Mitmete kodulehekülgede (muuhulgas õlleteemaline “beerkamber”) autor Jüri v. Grauberg (vanajüri, oldjyri) on valmis saanud raamatuga “Otsa uus perenaine”, milles räägitakse pisut ka õllekultuurist. Maarahvajutu avaldas Härmametsa Talu Kirjastus.

Autor kirjutab raamatu eessõnas: Eestlane on juba aegade hämaruses põletanud alet ja niimoodi oma kümne küüne ning ihurammuga põlismetsi raadanud, et sealt siis raske ning tapva tööga oma perele põllumaad saada. Nii mõnigi kord on teda selle rohke talupojahigiga niisutatud maa pealt välismaiste sundijate poolt jälle kaugemale metsa aetud, kus ta on pidanud ellu jäämiseks kõike uuesti otsast alustama. Eesti talumeest on nendelt oma esivanemate higi ja verega kättevõideldud põlistelt maadelt küüditatud Siberisse, on aetud kolhoosidesse ja igasuguste erastamiste ning ärastamiste tulemusena jälle sunnitud alustama praktiliselt nullist. Teda on kägistatud ülejõukäivate maksude ja põllumehele kahjulike seadustega, kuid ta on ikka ja jälle tõusnud ning kõigi ja kõige kiuste, käed mullas ning tagumik paljas, eestlase jonnakusega edasi rüganud. Kaua ta veel niimoodi suudab rügada ja eestlase põliseid traditsioone jätkata, teab ehk vaid Jumal taevas... Olgu käesolev üllitis tagasihoidlikuks katseks teadvustada kaasaegse talumehe elu ja probleeme laiemale üldsusele.

(EBG)

vaata lisaks:
Härmametsa Talu Kirjastus
Vanajüri beerkamber

Leedu õlletootjate assotsiatsiooni andmeil on õlletarbimine Leedus viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning ulatus 2000. aastal juba 60 liitrini ühe inimese kohta aastas.

1999. aastal jõi keskmine leedulane aasta jooksul viie liitri võrra vähem õlut kui mullu. Eelnenud aastail kasvas õlletarbimine Leedus siiski veel kiiremas tempos: 1998. aastal tarbitud 47 liitrilt 55 liitrini 1999. aastal ning 1996. aasta ära joodud 37 liitrilt 44,5 liitrini 1997. aastal.

Õllemüük moodustas eelmisel aastal Leedus 20,15 miljonit dekaliitrit võrrelduna 17,85 miljoni dekaliitriga 1999. aastal. Imporditud õlle osa üldises õllemüügis moodustas mullu Leedus 4 protsenti.

(ETA)

vaata lisaks:
Leedu õlleturg kasvas mullu 13,1%

Kaunase ringkonna prokuratuur rahuldas Leedu Autorikaitse Liidu taotluse ja piiras hiljuti väljaantud raamatu "Alus ir stiprieji gyrimai. Enciklopedija" ("Õlu ja kanged joogid. Entsüklopeedia") omandiõigusi.

Autorikaitse Liidu väitel kordab see teos Londonis välja antud raamatu "The World Encyclopaedia of Beer" sisu. Karta on, et leedukeelne teos on lihtsalt tõlge ning välja antud autoriõigusi eirates.

Leedukeelse õlleentsüklopeedia andis kümnetuhandese tiraažiga välja Kaunase kirjastus Ausra.

Kui skandaalse mainega kirjastaja Jaroslavas Banevicius ei esita prokuratuurile teose autori luba tõlkeks, ähvardab teda kriminaalasja algatamine.

Kolm kuud tagasi sai seesama kirjastaja analoogse süüdistuse raamatu "Vladimiras Putinas" ("Vladimir Putin") avaldamise eest.

Endist kõmulehtede Europa ja Dvidesimt Centu väljaandjat Baneviciust on mitmel korral ka laimu avaldamise eest kohtulikult karistatud.

(BNS)

Internetti on ilmunud venekeelne õlleleht. Lisaks Eesti suuremate õlletehaste toodangu tutvustusele leiab õllesõber sealt veel arutelu teemal “õlle kasulikkusest”, “legendaarsete õllesortide” tutvustuse, annuse õlleteemalisi nalju jm. Erilist tähelepanu väärib mahukas lingikogu.

Check it out: http://kodu.neti.ee/~sd225a/

(EBG)

Sügisel Tallinnas avatav universaalhall kannab kümne aasta jooksul Saku nime. Sama kaua peavad halli külastajad leppima Saku õlle või mõne Saku Õlletehase esindatava toote, näiteks Pepsi joomisega. 

Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop tunnistab, et nemadki oleks hallile oma nime andnud, aga rohkem kui paar aastat tagasi toimunud läbirääkimiste ajal tuli pakkumisele ei öelda. “Tollal oli meil vana tehas ja vanad kaubamärgid,” sõnas Noop. “Omanikud polnud nõus ülemäärast riski võtma.”

Risk oleks olnud küllaltki suur, sest halli nimi koos joogivaliku piiramisega läheb Saku Õlletehasele maksma miljon krooni aastas. Samas on halli oodata päris suurt õlle- ja pepsijoojate armeed: vastavalt sellele, kas toimub spordivõistlus või kontsert, võib hall vastu võtta 6000–10 000 pealtvaatajat. Igaüks neist joob keskmiselt pool liitrit õlut ürituse kohta. Suurhalli äriplaan näeb ette 90 üritustepäeva aastas.

Mis marki keelekastet ja kelle nime kandvas hallis järgmised kümme aastat pakutakse, pole veel teada. “Kümme aastat on piisavalt pikk aeg, tänaseks pole keegi teine halli nime ostmise vastu huvi tundnud,” kinnitas AS Rocca al Mare Suurhall projektijuht Riho Remmel.

Küll on usinasti ostetud loože, mis ühtlasi tähendab seda, et võimalus suurhalli loožiomanikuks saada kahaneb. “Tänaseks on eel- ja märkimislepingutega katmata viis looži 38st,” tunnistas Riho Remmel.

Loožid müüakse aktsiate emiteerimise teel. Üks 100kroonise nimiväärtusega B-aktsia võrdub ühe kohaga loožis. Aktsia müügihinnaks on 150 000 krooni, mis tähendab, et 8-16 kohaliste loožide hind on 1,2-2,4 miljonit krooni.

Miljoni või kahe eest pakutakse lisaks kindlale istekohale ka tasuta parklakohti ning toidu looži tellimise võimalust, samuti saab omanike soovi arvestades kujundatud loože kasutada üritustevälisel ajal.

Seni on suurhalli loožiaktsionärideks halli nime omanik Saku Õlletehas ise, lisaks Hansapank, Merko Ehitus, Onistar, Eesti Telekom jt.

Loožihuviliste võimalust järelturule loota peab Remmel väikeseks. Helsingis Harry Hjallis Harkimo eestvõttel rajatud Hartwall-Areena, Saku Suurhalli prototüübi kogemus näitab, et loožisoovijaid on, pakkujaid pole. 1997. aastast on Hartwallis omanikku vahetanud vaid üks loož. Küll on käivitunud nende rentimine.

Vastandina ammenduvatele looživõimalustele on suurhallis vabalt saada 37 500 krooni maksvaid VIP-toole. Kümnekroonise nimiväärtusega tooliaktsiaid võib lisaks praegu planeeritud 700-le juurde emiteerida, sest nn personaalsete toolide korrusel on istekohti 1500.

Tooliomanikest halliomanike eeliseks on parem auto parkimise võimalus, eraldi sissepääs, tavalisest mugavam tool, samal korrusel asuv restoran.

Loožide ja toolide müük peaks katma olulise osa ehk üle 70 miljoni krooni suurhalli 180 miljonilisest eelarvest, ülejäänu tuleb laenurahast, sponsoritelt ja ainuõiguste müügist.

Pilet üritusele, küll kõige odavam saadaolevaist, tuleb osta siiski nii looži-, tooli- kui ka ainuõiguse omanikul. Riho Remmeli väitel hakkavad spordivõistluste piletid maksma 50–100, kontserdipiletid 250–350, tsirkuse- ja showetenduse piletid 100–150 krooni.

Milline on halli avatseremoonia, veel ei teata. “Soovime teha pikema avaürituste perioodi, et demonstreerida halli võimalusi, ka jääl toimuvaid üritusi,” kinnitas Riho Remmel.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Saku Suurhall

Kriuksatades avaneb uks. Paljastub seninähtamatu ime. Läbi tuhandete klaaside kumavad päikesekiired joonistavad kummaliselt helendavaile seintele imelisi mustreid. Võlvikaar sihib taevast. Kas seisan pühaduselummas, Sixtuse kabelis? Ei! Hoopis Narva suvilakooperatiivis “Progress”. Restoranidirektor Mart Pung on sinna ehitanud pudelitest maja.

