 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV 2000
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
JUUNI 2000 Õllefestival Viljandis AS Viru Õlu uued telefoninumbrid II Korraline Õllemaraton Uus õlu Karksist Orkla ja Carlsberg ühinevad Väikesed õlletehased plaanivad toodangu mahu kasvu Õlletootjad taunivad viina hinna langust Õlu võib vähendada südamehaiguste riski Venemaal napib humalaid ja linnaseid Uut sorti humalad World Beer Cup finalistid JUULI 2000
AUGUST 2000
SEPTEMBER 2000
OKTOOBER 2000
NOVEMBER 2000
DETSEMBER 2000
ÕLLEFESTIVAL VILJANDIS juuni 2000 9. - 10. juunil toimub VTÜ hoovis (Viljandi kaubamaja tagune plats) õllefestival “Suur Kann”. Ürituse maskotiks on suurmees Saaremaalt - 223 kilo kaaluv ja kahe meetri pikkune Alar Sink. Festivali rongkäik hakkab veerema 9. juunil kell 13 teater Ugala juurest. Maskott Sink istub selleks spetsiaalselt valmistatud täispuidust 1000 liitrit mahutavas õllevaadis õllevahul ning juhatab veoauto kastist peo avaüritust. Rongkäik kulgeb mööda raekojast, kus Sink teeb linnapeale sügava kummarduse. Karavani teekond lõpeb festivalipaigas, Viljandi kaubamaja hoovis. Paraadil osalevad õlleautod, "põrnikad", naljakad iseliikujad, "Sakala" meeskoor, tsirkusetrupp ja paljud teised. Festivalil on õlle- ja grillilava. Õllelaval juhatab vägesid sangar Tiit Jõgi, grillilaval noorsangar Jaak Kärmas. Mõlemal päeval toimuvad bändidevahelised võistumängud, erinevad (pere)võistlused, sumoturniir lastele ja naistele jpm. Kohal on Eesti suuremad õlletootjad, välismaistest õllesortidest lubatakse pakkuda Koffi, Becksi, Heinekeni,Tuborgi, Starobrnod, Staropramenit ning Budweiserit. Päevapilet õllefestivalile “Suur Kann” maksab 75 krooni, sooduspilet üheks päevaks pensionäridele 40 krooni. Mõlemal päeval kell 13-14 on pileti hind 40. krooni. AS VIRU ÕLU UUED TELEFONINUMBRID juuni 2000 Alates 01. juunist 2000.a. on AS Viru Õlu uued telefoninumbrid: Sekretär
232 95 000
(AS Viru Õlu)
II KORRALINE ÕLLEMARATON juuni 2000 Tartu Laululaval toimub 17. juunil algusega kell 19 II Korraline Õllemaraton, mille korraldajaks on MTÜ Tartu Jazz. Kontserdi peaesinejaks on Läti Euroansambel BrainStorm. Lisaks BrainStormile esinevad Õllemaratonil Vello Orumets, Line Dance Trupp, Lauri & Priit Pihlap, Tsirkus Bin & Bon, puhkpilliorkester Popsid, Mini MTJ, Samuel Golomb TV Oksjon ja paljud teised. Maraton on korraldajate sõnul rõõmsate inimeste üritus, mille vältel saavad külastajad nautida nii kesvamärga, head muusikat, silmailu kui ka tsirkust. Pilet maksab eelmüügist 90 krooni, koha peal 20 krooni kallim. UUS ÕLU KARKSIST juuni 2000 Karksi Õlletehasest (AS KARME) on müügile jõudnud uus toode “Vaadiõlu” . Tegemist on heleda pehmemaitselise hooajaõllega, mille kanguseks 5,2% vol. Omapäraseks muudab antud õllemargi asjaolu, et seda turustatakse vaid liitrilistes PET (plastik) pudelites. Varem on Eesti tootjatest õlut plastikpudelitesse villinud AS Viru Õlu. Ka AS Pärnu Õlu on alustanud oma heledate õllede villimist 1,5 liitrilistesse PET pudelitesse (Õllekuningas, Rummu Jüri). (AS Karme)
