Soome õlletootja Olvi suurendas osalust Leedu õlletehases Ragutis 51 protsendilt 77,5 protsendini.

Sajaprotsendiliselt Olvile kuuluv Eesti valdusfirma A. Le Coq ostis eelmisel nädalal 12 miljoni marga eest Ragutise aktsiaid.

Kaunases asuva Ragutise turuosa ulatub Leedu õlleturul umbes kaheksa protsendini.

Valdusfirmale A. Le Coq kuulub ka Tartu Õlletehas ja 60,1 protsenti Läti õlletehase Cesu Alus aktsiatest.

(ETA)

vaata lisaks:
A. Le Coq kannab Leedus kahjumit
A. Le Coq soovib Ragutist
A. Le Coq omandas Ragutise kontrollpaki
A. Le Coq suurendas osalust Leedu Ragutises
Olvi uurib laienemisvõimalusi Leedus
Ragutise detsembri ärikasum oli 0,1 miljonit eurot
Ragutise jaanuari-veebruari käive kasvas 17,7%

*Uus alkoholiseadus, kui riigikogu peaks selle kord vastu võtma, keelab alla 21aastastel igasuguse alkoholi pruukimise ja selle müügi. Teiste sõnadega ei tohi sellest vanusest nooremad ka baarides või restoranides töötada.

*Samuti keelab uus seadus alkoholi joomise tänavail ja isegi lahtise täistaaraga jalutamise.

*Alkoholiseaduse eelnõu on juba praegu saanud 48 muudatusettepanekut, millest ligi pooled on Ignar Fjuki omad.

*Ühe avalikkuselt enim vastukaja saanud muudatusettepaneku kohaselt lõppeks õlle ja siidri müük spordivõistlustel, samuti nagu igasuguse õlle müük öisel ajal kioskites.

*Mõõdukate fraktsiooni liikme Liia Hänni ettepanekul peaks kaduma kangem kui 6protsendiline alkohol bensiinijaamadest.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Reformierakond tegi ettepaneku lubada spordivõistlustel lahja alkoholi müümist
Alkoholiseadus

Eesti linnade õllesõprade klubi ÕKK ja Pärnu õlleklubi valisid Jüri Vaikjärve õlletoas Pärnu õlletehase sortimendi testimisel parimateks heledad kesvamärjukesed Õllekuningas ja Viiking.

Õlletesti korraldaja Jüri Vlassovi sõnade järgi ei imponeerinud testijatele kangemad õlled ja kirsimaitseline Magus Mary. “Testijatele, kel enamikul puudus Pärnu õlledest ülevaade, meeldisid heledad õlled,” seletas Vlassov. “Kui maitsjate hulgas oleks olnud naisi või kangema õlle sõpru, oleks tulemus olnud ilmselt teistsugune.”

Õlletestis osales 11 sorti Pärnu õlletehase kesvamärjukest.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Pärnu Õlu EBGs

Õllest võib küll saada punnkõhu ja pohmelli, aga sellele vaatamata on kesvamärjuke tervisele kasulik, kinnitasid asjatundjad. Punase veini kasulikkusest rääkides on õlu tihtipeale tahaplaanile jäänud, kuigi seda jooki oskasid hinnata juba vanad kreeklased.

“Meeleolumuutusi põhjustavaid omadusi peeti üleloomulikuks ja purjujäämist jumalikuks,” ütles Roomas asuva Katoliku ülikooli meditsiiniprofessor Antonio Gasbarrini.

Kuldses joogis leidub rohkesti vitamiine ja mõõdukal pruukimisel aitab õlu ära hoida südameveresoonkonna haigusi, kaitsta vähi ja luuhõrenemise eest, kinnitavad ühepäevase “õlle ja tervise” konverentsi ettekanded.

Konverents, milles võtsid osa õlletootjad ja teadlased, peeti Belgias — vanade õlletraditsioonidega maal.

Espertide sõnul peitus õlle saladus suuresti selle lahtistavas ja rahustavas toimes, mille annab humal.

(BNS)

vaata lisaks:
Õlu aitas rinnapartiid suurendada
Õlu võib vähendada südamehaiguste riski
Õlu on maksale hea
Teadus muudab õllekõhu lihasteks
Jooge õlut, siis seksite rohkem
Beer & Health home page

A.Le Coq Tartu Õlletehase kõikide tootegruppide kogumüügimaht suurenes üheksa kuuga 21 protsenti 39,9 miljoni liitrini võrreldes eelmise aasta 32,9 miljoni liitriga.

