Helsingi õllefestival toimub 29.-31. märtsini 2001 Helsingi kaablitehases (Kaapelitehdas, Tallberginkatu 1c). Pilet 40 FIM + tasuline garderoob. Uksed avatud  29. ja 30. märtsil alates 18:00, 31. märtsil alates 14:00.

Soome juhtival õllefestivalil saab maitsta sadu erinevaid õllesorte kogu maailmast, samuti suurt hulka siidreid ja viskisid. Tänavuse festivali eriteemaks on ameeriklaste nn. “käsitööõlled”. Festivalile tuuakse sel aastal ka tavapärasest suurem kogus briti ale-tüüpi õllesid ning siidreid. Kõige selle juurde kuuluvad loomulikult maitsev toit ja elav muusika.

Rahvusvaheline huvi Helsingi festivali vastu on aasta-aastalt kasvanud. Suur hulk välismaiseid õlletootjaid külastas esimest festivali 1998. aastal, järgmisel aastal (1999) oli festivalil suur hulk õlle-entusiaste Rootsist ja Eestist. Tänavusel festivalil on samuti palju väliskülalisi, eriti Suurbritanniast, Belgiast ja Tšehhi Vabariigist. Festivalil toimub nagu tavaliselt konkurss parima õlle, siidri ja viski tiitlile.

Festivali raames toimub 31. märtsil kell 23.30 Ultra Bra kontsert, mida on kindlasti mõtet vaadata, kui Helsingisse asja. Lisaks sellele ansamblile astuvad üles veel Hunajamelonit, Sami Saari ja Sonics ning Elwood Duo.

Helsingi õllefestivali organiseerib Suomen Olutfestivaalit Oy, mille omanikeks on õllerestoranide manager Markku Korhonen, õllekirjanik Mikko Montonen ja promotsioonimanager Vesa Ristimäki.

(aktivist.fi)

vaata lisaks:
Helsingi Õllefestival

Eesti A.Le Coqi kontrolli all olev Leedu suuruselt viies õlletootja Ragutis suurendas aasta esimese kahe kuuga käivet 17,7 protsendi võrra.

Ragutise jaanuari-veebruari käive oli 3,461 miljonit litti, võrrelduna 2,94 miljoni litiga möödunud aasta samal ajal, ütles firma finantsdirektor Lina Jarmalaviciene.

Lisaks õllele ka Eestist sisse veetavat Vichy vett müüv Ragutis alustab aprillis pirnisiidri tootmist FIZZ kaubamärgi all.

Kaunases asuv õlletootja sai möödunud aastal 3,176 miljonit litti kahjumit 31,042 miljoni liti suuruse käibe pealt. Aastaga kasvas ettevõtte kahjum 22 ja käive 9,8 protsendi võrra.

Leedu Õlletootjate Liidu andmeil müüs firma möödunud aastal 16,27 miljonit liitrit õlut, mis andis talle Leedus 8,1-protsendilise turuosa.

Soome Olvi kontrolli all oleva A.Le Coqi käes on 51,02 protsenti ettevõtte aktsiatest.

Olvi on avaldanud huvi praegu BBH kontrolli all oleva 86,6-protsendilise osaluse omandamise vastu Kalnapilises.

(BNS)

vaata lisaks:
Ragutise detsembri ärikasum oli 0,1 miljonit eurot
Olvi uurib laienemisvõimalusi Leedus

Igas vallas ja linnas võib varsti olla oma šampusepark või spetsiaalne muruplatsike õllesõpradele – nii on kirjas uues alkoholiseaduse eelnõus.

Alates 1. veebruarist 2002 kehtima hakkava seaduse järgi otsustab iga omavalitsus, kus ja mis juhtudel võib avalikus kohas tarvitada alkoholi. Praeguses alkoholiseaduses alkohoolsete jookide tarbimist puudutav peatükk puudub. Haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi on alkoholi tarbimine avalikus kohas üldiselt keelatud, rikkujaid ootab rahatrahv kuni 2650 krooni.

Majandusministeeriumis valminud uue alkoholiseaduse seletuskirja järgi võiksid näiteks Tallinna ja Tartu linnade volikogud kinnitada tarbimispaikadeks traditsioonilised mättal istumise kohad – Tallinnas Harjumäe ja Tartus raekoja taga asuva nn. Pirogovi platsi.

Koos seaduseelnõuga läheb valitsustegelaste lauale seaduseelnõu seletuskiri. Selles seisab, et praegu saab haldusõigusrikkujateks pidada volbriööd tähistavaid ja sellal sugugi mitte vaid korporatsiooniruumides õlut joovaid Tartu tudengeid.

“Tuleb ka tunnistada, et sugugi mitte kõik inimesed, kes tahavad nautida päikeselist ilma ja pudelit õlut või siidrit, ei tee seda tänavakohvikus. Kitsamalt võttes võiks aktsepteerida noore põlvkonna või tudengite aastatega väljakujunenud kogunemiskohti, aga ka paiku, kus kultuursed seltskonnad on harjunud korraldama piknikke, pruukides seejuures pudeli kvaliteetveini,” ütleb seletuskiri.

Eelnõu esimeses variandis oli mustvalgel kirjas, et alkoholi võib tarbida kohaliku volikogu poolt määratud pargis või haljasalal ning kalmistul mälestusteenistuse käigus. Justiitsministeeriumi ametnike soovitusel jõuab valitsuseni parandatud tekstivariant, mille järgi võib alkoholi tarbida omavalitsuse õigusaktis ettenähtud juhul.

“Pidasime siin silmas erandjuhte või eriüritusi. Näiteks seda, et vana-aasta õhtul võib tänaval šampusepudeli avada. Eesmärgiks ei olnud kirja panna, et valla- või linnavalitsus määrab piirkonna, kus igaüks võib vabalt juua. Loodame, et kohalik omavalitsus tunneb kohalikke olusid kõige paremini ja oskab kirja panna juhud, mil alkoholi tarbimine avalikus kohas ei ole avaliku korra rikkumine,” selgitas majandusministeeriumi kaubandusosakonna juhataja asetäitja Anne Laar.

Laar rõhutas, et silmas on peetud ikkagi lahja alkoholi ehk kuni 22 mahuprotsendiga alkoholi tarvitamist, kangemate märjukeste kohta kehtivad oma reeglid.

Omavalitsustele annab uus alkoholiseadus võimaluse teha üks omanäoline otsus. Pole võimatu, et varsti ilmuvad uued valla- või linnakaardid, kus vajalikud kohad omaette täpikesega märgitud.

(Äripäev)

Briti õllejooja, kes purustas maailmarekordi pindi (ca. 0,568 liitrit) Guinnessi õlle joomises 3,9 sekundiga, tõdes, et on varem seda teinud ka 1,5 sekundiga.

Paul Behan (23) Aylesburyst (Buckinghamshire) purustas rekordi hommikuse raadioshow ajal (kell 8:30), olles eelnevalt närvide rahustuseks joonud ära juba 2 pinti Guinnessi õlut.

Behan võttis Virgin Radio Breakfast Show meeskonnaga ühendust, kui kuulis, et nad plaanivad teha otseülekannet Guinnessi õlletehasest Dublinis St. Patricku päeval. Ta kinnitas, et suudab pindi Guinnessit kurgust alla kallata kiiremini kui keegi kunagi varem.