Aastate eest seisis Pung nõutult oma aianduskrundil, ümberringi pudelilasu. Lapsed pidasid hulluks, naine ähvardas lahutusega. Kõik seepärast, et kakskümmend aastat Narva erinevaid toitlustusasutusi juhtinud Pung ei visanud ära oma klientide poolt tühjaks joodud taarat. Pung kandis pudelid, mida taarapunktid ei tahtnud oma krundile. Kokku nii 25 000 tükki ehk 1500 kasti. Arvas, et ehk kunagi läheb vaja. Nüüd tuli otsustada. Majaehitamise plaani toeks oli kunagi filmis nähtud pudelehitis. Esimese proovina ladus Pung aeda. Kaks rida pudeleid, suud sissepoole, põhjad väljapoole ja segu vahele. Ja kui töö lendama hakkas, vohmis ta korraga terve inimkõrguse aia püsti.

Aga klaaspudel on sile, mitte krobeline nagu tellis. Pudelid hakkasid libisema, aed viltu vajuma. Direktorihärra jooksis terve öö ümber aia, toestas ühelt poolt, nügis teisalt. Sada korda järjest. Kui segu viimaks koidukiirtes kõvaks läks, oli Pungal võhm väljas, kuid aed püsti. Ja seisab senini. Naabripoiste puruks löödud pudeleid on lihtne mördi seest välja puurida ja uutega asendada.

Edasi olid abiks töömehed. Algul närisid küüsi, hiljem nõudsid aga pudelilisa. Seinad kerkisid, tarkust tuli juurde. Kasvõi sellist, et ühte seina saab panna vaid ühesuguseid pudeleid. Muidu kisub kiiva.

Ühel hetkel kui seinad kõrgusid, tuli shampusepudelitest kitsas kätte. Pung läks taarapunkti. Sealsed sullerid tahtsid ühe tühja pudeli eest saada kroon seitsekümmend. Ise võtsid neid vastu kümne sendi eest. Pung läks seepeale prügimäele, tegi sealsete elanikega kaupa – 20 senti pudeli eest. Ja taarat tuli prügimäelt kui Vändrast saelaudu.

Mullu sügisel sai maja valmis. Osa paarikümnest tuhandest pudelist soojustab vanu puidust välisseinu. Üks ruum, kabelit meenutav puhketuba on ainult klaasist.

Naabrite voorimine Punga imemaja juurde ei tahtnud lõppeda. Nüüd olla paar tegelast lubanud, et kasutavad vana taara kevadel ka oma ehitiste juures ära. “Progressi” Narva jõe veerde võib kerkida klaasilinnak.

“Mul on oma partei,” ütleb Pung silmis kaval tuluke. “Kui inimene tuleb mu kõrtsi “Rondeel”, astub partesisse, tasub liikmemaksu. Kui läheb välja, siis astub parteist välja. Mingeid kohustusi ma talle ei sea, aga millegipärast on kõik mu parteis õnnelikud,” räägib Narva kuulsaima söögikoha direktor. Ja liikmeid on Punga parteis tuhandeid, alates presidendist ja peaministreist, kes Narvat väisanud. Piirilinnas on kirjutamata seaduseks: kõik kõrged külalised käivad vaid Punga juures “Rondeelis” söömas. Vene piirivalve on Pungale ka kiidukirja ja auraha andnud. Pung arvab, et eks ikka selle eest, et tal nii hea partei on.

“Nalja peab ka saama,” ütleb Pung juba mitmendat korda. Viimane Punga nali pudelimaja ehitamise kõrval on kuulsate Sampo kindlustajate plindrisseajamine. Nimelt peavad kindlustajad pudelmaja kohustuslikuks kindlustamiseks ära hindama ja kuhugi kategooriasse kandma. Et kas puit või kiviehitis jne. Paraku pole pudelimaja jaoks kategooriat olemas, kindlustada aga vaja.

“Õigest mehest peab surma järel maha jääma mägi tühjaksjoodud pudeleid ja kari nutvaid naisi,” tsiteerib Pung vene vanasõna ja osutab suvilale: “Minu mägi on siin!”. Naiste koha pealt ta ei kommenteeri. 

(Eesti Päevaleht)

Tartu Õlletehase müük tõusis 2000. aastal 46% 42,9 miljoni liitrini eelmise aasta 29,4 miljonilt liitrilt. Sisemaa müük kasvas 46% 40,5 miljoni liitrini ning eksport 41% 2,4 miljoni liitrini, teatab Tartu Õlletehas oma pressiteates.

Sisemaa müügist kõige rohkem tõusis aastaga siidri müük 133%, õlu tõusis 66%, karastusjoogid ja veed 15% ning long-drink langes 8%.

Aasta lõpus kuulus Tartu Õlletehasele kodumaistest tootjatest 38% õlleturust, 62% siidri-, 42% long-dringi-, 20% karastusjoogi- ja 10% veeturust Eestis. Kõige suurem turuosa tõus toimus aastaga õlleturul, kus 30%-lt aasta alguses saavutati aasta lõpuks 38% turuosa.

"46%-ne müügi tõus on seetõttu veel eriti hea saavutus, kuna kogu jookide turg langes 2000-ndal aastal seoses viletsa suvega ligemale 4%", kommenteeris Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop. "Meie edu peamiseks põhjuseks olid aktiivne turundus ja müügialane tegevus, mis põhiliselt keskendusid 2000. aastal A.Le Coq ja FIZZ kaubamärkidele," lisas Noop

A.Le Coq põhiomanik on Olvi Oyj. Olvi gruppi kuuluvad Soome Olvi Oy, Tartu Õlletehas Eestis, Cesu Alus Lätis ja Leedu õlletehas Ragutis.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Tartu Õlletehas tootmisraskustes
A. Le Coq kasvatas kasumit

Eesti õlletööstused tootsid 2000. aastal 95,01 miljonit liitrit õlut, mis on 1,4 protsenti vähem kui 1999. aastal. Õlletoodang ühe elaniku kohta ulatus 2000. aastal seega 69 liitrini.

Statistikaameti andmeil oli õlletoodang detsembris 6,95 miljonit liitrit, mis on sama palju kui 1999. aasta detsembris ja 8,4 protsenti enam kui 2000. aasta novembris.

(BNS)

Soome Olvi OY Eesti tütarfirma AS A. Le Coq sai pärast Leedu õlletehase AB Ragutis aktsiate juurdeostmist selle enamusaktsionäriks, teatab Kauppalehti Online.

Enne ostu kuulus A. Le Coqile 49,98% Ragutise aktsiatest ja pärast ostu 51%.

Kaunases tegutsev Ragutis on rajatud 1853. aastal.

Olvi alustas Ragutise aktsiate ostmist 1999. aastal.

(ÄP Online)

samal teemal:
A. Le Coq kannab Leedus kahjumit
A. Le Coq soovib Ragutist
A. Le Coq omandas Ragutise kontrollpaki
A. Le Coq suurendas osalust Leedu Ragutises

Saaremaa ühe tuntuma lõbustuskoha, Kuressaares Pärna tänaval asuva restorani Veski omanikfirma Siva Invest kavatseb ehitada veski parempoolsele osale juurde õllesaali.

OÜ Siva Investi kava kohaselt pikendatakse kohvik Veski esimest korrust mõlemas suunas. Peasissepääsust vasemale jäävat tiiba soovitakse pikendada ühe laoruumi võrra ja teisele poole jäävat osa kavandatakse suuremaks ehitada 100 m² võrra.

"See on juba päris suur juurdeehitus, teha tahetakse keldrikorrus ja üks korrus maa peale - sinna peaks tulema õllesaal," lausus linnavalitsuse arhitekt Maris Koert. Praegusele kaminaruumile juurde ehitatav 6,5 meetri laiune ja 14 meetri pikkune õllesaal tuleks esialgsete kavade kohaselt 49 - kohaline.

Maris Koert ütles, et praegu on Veski laiendamine alles detailplaneeringu tegemise järgus ning lõplikku projekti juurdeehituseks pole veel tehtud. Kuna Veski on muinsuskaitseobjekt, peab uus osa olema sarnane olemasolevatele ehitistele, rääkis Koert. Ta lisas, et uue osa eskiisprojekti tegi Fredi Tomps, kes oli ka 1970-ndatel valminud veski juurdeehituse projekti autor.

