Eesti õlleturule on jõudnud uus õlu Saku Õlletehaselt – Saku Originaal Light.

Saku Originaal Light on eriliselt kerge ja värskendav õlu, mille tavapärasest väiksem alkoholisisaldus (3,5% vol) ja madalam kalorsus (31 kcal/100 g) lubavad seda nautida kõigil, kes heast õllest lugu peavad.

(EBG)

vaata lisaks:
Saku Originaal Light EBGs

A. Le Coq Tartu Õlletehas müüs esimese kolme kuuga Eestis kokku 8,8 miljonit liitrit õlut, siidrit, longerot, karastusjooke ja vett. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tehase müük Eestis 22 protsenti, samal ajal kui koguturg vähenes kolm protsenti.

«Peamine edu põhjus seisnes väga heas õlle ja siidri müügis ning üliedukas limonaadi kampaanias,» kommenteeris Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop jookide koguturu liidripositsiooni võtmist Saku Õlletehaselt.

Noobi sõnul langeb peamine rõhk selle aasta tegevuses kindlasti teise kvartalisse, kus tehas tuleb turule uute toodetega nii õlle, siidri kui ka vee tootegrupis. «Oluliselt aktiviseerime oma turundustegevust kõikides valdkondades,» lisas Noop.

A. Le Coq Tartu Õlletehasele kuulus märtsis 40,1 protsenti kodumaisest õlleturust. Eesti siidriturust omas tehas samal ajal 64, longeroturust 42, karastusjookide turust 23 ja veeturust 11 protsenti.

A.Le Coq põhiomanik on Olvi Oyj. Olvi gruppi kuuluvad Soome Olvi Oy, Tartu Õlletehas Eestis, Cesu Alus Lätis ja Leedu õlletehas Ragutis.

(PM Online)

vaata lisaks:
A. Le Coq trumpas Saku turundusega üle
Saku Õlletehas loodab turuosa tagasi võita
A. Le Coqi mullune kasum oli 45 miljonit

Tallinna Tudengite Kevadpäevade raames toimub laupäeval 21. aprillil algusega kell 12:00 TTÜ spordihoones õllefestival (mitmevõistlus) Õllalaa. Ürituse korraldajaks on tudengiürituste organiseerimisklubi Ollalaa.

Kavas on õlle kiirus-, täpsus-, kestvus-, raskus- ja viievõistlused. Individuaalsed ja võistkondlikud. Registreerimine kohapeal. Sissepääs tasuta. Võistluste vaheaegadel bändid. Lisaks TTK eestvedamisel autode demonteerimine. 

(EBG)

vaata lisaks:
http://www.tipikas.ee/ollalaa/6llalaa

Saku Õlletehas alustas siidri tootmist, investeerides uue toote tootmisse kokku umbes 3,5 miljonit Eesti krooni. Tulevikus plaanib Saku Õlletehas hakata siidrit tootma ka teistele Balti turgudele. 

 Saku Õlletehase uus toode kannab nime Kiss siider ning on valmistatud naturaalse kodumaise veini baasil. Kiss siider on saadaval õuna- ja pirnimaitselisena. 

Eelmisel aastal kasvas siidri tarbimine Eestis võrreldes 1999. aastaga hinnanguliselt viis korda. Prognooside kohaselt jätkub tarbimise kasv ka lähiaastatel. 

Teadaolevalt suurim siidri tarbimine maailmas on Iirimaal, ulatudes 18 liitrini ühe inimese kohta aastas. Meie põhjanaabrid soomlased joovad aastas umbes üheksa liitrit
siidrit.

(Postimees)

Euroopa Liidu maadest võib Soome tollimaksuvabalt sisse vedada poole rohkem alkohoolseid jooke kui väljaspoolt, sh. Eestist, teatas Soome tolli esindaja.

Kui varem võis igalt poolt Soome maksuvabalt sisse vedada näiteks 15 liitrit õlut, siis nüüd tohib ELi liikmesmaadest tuua 32 liitrit ja mujalt 16 liitrit õlut. Väljaspoolt ELi tohib veel tuua 1 liitri kanget (üle 22%) alkoholi või kaks liitrit aperitiive kuni 22% kangusega ja 2 liitrit lahjat veini.

ELi maadest tohib Soome vedada lisaks 32 liitrile õllele veel 1 liitri kanget alkoholi, 3 liitrit aperitiive ja 5 liitrit lahjat veini.

