Kaubamärkide teleklipid maksavad miljoneid ning neis kasutatavad tunnusmeloodiad kuni 400 000 krooni Suurfirmade uue kaubamärgi väljatöötamine ning turustamine maksab spetsialistide hinnangul üle kümne miljoni krooni ning sellest kaks kuni kolm miljonit kulub intrigeerivate teleklippide tegemisele. Viru Õlu uut kaubamärki Frederik inimestele kinnistava reklaamikampaania hind on spetsialistide hinnangul paar miljonit krooni, olles seega samas kategoorias EMT uut logo tutvustava lepatriinuklipiga.

Viru Õlu müügidirektor Härmo Põlluvee ei soostunud kaubamärgi turustamisstrateegia täpset eelarvet ütlema. “Aga see jääb seitsmekohalise arvu lõppu ning hõlmab kogu uue kaubamärgi turustamist, mitte ainult telereklaami,” ütles Põlluvee. Tema kinnitusel on pärast Frederik kaubamärgi tutvustamist müük kolmekordistunud. “Täpseid arve ei tahaks siiski öelda,” lausus Põlluvee.

Kaubamärgi telekampaania koosneb enam kui kümnest erinevast klipist, mida võib teleekraanilt näha kuni järgmise aasta kevadeni. Ühe teleklippi tegemise hind küünib reklaamispetsialistide sõnul 250 000 – 400 000 kroonini.

Viru Õlule marketingi teenust pakkuva UPFRONT-i projektijuht Pirkko Kuusik ütles, et nii klipis kasutatava muusika kui ka klippide hind ei kuulu avaldamisele. “Ei saa nii öelda, et on tegemist Eesti kalleima reklaamiga, kuid kõige loomingulisem ja naljakam võib see küll olla,” märkis Kuusik.

Saku Rock õlle reklaamikampaaniat teinud reklaamibüroo Tank loovdirektori Joel Volkovi hinnangul on Viru Õlu teleklippide tegemisel saanud hakkama kahe-kolme miljoniga. “Kuigi see on väga suhteline, sest kõik sõltub auditooriumist, mida öelda tahetakse,” märkis Volkov. 

Frederiki teleklippides kasutati algselt Bluri lugu, kuid väidetavalt ei olnud ansambel pärast pool aastat kestnud kainusperioodi nõus õllereklaamis osalema. Autorikaitse ühingule maksti raha ära, seda tagasi saada on võimatu. Tuntud laulude kasutamise eest tuleb sageli lisaks autorikaitse ühingule maksta veel ka agendile ning need summad võivad hiigelsuured olla.

Praegu kõlab klipis Eesti ansambli Claire´s Birthday lugu ning projektijuht Kuusiku sõnul on tulevikus kavas muusikalist tausta veel vahetada.

Volkovi hinnangul neelab EMT teleklipis ning samuti Hollywoodi filmis kasutatud Moby “Porcelain” 1,5-2-miljonilisest reklaamist ühe viiendiku. “Kord tahtsin ma ühes üle Baltikumis levivas kampaanias kasutada John Lennoni legendaarset lugu “Imagine”, mille hind oli 100 000 krooni. Võib arvata, et Bluri tunnusmeloodiana kasutamine võis maksta 20 000 krooni või veidi vähem,” hindas Volkov.

Eestis seni kalleimaks telereklaamiks peeti paarimiljonilist EMT “lepatriinu” kampaaniat ning mitme spetsialisti hinnangul kujunes kogu uue kaubamärgi väljatöötamiseks ning turustamiseks 15 miljonit krooni. “EMT-d võib aga ka võrrelda Hansapangaga samas kategoorias olevaks firmaks,” märkis
Volkov.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Frederik Downloads

Selle aasta Õllesummeri platsil hakkab tööle kolm ja pool tuhat inimest ja selle eelarve on kümme miljonit krooni.

Õllesummeril saab tänavu tööd kolm ja pool tuhat inimest, sealhulgas 90 turvajat, sada koristajat, 1500 esinejat ja hulk kaubitsejaid. Tööd küsimas on käinud aga rohkem inimesi, kui korraldajail on olnud võimalik ametisse palgata, kirjutab Äripäev Online.

Õllesummeri eelarve on kümme miljonit krooni, millest kolm miljonit kulub reklaamile ja 2,5 miljonit programmi peale. Ainuüksi sümfoonilise rockontserdi Ruja Leidja peale kulub 900.000 krooni. Laupäeval hakkab Lauluväljakul Õllesummeri väravate ja telkide püstitus. Kõik peab valmis saama teisipäeva õhtul kella üheksaks, mil toimub elektri katsetus. Selleks ajaks on platsil koha sisse võtnud ka tuhanded kauplejad.

Korraldajad loodavad, et selle aasta summeril saab olema sada tuhat külastust. Iga päeva külastamine läheb eraldi kirja, nii et viie päeva pileti ostja arvele langeb ka viis külastust.

Uudisena on tänavu Õllesummeril leiliviskamise võistlus ja ühine laulmine koos kuue tuhande professionaalse lauljaga.

(PM Online)

vaata lisaks:
Täna tulid müüki Õllesummeri piletid
Õllesummeril saab toobi üheksa krooniga
Moss süüdistab Õllesummerit ebaeetilisuses

Nüüd on see siis käes! Püssika Suvehoov on AVATUD!!! Suvehoov on avatud samadel kellaaegadel nagu Püssikas ise (E-N 11-02; R,L 11-03; P 12-24). Pakume hõrgutavaid sööke ja külmi jooke. Nt "Kananui" 35.- ja "Lambanui" 59.-  Tule meile, meil on päikest!

(Püssirohukelder)

vaata lisaks:
Püssirohukelder
Saja aasta eest teenis vana püssirohuhoidla teadust
Väikest õlut pole mõtet võtta, võta kohe suur
Püssirohu Punane EBGs

Esmaspäevast, 2.juulist alates on müügil ka Frederik Premiumi 4-pakk, mis on saadaval paremates kauplustes üle Eesti. 4-paki müügikampaania kestab 2. juulist kuni 22. juulini, mida toetab tele-, raadio- ja välireklaam. Soovitatav jaemüügihind Frederik Premiumi 4-pakile on 29.90. Ilusaid suviseid maitseelamusi!

(frederik.ee)

vaata lisaks:
Frederik Premium EBGs

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Ilmar Mossi arvates käituvad Õllesummeri korraldajad ebaeetiliselt, kui reklaamivad õllepeo ajal toimuvat 6000 koorilauljaga ühislaulmist laulupeona.

“Olgu Õllesummer Lauluväljakul ja laulgu seal pealegi koorilauljad, aga seda pole eetiline laulupeoks nimetada. See on võõra kurina riputamine oma konksu otsa,” ütles Moss.

Mossi hinnangul ei tohi seltskondlikku ühislaulmist võrdsustada laulupeoga. “Oleme just selle sõna kasutamise hukka mõistnud. Me ei nimeta ju suurt laulupidu Õllesummeriks sellepärast, et seal müüakse õlut,” tähendas Moss.

Õllesummeri ega ühislaulmise vastu pole Mossil midagi. “See on üks moodus, kuidas rahvas panna seltskondlikke laule laulma, muidu on ühislaulmise traditsioon kadumas, sest igal pool käib tümps. Loodetavasti ei tule lauljad Lauluväljakule õllejoomise pärast ega laula seetõttu, et paras ving on sees,” rääkis ta.

“Õllesummeri laulupeo mõte on leida koorilauljatele natuke teistsugune väljund. Suur laulupidu on eelkõige taidluskooride akadeemiline aruandekontsert oma rahvale. Nõukogude ajal oli see rahvusliku ühtsustunde suurimaid väljendusi. Nüüd on probleem, kuidas kooriliikumist elus hoida, sest peale kasvab põlvkond, kes klassikalist koorilaulu kuulates haigutab. Asi on vaja popiks ajada nii lauljate kui kuulajate poolelt,” õigustas Õllesummeril laulupeo korraldamist Tallinna Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus, kel endal on koorijuhi diplom.

Rõõmus kinnitas, et Õllesummer ei soovi mingil juhul laulupeotraditsiooni lörtsida ega välja suretada. Tema hinnangul näitab kolme aasta praktika, mil summerilaulupidu peetud, et lauljad on uue peomudeliga harjunud. “Kui koorid seda labaseks peaksid, oleks see ammu välja surnud. Pean oluliseks, et tullakse rahvariietes. Pidusid, kus rahvariideid kanda, peaks olema hoopis rohkem,” rääkis Rõõmus.

Peo repertuaaris on nii isamaalisi laule kui üldtuntud populaarseid lugusid. Koorid esitavad neid mitmehäälselt, kuulajatele jagatakse välja sõnavihikud, et nad saaksid kaasa lüüa. Rõõmuse andmetel on paljud tuntud koorijuhid andnud nõusoleku ühendkoori dirigeerima tulla, näiteks Eri Klas loodab jõuda Lauluväljakule otse lennukilt.