Kuni Teise maailmasõja alguseni tegutsenud Hollandi - tüüpi tuuleveski valmis aastal 1899. Ehitise ennistamist alustati 1972. aastal ja kohvikuna avati veski kaks aastat hiljem.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Kuressaarde rajatakse Scotland Yardi pubi

Täna kuulutatakse välja Eesti turundustegu 2000, tiitlile kandideerivad Ego krediitkaardi ja Dynamo kõnepaketi käivitamine, Hiirte juustu müügikampaania, A. Le Coqi turuosa kasv ning Eesti ekspositsioon EXPO 2000 näitusel.

Aasta turundusteo viis finalisti valisid 63 esitatud töö seast välja 600 turunduspraktikut. Parima turundusteo valikukriteeriumid on silmapaistvus, eesmärgipärasus ja tulemuslikkus. Turundusteoks võivad olla kodu- või välisturule suunatud tuntuse ja kuvandikampaaniad, müügikampaaniad, lansseerimised, uutele turgudele laienemised ja muud turundusüritused.

Eraldi kategoorias valitakse esmakordselt tänavu ka aasta suhtekorraldustegu, millele kandideerivad Eesti osalemine EXPO 2000 näitusel, e-valitsuse projekt, purjeka Lennuk ümbermaailmareis, geenivaramu projekt ja hädaabinumbri 112 kampaania.

Marketingi Instituudi, Turunduskeskuse ja Emori poolt teist aastat korraldatud konkursi eesmärk on arendada Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul, tuvastades ja tunnustades parimaid turundusaktsioone koduturul.

Eelmise aasta konkursi võitis A. Le Coqi turuletoomine, ergutusauhinnad läksid Keskerakonna valimiskampaaniale, Radiolinja Point kampaaniale, Koff heinapallireklaamile ja Saku on Ice õlle turule toomisele.

(ETA)

* Eesti 2000. aasta parima turundusteo konkursi võitis viie finalisti seas Ego järelmaksu ja kaardi turule toomine. (EBG 26.01.2001)

vaata lisaks:
Aasta 2000 turundusteod selgunud
Eesti Konverentsikeskus
Turundustegu '99

Ukraina teadlased on avastanud, et mõõdukas koguses õlle joomine võib maksale hästi mõjuda. Õllejoojad vabanevad organismi kogunenud mürgistest raskmetallidest 5 korda kiiremini kui mittejoojad.

Teadlane Anatoli Bozhkov ja tema kolleegid Harkovi Ülikooli bioloogiainstituudist on jõudnud järeldusele, et õlu aitab maksal mürgiste raskmetallidega (nagu plii ja vask) kergemini toime tulla, laiendades veresooni ja kiirendades ainevahetust.

Teadlased hoiatavad siiski, et suurtes kogustes joomisel ilmneb vastupidine efekt, alkoholi kahjulik mõju maksale.

(ananova.com)

vaata lisaks:
Õlu võib vähendada südamehaiguste riski
Inimese seedeelundkond

Meelelahutusäriga tegelev Kaiko Tavaste korraldab reedel (26.01) Viljandi kesklinnas endise Õllelaboratooriumi ruumides uue ööklubi avapeo. "Praegu ehitus veel käib, kuid reedeks peab kõik valmis olema," ütles Tavaste teisipäeval.

Klubi tuleb Väike-Turu tänaval Arkaadia pargi kõrval asuva maja kahele korrusele. "Esimesele jääb tantsusaal ja teisele korrusele paneme baari ja lauad," selgitas omanik. "Kokku peaks klubisse mahtuma sadakond inimest."

Suvel Jurassic baari rentinud Tavaste sõnul on nõudlus ööklubi järele Viljandis olemas. "Ega siin polegi praegu noortele mõeldud kohta," väitis ta.

Klubi seinad kavatseb omanik katta grafitiga ning avatud hakkab uus kooskäimiskoht olema vaid õhtuti.

Klubile nime leidmiseks on omanik pöördunud tulevaste klientide poole. "Variante on tulnud päris palju, kuid praegu pole mul veel aega olnud, et nende seast parimat valida," selgitas Tavaste. "Seepärast kasutame esialgu väljendit "uus klubi"."

Lisaks mainstream-üritustele kavatseb klubi pakkuda meelelahutust ka alternatiivse muusika austajatele. "Igal teisel reedel on meil kavas tuntud ja populaarne house-muusikaüritus "Hype the Funk"," lubas omanik.

(Sakala)

vaata lisaks:
Nädal Viljandis

24. jaanuaril 1935 pandi USAs Richmondis (Virginia) müügile esimene partii purgiõlut “Krueger’s Cream Ale”, mida pruulis Krueger Brewing Co Newtonis (New Jersey).

Tegemist oli maailma esimese avalikult müüki jõudnud purgiõllega.

(EBG)

vaata lisaks:
Õllepurgi ajaloost

Robbie Williams investeeris 1,5 miljonit naela oma isiklikku restorani. Põhjuseks soov veeta rahulikult oma õhtuid avalikus kohas.

Robbie sõprade sõnul tahtis mees oma restorani ja klubi, et õhtul väljas käia ilma teda segavate fännide hordideta. Robbie vihkab avalikke pubisid, kuna inimesed jõllitavad teda, küsivad autogramme ja nii ei saa ta rahulikult õlut juua.

(uno.ee)

Eesti õlletööstuse valdusfirma A. Le Coq suurendas osalust Leedu Ragutises 50,002 protsendilt 51,018 protsendini.

Esmaspäeval (22.01) lõppes Soome Olvi gruppi kuuluva A. Le Coqi ostupakkumine Ragutise väikeaktsionäridele.

A. Le Coq maksis kümnelitise nominaaliga aktsia eest viis litti, ostes 22.152 aktsiat kokku 110.800 liti väärtuses.

(BNS)

samal teemal:
A. Le Coq kannab Leedus kahjumit
A. Le Coq soovib Ragutist
A. Le Coq omandas Ragutise kontrollpaki

Jalgrattur Jaan Kirsipuu isa, Tartu aukodanik ja jalgrattatreener Rein Kirsipuu peab läbirääkimisi Estimpeksi pankrotihalduritega, et osta üle poolteise aasta Tartu südalinnas seisnud Humala kinnistu varemed. Postimehele teadaolevalt on Kirsipuu põhimõtteline nõusolek kinnistu ostmiseks olemas. Kinnitamata andmetel võib Humala hoone taastamist osaliselt rahastada ka profirattur Jaan Kirsipuu.

Pankrotipesa soovib kinnistu eest teenida miljon krooni, lepingu sõlmimist takistab 609 000 krooni suurune teede ja tänavate sulgemise maksu võlg Tartu linnale. Iga päev tiksub pankrotipesale sama maksu juurde 1246,75 krooni. Kokku ulatuvad kinnistuga seotud võlad Hermeti hinnangul 700 000 kroonini. Rein Kirsipuu on Postimehele teadaolevalt nõus maksma Humala varemete eest miljon, mitte aga 1,7 miljonit krooni.

Rein Kirsipuu ei soovinud kinnistu ostuplaanidest Postimehele eile veel rääkida. «Asi on veel arengujärgus.» Tema sõnul on seoses kinnistuga teisigi probleeme peale teede-tänavate sulgemise maksu. «Vundament ei ole korralikult kindlustatud ja üldse on varemed seisnud mitu aastat,» rääkis ta.

Tartu linnapea Andrus Ansip avaldas imestust, mida Ühispank on Humala kinnistu hüpoteegipidajana oodanud. Linn ei kavatse teede ja tänavate maksu Ansipi sõnul pankrotipesale kinkida. «Kui teeme kellelegi soodustusi, siis teeme neid kinnistu ostjale.» Linnapea vihjas, et Tartu linn on nõus loobuma teede ja tänavate sulgemise maksust, juhul kui Kirsipuu varemetega midagi ette võtab.

Kirsipuu sõnul ei täida ta kaua seisnud varemete võimaliku ostmisega aukodaniku kohust. «Paljast entusiasmist ei saa sellist asja ette võtta.» Tema sõnul tasub südalinnas oleva hoone taastamisel ehitada sinna kaubanduspinnad ning alumisele korrusele kohvik või kõrts. «Praegu on asi otsustamise järgus, midagi veel otsustatud pole. Võibolla nädala-poolteise pärast võib täpsemalt rääkida,» lausus Kirsipuu.

Tartu kaubanduspindade rentnik Vambola Tiik kinnitas Postimehele, et on huvitatud taastatavas Humala majas opereerimisest. «Tean mitut võimalikku ostjat ja olen rääkinud nendest kolmega. Olen konsulteerinud kõiki ostjaid võimalike rentnike suhtes,» ütles Tiik. «Mul ei ole olnud huviliste ees mingit saladust ja ise tunnen huvi kaubanduspinna vastu,» lisas ta. «Ülemised kaks korrust võiksid olla minu arvates seotud ametipindadega, esimene korrus võiks olla kaubandus- ja alumine mingi toitlustuskoht. Kaubandusosa võiksin ma ise rentida,» ütles Tiik.