(ÄP Online)

Kui veoauto 24.000 õllepudeliga Austraalias jõkke kukkus, siis päästjatest puudust ei tulnud. Mõni kohalik läbes sukeldumisülikonna selga tõmmata, teised kargasid niisama vette.

Sydneyst põhja pool Tweedi jõe ääres tegeles rahvas suure osa pühade nädalavahetusest õlle päästmisega või päästetööde jälgimisega. Üks mees viis koju koguni 400 pudelit õlut.

Õlleautol tuli läinud teisipäeval Tweedi kaldal ratas alt ära ja masin prantsatas jõkke. Pool lastist päästeti, ülejäänu jäi jõepõhja. Kuna lasti omanik ei taibanud nädalavahetuseks julgeolekuvalvet välja panna, tuleb tal jõkke jäänud last ilmselt tervenisti kadudesse kanda, rääkis politsei.

(BNS)

vaata lisaks:
Õnnetus andis õlut

Teadlased väidavad, et tugitoolis logelejate kõhu rasvarõngastele on võimalik leida igati kasulik rakendus: neis saab teha lihasrakke.

Teadlastel on nimelt õnnestunud kasvatada patsientide puusadelt ja reitelt võetud inetutest kollastest rasvarakkudest lihasrakke, samuti kõhresid ja luurakke.

California ülikooli teadlane Marc Hedrick ja Pittsburghi ülikooli teadur Adam Katz tahavad nüüd asutada oma firma, et avastust praktikas rakendada.

Nad usuvad, et nende leiutis tõstab õllekõhu kui väärtusliku tooraineallika aukohale, avades tee rasvarakkude kasutamiseks kortsude silumisel, rinnaproteesides, lihase-, luu- ja liigesevigastuste ravis.

(delfi.ee)

Lasnamäel Mustakivi Kaubanduskeskuses avas külastajaile uksed restoran Gorodok, mis hõlmab endas kokku kuut erineva kujunduse ning tasemega söögikohta.

ASi Volex juhatuse esimees Olga Reut ütles, et sai idee minilinna tüüpi restorani ehitamiseks Peterburist, kus selliseid gorodokke on palju.

Gorodoki restorani siseneja satub linnatänavale, mille ääres on kuus erinevat väikest restorani. Pooletuhande ruutmeetri suurusel pinnal on autobaar vana Volgaga, õllebaar, kohvik, banketisaal, veinitänav ja suveterrass. Kokku on restoranis 170 istekohta.

Gorodokis saab supist, pirukast ja praest koosneva komplektlõuna 30 krooni eest, kõige suurem ja kallim vägilasepraad a la carte restoranis maksab 75 krooni. Kuna firmat omavale perefirmale kuulub ka Kotkal asuv forellikasvatus, on menüüs palju kala.

(ÄP Online)

Meeter Viina ja kolmekaelaline Wermut on muuseumi enam kui paarisajases pudelikogus eksootika, mida on uudistamas käidud pea igast Eestimaa nurgast.

Häädemeeste vallamuuseumi juhataja Tiiu Pukk märkis, et muuseumi külastanuist on nii mõnigi märkinud, et suust suhu kantud teade pudelikogu põnevaist eksponaatidest on nendeni jõudnud ja nad tahavad teisi oma silmaga näha.

“Paljud on imestusega öelnud, et hoiavad esimest korda käes Zhirinovski viina ja Gorbatshov Vodka pudeleidki,” nentis Pukk.

Poola meetripikkuse viinatoru ja Saksamaa kolme suuga veinipudeli kõrval köidavad külastajate tähelepanu sajand vanad Pärnu Õlle traatkorgiga ja sissepressitud kirjaga “mitte müüdav” tumedad klaaspudelid, kõikvõimalikes vormides tindipotid ja äädikamahutid.

“Vallavanema jutu järgi on muuseum ainus vallaettevõte, mis tegutseb põranda all, kuid omab suurt ja võimast filiaali,” sõnas Pukk.

Kümme aastat tagasi rajatud muuseum asub Häädemeeste vanurite maja keldriruumides, muuseumi filiaalina tegutseb kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseum Kablis.