Rõõmuse jutu järgi olnud tal Õllesummeri idee väljakäimisel mõte arendada uue aja rahvuskultuurilist traditsiooni. “Kultuur ei tähenda üksnes kõrgkultuuri, kauneid kunste väärttasandil. On ka perekonna-, töökultuur, isegi tualetikultuur, rääkimata pidutsemis- või õllejoomiskultuurist,” märkis ta. Rõõmus loodab, et õllefestivali kaudu paraneb rahvapidude korraldamise kultuur. Ta tõi näiteks 170 aasta vanuse Müncheni Oktoberfesti, millest on kujunenud saksa rahvuskultuuri osa.

“Vahel olen mõelnud, miks ma pidin festivalile panema nimeks Õllesummer. Oleks võinud ju olla Suvesummer või Juulipidu, siis oleks nüüd probleeme vähem. Muidugi on õlles alkoholi ja joomine on pahe, aga õlut tuleb osata juua, milleks ju õllefestival kaasa aitabki,” ütles ta.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Täna tulid müüki Õllesummeri piletid
Õllesummeril saab toobi üheksa krooniga

Kuressaares valmiv Saaremaa Õlletehas kavatseb alustada õlletootmist juulis, praegu on käimas tootmisliinide seadistamine. "Millal esimene partii õlut tehasest välja tuleb, ei julge veel öelda, see sõltub mitmetest asjaoludest," ütles AS-i Saaremaa Õlletehas juhataja Peeter Palu.

Palu sõnul kujuneb investeeringu maksumuseks umbes 20 miljonit krooni. "Täpsemad numbrid selguvad paari nädala jooksul, kui me viimased asjad kätte saame," ütles ta. Palu sõnul on Saaremaa Õlletehas ostnud seadmeid peamiselt Saksamaalt, Ungarist ja Venemaalt.

Õlletehase võimsuseks on kavandatud kaks miljonit liitrit õlut aastas, mis katab Palu sõnul umbes poole Saaremaa vajadusest. "Väljaspoole saari pole meil kavas suurt müüma hakata, eelkõige on toodang mõeldud kohalikule turule," lisas ta.

AS-iga Saaremaa Õlletehas omanike ringis on Saaremaa Laevakompanii juht Vjatšeslav Leedo ning kommivabriku Kalev juhid Oliver Kruuda ja Heino Priimägi.

(Meie Maa)

samal teemal:
Laevaärimees taastab Saaremaa õlletehase
Praamikuningas trügib õlleärisse
Peeter Palu hakkab käivitama õlle tootmist
Peaminister muretseb süvasadama ja õlle pärast
Palu õlletehase juhiks
Saaremaale taas oma õlletehas
Saaremaa Õlletehas teeb koostööd Saku Õlletehasega

Eesti ainuke pärmitootja Salutaguse Pärmitehas hakkas hiljuti maailmaturule toodanguks töötlema õlletehaste jääkpärmi.

Raplamaal asuva ligi 40 töötajaga Salutaguse Pärmitehase juhataja Andres Metsa sõnul on umbes kuu aega töödeldud Eesti õlletehaste jääkpärmi, mis on olnud õlletehastele keskkonnaprobleem. Salutagusele tuuakse ühes kuus seni tasuta 120 m3 vedelat õlle jääkpärmi, millest saadakse kuivpärm ja oma pärmi kasvutoore.

Saku Õlletehase tootmisdirektori Riho Sõberi sõnul saadab õlletehas oma kättesaadavast jääkpärmist nüüd ümbertöötlemiseks 75%. “Varem jääkpärm kasutust ei leidnud ja selle utiliseerimise eest tuli meil peale maksta,” ütles Sõber.

Salutaguse Pärmitehase toodang jaguneb enam-vähem võrdselt kaheks tooteks: Eestis ja teistes Baltimaades turustatavaks presspärmiks ning kuivpärmipuruks. Presspärmi osas on Salutaguse saavutanud 80% Eesti turust ning 25–30% Läti ja Leedu turust.

(Äripäev)

Eesti äritipud ja avaliku elu tegelased ei pea end õllesõpradeks, kuid jagavad oma õllekorvi sisu valikul samuti ees-kätt üldrahvalikke eelistusi.

N-Terminaal Grupi nõukogu esimehe Endel Siffi sõnul pole ta suur õllesõber. “Joon õlut vähe ega anna õlle-sõbra mõõtu välja,” märkis Siff. Kütuseärimees Siff eelistab Carlsbergi, Saku Originaali ning Heinekeni. “Tegemist on selliste markidega, milles mul pole olnud põhjust pettuda,” lisas ta. Ekstreemsematest õlledest on Siff proovinud nii Hiina kui Jaapani õlut. “Midagi niisugust, mis sunniks õnnest kilkama, ei ole proovinud ja tõenäoliselt pole midagi sellist ka olemas.”

“Joon õlut küll, samas pole ma suurtarbija,” kinnitas Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm. “Umbes 80 protsendi ulatuses eelistan kodumaist toodangut, näiteks meeldivad mulle laiatarbeõlled, nagu Saku Originaal ja A Le Coq,” ütles Kalm. Välismaistest markidest kaldub tema eelistus Lapin Kulta ja Tuborgi kasuks. “Hiljuti oli võimalus proovida Tai ning Šoti õlut, mis olid mõlemad väga head,” rääkis Kalm. Eesti Telefoni juhi hinnangul on Eestis õllekultuur tasapisi sündimas. “Õllekultuur algab sellest, kuidas õlut pakutakse – peamine on puhtus,” ütles Kalm.

Tallinna endine linnapea Jüri Mõis tunnistas, et pole juba pool aastat õlut joonud. “Õllega on selline lugu, et see võib suveks kõhu ette kasvatada.” Mõis eelistab janu kustutada allikaveega. Ekslinnapea eelistaks õllesortide valikul eelkõige midagi kerget nagu Saku on Ice.

(EPL Online)

“Koduõlu on midagi täiesti erilist ja temasse tuleb ka suhtuda teistmoodi kui tavalisse õllemärjukesse," ütleb näitleja, showmees ja turismitalu omanik Mihkel Smeljanski.

“Koduõlu on minu meelest üks tõeline suvejook. Ise ma ennast eriliseks koduõlle meistriks ei pea. Siin, Saaremaal, on nii palju häid tegijaid ümberringi,” räägib Saaremaal Lause turismitalu pidav mees. “Turistidele olen nende tehtud koduõlut alati pakkunud. Seni on saaremaine õlu kõigile maitsenud. See on nii omamoodi pehme maitsega ja mõnus jook ning hoolimata kõigist rahva suus liikuvatest hirmujuttudest võib seda rahulikult tarbida. Pole see nii kange ühtigi ja jalgu alt ei vii.”

Mihkel Smeljanski sõnul on kuuldused saare koduõlle erilisest kangusest lihtsalt mandrimeeste suur hirm. “Mulle on õllemeistrid nende legendide teket ka selgitanud. Suviti tuli ikka mandriinimesi saarele ärplema. Eks siis kohalikud mehed segasid koduõlle le kangemat kraami sisse, et kemplejatele koht kätte näidata. Nii need jutud saare koduõlle st kui erilisest murdjast tekkisid.”

Tegelikult tembivad mõned meistrid oma märjukest vaid kadakamarjadega. Kuid ehtsat saaremaist koduõlut tehakse tema sõnul ainult naturaalsetest komponentidest. “Aga kui täpselt retseptuurist kinni pidada ja virdel korralikult käia lasta, siis peaks minu meelest ka maltoosast ja veest õlut saama,” arvab Smeljanski. “Vanasti, kui normaalset õlut poes lihtsalt ei müüdud, sai sõber Jüri Vlassoviga ikka ise seda tehtud.”

Maltoosat müüb algajatele õlle meistritele AS Rakvere Maltoosa, kes ettevõtte tehnoloogi Aviva Gubaidulina sõnul ongi praeguseks Eestis selles vallas ainus. “Linnasesiirupi tootjaid on küll rohkem, kuid nende toodang läheb mitte õlle valmistamiseks, vaid pagari- ja kondiitritööstustele,” lisab ta.

“Ega koduõlle tegemine nüüd nii keeruline ka ei ole. Õllenõud tuleb esmalt korralikult desinfitseerida, siis segada 10 liitrit vett 1,5 kilo maltoosaga. Seejärel tuleb eraldi nõus kääritada 15 grammi tavalist presspärmi 1 liitris vees. Kasutamisõpetuses pole me kirja pannud, kui palju suhkrut vaja läheb, sest suhkur käärib pärast alkoholiks. See on iga inimese enda maitse asi, kui palju ta sinna suhkrut paneb, aga mina soovitan panna mitte üle 200 grammi selle koguse kohta,” ütleb Aviva. “Eelkääritatud pärm tuleb lisada maltoosa ja vee segule ning lasta käärida kuni 12 tundi toatemperatuuril.”