Rekordi püstitamine toimus Guinnessi Maailmarekordite ametliku esindaja juuresolekul. 

Õlletootja andis välja lubaduse, et Paul võib kogu oma elu jooksul juua Dublini tehasesse tulles nii palju õlut kui süda lustib.

(Real Beer)

vaata lisaks:
Guinness EBGs

Rahvusvahelise kosmosejaama komandör väljus kosmosesüstikust Discovery ning tellis kohe juustuburgerit ja õlut.

Bill Sheperd üllatas nii arste kui ka iseennast sellega, kui hästi ta ennast tundis pärast nelja ja poolt kuud orbiidil. Enamik kosmonaute tunnevad ennast maale tagasi tulles väga halvasti ja suudavad vaevu kõndida.

Bill Sheperdi naine, kes on ühtlasi tema rehabilitatsioonispetsialist, ütles, et neil polnud tol hetkel käepärast just Heinekeni õlut, aga mingi "Budweiseri-sarnase" õlle mees sai.

Sheperd ning kosmonaudid Juri Gidzenko ja Sergei Krikalev andsid oma kohustused kosmosejaamas üle kolmele värskele mehele.

(ananova.com)

Tartu linnavalitsuse suveettevõtluse konkursile laekus tänavu 10 taotlust avada Tartus suvel müügikiosk või välikohvik. Seda oli mõnevõrra vähem kui varasematel aastatel. 

Ettevõtlusosakonna peaspetsialisti Viivi Irsi sõnul ei kirjuta linn ettevõtjaile ette, kus suvekioskid võiksid asuda, sest linn ei valmista platsidele kommunikatsioone ette. «Sel aastal tegime küll vihje jõeäärsetele aladele,» märkis ta.

Eelmiste aastate kogemuse põhjal arvas Irs, et loa saab enamik taotlejaid. «Kui ühele kohale tuleb mitu taotlust ja kõik on head, üritame paremuselt järgmistele pakkujatele leida uue asukoha,» lubas Irs.

Tartu õlletehase juhataja Tarmo Noop ütles, et õlletehas osaleb konkursil kaudselt, sest tehas ise õlut lõpptarbijale ei müü. «Kui küsida, kas me oleme sel suvel läbi oma partnerite Tartus nähtavad, siis vastus on kindlasti jah,» lausus Noop.

(Postimees)

vaata lisaks:
Õlletelki ootab koht naisteranna piiril

Saku õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel kuulub juhtide hulka, kes on teinud omal nahal läbi kogu Eesti ettevõtluse murrangulise lähiajaloo nõukogude plaanimajandusest viimase aja globaliseerumissuundadeni välja.

Remmel astus Saku õlletehase uksest sisse ajal, mil õlle tootmine allus veel Moskva rangele taktikepile. Ta kuulus meeskonda, kes aitas firmal elada üle alkoholitootja õudusunenäo, Gorbatshovi kuiva seaduse perioodi.

Turumajanduse värsketes tuultes otsis Remmel kolleegidega ettevõttele eluliselt vajalikku rahasüsti välismaalt. Riigifirmast kasvas välja ühisfirma, millest sai mõne aastaga üks stabiilsemaid börsiettevõtteid Eestis.

Suuromaniku Baltic Beverages Holding AB (BBH) kaudu kuulub Remmeli juhitav firma aina väiksema omanikeringi kätte koonduvasse Euroopa ühisesse õlletootjate perre.

Vastab Cardo Remmel:

Kuidas sattusite pärast ehituseriala lõpetamist õlletehase juhi toolile?

Juhuslikult. Saku õlletehases oli vaja ehitusjuhti. Info sellest liikus tuttavate tuttavate kaudu ja ma hakasin koha vastu huvi tundma. Ma usun, et elus on üldse palju juhuslikku. Hea juhusega on nagu rahaga: ta tuleb sinna, kus teda juba on. Mõned inimesed satuvad kogu aeg heade juhuste otsa, teised ei saa samasuguseid võimalusi kunagi.

Millist saavutust peate tööalaseks tipphetkeks?

Ma ei mõtle sellele, kas elu kõrghetk on alles ees või on see juba olnud. Üks kõrghetki seostub mulle näiteks sellega, kui pikka aega püha lehma staatuses olnud Tallinna raekoja platsil hakkas üheksakümnendate aastate alguses õllekohvikutes elu käima. Vastuseis nende rajamisele oli linnajuhtide ja mitmete teiste jõudude poolt tugev. Mind kutsuti raekotta vanalinnateemalisele konverentsile, mis muutus hüsteeriliseks kisaks, et vanalinna vaikus ja heaolu on asendunud leiva-, liha- ja õllelõhnadega. Mind pandi häbiposti. Natuke aega hiljem vaatasin raekoja platsil lõbutsevaid inimesi. Varem oli Tallinna raekoja plats lehkavate hoovidega igav koht. Nüüd nägin, et inimesed naudivad seal olemist. Minu jaoks oli raekoja platsi halli igavuse läbimurdmine tõeline saavutus.

Mis teeb tippjuhi ameti keeruliseks? 

Juhil on väiksem garantii tuleviku suhtes, see on ka üks põhjus, mistõttu juhtivtöötajad on kõrgemalt tasustatud. Eestis puudub tippjuhtidel võimalus koha peal vabalt liikuda, mistõttu arenemise võimalust nähakse liikumises välisriiki. See on põhjus, miks paljud juhid, mina sealhulhgas, on jäänud oma ametisse väga pikaks ajaks. Keegi ei välista, et see jääbki elutööks.

Saku õlletehasel aitas pärast Nõukogude Liidu lagunemist kohaneda tubli rahasüst välisinvestorilt. Kuidas tol ajal taolised kontaktid tekkisid?

Üks meie töötaja läks kaheksakümnendate aastate keskel turistina Soome. Panime talle kaasa kirja Erik Hartwalli nimele. Samal ajal olid meil projektid käimas ka taanlaste ja sakslastega. Hartwalli juht astus uksest sisse viimasel minutil, kui koostööleping teistega oli juba peaaegu otsustatud. Viisakusvastuvõtt kasvas väga ruttu üle tõsiseks koostööks, millest kasvas välja ühisettevõte.

Milline inimene sobib teie meeskonda?

Oluline on inimese kompetentsus. Tema professionaalus peab vastama ootustele. Juhtimismeeskond pole korvpallitiim, kuhu otsitakse ääremängijaid meeskonda sobivuse järgi. Teinekord on inimesest, kes mingitel põhjustel ei haaku meeskonnaga, suurem tulu, kui väga heast kohanejast. Ma ei pea kambavaimu primaarseks.

Mil moel on muutunud teie nägemus juhi elukutsest aja jooksul, mil olete tippjuhi ametit pidanud?

See nägemus on täiesti selgelt muutunud. Ma hakkasin juhtima suhteliselt noorelt. Tol ajal võis ainult loll jätta endalt küsimata, miks ma seda kaasa teen: ümberringi said edukad juhid infarkte, osa pandi puuri. Lollus ei tulnud mitte sellest, et minu mõtlemises oli viga, vaid ilmselt mängis rolli just noorus ja kogemuse puudus. See oli aeg, kus inimese isiklikud omadused ja võime asju hästi teha ei maksnud midagi.

