loorberitele puhkama, toimuks nende allakäik sama vääramatult.

Paljudest andekatest jalgpallinoortest ei saa kunagi suuri tegijaid. Mõni lapsgeenius äratab siirast imetlust ja ümberseisjail pole kahtlustki, et tegemist on tulevikus kõva tegijaga. Aga tähthetked jäävadki aega, kui ollakse andekad ja noored.

Portugali kuldne noortemeeskond, mis üheksakümnendate alguses võidutses erinevatel noorte tiitlivõistlustel, põrus 2000. aasta EMil palju kära tekitanud penalti tõttu, mille prantslased poolfinaali lisaajal kuldseks võiduväravaks lõid. Samad mehed, kunagised imelapsed, jäid seekordse Mmi alagrupiturniiri väravate taha.

Ettevõtluses on analoogse kaare läbinud enamik internetifirmasid. Kui dot-com-ajastu algas, olid mitmed üritajad justkui imelapsed, kes võrgust kulda sõelusid. Tänaseks on alles vaid need, kes oskasid rakendada interneti kliendile reaalset lisaväärtust looma.

Nagu elus ikka, peab nii jalgpallimurul kui ettevõtluses õnne ka olema. Ebaõiglus on üks elu paratamatusi. Seekord tabas see Itaaliat ja Hispaaniat - kaht suurt tegijat. Kohtunike valeotsused mõjutasid enim just neid kaht.

Iga ettevõtte juht teab, et Murphy seadustes kirjeldatud protsessid võivad tema edukäigu kiirelt lõpetada. Tänase Eesti kontekstis on ikka ja jälle aktuaalne näiteks tõdemus, et kellegi vara pole kaitstud, kui seadusandlik kogu istub koos. Kui veab, saab ettevõtet rahulikult ja plaanipäraselt arendada.

Aga nagu elus endaski, ununeb inimestel ebaõiglus ruttu. Praegu räägitakse jalgpallikommentaarides Brasiiliast ja Saksamaast. Räägitakse edukatest. Nii majanduses kui ka spordis.

(Postimees)

vaata lisaks:
Essee: Tartu kui avatud hoiaku linn

Õlletehnoloog Tarmo Tappo (23) tuleb mulle Saku Õlletehases vastu valge kitliga. “Ekskursiooni teeme pärast või enne?” küsib ta, kui oleme tehase enda puitlaudadega degusteerimisruumi jõudnud. Saal on hubane ja korralik ja kuna seal pole peale meie hingelistki, jätab tühi “kõrts” veidralt muuseumliku mulje.

Praktiline pool olulisem. Tarmo on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis bio- ja toiduainete tehnoloogiat ja jätkab õpinguid valitud erialal magistratuuris. Ta räägib õlletegemisest nii spetsiifiliselt, et mul kulub hulk aega, enne kui sellest keerulisest protsessist kõige lihtsustatumalgi viisil aru saama hakkan. Valge kitli kohta peaks märkima veel seda, et selle nägemine ja eelseisev ekskursioon toob silme ette Eesti filmi Viini postmark. Viini postmargis korraldas kastivabrikus ekskursioone peainsener Saulus (Einari Koppel), seltsimees Tasku nimi peaks lehelugejale ütlema juba nii mõndagi.

“Teooriast on õlle tegemisel kõige olulisem toormaterjalide tundmine, ensümaatiline (en-süüm on keemilisi reaktsioone mõjutav valk – toim.) protsess ja meskimine,” räägib Tarmo. Tarmo sõnul õppis ta seda küll ülikoolis, kuid praktilise kogemuse käigus omandatavad teadmised lugevat tootmise seisukohalt siiski rohkem.

Tarmo sõnade kohaselt on inimeste maitsed väga erinevad ja seetõttu ei ole ka võimalik valmistada nn. ideaalse koostisega õlut. “Sugulased vahel küsivad küll, et ütle nüüd sina, milline on see kõige parem õlu. Üritan siis ikka neutraalseks jääda. Ei ole minu asi ette kirjutama hakata, millist õlut inimene jooma peaks,” räägib Tarmo.

Kui Tarmolt uurin, kas tänu tehases töötamisele ei teki kiusatust iga päev õlut juua, raputab ta pead. “Tavaliselt on ikka lepingus selline punkt, mis keelab tööl õlut tarbida. Kuigi jah, minul tuleb iga kahe nädala tagant järgmised kaks nädalat jutti iga päev degusteerimistel osaleda,” seletab ta. Tarmo sõnul degusteerib üks inimene korraga kuni kaheksast erinevast klaasist. Neid kõiki ta siiski korraga tühjaks ei joo. Ilmselt oleks siis töökohustuste täitmine ka tunduvalt raskendatud.

Kogu protsess range hügieenikontrolli all. Tehases ringi tehes siseneme me kõige alguses ruumi, mis oma olemuselt sarnaneb ufolaevaga. Keset ruumi on suured vasest vaadid ja inimesed klaasi taga nuppe vajutamas. Käime läbi veel mitmedki saalid, ümarate robotite taolisi metallist anumaid, kus õlu sees mullitab, on hulganisti mujalgi. Ekskursiooni jooksul seletab Tarmo lahti kogu õlletootmise protsessi.

(Eesti Päevaleht)

Pühapäeval Jõhvis lõppenud õllefestivalil paigaldasid korraldajad 1000 istmekohaga telgi.

Projektijuht Meelis Tint ütles ajalehele Põhjarannik, et 800-ruutmeetrine telk on suurim saadaolev ühekorruseline telk Eestis.

Kolmel varasemal korral kasutasid korraldajad 500-ruutmeetrist telki.

(BNS)

Konjunktuuriinstituudi andmetel on viimase kümne aasta jooksul teistest suhteliselt enam kallinenud ühissõiduki pilet ja õlu.

Kui õlu maksis konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel Tallinnas 1992. aasta juunis pärast Eesti krooni taaskehtestamist keskmiselt 85 senti pool liitrit, siis praegu on õlle keskmiseks hinnaks 10 krooni poole liitri eest. Hind on seega kasvanud ligi 12 korda, vahendas ETA.

Viin on võrdlusena kallinenud kümnendi jooksul ligi 10 korda, makstes 1992. aastal EKI andmetel Tallinnas keskmiselt 7,85 krooni pool liitrit ja 2002. aasta juunis 76 krooni sama koguse eest. Sigarettide keskmine hind on tõusnud kümnendiga 6,6 korda.

Ühissõiduki pilet on seevastu kallinenud põhitarbekaupadest ja –teenustest konkurentsitult enim, 50 korda. Ühissõiduki pilet maksis kümme aastat tagasi 20 senti ja nüüd 10 krooni.

Bensiini A93/95 hind on kümne aastaga tõusnud kahelt kroonilt liiter 9.40 kroonini liiter ehk 4,7 korda. Elekter on kallinenud 1992. aasta 10 sendilt 1,10 kroonini kilovatt-tunni kohta ehk 11 korda.

