Kuigi suvel Karksi õlletehase toodangu maht kasvab ja firma ei suuda kõiki tellimusi täita, võib tehas talvel õllepruulimise katki jätta.

"Oleme õlletootmise lõpetamisele mõelnud, kuid lähiajal me mingeid otsuseid ei tee," ütles Karksi õlle- ja veinitehase Karme tegevdirektor Mati Velmre. "Kõik sõltub sellest, kui palju meie toodangumaht sügisel langeb."

Velmre jutu järgi on Karmel praegu nii palju tellimusi, et nende täitmiseks peab tehas õlut tegema täisvõimsusel. "Sügisel tuleb tavaliselt aga suur tagasilöök ja ainult suvise käibe arvelt tehast aasta läbi töös hoida pole võimalik," nentis tegevdirektor.

Firma on kavandanud tulevikuks mitmesuguseid strateegiaid, kuid nende kasutusele võtmine sõltub sellest, kuidas arengut suudetakse rahastada.

Karme tulevikku mõjutavad suuresti 2003. aastast kehtima hakkavad tervisekaitsenõuded, mille täitmiseks tuleb ettevõttel investeeringuid teha. "Et 2003. aasta jaanuaris saaksime jätkata, peame tootmist täiustama vähemalt miljoni krooni eest," täpsustas Velmre.

Selleks tarbeks on Karmel tegevjuhi sõnul võimalik raha leida, kuid konkurentsis püsimiseks peab firma pidevalt arenema. "Vanast kolhoosi abiettevõttest eurotehaseks saamiseni on pikk tee käia," nentis ta.

Lisaks õllele toodab Karme ka marjaveine ning talvel on populaarsed Karksis toodetud hõõgveinid.

Firmas töötab ligi 50 inimest ning suurem osa neist on seotud õlletootmisega. Kõige suurema osa pastöriseerimata Karksi õlle tarbijatest moodustavad tallinlased.

(Sakala)

vaata lisaks:
Karksi õlletehas EBGs

Saku Õlletehas müüs esimeses kvartalis kokku 9,3 miljonit liitrit jooke, mis on ühe protsendi võrra väiksem kui eelmise aasta samal ajal.

Õlut müüs Saku Õlletehas kolme kuuga 8,2 miljonit liitrit, mis on vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Eesti õlleturu maht vähenes tervikuna esimeses kvartalis viie protsendi võõra võrreldes eelmise aasta sama ajaga, teatas Saku Õlletehas. Mineraalvee ja karastusjookide müük küündis 1,1 miljoni liitrini.

Saku Õlletehas sai kolme kuuga 127 miljoni krooni suuruse netokäibe juures 300.000 krooni kahjumit.

(PM Online)

TÄIENDUS!
ANALÜÜTIKUD: SAKU TULEMUSI MÕJUTAB KONKURENTS
31.05.2001

Saku Õlletehase esimese kvartali majandustulemuste halvenemise peamine põhjus on analüütikute hinnangul tihenev konkurents Eesti õlletootjate vahel.

Trigon Marketsi analüütik Toomas Reisenbuk ütles BNS-ile, et Saku Õlletehase konkurendid on jõuliselt turuosa võtmas ja võitlus mõjutab ka Saku Õlletehast.

Konkurentsi mõju ettevõtte tulemustele kinnitas ka Ühispanga analüütik Sven Kunsing, kes nimetas Saku Õlletehase kvartalitulemusi tagasihoidlikeks.

Analüütikute sõnul pole esimese kvartali tulemuste mõju aastatulemustele siiski suur.

Reisenbuki sõnul on ka ettevõtte 0,3 miljoni kroonine kvartalikahjum väike ja masendusse sellest ei tasu langeda.

Ühispank on tänavuseks prognoosinud Saku Õlletehase kasumi väikest kahanemist. Kunsing märkis, et Saku Õlletehase jaoks on probleemid konkurentsiga teravaks muutunud.

Suprema nimetas Saku Õlletehase esimese kvartali majandustulemusi mõnevõrra pettumust valmistavaks.

Suprema hinnangul oli kehva tulemuse üheks põhjuseks tihenev konkurents, aga ka õlleturu sesoonsusest tingitud nõrkus ja tooraine hindade kallinemine maailmaturul.

Kuigi tulemas on õllemüügi kõrgaeg, oli Suprema sunnitud oma varasemaid ootusi Saku Õlletehase osas üle vaatama.

Seoses muutustega õlleturul alandas Suprema Saku aktsiale seatud hinnasihi 67 kroonilt 65 kroonile aasta lõpuks. Kuna aktsiahind reageeris teravalt esialgsetele majandustulemustele, andis Suprema Saku aktsiale soovituse "hoia".

Saku Õlletehase kogumüük langes esimeses kvartalis protsendi võrra, õlle müük oli stabiilne. Ettevõtte esimese kvartali käive kahanes neli protsenti 127,1 miljoni kroonini, kahjum ulatus 0,3 miljoni kroonini.