“Siis algab õlletegemise kõige pingelisem osa: õlleankur tuleb viia jahedasse (9-15kraadisesse ruumi) ja hoida seal kaks nädalat. Muidugi peab manomeetrit ka vaatama, et selle skaala näit üle 7 atmosfääri ei läheks, muidu läheb õlu juba väga kangeks,” soovitab Aviva.

“Et maltoosas sisalduv suhkur kääriks alkoholiks ja õllel ikka õlle maitse tuleks, peab kuluma vähemalt kaks nädalat,” hoiatab Aviva mitte hinnaalandust tegema. “Võib ju kääritada ka kiirmenetlusel õlut, kuid see pole ikka õlu, see on... mingi linnasejook. Õlu tahab ikka maha käia.”

Maltoosa retsept on tema sõnul aastaid püsinud enam-vähem ühesugune. “Kuid koduõlle tegemine on niivõrd peenike ala, et isegi ühest ja samast maltoosapurgist kahte samasugusesse õlle ankrusse käima pandud virre maitseb hiljem ikka erinevalt. Igal meistril tuleb erisugune õlu. Kui panna maltoosakogusele vett vähem, on tulemuseks selline tummisem, magusam õlu. Naiste õlu, nagu öeldakse. Mida rohkem suhkrut lisatakse, seda kangem õlu tuleb,“ lisab tehnoloog. 10 liitrist veest, 1,5 kilost maltoosast ja 200 grammist suhkrust käärib kokku umbes 5protsendilise alkoholisisaldusega õlu. “Õllele võib lisada nii rosinavett, kadakamarju, mett, mustasõstraleheleotist- kõik need annavad õlle le oma maitse.”

“Koduõlu on naturaalne jook, tõeline elav õlu - ainult odralinnas, humal ja vesi,” kiidab Mihkel Smeljanski. Mitte mingeid kunstlikke värvaineid ega muid lisaaineid seal ei ole. “Pealegi sisaldab koduõlu suures koguses B-grupi vitamiine,” lisab Aviva.

Soovi korral võib õlut maitsestada melissi, piparmündi, koriandri või ingveriga. Samuti saab omapärase maitsega õlle, kui keeta kange tee, jahutada ja lisada see õllevirdele.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Lihtsamad retseptid
Saaremaa koduõlu läheb Soome võistlema
Saaremaa koduõlu MMil kolmas
Paadla Viljaaidas valiti Kärla parim õlu
Saaremaal selgub jaanipäevaks koduõlle meister
Õlleoratoorium - kuidas Prii Vassili Muhus õlut teeb

Eestlane joob aasta jooksul keskmiselt 120 pudelit õlut, eelistades Saku ja Tartu Õlletehaste pruulitut. Kolme suvekuuga juuakse kolmandik aasta normist.

“Keskmine eestlane joob aastas 60 liitrit õlut,” ütles Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. “Arvesse on võetud nii imikud kui vanurid. Kui nemad välja arvata, võib liitrite maht jääda saja alla.” Tshehhid joovad aastas 160 liitrit. Noopi sõnul moodustab õlle müük kolmel suvekuul õlletehase aastakäibest umbes 35 protsenti.

Ka suurkonkurendi Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel möönis, et suvekuud on õlletootjatele magus aeg. “Kolm suvekuud moodustavad meie puhul terve aasta käibest natuke alla poole, kuid kasumit toodab suvi kogumist üle poole,” tõdes Remmel.

Tüüpiline suveõlu on hele ja lahja. Lahja õlle all peab Noop silmas õlut, mille kangus jääb 4-5,2 protsendi vahele. Tartu tehase toodangust vastavad nimetatud kriteeriumidele A Le Coq Premium, A Le Coq Pilsner ning Alexander.

Uuringufirma Profindex juhataja Margit Raidi sõnul pakutakse kauplustes tarbijatele enam kui 234 erinevat õlut. Profindexi suurkaupluste elektroonilise paneeli tulemuste alusel on esimesed kümme õllemarki hõivanud ligi 90 protsenti kogu õlle läbimüügist. “Aasta alguses oli kümne esimese turuosa vaid 70 protsenti kogu läbimüügist. Tugev reklaamitugi ning kahe tootja – Saku ja Tartu Õlletehase terav konkurents on kergitanud bränditoodete läbimüüki jõudsalt,” selgitas Raid. Õlleturu maht on kasvanud aasta algusest enam kui kaks korda.

Tallinna Kaubamajas on kõige populaarsemaks õlleks Saku Originaali 0,33 liitrine purk, kusjuures paljud kaubamaja kliendid, eriti turistid, eelistavad Saku Originaali 0,33 liitristest purkidest koosnevad “õllekohvrit”, mis sisaldab 24 purki. “Hästi läheb meil ka A. Le Coq Premium Extra müük,” sõnas kaubamaja toiduainete osakonna müügijuht Kristi Poom. “Eriti noorte hulgas on väga populaarseks osutunud Presidendi Pilsner,” lisas Poom, kelle sõnul on juunis müüki tulnud õllemark müüdavuse poolest hõivanud seitsmenda koha. Peamiseks õlleostjaks on kaubamajas Poomi hinnangul 20-50 aastased mehed.

Maapiirkondades hinnatakse kõrgemalt keskmisest kangemaid õllesorte. Selle üheks põhjuseks võib Noopi hinnangul olla see, et lahjematele õllemarkidele tehtavad reklaamid ning müügitoetus ei jõua maapiirkondades elavatele tarbijateni sellises mahus kui näiteks linnatarbijateni.

Remmel lisab: “Õlut ei tarbita enam kui lihtsalt alkohoolset jooki purju joomise eesmärgil. Pigem on saanud õllest kui alkohoolsest joogist suhtlemisjook.” Õllekultuuri olemusest annavad Remmeli sõnul märku kasvõi toredad õllepeod, kus erinevalt varasemast ajast jääb üha vähemaks väljaviskamist vajavaid purjus peokülalisi ning kaklusi.

Remmel ise on enamuse konkurentide toodangust ära proovinud. Samas ei osanud ta öelda, milline on eelistus konkurentide poolt toodetavate õllemarkide osas. “Kunagi meeldisid mulle mõned Karksi õllemargid, kuid praegu ma ei teagi, kas neid enam toodetakse,” tunnistas õlletehase juht. Parim importõlu on Remmeli hinnangul Tshehhis toodetud Pilsner Urquell.

Ka Pärnu Õlu tegevjuht Endel Vare kiidab, kuidas suvel kesvamärjuke müügiks läheb. “Suvel on keskmine tarbimine inimese kohta 80 liitrit,” hindas ta.

Hea minek on ka Viru Õlu alkoholiregistri komisjonis segadust tekitanud lahjal segujoogil Shandy. “Kõik, mis on toodetud, on ka müüdud,” märkis müügidirektor Härmo Põlluvee, pidades silmas toodetud 6000 kasti. “Õllega võiks paremini minna,” möönis Põlluvee siiski.

Kuu lõpuks loodab uue tootmispaigaga valmis jõuda ka õllesõprade kultuspaik Saaremaa Õlletehas. Viimase esindaja Peeter Palu lausus, et tehase aastavõimsus saab olema kaks miljonit liitrit, sellega mõeldakse kõigi saarlaste ja külaliste peale. Vanu hitt-tooteid tehas ilmselt tootma ei hakka. “See on täiesti uus tehas, me ei saa päris nii, kuid traditsioone tahame muidugi jätkata,” rääkis Palu. Uusi marke ei tahtnud Palu veel avaldada. “Alustame ühe tootega, eks edasi näis.”

Miniõlletehas asub ka Sillamäel, kelle toodang on Eesti müügipaikades haruldane, kuid nõutud. Saksa traditsioonidega seotud tehases töötab kaheksa inimest ning kuu jooksul pruulitakse seal 20 000 liitrit märjukest.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Eesti õlled EBGs
Õllemüük edenes hoolimata halvast ilmast
Eesti õlletehased töötavad täistuuridel

Nii Saku kui ka Tartu õlletehas kinnitasid, et õlle müük oli jaanipäevaeelsel nädalal hoolimata viletsast ilmast parem kui eelmisel aastal.

"Eelmise aastaga võrreldes oli müük jaanipäeva eelsel nädalal oluliselt suurem," ütles ASi A.Le Coq Tartu Õlletehas juhatuse esimees Tarmo Noop. "Müük oli ühtlaselt hea terve nädala." Noobi sõnul kummitas Tartu õlletehast ka sel aastal probleem, et võimsust jäi väheks. "Täna hommikul oli laos saadaval kuuest põhitootest ainult kaks," ütles Noop. "Ladu töötas terve jaaniperioodi 24 tundi ööpäevas."