Toiduainetest juhivad hinnatõusu ligi 14kordse kasvuga porgand, 13kordse kasvuga suitsuräim ja ligi 11kordse kasvuga Madise leib. Ligi kümme korda on kallinenud ka kartul, odrakruup ja Kirde sai. Seitse korda on tõusnud veiseliha ning kuus korda sealiha ja piima hind.

Teistest toiduainetest madalam on olnud hinnakasv näiteks suhkrul (1,26 korda kallim), kohvil (1,13 korda kallim), õuntel (1,73 korda kallim), taluvõil (2,44 korda kallim), riisil (3,16 korda kallim) ja nisujahul (3,31) korda kallim.

EKI andmetel kallinesid kaubad ja teenused aastatel 1992-2000 keskmiselt 7,1 korda. Hinnaühildumisprotsessi tõttu arenenud riikidega on tarbijahinnaindeksi kasv aastatega aeglustunud. Mullu kasvas tarbijahinnaindeks 5,8 protsenti ja tänavu kasvab prognoosi kohaselt neli protsenti.

Keskmine palk on EKI andmetel kasvanud 1993. aasta ligi 1000 kroonist tänavu prognoositava 6000 kroonini ehk ligi 6 korda.

(Eesti Päevaleht)

Mai algul poelettidele ilmunud konkurentidest peaaegu kolmandiku võrra odavamale Vaadi Siidrile ennustab Nigula Õlu ASi juhataja Ivo Kikas peatset edu, samas kui A. Le Coq selles kahtleb, kirjutab Äripäev.

Lisaks peaaegu kaks kuud müügil olnud keeratava korgiga ümmargust vaadikest meenutavale siidrile lubab Kikas kahe nädala pärast turule tulla veel ühe siidriga, mille suurus ja välimus on eelmisega sarnane, aga maitse uutmoodi. Kikase sõnul on ühe kuuga raske öelda, millist turuosa võiks Vaadi Siider Eesti siidrite hulgas omada. Alkoholisisaldusega siidrit plaanis Nigula Õlu juba pikka aega tootma hakata, kuni kevadel uus tööstus pärast tehnoloogia ja retseptide saabumist Saksamaalt käivitus. Kõikvõimalike toote- ja müüginumbrite lahtrisse palub Kikas esialgu aga kriipsu tõmmata, tulemused tahab ta kokku võtta aasta lõpul.

“Me ilmselt ei ole võrreldavad Saku, A. Le Coqi või Öseliga,” rääkis Kikas. Samas on ta veendunud, et uus toode ei jää siidripingerea lõppu.

Probleeme jätkub, näiteks on suures kauplustes raske löögile pääseda. “Suuremates kauplustes ei lase sortimentide nõukogud läbi,” kurtis Kikas. Praegu on vastne Lääne-Virumaal valmistatud siider müügil üle Eesti paarisajas poes, nendest suuremad on Marja, Westmani, Jannseni ja Nurmenuku kauplus Tallinnas, kettidest müüvad Kaupmees, Haberstock ja Säästumarket.

Hulgimüügis 15.90 ja poes paarikümne krooni ümber maksev liitrine Vaadi Siider on konkurentide omast odavam peaaegu kolmandiku võrra. “Kas me siis peaksime konkurentide pärast hinda tõstma?” küsib Kikas. Ta ei arva, et madalam hind võiks konkurentides meelepaha tekitada. “Võib-olla on teiste hind kõrgem kallima tooraine tõttu,” pakub Kikas. Nigula Õlu ostab tooraine Karksi õlletehaselt.

Karksi Õlle- ja Veinitehase veinimüügitsehhi juhataja Maarika Paaveli sõnul tahab Karksi siidritooraine tootmist laiendada. Seni on nad naturaalset õunaveini müünud Öselile 25–30 tonni ja Nigulale 5–6 tonni.

Neli aastat tagasi siidri tootmist alustanud Eesti suurim siidrimüüja A. Le Coq Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop võtab uue toote läbilöömises seevastu pessimistlikuma seisukoha. “Suurpakendis läbi ei löö,” ütles Noop. “Fizz proovis liitrist ja Ösel Foods proovis pooleteiseliitrist pudelit, aga selge on see, et kõige paremini müüb ikka 0,33 suurus.” Praegu villib A. Le Coq siidreid 0,33- ja pooleliitristesse pudelitesse, aga enam ostetakse väiksemaid pudeleid. Üle-eelmisel aastal alustatud liitrisuuruste siidrite tootmise on A. Le Coq lõpetanud.

Edu tagamiseks peab uuel tootel olema tugev bränd, madalast hinnast ei piisa edukaks müügitegevuseks, arvas Noop.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Karme õunavein muutub Viru-Nigulas pirnisiidriks

Moskvas Lužnikis startis laupäeval (13.07 EBG) üheksa päeva kestev õllefestival, kus oma toodangut tutvustab 20.000 ruutmeetri suurusel müügipinnal 36 ettevõtet. Neljandat aastat järjest toimuva ürituse pealkirjaks on seekord “Kuidas vojevood Humal naise võttis”.

Korraldajate idee kohaselt toimub tegevus müütilises õllekülas, kus vojevood Humal teatab kavatsusest abielluda. Kutsele vastavad Viin, Nalivka, Vein ja Rumm. Inimeste iidsest kogemusest on aga teada, et õlu ei sobi veiniga ega viinaga kuidagi kokku, mistõttu külarahvas otsustab leida sobiva pruudi omade seast. Nii heidavadki ühte Humal ja Laul, sest “õlu ja laul löövad hinge valla”.

Uhke ratsarongkäigu järel algabki õige pulmapidu. Isameheks on mõistagi Moskva linnapea Juri Lužkov. Ta kingib noorpaarile hobusetroika, millega vojevood Humal ja tema noor kaasa hakkavad festivalialal ringi sõitma. Õllepeo tippsündmuseks peaks kujunema konkurss “Rahva maitse”, mis annab lihtinmestele võimaluse erinevat sorti kesvamärjukest maitsta ja hinnata.

Sissepääs Moskva õllepeole on tasuline, päevapilet maksab 30 rubla.

Korra järele valvab iga päev kuni 500 miilitsatöötajat, nädalavahetusteks tuuakse aga Lužnikisse kokku tuhat korravalvurit. Parkimine on Lužniki spordikompleksi ümbruses rangelt keelatud, vältimaks lõhkeseadmete paigaldamist.

(BNS)

vaata lisaks:
Viiendik venelastest on täiskarsklased
Venemaal napib humalaid ja linnaseid
Venemaa õlletoodang ulatub 540 miljoni dekaliitrini
Venemaal kogub tuure õllesõda
Ametiühingu liikmetele õllevaht tasuta
Õlletootmise kasvutempo Venemaal alaneb
Vene ajateenijad peitsid varastatud õlle tanki
Venemaa veab viina sisse ja õlut välja

Jaanipäeva järel sõitsime jalgratastel piki põhjarannikut. Viinistust Altjani kakerdasid külades väsinud suvemehed, õlleke näpus. Ikkagi võidupüha, pudel oli lipuks, mehetunnuseks, ilma milleta oleks olnud piinlik rahva ette ilmuda.