Kõik kümme aastat keldrifirmat juhtinud Häädemeeste keskkooli huvijuhi Tiiu Puka ütlust mööda on vallavanem Urmas Aava lubanud, et oma 20. aastapäeva võib muuseum tähistada maapealseis ruumides.

(Pärnu Postimees)

Leedu majanduse mitte just kõige parema olukorra juures kasvas õllemüük esimeses kvartalis ometigi 7,3 protsenti, selgus 11 suurema õlletehase tulemustest. Tähelepanuväärne on see, et 11-st  suuremast Leedu õlletehasest on tervelt 5 noteeritud börsil.

Investoritele tuntumad õlletootjad Kalnapilis ja Ragutis olid esimeses kvartalis õllemüügi osas vastavalt 3. ja 5. kohal. Kalnapilise õllemüük kahanes 13 protsenti 0,619 mln dekaliitrile, seevastu Ragutisel kasvas õllemüük 32% 0,32 mln dekaliitrini.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Õlletarbimine Leedus kasvab
Leedu õlleturg kasvas mullu 13,1%
Ragutise jaanuari-veebruari käive kasvas 17,7%

Tartu aukodaniku Rein Kirsipuu firma OÜ Matman plaanib ehitada selle aasta lõpuks endise Humala varemete asemele äri- ja kaubanduskeskuse, mille projekt valmib jaanipäevaks. Kirsipuu kinnitas, et reedel (06.04)  sõlmib ta ostu-müügilepingu Humala varemete kättesaamiseks Estimpeksi pankrotipesast ning jaanipäevaks peaks ASil Tari olema valmis ehitise projekt.

«Ehituse algus sõltub palju ehitajaga kaubale saamisest,» sõnas Kirsipuu. «Ideaaljuhul võiks töö lõppeda aastavahetuseks.»

Rein Kirsipuu sõnul arutab ta Humala projekteerimise kontseptsiooni ASiga Tari täna (04.04) esimest korda.

«Üldiselt on asi veel arenemisjärgus,» lausus Kirsipuu. «Ei julge välja ütelda, mis sinna täpselt tuleb.» Tema kinnitusel tuleb majja kindlasti nii kauplemis- kui teeninduspindu, bürooruume ta sinna ei kavanda. Keldris, kus oli nõukogude ajal ning mõned aastad pärast Eesti taasiseseisvumist õllerestoran, tahab Kirsipuu taastada söögi- ja joogikoha. Tartu Postimehe andmeil on kaalutud ka ülakorrustele korterite ehitamist.

Kirsipuu ei soovinud öelda, millised firmad on rajatavas ärikeskuses tegutsemise vastu huvi tundnud. Ka ei tahtnud ta avaldada, kui palju OÜ Matman Humala kinnistu eest maksab. Tartu Postimehe andmeil soovisid pankrotihaldurid 1,7 miljonit krooni, millest ligi 700 000 krooni moodustab tänaseks teede ja tänavate sulgemise maksu võlg, kuid Kirsipuu oli nõus maksma miljoni.

See, kui palju raha kulub Humala ülesehitamiseks, selgub Kirsipuu sõnul pärast Tari projekti valmimist ning esimeste pakkumiste laekumist ehitusfirmadelt.

Estimpeksi pankrotihaldur Andres Hermet tunnistas, et oli juba kaotamas lootust Humala varemeid müüa, sest otsis ostjat edutult möödunud aasta algusest saadik. «Ilmselt hirmutasid muinsuskaitsenõuded ja tarvidus vundamente kindlustada,» hindas Hermet. «Kui seal oleks tühi plats, oleksin krundi momendiga maha müünud ja sinna oleks juba midagi ehitatud.»

Rein Kirsipuu ei osanud öelda, kas enne ehitama asumist tuleb osa müüre lammutada ning ehitada asemele uued, sest AS Tari pole jõudnud hinnata vanade telliskiviseinade tugevust.

Muinsuskaitseinspektor Mart Siilivask on kinnitanud, et ehitajal on voli lammutada Humala maja ülemine korrus, mis on ehitatud 20. sajandi alguses. Säästa tuleb alumisi korruseid, mis on kerkinud 19. sajandi esimesel poolel historitsistlikus laadis.

ASi Tari juhataja Viktor Uibo ütles, et loodab veel sel nädalal ühes muinsuskaitseinspektoriga Humala üle vaadata ning otsustada, mis alles jätta ning mis lammutada. «Pärast mitme aasta pikkust seismist pole teada näiteks keldrivõlvide seisund,» märkis Uibo. «Nende kordategemine võib minna väga kulukaks.»