A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop märkis, et müük Eestis suurenes 18 protsenti 36,6 miljoni liitrini. Eksport kasvas 73 protsenti, moodustades 3,3 miljonit liitrit.

«Oleme absoluutselt kõikides tootegruppides, välja arvatud siider, võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga suutnud oma turuosa märkimisväärselt tõsta,» ütles Noop.

Noobi sõnul kasvas kõige enam Eestis vee müük, möödudes septembris esmakordselt oma turuosalt ka peakonkurendi Saku Õlletehase vetest.

Veele järgnesid 18-protsendilise tõusuga võrreldes eelmise aastaga karastusjoogid ja siidrid, õlle müük tõusis Eestis 17 protsenti ja ainsana vähenes long-drinkide müük viie protsendi võrra.

Selle aasta septembris kuulus A.Le Coq Tartu Õlletehasele ligi 36 protsenti Eesti kodumaiste õllede turust, 56 protsenti siidri turust, 22 protsenti karastusjookide-, 12 vee- ja 42 protsenti ong-drinkide turust Eestis.

A.Le Coq põhiomanik on Olvi Oyj. Gruppi kuuluvad Soome Olvi Oy, Tartu Õlletehas ja Saare Õlu Eestis, Cesu Alus Lätis ja Leedu õlletehas Ragutis.

(PM Online)

vaata lisaks:
Saku Õlletehas saavutas 50-protsendilise turuosa
Tartu Õlletehase müügimaht kasvas neljandiku võrra

Viru Õllel ei lähe konkurentide sõnul uue, Eesti ühe kallima reklaamikampaaniaga turule tulnud Frederiku õlle müük sugugi libedalt – hoolimata madala hinnaga müümisest ei ole Viru Õlle turuosa aastaga kasvanud, kirjutab Äripäev.

Õlletootjate kinnitusel lõpetas Viru Õlu mõni kuu oma müüginumbrite avalikustamise ning konkurendid näevad sellise sammu taga seda, et ettevõtte suurejoonelised turuvallutamisplaanid ei lähe nii, nagu prognoositud.

Praegu saab Viru Õlu Frederiku nelipaki poest kätte juba 29,90 krooniga, mis on mitme krooni võrra odavam kui suvel.

Suvel turule tulnud Frederiku õllega oli Viru Õllel plaan haarata 20 protsenti õlleturust, kuid praegu on ettevõtte käes 10 protsendi ringis turust, mis on sisuliselt sama suur kui eelmisel aastal. Frederiku turule toomiseks kulutas Viru Õlu 10 miljonit krooni, mis on üks seni kallimaid kampaaniad toote turule toomiseks Eestis.

«Me ei ole enam pidanud vajalikuks müügimahtusid konkurentidega vahetada,» ütles ASi Viru Õlu müügidirektor Härmo Põlluvee. «Meie turuosa on praegu tõesti umbes 10 protsenti, mis on näiteks tunduvalt rohkem, kui kevadel enne Frederiku turule toomist,» lisas ta. Põlluvee tunnistas, et hinnasõda on väga raske ning ettevõte on sunnitud oma toodangut nullkasumiga müüma. «Samas ei ole meil plaani müüa Frederikku nii odavalt kuni turuletoomise kampaania lõpuni, vaid teeme üksikuid allahindlusi,» rääkis Põlluvee.

A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et kuigi Viru Õlu viimased kuud enam oma  andmeid pole avalikustanud, on näha, et tema turuosa pole eriti kasvanud. «On kahetsusväärne, et ka õlleturul on käimas hinnasõda ning ei vaadata enam kasumi- ja rentaablusenumbreid,» ütles Noop.

Saku Õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni sõnul on praegune õlle odav müük tüüpiline kolmanda tegija turule tulemine olukorras, kus turg on juba üsna täis.

(Postimees)

vaata lisaks:
Frederik turule 10 miljoniga

Reformierakonna fraktsiooni liige Meelis Atonen esitas täna Riigikogu menetlusse alkoholiseaduse muudatusettepaneku, mis lubaks nii spordivõistluste toimumise ajal, kui ka tänavakaubanduses müüa kergeid alkohoolseid jooke.

Ettepaneku kohaselt võiks müüa kuni 6 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolseid jooke.