Mis selle asemel maksis?

Iga normaalse inimese sisse on programmeeritud tahe olla parem kas kellestki teisest või oma eelmise aasta tulemusest. Kui taoline inimene sattus firma etteotsa, kus ta tahtis olla parem – mis on loomilik – siis hakkasid tegutsema jõud, huvigrupid, mis võtsid juhi erilise tähelepanu alla. Ütleme nii: täna on juhid avalikkuse luubi all, siis olid nad mingi klanni luubi all. Toimis nn šampinjoni efekt: kui keegi liiga kiiresti kasvas, siis sellel oli aeg pea maha lõigata. Nägin seda vanemate kolleegide puhul, kelle isiklik edu sai karistatud.

Kui suure osa teie ajast nõuab aktiivne ühiskondlik suhtlus, kontaktide loomine ja hoidmine?

Suhtlemine kestab kogu tööpäeva ja peale sedagi. Probleemide ring, mis on tehase territooriumilt väljas, on minu jaoks suurem, kui probleemide ring, mis jääb nende seinte vahele. See võtab väga palju aega. Minu meelest on probleem selles, et ühiskonna jaoks olulistesse otsustusprotsessidesse ei ole loodud kindlat süsteemi, kuhu kaasatakse ka ettevõtjaid. Kuna puudub läbipaistvus, valmib palju poolikuid, halva kvaliteediga otsuseid. Tundub, et poliitikud kardavad dialoogi, mistõttu on raske teha end mõistevaks. Siin võib küll öelda, et otsuste juures on ikka veel mängus isiklik tutvust ja tuntus.

Mida annab teile kuulumine ettevõtlusorganisatsioonidesse, mitme ettevõtte nõukogusse?

Pean seda vajalikuks, et teada, mis ümberringi toimub. See aitab paremini otsustada – mõelda, kuidas toimuvad arengud ühiskonnas. Otsuse tegemise juures ei piisa ainult infost, mis liigub näiteks internetis, oluline on ka kuulda, millise häälega midagi öeldi, millised kommentaarid selle juurde käisid. Peab olema aktiivne, et aru saada, mis toimub.

Mis motiveerib teie arvates töötajat kõige paremini?

Kindlasti mitte palgatõus.

Arvate?

Palgatõus on motivatsioon, aga väga lühiaajaline. Selle motivatsiooni kestvus on tundides, heal juhul mõned päevad. Ideaalis peaks palk olema selline, et see võimaldaks inimesel konsentreeruda piisava ajaga nendele asjadele, mida me temalt ootame. Sellest ideaalist on Eesti riik tervikuna veel üsna kaugel. Kindlasti peavad inimesel olema ambitsioonid, mis teda kannustavad. Kogu Eesti ühiskonna areng on ju toimunud rohkem ambitsioonide kui palga mõjul.

Kuivõrd reaalseks peate, et Saku kaotab juhtpositsiooni õlleturul?

Ütleme nii: sõjas on kõik võimalik. Aga ma arvan, et see ei ole siiki reaalne. Küsimus pole selles, et ühed eelistavad ühte, teised teist õllemarki, vaid pigem selles, kui palju mingi asja toetuseks raha panna ja kas see ka raha tagasi toob.

Kui kõrgeks hindate oma väärtust tööjõuturul?

Odavaks ma ennast ei pea. Rahanumbrit ma ei ütle. Ma saan palka piisavalt, et elada normaalselt, aga mitte nii palju, et tunda ennast rikkana.

(Äripäev)

Soomlased ostavad üha enam õlut välismaalt, suure osa sellest Eestist.

Suomen Gallupi korraldatud küsitluse järgi ostsid soomlased 2000. aastal välismaalt 38,2 miljonit liitrit õlut, mis on 1999. aastaga võrreldes 5,3 miljonit liitrit ehk 16 protsenti enam, teatas Kauppalehti Online. Selle kohta, kuidas see kogus riikide kaupa jagunes, ajaleht infot ei edastanud.

Õlle läbimüük Soomes samas väheneb ning seetõttu on sealne õlletööstus huvitatud kodumaise õlleaktsiisi alandamisest.

(BNS)

TÄIENDUS!
22.03.2001

Soomlased tõid möödunud aastal reisidelt kaasa peaaegu kaks liitrit viina iga inimese kohta beebist vanurini, seda oli üle pooleteise korra rohkem kui aasta varem.

Viina koguse kiire kasv oli suurimaks üllatuseks ka uurimuse läbi viinud Soome Gallupi uurimisdirektorile Juhani Pehkonenile, kes esitles Helsingis iga-aastast Soome õlletööstuse liidu küsitlust Soomes valmistatud ja riiki turistide poolt toodud alkoholi koguste kohta.

Soomlased kandsid möödunud aasta jooksul üle riigipiiri 38,2 miljonit liitrit õlut. Kui see kogus oleks liikunud läbi Tallinna sadama, oleks see tähendanud, et iga soomlasest laevareisija järel oleks veerenud käru kahe kasti ehk 16 liitri õllega. Päris niisugune olukord siiski polnud, sest arvestatud on ka Rootsist ja teistest suundadest tulevat õlut.

Kuigi värske uurimus ei kinnitanud täpselt, millistest riikidest õlut Soome tuuakse, märkis Soome õlletööstuse liidu tegevdirektor Risto Saarinen, et üle 80 protsendi tuleb kolmest suunast - Tallinnast, Rootsist ja 20 tunni ristlusreisidelt.

Kui varem on soomlased riiki toonud alkoholi enam-vähem lubatu piirimail, siis viina osas toimus mullu pikk hüpe üle seaduse piiri. Nimelt on Soome lubatud tuua üks liiter kanget alkoholi, soomlased tõid mullu aga keskmiselt poolteist liitrit.

Saarinen möönis, et õlletöösturite jaoks pole vahet, kust ostetakse Soome õlu, sest enamik riiki toodavast õllest on valmistatud Soomes.

Tööstureid paneb aga muretsema fakt, et kodumaise õlle osakaal jätkuvalt langeb ja on praegu 70 protsenti. Üliõpilaste ja kõrgema keskklassi hulgas on see aga vaid 50 protsenti.

Soome alkoholiturgu ootavad suured muutused. «On iseenesestmõistetav, et aastal 2004 riiki tuua lubatavad 24 liitrit puhast alkoholi ei tarbi soomlased ise, vaid müüvad selle edasi, see aga sünnitab uut kuritegevust,» kinnitas Saarinen.

(Postimees)

Briti suurkompanii Whitbread PLC kinnitas, et müüb pubide ja baaride divisjoni 1,625 miljardi naelsterlingi ehk 40 miljardi krooni eest investeerimispangale Morgan Grenfell, teatab uudisteagentuur AFX. Kompanii sõnul viiakse sellega lõpuni oktoobris välja kuulutatud restruktureerimine.

Uudisteagentuur Bridge andmetel vahetab omanikku 3000 pubi ja baari, mis peaks tooma aktsionäridele tulu 2,3 naela aktsia kohta. Liiguvad ka kuuldused, et mitmed restorani- ja kiirtoitlustusketid on valmis maksma Whitbreadile koguni 1,65 miljardit naela.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Whitbread PLC

Erinevalt Saku ja Tartu õlletehasest ei reosta Karksi õlle- ja veinitehase Karme reoveed loodust.