ORKLA JA CARLSBERG LIIDAVAD ÕLLETOOTMISE juuni 2000 Norra Orkla ja Taani Carlsberg ühendavad õlletootmise, mille tulemusena tekib maailma suuruselt viies õlletootja. Uus firma saab nimeks Carlsberg Breweries ja selle aastakäibeks kujuneb 46 miljardit Eesti krooni. 27 000 töötajaga grupi peakorter tuleb Kopenhaagenisse ja peadirektoriks saab Flemming Lindberg. Juhatusse kuulub viis inimest Carlsbergist, kolm Orklast ja neli töötajate esindajat. 60 protsenti uuest grupist läheb Carlsbergi kontrolli alla ja 40 Orkla kontrolli alla. Carlsberg Breweriesi aastane tootmismaht on umbes 54 miljonit hektoliitrit, millest 37 miljonit annavad Carlsbergi tehased. Carlsberg Breweries saab õlleturu liidriks Taanis, Norras, Rootsis, Portugalis ja Malaisias. Carlsbergi kaubamärgid on Carlsberg ja Tuborg, Orkla kaubamärk on Ringnes. Koos Soome Hartwalliga, kus Orklale kuulub 20,38% aktsiatest, kontrollib Pripps-Ringnes 50 protsenti Baltic Beverage Holdingust (BBH). BBH on juhtiv õlletootja Venemaal, Ukrainas, Eestis, Lätis ja Leedus. Järelikult hakkab uus firma domineerima ka neil turgudel. Uue kontserni toodangust moodustab 90 protsenti õlu ning ülejäänud 10 protsenti on karastusjoogid ja mineraalvesi. (Äripäev)
VÄIKESED ÕLLETEHASED PLAANIVAD TOODANGU MAHU KASVU juuni 2000 Eesti väikesed õlletehased suurendavad tänavu toodangu mahtu kümne kuni kolmekümne protsendi võrra, et kasumisse jääda. Ligi viieprotsendilise turuosaga Pärnu Õlu tänavune uudistoode on 1,5-liitristesse plastikpudelitesse villitud heledad õlled, ütles ASi Pärnu Õlu finantsdirektor Eela Malk. Pärnu Õlu prognoosib tänavuseks käibeks 70 miljonit krooni ja kasumiks 1,5 miljonit krooni. Esimeses kvartalis oli Pärnu Õlu käive 13,5 miljonit krooni ja kasum 0,2 miljonit krooni. Mullu teenis 60 miljonilise käibega Pärnu Õlu 2 miljonit krooni kasumit, tootes 4 miljonit liitrit õlut. 3,5protsendilise turuosaga Nigula Õlu tegevdirektor Andrei Popovitsh sõnas, et ettevõte prognoosib kuni kümneprotsendilist käibe- ja toodangumahu kasvu. Mullu oli Nigula Õlu käive 45 miljonit krooni ja kasum 900 000 krooni. Tänavu esimeses kvartalis oli Nigula Õlu käive 10 miljonit krooni, kasum 150 000 krooni. Nigula Õlu tootis mullu 1,8 miljonit liitrit õlut. Nigula Õlu ekspordib viiendiku õlletoodangust Lätti ja Leetu. Karksi õlletehase Karme finantsdirektor Jaanus Luts ütles, et tänavu kavandab ettevõte toota rohkem 580 000 liitrit õlut ja suurendada käivet 5 miljoni krooni võrra ekspordi osakaalu kasvu arvel. Karme ekspordib õlut Lätti. Plaanis on tänavu kasumiga lõpetada, lisas Luts. Üheprotsendilise turuosaga Karme mullune käive oli 12 miljonit krooni ja kahjum miljon krooni. Tänavu esimeses kvartalis oli ettevõtte käive 2 miljonit krooni ning kahjum 250 000 krooni. Karme tehas tootis mullu 810 000 liitrit õlut, tänavune plaan on 1,4 miljonit liitrit. (Äripäev / BNS)