(BNS)
 

vaata lisaks:
Tartu õlletehas võttis Sakult liidripositsiooni

* Festivalipaik Viljandi südalinnas VTÜ kaubamaja hoovis ca 6000 m² platsil.
* Festival toimub teist korda.
* Eeldatatav külastajate hulk 10000, eelmisel aastal 8000.
* Rahvaüritus, mille külastaja kuulub sihtgruppi vanuses 20-65.
* Eesti tippesinejad (eelmisel aastal 20 ansamblit).
* Toimuvad lustakad õllemängud.
* Lastehoovis teatrietendused ja mänguväljak.
* Pidu algab läbi linna kulgeva paraadiga.

(EBG)

vaata lisaks:
Õllefestival Suur Kann

Eesti õlletehased ei ole väikepudelitesse villitud õllega edu saavutanud, sellest hoolimata üritab Tartu Õlletehas põhikonkurendist Sakust juhindudes eksklusiivpakendis trendiõllega turule tulla.

“Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel on mulle jutuajamise sees märkinud, et Saku ootas oma superpremium-õllelt Sack bei Reval enamat,” lausus õlletootjate liidu esimees Jüri Kert. “Ilmselt ei olnud toote turuletoomine kõige soodsam ning reklaami tehti vähe,” lisas ta. Sack bei Reval kuulub Saku on Ice ja turuletrügiva A. Le Coq Premium Extraga nö imidzhitoodete segmenti. Erilist müügiedu tootjad ise ega ka konkurendid ei ennustata.

Remmel ütles, et ettevõtte sünnipäevaks turule toodud Sack bei Revali müügimaht ei ole olnud alla ootuste, kuna ootused pole kunagi olnud kõrged. “Sack bei Reval taoliste õllede ülesanne on imidzhi loomine, selliste toodete tarbijaskond ongi väike, koguturust võib-olla kolm protsenti,” rääkis Remmel. “Saku müügimahust moodustab Sack bei Reval kaks ja turust tervikuna ühe protsendi. Kui toode end ei tõesta, siis korjame selle ära, seni ei ole selleks põhjust olnud,” lisas Remmel.

Möödunud nädalal tõi Tartu Õlletehas Sack bei Revali kõrvale konkurendi – ajaloolises väikepudelis ning keeratava korgiga A. Le Coq Premium Extra. Remmel peab Saku on Ice õnnestunumaks tooteks kui uut turule tulijat. Samas möönis Remmel, et Premium Extra võib seljatada nende trendijoogi. Praegu töötab Saku uue õllemargi kallal ning jõudnud lõppfaasi, kuid mida Remmel täpsemalt siiski ei kommenteeri.

Trenditeadlike inimeste põhijoogiks tituleeritud Sack bei Revali prognoosimatust ebaedust räägivad menukohad. Tallinnas Tartu maanteel asuva piljardiklubi esindaja Sergei Tenno märkis, et klubi lõpetab Sack bei Revali sisseostmise, kuna muidu õllelembene eestlane seda marki ei osta. “Pudeli mõõt ei määra seejuures midagi, olulisem põhjus on siiski maitses,” ütles Tenno. Tenno arvab, et Sack bei Revali konkurent leiab kergemini kindla joojate ringi, mida Saku toode ei saanudki.

Samas ei ole kahe suure vahel teravat konkurentsi oodata, ka Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop kinnitas, et tegemist on pigem imidzhitootega.

Väiksed tehased sarnaseid tooteid endale lubada ei saa, Kerdi sõnul nõuab see suurt müügimahtu ja kõrgemaid kulusid.

Pärnu Õlu tegevdirektor Endel Vare lisab, et kulud võivad olla kuni 20 protsenti tavalisest kallimad. “Jutt pole superpremium või tavalisest õllest, 0,3-liitrine pudel lihtsalt ei tööta Eestis,” väitis ta. “Kogu see turg on alla ootuste.”

Samuti ei kavanda väikepudeliga turule tulekut muidu agressiivne Viru Õlu. See on trendisegment ja liiga kallis üleval pidada.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Sack bei Reval EBGs
A.Le Coq Premium Extra EBGs

EBSi (Estonian Business School) nõukoda valis 2000 aasta ärimeheks Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi.

Aasta ärimehe valimine on kujunenud EBS-is traditsiooniks ning sel aastal valiti aasta ärimees juba kümnendat korda, teatas EBS.

EBS-i aasta ärimeheks valitakse juht, kes on loonud (või arendanud) firma või firmade grupi, mille majandustegevus on olnud silmapaistev kauem kui üks aasta.

Varasematel aastatel on aasta ärimehe tiitli pälvinud näiteks Meelis Virkebau, Allan Martinson, Jüri Käo ja Olari Taal.