«Paljude maailma riikide kogemus näitab, et ainult keeldudega alkoholi vastu ei võitle,» ütles Atonen. «Juba praegu ostetakse putkadest õlle kõrval üha rohkem odekolonni ja tarbekeemiat. Kui õlle müük lõpetada, tehakse seda veel rohkem.»

Sportliku eluviisi poolest tuntud Reformierakonna aseesimehe kinnitusel tuleks Eestis tähelepanu pöörata mitte alkoholi keelamisele vaid massiivset alkoholitarbimist asendavate tervislike alternatiivide pakkumisele.

(Postimees)

Saku Õlletehas saavutas Eesti õlletootjate andmetel kolmandas kvartalis viiekümne protsendilise turuosa, teatas ettevõte.

Saku Õlletehase kolmanda kvartali müügimahuks kujunes ligi 18 miljonit liitrit, mis on ligi neljandiku võrra suurem, kui eelmise aasta samal aja ning üle seitse protsenti suurem võrreldes selle aasta teise kvartaliga.

Saku Õlletehase 50-protsendilise turuosa saavutamisele aitas kaasa eelkõige juuli rekordiline müük. Juuli kogumüük oli üle kaheksa miljoni liitri, mis on üle poole võrra suurem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

(Postimees)

vaata lisaks:
Saku Õlletehase läbimüük suurenes juulis pea 20%

Kaks Eesti telereklaami pälvisid septembri lõpus Tbilisis toimunud reklaamifestivalil auhinnad — üks reklaam saavutas kolmanda koha telereklaamide hulgas ning teine žürii eripreemia režissööritöö eest.

Telereklaami kategoorias tunnistas Caucasus International Festival of Advertisment 16-liikmeline žürii kolmanda koha vääriliseks Viru Õlle reklaamiklipi “Frederik”, teatas klipi produtsent Anu Veermäe BNS-ile.

Rahvusvahelise festivali žürii eripreemia parima režissööritöö eest pälvis Hansapanga telereklaam “Treening”, Veermäe on ka selle reklaami produtsent.

Veermäe teatel hindas rahvusvaheline žürii 26.-30. septembrini Tbilisis toimunud reklaamifestivalil reklaame neljas kategoorias, kaks Rudolf Konimois Filmi valmistatud klippi olid ainsad Eestist pärit reklaamid. Kokku oli festivalil esindatud reklaame 26 riigist.

(BNS)

vaata lisaks:
Frederik Downloads

Eesti alkoholitootjad valmistasid augustis statistikaameti andmeil 680 000 liitrit viina ja likööri-viinatooteid, mis on 12,8 protsenti vähem kui eelmise aasta augustis.

Kaheksa kuu kokkuvõttes moodustas viinatoodang 6,18 miljonit liitrit, mis on aastatagusega võrreldes viiendiku võrra suurem.

Eesti õlletehased tootsid augustis 10,44 miljonit liitrit õlut, mis on 13,5 protsenti enam kui 2000. aasta samal ajal.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Statistikaameti ja viinaliidu esitatud andmed erinevad

Tartu Õlletehas A. Le Coq paigaldab oktoobri keskel Tallinn-Tartu maanteele kiirusemõõtja, mis mõõdab mööduvate sõidukite kiirust kuni 120 kilomeetrit tunnis (km/h).

«Oma auto maksimaalset kiirust pole sellega mõtet testida, sest kiirusemõõtja ülempiir on 120 km/h,» rääkis A. Le Coq'I marketingijuht Katrin Vernik.

Verniku sõnul paigaldatakse ligi 200.000 krooni maksev kiirusemõõtja Tallinn-Tartu 34,4 kilomeetrile. Asukoha valikul tegi A. Le Coq Verniku sõnul koostööd Maanteametiga. Verniku sõnul on tabloo nelja meetri kõrgusel tugisambal, mille all on A. Le Coqi silt. «250 meetrit enne tablood on teel andurid,» selgitas Vernik.

«Meie eesmärk on pakkuda autojuhtidele oma auto spidomeetri näidu kontrollimise võimalust tegeliku kiirusega ja paista silma uue ideega marketingivallas,» rääkis Vernik.

Esimese kiirusemõõtja paigaldamise kogemuse põhjal otsustab A. Le Coq teiste paigaldamise. «Kõne alla võib tulla ka teistele maanteedele kiirusemõõtja paigaldamine,» lisas Vernik.