ÕLLETOOTJAD TAUNIVAD VIINA HINNA LANGUST juuni 2000 Õllemeistrid hoiatavad, et iga viies õllejooja vahetab oma senise lemmikjoogi välja viina vastu, kui saab teoks valitsuse plaan alandada viina hinda poes kümne krooni võrra. Seaduseelnõu, mis alandab kange alkoholi aktsiisimäära praeguselt 145 kroonilt 115 kroonile, ootab Riigikogus teist lugemist. Eesti õlletootjate väitel ei anna aktsiisilangus võitluses salaviinaga efekti, küll aga meelitab inimesed, kes on hakanud õlut pruukima, tagasi viina jooma. Kui viina hind madalama aktsiisi tõttu poes alaneb, õlle aktsiis aga jääb samaks, väheneb kuue Eesti juhtiva õlletööstuse (Saku Õlu, Viru Õlu, Tartu Õlletehas, Karme, Nigula Õlu ja Pärnu Õlu) hinnangul kogu Eesti õlleturg kuni 20 protsenti. «Me ei väida, et kange alkoholi aktsiisi alandamine on riigil vale otsus, kuid proportsioonid viina ja õlle aktsiiside vahel lähevad pärast seda lootusetult paigast ära,» ütles Tartu Õlletehase direktor Tarmo Noop Postimehele. «Eesti õlletootjad leiavad ühiselt, et kui riik otsustab alkoholiaktsiise alandada, tuleks koos kange alkoholi aktsiisiga alandada ka teisi, sealhulgas õlle ja veini aktsiisi. Muidu annab valitsus avalikkusele signaali, et eelistatud on kange alkoholi joomine.» Vajadus langetada kange alkoholi aktsiisi tuli Eestis päevakorrale tänavu mai alguses. Siis avalikustas konjunktuuriinstituut majandusministeeriumi tellimusel tehtud uurimuse, mille järgi kaotab Eesti riik salaviina ja -tubaka äri vohamise tõttu 1,8 miljonit krooni maksuraha päevas, aastas kokku 660 miljonit krooni. Konjunktuuriinstituudi hinnangul on salaviin hõivanud Eesti kange alkoholi turust 44 protsenti. AS Liviko finantsdirektor Tiit Õim on Postimehes väitnud, et kange alkoholi aktsiis on Eestis üle mõistuse kõrge, 145 krooni Euroopa Liidu soovitatud 86 krooni asemel. «Parim lahendus oleks muidugi aktsiiside alandamine, sest tolli ja politseiga ei saa praegu eriti arvestada,» tõdes Õim. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on erinevate valitsuste alkoholipoliitika olnud äärmiselt hüplik. Sel põhjusel on kange alkoholi aktsiis kasvanud väga kõrgeks. «Seetõttu üritab valitsuse otsus ikkagi seda olukorda parandada ja vaenulikkust õlletootjate vastu sellesse otsusesse küll planeeritud ei ole,» nentis Vaarik. (Postimees)