(PM Online)

Kuna Tartu Õlletehase turuosa kasvas aasta algul oodatust kiiremini ja ettevõttel ei jagu suvise kõrghooaja tarvis mahutiparki, on õlleturu liidril Saku Õlletehasel võimalik oma osa kasvatada. Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul kavandasid ettevõtte omanikud selleks suveks 35 protsendi suurust turuosa ja alles aasta lõpuks praegust 40 protsendi suurust osalust kohalikul õlleturul.

Hetkel on kahe suure õlletootja vahe turuosades 10 protsenti Saku kasuks, kuid suve jooksul see Noobi hinnangul suureneb. Nimelt ei jagu Tartu õlletootjatel nii palju mahutiparki, kui suvisel kõrgtarbimise ajal vaja oleks. “Mahuteid saaks muidugi juurde panna, aga see võtab üheksa kuud aega,” märkis ta.

Uue eksklusiivse firmapudeliga, mis sel nädalal müügile tuli, loodab Tartu Õlletehas Noobi sõnul tarbijaid juurde võita ja kasvatada sügisel turuosa üle 40 protsendi.
Otsese müügiedu kõrval on uude kandilisse pudelisse juhatuse esimehe sõnul sisse programmeeritud ka ettevõtte imago tugevdamise mõte. “Klaas on klaas, aga maksab vorm,” kommenteerib ta uue 0,3-liitrise keeratava korgiga õllepudeli hinda, mis on poes müügil hinnaga 8.50 kuni 8.90.

Märtsis laiendas Tartu Õlletehas oma limonaadide valikut ja sai selle sammuga Eesti joogituru liidriks. Uuendusi on olnud siidrite osas ja järgmisena lubas Noop üllatada veetarbijaid.

Noop ütles, et Tartu Õlletehas rühib kogu aeg õlleturu liidrikoha suunas, kuid “omaette eesmärki kellelegi ära teha ei ole”.

Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel märkis, et ei tunne ennast konkurentide vanaaegse pudeli turuletulekust häirituna. “Meil sellist eesmärki ei olnud, nagu Tartul polnud ka omal ajal eesmärki Saku on Ice’i taolise õlle tegema hakkamiseks,” lausus ta.
Remmeli hinnangul pole kõnealune pudel ka mingi müügimahu tekitaja, sest selle hind tuleb liitri peale arvestades tavaõllest 40 protsenti kõrgem. Selliseid huvitavaid käike eksklusiivtoodete turul hindas aga Remmel positiivseks, sest ehkki üldist olukorda need ei mõjuta, lisavad need tema sõnul värvi ja meeleolu.

Saku Õlletehase turuosa oli kohalike tootjate seas aprillis 51 protsenti. Remmeli sõnul aasta esimesed kuud midagi rõõmustavat ei toonud ja oodatud turuosa kasv jäi saamata. “Seda paremini oleme valmis suveks,” lubas ta. Aasta lõpuks loodab Saku Õlletehas selle juhi sõnul saada enda kätte 50-55 protsenti koduturust. Küsimusele, mis nipiga ta selle saavutada loodab, vastas Remmel: “Panustame tarbijasse, uurime tema soove ja ootusi.”

Kogu joogituru liidri koha said Tartu kolleegid Remmeli sõnul tänu oma limonaadidele. “Selles segmendis meie kaasa ei räägi,” selgitas ta.

Väiksematest õlletootjatest kasvatas Pärnu Õlu eelmisel aastal oma müügimahtu 15 protsenti ja loodab samas tempos jätkata selgi aastal. Praegu on ettevõtte turuosa 5 (?) protsendi ringis, edasine sõltub aga tegevdirektori Endel Vare sõnul sellest, kui kiiresti turg eest ära läheb. Pärnu õlletehas investeerib tänavu õlle kvaliteedi parandamisse ja müüki kokku 3,5 miljonit krooni. Veel sel kuul toob õlletehas kõrge kvaliteedi näitajana välja topeltvakumeeritud õlle. Suured lootused on tänavustel Pärnu juubeliüritustel, kus on alati esindatud ka Pärnu kohalik õlu. Selle tarvis valmis ka juubeliõlu Pärnu endisaegse nimega Perona. Selle ostja toetab kümne sendiga Reiu jõe suudmes toimuvaid arheoloogilisi kaevamisi Eesti vanimas inimasustuses.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Tartu õlletehas võttis Sakult liidripositsiooni
Tartu Õlletehase müük kasvas I kvartalis 22%
Kümme senti õlle hinnast ajaloo uurimiseks

Eesti Ametiühingute Keskliit leiab, et Saku Õlletehas on oma uue lahja õlu telereklaamiga kahjustanud ametiühingute mainet, ja kaalub õlletootjalt kahjutasu nõudmist.

