Hoolimata kuuldustest Karksi õlle- ja veinitehase Karme pankroti kohta tõestab ettevõte oma jätkusuutlikkust ka üheprotsendilise turuosa pealt edukalt elades.

Lõuna-Eesti maaliliste kuplite vahel vanas mõisapargis asub Karksi õlle- ja veinitehas. Tõeline butiik kolme Eesti suurtootja kõrval. Sellest tehasest ei sõltu mitte midagi, kui Karksi-Nuia asula elanikud ja ümberkaudsed marjakasvatajad välja arvata.

"Meie numbrid võimaldavad eksisteerida, aga mitte ajaga kaasas käia," ütleb tegevjuht Mati Velmre (29). "Seetõttu oleme otsinud investoreid. Tehase suurusest tingituna ei saagi meie osa Eesti õlleturul olla üle 1,4 protsendi."

Mida teha edasi? See on küsimus, mis keerleb paljude ärimeeste-väikeettevõtjate peas. Mida teha oma ettevõttega? Arendada edasi, müüa või leppida mingi väikese turuosaga imepisikesel turul.

Nüüd tunneb Karksi tehase ostmise vastu huvi Ösel Foods, kes on just teeninud raha Baltikumi moodsaima kalapulgatehase ja Linnuse kalja müügist. "Jutt on enamiku aktsiate müügist. Ösel Foodsil kaasneb ostuga ka sünergiline võit. Lisaks võimalusele kaasa mängida õlleturul on Karksis võimalik toota toorainet siidritööstusele." Teiseks annaks Karksi toodang tööd ka Ösel Foodsi turustusmeeskonnale," räägib Mati Velmre. "Kõigepealt peaks hinnas kokkuleppele saama," ütleb Ösel Foodsi aktsionär Toivo Alt. "Karksil hästi ei lähe. Tegemist on suhteliselt väikese amortiseerunud ettevõttega. Suurt potentsiaali ei näe, aga mingi iva seda osta oleks." Hinda ta ei nimeta, öeldes, et müüja ja ostja nägemuses on vahe sees. Läbirääkimised ei edene. "Ei tea. Ei lähe kuidagi," ütleb Alt ostutehingu kohta.

"Frederiku kampaania ja armas konkurent Nigula õlu on oma tegevust aktiveerinud ja seega tunneme pudeliõlle müügi osas tagasilööke," ütleb Mati Velmre. Nigula õlu oma Heleda Laksuga on nende suurim konkurent pastöriseerimata õlle nurgakeses. "Kui Nigula õlu teeb õlleturu meeldivalt kirjuks, tuues iga kevad välja uue brändi, siis meie rõhume traditsioonidele. Karksi Premium jätkab ikkagi kuulsa Zhiguli õlle jälgedes. Viru Õlu oma Frederiku kampaaniaga tahaks nagu astuda Saku ja Tartu Õlletehase kandadele. "Eraisikuna öeldes on see Frederiku kampaania hirmus kulutamine." Ju Harboe tahab müüa Viru Õlut kui tugevate brändidega ettevõtet," seletab Velmre.

Karme müüs veel läinud aastal 40 protsenti õllest Lätti. "Tänavu me seda ei see, sest Läti turul on puhkenud hinnasõda kuueteistkümne sealse tehase vahel." Seega tuleb suurendada müüki Eestis. "Tänu kuumale suvele tuleme toime," ütleb Velmre.

Kõrtsi oma kraani saamine on kallis. "Saku ja Tartu Õlletehas on lati kõrgele ajanud. Selleks, et kraani kõrtsi saada, tuleb pakkuda lisaks õlle müügile soodsa hinnaga kõiki lisateenuseid, muretseda baari varustust, mööblit. Selles plaanis ei suuda me iial kaasa minna. Müüme oma õlut väga valitud kohtades."

Kodumaise marjaveini tootmine on tillukesele pühendunud turusegmendile suunatud äri. Vein annab 30 protsenti Karme 13 miljoni kroonisest aastakäibest. "See on tõeline nishiäri. Kuid punasesõstraveini baasil saab teha palju paremat hõõgveini kui viinamarjaveinitööstuse jäätmetest tehtud hõõgvein," kiidab Velmre. Kui viinamarjadest on mahl välja pressitud, siis pressjäätmed loputatakse veel kord veega läbi ja saadakse veinimorss, mida saab kasutada toiduainetööstuse toorainena. Seda kraami on Eestis üritatud ka veini pähe müüa. Karksi eelistab sellele morsile kohalikku toodangut, annab Velmre Eesti marjakasvatajatele lootust. Õlleodra kasvatajatel ja linnasetootjail aga on veel pikk tee areneda.

"Õlleoder, täpsemalt linnased, ostetakse Taanist. Eestis ei suudeta toota piisavalt kvaliteetset õlleotra ega ka sellest piisavalt häid linnaseid. Rakvere linnasetehase kvaliteet kõigub," ütleb Velmre, kes õpib Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonnas. "Kevadel proovisime, aga ei saanud piisavalt kanget õlut." Siis hakkab ta kiitma oma vanamoodsat õlletootmistehnoloogiat. Külmkääritamine. Kääritamine ja laagerdamine toimub seejuures eri pottides. "Karksi õllest pea haigeks ei jää."

Karksi jätkab. 120 töötajast on jäänud tehasesse 53. "Sõel on olnud tihe. Teisalt piirab tehast kvalifitseeritud tööjõu puudus," ütleb Velmre. Ta käib koos finantsdirektori Jaanus Lutsuga tööl Tallinnast. Ka tehase omanikud elavad Tallinnas.

(Eesti Ekspress)

vaata lisaks:
Ösel peab läbirääkimisi Karksi õlletehase ostuks (täiendatud!)
Karksi õlut ähvardab kadumine
Väikeõlletootjaid on tabanud identiteedikriis
Karksi õlletehas EBGs

Viljandi Linnavalitsus ei muuda folgifestivali ajaks oma alkoholipoliitikat, kuid annab korraldajatele kontserdipaikades kauplemiseks vabad käed. "Folgifestivali territooriumil kehtestavad alkoholimüügi korra organiseerijad," ütles "Sakalale" Viljandi abilinnapea Karl Õmblus. "Nad peavad ise ka avaliku korra eest vastutama."

Pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg kinnitas, et kontserdipaikades ja vabalava ümbruses müüakse ürituse ajal vaid lahjat alkoholi ning korraldajatega lepingu sõlminud kaupmehed saavad seda teha kuni festivali lõpuni. "Veinist kangema kraamiga meie territooriumil kauplema ei hakata," lubas Kiviberg.

Õmbluse jutu järgi otsustab linnavalitsus pärast suurüritust, kas festivali korraldajad saavad ka edaspidi samasuguste reeglite järgi alkoholimüüki organiseerida. "Kui meie antud luba toob kaasa negatiivse tulemuse, siis muudame korda järgmisel aastal," rääkis Õmblus. "Kui kõik läheb hästi, saame tulevikus samamoodi jätkata."

Mullu keelas Viljandi Linnavalitsus pärimusmuusika festivali ajaks öise alkoholimüügi, et tagada linnas avalikku korda. Käesoleva aasta algul keelas volikogu öise viina- ja õllemüügi täielikult.

Viljandi kauplused peavad ka neli päeva kestva folgifestivali ajal oma alkoholileti sulgema kell 23. Pubid ja restoranid võivad viina ja õllega kaubelda kogu lahtiolekuaja.

(Sakala)

vaata lisaks:
Viljandi Pärimusmuusika Festival

Uus-Meremaa baaripidaja lubas anda iga tapetud haraka eest kaks liitrit tasuta õlut, sest harakad kahjustavad kohalikku linnustikku.

Uus-Meremaale jõudnud harakad tapavad teiste lindude poegi ning lõhuvad mune. Oma reviiri kaitstes võivad harakad rünnata isegi inimesi, kirjutas STT.

Te Ananu linnas baari pidav Neil McDowall kuulutas harakatele sõja. Ta on jaganud tasuta juba 200 liitrit õlut.

(ETA)

Nädalavahetusel viiendat korda toimunud Õlletoober meelitas Leisi enam kui 10 000pealise rahvahulga. Saaremaa laevakompanii andmetel veeti nädalavahetuse vältel Kuivastu–Virtsu liinil rekordiliselt palju, üle 26 000 inimese. “Esialgsete arvestuste järgi oli kahe päeva peale üle 10 000 inimese,” ütles Õlletoobri peakorraldaja Andres Jalakas. Mulluse õllepeo külastajate arv ulatus 8000ni.

Ürituse kulude ja tuludega seonduvat ei soovinud Jalakas kommenteerida. “Sellise ürituse kulutused on päris suured. Ütleme, et tulime omadega välja,” lausus ta. Leisi Õlletoobri päevapilet maksis tänavu 55 krooni, kahepäevapilet 90 krooni. Piletihinda aluseks võttes võis pääsmete müügist laekuda umbes pool miljonit krooni. Jalaka andmetel moodustasid arvestatava osa pidulistest turistid. “Olen kuulnud, et praamijärjekorrad olid päris korralikud, järelikult mandrilt siiapoole ikka rahvas sõitis,” ütles õllepeo korraldaja.

Tallinnas tööl käiv muhulane Jüri meenutas reede- ja pühapäevaõhtust praamilepääsu ootamist kui üht pikemat oma elu jooksul. Nii reede õhtul Virtsus kui pühapäeval Kuivastus ootas mees praamile pääsemist enam kui neli tundi. Jüri hinnangul venisid autosabad rekordpikkadeks laevakompanii piletikassade töö korraldamatuse tõttu, sest kassiirid ei suutnud lihtsalt piisavalt kiiresti pileteid müüa. “Mitu tagapool sabas seisnud nahhaalsemat inimest käisid ajal, mil praamid olid sõidus, kassas piletit ostmas ja kui praam ette tuli, sõitsid lihtsalt sabast minema praami peale,” meenutas Jüri.