ÕLU VÕIB VÄHENDADA SÜDAMEHAIGUSTE RISKI juuni 2000 Ajakirjas British Medical Journal avaldatud uue uurimuse kohaselt võib päevas tarbitud pudel õlut vähendada südameatakkide riski. Tshehhi meeste uurimise põhjal saadud tulemused näitavad, et kõige väiksem südame pärgarteri haiguste risk on neil, kes joovad regulaarselt iga päev kuni ühe liitri õlut ehk neli kuni üheksa liitrit nädalas. Suuremate koguste korral õlle positiivne mõju kahaneb. (Real Beer)
VENEMAAL NAPIB HUMALAID JA LINNASEID juuni 2000 Õlle valmistamiseks vajalike komponentide puudus ähvardab aeglustada kiiresti kasvava Vene õlletööstuse arengut. "Edasine toodangu kasv on võimatu, kui me just ei taasta õlletehaste varustamist kodumaise toorainega", ütles Venemaa Õlle- ja mittealkohoolsete jookide tootjate liidu sekretär Vjatsheslav Mamontov. Hetkel impordivad Venemaa õlletootjad 70% linnastest ja peaaegu kõik vajatavad humalad. (Real Beer)
UUT SORTI HUMALAD MUUDAVAD ÕLLE VEINIMAITSELISEKS juuni 2000 Uus-Meremaa taimearetajad on loonud uue humalasordi, mis muudab õlle maitse sarnaseks veini omale, kirjutab New Zealand Herald. Uus humal, mille nimeks sai Nelson Sauvin on pilsner-tüüpi laagerõlle humal, mis annab õllele karusmarja ja troopiliste puuviljade aroomi, nii et tajutav maitse sarnaneb Sauvignon Blanc veinidele. Uut humalasorti on kasutatud õlle AroMac pruulimisel, tootjaks McCashin's Breweries. (BEERWeek)
WORLD BEER CUP FINALISTID VÄLJA KUULUTATUD juuni 2000 19. juunil jagati New Yorgis pea 150 õlletehase vahel välja World Beer Cup’i auhinnad. Võitjad selgitati Milwaukees toimunud kahepäevase arupidamise käigus.Võitnud õlled on pruulitud nii väikestes kui suurtes tehastes, nii tuntud kui ka täiesti tundmatute tootjate poolt. Osalejaid on Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Jaapanist ja paljudest teistest riikidest. Eestile lähematest õlletehastest valiti välja nt A/S Aldaris Lätist ning AB Svyturys Leedust. (Finalistide täielik loend aadressil: http://www.realbeer.com/spotlight/wbcfinalists2000.html)
ÕLLESUMMER 2000 juuli 2000 Õllesummeril pakuvad õllefirmad tänavu üle saja erineva õllesordi, millest eksootilisemad on pärit Hiinast, Jaapanist ja Jamaicalt. 5.-9. juulini toimuvale Õllesummerile loodavad korraldajad viie
päevaga kokku
Esmakordselt on õllepeole tehtud tänavate süsteem, mis muudab külastajatel väljakul liikumise lihtsamaks. Laululava tagusele alale ehitatakse minilinnak, kus on 11 tänavat, kaks väljakut ning peaallee. Festivali tõmbenumbriks saab ürituse pressiesindaja Argo Kasela arvates mööda tuletorni ronimine. Huvilisi on lubanud õpetama tulla kogenud alpinistid, kes näitavad ka oma ronimisoskust. Platsi kohal hakkavad lendama helikopterid, soovijad saavad pidu jälgida taevast. Iga päev kontrollib õllelinnakus kauba kvaliteeti tervisekaitseinspektsioon.