Eesti suuremate õlletootjate jäätmete keskkonnaohtlikkusest kirjutas hiljuti "Äripäev".

"Karme eeliseks on väiksus. Meil pole võimalik reovee pealt kokku hoida nii kolossaalseid summasid kui A. Le Coqil ja Sakul," ütles Karme juhataja Mati Velmre.

"Meie reoveed lähevad Karksi-Nuia kanalisatsioonifirma Iivakivi biotiikidesse, kus need puhastatakse,"selgitas juhataja.

Ka Karksi valla ehitus- ja keskkonnaspetsialist Heiki Arro ja Viljandimaa Keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunberg kinnitasid, et Karmel pole reovetega probleeme olnud.

(Sakala)

vaata lisaks:
Lisaks Sakule reostab ka Tartu Õlletehas
Tallinna Vesi lubab Saku Õlletehase reovett edasi puhastada
Saku Õlletehas võidakse reostuse eest sulgeda
Karksi Õlle- ja Veinitehas EBGs

Division McCann Erickson võib end õigusega pidada Eesti edukaimaks reklaamibürooks, sest kogus reklaamiagentuuride liidu konkursil oma mulluste tööde eest enim auhindu.

Kolmandat aastat toimuv konkurss viidi läbi kümnes kategoorias - trüki-, outdoor-, tele-, raadio- ja sotsiaalse sisuga reklaamid, otsepostitused, müügiedendusmaterjalid, pakendid, firmagraafika ja internetilahendused.

Reklaamiagentuuride liidu president Marek Reinaasa sõnul laekus seekordsele jõukatsumisele varasemast rohkem töid ja need olid ka paremad kui kunagi varem.

Division McCann Erickson lahkus autasustamiselt kahe Kuldmuna (I koht), nelja Hõbemuna (II koht) ja kahe Pronksmunaga (III koht). Kuldmunade väärilisteks tunnistati õllemargi Sack bei Reval pakendilahendus ning Estonian Air’i outdoor-reklaam.

(Postimees)

vaata lisaks:
Saku toob turule uue õlle
Uus õlu - Sack bei Reval
Sack bei Reval võistleb importõlledega
Sack bei Reval EBGs

Eesti Toiduainetööstuse Liit valis uue juhatuse ning selle esimeheks sai AS Liviko juht Udo Themas.

ETLi uue juhatuse liikmeteks said Paulig Balticu juhatuse esimees Tiit Nuudi, Kalevi juhatuse esimees Oliver Kruuda, Eesti Veinitootjate Liidu esimees Jüri Kert, Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Andres Koern, Hiiu Kaluri nõukogu esimees Tiit Kõuhkna, Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel, Tallinna Külmhoone juhatuse esimees Udo Puust, Fazer Eesti juhatuse esimees Ülo Rekkaro, Eesti Coca-Cola Joogid juhatuse esimees John Walter White, Onistari juhatuse esimees Aleksander Skoblov, Werol Tehaste juhatuse esimees Raul Kastan, Salvest Tartu Konservitehase nõukogu esimees Veljo Ipits, TTÜ Toiduainete Instituudi direktor Raivo Vokk ja Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. 

Üldkoosolek kiitis heaks Toiduainetööstuse liidu uue tegevusstrateegia, milles on suur rõhk pandud kohalike toiduainetööstuste ettevalmistamisele Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga.

ETL uuteks liikmesettevõteteks võeti Hiiu Kalur ja Tartu Õlletehas.

(ETA)

Briti tudengineiu väidab, et tema rinnad suurenesid tunduvalt, kui ta hakkas veini asemel õlut tarbima.

Helen Birtwhistle jõi õhtu jooksul umbes kolm klaasi õlut, sest ei suutnud enesele veini enam lubada.

21-aastase Manchesteri ülikooli üliõpilase rinnapartii suurenes tublisti vaid mõne nädalaga. Sealjuures ei võtnud neiu aga kaalus juurde.

Heleni sõnul püüab ta nüüd end taltsutada, et mitte lõpetada “koletisliku büstiga”.

Doktor Wendy Doyle’i sõnul riskivad inimesed alkoholi tarbides oma kehakaaluga, kuid Heleni rinnad suurenesid tänu tema erilisele ainevahetusele.

(ananova.com)

vaata lisaks:
Õlu võib vähendada südamehaiguste riski
Õlu on maksale hea

Saladus on paljastunud. Õlut, mida nime all Czechvar Californias juba müüakse (ning varsti tarnitakse ka mujale USAsse), tuntakse paljudes teistes maades Budweiser Budvarina.

USA õllesõbrad ei ole saanud Budweiser Budvarit maitsta alates 1939. aastast, kui Tšehhi tehas Budejovicky Budvar ja Ameerika Budweiseri tootja Anheuser Busch (A-B) kirjutasid alla kokkuleppe, mis hoidis Budvari USAst eemal ja keelas A-B’l kasutada nime Budweiser paljudes Euroopa maades.

Budejovicky Budvar alustas Czechvari Californiasse tarnimist möödunud aasta lõpul. Peakontoriga St. Louisis asuv A-B ei näe selles suurt probleemi. A-B kõrge ametniku Stephen Burrowsi sõnul ei ole neil midagi selle vastu, et Tšehhi tehas oma õlut USAs müüb. Peaasi, et nad ei kasuta kaubamärke Budweiser, Bud või teisi nendega seoses olevaid termineid.

A-B ja Budejovicky Budvar on juba aastaid pidanud ägedaid kohtulahinguid kogu maailmas, vaieldes selle üle, kummale kuuluvad nime Budweiser õigused.

St. Louisi restoranipidaja Carl Conrad hakkas nime Budweiser kasutama aastal 1876, registreerides selle kaubamärgina 1878. aastal. Finantsraskustesse sattudes võeti 1883. aastal kasutusele nimi Anheuser-Busch. 

Tšehhid väidavad, et nad on samas Budejovice linnas õlut valmistanud juba 700 aastat. Ja linna tunti veel selle sajandi alguses nimega Budweis. Budweiser tähendab Budweisis pruulitud.

A-B väidab aga, et tšehhid hakkasid nime Budweiser oma toodetel intensiivsemalt kasutama alles 60-ndatel aastatel, siis, kui A-B oli nime tuntuks tegemisse investeerinud juba sadu miljoneid dollareid.

Hiljuti USAs korraldatud pimetestil igatahes sai õllegigandi Anheuser-Buschi maailmas enim müüdud Bud kolmandiku võrra vähem punkte kui tema tšehhi nimekaim Budweiser Budvar.

(Real Beer)

vaata lisaks:
Anheuser-Busch tõrjub Soomes Budweiser Budvarit
Bud Light'i läbikukkumine Suurbritannias
Tšehhid võitsid kaubamärgivaidluse Leedus
Budweiser Budvar EBGs
Bud Beer EBGs

Üks Belfastis asuv pubi on käivitanud uue küsitluse nimega “Kes tahab olla alkohoolik?”