Tiigi sõnul on siiski võimatu, et legendaarne Humala kõrts taastataks. «Sellisel kujul ei saa see kunagi tagasi tulla. Sellist õllekat pole mõtet teha,» lausus ta.

(Postimees)

Haapsalu vanim ööklubi ja esinduslik kõrts kesklinnas on müügis, kinnitas ööklubi haldava firma Kissmaier juhataja Meigo Pruudel. Pruudel polnud nõus müügihinda nimetama.

"Paanikaks pole põhjust, me ei müü klubi iga hinna eest. Kui leidub head hinda pakkuv ostja, siis ka müüme klubi," ütles Pruudel. "Külastatavuse järgi otsustades on Africa Haapsalu populaarseim ööklubi, me ei taha külastajailt seda kohta võtta."

Africa pubi ja ööklubi asutas Haapsaluga seotud muusikaärimees Lauri Laubre. Rahalistesse raskustesse sattudes müüs Laubre ööklubi ja kõrtsi oma endisele töötajale Pruudelile.

Laubre firma IS Muusikaklubide AS sattus raskustesse 1999. aastal, mil maksuamet nõudis firmalt 1,6 mln krooni käibemaksu tasumist. Maksuameti nõue Laubrega seotud firmade vastu küündis 14 miljoni kroonini. Laubrele kuulunud ööklubid müüsid pileteid käibemaksu tasumata, esitledes neid käibemaksuvabade teatripiletitena.

Kinnitamata andmeil on Africa klubi üritatud müüa juba ligi poolteist aastat, kuid liiga kõrge hinna tõttu pole klubist huvitatud ärimehed seda ostnud.

(Lääne Elu)

Eesti 2001. aasta riigieelarve eeldab, et iga 15-65 aasta vanune kodanik joob päevas pudeli õlut, 40 grammi veini, 65 grammi viina ja suitsetab 5,5 sigaretti. Alkoholiaktsiisi laekumist ja riiklikku statistikat kõrvutades võib jõuda väga kummaliste järeldusteni.

Lähtudes keskmisest hinnaskaalast – sigaretipakk maksab 14 krooni, pudel õlut 8, pudel veini 70 ja pudel viina 65 krooni -, siis päevas joodavaid ja suitsetatavaid koguseid arvestades peaks keskmine Eesti inimene kulutama nendele pahedele 24 krooni päevas. Ehk 720 krooni kuus. Aasta arvestuses lähevad kogused veel suuremaks. Aktsiisilaekumiste järgi tõmbab iga 15-65aastane Eesti elanik 1980 sigaretti aastas ning joob sama aja jooksul 23,5 pudelit viina, 20 pudelit veini ja 225 pudelit õlut.

Riigi statistikaameti andmeil kulutab Eesti keskmine leibkond alkoholile ja tubakale 90 krooni kuus. Statistika andmeil on meil leibkondi kokku 600 000 ringis. Seega kuulub igasse 2,4liikmelisse leibkonda keskeltläbi kaks 15-65aastast inimest. Aktsiisilaekumisi arvestades kulutab aga iga 15-65aastane kodanik kuus alkoholile ja tubakale 720 krooni ehk leibkonna kohta 1420 krooni, mis on riiklikus statistikas fikseeritud 90 kroonist üle 15 korra suurem summa.

Rahandusministri nõunik Madis Müller kinnitab, et selle aasta riigieelarve tugineb eelmise aasta laekumistele. Ka alkoholiaktsiisi osas. Seega on alust arvata, et nii suur kogus Eestis ka läbi müüakse. Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna valitsussektori talituse juhataja Ingrid Aruse sõnul on käesolevaks aastaks kavandatud ka alkoholi müügi mõõdukas kasv: piirituse ja muude kangete alkohoolsete jookide osas 12,4 protsenti, veini ja õlle puhul aga 7,1 ja 13 protsenti. Ministri nõunik Madis Müller pakkus välja võimaluse, miks alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumise ning tegeliku tarbimise vahel on nii suured käärid: pildi lükkavad paigast ära Soome kaubaturistid, kes viivad nii tubakat kui alkoholi suurtes kogustes üle piiri.

Kuid lähtudes sellest, et keskmine Eesti leibkond kulutab kuus alkoholile ja tubakale 90 krooni kuus - ning keda siis veel uskuda kui mitte riiklikku statistikat -, siis see tähendab, et suurem osa alkoholist kaob meie põhjanaabrite soomlaste ja teiste Eesti külaliste kurku. Kui Eesti statistiline alkoholitarbimine üldisest müügikogusest maha arvata, jääb väliskülalistele joogiks seitse kaheksandikku Eestis müüdavast alkoholist. Teisisõnu jääb nende tühjendada laias laastus 195 miljonit õllepudelit, 60 miljonit veinipudelit ja 20 miljonit viinapudelit. Statistikaameti andmeil käis 1999. aastal Eestis turismifirmade vahendusel 1,4 miljonit turisti, kellest 1,1 miljonit olid ühepäevaturistid. Tallinna linnapilt näitab, et enamik põhjanaabreid käib siiski Eestis ilma turismifirma abita ja et turistide arv on oluliselt suurem. Näiteks läinud aasta lõpul kinnitati, et Eesti ja Soome vahet sõitvate laevadega reisib aastas ligi 6 miljonit inimest.

Kui isegi oletada, et kõik need 6 miljonit inimest olid vodkaturistid – ja kohe kindlasti see nii ei olnud, seda enam, et kas eestlased ise Soome vahet sõitsid - ei saa me ikka usutavaid tulemusi. Vastasel juhul peab üks vodkaturist oma tavalise ühepäevase reisi jooksul kõrist alla kallama üle 30 pudeli õlut, 10 pudelit veini ja enam kui 3 pudelit viina. Mis on aga väheusutav. Samas peaksime aga maksustatud alkoholile lisama tohutud salaviina ja salasuitsu kogused, mis Eestis aasta jooksul ära juuakse ning suitsetatakse, mis nullib soomlastele ja teistele võõramaalaste mõtteliselt pähesurutud alkoholi- ja sigaretikogused. Lisaks veel need kogused, mis Eesti inimeste poolt välisriike külastades või näiteks Soome ja Eesti vahel tax-free´na ära juuakse.

Vastuolu statistika ja riigie-elarve vahel ei oska kommenteerida ei rahandusministri nõunik Madis Müller ega ka rahandusministeeriumi osakonna valitsussektori talituse juhataja Ingrid Arus. “Meie oleme vaadanud eelmiste aastate tegelikke laekumisi ja lähtusime eelarve koostamisel just sellest,” ütles Müller.

Rahandusministeeriumi analüüsi põhjal, millest on lähtutud ka eelarve koostamisel, kerkib keskmine palk Eestis tänavu 5356 kroonini kuus. Olgu öeldud, et 1998. aastal oli Eesti keskmine palk statistikaameti andmeil 4125 ja 1999. aastal 4440 krooni kuus. 2000. aasta vastav näitaja peaks tulema 4850 krooni kanti. Seega suureneks keskmine palk 2001. aastal rahandusministeeriumi arvates üle 10 protsendi. “See prognoos pole ülioptimistlik, vaid realistlik. Keskmise palga kasvumäär peaks jääma 9 protsendi kanti,” arvab Madis Müller, kelle arvutuste aluseks on ilmselt suurem 2000. aasta keskmine palganumber. Aasta keskmise palga suurus on oluline juba seepärast, et sellest lähtuvalt on kavandatud üksikisiku ja sotsiaalmaksu laekumised riigieelarvesse.

Tubakaaktsiis on 5,5 krooni paki sigarettide kohta. 2001. aasta eelarves on kavandatud tubakaaktsiisi laekumisteks 545 000 000 krooni, teisisõnu müüakse siseturul 99 miljonit sigaretipakki ehk 1 980 000 000 sigaretti. Kui lugeda aktiivseteks suitsetajateks kõiki Eesti 15-65aastasi elanikke, siis tarbib iga inimene 1980 sigaretti aastas ehk 5,4 sigaretti päevas.

Õlleaktsiis on 55 krooni saja liitri õlle protsendi kohta. Kui võtta selle keskmiseks kanguseks 5 protsenti, teeb see saja liitri õlle kohta 275 krooni ehk ühe pooleliitrise õllepudeli kohta 1,4 krooni. 2001. aasta riigieelarves on kavandatud õlleaktsiisi laekumisteks 315 000 000 krooni. Teisisõnu müüakse Eestis 225 miljonit pooleliitrist õllepudelit. Mis teeb iga 15-65aastase elaniku kohta 225 pudelit aastas ehk pudel igal tööpäeval.