Saku õlletehase avalike suhete juhi Urmas Paili sõnul müüs ettevõte jaanipäeva eelsel nädalal kaks korda rohkem õlut kui muidu. "Ilm oli küll kehv, kuid soojus ja niiskus soodustas ka jookide suuremat tarbimist," ütles Pail.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Saku Õlletehase prognoos jaanipäevaks
Eesti õlletehased töötavad täistuuridel

Päeval, mil suvi Tallinnast Pärnusse tariti ja kõigile vaatamiseks rannas masti tõmmati, toimus Ülejõel Nooruse maja aias sündmus, mis meenutas varasemaid ja kaugemaid aegu kui Pärnu 750.

AS Pärnu Õlu vedas esimese joone alla kampaaniale, milles osalejatest kõige õnnelikum saadetakse nädalaks viikingite maale kaema, kuidas karmil põhjamaal elati tuhatkond aastat tagasi.

Nimelt andis AS Pärnu Õlu kõigile neile, kes ostavad neljapudelise paki Viikingi õlut, võimaluse täita ja postitada kupong, mille saatjate vahel loositi välja T-särke, õllekanne, mobiiltelefone ja ühele õnnelikule prii küüt Rootsi Malmö lähedale, kus sel aastal saavad kokku need inimesed, keda huvitab viikingite periood, nende elulaad ja kombed.

Nooruse maja aias oli fortuunaks Tammiste hooldekodu juhataja Priit Pärna, kes igasuguste kokkumängu-süüdistuste vältimiseks kinnisilmi taevasse vahtides tõmbas AS Pärnu Õlu müügijuhi Tõnu Rannamäe käes olnud kastist kuponge võitjate nimedega. Nende järgi sai selgeks, et Pärnu õllel on sõpru Kohtla-Järvest Valgani.

Kolmes loosimisklassis - T-särk, AS Pärnu Õlu logoga kann ja mobiiltelefon - oli õnne soosik Endla kauaaegne näitleja Margus Oopkaup, mees, kes teadupärast eal õllekannu ei sülita.

Viikingite ajast andsid aimu igiammuste võitluskunstide klubi ”Reas“ liikmed, kes näitasid, mida saab teha oda, mõõga, kirve ja kilbiga. AS Pärnu Õlu tegevdirektor Endel Vare lubas, et augustis toimub Viikingi õlle õnnelooside teine etapp.

(Pärnu Börs)

vaata lisaks:
Pärnu Õlu EBGs

4.-8. juulini Tallinna Lauluväljakul toimuval kaheksandal Õllesummeril võib pooleliitrise õlletopsi kätte saada poehinnaga ehk üheksa krooni eest.

Õllesummer on käed löönud presidendivalimiskampaaniaga «Õlu soodsamaks» ning summeriplatsile kerkib spetsiaalne valimistelk, kus pakutakse soodsama hinnaga õlut.

Üheksa krooni maksab selle aasta uudistoodang «Presidendi Pilsner». Soodusõlu on saadaval spetsiaalse flaieriga, mida saab Piletikeskusest Kaubamajas ja Piletilevist. Flaieri alusel saab kaks presidendi pilsnerit 18 krooni eest, mis teeb ühe hinnaks üheksa krooni.

Õllesummeril on sel aastal esindatud umbes 50 Eesti ja 50 maailma õllesorti. Tavaliseks poole liitri hinnaks jääb ka sel aastal 20–25 krooni.

Ühe päeva päeva pilet eelmüügist on 75 krooni. Festivali väravas maksab ühe päeva pilet 100 krooni.

(PM Online)

vaata lisaks:
Valdur presidendiks, õlu soodsamaks!

Haapsalus sai suve alguseks valmis uus hotell, mis kannab eksootilist nime Kongo ja mahutab ligi 50 külastajat. Hotellis on 21 numbrituba, millest viis on sisustatud miniköögiga. Majas asub ka 55-kohaline keldrirestoran, talveaed, konverentsisaal ning basseiniga saun.

Hotell renoveeriti Läänemaa Maavalitsuse pressiesindaja Ene Pajula sõnul vanast töökojast ja nii sai Haapsalu jälle ühest risuhunnikust lahti. Eurohotell sai nime Kongo-kombe mälestuseks

«Hotelli nimi Kongo tuleb sellest, et Haapsalus oli kombeks kunagisi putkadele sarnanevaid ligaseid õllesaale ehk Rohelisi Konni nimetada vastavalt päevapoliitikale,» rääkis Pajula.

Kui kogu vabadustarmastav maailm avaldas meelt Kongo vabaduse poolt, siis sai Haapsalus ka üks õllekas kohe endale Kongo nime. Järgmisena tõusis päevakorda Vietnam ja seejärel lisandus Haapsallu ka samanimeline õllesaal.

(PM Online)

vaata lisaks:
Hotell Kongo

Eesti õlletehased töötavad jaanipäeva eel kasvanud nõudluse tingimustes täistuuridel, nõudlust pole vähendanud halb ilm ega õlle hinnatõus.

Saku Õlletehase infojuht Urmas Pail ütles BNS-le, et tavapärane juunikuine õlletarbimise kasv on hinnatõusust tuleneda võiva negatiivse impulsi täielikult tasakaalustanud ja müüginumbrite kahanemist võrreldes mullusega küll oodata ei ole. “Praegu on veel raske öelda, kui palju Saku müük võiks kasvanud olla, kuna puudub ülevaade konkurentidest ja turust tervikuna,” rääkis Pail. “Kindel on aga see, et juunikuu müük tuleb märgatavalt suurem kui maikuus. Juuni ja juuli on alati kõige paremad müügikuud, siis müüakse suurem osa aasta õllest üldse,” ütles ta. Pail möönis, et halb ilm võib müügitulemustele mõju avaldada, kuid jaanipäeva eel varutakse õlut suurtes kogustes sellest hoolimata.

A.Le Coq Tartu Õlletehase müügijuht Rando Mõrd ütles BNS-le, et õlle müük on eelmise aastaga võrreldes kasvanud umbes 15-20 protsendi võrra ning nõudlus on suurem, kui ettevõte pakkuda jõuab. “Kliendid on pigem pahased, et õlut ei jätku. Meie tootmisvõimsused panevad müügitulemuste kasvule piirid peale, vaevalt et see 10-sendine hinnatõus midagi mõjutab,” rääkis Mõrd. Mõrd kinnitas, et A.Le Coqi omanikud kavandavad järgmisel aastal teha täiendavaid investeeringuid kääritamis- ja mahutipargi suurendamiseks, mis on praegu peamised kitsaskohad.

Maikuus hindas Saku Õlletehas Eesti õlleturu kuumahuks 8,8 miljonit liitrit, mis on 25 protsenti suurem kui aprillis ja 1,5 protsenti suurem kui eelmise aasta mais. Saku Õlletehase hinnanguline turuosa tõusis maikuus selle aasta kõrgeimale 53 protsendi asemele.

A.Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop on varem öelnud, et tootmisvõimsuste ammendumine kärbib sel suvel ettevõtte osakaalu õlleturul 40 protsendilt 35 protsendile.

Viidates linnase maailmaturu hindade kallinemisele tõstsid Saku Õlletehas alates 11. juunist ja A.Le Coq alates 18. juunist õllepudeli hinda olenevalt õllesordist 10-30 sendi võrra.

(BNS)

vaata lisaks:
Saku Õlletehase prognoos jaanipäevaks
Maikuu oli Saku Õlletehasele soodne

Suuruselt kolmas õlletootja Eestis AS Viru Õlu ei tõstnud sarnaselt Saku Õlletehase ja Tartu Õlletehasega nädala alguses õlle hinda, vaid ootab sellega augusti alguseni, teatas ettevõte.

ASi Viru Õlu müügijuhi Härmo Põlluvee sõnul on konkurentide hinnatõusu argumendid põhjendatud. “Linnase hind on kasvanud kaks korda, samuti on kallinenud bensiin,” selgitas Põlluvee.

“Samas õlle hinna tõstmine enne jaanipäeva ja suve pole meie arvates kõige õigem lahendus. Viru Õlu viivitab sellega poolteist kuud, korrigeerides hindu alles augusti alguses,” ütles Põlluvee.

Viru Õlu ostab linnast Eestist ja Taanist. Linnase kallinemine tõstab eelkõige kangema õlle hinda. Sõltuvalt õllemargist tõuseb pudeli hind 10–20 senti.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Tootjad tõstavad enne jaanipäeva õlle hinda

Maanteeamet varustas kampaania “Sõida kaine peaga” käigus 50 Eestimaa baari ja pubi alkomeetriga, et külastajad saaksid enne rooli istumist kontrollida, kas nad on ikka kained.