15 küsimusele õieti vastanu saab auhinnaks väikese vaaditäie õlut, 5 küsimusele õiget vastust teadnud inimene saab aga 1 pindi õlut tasuta.

Pubi regulaarselt külastavad inimesed võivad helistada sõbrale, et temaga nõu pidada. Täpselt nii nagu populaarses telesaates “Kes tahab olla miljonär?”

Pavilioni pubi mänedzheri Paul McLaughlini sõnul on küsitlus väga populaarne. Peaauhinda ei ole siiski veel võidetud.

(ananova.com)

Kodumaise alkoholi müügi osatähtsus Eesti kauplustes ulatub nii valge viina kui õlle osas 93 protsendini, selgus täna avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.

Ka Eesti alkoholi sortiment on suurem kui imporditud konkurendil. Nii on tarbijal valida 23 kodumaist õllesorti 10 välismaise vastu. Viina puhul on kaupluse kohta müügil keskmiselt 42 kodumaist ja 9 imporditud toodet.

Uuring käsitles vaid kauplustes müüdavat alkoholi.

(ÄP Online)

samal teemal:
Eelistatakse eestimaist

Kui õlleturu liider Saku Õlletehas ületab saastenorme, siis viimasel aastal talle kandadele jõudnud Tartu Õlletehas suunab oma reovee otse Emajõkke.

Eelmisel aastal 68 miljonit krooni kasumit teeninud Tartu Õlletehas pole sarnaselt samasugust kasumit teeninud Saku Õlletehasega pidanud vajalikuks saaste vältimisse investeerida, pigem on eelistanud maksta seni suhteliselt madalat saastemaksu.

1997. aastast Soome kontsernile Olvi kuuluva Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi sõnul ootab ettevõte reovee Emajõkke suunamise lahendust puhastusfirmalt, “sest iga kingsepp jäägu oma liistude juurde”. “Meil endal ei ole mõtet ülikalleid seadmeid hakata ehitama, kui Tartu linnal on piisava võimsusega seadmed olemas. Puudu on vaid trass, mis meie vee sinna juhiks,” ütles Noop, kelle sõnul tehas tänavu siiski reovee kontsentratsioonitasanduse mahuti ehitab.

Tartumaa keskkonnateenistuse vee peaspetsialisti Ilja Kikase sõnul maksab Tartu Õlletehas vee-ettevõttele päris kopsakat saastetasu. Noobi sõnul ei kuulu saastemaksu suurus avalikustamisele.

ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp ütles, et õlletehast kaasa arvates suunatakse viiendik Tartu linna reoveest puhastamata otse Emajõkke.

Olukorda hakatakse Kapi sõnul lahendama juba tänavu, kui Euroopa Liidu ISPA fondist peaks Tartu kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks tulema 7,7 miljonit eurot (ca 120 miljonit krooni). Eesti riigi panuseks on sellest 7 miljonit krooni. Süsteemi renoveerimistööd peaksid kava kohaselt lõppema 2003. aasta keskel.

Reoveeprobleemidega on kimpus ka turu kolmas õlletootja, samuti välisomanikele kuuluv AS Viru Õlu. Kokku haaravad nimetatud ettevõtted 95% Eesti õlleturust.

Haljala valla keskkonnaspetsialisti Sulev Kivibergi sõnul jaksavad valla puhastusseadmed Viru Õlu praeguse, varasemast madalama tootmismahu juures reovee enam-vähem ära puhastada. Äkk-koormuste puhul, milleks on tehaseseadmete puhastusprotseduur, tekib endiselt raskusi. “Paar aastat tagasi oli tõsisemaid probleeme, sest koormus seadmetele oli pidevalt suur ning puhastamata vesi jõudis lõhe kudemispaika Selja jõkke,” rääkis Kiviberg.

Tema sõnul aitas Viru Õlu laenuga rekonstrueerida puhastusseadmete ühe etapi. Vaja oleks aga rekonstrueerimist jätkata, milleks tänavu taotletud miljonit krooni riigi keskkonnainvesteeringute keskus ei andnud. “Kui Viru Õlu on niigi tootmist vähendanud, siis keskkonnamaksude kasv võib ettevõttele Haljala asula peamise tööandjana karmilt mõjuda,” märkis Kiviberg.

Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi sõnul on saastemaks seni veel kulude normaalne osa, kuid kasvate maksude tõttu on reovett puhastada edaspidi kindlasti kasulikum.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Soolhape mürgitab Tartut
Saku Õlletehas võidakse reostuse eest sulgeda

Tallinna Vee juhatuse esimehe Brian Hilli sõnul ei kavatse veefirma keelduda Saku Õlletehase reovee vastuvõtmisest ning seega ei saa ka keskkonnainspektsioon taotleda õlletehase sulgemist.

Äripäev kirjutas Tallinna Vee heitveeinspektsiooni juhataja Ants Järvele viidates, et Saku Õlletehas ületab pidevalt Tallinna linnavalitsuse kehtestatud kõrgeimat lubatud saastenormi. Selle tulemusena võib Tallinna Vesi loobuda tehase reovee vastuvõtmisest, mis annab keskkonnainspektsioonile võimaluse taotleda ettevõttele trahvide määramist või selle sulgemist, märkis ajaleht.

AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Brian Hill saatis Saku Õlletehasele avaliku kirja, milles teatab, et ajalehes esitatud Ants Järve ütlused ei kajasta veefirma ametlikku seisukohta.

Lisaks märgib Hill, et Äripäeva artikkel õlletehasel lasuvast sulgemisohust ei kajasta objektiivselt tegelikku olukorda ega Tallinna Vee ja Saku Õlletehase kokkuleppeid reovee puhastamise küsimustes. 

Hilli kinnitusel on õlletehas kõigiti aidanud Tallinna Vee inspektoreid ning ei ole takistanud proovide võtmist, samuti on veefirma saanud piisava ülevaate tehase tootmisprotsessist ja proovivõtuseadmetest reostusastme monitooringuks.

Kuna Tallinna Vee heitveepuhastusseadmed on piisava võimsusega tagamaks Tallinna ja selle lähiümbruse heitvete puhastamine vastavalt normidele, ei ole Tallinna Veel mingit põhjust keelduda õlletehase heitvee vastuvõtmisest, märkis Hill.

Seetõttu ei ole keskkonnainspektsioonil ka alust taotleda tehase sulgemist, lisas ta.

(BNS)

samal teemal:
Saku Õlletehas võidakse reostuse eest sulgeda

Kuna Saku Õlletehas ületab pidevalt kehtestatud veesaastenorme, võib Tallinna Vesi ettevõtte reovee vastuvõtmisest keelduda ja järgneva reostuse tõttu keskkonnainspektsioon taotleda tehase sulgemist.

Seda, et AS Saku Õlletehas Tallinna linnavalitsuse poolt kehtestatud kõrgeimat lubatavat saastekontsentratsiooninormi järjekindlalt ületab, kinnitasid nii Tallinna Vee heitveeinspektsiooni juhataja Ants Järv kui ka Sakus veemajandust korraldava Asi Saku Maja juhataja Rain Oks. Normide ületamist tunnistas ka Saku Õlletehase energiajuht Rein Rull.