Võsu poe ees kilkas üks paariteiseaastane plikapõkats õnnest - tal oli vedanud, ta oli ostetud pudeli korgi alt leidnud Õllesummeri pileti. Kohe kerkis muregi head juhust varjutama.

«Kas ema sind laseb?» kahtles sõbranna, veel rinnatu, kuid juba õllepurgiga.

«Mida sa talle ütled?» uuris kolmas, ja seda nad arutama jäidki, mida luisata kodus, et õhtu vabaks teha ja koos eesti rahvaga lauluväljakul tähtsat pidu pühitseda.

Tallinna linnavalitsus üürib paar korda aastas välja Vabaduse platsi, kuhu õllevabrikud püstitavad ilmatu telgi otsekui taevasse pürgiva katedraali, et seal siis rohke lärmi ja mõne DC labase seaniitmise saatel humalamissat pidada.

Kes on ikka linnavalitsusele andnud õiguse teenida meie ajaloo poolt rajatud esindusväljaku pealt rahva mentaliteedi rikkumise eest? Vabaduse väljakul kesvamärjaga taiutaja kujutab end ehk iseseisvuspäeva paraadil marssijana.

Lauluväljaku-üritused lähevad ühte ritta laulupidudega, õllesummerlane tunneb end vaata et eestluse hoidja ja vabadusvõitlejana. Kas reklaamifirmad ei ole selle peale tulnud, et võiks summerdada rahvarõivastes?

Üks partei ja üks päevaleht on end Jaan Tõnissoni järeltulijaks kuulutanud, selle partei juht laseb end pildistada, odraveekann suul, ajaleht aga avaldab alkoholireklaami. Õllejooja teenib mehise teo eest oma ringkonnas ehk viis tuhat häält, reklaamipinnamüüja pistab tasku kenakese summa.

Mis usk see ikka ilma oma kalmistuta on, surnudki tahavad semudega seltsis olla! Pakun kaelamäärijatele idee religioossuse süvendamiseks - õllesõprade kirikuaiad võiks rajada näiteks Kaarli puiestee tenniseväljakute asemele ja lauluväljaku kõrvale, alles siis tõuseks õlle prestiizh jumalikult kõrgele.

Pole kahtlustki, et Liivimaa maapäev, kus juba 1640. aastal piirati viinapõletamist, ning mõisnikud, kes keelasid talupoegade nädalapikkused pulmajoomad, hoolitsesid rahva eest rohkem kui praegune Eesti riigivõim. Meil on ohtra jommitamise vastu enne Jaan Tõnissoni ägedalt astunud nõnda väärikad inimesed nagu Baer ja Kreutzwald. Tänapäeval ei söanda suurmehi järgida õigupoolest mitte keegi, kõik kardavad pilkamist.

Praegu juuakse ümmarguselt 8,8 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas. Seda küll koos turistide, hallpeade ja hällilastega. Noorukite purjutamises saab aga kenasti süüdistada kaupmehi, tuleb vaid teha kära tänavakioskite ümber, ja probleemid oleksidki otsekui lahendatud. Ometi oleks esimene samm lihtne ja loogiline - keelata eranditult igasugune alkoholireklaam.

Kui Riigikogu ei taha olla parteide rahastajate ripats, siis ärgu viivitatagu sellega minutitki, niigi on viimsepäeva kell kohe löömas. Meil aga ilmutas alkoholireklaami veel hiljaaegu isegi maksumaksjate poolt ülalpeetav ETV. Praeguseks on suured reklaami- ja mainekujundamisrahad loonud mentaliteedi - kodanik ilma viina ja õlleta ei kuulu täisväärtuslike inimeste hulka.

Eestlased-eestimaalased ja meie külalised kulistavad aastas ära umbes 12 miljonit liitrit puhast legaalset alkoholi, salaviin ja odekolonn peale selle. Meie algeline statistika ei suuda näidata, kui suure osa sellest kvantumist hävitab väike osa. Välismaistele numbritele toetudes oletan, et 90 protsenti joodavast seaduslikust kogusest kuulub ligikaudu 15 protsendile joojaist (Soomes 10, Prantsusmaal 20 protsenti.).

Need 200 000 inimest oleksid siis alkohoolikud ning nende eest hoolitsetakse Eesti Vabariigis piinlikult kasinalt ja pealiskaudselt. Meil kutsutakse neid inimesi asotsiaalideks. See nimetus peseb puhtaks nn sotsiaalide käed, annab õigustuse abivajajaist kivise südamega mööda vaadata.

Muist neist viinaninadest eelistab hoopiski salamärjukest ja putkadest ostavad nad üsna kanget, kuid aktsiisi alt välja nihverdatud odekolonni: mis tähendab, et oma doosi saab õnnetu kätte umbes viis-kuus korda odavamalt kui poest. Meil kehtib põhimõte, et kui keegi ennast tappa tahab, siis, palun väga, lasku käia, meil on demokraatia, meie teeme äri talle köit müües.

Hiljuti tegin dokumentaalfilmi «Uuesti elus» Eesti anonüümsete alkohoolikute (AA) organisatsioonist. AAs leidub soojust, kaastunnet ja üksteisemõistmist, kuid nemad ei võta põhimõtteliselt vastu mingit abi väljastpoolt. Kuigi AA-liikumine on üks mõjusamaid sõltumustõvest tervenemise teid, ei saa see asendada riiklikku alkoholipoliitikat.

Pärast põrgujoogi reklaami keelamist tuleks Riigikogus täiendada meditsiiniseadust, kaasinimesele haiguse põhjustaja peaks kinni maksma ravikulud. Ja kolmandaks vajame seadust, mis karistab karsklase jooma meelitajat. Tsiviliseeritud maade kriminaalkoodeksis on niisugune paragrahv olemas.

Tõega ei taha, et kellegi elu kraavi lendaks, aga kui see juhtub, siis peaksid Võsu piigakese vanemad kaebama kohtusse õllefirma, mis tüdruku allakäigule peibutas. Sõbratarid tulevad ehk tunnistajaks?

Tingimata leidub palgalisi advokaate ja meedikuid, kes hakkavad tõestama, et aktsiisi maksev alkoholitootja ja turustaja ei ole milleski süüdi, ning õlu on hoopis kergemat laadi juhtum, tuleb vaid õllekultuuri tõsta ja süvendada.

Ometi joob suur osa lõbusatest õllesummerdajatest end aastate jooksul põhja. Ja väga väike hulk inimesi teenib teiste õnnetuse pealt kõva raha. Kas me ütleme südametunnistusele täielikult adjöö?