Veiniaktsiis on 1040 krooni saja liitri veini kohta ehk 10,4 krooni liitri kohta ehk 7,5 krooni kõige enam levinud 0,7liitrise veinipudeli kohta. 2001. aasta eelarves on kavandatud veiniaktsiisi laekumisteks 150 000 000 krooni, mis tähendab enam kui 70 miljonit pudelit veini. See teeb 20 pudelit veini iga 15-65aastase elaniku kohta aastas ehk 1,7 pudelit kuus.

Kange alkoholi aktsiisimäär on 145 krooni saja liitri alkoholi protsendi kohta. Kui arvutada kõik ümber 40kraadise kangusega viinaks, teeb see 58 krooni liitri viina kohta ehk 29 krooni pooleliitrise pudeli kohta. 2001. aasta riigieelarves on kavandatud piirituselt ja muult kangelt alkoholilt võetava aktsiisi laekumisteks 680 000 000 miljonit krooni, mis omakorda tähendab 23,5 miljonit pooleliitrist viinapudelit ehk 23,5 pudelit viina inimese kohta. Teisisõnu peaks iga 15-65aastane Eesti elanik ära jooma kaks pudelit viina kuus.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
EV Rahandusministeerium
EV Statistikaamet

“See oli meil toidukauplus ja enam me toidukaubandusega ei tegele,” põhjendas hoone müümist Saare Agrovaru juhatuse esimees Einu Rüütel.

OÜ Trondholm juhatuse liige Marge Reintam ütles, et Scotland Yardi nimeline pubi asub ka Tallinna lähedal Laagris, kuid peale Kuressaare rohkem lõbustusasutusi rajada pole kavas.

Kuressaare Scotland Yard tuleb umbes 60-kohaline.

Ehkki ehitustööd tulevases pubis juba käivad, ei ole linnavalitsus Tiigi poe ümberehitamiseks ehitusluba andnud. “See, mis nad seal teevad, on omalooming,” lausus linnavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Urmas Lõhmus.

Linnaarhitekt Lilian Hansar ütles, et paari kuu eest pakkusid pubi rajamisest huvitatud ettevõtjad linnavalitsusele välja enda ettekujutuse hoone tulevasest väliskujundusest. “Välislahendus oli tõeline superkitsh, oli imiteeritud niisuguseid sambaid ja poste, mis sellesse piirkonda ja kaasaegsesse arhitektuurikeelde ei sobi,” lausus Hansar.

Seetõttu välislahendust ei kooskõlastatud ja firmal soovitati välja pakkuda uus kujundus. “Pärast seda pole nad meiega enam ühendust võtnud,” lisas arhitekt Hansar “Oleme kuulunud, et sees käivad tööd ja lähemal ajal minnakse sinna kontrollima, mis seal toimub, sest ilma projektita ja loata tööd teha ei tohi.”

Kunagine Tiigi pood asub Kuressaare kesklinnast pooleteise kilomeetri kaugusel ja pärast Eedeni restorani sulgemist ei ole seal kandis ühtegi lõbustuskohta. Marge Reintam arvas, et pubi kaugus kesklinnast selle külastatavusele negatiivselt ei mõju.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Scotland Yard

Õlu ja kolme sorti grillvorstid tutvustavad lõunaeestlaste tehtavat joogi- 
ja söögipoolist Berliinis alanud toidumessil «Grüne Woche».

Tartu Õlletehas pakub messil kahte õlut: A. Le Coqi Premiumi ja Porterit, ütles õlletehase juhataja Tarmo Noop.

Esimest korda «Grüne Wochel» oma tooted välja pannud Vastse-Kuuste lihatööstus saatis Berliini jahi-, pikniku- ja kaminavorsti.

«Need on meie uued tooted,» selgitas ASi Vastse-Kuuste Lihatööstus juhataja Urmas Jürgenson. «Valisime grillvorstid mitu aastat «Grüne Wochel» käinud Adavere lihatööstuse eeskujul, arvestades sakslaste maitset.»

Põllumajandus-kaubanduskoja eestvõtmisel esindavad Eestit 75. korda peetaval kümnepäevasel rahvusvahelisel põllu- ja toiduainetemessil «Grüne Woche» tänavu AS Kalev, AS Remedia, AS Liviko, AS Tartu Õlletehas, Tallinna Piimatööstuse Pärnu Juustutootmise AS, TÜ E-Piim, AS Sagro ja AS Vastse-Kuuste Lihatööstus.

(Tartu Postimees)

vaata lisaks:
Eesti õlu Grüne Wochel
Internationale Grüne Woche
Tartu Õlletehas EBGs

Viie parema hulka kuuluvad tähestikulises järjekorras A Le Coqi turuosa kasv, Eesti ekspositsioon Expo 2000 näitusel, Ego lansseerimine, Dynamo lansseerimine ja Hiirte juustu lansseerimine.

Turundusteo valikukriteeriumiteks on nende silmapaistvus, eesmärgipärasus ja tulemuslikkus.

Turundusideid esitasid 250 Eesti turunduspraktikut ning neid laekus 63. Ideede hulgas nimetati ka pornokuningas Aivar Palumäed.

Eelmise aasta konkursi võitis A Le Coqi turule toomine.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
A.Le Coq Tartu Õlletehase müügimaht tõusis
A. Le Coq kasvatas kasumit

19. jaanuaril avatakse Berliinis järjekordne rahvusvaheline põllumajanduse, toiduainete ja aiandusmess “Internationale Grüne Woche 2001”.

Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvõttel osaleb messil 8 Eesti toiduainetööstust: AS Kalev, AS Tartu Õlletehas, TÜ E-Piim, Sulatatud Juustu Tootmise AS, AS Vastse-Kuuste Lihatööstus, AS Sagro, AS Remedia, AS Liviko.

Messil osaleb Eesti delegatsioon põllumajandusminister Ivari Padari juhtimisel, EPKK nõukogu esimees Aavo Mölder ja nõukogu liige Kalev Villem. Delegatsioonil on planeeritud messi ajal kohtumised SLV uue põllumajandusministri Renate Künastiga ning Rootsi, Ungari, Soome, Läti ja Leedu ning Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa, Saksimaa ja Sachsen-Anhalti liidumaa kolleegiga.

Eesti esindajad osalevad ka 20.jaanuaril messi raames toimuval Ida-Lääne-Agraarfoorumil.

(Postimees Online)

vaata lisaks:
Internationale Grüne Woche
Tartu Õlletehas EBGs

Neljapäeval, 18. jaanuaril saabub Eestisse ametlikule visiidile Tšhehhi Vabariigi peaminister Milos Zeman. Koos peaminister Zemaniga tuleb Eestisse ka arvukas äridelegatsioon.

Tšehhi peaminister Milos Zeman kohtub president Lennart Meri, Riigikogu esimehe Toomas Savi, peaminister Mart Laari ja majandusminister Mihkel Pärnojaga. Milos Zeman ja Mihkel Pärnoja avavad hotell Olümpia konverentsikeskuses Eesti-Tšehhi ärifoorumi. Peaminister Zeman külastab ka Tallinna Raekoda, kus kohtub linnapea Jüri Mõisaga.

Neljapäeva pärastlõunal kell 15.30 annavad Eesti ja Tšhehhi peaminister Stenbocki majas pressikonverentsi. Neljapäeval kohtub Tšhehhi ametliku delegatsiooni liige, asevälisminister Hynek Kmonicek välisminister Toomas Hendrik Ilvesega.

Reedel külastab Milos Zeman Saku Õlletehast. Tšhehhi peaminister lahkub Eestist reedel, 19. jaanuari pärastlõunal.

(Postimees Online)

Peasanitaararst Georgi Onishtshenko, üks Venemaa mõjukaimaid riigiametnikke, on seisukohal, et arenev õlletööstus pole Venemaal vähendanud viina tarbimist, vaid ainult lisanud statistilisi alkoholigramme elaniku kohta. Lisaks ei vasta paljudes piirkondades, sealhulgas Eesti-lähedases Karjalas, vähemalt iga kümnes õllepudel sanitaarnormidele. Õllejoomine olevat aga arenenud eelkõige tänu koolilastele ja sünnituseelses eas naistele.

Olukorra parandamiseks algatas ülemsanitar Onishtshenko oma määrusega erinevate riigiasutuste bürokraatia-ahela, millega loodab keelata õlle reklaami, välistada õlle müügi haridus-, spordi-, kultuuri- ja terviseasutuste lähedal, piirata õlleturu mahtu ning lõpuks kehtestada ka ühtne hästikontrollitav õllemüügipunktide võrgustik.