Tallinna linnavalitsuse määrus lubab juhul, kui reostus ületab kõrgeimat kontsentratsiooniklassi, Tallinna Veel kui reovee vastuvõtjal õlletehasest saabuva reovee vastuvõtmisest keelduda.

“Reoveekraani sulgemine on paari tunni küsimus. Minu arvates peaksime me juriidiliselt selle otsuse vaidlustamise puhul ka peale jääma,” ütles Ants Järv.

Õlletehasest voolab energiajuhi Rein Rulli sõnul Tallinna suunduvasse reoveetorru nii leeliselist kui happelist anumate pesuvett, samuti on olulisteks saasteaineteks fosfor ja orgaanilised jäätmed.

“Hape on väga kahjulik, mis lõhub torusid ja pumbajaamu,” ütles Järv. Enne Tallinna puhastusseadmeid siiski lahjeneb õlletehase reovesi teiste, peamiselt olmevetega ning Tallinna Vesi tuleb Järve sõnul seni puhastamisega toime, kuivõrd saastavat tööstust on Tallinnas vähemaks jäänud. Kuna Saku Õlletehas ei ole seni keeldunud vastavalt saastekogustele maksmast, siis ei ole ka reovee puhastamisest Järve sõnul seni keeldutud.

Samas heidab Järv ette, et Saku Õlletehas on vältinud lubamast inspektoreid oma reovett kontrollima. “Nad väitsid, et on omaette välisosalusega firma ja meid oma seadmetele ligi ei lase,” ütles Järv.

Tallinna linnavalitsuse regulatsiooni- ja kontrolliteenistuse vanemspetsialisti Lille Muru sõnul on reovee vastuvõtust keeldumine määrusega Tallinna Vee pädevuses. Kui reostus läheb otse keskkonda, saab tema kinnitusel keskkonnainspektsioon teha trahve ja keskkonnateenistus taotleda ka ettevõtte sulgemist.

Riikliku keskkonnainspektsiooni juhataja asetäitja Toomas Liidja sõnul lubab ka vee- ja kanalisatsiooniseadus juhul, kui reovesi kahjustab puhastaja süsteemi, viimasel reovee vastuvõtust keelduda. “Juhul kui ettevõttel ei ole seejärel reovett enam mujale panna kui lasta jõkke, siis saame nõuda ka ettevõte sulgemist,” kinnitas Liidja.

Trahvid, mis samuti oleksid ettevõtte korrale kutsumise vahendid, võivad Liidja sõnul ettevõttele ülemäära koormavalt mõjuda ja ka see võiks tingida õlletehase sulgemise. Lisaks ühekordsele trahvile, 50 000 kroonile, lisatakse sellisel juhul 15-kordne saastetasu.

Saku Õlletehase energiajuht Rein Rull ei näe vajadust reovee eelpuhastamisse investeerida, sest Tallinna Vesi tegeleb puhastamisega, mille eest õlletehas maksab. Tema sõnul oleks tehasel võimalik ehitada omale eelpuhasti, mis oleks umbes 5 miljoni kroonine investeering ja hiljem lisanduksid ekspluatatsioonikulud. Seni peab õlletehas kasulikumaks sõlmida Tallinna Veega lepingu, millega õlletehas hakkab maksma puhastajale ülenormatiivse reostuse eest fikseeritult 1,7 miljonit krooni aastas, kusjuures keskmine saastenorm fikseeritakse astme võrra allapoole reovee vastuvõtu keeldumist võimaldavast piirist. Normatiivse reovee puhastamise eest maksab tehas endiselt Saku Majale.

Rulli sõnul moodustab Saku Õlletehasel reovee eest makstav tasu kuludest sama palju, kui tehas maksab tootmises kasutatava maagaasi ja elektri eest kokku.

Saku Õlletehas on hoolimata mullusest Tartu õlletehase turuosa suurest kasvust seni Eesti õlleturu liider. Tallinna börsil noteeritud ettevõte teenis eelmisel aastal 729,6 miljonilise käibe juures ligi 74 miljonit krooni kasumit, mis on eelnenud aastast viiendiku võrra rohkem.

(Äripäev)

Saku õlletehase omanikfirma Baltic Beverages Holdingi (BBH) Venemaa tütarfirma Baltika õlletehas kavatseb investeerida Valgevene õlletööstusesse 840 miljonit Eesti krooni.

Soome Taloussanomat kirjutas Vene ajakirjanduse teadetele viidates, et BBH soovib osaleda Valgevene suurima õlletehase Kripitsa ajakohastamisel ning tahab saada kuni 90% selle aktsiatest. Sellest oli juttu Baltika direktori Taimuraz Bollojevi ja Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenko teisipäevasel (06.03) kohtumisel. Poolte kokkuleppel luuakse lähiajal töörühm, mis hakkab investeerimisettepanekuga tegelema.

BBH tegevdirektor Christian Ramm-Schmidt tõdes, et firma Läänemere-strateegia kohaselt pakub Valgevene BBHle suurt huvi, kuid et seni on kõik plaanid jäänud Valgevene ebakindla olukorra tõttu üksnes plaanideks.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Orkla ja Carlsberg liidavad õlletootmise
Balti õlletehased Hartwalli jaoks järjest olulisemad

A. Le Coq Tartu Õlletehase aktiivne turundus kasvatas eelmisel aastal firma kasumit 77 protsenti 45 miljonile kroonile.

“Kasumi kasv oli tingitud eelkõige ettevõtte aktiivsest turundustegevusest ning reklaamist,” ütles A. Le Coq Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop. Eelmise aasta lõpuks oli meie käes 39 protsenti kodumaiste õllede turust ning me anname endast parima, et seda turuosa sel aastal veel natuke suurendada, ütles Noop.

Suurenenud nõudluse tõttu kavatseb A. Le Coq sel aastal investeerida tootmismahu suurendamiseks 26-30 miljonit krooni. “Samuti investeerime lisaks sellele sel aastal tugevasti tootearendusse ja marketingi ning loodame turgu positiivselt üllatada kõikides tootegruppides,” sõnas Noop.

Noop ütles, et ettevõte toob turule Limonaadi brändi kandva tooteseeria. Noop ei soovinud rääkida õllemarkide osas plaanitavatest uuendustest.

Lisaks kasumi suurenemisele tegi A. Le Coq eelmisel aastal läbi ka märkimisväärse käibe kasvu – kui 1999. aastal ulatus ettevõtte käive 235 miljoni kroonini, siis läinud aastal oli see 325 miljonit krooni. Sel aastal prognoosib õlletehas 15-protsendilist käibe kasvu..

Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ütles, et kuigi ettevõtte peamise konkurendi A. Le Coqi areng on paari viimase aasta jooksul olnud kiire, ei karda Saku Õlletehas oma 48-protsendilist turuosa Eesti õlleturul kaotada. “Vastupidi, me kavatseme turuosa natuke tagasi võtta,” märkis Remmel, kelle sõnul üritab Saku Õlletehas säilitada oma 48-50 protsendi suuruse turuosa ka sel aastal. Seda, kui suurt kasumit või käivet prognoosib Saku Õlletehas selleks aastaks, ei soovinud Remmel kommenteerida. Eelmise aasta vastavad näitajad olid õlletehasel 74 ja 729,6 miljonit krooni.