(Postimees)

vaata lisaks:
Reformierakond tegi ettepaneku lubada spordivõistlustel lahja alkoholi müümist
Koduõlle tootjate mured jõudsid Riigikokku
Riigikogu asus alkohoolseid jooke defineerima
Õlu kaob tänavaputkadest?
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkoholiseadus
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Joojatele seaduslik paik
Pirogovi plats on õllejoojatele avatud
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Avatud õllepudel toob kopsaka trahvi
Alkoholikeeld suretab kioskid
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Alkoholiuputus Pätsi ajal

Roolijoodikud on Eesti suvede möödapääsmatu riskielement. Roolijoodiklus vohab suveharjal jälle nagu jõuline umbrohi. Kuigi jaanipäev oma möödapääsmatute liiklusohvritega on möödas. Ja lõppenud on ka Õllesummer.

Aga summer kolis sõiduteedele. Tallinna liikluspolitsei registreeris möödunud nädalal rekordilise roolijoodikute hulga. Tabati koguni 104 purjuspäi roolis istunut. See arv on kaks korda üle tavalise. Avariisid oli võrreldes aasta algusega kolm korda rohkem. Sünge statistika. Või koguni fataalne? Nagu ikka, väidavad vahelejäänud: võtsin ainult pudeli õlut, lootsin, et midagi ei juhtu. Samas on paljude joove paari promilli ringis.

Ja nagu ikka, ilmestavad statistikat solistid. Kui vahele jäävad poolnimetud 23-aastane Aivo või 57-aastane Aleksei, on see statistika, kui aga üldtuntud inimesed või koguni need, kes riiki juhivad, on põhjust pidada tõsist mõttepausi. Sest meie riik on meie enese nägu. Miks peaksid siis teist nägu olema meie juhid?

Alles oli see suvi, kui paar korda nädalas jäi purjuspäi sõitmisega vahele mõni tuntud poliitik. Eriti täbarasti käis tol suvel millegipärast keskerakondlaste käsi. Eile jäi vahele välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand. Ta reageeris kui diplomaat, tunnistas oma süüd ja kurbust ning lubas enam mitte niimoodi teha.

Keerulise olukorra ees on välisminister Kristiina Ojuland: kuidas karistada vimmakat kantslerit, kui ka ise mõne aja eest kahe klaasi punaveiniga rooli taga vahele jäänud. Just Ojuland püüdis seejärel Riigikogus seadustada õiguse autot juhtida, väike svips (kuni 0,5 promilli) peas.

Suisa piinlik hakkab, kui meenutada paberile ja arvutisse raiutud ning leheveergudele kümneteks tuhandeteks eksemplarideks tirazheeritud lausete hulka, aga ka eetritundide kogusummat, mil Eesti meedia on täiskasvanud mehi (ja ka naisi) ikka ühe ja sama pahanduse pärast noominud nagu aruta väikelapsi: ärge tehke nii, sest nii pole ilus!

Ainult et see pole pahandus ja tegu pole lastega. Sest juba ammu on ühiskond jõudnud seisukohale: joobnud auto juht on potentsiaalne mõrvar. Ja just sellest lähtudes tuleks temaga ka talitada.

Seadused on justkui olemas, ja isegi päris karmid, aga kui palju kroonilisi roolijoodikuid on reaalse karmi karistuse osaliseks saanud? Arvata, et väga vähesed. Aeg on aga näidanud, et mingi trahviga ei ehmata kaineks enam peaaegu kedagi.

(Postimees)

vaata lisaks:
Kainena rooli ehk kampaania "Alkoholi testmõõtmised...
Riigikogu toetas kainelt rooli lubamist
Jürgenson ei toeta promillide lubamist
Jäägu kehtima promillideta autojuhtimine
Osa Riigikogu liikmeid lubaks rooli napsisena
USAs lubatakse autorooli kuni 0,8 promilliga
Mobiil tasku ja õllepudel suule
Joovet lubades järgib koalitsioon Euroopat
Opositsioon lubatud promillide vastu
Lubatud joove autoroolis Euroopa riikides

Viljandis õllepeoga “Suur kann” tuntuks saanud Toomas Mädamürk avas Rannapargis õllepeo “Pärnu Pummer”. Mädamürk rääkis, et ürituse korraldajad loodavad inimeste mõistmisele, sest Rannapark ja lõbustuspark on peo ajal piletita külastajale suletud.

“Lõbustuspargi kaasamine sellisesse üritusse on ainult teretulnud, sest vastremonditud park võiks olla Pärnu üks lisaväärtus, mille pärast siia sõita,” rääkis Mädamürk. Mehe sõnade järgi on suur suvi veel ees ja kindlasti saavad soovijad lõbustusparki külastada paar päeva hiljemgi.

Mädamürk selgitas, et eraldi parklat neil piduliste tarvis ei ole, ja soovitas külastajatel kohale tulla jalgsi.

“Siin saab õlut võtta ja kes siis enam autoga sõidab,” naeris Mädamürk. “Kui keegi otsustab siiski autoga tulla, jälgigu ajutisi liiklusmärke, sest osal tänavatel on ummikute vältimiseks lubatud parkida vaid ühel teepoolel. Peost hoolimata tuleb kasutada parkimispileteid,” lisas ta.

Mädamürki jutu järgi tekkis mõte korraldada “Pärnu Pummer” tänu linna mitmekesisele kultuurisuvele, kus puudus korralik rahvapidu. “Me ei pretendeeri õllefestivali nimele, oleme ikka rohkem õllepidu korraliku programmi, õllemüüjate ja toitlustajatega,” rääkis Mädamürk. 

Eile alanud õllepeol saab täna kuulata seitset bändi, nende jaoks on üles sätitud üks lava, sest peopealiku ütlust mööda ei tahetud inimesi mitme lava vahel jooksutada.

Kiikingu jaoks parki kiike üles sättinud Argo Linnamäe lubas, et üritusel lastakse ülevõllikeerlemist seelikuga naisterahvastel proovida ilma rahata, teistel tuleb kiikumise eest maksta 50 ja üle võlli viimise puhul 75 krooni. Kümne krooni eest võib pargis ratsutada.

Eile päevaseid esinejaid kuulama tulnud Eha Reino leidis, et hoolimata lõbustuspargi vaba sissepääsu sulgemisest, on õllepeo korraldamine hea mõte. “Tore, et selliseid pidusid Pärnus tehakse, alternatiiv oleks ainult Tallinna sõita, mis läheks liialt kulukaks,” arvas Reino. Naise jutu järgi pääses tema üheksa-aastane tütar Heleriin üritusele tasuta, muidu oleks teda kahe peale kulunud piletisumma mõtlema pannud.

Peopilet maksab 80 krooni, kes soovib platsilt vahepeal lahkuda, saab lisaraha eest osta käepaela. Alla 12aastased lapsed pääsevad platsile tasuta.

Õllepidu lõpeb täna öösel kell üks bändi Meie Mees ülesastumisega.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Õllefestival Viljandis
Õllefestival Suur Kann 1.-2. juunil Viljandis
Viljandi mehed korraldavad oma "Oktoberfesti"
Õlletelgist tuli traktoriga lund välja lükata
Õllefestival "Suur Kann" 2002
Õllefestival "Suur Kann"
"Suur Kann" käis Saku õllega (+ kommentaar!)