Laevakompanii andmetel teenindasid praamid nädalavahetusel kokku 26 089 inimest ja 7629 sõidukit. Põhikoormus langes pühapäeva õhtusse, mil mandrile veeti 8349 reisijat ja 2341 sõidukit. Varasem ühe päeva rekord, 1920 sõidukit pärines möödunud aasta nädalavahetusest, mil samuti toimus Leisi Õlletoober. 

Andres Jalaka hinnangul olid ürituse suurimaid tõmbenumbreid paaditõmbamise võistlus ja laste meelelahutusprogramm. Rekordarvu osavõtjaid – 39 – tõi kokku koduõllekonkurss. Ürituse programmijuht Anti Kopliste täiendas, et üks peoliste lemmikuid oli ka karaoke.

Saare politsei korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Jüri Krotmani andmetel suuremaid korrarikkumisi ja huligaanitsemist Õlletoobri ajal Leisis ette ei tulnud. “Kohalik omavalitsus ei teinud vaatamata meie ja korraldajate taotlusele mingeid kangete alkohoolsete jookide müügi piiranguid väljaspool staadionit ja tänu sellele toimus lausjoomine,” ütles ta. “Õlletoober oli määratud toimuma piiratud alal, staadionil, aga seda oli väga raske rahvamassidele selgeks teha,” tõdes Krotman. “Sellise rahvamassi ja transpordivahendite hulga jaoks on Leisi ammu väikseks jäänud,” leidis ta.

Leisi vallavanema Mart Mäekeri kinnitusel arutas kohalik vallavalitsus kange alkoholi müügi piiramist Õlletoobri ajaks, kuid jõuti järele selline piirang pole siiski vajalik. “Purjus inimesed muidugi riivasid silma, aga midagi hullu ja kriminaalset ei juhtunud,” lausus Mäeker. “Joomise takistamiseks tulnuks siis terve valla territooriumil poed kinni panna.”

Vastupidiselt konstaabel Krotmanile leidis vallavanem, et Leisi on Õlletoobri-taolise suure ürituse korraldamiseks ideaalne koht. “Paremat reklaami kogu piirkonnale ning selle majutus- ja toitlustuskohtadele on raske välja mõelda,” lausus Mart Mäeker. “Leisit muidugi suuremaks ei ehita, aga ehk ajapikku läheb suur vaimustus üle ja rahvahulk tõmbub normaalsuse piiridesse.”

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Õlletoober 2000
Õlletoober 2001

Moskva linnapea Juri Lužkov ütles Moskva õllefestivali pressikonverentsil, et pole juba 30 aastat tilkagi alkoholi joonud. Küsimusele, kas ta õlut joob, vastas linnapea, et ainult alkoholivaba, kuid sorti ei soostunud nimetama.

Samal ajal arvas Lužkov, et inimesi tuleks õpetada alkoholi tarbima. “Õlut ei tohi viinaga segada,” teatas Lužkov muuhulgas. Peale üldise kära ja naeru lakkamist saalis lisas ta: “Ei otseses ega ülekantud tähenduses.”

Lužkovi sõnutsi oli ta 1980. aastate algul Moskva agrotööstuskoondise juhina sunnitud osalema alkoholivastases kampaanias. Selle käigus väljastati parteidirektiiv, mille kohaselt tuli hävitada alkoholitootmiseks vajalik tehnika. Lužkov teatas, et võimalikust parteilisest karistusest hoolimata hoidis ta ära Moskva õlleliinide hävitamise.

(BNS)

vaata lisaks:
Vene õlu läheb aina kehvemaks
Venemaal kogub tuure õllesõda
Vene õlled EBGs
Vene õlleportaal

Leedu kalur Algimantas Rauktys tõstis habemega maast 63,5 kilo kaaluva õlleanuma, püstitades sellega uue maailmarekordi.

Päevalehe Klaipeda teatel alistus rekord Rauktysele laupäeval Juodkrantes peetud kalurite peol.

Rauktys tõstis nööriga oma 22 cm pikkuse habeme külge kinnitatud õlleankru maast 20 cm kõrgusele ning hoidis seda seal neli sekundit, teatas Klaipeda. Hetkel on saavutus ametlikult registreerimisel.

Mehe käed olid vastavalt määrustele üles tõstetud, kasutada ei tohtinud ka jalatugesid.

Seni kuulus habemega õlletõstmise maailmarekord teisele leedulasele, Telpiais elavala õllepruulile, kes kergitas maast 59 kilo õlut.

Klaipeda teatel alustas Algimantas habemekasvatamist 24-aastasena, kuid mingeid erilisi nippe mees treenimiseks ei kasutavat.

(BNS)

Saaremaa õllepidu Õlletoober toimub sel suvel juba viiendat aastat. Õlletoobris on ka sel aastal palju vahutavat õlut ja ülevat meelolu. Kuid mitte ainult, sest Saaremaa õllepeost on saanud aastate jooksul kahtlemata üks lustakas ja rahvarohke kogupereüritus, kus puhata, mängida, laulda ja tantsida saavad kõik pereliikmed. Õlletoobri sisu on sel aastal pisut vahusemgi kui varem, sest ikkagi väike juubel. Saaremaa õllepeo eesmärgiks on elavdada saare suvist kultuuripilti ja pakkuda inmestele võimalust unustada argimured ja puhata lõbusalt koos pere, sõprade ja tuttavatega.

Üritusel on välja kujunenud kaks põhisuunda. Esiteks - pakkuda saarlastele toredat, heal tasemel õllepidu koos Eesti ansamblite ja muusikutega. Teiseks - pakkuda Saaremaa külalistele, turistidele ja loomulikult saarlastele endile saaremaalikku maalähedast kultuuri: muusikat, näitemängu, rahvatantsu, folkloori. 

Õlletoobri põhiteema on kahtlemata ÕLU koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Üritusel on kohal enamus Eesti laiemalt tuntud õlletegijad ja -müüjad koos õlletelkide ja meelelahutusega. Kohalike õllemeistrite poolt on oodatud sündmus Õlletoobri koduõlle konkurss, kus selgub Saaremaa parim koduõlu. See juba viiendat aastat toimuv konkurss on saanud väga populaarseks Saaremaa koduõllemeistrite seas ja ka kaugemal. Viimati osales parima koduõlle konkursil ka hiidlaste õlu, jäädes napilt teisele kohale. Eelmisel aastal osales 28 õllemeistrit. Suurt huvi koduõlle konkursi vastu on tundnud ka Rootsi ja Soome koduõlle asjatundjad, kes on osalenud ka zürii töös. Seega selgub Saaremaa parim koduõlu asjatundliku rahvusvahelise züriiga koostöös.

Saaremaa õllepeoga käivad kaasas erinevad rahvuslikud mängud ja võistlused, kus kaasalöömislusti jagub kõigile. Spordisõpradele on kujunenud õllepeo tõsisemaks pooleks Õlletoobri tänavakorvpalli ja rannavolle turniir. Hasartsetele õllesõpradele korraldab kõikvõimalikke õllega seotud jõukatsumisi õlleklubi Saare Sangad.

Ürituse raames toimub võistlus Saaremaa Rammumees 2001. Lastele on kahe päeva jooksul oma meelelahutusprogramm. Õlletoober 2001 järgib oma olemuselt eelmistel aastatel väljakujunenud joont - olla ja jääda üheks mõnusaks rahvapeoks. 

Saame kokku Saaremaa Õllepeol ÕLLETOOBER 2001 20. ja 21. juulil Leisis, sest ÖLUGA ON MÖNUS.

(Õlletoober)

vaata lisaks:
Õlletoober 2000
Õlletoober 2001

Mitmete Vene õlletehaste toodangu kontrollimisel selgus, et õlle kvaliteet Venemaal on üha viletsam, teatas Vene majandusministeeriumi kaubandusinspektsiooni osakond.

Tänavu esimeses kvartalis kõrvaldati müügist 28,3 protsenti kontrollitud õllest, kuna selle kvaliteet normidele ei vastanud, mullu samal ajal aga 22,1 protsenti, seisab osakonna pressiteates.

Õlle kvaliteedi langus on tingitud peamiselt tehnoloogia vananemisest, ebapiisavast tehnoloogilisest ja mikrobioloogilisest järelevalvest ning klaastaara mitterahuldavast ettevalmistusest.

Õlle kvaliteeti kontrolliti Smolenskis, Tšeljabinskis, Lipetskis, Uljanovskis ja Krasnodaris. Kokku võeti 135 õllenäidist, millest 44 (32,5 protsenti) ei vastanud etteantud normidele. Uljanovskis olid ebakvaliteetsed 23 kontrollitud õllest 15, Lipetskis 17 kontrollitust kaheksa.

Mitterahuldavat õlut olid tootnud teiste seas Kurski õlletehas, õllevabrik “Baltika” ja selle tütarettevõtted Doni-äärses Rostovis ja Tuulas, õllevabrik Efes-Moskva, Kaasani õlletehas “Krasnõi Vostok”, Omski tootja “Rosar” ja teised.

2000. aastal toodeti Venemaal 5,4 miljardit liitrit õlut, mis oli 1999. aastast 22,1 protsendi võrra rohkem. Tänavu ennustatakse Vene õlletoodangule 15-protsendilist kasvu.

(BNS)

vaata lisaks:
Venemaal kogub tuure õllesõda
Vene õlled EBGs
Vene õlleportaal

Tallinna kesklinna valitsus nõuab kohtuga ähvardades Õllesummeri korraldaja Meediaekspressi käest 67 500 krooni müügikohtade eest, millel polnud kauplemisluba, Meediaekspressi kinnitusel oli kõigil firmadel luba olemas.