Hiljuti tõi Saku turule uue kange õllemargi Hard Rock, mis on juba kolmas kange Saku õlu Sarviku ja Saku 7,5 kõrval. “Turg määrab otsused, milline õlu jääb ning milline kaob,” sõnas Remmel, kommenteerides mõne kange õlle tootmisest maha võtmise võimalust. Samas märkis ta, et ettevõtte peamine eesmärk on pakkuda just lahjemaid õllemarke.

Remmeli hinnangul ei ähvarda kahe suure õlletehase jõukatsumine Eesti turul otseselt välja suretada väikeseid õlletehaseid, kellel on turul kindlad positsioonid.

ASi Viru Õlu müügijuht Ander Saar märkis, et kahe viimase aasta jooksul on ettevõtte turuosa umbes 5-6 protsendi võrra vähenenud. “Mingil määral teevad suured õlletehased väiksemate olukorra raskemaks, kuid väikesed õlletootjad jäävad siiski lokaalse tähtsusega,” märkis Saar.

Ka AS Pärnu Õlu tegevdirektor Endel Vare ei karda, et A. Le Coq ja Saku Õlletehas suretavad väiksemad õlletootjad turult välja. “Konkurents on edasiviiv jõud – väiksed õlletootjad peavad rohkem pingutama ning tootmist ja müüki arendama,” märkis Vare. AS-i Pärnu Õlu müügimaht kasvas eelmisel aastal 10 miljoni krooni ehk 15 protsendi võrra ning ka sel aastal prognoosib ettevõte müüginumbrite kasvu.

(Eesti Päevaleht)

samal teemal:
Tartu Õlletehas tootmisraskustes
A. Le Coq kasvatas kasumit
Tartu Õlletehase kogumüük kasvas 46%
Õlle tootmine vähenes veidi
Tartu Õlletehase õllemüük kasvas üle 65%
Olvi kasv tuli Tartu Õlletehasest

Saku Õlletehas loodab sel aastal turuosa konkurendilt Tartu õlletehaselt tagasi võita. Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ütles, et kuigi ettevõtte peamise konkurendi A. Le Coqi areng on paari viimase aasta jooksul olnud kiire, ei karda Saku Õlletehas oma 48protsendilist turuosa Eesti õlleturul kaotada.

“Vastupidi, me kavatseme turuosa natuke tagasi võtta,” märkis Remmel, kelle sõnul üritab Saku Õlletehas säilitada oma 48-50 protsendi suuruse turuosa ka sel aastal. Esialgsetel hinnangutel on Tartu Õlletehase turuosa hetkel 31 protsenti ning Viru Õlul 9 protsenti.

Remmeli hinnangul ei ähvarda kahe suure õlletehase jõukatsumine Eesti turul otseselt välja suretada väikeseid õlletehaseid, kellel on turul kindlad positsioonid. Pigem võivad raskused tekkida keskmise suurusega ettevõtetel, kes on võrrelduna väikseste ettevõtetega oma toodangu realiseerimisel nõrgemad. Seda, kui suurt kasumit või käivet prognoosib Saku Õlletehas selleks aastaks, ei soovinud Remmel kommenteerida.

Hiljuti tõi Saku turule uue kange õllemargi Hard Rock, mis on juba kolmas kange Saku õlu Sarviku ja Saku 7,5 kõrval. “Turg määrab selle, milline kange õlu jääb ning milline kaob,” sõnas Remmel. Samas märkis ta, et ettevõtte peamine eesmärk on pakkuda just lahjemaid õllemarke. Küll aga lubas Saku Õlletehase juht, et ettevõte tegeleb ka sel aastal tooteuuendustega. Millega nimelt kavatseb Saku sel aastal üllatada, jättis Remmel enda teada.

Kinnitamata andmetel tuleb Saku turule veel ühe lahja, Saku Originaali sarnase õllemargiga.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Saku kaotab konkurentidele turuosa
Saku Õlletehase ärikasum kahanes 8%
Saku teenis 74 miljonit krooni kasumit

… kuid hele laagriõlu, eestlaste lemmik, on alati ühesuguse (maitsetu) maitsega. Millest siis ikkagi tuleb see, et nagu tühjast tõusnud A. Le Coq Tartu õlletehas on suurele ja võimsale Saku õlletehasele kandadele astunud?

Õlletootmises, ehk veel enam kui milleski muus, sõltub müük turundusest. Saku tehas oli esimene, kes tõi Eestisse veatult kujundatud sildid ja pudelid, välismaal toodetud popid ja noortepärased reklaamiklipid ja Rootsis pildistatud ülevoolavalt vahused õlleklaasid.

Teerajajana tegi Saku ära tänuväärse töö – tõi Eestisse kvaliteetse õlle ning pani aluse euroopalikule õllekultuurile, õpetades ka naised õlut jooma. Kuid loorberitel puhkamine läks kalliks maksma. Õlu on säravatest reklaamikampaaniatest hoolimata siiski lihtne kaup. Ja kvaliteet on tänapäeval iga kauba orgaaniline osa, mitte mingi boonus, mille eest tuleb eraldi juurde maksta.

Nii saigi sinisest pikapeale siiber ja kui Tartust tuhises kohale punakuldne A Le Coq, siis selgus, et õlleturg oli juba ammu janunenud uute värvide järele.

Kui panna õlled pimetesti, pole palju neid, kes maitsetutel laagriõlledel vahet suudavad teha. Ostuotsus tehakse enamasti reklaami mõjul. Me ei osta maitset, vaid elustiili. Turuliidri teevad täna reklaamiagentuurid, mitte õllemeistrid.

(Eesti Päevaleht)

A.Le Coq Tartu Õlletehase puhaskasum tõusis eelmisel aastal võrreldes 1999. aastaga 77 protsenti 44,9 miljoni kroonini, ettevõtte netokäive oli 325 miljonit krooni. A.Le Coq Tartu Õlletehase tegevuskasum tõusis mullu 68,4 miljoni kroonini eelnenud aasta 38,9 miljonilt kroonilt.

Õlletehase teatel on head majandustulemused ennekõike seotud müügi olulise kasvuga. Sisemaa müük tõusis vaatamata kehvast suvest tingitud jookideturu neljaprotsendilisele langusele võrrelduna eelmise aastaga 46 protsenti ja eksport 40 protsenti.

Kaubamärkidest andsid suurima panuse müügitõusust “A.Le Coq” ja “Double Bock” õlledest, “FIZZ” siidritest ja “Limonaad” karastusjookidest.

A.Le Coq Tartu Õlletehas plaanib selleks aastaks jätkuvat käibe ja kasumi tõusu. Tehasesse investeeritakse täiendavalt 26 kuni 30 miljonit krooni ja seda ennekõike tootmismahu kasvatamiseks.

“Lisaks investeerime sel aastal tugevasti tootearendusse ja marketingi ning loodame turgu positiivselt üllatada kõikides tootegruppides,” kommenteeris Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop tänavusi plaane.

A.Le Coq põhiomanik on Olvi Oyj. Olvi gruppi kuuluvad Soome Olvi Oy, Tartu Õlletehas Eestis, Cesu Alus Lätis ja Leedu õlletehas Ragutis.