(PM Online)

Saarlastest õllemeistrite ettepanekud koduõlletootmise säilitamiseks on jõudnud uue alkoholiseaduse eelnõu töörühma lauale Riigikogus. Saarlasest Riigikogu liige, uue alkoholiseaduse töörühma kuuluv Vambo Kaal ütles Meie Maale, et ta tegi töörühma koosolekul ettepaneku, mille kohaselt tuleks koduõlu vastavalt tehnoloogilise protsessile defineerida suurtööstuste õlledest erinevalt. Praegu näiteks on arutusel koguni koduõlle lahterdamine etnoõlleks. 

Kaalu sõnul on kokku lepitud, et koduõlle tootjate suured litsentsitasud, mis praegu ulatuvad tegevusloa eest kuni 35 000 krooni aastas, uue seaduse kohaselt kaovad. "Olen enam vähem kindel, et see uues seaduses ära kaob," märkis saadik. Ta lisas, et töörühmas on arutusel ka võimalus vähendada koduõlle aktsiisi ning koduõlle müük väiksemates baarides. "Aktsiis võiks olla poole väiksem kui tööstuslikult õllel, tema tegemine on suht kallis ja mahud väiksed."

Vambo Kaal ütles, et koduõlle problemaatikaga pöördusid tema poole kevadel Saaremaa ja Hiiumaa väikeõlletootjad. "Praegu on oht et kõik sellised asjada võivad ära kaduda, sest seaduste ja rahaga on kõik kõrid kinni tõmmatud. Saaremaa õlu on osa Saaremaa kultuurist aga praegusel momendil ei ole võimalik seda turismi puhul kasutada," kõneles Kaal.

Vajadusele muuta alkoholiseadus senisest koduõlletootja - sõbralikumaks on osutanud ka tänavu suvel loodud Saarte Taluõlletootjate Liit, mis koondab Saare -, Hiiu - kui Muhumaa koduõllemeistrid.

Taluõlletootjaid leidub Saaremaal pea igas külas, kuid neid, kes koduõlut ametlikult müüa tohivad ja kel selleks kõik dokumendid korras, on siin praegu ainult kaks: OÜ Taako ja OÜ Klipsi.

"Praegu on koduõllemüüjad, kel paberid korras pole, salaviinamüüja staatuses. Selle kohta on seadustes olemas aga väga kõrged karistusmäärad, " on Meie Maale öelnud taluõlletootjate ühenduse loomise ärgitaja Toivo Naagel õlleklubist Saare Sangad.

"Et õlletegu ja õlu kui selline siin üldse säiliks, tulebki midagi ette võtta," on Naagel seisukohal.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Saarte koduöllemeistrid ühe tünni alla

Kodumaine kvaliteetõllede tootja Saku Õlletehase AS on volitatud rahvusvahelise kontserni Guinness UDV ja Carlsberg Breweries poolt Eestis ainuesindajana turustama koos Saku oma sortimendiga üle maailma tuntud premium ehk esindusõllesid Carlsberg, Guinness ja Kilkenny.

“Koostööleppe aluseks olid Saku Õlletehase kui Eesti õlleturu liidri oskused ja kogemused ning sissetöötatud jaotusvõrk,”märkis Saku Õlletehase AS juhatuse esimees Cardo Remmel. “Samuti olid koostöö alustamisel otsustava tähtsusega ettevõtte kogemused Eesti esimese premium ehk esindusõlle Saku Originaal tootja ja turustajana, kuna koostöölepe ei tähenda ainult edasimüügiõigust, vaid kogu turustusprogrammi väljatöötamist Saku Õlletehase meeskonnalt”

Seoses koostööleppega on ettevõte planeerinud saavutada pikemas perspektiivis Carlsbergi, Guinessi ja Kilkenny 40% suurune turuosa Eesti importõllede turust.

Remmeli sõnul annab maailmas tuntud esindusõllede turustusõigus klientidele võimaluse tellida võimalikult laia sortimenti juba olemasoleva sissetöötatud jaotusvõrgu kaudu.

Eesti esimeseks premium ehk esindusõlleks on Saku Originaal, mis toodi turule 1993. aastal ning on uuringufirma Profindeks andmetel hetkel Eesti enim ostetud õlu. Peale Saku Originaali kuuluvad tänaseks Saku Õlletehase premium ehk esindusõllede sortimenti veel Sack bei Reval ning Saku on Ice.

Saku Õlletehase AS on Eesti õlleturu liider alates 1993. aastast tänaseni, omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel keskmiselt 48% suurust turuosa kogu Eesti õlleturust ning 51% suurust turuosa kodumaiste õlletootjate turust.