Saku Õlletehase AS võttis esimese õlletööstusena Eestis kasutusele taskuarvutitel põhineva elektroonilise (PDA) müügisüsteemi, mis võimaldab müügipersonalil saada laoseisu info ning teha tellimus otse kliendi juurest läbi taskuarvuti.

Saku Õlletehase müügidirektori Jüri Jänese sõnul muudab uuenduslik müügisüsteem kliendi tellimuste täitmise tunduvalt kiiremaks ja aitab müüki paremini organiseerida ning planeerida.

Saku Õlletehase IT- juht Urmas Kohal selgitas, et tänu PDA – süsteemile (personal digital assistant) saab müügiesindaja otse kliendi juurest läbi taskuarvuti reaalajas jälgida lao seisu, saades ülevaate laos olevatest toodetest ja kogustest. “Seejärel edastab ta taskuarvuti kaudu elektrooniliselt tellimuse otse õlletehase infosüsteemi. Uue tellimissüsteemiga vähendab ettevõte igakuiseid sidekulusid ja saab efektiivsemalt juhtida müügitööd ning planeerida müügimeeste tööaja kasutamist,“ kinnitas Kohal.

Tänaseks on taskuarvutitel põhinevale elektroonilisele müügisüsteemile üle läinud Saku Õlletehase Tallinna piirkonna müügipersonal. Kuu aja jooksul liitub järk järgult taskuarvutite süsteemiga ettevõtte müügimeeskond üle Eesti.

Saku Õlletehas on Eesti vanim õlletehas, mis on asutatud 1820. aastal Saku mõisniku krahv Karl Friedrich von Rehbinderi poolt.

Saku Õlletehase prioriteediks on õllede tootmine ja müük ning on Eesti õlleturu liider omades 48,5% suurust turuosa kogu Eesti õlleturust. Ettevõtte kogumüügist suurima osa moodustavad omatoodetud õlled.

Saku Õlletehas toodab ja müüb lisaks õllele ka kodumaist siidrisarja Kiss, mineraalveesarjasid Vichy Classique ning Montavit, karastusjooki Zingo ning ainumüügiõigusega ka Pepsi Co. tooteid Pepsi, 7Up.

(Saku Õlletehas)

Eile lõppenud üheksanda Õllesummeri õnnestumine innustab korraldajaid muutma Läänemere suurima õllefestivali järgmisel aastal juba kümnepäevaseks. «Järgmine Õllesummer on kümnes ja mul on selline unistus, et see võiks kesta kümme päeva, » ütles Õllesummeri aukorraldaja Riho Rõõmus eile Postimehele. «Aga esialgu on see ainult unistus! Midagi kindlat on veel vara öelda.»

Üks on igatahes kindel - Õllesummer toimub ka järgmisel aastal, kinnitas Rõõmus. Programmis on kavas teha muudatusi eesmärgiga meelitada kohale ka neid inimesi, kes sel aastal üritusest kõrvale jäid. «Meil on oma kindlad fännid, kes tulevad õllelinna ja ei arutle, kas tegu on rahvalike traditsioonide või millegi muuga. Need inimesed tulevad lihtsalt aega veetma,» lausus Rõõmus. «Teine seltskond on need, kellele ei sobi massiüritused. Aga kolmandad alles kõhklevad, kas tulla või mitte. Just neile on tarvis tõestada Õllesummeri headust ja nende nimel tuleb pingutada.»

Korraldajate sõnul saab tuleva aasta Õllesummeril kindlasti osta ka neid õllemarke, mida Eestis tavaliselt ei müüda. Tänavu nurjasid selle plaani seadused, mis ei luba riiki tuua õlut, mis pole läbinud põhjalikku toiduekspertiisi. Lisaks suuremale õllevalikule soovib summeri peakorraldaja Marje Hansar õllelinnas näha eri riikide õlletelke, kus pakutakse just selle maa sööke-jooke ja mängib asjakohane muusika.

Kõneldes Õllesummeri laiemast tähendusest, leidis Rõõmus, et tegu võiks olla ka üldrahvaliku tasuta õllefestivaliga, kust sel juhul käiks ilmselt läbi tohutud rahvahulgad. «Muidugi on see valikute küsimus, mängida saab nii piletihinna kui ka õllehinnaga. See on juba korraldajate otsustada,» sõnas Rõõmus. Esialgu peavad aga nii Rõõmus kui ka Hansar pileteid siiski vajalikuks, sest lisaks müügitulule aitab see hoida õlle hinda madalal ja distsiplineerib külastajaid.

«Sakslaste Oktoberfest on küll tasuta üritus, kuid see-eest maksab seal õlu viis-kuus korda rohkem kui poes,» nentis Rõõmus. «Ma ei tea, kas see on eestlastele vastuvõetav.»

Kuigi äsjalõppenud Õllesummeri esimesed päevad läksid suuresti vihma ja tormituulte nahka, jäid korraldajad üritusega rahule. Laupäev lõi nii külastajate- kui ka müügirekordid, tuues suurematele ettevõtjatele sisse sadu tuhandeid kroone.

Küsimusele, kas Õllesummeril on Eestis ka konkurente, vastasid Rõõmus ja Hansar: «Majanduslikus mõttes kindlasti, aga korraldusliku poole ja tõsiduse osas pole küll kedagi karta.»

(Postimees)

vaata lisaks:
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Õllesummeri korraldaja nõuab Tallinnalt kahjutasu
Summer ootab külmikut
Õllesummer avab kahe nädala pärast väravad
Õllesummer ootab tänavu ka veinisõpru
Kinobuss sõidab Õllesummerile
Mobiil on muutumas uueks maksevahendiks
Õllega immutatud öölaulupidu
Lea Larin: kolm Sarvikut rindu
Dan Põldroos: "Kui aus olla, on kõik üsna sitad!"
Õllesummer meelitab sadat sorti õllega

Parkimis- ja bussipileti kõrval võis nädalavahetusel osta Tallinnas mobiiltelefoniga isegi festivalipileti ja kannu õlut, tulevikus peaks mobiiltelefoni kasutusvõimalused veelgi laienema.

Õllesummerile kiirustanud õllesõber, kes unustas rahakoti koju, võis mobiiltelefoni abil edukalt hakkama saada. Piisas vaid valida mobiiliga viiekohaline number, kui tõkkepuu avanes ning lasi mobiiliomaniku festivaliplatsile. Ka õlle eest tasumisel toimis mobiil nii maksevahendi kui ka juhtimispuldina - valides teatava numbrikombinatsiooni, avanes pöördvärav õllekannuni.

EMT arendusosakonna juhataja Lauri Lähebi sõnul olid EMT mobiilkaubanduse katsed Õllesummeril edukad - mobiilkaubanduse platvorm pidas vastu, kuigi tulenevalt laupävaõhtu kohatisest võrgu ülekoormusest ei läinud osa kõnedest esmakordsel valimisel alati läbi ja seetõttu oli raskendatud ka m-piletite ostmine. Pühapäeva hommikuks olid Õllesummeri külastajad lunastanud 1416 mobiilset piletid ja ostnud 1125 m-õlut.