Kesklinna valitsus väljastas Õllesummeri korraldajatele 31 000 krooni eest 62 kauplemisluba. Kesklinna valitsuse ettevõtlussektori juhataja Marika Pärna kinnitusel said kesklinna valitsuse töötajad loenduse käigus aga kauplemiskohtade arvuks 197. Arvestusega, et üks kauplemiskoht maksab päevas 100 krooni ja Õllesummer kestis viis päeva, tahab kesklinna valitsus Meediaekspressilt saada lisaks 135 kauplemiskoha eest 67 500 krooni saada.

“Loodame, et Meediaekspress esitab täpsustatud andmed kauplemiskohtade osas ja on nõus tasuma täiendavalt esitatud arve eest kohtuväliselt,” ütleb Pärn. “Vastasel korral oleme sunnitud pöörduma kohtu poole.”

Meediaekspressi juht Marje Hansar selgitab, et varasematel aastatel on kesklinna valitsus andnud Õllesummeril kaubelda soovijatele müügiload. Sel aastal suunas kesklinna valitsus aga lubade taotlejad Meediaekspressi poole.

“Meil on 62 firmaga lepingud ja neile me ka kauplemisloa andsime,” ütleb Hansar. “Kas firma paneb üles ühe või kaks õllekraani, on juba tema enda asi.”

Pärna kinnitusel väljastatakse kauplemisluba igale kauplemiskohale eraldi.

Hansari hinnangul võiks kesklinna valitsus ikka ise kauplemislube jagada, nagu varasematel aastatel. “See on korraldaja koormamine ametnike tööga,” nendib ta, lisades, et järgmisel aastal nad enam kauplemislubade jagamist enda peale ei võta.

Pärna väitel jagas Meediaekspress kauplemislube välja teist korda, esimest korda organiseeris Õllesummerit korraldav firma kauplemist mullu. Mis saab järgmisel aastal, pole kesklinna valitsus veel otsustanud.

“Jääb arusaamatuks, miks ei ole võimalik esitada kohe kauplemiskohtade arvu, mis pidi olema selge juba enne Õllesummeri algust,” ütleb Pärn.

Pärna sõnul märkis Meediaekspress kauplemislubade saamise taotluses müügikohtade arvuks 74. Töö käigus täpsustati telefoni teel kohtade arvu ja selleks jäi 62.

Turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirja kohaselt loetakse müügikohaks turul ja tänavakaubanduses müügiletti, müügiautomaati, müügikäru, kauplemiseks kohandatud mootorsõidukit ning kioskit (paviljoni).

Enne kauplemisloa väljastamist peab kohaliku omavalitsuse kehtestatud korra kohaselt olema määratud turul müügikohtade arv ja paiknemine ning igale müügikohale müügiks lubatud kaubagruppide loetelu, lähtudes müügitingimustest ning antud kaupade müügiks kehtestatud kohustuslikest nõuetest.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Täna tulid müüki Õllesummeri piletid
Õllesummeril saab toobi üheksa krooniga
Moss süüdistab Õllesummerit ebaeetilisuses
Mina ja Õllesummer
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Õllesummer taaselustas öölaulupeo traditsiooni
Summeri murdjaõlu oli Amsterdam Maximator
Õllesummer on festivalidest suurim tööandja

Tšehhi õlletootja Budejovicki Budvar sai kohtus võidu USA firma Anheuser-Buschi üle, omandades ainuõiguse Budweiseri kaubamärgiga õlu müümiseks Saksamaal.

Budejovicki Budvari peadirektor Jiri Boceki sõnul on Saksamaa õlleturg nende jaoks kõige olulisem. Tšehhi firma on suuruselt kolmas õlletarnija Saksamaale.

Vaidlus Budweiseri kaubamärgi kasutamise kohta kestis kahe firma vahel üle saja aasta.

Budejovicki Budvaril on õigus Budweiseri kaubamärgile ka Leedu, Läti ja Šveitsi õlleturul.

Venemaa Patendiamet andis aga mais õiguse Budweiseri kaubamärgi kasutamise kohta Ameerika firmale.

(BNS)

vaata lisaks:
Anheuser-Busch tõrjub Soomes Budweiser Budvarit
Bud Light'i läbikukkumine Suurbritannias
Tšehhid võitsid kaubamärgivaidluse Leedus
Budweiser Budvar EBGs
Bud Beer EBGs
Budweiser Budvar = Czechvar

AS Ösel Foods peab Karksi õlletehasega läbirääkimisi õlletööstuse ostuks, läbirääkimised võivad tulemuseni jõuda juba nädala lõpuks, teatas BNS.

"Me oleme deklareerinud, et meil on huvi Karksi õlletehase vastu, aga otsustavasse järku pole läbirääkimised veel jõudnud," ütles AS-i Ösel Foods juhatuse esimees Kuldar Leis.

Leisi hinnangul jõuavad läbirääkimised vastastikuste tingimuste sobivuse puhul lõpule kõige varem nädala lõpuks. "Halvemal juhul läheb veel veidi aega, aga kiiret meil pole ja peale me end ei suru," möönis ta.

Plaan osta ära Karksi õlletehas on Leisi sõnul värske. Ösel Foods on põhiliselt joogitootja ja pärast Esva tehase müüki otsib väljundeid, kuhu Eestis edasi minna ja ka teenida, märkis ta.

Leis lisas, et põhiliselt Aura mahlade tootmisele ja turustamisele keskenduval Ösel Foodsil hetkel ühegi teise Eesti tööstuse vastu konkreetset huvi pole.

4. juunil sõlmis Ösel lepingu Viciunai kaubamärki kasutava Leedu firmaga Plunges Kooperatine Prekyba AS-i Paljassaare Kalatööstus 100 protsendi aktsiate müügiks. Samuti müüs Ösel juuni alguses Coca-Colale maha Linnuse Kalja kaubamärgi.

(EPL Online)

TÄIENDUS!
ÖSELI ÄRIPLAAN:
KASUTADA KARKSI ÕLLE TURUSTAMISEKS OMA MÜÜGIVÕRKU
11.07.2001

Ösel Foods kavatseb Eesti ainsa pastöriseerimata ehk elavat õlut tootva Karksi õlletehase ostmise korral parandada tehase müügitegevust liites tooted oma müügivõrku, hoolimata investeeringutest jääb Karksi turuosaks Eestis endiselt 1-2 protsenti.

Karksi õlle- ja veinitehase puuduseks on puuduv müügivõrk, ütles AS-i Ösel Foods nõukogu liige Toivo Alt. Karksi õllesortide puhul on tegemist ainulaadse tehnoloogiaga – külmkääritamise teel valmiva elava õluga, mille turustamise teeb raskeks lühike, kuni 90 päeva pikkune realiseerimisaeg, lisas ta.

“Meil on aga müügivõrk olemas, meil on lihtne üks toode juurde lisada,” selgitas Alt EPL Online’ile. “Toodang on neil hea. Tootmismaht on neil suhteliselt väike - 2,5 miljonit liitrit, samas toodavad nad aga täisvõimsusel, nii et suvel tuleb puuduski. Ettevõte on küll üsna amortiseerunud ja vajab investeeringuid, kuid meil on natuke vaba raha.”

Ösel Foods on teinud pakkumise Karksi õlle- ja veinitehase omanikule AS-ile Karme ning loodab varemalt nädala lõpuks vastust kuulda.

“Läbirääkimised käivad ning liiga vara on veel ostust rääkida. Meie oleme hinna välja pakkunud. Kui see sobib, tuleb uuesti maha istuda ja siis võib tehinguks minna. Kui ei sobi, siis tehingut ei toimu. Meiega ei juhtu sellest midagi,” nentis Alt.

Ostu korral on Alti sõnul valida, kas remontida esialgu vana tootmist ja ehitada hiljem uus või ehitada kohe uus tehas. Nii tehingusummast kui ka investeeringute suurusest keeldus ta täpsemalt rääkimast. ”Investeeringud võtavad miljoneid. Tõsiselt ettevõtmine võtaks aga juba rohkem miljoneid,” mainis ta. Valiku otsustab see, kas uue ehitamine või vana seadmine euronormidele vastavaks end ära tasub.

Olenemata investeeringute suurusest ei kavatse Karksi oma osalust Eesti turul oluliselt suurendada, ütles tehase finantsdirektor Jaanus Luts EPL Online’ile. “Pigem loodab tehas Öösel Foodsi abil eksklusiivset pastöriseerimata õlut paremini promoda,” ütles Luts.

Eestis jääb turuosa 1-2 protsendi suuruseks, tehas loodab müüja õlut ka Skandinaaviasse, kus turg oskab elavat õlut hinnata, mainis ta.

Kevadel teatas Karksi õlletehas, et kavatseb sügisese tavapärase käibelanguse puhul tehase sulgeda, praegu pole see enam päevakorras, ütles Luts.

(EPL Online)

vaata lisaks:
Karksi õlut ähvardab kadumine
Väikeõlletootjaid on tabanud identiteedikriis
Karksi õlletehas EBGs
AS Ösel Foods

Esimese kümne juulikuu päikselise päevaga on Saku Õlletehase läbimüük kasvanud ligi 20 protsenti võrreldes juuni või eelmise aasta sama perioodi läbimüügiga, ütles ettevõtte juhatuse esimees Cardo Remmel EPL Online’ile.

Kui juunikuu oli vihmane ja jahe ning müük oli oodatust 10 protsenti väiksem, siis juulis on läbimüük 10-20 protsenti suurem, lisas ta. “Jaanipäeva järgne aeg ei soodustanud õllemüüki. Juuli on superhea. Parem kui kunagi varem,” ütles Remmel.

Tema hinnangul jääb juuli ka tipmiseks kuuks läbimüügilt, kuna see sõltub paljuski just ilmast. “Ilmaprognoosid on alati 50 protsendilise täpsusega, selle me oleme selgeks saanud,” ütles Remmel. Seetõttu Saku Õlletehas pikki ilmaennustusi ei kasuta.