500 krooni maksev jaapani päritolu alkomeeter näitab kuni 0,5 promillist joovet. Alkomeetril kujutataval klaasil ja peal on neli alljaotust. Kui pärast puhumist jääb üks pea osa täidetuks, ei tohi autojuht rooli taha istuda.

Pühajärve Beach Partyl testis puhumisega oma kainust 4502 inimest, sama võimalus on ka Õllesummeri külastajatel.

(Eesti Päevaleht)

Lõug vajus mul ripakile aga siis, kui turvameetmetega salaoperatsiooni käigus lao ukse ette toimetatud treilerist kõige lõpuks K-komando laskevalmis automaaditorude ees laaditigi tõepoolest maha kuus kasti head inglise õlut, meenutab Eesti Panga endine nõunik Urmas Kaju Eesti Päevalehes rahareformi.

“Palju hiljem kuulsin ühelt hästi informeeritud allikalt, et rahatrükikojas Basingstokes pangatähtede turvalist teelesaatmist organiseerimas ja tagamas käinud panga kõrge ametnik kasutanud juhust ja saatnud koju ühtlasi mõned õlled,” kirjutab Kaju.

Kaju kirjeldab lehes mahlakalt tolleaegset “juunikomministide konspiratiivset” õhkkonda ning kuidas 1 ja 2-kroonised laaditi algselt maha “ENSV pealinnas Riias.”

(ÄP Online)

Madonna kavatseb avada Londonis baari, millest tõotab tulla üks Suurbritannia pealinna kuumemaid kohti.

Proua Ritchie otsib praegu baari jaoks sobivat kohta Londoni pealinnas ning ta on juba värvanud tööle võimeka meeskonna, teatas Peoplenews.

Baari kujundab David Collins, kes on sisustanud mitu Madonna maja ning andnud uue näo ka Mirabelle´le Londonis. Projektimeeskonda kuuluvad ka Ian Schrager, samuti Ingrid Casares, kellele kuuluvad Liquid
Miamis ja Ben Pundole.

Kinnitamata andmetel on Madonnal tõsi taga ning niipea kui ta leiab sobiva koha, võib töö alata.

(delfi.ee)

Belgia õlleliit tegi koolivalitsustele ettepaneku lubada müüa kooliõpilastele lahjat õlut, mis on tervislikum kui suhkrut täis pumbatud karastusjoogid.

Belgia Õllearmastajate Liit on kirjutanud kirja 30 Limburgi koolile, tehes neile ettepaneku müüa lahjat märjukest. 80 protsenti pilootprojekti koolide õpilastest ütles, et neile meeldib söögi juurde õlut juua.

“See on hea nende figuurile ja muidu tervislik,” tsiteeris Ananova ühingu pressiesindaja Ronny Langenaekeni sõnu.

(delfi.ee)

Saku Õlletehas prognoosib jaanipäeva-aegse nädalavahetuse läbimüügiks kuni kaks miljon liitrit erinevaid õllemarke, pidustused kahekordistavad tehase väljamüüki, ütles firma juhatuse esimees Cardo Remmel EPL Online’ile.

Tema sõnul oleks juba miljon liitrit korralik nädalavahetuse läbimüük, topeltkoguse tingib hea ilmaprognoos. “Tuleb hea nädalavahetus,” lisas ta.

Võrreldes möödunud nädala läbimüügiga on juba esmaspäevast alates müüginumbrid kahekordistunud, ütles ta.

(EPL Online)

Viru Õlu teatab, et 15.06.2001  andis Alkoholiregister litsentsi nende uuele tootele SHANDY, paigutades selle tootekategooriasse "Muu kääritatud jook". Sellest johtuvalt alustab tehas SHANDY müügiga esmaspäeval 18.06.

SHANDY on Euroopas populaarne noortejook, karastav ja mahe, mida Viru Õlu pakub esimese õlletootjana Baltimaades. Eriti populaarne on jook Lääne-Euroopas, edestades paljudes riikides, sealhulgas näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa, siidri tarbimist. SHANDY sarnaneb oma kerge ja pehme maitsega õlle ja limonaadi segule, sobides suurepäraselt suvejoogiks.

Viru Õlu uue Premium õlle FREDERIK müük on pärast turule toomist kahekordistanud Viru Õlu kogumüüki võrreldes eelmiste perioodidega tänu väga kreatiivsele reklaamikampaaniale. Ja seda vaid kaheksa päeva pärast turule toomist!

Lähitulevikus plaanib Viru Õlu tuua turule mitmeid uusi tooteid ja pakendeid.

(Viru Õlu)

vaata lisaks:
www.shandytrend.com
Register keelas Viru Õlu joogi
Saku: Viru Õlu seguõlle keelamine pole meie lobitöö

Saku Õlletehase hinnangul oli Eesti kohaliku õlleturu mahuks 2001. aasta maikuus 8,8 miljonit liitrit, mis on 25% võrra suurem aprilli ja 1,5% võrra suurem eelmise aasta maikuu tulemusest. Õlleturu selline kasv ühe kuu jooksul on eelkõige seletatav kõrge sesoonsuse ning õlletarbimise tipphooaja lähenemisega. Aasta esimese viie kuu kokkuvõttes on kohalik õlleturg siiski 1% võrra väiksem, kui eelmise aasta samal perioodil. Saku Õlletehase hinnanguline turuosa Eesti kohalikul õlleturul tõusis maikuus selle aasta kõrgeimale 53% tasemele. Müügimahu kasvule aitasid kaasa nii Eesti õlleturul juba kindlat positsiooni omavad tooted Saku Originaal ja Rock kui ka sel aastal turule toodud Hard Rock ja Saku Originaal Light.

Eesti kiirelt arenev siidriturg tegi Saku Õlletehase hinnangul 2001. aasta maikuus võrrelduna aprilliga läbi 50%-lise kasvu. Saku Õlletehase poolt toodetava siidri Kiss turuosaks oli mais 24%.

Tänase päeva seisuga on Saku Õlletehas suviseks õlle- ja siidritarbimise kõrghooajaks valmis.

(Saku Õlletehas)

Õllejoojad on teistest sagedamini seksuaalvahekorras. Muidugi eeldusel, et nad ei ole purupurjus, selgus Rootsi Uppsala ülikoolis läbi viidud uuringust.

Mõistlikus koguses regulaarselt õlut tarbivate nimeste seksuaalelu on teiste omast aktiivsem, selgus uuringust. Nad on seksuaalselt aktiivsemad kui inimesed, kes rangelt alkoholist hoiduvad või need, kes on kogu aeg auru all.

Õlle stimuleeriv mõju seksile kehtib nii meeste kui naiste kohta, märkis Ananova.

Sobiv kogus õlut on pool liitrit kuni liiter päevas meeste kohta ja poole vähem naiste kohta.

(delfi.ee)

vaata lisaks:
Õlu aitas rinnapartiid suurendada
Õlu võib vähendada südamehaiguste riski
Õlu on maksale hea
Teadus muudab õllekõhu lihasteks

Õlleklubi Virre korraldab jaanilaupäeval Saaremaal Astes koduõllemeistrivõistlused, kuhu oodatakse kolme tosinat õllekeetjat Saare- ja Hiiumaalt, kirjutab Meie Maa.

«Alguses arvasime, et mõnikümmend oleks hea, praegu loodame kohale saada ligi nelikümmend meistrit,» rääkis Margus Estra õlleklubist Virre. 

«Paraku on nendega nii, et päev enne küll lubavad, aga siis ei saa kas ise tulla, või naine ei luba või saab õlu enne otsa,» lisas ta. 

Kuna mandril klassikalist linnaseõlut praktiliselt ei tehta ja seal on levinud puhas maltoosaõlu, püütakse kokku saada saarte õllekeetjad. 

Estra sõnul ei pretendeeri Aste meistrivõistlused selle kõige «õigema» võistluse tiitlile. «See on seltskonnaüritus ja sellise võib korraldada igaüks, kui aga huvilisi on,» sõnas ta. 

Estra sõnul on õlleklubid kõik ikkagi ühe asja eest väljas – et niisuguseid mehi ikka edasi oleks ja õlletegemise kunst välja ei sureks. 

Meistrivõistlused korraldab õlleklubi Virre koostöös Soomes koduõlle MM -ilt läinud aastal III koha toonud Jüri Sklennikuga.

(Postimees)

vaata lisaks:
Saaremaa koduõlu läheb Soome võistlema
Saaremaa koduõlu MMil kolmas
Paadla Viljaaidas valiti Kärla parim õlu

Eesti suuremad õlletehased tõstavad lähinädalatel suvise suurtarbimise hakul toorme hinnatõusule viidates õlle väljamüügi hindu ühe pudeli kohta keskmiselt 20 sendi võrra. Seetõttu muutub õllehind tarbija jaoks ka poodides 10-30 sendi võrra kallimaks.