«See oli testiks meie mobiilkaubanduse platvormi edasiarendustele, mille põhiolemuseks oli isikliku ja tööandja raha lahti löömine m-tehingutes,» selgitas Läheb. «Oma m-kaubanduse platvormi sidusime Õllesummeril nn telemeetrilise masin-masin-liidesega, mida edaspidi võib kasutada näiteks mehitamata sissepääsude juures ja teenuste müügil - sõitmaks kas või karusselliga või ostmaks topsi kuuma kakaod.»

M-kaubandus on seni leidnud laialdasemat kasutamist Eestis lisaks helinate ja logode tellimisele tasulisel parkimisel, milles Eesti on suhtarvudes maailmas esirinnas.

(Postimees)

Õllesummeril peeti 6. juuli õhtul öölaulupidu. Osales üle 6000 eesti laulja, orkester Tallinn Brass ja Eesti Rahvusmeeskoor. Kantuna üldlaulupidude ja kaheksakümnendate aastate laulva revolutsiooni patriootlikust meeleolust ning kesvamärjukese abil said laulukaare alla kogunenud ligi 6000 inimest ja arvutud õllesõbrad lauluhoo sisse.

Tänavuaastase Õllesummeri vaieldamatult kõige edukamat päeva öösse saatma jäänud öölaulupidu algas rongkäiguga, mis läbi tuhandete inimeste endale laulukaare poole teed rajades korrakski laulul vaibuda ei lasknud. Kuigi laulukaare all tundus lauljaid olevad pisut rohkem kui lauluväljaku muruplatsil, oli häälekas vokaalkollektiiv ülevoolavalt energiline ning kogu publik elas olenemata vanusest ja soost üritusele südamest kaasa. Neile, kel laulusõnad mingil põhjusel meelest läinud, olid Õllesummeri korraldajad valmistanud “Õllesummeri lauluraamatu”, mida kohapealt ka osta sai.

Üritust ei seganud oluliselt isegi kõrvallavadelt kostuv muusika, mis kohati laulukaare alt tulevat kuulmast segama hakkas. Võib-olla ei pannud publik segavaid helisid tänu õlle tervistavale mõjule tähelegi.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Õllesummeri korraldaja nõuab Tallinnalt kahjutasu
Summer ootab külmikut
Õllesummer avab kahe nädala pärast väravad
Õllesummer ootab tänavu ka veinisõpru
Kinobuss sõidab Õllesummerile
Mobiil on muutumas uueks maksevahendiks
Lea Larin: kolm Sarvikut rindu
Dan Põldroos: "Kui aus olla, on kõik üsna sitad!"
Õllesummer meelitab sadat sorti õllega

Issand, seal ei ole mitte midagi, ahastas Anne. Ainult Saku ja A Le Coq, sekka Obolon. Süüa pakutakse söestunud ja rasvast liha või hiiglaslikelt pannidelt pekitükkidega pannirooga – kas tõesti joovad inimesed ennast nii täis, et suudavad sellist toitu süüa?

Kristjanit pahandas see, et ta ei leidnud loodetud eksootiliste õllede valikut nagu varasematel aastatel. Ivarile ei meeldinud aga asjaolu, et kõik oli “täpselt samamoodi nagu igal aastal”. Ainsat vähegi huvitavat õlut – Paulaneri nisuõlut nägi ta vilksamisi ühe möödakõndiva inimese käes.

Sellest hoolimata seisavad inimesed Õllesummeri piletisabas. Mobiiliga saaks pileti ilma järjekorrata, aga selleks peab olema m-arve ja pealegi on pilet niimoodi kallim ja hinnavahe eest saab ainult õlut, mitte viina või siidrit või veini. Miks on tuhanded inimesed valmis ostma kalli pileti ja kogunema lauluväljakule kaanima? Mis mind sinna meelitaks? Lahe jazzulava ja võimalus saada pärast kahte ostetud veini pits viina?

“Miks sinna minnakse?”, imestab Toomas mu lolli küsimust, “muidugi ennast täis jooma!” Summeri masendav kõikvõimsus kulmineerub õhtuse telesaatega, kus kõik sõna võtnud leiavad üheselt, et tegemist on “siiski kultuuriüritusega”. Tahaks kisendada. Kuidas on kultuuriga seotud õigus maksta 125 krooni ja selle eest tavalisest kallimat õlut juua?

Kunagisest õllekultuuri väärtustavast üritusest, mis püüdles erinevate õllesortide ja õllega seotud nähtuste tutvustamisele ja populariseerimisele, on mu meelest saanud tavaline läbu. Kui vanasti võis ringi kolamas kohata tuttavaid kategooriatest “see klassivend, kelle saatusest mul polnud aimugi” või “ammune töökaaslane, keda ma viis aastat pole näinud”, siis nüüd kaanivad lauluväljakul halpaaa oluttaa soome turistide massid.

Kõik joodav, söödav, nähtav ja kuuldav on hoolikalt vormitud normaalsuse stambiga – jõledad ja labased papist majakesed, õlle taustaks tümps (Jee, Jam!) ja joogiks seesama õlu, mida iga päev poest osta võib.  Sarvedega plastikkiiver pähe, õlu kotti ja padavai lauluväljaku poole. Enne, kui kell üks kraanid kinni keeratakse, tarvis ju ennast täis kaanida.

Tegelikult tahtsin kirjutada hoopis millestki muust. Aga ükskõik, mis otsast ma inimestega juttu alustasin, ikka läks jutt turustusele. Isegi seksiteema sumbus turustusteooriasse (kas teie teadsite, et SWOT analüüs leiutati ÜRO-s neegrite murede mõistmiseks?). Turustus, see on ju samasugune nähtus, nagu haigused, valdkond, milles igaüks pädev on.

Üks ajatu küsimus tekkis mul siiski. Miks peaks inimene ihaldama, et talle korraga viski ja õlu suhu voolavad?

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Õllesummeri korraldaja nõuab Tallinnalt kahjutasu
Summer ootab külmikut
Õllesummer avab kahe nädala pärast väravad
Õllesummer ootab tänavu ka veinisõpru
Kinobuss sõidab Õllesummerile
Mobiil on muutumas uueks maksevahendiks
Dan Põldroos: "Kui aus olla, on kõik üsna sitad!"
Õllesummer meelitab sadat sorti õllega

Seltskonnategelane ja ärinaine Anu Saagim ning näitleja Dan Põldroos proovisid SL Õhtulehe ettepanekul Õllesummeril kümmet eri õllesorti.

Ringkäiku alustavad sportlikult riietunud Anu ja viigipükstega Dan Saaremaa telgi juurest, kus pakutakse ehtsat kodumaist õlut. “Pärmi maitse on juures,” ütleb Saagim nägu krimpsutades. “Ei ole üldse hea, täitsa jama,” lisab ta juba kindlamalt. Põldroos võtab kesvamärjukese koos topsiga kaasa.