Eesti telekanalites on juba mitu nädalat jooksnud uue lahja õlle Saku Light reklaamklipp, kus näitleja kehastatud purjus raadiodiktor üritab pehme keelega seosetult eetrisse lugeda uudist, kust muu hulgas käivad läbi sellised sõnad nagu Ametiühingute Keskliit, Jõhvi, Ida-Viru maavalitsus ja tööhõiveamet.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse esimees Kadi Pärnits ütles, et Saku Õlletehas on Ametiühingute Keskliidu nime kasutanud reklaami eesmärkidel ilma luba küsimata. «Kahtlemata kujutab sellises kontekstis meie nime kasutamine ka ametiühingute maine kahjustamist,» ütles Pärnits.

Ahtme kaevanduse ametiühinguliider Valdor Ernits nimetas aga Saku õllereklaami kogu Ida-Virumaa mõnitamiseks. «See reklaam hakkas jooksma pärast meie miitingut ja sellega püütakse ülejäänud Eestile jätta vägisi muljet, et Ida-Virumaa, ametiühingud ja purjus inimesed kuuluvadki lahutamatult kokku,» sõnas Ernits.

Ka Ida-Viru maasekretäri Eduard Easti arvates on Saku Õlletehas selle reklaamiga rikkunud hea tava põhimõtteid. «Kuna reklaami näitamine langes ajale, mil siin on seoses kaevurite koondamisega sotsiaalsed pinged niigi teravdunud, siis valab reklaam õli tulle,» ütles East, kelle arvates peaks Saku Õlletehas avalikult Ida-Virumaa inimeste ees vabandama.

Kadi Pärnitsa sõnul seisab tal lähiajal Saku Õlletehase juhtidega ees kohtumine, kus arutatakse, kuidas puhkenud konflikti lahendada. «Selge on see, et nende poolt on tegu tehtud ja seda enam tagasi pöörata ei anna. Küsimus on selles, kas me jõuame kokkuleppele läbirääkimistel või peame pöörduma kohtu poole,» ütles Pärnits.

Saku Õlletehase suhte- ja teabekorralduse juht Ruth Roht pidas üllatavaks ja samas kahetsusväärseks, et Saku Lighti reklaam on ametiühingutes ja Ida-Virumaa inimestes äratanud sedavõrd negatiivse reaktsiooni. Reklaamklipp oli mõeldud paroodiana Eesti Raadio uudistediktori Hillar Nahkmanni kohta, kes mõni aasta tagasi purjuspäi eetris oli.

«See tekst, mida reklaamklipis kasutatakse, kattub peaaegu üheselt sellega, mida Nahkmann tookord raadios ette luges. Meie arvates ei ole teksti sisul selles reklaamis üldse olulist tähendust,» ütles Roht. «Kui me oleksime osanud vähegi ette näha, millist reaktsiooni meie reklaam Ida-Virumaal esile võib kutsuda, ei oleks me sellist teksti kindlasti kasutanud.»

(Postimees)

vaata lisaks:
Saku Originaal Light EBGs
Hillar Nahkmann MP3

A.Le Coq Tartu Õlletehas toob järgmisel nädalal turule uue Premium-õlle - A.Le Coq Premium Extra.

Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi sõnul tuleb viieprotsendilise alkoholisisaldusega õlu müügile uudses 0,3-liitrises pakendis.

"Igal aastal püüame tarbijaid millegi positiivsega üllatada, sel aastal on selleks uus lähenemine pakendile," ütles Noop. Ta ei soovinud uuest pakendist veel lähemalt rääkida.

Hetkel toodab Tartu Õlletehas õllemarke Alexander, Double Bock, Saaremaa Tuulik ja Saaremaa X ning A.Le Coq õllesid Premium, Porter ja Pilsner. Lisaks kuulub tehase toodangusse A.Le Coq Gin Long Drink, Gin Long Drink Tartu ning kolm siidrit Fizz.

Alkoholivabadest jookidest valmistab tehas kolme erineva maitsega Limonaadi, karastusjooke Classic Lemon, Classic Cola ja Classic Jaffa, Eesti kalja ning mineraalvett Vichy ja Värska.

A.Le Coq'i põhiomanik on Soome Olvi Oyj. Olvi gruppi kuuluvad Soome Olvi Oy, Tartu Õlletehas Eestis, Cesu Alus Lätis ja Leedu õlletehas Ragutis.

(BNS)

TÄIENDUS!
A. LE COQ TULEB TURULE UUES VANAS PUDELIS
21.05.2001

A. Le Coq Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi sõnul peaks Premium Extra, mis on pisut kangem kui kaks aastat agasi Tartu õlletehase tooteuuenduse avanud A. Le Coq Premium, pakkuma konkurentsi eeskätt Saku õlletehase margile Sack bei Reval. «Kindlasti haarab ta osa turgu ka meie pooleliitriselt Premiumilt, aga kokkuvõttes peab ta ikka meie kaubamärki ostma,» arutles Noop. «See on eksklusiivne toode, ennustan suurt nõudlust.»