(EPL Online)

vaata lisaks:
Õllemüük edenes hoolimata halvast ilmast
Eesti õlletehased töötavad täistuuridel
Õllepruulijad kiidavad suve
Maikuu oli Saku Õlletehasele soodne

Vastupidiselt kõigist teistest õlletootjatest ootab Tartu Õlletehas sügise saabumist, mis peaks tehase turuosa Eestis taas 40 protsendile kasvatama, ütles ettevõtte juhatuse esimees Tarmo Noop EPL Online’ile.

Kuna tehase laagerdamis- ja käärimismahutid jäävad turunõudlusele alla, on Tartu Õlletehase turuosa suvisel Eesti õlleturul Noobi sõnul olnud jätkuvalt 35 protsenti. Kui kõigi turuosaliste läbimüük sügisel tavapäraselt kukub, tõuseb Tartu Õlletehase turuosa septembris või oktoobris 40 protsendile, prognoosis Noop. Praegu toodab Tartu Õlletehas tema sõnul tootmisvõimsuse piiril, mistõttu erinevusi juuni ja juuli kuu läbimüügis pole. “ Üritame nii, et A le Coq’i brand’i osas defitsiiti ei tekiks. Need on A le Coq Premium ja A le Coq Pilsner. Porterit pole laos juba kaks nädalat olnud. Tootmisvõimsus kärbib just kangete õlude läbimüüki,” ütles ta.

Konkureeriva Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul pole puudulik tootmisvõimsus Tartu Õlletehase müüki oluliselt kahandanud. “Nii palju kui ma suurtes poodides olen käinud, pole A le Coq kusagil puudunud,” ütles Remmel. “pigem pole see läbimüüki mõjutanud.”

“Cardo teab seda väga hästi, palju meil puudu on,” vastas Noop. ”Iseasi, mis ta ajakirjandusele ütleb.”

(EPL Online)

vaata lisaks:
Õllemüük edenes hoolimata halvast ilmast
Eesti õlletehased töötavad täistuuridel
Õllepruulijad kiidavad suve
Maikuu oli Saku Õlletehasele soodne
Tartu õlletehas võttis Sakult liidripositsiooni
A. Le Coq trumpas Saku turundusega üle
Saku Õlletehas loodab turuosa tagasi võita
A. Le Coqi mullune kasum oli 45 miljonit

Anti Liiv peab narkoloogina praegu Eesti suurimateks probleemideks narkomaaniat ja HI-viiruse levikut, samuti on alkoholiprobleem lausa epideemiana olemas.

Viimase 200 aasta jooksul pole Liivi sõnul Eestis kunagi nii palju joodud kui praegu, isegi kõige rängemal Brežnevi stagnaajastul mitte. Vabaduse perioodil on Eestis alkoholi tõttu surnud vähemalt 30.000 inimest, HI-viiruse tõttu aga paarkümmend. Eestis on umbes 25.000 alkoholisõltlast, umbes 100.000 inimest liialdavad joomisega, kümnest täiskasvanust kaheksa on elus kindlasti tarvitanud alkoholi.

Alkohoolikuks ei hakata päevapealt, vaid kujunetakse narkoloogi sõnul pikkamööda, alustades kergematest jookidest.

Inimesed loovad Liivi selgitusel teatud eesmärkidel kunstlikult müüte, laulupidu oli poolteist sajandit tagasi loodud müüt selleks, et rahvuslikku eneseteadvust tõsta ja koos hoida, see oli olemuselt kunstlikult ja teadlikult loodud müüt. "Õllesummer on kommertslik müüt, mille käigus väljaõppinud spetsialistid loovad müüdi vajadusest osaleda seal," ütles Liiv ETAle.

Televisioon näitab Liivi sõnul noori, ilusaid, säravaid mehi ja naisi, aga mitte valgete vedelate vatsadega noori mehi, kellel üle püksikummi ripub kaheksanda raseduskuu kõht, mis on naiste silmade läbi vaadatuna ääretult jälk. Seda televisioon ei näita, tõdes Liiv, kelle hinnangul on Õllesummer kindlalt töödeldud, disainitud ajuloputus kommertslikul eesmärgil.

Üks väike positiivne nihe on Liivi silmis see, et prestiiži ja kommertsi tõttu on Eestis praegu alkoholi tarbimise tüüp üle minemas kangetelt alkohoolsetelt jookidelt lahjematele. "See on ilmselt natuke parem, kui tõmmata ennast oksendamiseni täis kangest joogist," tõdes Liiv.

Õllesummer on alkoholi propaganda, aga ta on hetke olukorda hinnates Liivi arvates siiski kahjutum kui narkomaania või kangete alkohoolsete jookide propageerimine.

Liivi hinnangul suhtutakse praegu alkoholi vastu võitlejaisse kui veidrikesse. Uut tüüpi alkoholivastane propaganda sünnib umbes kümne aasta pärast, kui sellega hakkavad tegelema need, kes praegu on 20 aastased. Selleks ajaks on aga viinasurma surnud veel vähemalt 30.000 eestimaalast.

Liivi hinnangul peab alkoholismi vastase võitluse etteotsa asuma uus põlvkond, kes on ära unustanud nõukogude aja ja nüüd juba kapitalismi tingimustes oskab sama osavate võtetega ja sama hästi lõhnastatuna võidelda alkoholi vastu nagu praegu alkoholifirmad oma tooteid reklaamivad.

(ETA)

vaata lisaks:
Keskerakonna fraktsioon
Anti Liiv: Eesti Televisioonil on vaimupuue
Anti Liiv eutanaasiast
Kiri väliseestlasele
Inimkatsed vaimuhaigetega

A.Le Coq Tartu Õlletehas müüs viie päeva jooksul Õllesummeril 31 000 liitrit vaadiõlut ja -siidrit.

A.Le Coq Tartu Õlletehas juhataja Tarmo Noop ütles, et sellest enamuse moodustas õlle müük. Noop lisas, et pudeliõlle ja -siidri müügist veel täpset ülevaadet ei ole, kuid ilmselt ei moodusta see eriti märkimisväärset kogust.

(PM Online)

Pärnu õlletehase lubadus anda igalt müüdud Perona õlle pudelilt kümme senti arheoloogia toetuseks suurendas selle õllesordi läbimüüki 23 protsenti ja ettevõte sai ligikaudu 200 000 krooni täiendavat tulu.

Õnnestunud kampaania ja kasvanud läbimüügi viljana on mais ja juunis arheoloogide arvele laekunud kokku peaaegu 10 000 krooni, millega rahastatakse kiviaja asulate väljakaevamist Sindi-Lodjal.

“Nad on õudselt muhedad,” ütles kaevamistöid juhendav Tartu ülikooli dotsent arheoloogiadoktor Aivar Kriiska.

Pärnu Õlu ASi direktor Endel Vare lubas, et väljakaevamisi on kavas toetada aasta lõpuni. “Tegemist on konkreetse projektiga, me näeme, milleks raha kulutatakse,” põhjendas Vare, miks ettevõte otsustas toetada just arheoloogiat.

Tänavu läheneb väljakaevamine Lodjal lõpule, kuid Kriiska väitel on seni tegeldud peamiselt tõeliste kaevamiste ettevalmistamisega ja tuleval aastal on kavas tööd jätkata.

Vare sõnade järgi ei saanud Perona läbimüüki mõjutada ilm, sest kasvu määramisel olid aluseks mullune ja tänavune teine kvartal, mil ilmad püsisid jahedad. Vare hinnangul võis Perona läbimüüki suurendada pigem see, et aasta alguses muudeti õllesordi koostist ja maitset ning kuulutati see Pärnu juubeliõlleks.

Perona on 4,4 protsendiline tume õlu. Pärnu õlletehas müüb seda tehasest välja hinnaga 6,25 krooni pooleliitrine pudel. Kauplustes maksab pudel Peronat ligikaudu kaheksa krooni.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Kümme senti õlle hinnast ajaloo uurimiseks
Ajaloo uurimine sõltub õllejoomisest
Pärnu Õlu EBGs

Rujaleidja kontsert ja võimas ilutulestik lõpetasid lauluväljakul eile õhtul arvult juba kaheksanda Õllesummeri. Viie päevaga käis festivalil vähemalt 100 000 inimest, kes jõid kokku ära üle 300 000 toobi õlut.

Kolmapäeval ja neljapäeval käis Õllesummeri korraldajate hinnangul lauluväljakul lõbutsemas umbes 15 000 huvilist päevas, nädalavahetuse päevadel ületas summerdajate arv aga 20 000.

“Arvame, et oma 100 000 inimest käis siit viie päevaga läbi,” hindab ürituse pressiesindaja Argo Kasela pühapäeva õhtupoolikul.

Viie summeripäeva tõsiseim pahategu juhtus neljapäeva õhtul. Üks hullunud õllesõber viskas ansambli Smilers solisti Hendrik Sal-Sallerit õllepurgiga. Laulja lõpetas kohe esinemise, kuigi lugu oli kontserdi viimane ja ta hoobist õnneks viga ei saanud. Turvamehed viskasid joobnud nooruki kohe väravast välja. “Kaaslased kutsusid ta ise korrale ning tegid talle nii füüsilise kui ka vaimse märkuse,” kirjeldab Kasela. Ka Smilersi fännid mõnitasid noormeest ja lõpuks vajas juba huligaan ise turvajate abi.

Korraldajate sõnul on Õllesummerist saanud rõõmus pidu, kuhu tullakse eelkõige head muusikat ja etteasteid nautima, mitte ennast maani täis jooma. “Iga aastaga on rahvas aina tsiviliseeritum ja haritum,” ütleb Kasela. “Korratustest närvikõdi otsijatele on see aga täiesti ebahuvitav üritus,” seletab ta. “Oli väga turvaline - ei kaklusi ega muid erakordseid sündmusi. Külastajad olid vaoshoitud ja viisakad.”