Edasi liigub SL Õhtulehe testpaar hiina õlle telgi juurde. “Kuule, viska see kole Saaremaa õlu ära,” õiendab Saagim. “Ära sikuta,” kurjustab Põldroos, kes on õlle maitsmise asemel süvenenud juba vestlusse hiina õlut müüva tütarlapsega.

Kui Dan on kõrvalistest ahvatlustest eemale tiritud, jätkame ukraina õlle Obolon telgis. Põldroos palub degusteerimiseks mõlemat, tumedat ja heledat õlut. Eestikeelse küsimise peale vaatavad müüjatarid vaid altkulmu ja vaikivad. Eesti-vene segakeelse purssimise peale saame kaks topsi tumeda ja heleda joogiga. “Hea õlu,” ütleb Saagim heleda Oboloni topsikest siia-sinna liigutades. Dan võtab väikese lonksu tumedat, mõtleb hetke ja vahetab siis Anuga topsid. Olles proovinud nii heledat kui ka tumedat Oboloni, ütlevad degusteerijad ühest suust. “Tume on parem.”

Meie eksperimentaatorid istuvad A. Le Coqi telki laua taha jalgu puhkama. Anu haarab pea käte vahele ja lisab naljatades: “Issand, mis ema ütleb, ma näen välja nagu vana joodik.” Põldroos muigab.

On aeg proovida pudeliõlut. “Ma pole tegelikult üldse õllesõber,” seletab Põldroos tõsiselt ja sirutab käe 5kraadise Asahi-nimelise jaapani õlle järele. Pudelilt lendab kork ja keskmise tumedusega õlu valatakse topsi. Dan lonksab, mõtleb ja vaatab sekundi-paar taevasse. Kärsitu Anu kiirustab teda arvamusega tagant. “Noh, kommenteeri juba,” ei jõua Saagim oodata. “Jube hapu, ei meeldi üldse,” ütleb Põldroos ja lükkab topsi eemale.

Samal ajal avab Saagim hiina õlle rohelise pudeli. Mõlemad maitsevad. Valitseb vaikus. Siis vaatavad üksteisele otsa ja teevad nägusid. Põldroos on esimene, kes vaikuse lõpetab: “Seda jooki soovitan ma 14-15aastastele. Kunagi klassiõhtul oleksin ilmselt januga tõmmanud.” Saagim on sama meelt: “Laste jook. Õlle maitset praktiliselt pole.”

Järgmisena proovitakse Slovakkias toodetud õlut Kelt. Saagim pärib Põldroosilt: “Noh, see on kõige parem vä?” Põldroos noogutab: “Ei ole viga. Täitsa hea, selline kadaka maitse on juures. Annan kõige parema hinde.” Saagim nõustub ja lisab pudelit keerutades: “Tõesti on hea, vilja maitsega.” Siis aga avastab oma suureks imestuseks, et proovitud jook on 12-kraadine.

Peagi lendab kork Edelweissi etiketiga pudelilt. Saagimi silmad löövad särama: “See pidi olema parim õlu platsil, müüja ise ütles.” Niisiis, lonksud heledat Edelweissi. Ja jälle vaikus. Siis hakkab Dan vaikselt pead raputama ja vaatab Anu poole. Saagim krimpsutab nina ja ütleb pettunult: “Parfüümi maitsega.” Dan hakkab naerma: “Kurat, sa võtsid mul sõnad suust. Selline tunne, nagu oleks odavat odekolonni pannud.” Degusteerijad rõõmustavad, et neil on õlle osas ühesugune maitse.

Uus pudel, Saksamaa Warsteineri tumepunane õlu. Dan keerutab topsi käes, võtab lonksu ja märgib: “Mulle hapud õlled meeldivad, aga kui vägisi haput teha, siis ei lähe kohe üldse.” Anu nõustub – jook tundub kuidagi eriti happeline.

Maitsmata on veel jäänud kaks Pärnu Õlletehase toodet: “Meie Mari” ja “Perona”. Esimesena vabaneb korgist kuulus roosat värvi naistekas Meie Mari. Anu võtab sõõmukese ja hakkab naerma: “See on nagu naiste piss.” Dan ei usu, et naiste piss niimoodi maitseb. Anu naerab edasi ja selgitab: “Naistel, kes palju ürditeed joovad, on täpselt sellise maitsega piss.”

Viimase, Perona õlle kohta ütlevad meie kaks degusteerijat aga jälle nagu ühest suust, et õlu on liiga kibe ja meenutab seda esimest, Saaremaa õlut.

Õlletuuri lõpuks on mõlemal maitsjal pilt selge. “Mulle meeldis tume Obolon,” teatab Anu. “Mulle meeldis ikkagi Kelt - aga kui aus olla, on kõik üsna sitad,” arvab Dan Põldroos ja noogutab sõnade kinnituseks pead.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Frederikust Krusovice ja Presidendi Pilsnerini

1847. aastast pruulitava Carlsbergi õlle võib leida Eesti hästivarustatud kauplustest. Üle maailma tuntud õllemargiga suure õlleteootja aktsiaid saab osta Kopenhaageni börsilt.

Taani õlletootja Carlsberg positsioneerib tuntud õlletootjad mahu ja geograafilise tegevuse järgi, kuuludes ise koos Heinekeni, Interbrew’ga, South African Breweries’iga üle 50 mln hektoliitrise tootmismahuga globaalsete õlletootjate hulka. Väiksema tootmismahuga globaalsed õlletootjad on Scottish and Newcastle ja Guiness.

Carlsberg müüs mullu 67,9 mln hektoliitrit õlut ja 20,3 mln hektoliitrit teisi karastusjooke. 

Eestis turustab Carlsbergi õlut Saku Õlletehas. Saku Õlletehase üks suuromanikke on Carlsberg läbi Baltic
Bewerage Holdingu (BBH) mille omanikud on võrdsetes osades Carlsberg Breweries (50%) ja Hartwall (50%). Lähitulevikus on Hartwall osa Scottish and Newcastle Grupist. Carlsberg ei välista, et Eestis võidakse nõudluse korral Saku Õlletehases tulevikus Carlsbergi pruulima hakata.

Carlsbergi edu taga on rahvusvaheliseks kujunenud 1847. aastast alates pruulitav õllemark, mida müüakse enam kui 140 riigis. Lisaks Carlsbergi õllemargile on grupp loonud üle 20 kohaliku tugeva brändi, nagu Baltika Venemaal, Okocim Poolas, Pripps ja Falcon Rootsis, Ringnes Norras, Tetley’s Suurbritannias, Super Bock Portugalis, Cardinal ja Feldschlösschen Shveitsis ning Beer Chang Tais.

Rahvusvaheliselt tuntud õlletootja pole lihtne olla. Õlu on eriline kaup, kuna teda on raske rahvusvaheliselt müüa. Tavaliselt on õlu kohalikult (ühes riigis) tuntud kaup, mida pole otstarbekas kaugele eksportida, kuna transpordikulud on suured, nagu ka turunduskulud.