Vene õlletootjate vastuargumendid on samamoodi lihtsad. Badajevski õlletehase direktor Sergei Mihhejev ütles pressikonverentsil, et tema tehas on saavutanud alles kuuendiku sellest võimsusest, mille 1985. aastal Mihhail Gorbatshovi ”kuiv” poliitika likvideeris. Kokku tarbivat venelased kõigest 30 liitrit õlut elaniku kohta aastas, samas kui kõrge keskmise elueaga Saksamaal ja Hollandis on see näitaja ligi neli korda suurem. Sellest järeldavad õlletootjad, et vene rahva tervise parandamiseks tuleks õllepruulimist ainult suurendada. Lisaks olevat õlu madala kasumitootlikkusega produkt, mida peaaegu üldse ei võltsita ning mis toob riigieelarvesse ligi 14 miljardi Eesti krooni jagu rublasid.

”Noored on ehk tõesti pidudelgi hakanud õlut viinale eelistama, vanema põlvkonna jaoks tähendab õllejoomine aga endiselt mittemillegi joomist,” ütles Eesti Päevalehele ühe äärelinna populaarse alkohoolsete jookide poe müüja Valentina. Ta lisas, et keskealiste seas kehtib raudselt vanasõna: õlu ilma viinata on nagu tuulde loobitud raha.

Vene Õlletootjate Liit väidab omakorda, et peasanitaararsti programmi käivitamise tagajärjeks on vaid kange alkoholi käibe suurenemine, kusjuures just seal on ligi 40 protsenti turust ohtlike surrogaatide käes.

Kahtlusi, kas tärkavat õllekultuuri ei kipu sanitaararsti kätega lämmatama hoopis konkureerivad huvigrupid, ei julge õllekuningad veel ametlikult sõnastada, kuna kardavad niigi hellas seisus kaela saada kohtuprotsesse. Siiski võib hiiglasliku Otshakovo õlletehase president Aleksei Kotshetovi kommentaarist üht-teist välja lugeda: ”Kahtlused muidugi tekivad, aga esialgu ei tahaks kolleege viinapõletajaid süüdistama hakata.

Teisalt on selge, et õllevastane kampaania on kavandatud suureks ning alles algab.” Kotshetov andis Eesti Päevalehele ka mõista, et õllesõjast võivad muuseas huvituda tulevase riikliku müügiketi sepistajad, nagu ka sanitaarametnikud ise, kes väiksemategi kõrvalekallete korral saavad tehaseid sulgeda või ähvardustega üht-teist välja pressida.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Vene õlled EBGs
Vene õlleportaal

Peened restoranid on omamoodi toredad ja sööklad on vahvad ja kiirtoidu vastu pole üldiselt - vaatamata seesinase eestimaise üheülbalisusele - ka eriti midagi. Aga parim on ikkagi kõrts ja kui see kõrts veel millegi poolest ebaharilik, et mitte öelda eksootiline juhtub olema, tõuseb lihtinimese rõõm erilise vaevata pilvedeni.

Cantina La Playa on just sihuke kõrts. See, et ta pealekauba ka tex-mex on, on pealekauba. Corona ja jalopeno pole enam nii erilised asjad, et üksiti nendest piisaks rõõmuröögatusteks. Hoopis mõnusam on, kui saad vaadi seest pärnakate õllekuningat hinnaga 18 raha pott (õnnetunnil kell 17-19 kaks ühe hinnaga) või pudelist Žigulit. Tore, et Saku kõrvale sama võimas A. Le Coq tekkis, kuid kahju, et vähemate tehaste tooteid vaadiõllena vaid üksikutes jooklates leiab. La Playast leiab. Ja, üllatus-üllatus, jummala hea õlu on. Nii et juba naasamase õhtase lämisemise huvides võib sellesse sümpaatsesse keldrisse kiigata.

Kelder ta paraku on. Ent sinna sisenemine on meeltülendavalt labürintiivne, väljumine - milleni läheb aega, sest sees on mõnus - võib osutuda hoopis läburintiivseks. Täpid lähevad hää õlle mõjul u pealt ä peale. Seda ei juhtu liiga paljudes paikades. Pealegi ujuvad La Playas kalad vabalt ringi, ja ettekandjad, kes on sõbralikud ning tegutsevad käbedalt. Käbedalt tegutseb ka köök, mis rõõmustab kõhtinimest.

Veel rohkem rõõmustab kõhtinimest asjaolu, et kukkur jääb veristamata ning kõik, mida tex-mex´i köögist oodata oskad, on mõistliku raha eest saadaval. Peaaegu võiks La Playat odavaks söögikohaks tituleerida, olime päris üllatunud, kui mõninga õlle ning igati adekvaatse näsimise peale kolme mehe arve vaid 220 raha oli. Nii võib isegi jootraha jätta.

Ning nagu tex-mex´is ikka, tuleb soovitada komplekte, nagu 78 raha eest antav “Happy Cowboy”, milles sisaldub kaks purakat kanakoiba, neli rauget ribi, küpsekartuleid, piprapaneeritud juustu, toorsalatit, kolme masti kastet ja vist veel midagi, mis praegu meelde tulla ei taha. Kaks kodanikku saavad siit kindlasti kõhu täis. Ja suur 245kroonine “Fiesta” täidab rohkem kõhte, või tuleb teda lihtsalt väga kaua süüa. Ning kogu värk maitseb mõnus. Lihtne, krehvtine ja keelesõbralik.

Miskit peenvärki ei tasu Cantina La Playast otsida, aga kui tahad heaste aega veeta, midagi mitte päris igapäevast haugata ja rüübata, siis on see just õige paik. Selline omamoodi ja omane. Vaadates praegust niisket lumesadu, tekib ja tugevneb tahtmine minna ja mehhiko moel muheleda. Lonks-valleraa!

(SL Õhtuleht)

Cantina La Playa asub Tallinnas, Lauteri 5 (EBG)

Carlsbergile ja Orklale kuuluv Carlsberg Breweries kontsern, mille kontrolli all on 60 protsenti BBH aktsiatest, hakkab juriidiliselt tegutsema 22. jaanuarist. Siis teatab BBH ka, millisest õlletootjast kontsern loobub.

Svyturyse omanik Taani Carlsberg teatas möödunud aastal ühinemisest Norra Orklaga, mille kontrolli all on 50 protsenti Utenos Aluse ja Kalnapilise omaniku BBH aktsiatest.

Leedu konkurentsiamet andis kontsernile loa õllefirmad ühendada eeldusel, et üks müüakse maha.

Leedu analüütikud usuvad, et kontsern müüb Kalnapilise. Leedu suuremate õlletootjate hulka kuuluva firma ostmisest on huvitatud Taani Brygerigruppen, mille kontrolli all on Vilniaus Tauras.

(BNS)

samal teemal:
Orkla ja Carlsberg ühinevad
Monopol Leedu õlleturul
Leedu sunnib õlletehaseid müüma
BBH lükkab otsustamise järgmisesse aastasse

Kodumaiste toiduainete osakaal kauplustes kasvab jätkuvalt ja ulatub juba 80 protsendini.

Piima, loomaliha, leiva, või, suitsuliha, keeduvorsti ja viinerite ning suitsuvorsti puhul on kodumaise kauba osakaal ligi 100 protsenti.

Ühes kaupluses on keskmiselt müügil 23 kodumaist õlle- ja 42 viinasorti ning 10 importõlle ja 9 -viina sorti.

Kodumaise alkoholi müügis ulatub nii valge viina kui ka õlle osa 93 protsendini.

(BNS)

vaata lisaks:
Kodumaised õlled EBGs
Välismaised õlled EBGs

"13-protsendiline turukasv on tõesti hea tulemus - teised tööstusharud ei ole suutnud selles tempos tõusta," ütles Hansabankase maakler Tomas Andrejauskas.

Õlletootjate liidu andmeil müüs 11 õllefirmat möödunud aastal kokku 201,61 miljonit liitrit õlut, võrrelduna 178,26 miljoni liitriga 1999. aastal. Liidu president Audrius Vidzys prognoosis, et õlleturu juurdekasv ei ületa tänavu kümmet protsenti.

Maaklerifirma Finasta analüütik Aurelijus Rimkus ütles, et õlleturu kasvu võib pärssida valitsuse otsus viia aktsiisi- ja tollipoliitika vastavusse EL-i nõuetega.

Leedu õlleturu liider oli möödunud aastal Taani Carlsbergi kontrolli all olev Svyturys, mis kasvatas müügikäivet 43,1 protsendi võrra 56,64 miljonit liitrini.

BBH kontrolli all olev Utenos Alus kasvatas müügikäivet 5,8 protsendi võrra, samuti BBH kontrolli all oleva Kalnapilise müügikäive kahanes 1,3 protsendi võrra.