Peale peoplatsil korraliku käitumise oskab ka autoga õllefestivalile tulnu end sündsalt ülal pidada - lauluväljaku ümbruses korraldatud lauspuhumisreidil koostas politsei vaid 14 protokolli. Samas ei pruukinud kõik ollagi õllesummerdajad, sest politsei kontrollis sel ajal nii Lasnamäe kui ka Pirita teed. 

Õllesummerit valvanud arstid istusid viis päeva peaaegu tööta. Liigselt õlut kaaninud külastajat turgutasid nad vaid kord, kuumarabandusi aga summeril ei olnud. Enim oli tegemist liigeste väljaväänamise ja marrastustega, mida kurtsid peamiselt tantsuhoogu sattunud. Paljud palusid ka leevendust päikesepõletusele, sest olid liiga kauaks lõõskava päikese kätte istuma jäänud.

Laupäeval selgusid Õllesummeril ka Eesti leilivõtmismeistrid. Tiitli nimel kannatasid kuumust kaks naist ja viis meest. Võistlusmäärus nõudis, et võistlejad peavad istuma laval jalad koos ning sirge seljaga - nägu katta ja ennast küüru tõmmata ei tohtinud. Kangeim naine, Rakvere külje all Veltsis elav 45aastane Ester Kuber suutis kuumal laval vastu pidada 3 minutit ja 13 sekundit. Saun oli köetud 104 kraadiseks, kuid õhuniiskus oli vaid 24 protsenti. “Keha pärast oleksin isegi kauem laval istunud, kuid nina tegi haiget,” tunnistab Kuber SL Õhtulehele. “Keris oli lähedal ja kuum aur tuli ninna. Sellepärast ronisingi lõpuks lavalt alla. Ruum oli ka väga pisike. Välja joostes viskasin kohe vett näole.” Meister lubab nüüd hakata trenni tegema, et nägu kuumaga harjuks. Kuber ütleb, et armastab sauna juba lapsepõlvest. Naljaga pooleks võib öelda, et ta on saunahuviline juba 45 aastat. “Esimest korda viidi mind sauna ühekuuselt,” naerab tubli naine. Meestest oli kangeim saunataja tallinlane Roland Niine, kes istus 115 kraadises kuumuses 2 minutit ja 32 sekundit. Estri ja Rolandi suvelõpp tõotab tulla eriti kuum, sest augustis sõidavad nad Soome leilitamise maailmameistrivõistlustele. 

VIII Õllesummer

Viie päevaga käis festivalil umbes 100 000 inimest. - Iga huviline jõi keskmiselt kolm toopi. Kokku joodi 150 000 liitrit õlut. – Summeri Õlleallee oli 250 meetrit pikk. - Summeril oli 4 suurt ja 4 väiksemat lava. Kokku oli festivalil 15 esinemiskohta. - Müügil oli 50 Eesti ja 50 importõlut. - Festivali maa-ala lauluväljakul oli 152 834 ruutmeetrit. - Üritus andis tööd 3200 inimesele (kaubitsejad, festivali teenindajad,
esinejad jne.). - Viiel päeval oli 1500 esinejat. Peale nende 6000 koorilauljat, kui laulukaare all esitati tuntumaid rahvalikke ja õllelaule. - Kogu melu turvas 70 teenistujat. - Festivali eelarve oli ligi 10 miljonit krooni. - Kõige odavam õlletoop maksis summeril 9, keskmiselt aga 20 krooni.

(SL Õhtuleht)

samal teemal:
Täna tulid müüki Õllesummeri piletid
Õllesummeril saab toobi üheksa krooniga
Moss süüdistab Õllesummerit ebaeetilisuses
Mina ja Õllesummer
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Õllesummer taaselustas öölaulupeo traditsiooni
Summeri murdjaõlu oli Amsterdam Maximator
Õllesummer on festivalidest suurim tööandja

Tartus ülikooliaastatel õlut armastama hakanud Ivo Linna on kesvamärjukesele truuks jäänud: “Mulle meeldib lähedaste sõprade seltskonnas õlut juua. Palavamate ilmadega kulub paar pudelit päevas. Õlu on mulle rohkem karastusjook. Nõukogudeaegset kvaliteeti praegusega võrrelda muidugi ei saa. Kõige rohkem meeldib mulle aga valikuvõimalus: kui näen poeletil uut sorti, siis proovin selle ilmtingimata ära,” ütleb Linna.

Valikuvõimaluste üle Eestis kurta ei saa. Saadaval on üle 80 sordi Eesti ja üle 120 sordi importkesvamärjukest. Õlle summeri pressiesindaja Argo Kasela sõnul on 80 õllesorti tarbijate maitset arvestades normaalne: “Rohkem sorte polegi mõttekas turule tuua. Tekiks oht, et mõni eriti hea õlu jääks suurema valiku sees märkamata.” Summeril on peale poolesaja Eesti sordi teist sama palju välismaist, märgib Kasela.

Ivo Linna arvates on õlu saunaõhtul ja grillipeol asendamatu: “Minu vaieldamatu lemmik on sel puhul A.Le Coqi Pilsner. Olen tõeline Eesti õlle patrioot! Välismaistest on väga hea näiteks Tšehhi Pilsner Urquell.”

Mida süüa?

Pehmed laagriõlled on head janukustutajad. Nende kõrvale sobib süüa midagi vürtsikamat. Nisuõllele on iseloomulik omapärane pärmimaitse, mida ei tohiks alla suruda. Seepärast võiks juurde näksida midagi kergemat, näiteks mahedat juustu. Hästi sobivad ka köögiviljad ning kerge kanaroog.

Saksa pilsnerite tugev humalamaitse võib väga paljude toitude puhul domineerima jääda. Tasakaalu saavutamiseks võiks kõrvale pakkuda marineeritud toite (liha, kana, kala), ka suitsutatud road sobivad.

Magusamate porterite kõrvale sobib suurepäraselt võtta midagi magusat: šokolaadi, puuviljadesserti, kooke jms.

“Kindlasti sobib kõikide õllesortide kõrvale kala,” on Saaremaa õllepeo “Õlletoober 2001” korraldaja Andres Jalakas veendunud.

Saku õlle tehase suhte- ja teabekorraldusjuhi Urmas Paili sõnul õlle maitseomadused pudelist klaasi kallamisel ei muutu. “Materjal jääb ju samaks. Muutuvad vaid aroomi levimise tingimused - näiteks pooltäidetud ümaras klaasis tulevad lõhnanüansid väga hästi välja,” seletab Pail.

“Tegelikult on õllel kõige parem maik ikka siis, kui ma joon seda oma pisikesest kadakasest kapakesest,” täpsustab Ivo Linna. “Mulle meeldib õlut juua väga külmalt. Kord oli poes müüa ainult sooja õlut, teiste klientide üllatuseks lisasin sellele sealsamas jääd,” meenutab laulja.

(SL Õhtuleht)

Leedu valitsus kiitis täna heaks otsuse tühistada seni jõus olnud õlle väljaveo piirangud maanteetransporti kasutavatele veondusfirmade suhtes, teatas ETA.

Seni omasid õigust vedada õlut Leedust välja vaid veondusfirmad, mille aktsiakapital ulatus 5 miljoni liti ehk ligikaudu 23 miljoni kroonini ja kes suutsid esitada 7 miljoni liti suuruse pangagarantii.

Õlle väljaveoga tegelevad firmad pidi olema kantud tolliameti vastavasse nimekirja ning selleks pidi neil olema sõlmitud eksportööridega vastav kokkulepe.

Valitsuse uue otsuse kohaselt nüüd sellised piirangud enam ei kehti.

(Eesti Päevaleht)

Toomas Savi, Riigikogu esimees

Ma ei ole kunagi Õllesummeril käinud sellepärast, et mul on suvilas palju lõbusam õlut juua. Arvan, et see üritus on liiga suur ja rahvarohke.

Ma kujutan seda väga selgelt ette, mis seal tehakse. Seal on tore olla, muusika mängib. Juuakse õlut - igaüks seda, mida ta iganes soovib. Valik on suur. Leitakse uusi sõpru. Kui väga kuum ei ole, siis käiakse ka tantsimas ja tuntakse ennast hästi.

Aga see kõik nõuab rohke vabaaja olemasolu, aga mul seda kahjuks ei ole.

Ise olen küll õllesõber. Suusaliidu presidendina eelistan Saku õlut ja tartlasena A. Le Coq’i. 

Hanna Pruuli, laulja

Üldiselt ei ole käinud Õllesummeril. Ei külasta seda üritust. Ei ole selliste rahvavarohkete ürituste harrastaja. Suured festivalid ja kontserdid jäävad minu poolt külastamata.

Ise ma õlut ei joo. Tegelikult ma ei joo üldse gaasilisi asju.

Ma ei ole vist eriti hea vastaja, sest mind tõesti see üritus ei huvita üldse. 

Peeter Tulviste, presidendikandidaat

Varem ei olnud kunagi käinud, aga nüüd mõni päev tagasi käisin. Väga hea õhkkond oli. Ma ei saanud seal kauem olla kui... kas veidi üle tunni või... Aga see õhkkond, mis valitses, oli igati meeldiv.

Ansamblite valiku kohta ei oska praegu midagi öelda. Selleks olin ma liiga vähe seal kohapeal. Selleks, et neid omavahel võrrelda, oleks pidanud seal palju pikemalt olema. 

Ei tea, kas ma just suur õllesõber olen, aga sõber kindlasti. Eelistan Tartu A. Le Coq’i. Aga ei ole ükskõikne ka Saku suhtes. Nii et ma väga ühte poolt ei võta selles osas.

Ei oska praegu ütelda, kas ma Õllesummerile ka järgmistel aastatel satun.