(Postimees)

samal teemal:
Kirsipuud investeerivad Humala varemetesse

Helsingi õllefestivalil toimunud parima õlle võistluse võitis Samuel Adams Boston Ale USA-st. Õlut toodab Boston Beer Company ja tema alkoholisisaldus on 4,6%.

Ameerikast pärit õlled olidki tänavuse Helsingi festivali eriteemaks. Ühendriikide õllekultuur on viimastel aastatel elanud läbi tõelise renessansi, mida tõestas ka Helsingis saadaval olnud õllevalik.

Soome kohalikest väiketehastest võitis kuldmedali Hippaheikki, mida toodab Teerenpeli Lahtis. Hõbedale tuli Helsinki Stadi tehase Dubbel ning pronksi vääriliseks tunnistati Finlandia Sahti Strong Forssast.

Põhjakääritusmeetodil valmistatud õlledest (alkoholisisaldus alla 6%) võitis kulla Velkopopovický Kozel Premium Tšehhist, hõbeda Samuel Adams Boston Lager USA-st ja pronksi Weltenburger Kloster Barock-Dunkel Saksamaalt.

Pinnakääritusmeetodil valmistatud õlledest (alkoholisisaldus alla 6%) tuli esikohale Samuel Adams Boston Ale (USA), hõbeda sai Hoegaarden Witte (Belgia) ning pronksi Andechser Weissbier Hefetrüb (Saksamaa).

Kangete õllede (alkoholisisaldus üle 6%) kulla napsas teiste ees St. Peter's Winter Ale Suurbritanniast, hõbemedali sai meie Saku Porter ning pronksi Barbãr Belgiast.

(aktivist.fi)

vaata lisaks:
Õlleodüsseia Helsingis
Samuel Adams Boston Ale

Arheoloogiadoktor Aivar Kriiska kavatseb juunikuus võtta puhkuse ja hakata vaba aega sisustama. Pärnu linnalt saadud 75 000 krooni ja lootus Perona õlle läbimüügile lubavad uurima hakata Sindi-Lodja asulakohta, mis on tõenäoliselt üks Eesti vanimaid.

Mida rohkem inimesed AS Pärnu Õlu Perona nime kandvat märjukest tarbivad, seda enam saavad eestlased teada, kuidas elati siinkandis 5000 - 11 000 aastat tagasi.

Eesti riigi toetus on siiani piirdunud peaminister Mart Laari ütlusega, et Eesti teaduse finantseerimist on vaja suurendada.

Oktoobri alguses, kui Kriiska tänu koolipoiss Lauri Mikkelsaarele Sindi-Lodja asulakoha leidis, kutsuti ta ajaloolasest peaministri vastuvõtule. Laar uudistas leide, kuid kogenud poliitikuna hoidus ta arheoloogilisteks kaevamisteks raha lubamast.

Kriiska on püüdnud pääseda haridusminister Tõnis Lukase jutule. “Ministri nõunikud otsivad ministriga kokkusaamiseks kalendrist jätkuvalt vaba auku,” lausus arheoloogiadoktor pärast kuudepikkust ootamist.

Kui tänavu 750. aastapäeva tähistav Pärnu linn ja AS Pärnu Õlu poleks linna piiridest väljapoole jääva asulakoha uurimist toetanud, oleks Kriiska üksinda kaevama hakanud, sest jõekaldal asuv muistne asulakoht on varisemis- ja uhtumisohtlik. Nüüd õnnestub tal koos Pärnu muuseumi arheoloogi Ulla Saluääre, kümne-kahekümne ajaloo- ja arheoloogiatudengi ning soome harrastusarheoloogiga juunis, aga võib-olla isegi mais asulakoht korralikumalt ette võtta.

Oma abi ja nõu on vajadusel lubanud anda ka geoloogid, geograafid ja paleozooloogid.

Kriiska sõnade järgi on Sindi-Lodja asulakoht keeruline muistis, kus on mitu asustuskihti. Et lähikonnast on leitud teisi, praeguste andmete kohaselt nooremaid asulakohti, on tema täpsem nimetus Sindi-Lodja I.