0,3-liitrine Premium Extra pudel on vormitud Järvakandi klaasivabrikus. 1921. aastast kuni nõukogude aja alguseni kasutatud koonusjast õllepudelist eristab seda maht (omaaegne pudel mahutas pool liitrit õlut - toim) ning kork - vanaaegse klamberkorgi asemel sulgeb uue pudeli keeratav kork. Lahjade Ameerika õllede eeskuju järgiva korgi saab keerata maha palja käega ning pärast paari sõõmu uuesti peale nõnda, et kallutades õlu korgi vahelt välja ei jookse. «Kuiva käega peaks iga täiskasvanud inimene pudeli lahti saama,» hindas Noop. «Loomulikult võib tarvitada ka avajat, see on maitse asi.»

Tarmo Noobi kinnitusel ei seadnud Tartu õlletehas eesmärgiks endisaegse õllepudeli üksühest jäljendamist, sest firma vajas osa tarbijate ligitõmbamiseks väiksemat pudelit. Klamberkorgi kasutamine teinuks Premium Extra nii kalliks, et seda oleksid ostnud vähesed.»

«Premium Extra jaehind kaupluses jääb alla üheksa krooni, vanas stiilis kork lisanuks sellele viis krooni, mis on selgelt palju,» leidis Noop. Ta nentis, et õlletehas ei välista tulevikus klamberkorgi kasutamist, kuid jälgib vähemalt esialgu mõnda aega keeratava korgiga Premium Extra käekäiku.

Premium Extra villimiseks ostis Tartu õlletehas juba käigus olnud firma Krones villimisliinile kolme miljoni krooni eest lisaseadmeid. Kaheksakandilist taarat tehas Noobi sõnul agasi ei osta, sest õrna keermega pudelite korduv kasutamine seaks ohtu humalajoogi kvaliteedi. «Kui keerme küljest murdub kas või pisike tükike, läheb õhk pudelisse ja õlu on raisus,» märkis Noop.

(Postimees)

vaata lisaks:
A.Le Coq'i vana pudel
Tartu Õlletehas EBGs

2001. a. kevadest tegutseb Viru Õlu kaubamärgi Frederik all. Alustati kahe uue õllemargi - "Frederik Premium" ja "Frederik Pilsner" tootmist, samuti esimestena Eestis lahja alkohoolse joogi "Shandy" valmistamist. Kaalumisel on ka õlle "Frederik Porter" tootmise alustamine.

FREDERIK PREMIUM on mahedamaitseline eesti eliitkategooria õlu, mida Viru Õlu toodab koostöös taani õlletehasega Harboes Bryggeri. Tehasele pani alusele kuulus taani õllemeister Gunnar Harboe. Tema järeltulija, tehase esimene diplomeeritud õllemeister Frederik Harboe lõi kvaliteetse heleda õlle retsepti, mida on kaua saladuses hoitud. Viru Õlu on suurte õllemeistrite suguvõsas põlvest põlve edasi antud pärimuse järgi õllesordi taastanud. Frederik Premium on maitselt pehme, lõhnalt värske ja värvilt niisama kuldne, kui päeval, mil esmakordselt valmis pruuliti. Alk. 4,6% vol.

FREDERIK PILSNER on mahe eesti õlu. Põlvest põlve pehmemaitseline, karge ja jahutav jook, ka kõige kangema janu kustutaja. Alk. 4,3% vol.

SHANDY on 2,5% alkoholisisaldusega jook, mis segatakse kokku õllest ja limonaadist. Eestis pole seda varem toodetud.

(EBG)

vaata lisaks:
Viru Õlu EBGs

Eesti ainus tööstuslik klaastaaravalmistaja AS Järvakandi Klaas sai tellimuse maailma ühelt suuremalt õlletootjalt Interbrew, aasta teisel poolel hakatakse esmakordselt täitma Rootsi Õlletööstuste Liidu tellimust.

Interbrew kasutab Järvakandi Klaasi pudeleid oma peamise õllemargi Stella Artois’ villimiseks Ukrainas nii sealsele kui Venemaa turule. Tänu sellele tellimusele kasvab Järvakandi pudelitoodang tänavu 6–8 protsenti.

Järvakandi Klaasi tegevdirektori Esko Härköneni sõnul valiti Eesti taara välja tänu kvaliteediomadustele. “Muude pudeliomaduste kontrollimise kõrval visati ka kastitäis meie pudeleid vastu põrandat, et näha, kui palju neist puruks läheb,” märkis Härkönen.

Aasta teisel poolel kavatseb Järvkandi Klaas hakata täitma ka Rootsi Õlletööstuste Liidu tellimust, mille mahtu ei soovinud Härkönen veel öelda. Pudelite testimine ja läbirääkimised selleks tarneks kestsid ligi kaks aastat.

Praegu ekspordib Järvakandi Klaas oma toodangust 75 protsenti, mis jaguneb võrdselt Läti, Leedu ja Soome vahel. Seejuures on eksporditurgudel erinevalt Eestist taaratootmises ka konkurents. Klaastaarat on koguselise mahukuse tõttu kasulik müüa eelkõige naaberriikides.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Järvakandi Klaas

Harjumaa muuseumis Keilas Linnuse 2 avati 4. mail Eesti Rahva Muuseumi ja Saku õlletehase koostööna näitus õlle valmistamise ajaloost.