Hinnatõusude reas teeb otsa lahti Saku Õlletehas, kellel hakkab uus hinnakiri kehtima juba esmapäevast. «Olenevalt tootest tõusevad hinnad 10 kuni 30 sendi võrra. Näiteks Saku Originaal maksab senise 8.20 asemelt 8.30, Rock 7.80 asemelt 8 krooni ning Saku Sarvik 7,90 krooni asemel kaheksa krooni ja 20 senti,» rääkis Saku Õlletehase pressiesindaja Urmas Pail.

Linnased on kallinenud

Paili kinnitusel seisab hinnatõusu taga linnaste kallinemine maailmaturul ning sellest tingitud hinnatõusu on juba mõnda aega püütud tagasi hoida. «Lõpuks olime sunnitud aga selle sammu siiski astuma, sest muud ei jää enam lihtsalt üle,» märkis ta.

Viru Õlle finantsdirektori Marianne Paasi sõnul on aasta algusega võrreldes linnaste hind tõusnud ligi 30 protsendi võrra, sest Euroopa Liit kaotas linnasekasvatajatele määratud eksporditoetused. «Selle, mis varem maksis kinni Euroopa Liit, peavad talunikud nüüd ise teenima ning meie oleme sunnitud seetõttu rohkem maksma,» lausus Paas.

Millal täpselt Viru Õllel hinnad tõusevad, ei osanud Paas aga veel öelda. «Tõenäoliselt läheb sellega paar nädalat aega, sest oma partneritele tuleb hinnatõusust eelnevalt teada anda,» märkis ta.

Tartu Õlletehase müügidirektori Rando Mõrdi sõnul tõstavad nemad hinda 18. juunist ja seda samuti keskmiselt paarikümne sendi võrra.

Kuigi enam-vähem üheaegsest hinnatõusust teatasid esimestena suurimad õlletootjad Saku ja Tartu, ei saa Mõrdi kinnitusel siin mingisugusest turuliidrite vahelisest kokkuleppest rääkida. «Enamik tehaseid ostab linnaseid samadest kohtadest, mistõttu on ka loomulik, et kõik hinda tõstavad,» põhjendas ta ühtlast hinnatõusu.

Pärnu õlle hinda ei tõsta

Pärnu Õlletehase majandusjuhataja Lembit Soometsa sõnul nemad esialgu siiski õlle hinda tõsta ei kavatse. «Meie oleme väike firma, kelle klientuur on küllalt kindel, mistõttu ei tahaks neid hinnatõusuga shokeerida,» põhjendas ta valikut.
Samas möönis Soomets, et pikema aja jooksul on hinnatõus vältimatu, kuid ta ei soostunud avaldama, millal ja kui suures ulatuses seda tehakse.

Õlletootjate otsus väljamüügihinda tõsta ei lähe mööda ka tavatarbijast, kes selle omast taskust peab kinni maksma.

Hüpermarketi Primo tegevdirektori Peeter Ranne kinnitusel on suuremad õlletootjad oma plaanist ka neid teavitanud, mistõttu tõuseb poes õlle hind lähiajal samuti paari-kolmekümne sendi võrra. Stockmanni kaubamaja turundusjuhi Ene Andruskevitsuse sõnul nemad hinda esialgu veel ei tõsta, kuid teevad seda millalgi kindlasti. «Esmalt tuleb vaadata, kui palju tootjad lisaraha saada tahavad, ja siis saab mingi otsuse langetada,» selgitas ta.

(Postimees)

Ajal mil Saku ja A. Le Coq hoiavad kahe peale peos juba rohkem kui 80 protsenti Eesti õllekõridest, püüavad kahaneva turuosaga väiketehased vastata küsimusele, kas ja kelle jaoks kesvamärga pruulida.

Viljandimaa Karksi õlle- ja veinitehase juhi Mati Velmre kinnitusel vaevleb suur osa Eesti väiketootjatest identiteedikriisis. Puudub lõplik selgus, mida nad taotlevad ning kuhu ja kellele tahavad müüa.

Eesti õlleturu kogumaht oli mullu 87,9 miljonit liitrit, sellest 69,2 miljonit tootsid Saku ja A. Le Coq. Ülejäänud kasinad liitrid pidid omavahel jagama viis väiketootjat - Viru, Pärnu, Nigula, Karksi ja Sillamäe tehas ning lisaks Soome Sinebrychoff.

Seni ots otsaga kokku tulnud väiketootjate ellujäämise võtmeküsimus on eurosertifikaat, mis peab olema kõikidel 2003. aasta 1. jaanuariks ning mille saamiseks tuleb teha miljonitesse kroonidesse ulatuvaid investeeringuid. Velmre sõnul on väikeõlletehaste näol tegemist nõukogude ajast pärinevate ettevõtetega. «Probleemiks on inimtööjõu võrdlemisi suur osakaal ja mõningane ebaefektiivsus.»

2003. aasta alguseks peavad väiketehaste omanikud investeerima eurosertifikaadi saamiseks A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi hinnangul miljoneid kroone. «Kui on näha, et need investeeringud ei tule tagasi, siis lõpetatakse ühel päeval missioonitundest õlletegemine ära.»

Nigula õlletehase omanik kavatseb olla tegevdirektor Ants Varinurme sõnul igal juhul 2003. aastaks valmis. «Töö projekti kallal praegu käib. Meie turuosa on enam-vähem sama mis mullu ja ma loodan, et see kindlasti kasvab,» ütles ta. Firma turuosa on tema hinnangul praegu 1,8 protsenti. Nigula õlu tuli oma tulude ja kuludega mullu Varinurme väitel ots otsaga kokku. «Usume, et konservandivaba õlle pooldajate hulk aina kasvab,» oli ta optimistlik.

Karksi peab aga eurosertifikaadi saamiseks investeerima Velmre hinnangul 1-2,5 miljonit krooni. Karksi andis mullu miljonikroonise kahjumi ning omanikud otsivad juba mõnda aega õlletehasele kas strateegilist investorit või ostjat. Kui see ei õnnestu, pole välistatud ka tehase sulgemine.

«Iseäranis üritavad turul praegu ehitada oma identiteeti ja luua mingisugust sisu tegevusele Viru Õlu, Nigula ja Pärnu Õlu,» väitis Velmre.

Velmre sõnul usub ta ometi, et õlle väiketootmisel on Eestis tulevikku. «Saku ja A. Le Coqi turuosa kasv ohustab teatud rühmi keskmise suurusega tehaseid, eeskätt Viru ja Pärnu Õlut,» väitis ta. Velmre hinnangul ei saa väiksemad õlletehased Saku ja A. Le Coqi turundusmootoritele lihtsalt vastu, samas loobib mõnigi tootja ikka veel raha kallile turundusele just sellessamas nishis.

Väiketehased peaks püüdma Velmre kinnitusel leida igaüks oma nishshi, olgu selleks siis mingi üleeestiline sihtrühm või kindel piirkond.

Saku ja A. Le Coq on võtnud Noobi hinnangul kõige rohkem turuosa Viru Õllelt, mille turuosa oli veel mõne aasta eest 24 protsenti, praegu aga alla 8 protsendi. Postimehel ei õnnestunud saada tulevikuplaanide kohta kommentaare ei Pärnu ega Viru õlletehaselt.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi kinnitusel pole väiketootjatel enam mõtet suurtootjate mängumaale trügida. «Väiketootjate tulevik võiks olla nishikaubandus. Väikeõlletehaste vahel tuleb nende nishshide pärast tugevam konkurents kui meie ja Saku vahel.»

(Postimees)

vaata lisaks:
Karksi õlut ähvardab kadumine

Habsburgide dünastia järeltulijatel ei õnnestunud kohtu abil peatada Taani õlletootja Heinekeni Poola tütarfirmat kasutamast kuulsa aadlisuguvõsa vappi.

Habsburgid nõudsid, et Zywieci õlletehas lõpetaks enese “ertshertsogi pruulikojaks” tituleerimise ega kasutaks Habsburgide perekonnavappi ja aastaarvu 1856, mil ertshertsog Karl Ferdinand Habsburg õllevabriku asutas.

Bielsko-Biala ringkonnakohus leidis aga, et õlletehas teavitab vapi ja aastaarvu kasutamisega õllesildil kliente oma ajaloost, edastas uudisteagentuur PAP.

Zywieci õlletehase hõivasid sõja ajal natsid, pärast sõda anti see Habsburgidele tagasi, kuid kommunistid natsionaliseerisid selle. Õlletehas erastati 1990. aastal kommunismi kokkuvarisemise järel.

Hollandi õllegigandile Heineken kuulub 75 protsenti Lõuna-Poolas Bielsko-Biala linnas asuvast õlletehasest.