Sindi-Lodja I on oletatavasti olnud rauaaja lõpus (IX-XIII sajandil) asula, seal on nöörkeraamika kultuuri (3200/3000 - 1800 aastat enne Kristuse sündi) jälgi, kammkeraamika asustusjärk (4200/4000 - 1800 a eKr), Kunda kultuuri asustuskiht (radiosüsiniku meetodiga dateeritud 7050 a eKr) ja varamesoliitikumi asustusjärk (9000 a eKr).

Viimasele, Pulli ja Lepakose asulaga samasse ajajärku kuuluva asustuse võimalusele Sindi-Lodja I-s viitavad mustast tulekivist leiud, nukleus ja kaks kõõvitsat.

Teadlasena ei saa Kriiska välistada, et need kolm eset võivad olla ka mujalt leitud ja hiljem selles kohas uuesti kasutusele võetud, kuid kõõvitsad on nende algupärasel kujul ja neid pole mõnele hilisemale ajajärgule iseloomulikult ümber kohandatud.

Eestis on seni kõige rohkem varamesoliitikumi leide kogutud Pärnu jõe alamjooksu alalt.

Kõige selgepiirilisema osa leiumaterjalist moodustavad mustast poolläbikumavast tulekivist esemed ja tootmisjäägid, mida on leitud Soomest Põhja-Valgevene ja Lääne-Ukrainani.

Võimalus, et Sindi-Lodja I-st leitud nukleus ja kõõvitsad ei kuulu sellesse ajajärku, tähendaks senise ajaloolise ettekujutuse ümberhindamist, selgitas Kriiska.

Miks Kriiska hellitab lootust, et Sindi-Lodja I on vanem kui Pulli asula? Sest sel ajal Antsülusjärv tõusis ja ujutas mõlemad asulakohad üle, Sindi-Lodja jäi aga veekogule lähemale.

Kui vana Sindi-Lodja I täpselt on ja kuidas seal elati, võib selguda tänu suvistele väljakaevamistele.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Perona EBGs

Yorki (Inglismaa) pubisse Last Drop Inn tuuakse värske õlu nüüd jalgratastel.

Pubi omaniku James Butleri sõnul on veoautodel tema meelelahutusasutusele väga raske ligi pääseda. Pubi asub kõigest poole miili kaugusel Yorki tehasest (York Brewery) ning omanik otsustas palgata jalgratturid, kes vajadusel pubisse kahe vaadi kaupa õlut toovad.

Butler on uue transpordiviisiga väga rahul, see hoiab kulusid kokku ning on samas keskkonnasõbralik. Samuti on väga paindlikult võimalik vajadusel kesvamärjukest juurde tuua.

(ananova.com)

Ungari päästeametnikud püüdsid õlle abil kinni põgenenud šimpansi. Johhny oli üks kahest ahvist, kes lahti unustatud puuriukse kaudu vabadusse pääses.

Šimpansid ründasid 60-aastast naist, kes üritas puuriust kinni panna, seejärel võitlesid nad ühe meeskodanikuga, kes neid Budapesti tänavaltel kinni üritas püüda.

Johhny püüti päästeametnike poolt kinni õlle abil. Ahv jõi, kuni kaotas meelemärkuse ning viidi seejärel puuri kainenema.

(ananova.com)

 “Kodanik, mida te teete? Kas te ei tea, et avalikus kohas õllejoomine on keelatud?” kõnetavad politseinikud juba kuuendat päeva noori mehi Tallinna vanalinnas Musumäel ja Harju tänava Lollidemäel. Enamasti kodanik ei tea, või kui teabki, siis ei taha teada, sest ilm on nii räigelt kena ja mätas kannatab juba peaaegu istuda.

Sõbralik dialoog päädib sellega, et politseinik kutsub januse näiteks sündmuskoha naabruses asuvasse Hessburgerisse avaliku laua taha ja kirjutab välja trahvikviitungi. Noh, et välistada edaspidiseks igasugune janu avalikus kohas. Joojal läheb reeglina veel päris hästi, sest seaduse järgi võiks politseinik teda avaliku korra rikkumise eest trahvida isegi 2650 krooniga (mis on 50 päevapalka), ei tee seda aga siiski.

Tallinna avaliku korra eeskirja mõte on hirmus kena, püüdes meid kõiki säästa kakerdavatest, lärmakatest ja tüütutest viinaninadest, tänavakaklustest, pudelikildudest ning pissiloikudest majanurkadel.