"Kuigi seni pole midagi juhtunud, tahame kindlad olla, et piduline saab
ainult kvaliteetset sööki ja
Külastajate turvalisuse tagamiseks on ametis ligi sada inimest ning platsil on esmaabitelk. Selle aasta festivalil puuduvad pealava ja -esineja, platsile tuleb kolm ühesugust lava. "Festivali kõik esinejad on võrdsed ning seda joont tahame hoida ka edaspidi," ütles Kasela. Tuntumatest ansamblitest astuvad rahva ette Singer Vinger, Vennaskond ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Õllesummeri idee autor, Tallinna Laululava direktor Riho Rõõmus liigub seekord ringi aunõunikuna. Rõõmuse arvates tõotab eriti huvitav tulla avapäeva karneval ja pühapäeval toimuv laulu- ja tantsupidu. Eelmisel aastal joodi festivalil ära üle 200 000 liitri õlut. Õllesummeri eelarve jääb veidi alla 10 miljoni krooni. (Eesti Päevaleht)
ÕLLETOOBER 2000 juuli 2000 21. - 22. juulini toimub Saaremaal Leisis üritus nimega Õlletoober. Tegemist on neljandat aastat toimuva Saaremaa õllepeoga, mis ei pretendeeri rohkemaks kui kahepäevaseks mõnusaks rahvapeoks - saarlastele, Saaremaa külalistele ja kõigile osalejatele. Õlletoober on leidnud kindla koha Saare maakonna kultuurikalendris ja on kujunenud üheks rahvarohkemaks suveürituseks Saaremaal (eelmisel aastal külastas üritust kahe päeva jooksul ligi 8 000 inimest). Ürituse eesmärgiks on elavdada Saaremaa suvist kultuuripilti ja pakkuda inimestele võimalust unustada argimured ja puhata lõbusalt koos pere, sõprade ja tuttavatega. Loomulikult on õllepeo põhiteemaks õlu koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Igal aastal valitakse ürituse käigus Saaremaa parim koduõlu. Parima koduõlle valimise võistlus pakub suurt pinget Saaremaa õllemeistritele ja aastatega on suurenenud ka osavõtjate arv. Eelmisel aastal oli esindatud koguni 24 õllemeistrit. Üritusel toimub ka koduõlle näidisvalmistamine. Otse loomulikult on üritusel müüa Saaremaa koduõlut ja suitsukala, sest need kaks komponenti lihtsalt kuuluvad Saaremaa juurde. Saaremaa õllepeol toimub erinevaid rahvalikke mänge ja võistlusi, kus kaasalöömislusti jagub kõigile. Suurt populaarsust on võitnud Õlletoobri tänavakorvpalli ja rannavolle turniir. Sel aastal valitakse Õlletoobril Saaremaa Rammumees 2000 ja toimub karikaetapp kiikingis. Õlletoober 2000 järgib oma olemuselt eelmistel aastatel väljakujunenud joont - olla ja jääda üheks mõnusaks rahvapeoks. Õlletoobri kultuuriprogrammi koostamisel arvestatakse selle temaatilisust ja seda, et programm pakuks huvi kõigile külastajatele. Esinemisvõimalusi pakutakse nii tuntud kui ka vähemtuntud ansamblitele. Tähtsal kohal on puhkpillimuusika. Traditsiooniks on saanud paljude Saaremaa esinejate ülesastumine lavalaudadel. Omal kohal on Saaremaa nurk, kus toimuvad teatrietendused, esinevad rahvatantsijad, külapillimehed. Lastega tegelab Onu Frederik. Esinevad tuntud ansamblid ja muusikud: Väikeste Lõõtspillide Ühing, Justament, Kala, Meie Mees, Erich Krieger, Vello Orumets, Allan Roosileht & Õlledisko. Õlletoobri lõpetamisel on ilutulestik. Päevapilet 55 krooni - võimaldab ühekordse sisenemise
üritusele.