Kaubamärkide Guinness, Kilkenny ja Carlsberg edasimüügi leping sõlmiti läbi Saku Õlletehase omanikfirma Baltic Beverages Holding (BBH), mille tegevusvaldkonda kuulub mitmete tuntud kaubamärgi all toodetud toiduainete müük Euroopas.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Carlsberg, Guinness ja Kilkenny EBGs

Oru-Nõlvaku talu peremees Ago Libek on esimene Viljandimaa maaettevõtja, kes sai kinnituskirja SAPARD-i toetuse kohta.

Marjakasvatuse ja konsultatsiooniteenusega tegeleva talu omanik tahtis raha, et teha endisest Kariste mõisa viina- ja õllekojast turismitalu. 450 000 krooni läheb hoone keldrikorruse rekonstrueerimiseks. "See mõte tuli mulle juba ammu, aga talu ei too nii palju sisse, et ainult oma jõududega hakkama saada," nentis Libek.

Kariste järve äärse kinnistu ostis talunik Vabadussõjas võidelnud ja hiljem selle eest mõisasüdame saanud mehe järeltulijatelt. Mõisast on maatükile jäänud vaid vundament ja mitu lagunevat kõrvalhoonet.

Üks osa 40 majutuskohaga Õllekoja turismitalust peaks peremehe plaanide järgi tööle hakkama juba tuleval aastal. Libek ei varja oma tulevikuplaane. Nende järgi saavad külalised lisaks majutusele ja rannamõnudele tulevikus nautida ka 40 meetri kõrguselt mäenõlvalt avanevat panoraami. Praeguseks on nõlvalt laskuv oja mitmes kohas tammidega üles paisutatud ja maakividega kindlustatud "Siia saab langeva vee pealt ka purskkaevu teha," arvas Libek.

Mäele tuleb veel suusanõlv, järverannas on metsast park saanud. Suvisteks üritusteks kerkib tuelvikus vabaõhulava ja peremehe ratsahobuste tarvis on plaanis rajada võistlusväljak.

SAPARD-i toetus läheb õllekoja hoone kordategemiseks ja see raha makstakse osadena välja siis, kui kindel tööjärk läbi on. Ehitamine ja rahastamine leiab aset kolmes järgus.

Peremehe sõnul kontrollitakse toetusraha kasutamist rangelt. Libekil on ehitaja turismitalu rajamiseks juba leitud ning detailplaneering ja projekt olemas, nagu raha taotlemise kord ette nägi. "Selle aasta jooksul peaks pool ehitust ära tehtud saama," arvas talunik.

Vana õllekoja taastamine on Ago Libekile kui endisele restauraatorile südamelähedane töö. Nõukogude ajal kahe pere elukohaks olnud hoone seisis vahepeal aastaid tühjana ja et see rohkem ei laguneks, pani uus peremees sellele kõigepealt korraliku katuse.

Õllekoja turismitalu ehitamiseks sai ettevõtja toetust SAPARD-i programmi kolmandast meetmest, mis näeb ette maapiirkondades alternatiivse majandustegevuse arendamise ja mitmekesistamise toetamist.

Viljandimaa Turismiinfokeskuse andmetel on maakonnas praegu kuus atesteeritud turismitalu.

(Sakala)

vaata lisaks:
Vana-Kariste mõisa õlletehase etikett

A. Le Coqi Tartu õlletehas investeerib tootmise laiendamisse 40 miljonit krooni, mis lubab toota õlut vähemalt 20 protsenti senisest enam.

A. Le Coqi Tartu õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et suur osa 40 miljonist kroonist kulub uute õlletankide ehitamiseks ning filtripargi uuendamiseks. «Ehitame juurde hooneid ning ostame uut tehnoloogiat,» rääkis Noop.

Tartu õlletehase tootmisdirektor Rein Sööt ütles, et esialgu ehitatakse neli 170 000-liitrist õlletanki, kuid valmistatakse ette veel nelja ehitus. «Praegu on meil 31 õlletanki, millest igaühe maht on 100 000 liitrit,» sõnas Sööt.

Õlletehase haldusjuht Kaarel Müürsepp selgitas, et laiendatakse paar aastat tagasi valminud tankihoidlat õlletehase Tähtvere tänava poolsel küljel. «Tank ehk peenema nimega silinderkooniline õllemahuti ei ole lihtsalt paak, vaid selles õlu nii käärib kui ka laagerdub,» ütles Müürsepp.