Kuid läheb veel paar kuud. Nii Lollidemäele kui Musumäele ilmuvad hästi inetud plastmassist toolid-lauad ja Coca-Cola päevavarjud ja tohibki õlut juua. Täiesti avalikult: otse pudelist või plastmass-toobist. Mis vahepeal muutus? Kas suviste õllejoojate pea ja põis täituvad aeglasemalt kui kevadistel janustel? Ei hoopiski. Lihtsalt koos päevavarjuga muutus õllejoomiseks mitte ettenähtud koht õllejoomiseks ettenähtud kohaks.

Kevadised õllejoojad ja nende olematu mööbel riivavad esteetilist silma ja kõrva oluliselt vähem kui suvised joojad ja inetu mööbel. Kevadised õllejoojad Lollidemäel on üsna sama oodatud ja kena vaadata, kui esimene kevadine kuldnokk või nartsissinupp. Mõlemad tähendavad ühtviisi vääramatult, et kevad on nüüd lõpuks käes.

Kui õllejoojad kõik kenasti mitte ettenähtud kohta kokku kogunevad, on neid sealt muidugi hästi mugav trahvimiseks üles noppida, kuid lõppeks on need ka pea ainsad mitte ettenähtud kohad, kus õnnestub õllejoomise eest trahvi saada. Katsuge te näiteks Tehnika tänaval mitte ettenähtud õllejoomisega vahele jääda, mitte ei õnnestu.

Aga kes ütles, et Musumägi ja Lollidemägi üldse peavad õllejoomiseks mitte ettenähtud kohad olema? Õllejoomise traditsioon Lollidemäel on kümme korda vanem kui Tallinna avaliku korra eeskiri. Kui äkki austaks traditsiooni ja kuulutaks Musumäe ja Lollidemäe õlle joomiseks ettenähtud kohtadeks?

(Eesti Päevaleht)

samal teemal:
Joojatele seaduslik paik

Reede pärastlõunal käin nagu vaene sugulane mööda kesklinna pubisid, uurin silte ja küsin häbelikult, et ega teil happy hour'it pole.

Selgub, et enamik kõrtse on õilsast kombest tunnikese jooksul rahvast ühe õlle hinna eest kahega joota, praktiliselt loobunud. Kui just pole mõnd tähtpäeva või ülemaailmse tähtsusega spordivõistlust.

St Patricks (Vana-Posti 7) on siiski kindla peale välja minek. Kuigi nad mõni kuu tagasi õllekannu hinda viie krooni võrra kergitasid, saab kindel olla, et iga päev kella 17-st 19-ni on Saku Rock müügil 30 krooni eest – kaks kannu nimelt. Ja iga neljas Originaal on tasuta niikuinii. Sestap tekib punkt kella viieks pärastlõunal St Patricksi leti taha klubi. “Tehase kaotasid nad ära ju,” pahandab Jan (22), kes kahe sõbraga siin üsna tihe külaline on. Ta nendib, et happy hourite lipulaev Tehas 43, kus pärastlõunal topelt A. Le Coqi 18 krooniga kätte sai, oli talle ja sõpradele teise kodu eest. “Tavaliselt osteti siis laud nii täis, et kõikus,” meenutab ta helgeid aegu.

St Patricksi baaridaam nendib, et happy houri kliendid ongi enamuses kindel rahvas, kes minutipealt baari valmis koguneb. Kui kell seitse kukub, siis neile paraku hinnaalandust ei tehta.

Gildi Keldris (Suur-Karja 2) vastutab kellaaegade eest kassaaparaat – kaks ühe hinnaga ehk 35 krooni kahe Saku Originaali eest kehtib just täpselt seitsmest kaheksani õhtul ja ei sekunditki kauem. Teenindajanna nendib, et neid, kes minut peale happy lõppu veel manguma tulevad, muidugi jagub. “Meil käivad siiski enamikus kindlad inimesed, kes on kahe aasta jooksul sellega harjunud, et happy hour just sel ajal on,” lisab ta.