Vilniaus Taurase müügikäive kasvas 25,8 protsendi võrra 23,5 miljoni liitrini.

A. Le Coqi kontrolli all oleva Ragutis oli 16,27 miljoni liitriga viiendal kohal, müügikäive kasvas 25,3 protsenti.

Svyturysi mullune turuosa oli 28,1 protsenti, järgnes Utenos Alus 22,1, Kalnapilis 19,9, Vilniaus Tauras 11,7, Ragutis 8,1 ja Gubernija 5,2 protsendiga.

(BNS)

vaata lisaks:
Leedus hakati Carlsbergi tootma
Monopol Leedu õlleturul
Leedus vähenes õlle müük
A. Le Coq kannab Leedus kahjumit
Leedu sunnib õlletehaseid müüma
BBH lükkab otsustamise järgmisesse aastasse
Õlleaktsiisi tõus on Leedu õlletootjatele kahjulik
Leedu tahab tõsta õlleaktsiisi
A. Le Coq soovib Ragutist

Iga tunni lõpul lubati mehel mõned minutid puhata, et veidi janu kustutada ja keha kinnitada.

Haroni saavutus kantakse Guinessi rekorditeraamatusse, sest tema sooritust jälgisid rekordiraaamatu esindajad.

(uno.ee)

Ise ta selles probleeme ei näe, öeldes, et õlu iseenesest pole paha ja on terve jook. Kurjad on aga ametimehed.

"Meie suhtumine Norra sportlase osalemises õlle reklaamimisel on selgelt negatiivne," ütles Norra Spordiassotsiatsiooni peasekretär Ivar Egeberg. Nii tema kui teised Norra spordiametnikud arvavad, et sport ja alkohol ei sobi kokku. Norra seadused keelavad alkoholi reklaamimise.

Kõnealuses reklaamis joob Kjus välibaaris õlut koos tippspordist loobunud Prantsusmaa kiirlaskuja Luc Alphandi ja šveitslasest lähimineviku universaali Pirmin Zurbriggeniga.

(Sportnet)

Viie aasta eest Eesti iseseisvuspäeval otsustas paarkümmend Soome õlle- ja Eesti-sõpra asutada naljaviluks ühenduse nimega Olutsilta/Õllesild. Põhjus oli proosaline: lõpmatust Koffi kesvamärja rüüpimisest tüdinud mehed olid nördinud, et Helsingis pole võimalik osta lahetaguseid lahedaid ja omanäolisi õllekesi.

Tänaseks on paarikümnesest sõpruskonnast kasvanud paarisajapealine sillaehitajate seltskond. Ja nad võivad, hing uhkusest rõkatamas, raporteerida: vähemasti veerandsajas Helsingi kõrtsis on juba müügil Eesti õlu.

Jõuluootus “Huntersis” koos sillaehitajatega. Kümned käed näpivad vastseid ühingu särke ja märke, millel sillakaar kõrgub üle Soome lahe. “Viktoriin!” kostab üle sumina. Küsimusterida võtab pea higiseks. Paarikümne õllesordi puhul, millest enamik on siinkirjutajale tundmatud, tuleb ära märkida ideaalne serveerimistemperatuur.

Lisaks nõutakse nii Eesti õlletehaste tunnuslauseid kui ka retsepti: mida teha, kui õlu lõpeb. “Teadagi, juurde tuua ja hästi palju, “ on kõik võistkonnad vähemalt ühes asjas ühel meelel. Lisaks viktoriinidele on aastate jooksul kuulatud arvukalt loengu nii õlletegemise kui -tarbimise ajaloost ja tänapäevast.

“Soomeugri õllesild on sama vana kui soomeugri maailm. Me kõik oleme pärit ühest ja samast õlleperest,” räägib õllekirjanik Unto Tikkanen. Ja rüüpab. Põhiliselt Eesti õlut. Õllesildade liikmed valivad oma kogunemiskohti Helsingis hoolega. Ka selle järgi, kus kõrtsis on saada Eesti õlut.

“Enam kui neljandik Õllesilla liikmeist on naised ja neid tuleb aina juurde,” räägivad mind ümber piiranud mehed. Paljud naised on meestest sillaehitajaile kogunemistel nii moraalseks kui füüsiliseks toeks. Nii on Õllesillast saanud ka peresillad.

Leidub ka sügavalt õllekultuurist huvitatuid. “Nii Eestis kui mujal Baltikumis on säilinud tõeliselt isikupärane ja kirju õllekultuur, mida meie siin Soomes hakkame alles taaslooma. Samas kordub Baltikumis see, mis juhtus aastate eest Soomes: õlletehased koonduvad suuromanike kätte, õlle maitse muutub nn euroopa keskmiseks. Seega peaks just Baltikumis, niikaua kui veel saab, toetama ja maitsma eripäraseid õllesid.” Nii räägib Sirkka Soukka, Kotka arhitektuuriloolane, kellele jättis kustumatu mulje Õllesilla Virumaa-retk koos kolme õlletehase külastamisega.

“Õllesild see kannab Baltimaadesse ja tuules lõhna annab õllevirdesse,” kõlab õlleseltsi hümn.

Soome õllekultuuri taassündi tähistab mitmete sillaehitajate arvates see, et Soome kuulus ja läbipaistmatu koduõlu sahti on viimaks ometi jõudnud ka pudelites müügile. Varem tuli seda nautimas käia ääretult veidra väljanägemisega õllekas nimega Zetor, kus põhiliseks kujunduselemendiks on traktorid. Veel võis sahti Eesti varianti proovida Saare- ja Hiiumaal.

Unto Tikkaneni hea joogi sõprade ajakiri “Juomanlaskija” pühendab Hiiu õllemeistreile pika artikli. “Järgmisel suvel võtame Hiiumaale kaasa Michael Jacksoni, vaat siis saab Eesti koduõlu alles õige tunnustuse,” kostab Tikkanen, rüüpab sõõmu ja teeb silma.

Jackson pole aga mitte poplaulja, vaid õlleilma guru, kõige autoriteetsem asjatundja. Just Jacksoni raamatust “Beer Companion” saab õllegurmaan teada, mis on tõeliselt hea. Täna annab Jackson Eesti õlledest ühe parima hinde Sillamäe tumedale Münchenile.

Eesti õllest ja õllekatest raamatut kirjutav Tapio Mäkeläinen on aga nurgalauas kui uhkus ise: “Meie algatusel alanud olutsuunistus ehk õlleorienteerumine on täiesti uus nähtus Soomes. Käime nii kohalikes kui Baltimaade tehastes. Viie aasta jooksul kakskümmend õllereisi. Sügisel olime Ungaris, nüüd läheme Tshehhi,” jätkab Mäkeläinen. Tema andmeil pole nii tõsist ja sisulist õllesõprust Soomes veel keegi arendanud.

Võib kindel olla – paljud õllesilla ehitajad teevad Eesti õllenduse tundmises eestlastele puhtalt ära.

OLUTSILTA – ÕLLESILD

• Asutatud 24. veebruaril 1995 kahekümne eesti ja soome õllesõbra poolt
• 1998 lisandus Õllesillale “Alus” - osakond, mis propageerib Leedu ja Läti õlut
• Liikmeid 217, neist 9 välismaalt, naisi 26 %

Kuulsamaid õllesilla ehitajaid: 

• Boris Orlo, soome õlletööstuse grand old man, õllede Koff Porter ja Aura autor
• Unto Tikkanen, Soome meedia ainuke õlletoimetaja ja õllekirjastaja, õlle ja muude heade jookide ajakirja “Juomanlaskija” toimetaja, õlleraamatu “Suomalaisen olutkirja” autor
• Seppo Bonsdorff, raamatu “Soome õlletehased 1756-1996” autor, Soome õlletööstuse ajaloo üks parimaid tundjaid
• Pekka Kääriäinen, Soome suurima ja vanima koduõlle – sahti tööstuse asutaja ja omanik
• Pekka Linnainen, Olutliitto - Soome õlleseltside keskliidu üks juhte
• Timo Hanhivaara, ajaloolane, tuntud estofiil ja hõimutegelane
• Sakari Nupponen, Ilta–Sanomate tuntud ajakirjanik, kirjutab tihti ka Eestist
• Martti Asunmaa, Helsingi linnavalitsuse ametnik, Helsingi-Tallinna tunneli idee algataja
• Tiit Hennoste, meediaguru Tartust
• Renate Pajusalu, Tartu ülikooli õppejõud, kaitses paar aastat tagasi oma doktoriväitekirja keeleteadusest
• Kai Yallop, Tuglase seltsi eesti keele lektor, eesti keele õpiku ja telekursuse autor
• Tapio Mäkeläinen, Tuglase seltsi kultuurisekretär, kirjutab esimest raamatut Eestimaa õllekatest

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Soomlane otsib Eestis unistuste õllesaali
Olutsilta - Õllesild

Marksismil on kolm komponenti. Õllel on neli.