Ligikaudu neli miljonit krooni maksva ehitustöö teeb AS Merko Ehitus, valmis peab see saama järgmise aasta veebruaris. Õlletankid jõuavad Soomest Tartusse jaanuari lõpus ning tõstetakse oma kohale kraanaga. «Eelmised tankid pidime tõstma umbes 15 meetri kõrgusele ning asetama siis eemaldatud katusega hoonesse nagu õllepudelid kasti,» rääkis Müürsepp.

Puhastusseadmetesse ei kavatse õlletehas esialgu investeerida. «Tartu Veevärk hakkab ISPA projekti toetusel ehitama tunnelkollektorit, mis lahendab õlletehase ja terve linna reoveeprobleemi,» ütles Noop. Tartu Veevärgi pressinõuniku Magnar Michelsoni sõnul valmib tunnelkollektor paari aasta pärast. «ISPA raha on tulnud ning praegu valmistatakse ette konkurssi tunnelkollektori ehitaja leidmiseks,» ütles Michelson.

Märtsist augustini kestnud õllejoomisperioodil jäi Tartu õlletehas nõudlusele alla. «Õlletankide ebapiisav maht oli justkui pudelikael, millest me läbi ei mahtunud,» rääkis Noop. Tema sõnul tagab suurinvesteering järgmisteks hooaegadeks piisava tootmismahu ning võimaldab toota õlut nõudlusest enamgi. «Juba mitmel suvel oleme seisnud probleemi ees, et meil pole ostjatele piisavalt õlut anda. Hinnanguliselt jäi meil sel suvel puudu enam kui kaks miljonit liitrit, rahas tähendab see üsna suurt kaotust,» ütles Noop.

Selle aasta esimesel poolel oli Tartu õlletehase turuosa kodumaiste õllede arvestuses 38 protsenti. Noobi arvates sõltub A. Le Coqi turuosa võimalik kasv järgmise suve ilmast ning sellest, mis suunas liigub Eesti õlleturg. «Meie kindel eesmärk on hoida oma turuosa 40 protsendi juures,» ütles Noop. Tema sõnul ei puuduta seekordne investeering küll otseselt tootearendust, kuid uusi õllemarke tahab tehas turule tuua ka järgmisel aastal. Osa 40 miljonist läheb ka karastusjookide tootmisse, lisaks investeerib õlletehas 10 miljonit krooni müügi- ja logistikavaldkonda. Möödunud aastal oli Tartu õlletehase käive 325 miljonit ning puhaskasum 45 miljonit krooni.

(Postimees)

vaata lisaks:
Tartu Õlletehase müügimaht kasvas neljandiku võrra

Õige õllesõber joob õlut ka talvel. Need, kes joovad ainult suvel, on nagu pühapäevasportlased. Nad ütlevad, et õlu võtab janu ära. Ei tea, miks nad nii ütlevad. See, kelle põhieesmärk on saavutada õlle kaudu joovet (optimaalne grammi ja krooni suhe) ei ole õige õllesõber.

Oma rituaalide, manustavate koguste ja sotsiaalsete funktsioonide poolest sarnaneb õlu veiniga lõunapoolsetes maades. Seepärast võikski öelda, et vein on lõunamaade õlu. Ja muidugi võib öelda vastupidi. Õlle- ja veinisõprade vahekord on nagu koera- ja kassiarmastajatel. Kumbki on veendunud oma liini paremuses, kuigi suuremeelselt tunnustatakse, et ka vastasrind on parem kui mitte midagi.

Õlu sarnaneb luulega. Luule on inimhinge ja loomuliku keele ühisväljund. Kaunist hingeelu kohtab kõikide maailma rahvaste juures ning ka kõik keeled on põhimõtteliselt võrdsed. Seepärast pole olemas rahvast, kel poleks olemas head luulet, kuigi seda teistele võib-olla ei tõlgita. Niisamuti pole ka olemas rahvast, kel poleks head õlut, kuigi seda võib-olla ei ekspordita. Veendusin selles idamaades ja olen saanud kinnitust NSV Liidu lagunemise järel. Moskva õlu on täiesti joodav, samuti on seda praegu Eestis pakutav Ukraina õlu.