(PM Online)

vaata lisaks:
Tartu Õlletehas tootmisraskustes
A. Le Coq kasvatas kasumit
Tartu Õlletehase kogumüük kasvas 46%
Õlle tootmine vähenes veidi
Tartu Õlletehase õllemüük kasvas üle 65%
Olvi kasv tuli Tartu Õlletehasest

Pärnu linnavalitsus alustas suviste õlletelkide ja rannavarustuse laenutajate otsimist ja pakkus ühe õlletelgi püstitamiseks välja naisteranda viiva tee äärse ala. Eelmisel aastal paiknes Saku õlletelk 7 Tuule baari ja mudaravila vahel. Tartu õlletehase telk oli Sääse ja Suvituse tänava vahel muruplatsil, kuid sinna linnavalitsus tänavu õllejoomiskohta rajada ei luba.

“Linnarahvale ei meeldinud, et eelmisel aastal oli õlletelk Onu Sami kioski taga, seetõttu pakkusimegi välja uue koha: naisteranda viiva tee kõrval olevast parklast veidi kõrkjate poole,” rääkis Pärnu abilinnapea Riina Müürsepp. Sinna soovib linnavalitsus Müürsepa teatel leida ka ettevõtjaid, kes rattaid laenutavad ja hobustega sõitma viivad.

Esimest korda pakub linnavalitsus ise välja kohad, kus ettevõtjad suvel tegutseda võiksid, kuid ettevõtjad saavad ka ise meelepärase koha valida. Müürsepa sõnade järgi pakuti välja varasemaidki kohti.

Uue suvise ajaveetmiskohana tõstis Müürsepp esile Steineri aia, kuhu on plaanitud kohvik, minigolf ja laste mänguväljak. Randa rajatakse taas veesõidukite laenutused, rõivaste hoiuruumid ja suveniiride müügikohad.

Raimo Kärbik soovib selgi suvel rannaliivale 11-meetrise ronimisseina üles panna. Seal leiavad 7.-8. juulil aset mägironimisvõistlused. “Ronimissein on niisama kõrge kui eelmisel suvel, kuid teise kujuga ja meenutab veidi kaljut,” sõnas Kärbik.

Suveettevõtluse võistupakkumisele saab avaldusi esitada 4. aprillini. Müürsepa teatel vaatab linnavalitsuse komisjon kõik pakkumised läbi ja paremad saavad kaubitsemisõiguse.

(Pärnu Postimees)

Õllesõpradeni on jõudnud "Rocki perekonna teine poeg" - Hard Rock. Hard Rock on mõeldud neile, kes otsivad alternatiivi; vingetele meestele, kes vajavad rasketeks tegudeks raskemat kütust, et taltsutada tuld ja valada tõrva.

Hard Rockis on 100% maskuliinsust, samapalju sõltumatust, alternatiivsust ja rusikatäis mässumeelt. See on kange hele õlu mehele, kes teab, mida ta tahab. Kangus 7,5%, pakend 0,5 l pudel.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Rock
Hard Rock

Kümned leedulased pidasid reedel (02.03) tasuta õllefestivali tänu õnnetusele, kus veoauto enam kui 20 tonni õllega Leedu põhjaosas Panevežyse ja Pasvalyse vahelisel maanteel kraavi sõitis.

Leedu televisiooni teatel oli õllelastiga veoauto teel Tšehhist Lätisse. Auto läks ümber, kui juht vastutuleva autoga kokkupõrke vältimiseks sõiduki järsult kõrvale pööras.

Õnnetuses purunes umbes viis tonni pudeleid, ülejäänud õlle laadisid kohalikud elanikud haagisele, kasutades samas võimalust tasuta õlut juua. Veoauto juht õnnetuses viga ei saanud.

(BNS)

Ettevõtlik kunstnik Tarmo Ladva on otsustanud iga kuu viimasel pühapäeval aprillist septembrini korraldada Tartus Emajõel Pudeliralli. Selle esimene etapp on kavas juba 29. aprillil Tartu Ülikooli kevadpäevade raames.

Võistlus toimub õllepudelitega. Osavõtja registreerub ja saab 10 krooni eest suveniiri ning lipukesega pudeli, millel on number. Pudelid korjatakse kokku ja lastakse Emajõkke, kus nad triivivad Kroonuaia silla alla tõmmatud trossini. Kui kõik pudelid on jõudnud trossi taha, kõlab stardipauk, tross tõmmatakse üles ja võistlus on alanud.

Pudelid triivivad allavoolu kuni Kaarsillani, mille alla, nagu stardiski, on tõmmatud tross. Kogu distants on hästi jälgitav mõlemat poolt Emajõge. Pudel, mis esimesena puudutab trossi, on võistluse võitnud. Kui üheaegselt trossi puudutavaid pudeleid on mitu, läheb peaauhind (3 kasti õlut) jagamisele.

Mängus osalemiseks tuleb eelistada kindlat õlletootjat. Margimängus (auhind - 1 pakk õlut) osalemiseks tuleb eelistada ühe õlletootja kindlat õllemarki. Võidavad kõik, kes mängisid võitnud margile. Iga mängu alguses, enne starti, siis kui kõik võistlejad on oma valikud teinud, loositakse välja õllemark, mille võidu korral lisandub auhinnale ka Üllatusauhind.

Tere tulemast maailma esimesele ja ainukesele Pudelirallile!

(EBG)

vaata lisaks:
PUDELIRALLI

Olvi kontserni läinud aasta kasv tuli Eestist Tartu tehasest, Soomes Olvi tulud kahanesid, kirjutab Kauppalehti.

Olvi käive kasvas mullu varasema aastaga võrreldes 9% ulatudes 86,9 miljonile eurole. Kasum pärast eraldisi oli 6,4 miljonit eurot võrreldes 5,9 miljoni euroga 1999. a.

Emafirma Olvi OY müük kasvas 2,6% 104 miljonile liitrile. Olvi Eesti tütarettevõtte Tartu Õlletehase müük kasvas 65% 27,5 miljonile liitrile.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Olvi suurendas läbimüüki
Tartu Õlletehase õllemüük kasvas üle 65%
Cesu Alus sai mullu 0,9 miljonit eurot kahjumit
Ragutise detsembri ärikasum oli 0,1 miljonit eurot

Möödunud aastal toodeti Lätis 95,5 miljonit liitrit õlut, keskmiselt jõi iga kodanik mullu 40 liitrit kesvamärjukest. Läti õlletehase AO Aldaris andmetel on see 1 liiter rohkem kui 1999. aastal.

Aldaris märgib, et läti õlleturul valitseb stagnatsioonitendents, kuna toodangu kogumaht jäi võrreldes 1999. aastaga muutumatuks.

Tarbijad eelistasid möödunud aastal õlut osta plastpudelites (39%). Veidi vähem (37%) turustatud õllest oli klaaspudelites, lahtise õlle osakaal oli 12%, vaadiõllel 11% ning purgiõllel 1%.

2000. aastal jätkus lahtise õlle osakaalu suurenemine (1999. aastal oli see vaid 2%). Plastmasspudelite osakaal õllemüügis tõusis tervelt 11%.

(LETA)

vaata lisaks:
Õllemüük Lätis Kahanes
Cesu Alus sai mullu 0,9 miljonit eurot kahjumit