(BNS)

vaata lisaks:
Heineken EBGs

Keskerakonna noortekogu poolt korraldatud tulumaksusõbra konkurssi võitnud Rein Järvelill sai Keskerakonnalt kingituseks pudeli spetsiaalselt pruulitud Tulumaksu õlut, millele on kirjutatud «parim enne 1998».

«Igal juhul ma ei julge seda õlut tarbida ja seepärast seisavad keskerakondlaste kingitud õlled puutumatult Mõõdukate Riigikogu fraktsiooni toas,» ütles Järvelill. Lisaks aegunud õllepudelile kinkisid noored keskerakondlased Järvelillele tulumaksu teemasid kajastavate kirjadega T-särki ja vastavat tiitlit, mida Järvelill kahjuks ise ei saanud vastu võtta.

«Õnnetuseks ma ei teadnud, kus ja millal mulle preemiat kätte tahetakse anda, seepärast ei saanud ma auhinda vastu võtta,» lisas keskerakondlaste üritusse naljaga suhtuv Järvelill. Järvelillele määrati Keskerakonna noortekogu tulumaksusõbra auhind teist aastat järjest. Sel aastal osutus Järvelille valimisel määravaks Noorte Mõõdukate manifestis leiduv soov hakata järgima Keskerakonna seisukohta astmelise tulumaksu kehtestamisest.

Tulumaksusõbra auhinnaga premeerib Keskerakonna Noortekogu igal aastal tulumaksu temaatikat huvitavast vaatenurgast käsitlenud poliitikuid ja ühiskonnategelasi.

(Postimees)

Miks toodi Kaarsilla juurde jõele pontoon?

ASi Zum-Zum Kohvik direktor Urmas Adamson:

Meil on kavas avada seal Õlletanker, kus pakume suupisteid ja õlut ning mõnusat muusikat.

Jõekohvik tuleb otse pontoonile?

Ei. Pontooni paigaldas firma Matcom selleks, et saaksime Õlletankeri omakorda pontooni külge kinnitada. Jõgi suvel alaneb, pontoon on vaheplatvorm tankerile pääsemiseks.

Millal Õlletanker avatakse?

Peame tegema veel natuke ettevalmistusi, et inimesed pääseksid kaldalt kenasti ja turvaliselt pontoonile ja tankerile. Väiksed keevitustööd ja värvimine... Usun, et ehk järgmise nädala lõpus saab valmis.

Miks loobusite Õlletankeri senisest kohast turu kai ääres?

Uus asukoht on atraktiivsem. Inimesed soovitasid juba mullu, et parem koht Õlletankerile oleks kesklinnale lähemal. Võtsime pisut hoogu ja sel aastal siis toomegi tankeri tüki maad ülesvoolu.

(Tartu Postimees)

vaata lisaks:
Õlletanker

Eile Tallinna saabunud viis lennukitäit Iiri jalgpallikoondise tulihingelisi toetajaid ummistavad vanalinna kõrtsid, kus neid peibutab poole odavam õlu kui kodumaal.

Enne Iiri rahvusmeeskonna kohalejõudmist lennuväljal maandunud kahest fännide lennukist suundusid vihmasesse Tallinna esimesed 700 vutisõpra. Kõige truumad ootasid ära ka iidolite saabumise, tervitades jalgpallureid keldi trummide kõrvulukustava põrinaga.

«Olen koos jalgpallimeeskonnaga rännanud kakskümmend aastat,» ütles keskikka jõudnud Neddy O’Duill. «Nüüd jõudsime esmakordselt Eestisse. Ega me teist palju tea - ainult seda, et Eesti kimbutas laupäeval võimsalt Hollandi vutistaare ja teie laul võitis superüllatusena selle fucking Eurovisiooni.»

Iiri jalgpallikoondise särki kandvat O’Duilli saadab Tallinnas kuus sõpra. Ta tutvustab: Bingo, Bouncer, Mark, Burkey, Collie ja Richie. Kõik tõstavad Saku Originaaliga täidetud klaasid ja hüüavad eesti keeles: «Terviseks!»

Seitsmikulgi on kaasas keldi trummid, möödakäijad saavad nautida mõneminutilist kontserti. «Trummideta ei lähe me kunagi jalgpalli vaatama,» märkis Bingo O’Farrell.

Lennujaamas esimesed Eesti õlled kummutanud fännide pilgud peatusid sageli möödarutanud eestlannadel. «Vaata!» sosistas O’Duill sõbrale. «Mis ma sulle lennukis rääkisin - Eesti naised on nagu kompvekid!»

Taas lüüakse õlleklaase kokku, iirlaste imestuse teenib märjukese 30-kroonine hind. «Õlu on siin poole odavam kui Dublinis,» hõiskas O’Farrell. «Järelikult peame kaks korda rohkem jooma kui kodus!»

Neddy O’Duilli neli päeva vältav reis Eestisse ööbimisega Viru hotellis maksab 500 Iiri naela ehk ligi 10 000 krooni. «Jalgpallikoondise saatmine neelab kõik mu säästud,» märkis kontoriametnikuna elatist teeniv O’Duill.

Tal oli isegi raske nimetada Euroopa riike, kus seni veel käimata. «Bulgaariasse ja Tshehhimaale pole sattunud. Ning Makedooniasse, kus 1999. aastal paukusid püssikuulid ja me ei julgenud minna.»

O’Duilli eredaim jalgpallielamus jääb aastasse 1988, mil Iiri koondis suges Saksamaal toimunud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril igipõlist rivaali Inglismaad 1:0.

«Hoiame sõbralikult kokku shotlastega, kes on samuti keldi rahvus. Inglased on aga ülbed ja ennasttäis - nende koondise alistamine vallandas Iirimaal üldrahvaliku võidupeo,» rääkis O’Duill.

Enne Tallinna tulekut uuris O’Duilli sõpruskond Eesti kohta ka juba neli korda siin käinud shoti fännidelt.

«Teame, et Tallinnas on hulganisti Shoti pubisid, mis saavad järgnevatel päevadel meie teiseks koduks. Tahaks baariomanikele öelda: varuge rohkesti Eesti õlut, sest Guinnessi trimpame ainult kodumaal, võõrsil eelistame alati ikka kohalikku toodangut.»

O’Duilli huvitavaima reisielamuse on valmistanud kääbusriigi Liechtensteini külastamine. «Mängu Liechtensteini meeskonnaga ei tahaks aga meenutada - pidime leppima 0:0 viigiga, mis oli häbiväärne! Kuule, ära parem sellest eestlastele kirjutagi!»

Võit Tallinnas viiks Iiri jalgpallikoondise sammukese lähemale järgmisel aastal toimuvale maailmameistrivõistluste finaalturniirile pääsemisele. «Kurat, Eesti oleks pidanud Hollandiga viiki mängima, siis oleks meil hõlpsam,» tõdes O’Farrell.

Eesti Jalgpalli Liit eraldas Iiri fännidele homme kell 18 algavale MM-võistluste valikmängule 2500 piletit, ühtekokku on Tallinna oodata kuni 4000 saareriigi elanikku. Eile pärastlõunal oli Eesti-Iirimaa mängu 9323 pääsmest müümata 900.

(Postimees)

Protestimaks Otepää vallavolikogu otsuse vastu, mis keelab eelseisval nädalavahetusel toimuva Beach Party festivali ajaks alkoholi jaemüügi Otepää vallas, lubavad kohalikud kaupmehed terveks nädalavahetuseks poeuksed kinni panna.

Aprillis vastuvõetud alkoholi jaemüüki keelav otsus on kohalikes kaupmeestes tekitanud nii võimsa protestitormi, et väga lühikese ajaga jõudsid nad korjata ligi paarsada allkirja pöördumisele, mis nõuab Otepää vallavolikogu erakorralise istungi kokkukutsumist ja müügikeelu tühistamist.

Reedel ja laupäeval Pühajärvel peetava Beach Party festivali tõttu tegi Valga politseiprefektuur Otepää vallale ettepaneku keelata valla territooriumil alkoholi jaemüük festivali ajaks.

Otepää abivallavanema Riho Karu sõnul põhjendas politsei müügikeelu taotlust sellega, et nii õnnestub piirata joomist ning vältida korrarikkumisi.

Otepää keskel asuva kaupluse Kaks omanik Urmas Möldre ütles, et otsuse täitmine võib kujuneda poepidajatele keeruliseks. «Kellelgi pole suuri laoruume, kuhu õllekastid ostjate silma alt ära tõsta,» nentis ta. «Kui me aga jätame alkoholi nähtavale, siis pole kuidagi võimalik suurele rahvamassile selgitada, et müüa ei tohi.»

Keeld kehtib vaid jaemüügi kohta. Hulgilaod võivad edasi müüa, seal algab miinimumkogus kahest pudelist.

Kaupmehed on veendunud, et joomist ei õnnestu selle otsusega mingil moel piirata. Festivalikülalised ostavad kangema kraami kaasa, lisaks saab kanget alkoholi festivalialaga piirnevast tantsutelgist.