Õlu mõjub niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteediga. Inimene, kes joob teeklaasitäie õlut, mõjub natuke naljakalt ega saa aru, mis asi õlu on. Oma koguste tõttu on õllejoomine tegevus, isegi töö. Äärmiselt meeldiv ja huvipakkuv töö, aga siiski töö. Näiteks mõni aasta tagasi, kui taastati endisaegseid korporatsioone, kuhu võisid astuda ka ülikooli vilistlased, tekkis minulgi vastav plaan. Küsisin ühe korporandi käest, mis ülesanded ja kohustused nende korporatsiooni liikmel on. Tema vastas: tuleb kohal käia, seltskondlik olla ja mehiselt õlut juua!

Arstide suuremeelne mööndus - pudel õlut pärast sauna ja klaasike šampanjat vana-aastaõhtul võib ikka - on oopium rahvale.

Kes on astunud õllejooja teele, hakkab aastate möödudes tundma järjest vähem huvi teiste markide vastu. Ta ei hülga neid päriselt, aga need on harvad vahepalad.

Õllejoojale on ohtlik marki vahetada. Ma tundsin Vene ajal ühte Aleksander Tibi nimelist Kopli meest, kes elukutselt oli kunsttisler. Tal oli kombeks juua igal õhtul kõrtsis täpselt neli kannu õlut. Ühel õhtul aga tuli talle mõte, et äkki vahetaks marki ning prooviks vahelduseks viina. Harjumuspäraselt jõigi ta ära neli kannutäit Eesti viina. Sellest ta jäi nii täis, et kaotas inimpalge ja hakkas norima.

Kui ta oli kõrtsist sinise silmaga välja visatud, läks ta lähedal asuvasse autoparklasse, kükitas piletiautomaadi kõrvale ja hakkas oma ihuvajadusi rahuldama, ise seejuures karjudes, miks paberitükid nii väikesed on. Kui miilitsapatrull tahtis teda "sidrunisse" tirida, kiskus ta ühel seersandil pagunid õlgadelt ja nuuskas nendesse, paludes vabandust, et on taskuräti koju unustanud. Selle eest ta sai peksa ning visati betooni peale.

Kui ta hommikul koju pääses, oli ta veel nii lakku täis, et peksis oma kena naise vaeseomaks. Naabrid kutsusid miilitsa ja mees sai kümme päeva aresti. Kui ta sealt pääses, oli naine teise kunsttisleriga jalga lasknud ning Aleksander Tibi suri seepeale kurvastusse.

Vaat mis juhtub, kui inimene kergemeelselt marki vahetab.

Igasugune rassism ja sallimatus teiste eelistustega inimeste vastu on nõme. Aga oma on ikka armsam. Eestlase joogid on õlu, mõdu ja kali. Meie organism on nendega geneetiliselt harjunud. Seepärast võivad praegusel snobistlikul veiniajastul olla ettearvamatud tagajärjed meie järelpõlvele.

(SL Õhtuleht)

Laupäeval (22.09) Kuressaares pidulikult avatud Saaremaa Õlletehas jagas piduliku sündmuse puhul kesklinna suures õlletelgis rahvale tasuta kesvamärga.

Pärast traditsioonilist lindilõikamist ja lühikest tervitusüritust õlletehase degusteerimissaalis siirdusid ettevõtte juhid, omanikud ja avamisele kutsutud külalised Kuressaare kesklinna, kuhu oli Saaremaa tööstusliku õlletootmise taastamise ajaloolise päeva puhul üles seatud õlletelk.

Uue õlletehase juhataja Peeter Palu käsu kohaselt asusid seal õllekraanide taha rahvale tasuta jooki jagama näiteks AS Saaremaa Õlletehase nõukogu esimees Heino Priimägi, tehase Saaremaa – poolne suuromanik Vjatsheslav Leedo ja omanikeringi kuuluvad Oliver Kruuda ning Margus Kangur.

Rahvale paistis uus kesvamärjuke meeldivat. “Hea joogiõlu, pole kange, kena paras humala - maitse. Saunapäeval kulub siuke ära,” hindas telgis uut õlut rüübanud Sõrve mees Leo Aljas. Õlle maitsega jäi rahule ka selle nime, Saaremaa Oma Õlu, autor Aare Martinson. “Ma ei ole suur õllejooja, aga see siin maitseb mulle küll. Arvan, et tean, mis marki õlut nüüd sauna, heina - ja metsatöö kõrvale osta. Juba solidaarsusest, eelista saaremaist!”

Saaremaa Õlletehase rajajate hinnangul katab umbes 25 miljoni kroonise investeeringuga tehase tootmisvõimsus, kaks miljonit liitrit õlut aastas, ligikaudu poole saarte õllevajadusest.