Nimeta Baar (Suur-Karja 13) on oma happy houri ajaks see-eest täiesti välja surnud. Paar venelannat limpsivad kokteile ega tee märkamagi pakkumist: kaks nullkomaneljast A. Le Coqi 32 krooni eest. Kõrts pakub aeg-ajalt odava õlle kõrvale ka telekajalgpalli, aga inimesed ei näi vedu võtvat. “Praegu on muidugi kuu lõpp kah, inimestel pole raha,” arvab baarman, kuid tunnistab, et ega palju rohkem happyhourilisi neil ei käigi. Hoolimata sellest, et kuulutused on väljas nii tänaval kui ajalehtedes. Ta ei tea ka, miks see nii on.

Wall Street (Liivalaia 14) tegi happy houri traditsiooniga algust Lahti MM-i ajal, kui televiisorist suusatamise kõrvale odavamalt õlut müüs. Asi toimis ja värske uudisena pakub Wall Street nüüd igal õhtul kella 17-st 20-ni 25 krooniga nii Saku Originaali kui Rocki. Teenindajad märgivad, et happy-klubi veel tekkida pole jõudnud, kuna tegu on uue asjaga.

Karja Kelder (Väike-Karja 1) halastas sel pühapäeval õnnetutele ja müüs juba hommikust alates 2 Originaali ühe hinnaga. Peaparandajad ei lasknud juhust mööda ja järgmisel pühapäeval kavatseb kõrts seetõttu liitrise kannu 35 krooniga müüki tuua. Juhataja Irene Pajumaa ütleb, et ajutisi soodustusi on Karja Keldris ühele või teisele õllele aeg-ajalt ikka tehtud ja püsikliendid taipavad küsida, milline õlu täna odavama hinnaga müügil on.

(Helen Eelrand - Eesti Päevaleht)

Saku Õlletehase aktsionärid kinnitasid koosolekul dividendi suuruseks 5 krooni ning vähendasid nõukogu liikmete arvu, nõukogule makstav töötasu ei vähenenud.

Eile Saku Õlletehase saali kogunenud 17 aktsionäri kinnitasid aktsialt makstavaks dividendiks 5 krooni ehk sama palju kui eelmiselgi aastal.

Kuigi õlletehase eelmiste aastate jaotamata kasum võimaldaks maksta suurematki dividendi, on firma võtnud juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul suuna, et investeeringuid tehakse omavahendite arvel ning dividendipoliitikas ollakse konservatiivsed. “Tahame olla stabiilse tulususega investeering ka edaspidi,” lausus Remmel.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 24. aprilli hommikul, dividendiõiguslike aktsiatega saab viimast päeva kaubelda 18. aprillil. Dividend makstakse välja hiljemalt 2. mail.

Saku Õlletehas kaotas mullu tugevas konkurentsis õllemüügi turuosast vaid 2 protsendipunkti, kontrollides aasta lõpus 48% kogu turust. Remmeli sõnul püütakse edaspidi õlleturul hoida 50% turuosa. Ta tõdes, et konkurentsist tingituna kasvavad edaspidi turundus- ja müügikulud, sest mullu tugevalt turuosa kasvatanud Tartu Õlletehas on jätkuvalt aktiivne.

Tartu Õlletehas kasvatas oma turuosa varasemalt 18 protsendilt mullu 31%le tugeva turundustegevusega.

Aktsionärid kinnitasid ka põhikirjamuudatused, mille kohaselt ettevõtte nõukogu on edaspidi kahe liikme võrra väiksem, kuni 5-liikmeline ning valitakse senise aasta asemel kolmeks aastaks, sest stabiilselt tegutseval ettevõttel pole mõttekas igal aastal uuesti nõukogu valida.

Aktsionärid valisid nõukokku tagasi suuromaniku Baltic Beverages Holding AB esindajad Andres Ermi, Vesa Isohanni ja Lars Vegard Voneni ning Tallinna Tehnikaülikooli professori Jaak Leimanni.

Kuigi liikemte arv vähenes, kinnitati nõukogu aastaseks töötasuks endiselt kuni 100 000 krooni. Saku aktsia hind tõusis eile börsil ligi 2%, sulgudes 66,2 krooni tasemel.

Saku aktsialt stabiilne dividend:
2000 - 5 kr/ aktsialt
1999 - 5 kr/ aktsialt
1998 - 4 kr/ aktsialt
1997 - 2 kr/ aktsialt
1996 - 1 kr/ aktsialt

(Äripäev)

vaata lisaks:
Saku teenis 74 miljonit krooni kasumit