(Eesti Päevaleht)

samal teemal:
Täna tulid müüki Õllesummeri piletid
Õllesummeril saab toobi üheksa krooniga
Moss süüdistab Õllesummerit ebaeetilisuses
Õllesummer on surnud. Elagu õllesummer!
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Õllesummer taaselustas öölaulupeo traditsiooni
Summeri murdjaõlu oli Amsterdam Maximator
Õllesummer on festivalidest suurim tööandja

Tänavuse õllesummeri kõige kangem õlu oli 11,6-protsendine alkoholiprotsendiga Amsterdam Maximator, kõige lahjem aga Saku õlletehase alkoholivaba.

Õllesummeril oli esindatud 50 Eesti ja 50 maailma õllesorti, kõige kaugemalt pärinevad Austraalia ja Jaapani heledad õlled. “Sellised keskmise kangusega. Paralleele võiks tõmmata meie Saku originaalile, aga maitse on natuke ebatavaline. Õllesõber saab aru, aga kirjeldada on seda raske,” ütles Õllesummeri pressiesindaja Argo Kasela EPL Online’ile.

Ekstra naiste jaoks oli väljas Viru Õlu oma siidri ja õlle segu meenutava Shandyga. Jaapani õlu tõid esmakordselt summerile Gloriast tuntud isa-poeg Demjanovid.

(EPL Online)

samal teemal:
Täna tulid müüki Õllesummeri piletid
Õllesummeril saab toobi üheksa krooniga
Moss süüdistab Õllesummerit ebaeetilisuses
Õllesummer on surnud. Elagu õllesummer!
Mina ja Õllesummer
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Õllesummer taaselustas öölaulupeo traditsiooni
Amsterdam Maximator EBGs
Õllesummer on festivalidest suurim tööandja

Lätis hakatakse looma õllemuuseumi, mille asukohaks saab Cesise õlletehase Cesu Alus vana tootmishoone.

Muuseumi jaoks vajaminevad summad eraldab Soome õlletootja Olvi, kellele kuulub kompanii Cesu alus aktsiate kontrollpakk.

Olvi peadirektor Markku Ronkko andis Cesu alus juhile Edgars Stelmahersile üle tsheki 17.000 eurole, millega finantseeritakse muuseumi loomist.

«Muuseumi loomisega alustatakse juba sellel aastal, kuid esialgu on veel raske öelda, millal õllemuuseum oma uksed avab,» märkis Stelmahers.

Cesu aluse juhtkond on kindlalt veendunud, et Cesis on õllemuuseumi jaoks ideaalne koht, kuna see linn on muutunud ajapikku Läti õllekeskuseks. Muuseumis tutvustatakse õlletegemise traditsioone ja ajalugu Lätis. 

«Me palume inimestel annetada muuseumile õllega seotud materjale, et saada võimalikult rikkalik kollektsioon. Muuseumi ühte tiiba on kavandatud traditsiooniline Läti õlletuba, mis kindlasti meelitab ligi turiste,» ütles Stelmahers.

Läti Õlletootjate Liit otsustas korraldada 2000. aasta Läti õllefestivali Cesises. Cesu Alus on üks Läti ja Põhja-Euroopa vanimaid õlletootjaid. Ettevõte asutati 1590. aastal.

Markku Ronkko ütles, et ka Eestis avab peatselt uksed õllemuuseum. Muuseumi asukohaks on Tartu.

(Postimees)

vaata lisaks:
Eesti Õlleajaloo Selts

Eilsel mini-Pärnu õllepäeval ei näinud külastajad Saaremaa õllemeistreid ega traditsioonilisi õllekappasid, sest Saku õlletehas ei lasknud ühtki teist õllemüüjat platsile.

Linnaku projektijuht Mart Tõnismäe oli pettunud, et ei saa rahvale näidata õllega kaasas käivat atribuutikat ega ole kohal kedagi, kes oskaks külastajatele õllest ja õllejoomiskultuurist pajatada. “Lootsin, et kohale tulevad kõik õllefirmad, aga paraku on siin vaid kaks Saku õllekraani,” ütles Tõnismäe. “Mis teha, kes maksab, tellib muusika.”

Pärnu Postimehe andmetel maksis Saku õlletehas õlle ainumüügiõiguse eest mini-Pärnus Endla teatrile 70 000 krooni.

Kahest Saku õllekraanist jäi külastajate arvates väheks, et õllepäeva meeleolu tekitada. Linnakut külastanud Kaido ei suutnud uskuda, et keskaegses linnakus käib õllepäev. “Kas tõesti on õllepäev,” oli Kaido nõutu. “Lahja tundub olevat, õllepäeva moodi see küll välja ei näe.”

Endla teatri direktor Ain Roost nentis, et temalgi on kahju, et õllepäev Saku ülemvõimu pärast lahjaks jäi. Linnaku rajamine ja välietenduse andmine on seotud riskiga, teater otsis partnerit, kes riski hajutaks, selgitas Roost. “Mis mina sinna parata saan, et teised õllefirmad polnud suutelised nii palju maksma kui Saku,” õigustas Roost monopoli müümist Sakule. “Kõik on äri ja äri on just selline, nagu ta on.”

Saku õlletehas oli ainumüügiõigusega rahul. “Müük on normaalne, midagi ekstreemset ei ole, võib rahule jääda,” kinnitati tehase müügiosakonnast. Kohapeal õllekraani keerav Urmas Rentnik rääkis samuti, et müük läheb hästi ja õllepäev on kesvamärjukese läbimüüki suurendanud.

Saaremaa õllemeistritelt ei õnnestunud toimetusel kommentaari hankida.

Minilinnaku tegemisi juhtinud Tõnismäe ütles, et kommertsüritust ei taha ta teha, vaid proovib rahvale lusti pakkuda. “Kui asi oleks ainult kommerts, siis ma seda üldse ei teekski,” sõnas Tõnismäe.

Avavõistluseks oli õllejoomisvõistlus, mis nõudis osavõtjailt tugevaid hambaid ja lobedat kõriehitust. Populaarne oli ka korraldajate sõnade kohaselt 50 puudase linnasekoti heitmine. Kangemad võistlejad olid just õrnema sugupoole esindajad, kes ei tahtnud meestele grammigi alla vanduda.

Rahvas rahmeldas Saku õlleklaasi või särgi võitmise nimel ka teistel aladel, nagu näiteks suvesuusatamine, kiviloopimine ning köie- ja kaikavedu.

Omavahel võisid mõõtu võtta nii mehed kui naised, lapsed pidid meelelahutust mujalt otsima. “Lastele me õllejoomist ei propageeri, nendele on teised üritused,” ütles Tõnismäe. Kella kolmest said mudilased vaadata Teater Kohvris näidendit “Tuhkatriinu” ning kella viiest etendasid kohvriteatri näitlejad lastele “Väikest Illimari”.

Kell kolm pärastlõnal astus linnaväljakul üles rahvatantsu-ansambel Hiiu Kannel.

Täna on teatrilinnakus folklooripäev ja rahvusvahelise folkloorifestivali “Baltica” Pärnu maapäeva peakontsert.

(Pärnu Postimees)

Eestis pole ühtki õllekauplust, kus müüdaks korraga kõigi Eesti õlletehaste toodangut ja täit sisseveetava õlle valikut.

Ainuüksi Eestis pruulitakse 80 sorti õlut, kuid alkoholiregistrisse on kantud (ja sellega müügikõlblikuks tunnistatud - toim.) kokku 120 õllemarki. Nigula Õlle pruulitud Hele Laks, Tume Laks ja Kõva Laks on ühed esimesed pähetulevad elusad õlled, mida näiteks Tallinna kioskitest pole mõtet küsidagi.

“Stockmannis, Tallinna kaubamajas ja selverites peaks neid siiski saada olema,” teatab Nigula õlu tegevdirektor Ants Varinurm. “Edaspidi jõuavad need õlled müügile ka väikepoodidesse, kuid seni pole me nii kaugele jõudnud.”

Nigula õlletehase turuosa on alla 2 protsendi, aga eri kesvamärjamarke on neil sama palju kui Saku ja rohkemgi kui Tartu õlletehasel. Suur osa toodangut, kas või needsamad Laksud, tehakse kellegi tellimisel. Näiteks Õllesummeril pakutud Sarve õlle tellis Jahimeeste selts. Varinurm loodab, et kunagi saab viimast siiski ka poest osta.

Mullu tellijale valmistatud Haista Vänget kavatseb Nigula Õlu hakata tulevikus ka ise tootma. See õlu jõudis, muide, ka kioskitesse. “Kui see nii populaarseks sai ja inimesed seda siiani küsivad, siis ilmselt võiks Haistat veel toota,” arvab Varinurm.

Aktsiaseltsi Kiil & Ko tarvis villib Nigula Õlu Gran Capitaini, mida müüakse vaid Maksimarketis ja Konsumi kauplustes. “Kauba poodisaamine on Eestis turunduse kõige raskem osa,” teab Kiil & Ko müügijuht Mattias Luha. “Selver ja Prisma pole seda seni müügile võtnud ning Gran Capitaini pole saada ka Tartus ega Pärnus.”

Luha pakub tõrksuse põhjuseks kauplusekettide ostujuhtide hirmu - kui mitteõlletootja hakkab äkki ühe õllemargiga tegelema, võib see ettevõtmine ka kiiresti hääbuda. “Me ei hakkagi Saku või Tartu õlletehasega võistlema, aga elaval õllel on kindlasti tulevikku. Tänavu oleme rongist maha jäänud, aga jätkame kindlasti. Ehk on õllesõpradel järgmisel suvel juba rohkem võimalusi Gran Capitaini osta,” lubab küsitletu.

Importõlut on Eesti õlleturul ainult umbes 7 sajandikku, millest lõviosa (90%) omakorda on Koffi käes. Kui ülejäänud firmad õlle sisseveokulu äriga tasa teenida suudavad, on neil juba hästi läinud. Ainsana Hispaania õlut Eestisse toonud Kiil & Ko on sellest ettevõtmisest loobunud.