Carlsberg on analoogselt teiste globaalsete õlletootjatega viinud tootmise üle maailma laiali, olles konsentreerinud oma pingutused Lääne-Euroopasse, Ida-Euroopasse ning Aasiasse. Lisaks õlletehaste ostmisele laieneb Carlsbergile meelsasti osaluste hankimise teel õlletootjates aga ka uute õlletehaste rajamise näol. Carlsberg ei põlga ära ka liite teiste õlletootjatega. Carlsberg on keskendanud oma eesmärkideks turuosade kasvatamise Lääne-Euroopas ning agressiivse laienemise Ida-Euroopas ja Aasias.
Carlsberg müüb Taanis vaid 6% toodetud õllest. Käibest 77% tuli Lääne-Euroopast, 18% Ida-Euoopast ning 5% Aasiast. Ida-Euroopas kasvas käive mullu enime ehk 53%. Lääne-Euroopa osa kasumis on vaid 54%, kiireima kasvuga Ida-Euroopal 34% ning Aasial 12%.

Tegevuskasumimarginaal on kõrgeim Aasias, natuke väiksem Ida-Euroopas ning Lääne-Euroopas mitu korda madalam kui Ida-Euroopas.

Carlsbergi tegevus Venemaal, Ukrainas, Valgevenes ja Balti riikides toimub peamiselt läbi BBH 12 õlletehase. Aegajalt ollakse sunnitud müüma mõnda õlletehast seoses suurte turuosadega. Näiteks müüdi mullu Leedu konkurentsiameti nõudel Kalnapilis.

Lääne-Euroopa suured õlletootjad püüavad stagneeruva kasvuga koduturgudel põgeneda ekspansiooni teel kiiremini kasvavatele turgudele, millest üheks on Ida-Euroopa. Kui Lääne-Euroopas tuleb lüüa lahinguid aeglaseltkasvaval õlleturul iga protsendi turuosa pärast, siis arenevatel turgudel avaneb sageli võimalusi osta kasvava õlletarbimisega turul mõni erastatav tehas, võtta üle õllefirma või rajada uus õlletehas. Võimalik on haarata paariaastase tööga heal juhul paarkümmend protsenti kiirestikasvavast turust.

Viimasel ajal on täheldada suuremat sorti ülevõtmiskõneluste ja -kuuldustelaviini õlletööstuses. Rohkem regionaalselt kui globallselt positsioneerinud alla 50 mln hektoliitrise tootmismahuga Scottish and Newcastle võtab üle Soome Hartwalli. Scottish and Newcastle ise on ise olnud ülevõtmisspekulatsioonide objekt võimalikust kolmekpoolses ühinemises South African Breweriese ja Milleriga, mis paneks ta raskesse situatsiooni konkureerima Carlsbergiga omades ühisosa BBHs.

Õlletehaste aktsiad ongi vast huvitavad just ülevõtmiste-liitumiste objektidena.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Saku toob turule pooleliitrises pudelis Carlsbergi
Saku plaanib tõsta Carlsbergi turu teiseks importõlleks
Koff kaotamas juhtkohta Eestisse toodava õlle turul

Õlle kõrvale saab rüübata veini ja vaadata multifilme ning külastada klaasist kempsu.

Tänavusel Õllesummeril pakutakse peale õlle ja rahvamuusika ka veini ja jazzi, lisaks näidatakse kino ja mängitakse hasartmänge.

Kinobussi projektijuhi Meelis Muhu sõnul näidatakse Õllesummeri filmitelgis lühifilme, mis ei kesta üle tunni. Programmis on näiteks Riho Undi Saamuel Pliuhkami triloogia ehk “Kapsapea”, “Tagasi Euroopasse” ning “Saamueli Internet”. Samuti saab vaadata palju kõmu tekitanud dokumentaalfilme “Suur õde”, “Teine Arnold” ja “Isamaa Ilu”.

Pikad lauad ja liitrised õllekannud. “Erinevaid õllesorte on sel aastal sadakond, eksootilisematest võiks välja tõsta Jaapani õlle Asahi Super Dry, huvitav on kindlasti ka Prantsusmaalt pärit siider Cidre Bouche Brut De Normandie,” ütles Õllesummeri pressiesindaja Marianne Hilpus. Toitlustajaid on samuti väga erinevaid, pakutakse klassikalisi grillitoite, aga ka Jaapani, India, Hiina ja ehtsaid Baieri toite.

“Uudiseks on sel aastal ka Õllepalee nimeline õllesaal Lauluväljaku teisel korrusel,” ütles Hilpus. Valgustatud trepist üles astudes leiab külaline vanikutega kaunistatud saali, kus on pikad lauad ning õlut pakutakse liitristes kannudes.

Õllesummeril on juba teist aastat ka spetsiaalne lõpushow, ansambel Terminaator tähistab sellel oma 15 juubelit. Kontserdil osalevad lisaks Terminaatorile veel mitmed tuntud eesti lauljad nagu Gunnar Graps, Lea Teemets, Koit Toome ja hip-hop rühmitus Toe Tag.

Õlu maksab kuni 25 krooni kann. “Õllede keskmised hinnad peaksid püsima ikka 20-25 krooni juures, eksootilisemad õlled on veidi kallimad,” lisas Hilpus.

“+- Elektroonika lubab pesta külastajate musta pesu, kui näiteks särgile on õlut peale läinud, ning Hewlett-Packard teeb oma uue digitaaltehnoloogia abil külastajatest pilte ja saadab need otse e-mailile või trükib välja,” kirjeldas Hilpus.

Kohapeal on ka mitmeid lõbusaid atraktsioone, näiteks benji-hüpe ja kardirada. Atraktsioonidele lisaks paneb Glaskek üles klaasist ehitatud ja kolm miljonit krooni maksma läinud WC. Tualett on tarvitamiskõlblik, sisemuses toimuv on varjatud kardinatega.

Jazzi saab kuulata Veiniaias. “Kui muidu püüame muusikalises mõttes hoida eesti joont, siis jazziala on selles suhtes erand, et oleme sinna kutsunud esinema rahvusvahelise seltskonna jazzmuusikuid,” ütles Marianne Hilpus. Jazzi mängivad näiteks Alberto Gutierrez Kuubalt ja Sergio Pastos Brasiiliast. Peale välisesinejatele on jazzi poolelt esindatud ka Eesti tipud. Veiniaias saab kätt harjutada ka kaardimängijana – kohal on Olympic Casino õppelauad ning mänguautomaadid. Lisaks saab sigareid ja piipe nii kaasa osta kui kohapeal proovida.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Õllesummeri korraldaja nõuab Tallinnalt kahjutasu
Summer ootab külmikut
Õllesummer avab kahe nädala pärast väravad
Õllesummer ootab tänavu ka veinisõpru
Kinobuss sõidab Õllesummerile
Mobiil on muutumas uueks maksevahendiks
Dan Põldroos: "Kui aus olla, on kõik üsna sitad!"