Eksponeeritakse vanu õllekappasid, õllevaate ja õlleteoga seotud anumaid. Õlle tööstusliku tootmise eksponaadid (õllepudelid, -kastid, dokumendid jm) on välja pannud õlletehas.

Näitus on avatud 15. juulini kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

(Saku Sõnumid)

vaata lisaks:
Eesti Rahva Muuseum

AS Pärnu Õlu sõlmis eile ajaloodoktor Aivar Kriiskaga koostöölepingu, mille kohaselt annab õlletehas kümme senti iga müüdud Perona õlle pudeli pealt Sindi-Lodja asulakoha arheoloogiliseks uurimiseks.

Kui tavaliselt on tumeda õlle alkoholiprotsent üle viie, siis Pärnu 750. aastapäeva auks toodetaval Perona õllel on see 4,4. “Suvel juuakse rohkem lahjat õlut, Perona õlu on lahjadest õlledest ainuke tumeda õlle sort,” iseloomustas õlletehase tegevdirektor Endel Vare juubeliõlut.

Kriiska ütles, et Pärnu ümbruse ajaloo uurimisel on suuri teeneid õllevabrikant Eduard Bliebernichtil, kes talle toodud kiviaja esemete eest leidjale õllega tasus. „Bliebernichti omaaegsed leiud korjati välja jõepõhjast, tänu kaevamistele saavad nad nüüd parema ajaloolise konteksti,” lausus Kriiska.

Pärnu Õlu toetab kaevamisi aasta lõpuni. Vare hinnangul ulatub toetus iga kuu vähemalt 3000 või 5000 kroonini, täpne number sõltub sellest, kui palju inimesed Perona õlut joovad.

Õlletehase kõrval on arheoloogilisi kaevamisi toetanud Pärnu linnavalitsus, mis andis väljaspool linnapiire avastatud Eesti tõenäoliselt kõige vanema asulakoha uurimiseks
75 000 krooni.

“Kriiska on noor ja perspektiivikas teadlane, kelle uurimused on vajalikud linna ja selle lähiümbruse ajaloo uurimiseks ja jäädvustamiseks,” põhjendas abilinnapea Riina Müürsepp.

Järgmisel nädalal alustavad kümme Soome harrastusarheoloogi ja Eesti üliõpilast Sindi-Lodjas muistse asulakoha uurimist. Kriiska jutu järgi loodavad nad tänavu läbi kaevata 100-200 ruutmeetrit, optimaalne oleks tema hinnangul 500.

Pulli asulakohas kaevasid arheoloogid 1100 ruutmeetrit ning leidsid 2000 leidu ja kolm tuleaset. Sindi-Lodja leidudest on seni kõige väärtuslikumad kaks kõõvitsat ja kaks nukleust. Mustast tulekivist nukleusi ehk tulekivi tootmisjääke on Eestist leitud kolm: üks Pullist ja kaks Sindi-Lodjast.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Ajaloo uurimine sõltub õllejoomisest
Pärnu Õlu EBGs

Samal ajal kui põllumajandusminister Ivari Padar kõneleb puskari legaliseerimisest, müüakse Eestis avalikult koduõlut. Uus alkoholiseadus pigistab koduõlle valmistajate kõri kinni.

Ametlikult Eestis praegu koduõlut müügiks ei valmistata. Riigilõiv selle tootmise pealt on 35 000 krooni aastas ja ükski meister seda maksta ei jõua. Lisaks tuleb maksta aktsiisi 4.40 liitrilt, mis teeb paaritonnise kuutoodangu juures aktsiisimaksuks 10 000 krooni.

35 000 krooni suurune litsents käib õllemeistritele üle jõu ning pikisilmi oodatakse, millal hakkab kehtima uus alkoholiseadus, mille kohaselt litsentsitasu kaob. Seadus pidi kehtima hakkama juba 1. jaanuarist; õllemeistrid loodavad, et ehk 1. juulist, siis saaks vähemalt pool suve õlut müüa.

“Kõik me ootame uut alkoholiseadust, mille taga meite tegevus praegu seisab,” ütleb Hiiumaa tuntuim õllemeister Lõpe Kaido, kelle juurde saarel iga turismitalu peremees teed juhatada oskab.

“Valitsuse poolt aprillis heaks kiidetud alkoholiseaduse eelnõu vastuvõtmine Riigikogus lükkub ilmselt sügisesse ning jõustuda võiks see 1. veebruaril,” ütleb majandusministeeriumi kaubaturu regulatsiooni talituse juhataja Eero Kosk. “Alkohol on sensitiivne, seal pole kiirustamine ja rabistamine otstarbekas.”