Õllesummeril müüdud Rootsi Kopparbergs Special Brew’d saab aga osta ainult importijafirmast. “Kauplustes seda müügil pole,” kinnitab Risto Kaar osaühingust Linsalu. “Õlleäri polegi meie prioriteet. Üritame hoopis siidrit müüa. Aga kuivõrd Kopparbergs on Rootsis oluline õlletehas ning õlu on kantud ka Eesti alkoholiregistrisse, siis pakkusime seda Õllesummeril. Kui keegi aga tahab tolle firma õlut pärast summeritki osta, müüme seda talle alati.”

Šoti Viski Kaubanduse aktsiaselts impordib Inglismaalt Foster`si õlut, mida müüakse ka Stockmannis, Kaubahallis, Maksimarketites ja sadama kauplustes. Väljaspool Tallinna kesvamärga aga letilt ei leia. “Mujal ei jõuta seda osta ja seepärast ei võeta seda ka müüki,” ütleb firma juhataja Ervin Jaagura. “Eestlastele on see õlu kallis. Me püüame väga väikest nišši ning need, kes seda õlut tahavad, leiavad selle ka üles.”

Haruldase õlle müümiseks ei piisa sellest, kui see suudetakse kaupluseletile toimetada - näiteks enamikule eestlastele pole Kopparbergs kaugeltki sama kõva kaubamärk kui Koff või Lapin Kulta. Uudne kaup vajab ka kulukat tutvustamist. Samas pole kauplused kummist ning pudeleid-purke ei mahu riiulitele lõputult. Kaupmeeski ei taha oma raha kinni panna toote alla, mis riiulile kauaks seisma jääb, kuid masside maitsest kõrvale kalduvale gurmaanile võiks üks eksootiliste õllede kauplus ju olla?

Kõige rikkalikuma õllevalikuga kaupluseks hindab Kaar Stockmanni kaubamaja. “Õlle jaoks võiks siiski olla ka spetsiaalne pood, kus oleksid müügil kõik Eestis esindatud margid,” arvab ta.

(SL Õhtuleht)

Söögi- ja joogiekspert ning kirjamees Karl Martin Sinijärv proovis ja hindas kümnendikku Õllesummeril pakutavatest sortidest. Võitjaks osutus…

Aga lugege Sinijärve hinnanguid parem ise, järeleproovimise järjekorras.

1. Frederik, Eesti (Viru Õlu) hele vaadiõlu

«Frederik on üks hää õlu,» ütleb Sinijärv kohe pärast esimest mekkimist, «kui ta veel külm ka oleks… See on üsna õnnestunud segu Põhja-Euroopa tüüpi õllest, nagu Saku ja A. Le Coq, ja samas on tal head Kesk-Euroopa tüübilist budweiserlikku maitset, kerget magusust ja erksust.»

Sinijärve hinnangul on Frederik maitselt huvitavam kui Eesti seniste turuliidrite toodang, ent samas ei jää kvaliteedilt kriipsu võrragi alla.

2. Sarve Õlu, Eesti (Viru-Nigula õlletehas) hele vaadiõlu

«Lõhn pole õige ja kibekas leiva mekk on juures,» hindab Sinijärv. «Aga pisut etem kui need, mis ma sellelt tehaselt enne olen proovinud. Samas üks sõber armastab neid hirmsasti.»

3. Saaremaa koduõlu, Eesti (Pihtla talu) hele vaadiõlu

«See on väga hea,» hüüab Sinijärv pisikese üllatusega. Välimuselt apelsinimahla meenutav koduõlu mekib veidi kalja ja kadaka moodi.

«Tõesti puhta ja kvaliteetse maitsega,» imestab Sinijärv. «Teinekord saad leige ja häguse asjakese, mis maitseb lapikult ja pole üldse mõnus, aga sellel on teravust ja isegi gaasi, mida koduõlle puhul harva kohtab.»

Koduõlut nimetab Sinijärv üldiselt ohtlikuks kraamiks. Olevat teisel komme tunduda lahja ja süütuna ning kui siis äkki lajatab justkui kirvega…

4. Krushovice, Tshehhi hele vaadiõlu

«Tshehhi õlled on mu suured lemmikud,» ütleb Sinijärv. Kõige tähtsam osa selles on Sinijärve sõnul tasakaalul - et on nii kirbe humal kui väike magus taustamaitse.

Sinijärv nimetab Põhja-Euroopa õlle tüüpiliseks veaks, et see on tehtud selline, et ta hästi paljudele maitseks, ent jääb seetõttu kesiseks ja ikkagi seetõttu paljudele ei istu.

Sinijärv kiidab ka Slovakkia õlut Kuldne Faasan, mis veidi eemal silma hakkab. «Üks paremaid asju, mis pudelis,» sõnas ta. Aga seda oli ta juba varem proovinud, Õllesummeril jäi mekkimata.

5. Clausthaler, Saksa alkoholivaba pudeliõlu

«Nojah, alkoholivaba õllega on alati see asi, et raske on see alkohol sealt nii välja saada, et õlle mekki ka veel jääks,» ütleb Sinijärv. «Tal on kirbe humala all vesine magusus, nagu ikka. Aga saadaolevatest on see üks parimaid, mõned ei kõlba üldse juua.»

Sinijärv räägib, et soovitaks seda oma 8-aastasele tütrele, kellele õlu meeldib, ja lisab, et tema arvates on õigem pakkuda lapsele alkoholivaba õlut kui mingisugust sünteetikat ja suhkrut täis limonaadi.

6. Obolon Velvet, Ukraina tume vaadiõlu

«Tal on olemas kõrvetatud linnase ja karamelli tugev isikupärane shmekk, aga ta pole muutunud kangeks, läägelt magusaks kleepjaks õlleks,» kommenteerib Sinijärv.

«Niisugust kerget tumedat õlut mulle meeldib juua, sest pole muret, et kui ma kaks ära joon, hakkan juba üleliia lõbus olema,» sõnas ta.

Oboloni nimetab Sinijärv samuti üheks margiks, mis talle enam istub ja mille pärast tasub teinekord spetsiaalselt baari minna.

7. Asahi, Jaapani hele pudeliõlu (toodetud Tshehhis Euroopa turu jaoks)

«Kuivem ja teravam shmekk,» nendib Sinijärv. «Veidi happelisem, nagu veiniinimesed ütleks… Kerge… Huvitav maitse.»

Ilmselge, et maitse on teine, kui tavalise nelja teravilja asemel on tarvitatud ka näiteks riisi ja maisi, ütleb Sinijärv. «Olen kahte Jaapanis pruulitud õlut proovinud, aga see on hoopis kolmandat moodi.»

8. A Le Coq, Eesti (Tartu Õlletehas) hele vaadiõlu

«A. Le Coq on vana hea A. Le Coq - värskendav, külm, kihisev,» tõdeb Sinijärv. «Ma olen teda liiga palju joonud, et üllatada suudaks, aga ta on korralik laiatarbeõlu, mida igalt poolt saada.»

A. Le Coq on Sinijärvele eriti südamelähedane ka selle raamatu pärast, mis Sinijärvel 1997 Tartu õlletehase etikettidele trükitud sai.

«Tunnen, et nüüd hakkab õige hoog sisse tulema,» ütleb Sinijärv A. Le Coqi toobi pära rüübates.

9. Grolsch, Hollandi hele vaadiõlu

«Grolschi väärtus on minu jaoks enamasti peitunud tema ilusas pudelis,» räägib Sinijärv. «Millegi muu erilise poolest ta silma ei torka, aga korralik Hollandi õlu.»

Maitselt on Grolsch natuke kibedam kui Põhja-Euroopa õlled.

«Hea õlu, mida võib turvaliselt võtta ükskõik millisesse maailma otsa sattudes,» lisab Sinijärv veel. «Ja Heinekenist ja Beck’sist on ta maitse poolest poole pea jagu üle.»

10. Presidendi Pilsner, Eesti (Saku õlletehas) hele vaadiõlu

«Ta on üks tore ja odav rahvaõlu, mis meki poolest jääb kiidetud Krushovice ja vesise Ameerika Budweiseri vahele,» hindab Sinijärv. «Mina joon ka seda hea meelega janu pärast, ei tee eriti purju ja mingit maitseelamust ma siit ei otsigi.»

Õlletest lõpeb Salvesti hiigelsuure supipoti kõrval.

«Selline omapärane supitare on igasugu vardalihade kõrval ääretult teretulnud,» rõõmustab Sinijärv. Ta on täheldanud, et pohmelli puhul polegi paremat abi kui korralikult välja magada ja üks krehvtine supp võtta.

(Postimees)

Õllesummeri korraldaja AS Meediaekspress teenib õllefestivaliga 2–3 miljonit ja Lauluväljak eesotsas Riho Rõõmusega pool miljonit krooni.

Õllesummeri idee autor Riho Rõõmus ütleb, et on nüüd rohkem aukorraldaja rollis ja on ekslik arvata, et tema isiklikult selle üritusega palju raha tasku ajab.

Korraldajaks on AS Meediaekspress, millele kuulub ka Õllesummeri kaubamärk ja kus on selleks otstarbeks kümme inimest aastaringselt tööl. Rõõmus rendib neile üksnes lauluväljakut ja saab selle eest pool miljonit krooni ette kätte. Mingit protsenti käibelt või muud tasu ürituse õnnestumise pealt ta enda sõnul ei saa. Kui summerdajad rikuvad muru või laululava, maksab Meediaekspress hiljem kahju kinni.

Rõõmuse sõnul on Õllesummer lauluväljaku jaoks suur ja kindel klient, kelle käest saadav tulu on võrreldav Tina Turneri või Elton Johni kontserdi omaga.