«Kannatavad kohalikud inimesed, kes festivalile ei lähe, kuid ei saa enam poest saunaõlut kätte,» ütles Möldre.

Poeomanikud toovad näiteks Tallinna, kus hoolimata alkoholi müügi keelust valitses volbriööl kaos, müügipiiranguteta hakkama saanud Tartu linnas aga suuri probleeme polnud.

Kaupluse Kaks juhataja Pille Roomets ennustab vastupidist efekti - purjus peolised hakkavad autodega sõitma naabervaldadesse, kus müüki ei piirata.

Ühtekokku käib müügipiirang kõigi kaheksa Otepää valla kaupluse kohta.

Jaani äri omanik Jaan Uibo ütleb, et varasematel aastatel on Beach Party ajal poe käive olnud vähemalt kolm korda suurem kui tavalisel nädalavahetusel.

«Kui ma võtan poodi nädalavahetuseks abitööjõudu, kõik nad on ametlikult tööl ja vallakassa saab maksudest raha, siis ma ei saa aru, millist kasu vald sellelt keelult teenib,» ütles Uibo.

Ta lisas, et tavaliselt juhtuvad korrarikkumised festivalialal, mis asub kolm kilomeetrit Otepäält kaugemal. Varasematel festivalidel pole poodidel korrarikkujatega probleeme olnud.

Eile andis Möldre Tartu halduskohtusse sisse taotluse vallavolikogu otsuse tühistamiseks. Neljapäeval erakorralisele istungile kogunev volikogu võib otsuse ka ise tühistada, kuid seni pole selge, kas tühistamisest sel korral enam kasu on, sest volikogu otsused jõustuvad pärast valla lehes avaldamist. Otepää Teataja ilmub kord kuus.

Volikogu esimees Jaanus Raidal ütles, et praegu on kõne all otsuse peatamine või kompromiss. «Märgid näitavad, et tänaseks on volinikud aru saanud, et tehtud otsus oli natuke liiga karm,» ütles Raidal.

(Postimees)

Saku Õlletehase suhtekorraldaja Urmas Peili sõnul pole ettevõte teinud lobitööd selleks, et alkohoiliregistri komisjoni jätaks kandmata registrisse Viru Õlu uue toote - lahja seguõlle.

"Olen kindel, et siin pole tegemist Saku Õlletehase lobitööga," ütles Peil. Tema hinnangul jäi Viru Õlu uus toode alkoholiregistrisse kandmata setõttu, et asjaajamisel riiklike struktuuridega saadi mõnest asjast erinevalt aru.

Peili sõnul ei kavatse Saku Õlletehas hetkel ise seguõlu tegema hakata.

Viru Õlu agressiivne turuletulek Eestis unikaalse 2,5%-seguõllega Shandy takerdus ja tekitas firmale valmistoodangu näol üle miljoni krooni kahju, kuna alkoholiregistri komisjon keeldub toodet lahja alkohoolse joogina registrisse kandmast ning ei lase seda müüa

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Register keelas Viru Õlu joogi
Shandy EBGs
Riiklik Alkoholiregister

Täna jõudsid Piletilevi müügipunktidesse ja Kaubamaja Piletikeskusesse müüki Õllesummeri viie päeva piletid, hinanga 150 krooni.

Kui võtta kokku neljal suurel ja mitmetel väikestel lavadel üles astuvad artistid, siis kuulub 150 kroonise piletihinna sisse kokku 450 tundi meelelahutust, ütles korraldaja Marje Hansar Meediaekspressist. Ta lisas, et viie päeva sooduspileteid on müügil piiratud koguses.

Lisaks on Piletilevis ja Kaubamaja Piletikeskuses müügil soodushinnaga ühepäevapiletid hinnaga 75 krooni. Laste ja pensionäride pilet maksab sel aastal 40 krooni ning neid eelmüügis ei ole. Ühe päeva pilet festivali väravast ostes maksab sel aastal 100 krooni.

Järjekorralt kaheksas Õllesummer toimub Tallinna Lauluväljakul 4.–8. juulini.

(PM Online)

vaata lisaks:
Õllesummer

Viru Õlu agressiivne turuletulek Eestis unikaalse seguõllega Shandy takerdus ja tekitas firmale valmistoodangu näol üle miljoni krooni kahju, kuna alkoholiregistri komisjon keeldub toodet registrisse kandmast ning ei lase seda müüa.

“Kõik seisab bürokraatia taga,” rääkis Viru Õlu finantsjuht Marianne Paas. “Tegemist on õlle ja limonaadi seguga, millele me vastavalt alkoholiregistri enda soovitusele märkisime etiketile toote liigina lahja alkohoolne jook.” Registrikomisjoni aga hiljem selline liigitus ei rahuldanud ning komisjon keeldus järsult toodet registrisse kandmast.

Registrikomisjoni esimees ja majandusministeeriumi talitusejuhataja Eero Kosk kinnitas, et toote liigiks ei saa olla lahja alkohoolne jook, nagu deklareeris Viru Õlu. “Pakendi tähistus ei näita, mis liiki tootega on tegu. Pakend eksitaks tarbijat ja jaekaupmeest,” märkis Kosk.

Kõik Eestis müügil olevad alkohoolsed joogid peavad olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse, vastasel korral jooki müüa ei tohi.

Esialgse kava kohaselt plaanis firma mujal maailmas populaarse joogi mai keskel turule tuua. Enne registrisse kandmist jõudis Viru Õlu valmis toota kümme autokoormatäit ehk üle 5000 kasti segujooki. Seni tarbetult laos seisva joogi tootmiskulu oli üle miljoni krooni, millele lisandusid kampaania- ning ajakulu. Reklaamikampaania on mitu nädalat edasi lükkunud, bürokraatiaahelate tõttu on maha magatud kõige magusam turuletuleku aeg.

Ettevõtte turundusega tegeleb aktiivselt Coca-Cola tugeva turundusminevikuga Alain Vignard. Lisaks hoiavad juristid olukorral silma peal.

Viru Õlu nimetab Shandy-t kogu Euroopas populaarseks noortejoogiks. Viru Õlu pakuks seda esimese õlletootjana Baltimaades. Shandy on lahja alkohoolne jook (alk. 2,5% Vol.).

Viru Õlu müügijuhi Ander Saare sõnul peaks register ise määratlema, millist liiki tooteliigiga on tegu, et saaks bürokraatiast läbi murda. “Eks näis, kas keegi tuleb nüüd enne meid samalaadse tootega turule.” 

Kahe aasta jooksul on Viru Õlu esitanud registreerimiseks 50 taotlust, mis on rahuldatud.

Viru Õlu konkurentidest kuulub komisjoni Saku Õlletehase töötaja Margus Liivik Õlletootjate Liidu esindajana.

Kokku on register saanud üle 11 000 taotluse, millest on rahuldatud umbes 90 protsenti.

Ei liha, ei kala, ei õlu, ei siider

Teerajajate töö on raske. Ka alkoholiturul. Sest Eestis on olemas alkoholiregister, mis tahab kõik joogid täpselt ära liigitada – see on õlu, see on siider ja see on hoopis viski.

Senikaua, kui register pole suutnud otsustada, millisesse lahtrisse uudistoode liigitada, neid müüki ei lubata. Uue lahtri tekitamine, teadagi, on igale korralikule bürokraadile äärmiselt raske.

Niimoodi seisabki Viru Õlul ladudes kümme autokoormat jooki, mis maitselt ja lõhnalt jääb kusagile õlle ja limonaadi vahele, alkoholisisalduselt aga on ikkagi alkohoolne jook. Viru Õlu õnneks on ilmad praegu sedavõrd jahedad, et ilmselt poleks nende joogil nagunii superhead minekut. Kurvem on õlletootja jaoks see, et järgmist korda tuleb nende taotlus arutusele alles juuni keskel ja isegi siis pole müügiloa saamine veel kindel.

Teatud piirini on alkoholiregistri soov, joogid ära liigitada, arusaadav. Aga siis on küll asi jama, kui oma koostisosade poolest kõigiti joogikõlbulik jook ei pääse müüki üksnes selle pärast, et ta on tavapärasest natuke teistsugune.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Shandy EBGs
Riiklik Alkoholiregister

Saku Õlletehas on presidendivalimiste eel turule toonud “Saku Pilsneri” modifikatsiooni nimega “Presidendi Pilsner” (4,2% vol), mis on osa presidendikandidaat Valdur Põllu valimiskampaaniast.

Valdur teab mida räägib: Andke mulle võim ja pisut Pilsnerit – ja ma muudan maailma!

“Presidendi Pilsner” on müügil 1. juunist kuni suve lõpuni 2001.

(EBG)

vaata lisaks:
Saku Pilsner EBGs