Samas tähendab seaduse vastuvõtmine, et õllemeistrite elu läheb hoopis keerulisemaks. Tegevusluba küll kaob, aga koduõlut või koduveini võib müüa vaid valmistajale kuuluvas ettevõttes - s.t. õllemeistrid peaksid ise hakkama ka turismitalu pidajaks või kõrtsi püsti panema.

“Ei ole mõistlik lubada, et füüsilisest isikust ettevõtja Ants Tamm valmistab koduõlut või koduveini ja annab selle realiseerimiseks füüsilisest isikust ettevõtjale Jüri Kasele viimasele kuuluvas kõrtsis,” selgitab Kosk.

“Kui Ants Tamm valmistab koduõlut tingimustes, mis vastavad toiduhügieeni eeskirjadele, on ennast üles andnud aktsiisilaona ja maksab aktsiisimaksu, siis palun – tootku koduõlut või koduveini. Aga selle realiseerimine peab toimuma sellelesamale Ants Tammele kuuluvas ettevõttes.”

“Turismitalu pidajatel pole see nii lihtne, et lähen ja lasen õlle ei tea kus valmis keeta,” arvab Kaido. “Aastal 2003 hakkavad kehtima rangemad hügieeninõuded. Juba see summa paneb sind haigutama, kui sa tootmishoone nii kaugele saad, et võid toodangut sealt läbi lasta või turismitalu külalistele õlut teha.”

Praegu ehitab Lõpe Kaido oma 1991. aastal rajatud õllekööki euronormidele vastavaks. “Plaadid-värgid on seinas, kuid kraanikauss peab ka olema selline, et nuppu ei puutuks ja vesi ise näpu peale jookseks. Mis ma sest aga teen, kui seda 35 000 krooni suurust maksu ikkagi maksta tuleb...”

Kose sõnul on uus alkoholiseadus koostatud nii, et eelkõige rahuldada kodumaiseid vajadusi. Loomulikult pole ka Euroopa Liidu seadustest mööda mindud.

“Kui hakatakse tegelema koduõlle hulgimüügi või ekspordiga, siis see on paratamatult seotud transpordiga. Toiduainete transpordil kehtivad toiduhügieeni nõuded. Kaldun arvama, et kui teha koduõlle eksporti, siis see, mis lõppkohta kohale jõuab, eriti juua ei kannata,” räägib Kosk.

“Laiemas plaanis võib öelda, et tegemist on euroreeglitega. Juba kogu toiduseadus ja toiduseaduse rakendusaktid, sealhulgas ka toiduhügieeni üldeeskiri lähtuvad euronormidest.”

Kose sõnul kätkevad koduõlu ja koduvein juba iseenesest sellist sõnaühendit nagu isiklik majapidamine. Seega olevat loogiline, et koduõlle valmistaja opereerib sellega oma koduses majapidamises, mitte ei hakka tegelema märjukese kaubandusliku vahendamisega. “Kui hakkab tegema kaubanduslikku vahendust, siis pole vaja end peita selliste sõnade taha nagu koduõlu ja koduvein. Siis on see juba õlletööstus või puuvilja-marjaveinitööstus.”

Lõpe Kaido on teist meelt: “Algul soositi eraettevõtlust ja kutsuti üles, et hakake, inimesed, ometi midagi tegema. Nüüd aga pigistatakse kõri nii kinni, et põlved lähevad kõveraks ja kukud varsti maha.”

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Õlleoratoorium - kuidas Prii Vassili Muhus õlut teeb
Paadla Viljaaidas valiti Kärla parim õlu
Saaremaa koduõlu läheb Soome võistlema
Saaremaa koduõlu MMil kolmas
Proovi ise õlut teha

Soome Olvi kontserni kuuluv AS Tartu Õlletehas suurendas esimese kvartali sisemaist müügikäivet 22 protsendi võrra ja tõusis Eesti suurimaks joogitootjaks, teatas Olvi Helsingi börsile.

Tartu Õlletehase müügikäive oli jaanuaris-märtsis 4,23 miljonit eurot (66,185 miljonit krooni), võrrelduna 3,54 miljoni euroga möödunud aasta samal ajal. Eesti joogitööstuste koondkäive vähenes samas kolme protsendi võrra. Olvi märkis, et Tartu Õlletehas sai jaanuaris-märtsis kasumit. Selle suurust grupp ei avaldanud.

Firma suurendas jookide müüki mullusega võrreldes 25 protsendi võrra 9,5 miljoni liitrini ja kasvatas turuosa 40 õlleturul protsendini. Samasse kontserni kuuluv Läti A/S Cesu Alus suurendas käivet 0,47 miljoni euroni mulluselt 0,28 miljonilt eurolt; ettevõte müüs 0,9 miljonit liitrit õlut. Olvi teatas, et Cesu Alus töötas suurte investeeringute tõttu jaanuaris-märtsis kahjumiga, aga kahjumi suurust kontsern ei avaldanud. Olvi teatas, et ettevõtte uus õlletehas hakkab tööle juunis nings siis käivitub ka koostöö Coca-Colaga.