“Saaremaa imidzh koosneb sajast killust, see on nagu mosaiik. Üks kild, meie oma õlu, oli sellest mosaiigist siiani puudu,” põhjendas oma otsust õlletehasesse investeerida tehase üks omanikke Vjatsheslav Leedo. Kas rahapaigutus sellisesse ettevõtmisse end ka ära tasub, peaks tema sõnul selguma mõne aja pärast. “kõik oleneb sellest, kuidas rahvas uue tehase toodangu vastu võtab. “Õlu peab hea olema ja mis kõige keerulisem, ka heaks jääma. Siis ta läheb ka,” ütles Leedo.

AS Saaremaa Õlletehase juhataja Peeter Palu sõnul pruulib uus õlletehas praegu vaid ühte sorti õlut, 4,9 %list Saaremaa Oma Õlut, kuid kavatseb tulevikus õllesorte juurde teha. “Kindlasti peaks meil tootmises olema ka üks kange õlu, sest tsirka pool turgu on klientuuri käes, kes seda joob,” lausus ta.

Saaremaa Õlletehase koostööpartneri, Saku Õlletehase suhte - ja teabekorraldusjuht Urmas Pail hindas saaremaise õlle heaks, maalähedaseks ja huvitava aroomiga rüüpeks, mis võib uue õlle ainukesteks müügipiirkondadeks kavandatud Saare – ja Hiiumaal Saku õllele päris arvestatavat konkurentsi pakkuda. “Võib - olla Saaremaa Õlletehas Sakut siiski päriselt turult välja ei söö, meeldivat vaheldust pakub ta tarbijaile aga kindlasti,” avaldas ta.

Saaremaa õlu kuulub samasse hinnaklassi teiste õlletehaste sarnase toodanguga. Palu sõnul peaks uus õlu kõigisse kauplustesse jõudma paari nädala jooksul. Praegu on võimalik lahtist Saaremaa Oma Õlut osta saarte toitlustusasutustes ja joogikohtades.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Laevaärimees taastab Saaremaa õlletehase
Praamikuningas trügib õlleärisse
Peeter Palu hakkab käivitama õlle tootmist
Peaminister muretseb süvasadama ja õlle pärast
Palu õlletehase juhiks
Saaremaale taas oma õlletehas
Saaremaa Õlletehas teeb koostööd Saku Õlletehasega
Saaremaa Õlletehas alustab tootmist juulis
Saare õlu keskendub oma saarele
Saladuseloor varjutab Saaremaa õlle nime
Saaremaa Õlletehas ootab alhoholiregistri luba
Saaremaa Õlletehas sai loa õlut müüa

Pärnu õlletehas näeb tihenevale konkurentsile vaatamata õlleturul tänavu ette käibe ja kasumi suurenemist.

Aktsiaseltsi Pärnu Õlu direktor Endel Vare ütles, et seniste tulemuste põhjal on Pärnu õlletehase müügimaht tänavu kasvanud 10-15 protsenti. Eelmisel aastal suurenes firma aastakäive ligikaudu kümne miljoni krooni võrra ja samasugust kasvu ootab Vare tänavugi.

Saku õlletehase majandustulemuste tagasilööki põhjendas Vare õlle suurtootjate, Saku ja Tartu õlletehase vahelise konkurentsi tugevnemisega.

Saku müüb Presidendi Pilsnerit odavamalt kui ülejäänud tootjad analoogilisi õllesorte. Vare arvestuse kohaselt võib Presidendi Pilsneri omahind olla võrdne või isegi kõrgem selle müügihinnast, mis on kahandanudki Saku kasumit.

Direktori hinnangul ei ole Pärnu õlletehase müügimaht oma lage saavutanud, eelkõige näeb Vare reservi Tallinnas. “Mulle tundub, et me pole Tallinnas võtnud kõike, mida sealne turg võimaldab,” märkis Vare. „Aktiivsema tööga on Pärnu õlletehase toodangu turuosa kindlasti võimalik suurendada.”

Eesti arvestuses on Pärnu õlletehase turuosa viimastel aastatel jäänud nelja-viie protsendi vahele. Vare ei näe märke, et see näitaja lähiajal oluliselt muutub.

Pärnu Õlu on suuruselt neljas õlletootja Eestis. Firma annab tööd 125 inimesele, ettevõtte mullune brutokäive oli 80 miljonit krooni ja kasum ligikaudu 2,5 miljonit krooni.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Pärnu Õlletehas EBGs