Esimene - Vesi

Vassili paneb kell kuus hommikul õlleköögis suurele katlale tule alla ja hakkab vett keetma. Ta keedab oma vett särgiväel, käised üles kääritud. "Seda õlut jood kuusteist sõõmu ja selline surin on sees, et..." Peale veekatla ilmestab köögi arhailist interjööri kaks hiiglaslikku tõrt. Käimatõrs ja kurnatõrs. Käimatõrs on 500 liitrit suur, vanaisa tehtud, 80 aastat vana ja kuusepuust. Kurnatõrs on uuem ja neljasajane.

Külarahvas ütleb, et Vassili (rahvas ütleb Vassa) on sõnakas mees, kui võtnud on. Vassili ei ole täna võtnud. Õlut tehes tuleb olla klaar nagu kaevuvesi.

Teine - Linnased

Linnased on kasvada lastud odrad. Neid võib osta poest, aga võib ka ise teha. Oder leotatakse ära (see võtab kolm päeva) ja pannakse sooja niiskesse kohta nädalaks idanema. Kui otri liiga kaua idaneda lasta, jääb õllejoojal pea haigeks, ja kui liiga vähe, läheb kõht lahti. Kasvama läinud oder kuivatatakse ja jahvatatakse sõredaks jahuks. Üks tera kolmeks-neljaks tükiks.

Eespere Andres käis "Tõe ja Õiguse" esimeses osas rehetoas linnaseid liigutamas ja see oli talle püha üritus nagu käte ristipanemine või söögipalve.

Linnasejahu segab Vassili käimatõrres tulise vee hulka. Vassilil on nahk seejuures üsna märg. Kogu käimatõrre sisu (selle kohta öeldakse meski) muutub huvitaval kombel järjest magusamaks ja magusamaks. Ja Vassili muudkui jookseb. Ta toob õuest pundi kadakaoksi (Vassili ütleb "kadagad") ja katab nendega kinni teise tõrre (kurnatõrre) põhja. Nendel kadagatel on seal kurnatõrre põhjas kolm ülesannet. Nad on kurnamiseks, konserveerimiseks ja maitseks. Vassili võtab ämbri ja tõstab meski kurnatõrde ümber. Pool tundi istub Vassili niisama ja silitab kassi (kassi nimi on Aljosha). Ja siis läheb huvitavaks. Kurnatõrre põhjas on ümmargune auk. Augus on püsti naga ehk meeter kahekümnene kepp.

Vassili on küürakil tõrre ees. Tõstab vasaku käega naga ülespoole, paremaga hoiab kopsikut tõrre all, ja sirinal voolab kopsikusse kuldne virre. Paksem kraam ehk linnaseraba jääb kadakaokste nagu sõela taha pidama.

Hiiumaa mees Miku Kaarel öelnud kunagi naabriperemehele, et tahaks seda juua saada, mida kükakil lastakse. See on virre, mida lastakse kükakil.

Kolmas - Humal

Humal on õlle kolmas komponent. Humal säilitab õlut ja annab õllele mõrkja maitse. Lahjadele õlledele pannakse rohkem humalat, muidu "joo teist nagu vett". Kangetele pannakse vähem, et oleks magusam. (Ja et hakkaks sellele, kes midagi karta ei oska, paremini pähe.) Humalaga on nii, et seda peab kaks ja pool tundi keetma. Kui vähem keedad, hakkab pärast õllejoomist pea valutama. Sõnast humal (vene keeles hmel) on kasvanud välja oskussõna POHMELL (pohmelje).

Kurnatõrrest (kükakil) välja lastud virre valatakse väiksematesse nõudesse ja viiakse õue külma kätte. Jahtunud virre kallatakse käimatõrde. Kui käimatõrs on ääreni täis ja kui Vassilile tundub, et kangus on paras (kangust arvestab Vassili magusa maitse järgi), lisab Vassili humalakeeduvee.

Neljas - Pärm

Ja nüüd läheb sisse pärm. Saareste mõisteline sõnaraamat ütleb, et pärm on õlletegemise sepp, täkk, tõuse ja töömees. Õige käärimise ajal on käimatõrre kohal nii kõva ving üleval, et vares kukub alla, kui üle lendab. Kui nina ligi paned, võtab hinge kinni ja põlev tikk kustub ära (süsihappegaas!).

Sobivaim käärimise temperatuur on 28-30 kraadi. Seda mõõdetakse nii, et küünarnukk kastetakse tõrde, ja kui külma ega kuuma tunda ei ole, siis on õlu pärmi käärimiseks paras. Kui on liiga soe, käärib õlu üle ääre ja kõik ilm on teist täis. 36 kraadi juures tuleb õlu mõrkjas. Kui kääritada külmalt (24 kraadi juures), tuleb lahe.

Ja mõned timmivad temperatuuri käärimise ajal külma vett lisades. See tähendab, et pärast valutab pea. Ja mõned mehed suskavad käärimise ajaks tõrde lahtise pudeli viina. Seda kassiahastust ei soovita Vassili vaenlasele ka, mis sellest tõuseb.

Ükskord hakanud Muhus õlleputka juurde käima põder. Mehed kallanud põdrale õlle ämbrisse ja põder joonud nagu vana mees. Põdrale hakanud õlu hirmsasti meeldima, nii et temast saanud õlleputka igapäevane kunde. Lõpuks peksnud põder mehed putka juurest minema, sest tema pidi esimene olema, kes õlut saab. Ka üks Kuivastu kandi hobune, hall ponimära Iiah olnud kõva õllejooja. Mehed andnud märale toobist õlut juua. Iiah joonud suure heameelega. Nurisemist pole olnud.

Kui käimatõrres kapaga üle vahutava õllepinna tõmmates vagu järele jääb, kui tikk põleb ja varesed surnult alla ei kuku, siis on õlu käärinud ja teda võib hakata ankrutesse villima.

Sel ööl ei tule Vassilil magamisest midagi välja. Iga paari tunni tagant tahab õlu järelevaatamist ja uurimist. 

Jõulu esimesel pühal käivad mehed Muhus mööda küla ja proovivad, kuidas kellegi õlu on. See on viisakuseavaldus naabritele. Vahel on nii, et enne kolmekuningapäeva (06.01) mehed koju ei jõua. Ja vahel ei jõua mehed enne küünlapäevagi koju (02.02). Ja vahel viib mõni õlut piimanõuga naisele koju ka ja kukub kodu ukse ees selili maha ja nutab seepeale nagu väike laps.

(Eesti Ekspress)

vaata lisaks:
Hiiu õllest...
Kuidas ja millest õlut tehakse?
Sõnake Eesti õlletraditsioonist

Iga õllemeister võttis kaasa kolmeliitrise purgitäie koduõlut ja kokku pakuti rahvale mekkimiseks üheksa erineva õllevalmistaja kesvamärjukest. Igast lauast valiti välja üks esindaja, kes siis proovis kõik õlled järele ja andis vastavalt oma maitsele punkte.

Kokkuvõtteid tehes selgus, et parima mekiga oli Peeter Luksi valmistatud koduõlu. Oksjoni korras müüdi kõik õlled maha ja joodi ära.

Vahepeal aga viidi läbi hulgaliselt rahvuslikke mänge ja võistlusi ning muidugi tantsiti.

(Meie Maa)

vaara lisaks:
Saaremaa koduõlu läheb Soome võistlema
Saaremaa koduõlu MMil kolmas

“Iltalehti” korraldatud jõuluõllede pimetesti õllespetsialistidest ja –asjaarmastajatest koosnenud žürii hindas 15 hetkel Soome turul pakutavat jõuluõlut koos pühadetoidu – korraliku ahjus küpsetatud jõulusingiga. Pimetesti eesmärgiks oli selgitada välja just kõige enam jõulutoidu kõrvale sobiv, mitte lihtsalt parim õlu.

Žürii leidis üksmeelselt, et Saku Porter oli testis osalenud õlledest kõige enam jõuluhõnguline ning hindas Saku Porterit 19 punkti vääriliseks 20-st võimalikust. Teise koha pälvis Saksa õlu Ayinger Winter Bock ja kolmanda Soome õlu Koulun Jouluolut.

Testis osalesid Eesti, Soome, Rootsi, Belgia, Saksa ja Norra jõuluõlled.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Algas Saku Porteri müük
Saku Porter Soome jõuluõlle konkursil neljas
Saku Porter EBGs