Leedu AB Ragutis suurendas läbimüüki 33 protsendi võrra 3,2 miljoni liitrini, käive oli 1,68 miljonit eurot, mis andis talle 8,2-protsendilise turuosa. Ettevõte töötas esimeses kvartalis kahjumiga, aga mullusega võrreldes näitajad parandanesid. Kahjumi suurust Olvi ei avaldanud. AB Ragutis sai Olvi grupi tütarfirmaks mullu 1. detsembril, mistõttu möödunud aasta esimeses kvartali võrdlusnäitajad puuduvad.

Olvi grupi enda esimese kvartali müügikäive kasvas 11,8 protsendi võrra 19,41 miljoni euroni. Ärikasum vähenes 0,08 miljoni euroni mulluselt 0,43 miljonilt eurolt. Emafirma Olvi tegevuskasum kasvas jaanuaris-märtsis 0,21 miljoni euroni mulluselt 0,01 miljonilt eurolt. Grupi Baltimaade tütarfirmad said 0,13 miljonit eurot (2,03 miljonit krooni) kahjumit, võrrelduna 0,42 miljoni euro suuruse kasumiga möödunud aasta samal ajal.

Olvi grupp tegi esimeses kvartalis investeeringuid 4,54 miljonit eurot, sellest 3,6 miljonit eurot langes Baltimaade arvele. Grupis oli märtsi lõpu seisuga 778 töötajat, sellest 181 Eestis, 76 Lätis ja 214 Leedus.

Olvi prognoosis, et tänavused majandusnäitajad tulevad mullusest paremad. Tartu Õlletehase tugev müük jätkub ning ettevõtte tehas töötab eeloleval suvehooajal täisvõimusega, prognoosis Olvi. Cesu Alus alus saab täusvõimsusega tööle juulist ning Olvi prognoosib ettevõttele aasta kokkuvõttes kasumit. Olvi loodab tihedale konkurentsile vaatamata saada kasumit ka Leedu turul, mõjutatuna uue villimisliini käikulaskmisest tänavu mais.

Olvi kontrollib Baltimaade õlletehaseid valdusfirma A. Le Coq kaudu, mille kontrolli all on 100 protsenti Tartu Õlletehase, 51 protsenti Cesu Aluse ja 50,002 protsenti Ragutise aktsiatest.

(BNS)

vaata lisaks:
Tartu õlletehas võttis Sakult liidripositsiooni
A. Le Coq trumpas Saku turundusega üle
Saku Õlletehas loodab turuosa tagasi võita
A. Le Coqi mullune kasum oli 45 miljonit

Soomlased joovad riigi õlletööstuse andmeil aastas keskmiselt 90 liitrit õlut, kirjutas Kauppalehti. Õlu moodustab umbes poole elanike poolt tarbitavast alkoholist.

Soomlased ostsid möödunud aastal Soomes 408,8 miljonit liitrit õlut ehk 80 liitrit ühe elaniku kohta.

Õlletööstuse statistika ei sisalda Eestist ja Venemaalt kaasa toodud õlut. Selle turu mahuks hindab Soome õlletööstus 40-50 miljonit liitrit.

"Umbes iga kümnes Soomes tarbitud õlletoop jääb väljapoole meie statistikat. Kokku tarbisid soomlased möödunud aastal ligi 90 liitrit õlut," ütles Soome Õlle- ja Karastusjookide Tööstuse Liidu pressiesindaja Sirpa Rinne.

Rahvusvahelises mastaabis on õlletarbimine Soomes keskpärane. Kõige rohkem õlut joovad tšehhid, kus tarbimine on 160 liitrit õhe elaniku kohta aastas. Järgnevad Saksamaa ja Iirimaa 125 liitriga.

(BNS)

vaata lisaks:
Soomlased ostavad välismaalt õlut
Läti elanik jõi keskmiselt 40 liitrit õlut

11. ja 12. mail kogunevad tõelised õllesõbrad Tartusse seitsmendale õllefestivalile ÕLLELAGER 2001. Tartu messikeskuse paviljonides antakse avapauk 2001. aasta õllehooajale.

Uudseks momendiks on sel aastal lavadel toimuvate programmide projekteerimine suurtele ekraanidele. Õllelageri peaesinejateks on Apelsin, Meie Mees, Justament, Lehmakommionud ja Tipp-Malts.

12. mail toimub EUROVISIOONI lauluvõistluse ülekanne suurel ekraanil I paviljonis.
Õllelager 2001 õhtujuhiks on Rohke Debelakk.

Uksed avatakse mõlemal õhtul kell 17:00. Pilet täiskasvanutele maksab 1. päeval 60 krooni ja 2. päeval 50 krooni (sama kehtib lastele vanuses 12-21 a.). Lapsed kuni 12 a. saavad Õllelagerile tasuta.

Mõlemal päeval kell 17-19 Happy Hour – toop õlut tasuta!

(EBG)

vaata lisaks:
Õllelager 2001