95 protsenti lauluväljakul toimuvatest üritustest korraldab keegi teine. “Lauluväljak viljeleb riskivaba majandust,” ütleb ta. Sest lauluväljak saab oma raha renditasuna igal juhul kätte, risk ettevõtmise võimaliku ebaõnnestumise eest jääb korraldajate kanda.

Viimasel kolmel aastal on Meediaekspress maksnud lauluväljakule ühtmoodi pool miljonit krooni. Samas tunnistab Rõõmus, et väga pikalt ei saa nii jõhkralt majandada, sest kliendid võivad mujale minna. Teenitud raha eest peab lauluväljak ennast ise ära majandama, sest riigilt pole viimased kümme aastat sentigi saadud, kurdab Rõõmus ja näitab tuleohutusnõuetele ammugi enam mittevastavaid juhtmeid laululava sisemuses.

Rõõmus ise Õllesummerilt raha ei saa, vaid peab leppima Lauluväljaku tegevjuhi 15 000 krooni suuruse kuupalgaga. Seal kohal oldud nädal ei käi isegi mitte tema tööaja sisse, vaid see on osa korralisest puhkusest. Oma jõukuse aluseks peab öösimmanite korraldamisega alustanud Rõõmus hoopis kunagisi kinnisvaraprojekte lahkunud vene sõjaväelaste korteritega, perekonnale tagastatud maid ja ristiisa pärandust.

Meediaekspressi juht Marje Hansar on Riho Rõõmuse elukaaslane. Ta ei avalikusta Õllesummeri täpset kasuminumbrit, kuid ütleb, et ajakirjaniku poolt konkurentide abiga välja pakutud 2–3 miljonit krooni on tõelähedane. “Sellega peame aga elama aasta aega kuni järgmise summerini ja ka firmat edasi arendama,” tõdeb ta.

Õllesummeri populaarsuse taga on konkurentide hinnangul just selle hea asukoht. Tänavu Haapsalus Firenighti korraldav Lauri Laubre leiab, et lauluväljak on oluline osa kogu Õllesummerist ja mujale viies kaotaks üritus mõtte. “Meri ja laulukaar annavad asjale paljujuurde, pealegi on kõik kompaktselt kindlalt piiritletud territooriumil koos,” selgitab ta.

Laubre peab õnnestunuks ka Õllesummeri äriideed. “Raha tuleb topelt, sest maksavad nii telgikoha rentijad kui ka pileti ostjad, sageli tasuvad telgi omanikud veel ka selles esinejaile, samas on korralduskulud suhteliselt väikesed,” kiidab ta konkurentide majandussoont.

Laubre sõnul on Firenighti eelarve umbes samas suurusjärgus nagu Õllesummeri kümme miljonit krooni, ainult et tema peab selle eest kinni maksma ka kallid välisesinejad, mida summeril ei ole.

Hansar toob võrdluse ajalehega, mis ju ka müüb ühelt poolt reklaampinda ja teisalt ajalehte ennast. Käibe pealt ei teeni õllefestival midagi. Veelgi enam, korraldaja isegi ei tea, kui suur on ühe või teise rentniku läbimüük. Ta vaidleb vastu ka korralduskulude koha pealt, öeldes, et need ei ole Õllesummeril kindlasti mitte väiksemad kui teistel meelelahutusürituste korraldajail. Näiteks ei kuluta teised tema sõnul nii palju kujundusele kui Õllesummer ja ka tehnilise külje eest hoolitsevad välisesinejad ise.

Õllefestivali teenindajad saavad nädalase pingelise töö eest Eesti keskmise palga ehk umbes 5000 krooni. Esinejad korrutavad oma tavalise tasu Õllesummeri koefitsiendiga, mis on 1,5 kuni 1,8 ehk teisiti öeldes küsivad õhtu pealt tavalise nelja või viie tuhande krooni asemel kaheksa kuni üheksa tuhat krooni, räägib Hansar. Suurim tasu, mis tänavu ühele ansamblile maksti, oli 32 000 krooni poolteise tunni pikkuse kontserdi eest. Korraldaja pidi sellele lisaks tasuma ka käibemaksu. Suurejooneline RUJA-leidja projekt läks koos sellele kulutatud reklaamiga maksma 800 000 krooni. Et see ennast piletimüügi näol ära tasuks, pidanuks kontserti vaatama tulema tavakülastajaile lisaks 8000 inimest, mida aga korraldajad ei julgenud pühapäeva lõuna ajal loota. Seega on üsna tõenäone, et uudne projekt kahjumisse jääb. Hansar tõdeb, et sümfoonilise rock-kontserdi kasu on pigem imagoloogiline.

Piletimüügist laekuvat tulu ei osanud Hansar enne tulemuste kokkuvõtmist ennustada. Mingil määral võis see tänavu müüki paisatud 150krooniste viiepäevapiletite tõttu kahaneda. Vastupidiselt oodatule vähendas kuum ilm nii külastajate hulka kui ka õlle läbimüüki, sest paljud sõitsid ära maale ja kes kohale tulid, olid niigi päikesest uimased, selgitab Hansar. Esimese nelja päeva kokkuvõttes müüdi väravas pileteid umbes kümne tuhande võrra vähem kui eelmisel aastal. Korraldajate sooviks oli kokku saada tuhat külastust, kusjuures viiepäevapilet läheb kirja viie külastusena.

Vaid Õllesummeri korraldamisega tegeleva Asi Meediaekspress eelmise aasta netokäive oli 9 miljonit krooni ja puhaskasum 937 000 krooni.

(Äripäev)

samal teemal:
Täna tulid müüki Õllesummeri piletid
Õllesummeril saab toobi üheksa krooniga
Moss süüdistab Õllesummerit ebaeetilisuses
Õllesummer on surnud. Elagu õllesummer!
Mina ja Õllesummer
Õllesummer taaselustas öölaulupeo traditsiooni
Summeri murdjaõlu oli Amsterdam Maximator
Õllesummer on festivalidest suurim tööandja

Viis päeva kestnud Õllesummer tõi kokku umbes 100 000 külastajat, taaselustas ärkamisaegse öölaulupeo traditsiooni ja selgitas välja Eesti kõvemad leilivõtjad. Laupäeva õhtul kogunesid tuhanded inimesed laulukaare alla, et saada osa päeva naelast - suurest õlle- ja muude rahvalike laulude ühisesitamisest.

Õhtuhämaruses õõtsuvate välgumihklite tulesäras laulsid rohkem kui 6000 koorilauljat ja summerikülastaja koos korduvalt «Eestlane olen ja eestlaseks jään», nagu kaheksakümnendate lõpus laulva revolutsiooni ajal. Kolme tunni kestel võtsid lauljad ette veel üldtuntud lood «Õllepruulija», «Mere lapsed», «Viis kasti õlut» ja mitmed teised. Koori juhatasid teiste hulgas Peeter Saul, Lydia Rahula ja Tiia Loitme.

Esmakordselt selgusid Õllesummeril Eesti meistrid leilivõtmises.

Naiste hulgas võitjaks tulnud Ester Kuber Lääne-Virumaalt istus finaalis 105-kraadise kuumuse ja 24- rotsendise õhuniiskusega laval 3 minutit ja 13 sekundit. Meestest pidas kangeim leilitaja Roland Niine Tallinnast 115-kraadise kuumuse ja 22-protsendise õhuniiskuse juures vastu 2 minutit ja 32 sekundit.

Kokku julges leilivõistlusele minna kaks naist ja viis meest. Võitjad sõidavad augustis Eestit esindama leilivõtmise maailmameistrivõistlustele Soome.

Paljude, eriti õllesõprade poolt Eesti parimaks suveürituseks peetav Õllesummer kogus esialgsel hinnangul viie päevaga üle 100 000 külastaja. Kui palju õlut summerdajad ära jõid, polnud eile õhtul veel teada, ent müüjate sõnul kulus iga õllekraani peale päevas kuni veerandsada 30-liitrist joogitünni. See teeb kokku üle 100 000 liitri.

Kuna pool liitrit õlut maksis Õllesummeril keskmiselt 20-25 krooni ehk umbes kaks korda rohkem kui poes, teenisid müüjad kena kasumi. 10-miljonilise eelarve said ürituse pressiesindaja Argo Kasela sõnul edukalt tasa ka Õllesummeri korraldajad.

Oma peaeesmärgina Eesti õlle- ja peokultuuri arendamist nimetava Õllesummeri külastajad vajasid sel aastal vähe arstide ja turvameeste abi. Viie päeva kestel tuli klaarida vaid paari rüselust ja üks noormees sai alkoholimürgituse.

Riigikogu liige narkoloog Anti Liiv peab aga Õllesummerit aastas kümneid tuhandeid eestlasi tapva alkoholi teadlikuks propageerimiseks.

(Postimees)

samal teemal:
Täna tulid müüki Õllesummeri piletid
Õllesummeril saab toobi üheksa krooniga
Moss süüdistab Õllesummerit ebaeetilisuses
Õllesummer on surnud. Elagu õllesummer!
Mina ja Õllesummer
Õllesummer teenis 2-3 mln kasumit
Summeri murdjaõlu oli Amsterdam Maximator
Õllesummer on festivalidest suurim tööandja

Austria õlletehas paiskas turule õlle ja kokakoola kokteili nimega “Neeger”, mis loomulikult tekitas mitmetes pahameelt. Organisatsioon Austria Sotsialistlik Noorus kuulutas kolmapäeval, et tumedale kihisevale märjukesele rassistliku nime andmine on maitsetu.

Neegrijooki pruulib Riedi õlletehas Ülem-Austrias. Tehase direktor Bernd Pöller kinnitas Austria uudisteagentuurile APA, et tal ei ole vähimatki kavatsust joogi nime muuta, sest see ei ole mõeldud rassistlikuna. Ka tarbijailt ei ole neegrijoogi nime kohta mingeid kaebusi tulnud.

(delfi.ee)