(http://www.kuressaare.ee/toober/)
SAAREMAA KODUÕLU LÄHEB SOOME VÕISTLEMA juuli 2000 Kümme aastat koduõlut pruulinud Jüri Sklennik tegi jaaniks parima Eesti õlle ja läheb augustis sellega Soome koduõlletegijate MMile. Parim Eestimaa õllepruulija, saarlane Jüri Sklennik ütleb, et pole oma õlle retseptist kunagi saladust teinud. “Üks pisike nipp on ka, aga las see jääb,” mugistab ta muhedat naeru. Jüri teeb õlut enamasti neli korda aastas, jaaniks ja jõuluks aga kindlasti. Alla 300 liitriga tema sõnul jännata ei tasu. Kokku on Jüri õlut pruulinud kümmekond aastat. Ta ütleb, et algul tuli iga kord ise maitsega, aga nüüd on naabrimehe Jaani õpetust järgides juba mitu aastat jutti päris sarnase mekiga. “Ostad need linnased. Jahvatad ära. Paned kuuma vee tõrde ja linnased ka sinna sisse,” kirjeldab Jüri õlletegu. “Seal leotad neid 3-4 tundi, enne kui hakkad virret ehk magusat viljavett laskma. Virre lastakse teise tõrde, kus see ööpäeva käärib. Mida rohkem käärib, seda kangem kraam tuleb,” seletab ta. Kui kange Jüri õlu on, seda ta täpselt ei teagi. (SL Õhtuleht)
LÄBIMÜÜGI VÄHENEMISE TÕTTU PLANEERIVAD SAKSA ÕLLETEHASED HINNATÕUSU juuli 2000 Saksa õlletootjate läbimüük langes ka 1999. aastal ja on nüüdseks 10% väiksem kui kõrgajal, aastal 1994. Saksa Õlletootjate Assotsiatsiooni presidendi Dieter Ammeri sõnul on tehased sunnitud konkurentsis püsimiseks hinda tõstma. Selles suhtes loodetakse abi olümpiamängudest ja jalgpalli Euroopa meistrivõistlustest. “Lisaks sellele läheks vaja ilusat suveilma,” märkis Ammer. (BEERWeek)
ÕLLETOODANG VÄHENES HALVA ILMA TÕTTU juuli 2000 Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop ütles Äripäevale, et eriti tugevalt on ilm mõjutanud karastusjookide turgu, kuid ka õlle läbimüük kannatab halva ilma tõttu. Noobi sõnul on esimese poolaasta õlleturg kokkuvõttes kasvanud ning kui õlletootjad ennustasid aasta alguses ilusa suve puhul kümneprotsendilist õlleturu kasvu, siis nüüd prognoositakse viie- kuni seitsmeprotsendilist kasvu. Noop lausus, et pidev õlleturu kasv on põhjustatud õlle kui joogi populaarsuse kasvust, millele aitab kaasa nii reklaam kui ka kontserdid ja teised vabaõhuüritused. Samas kasvab rahva ostujõud. Statistikaameti andmetel tootsid Eesti õlletehased juunis 10,9 miljonit liitrit õlut. Eelmise aasta juuniga võrreldes oli õlletoodang 2,9 protsenti väiksem. Sama aasta maiga võrreldes on õlle tootmine langenud ligi 14 protsenti. Kuue kuu õlletoodang ulatus Eestis 47,9 miljoni liitrini, mis on 2,7 protsenti rohkem kui mullu samal ajavahemikul. (Äripäev)
PUDEL POPULAARSEM KUI PURK juuli 2000 “Pudeliõlu on ülekaalukalt populaarsem nii purgist kui baarides-pubides müüdavast lahtisest õllest. Viimane on tunduvalt kallim, nii et lahtise õlle joomist piirab juba selle hind. Kuid vahet pole - täpselt üks ja sama õlu läheb nii pudelisse kui purki,” kinnitas Saku Õlletehase infojuht Ruth Roht, kelle sõnul eelmisel aastal jõid eestlased 77 protsenti kodumaisest õllest pudelist, 12 protsenti purgist ja 11 protsenti lahtisena. “Purgiõlle osakaal on kasvanud peamiselt lahtise arvelt ja ilmselt on see nüüd ka stabiliseerunud,” arvab Rutt Roht, et purgiõlle osatähtsus ilmselt enam ei kasva. Suvel ostetakse purgiõlut märksa enam kui talvel, aga see on ka loomulik - kes kipuks pudeleid reisile, randa või piknikule kaasa tassima, kui ka lihtsamalt saab. (SL Õhtuleht)
UUS ÕLU "TARVAS" juuli 2000 Aastal 2001 möödub 775 aastat ajast, mil Läti Hendrik oma "Liivimaa Kroonikas" mainis esmakordselt linnust nimega Tarvanpää. Sündmuse tähistamiseks otsustas Rakvere linn püstitada oma iidse Vallimäe nõlvale Tarva skulptuuri. Toetamaks seda üritust, hakkas Viru Õlu pruulima Tarva õlut, millelt saadav tulu kantakse Tarva valmistamise fondi. Õlle kangus on 4,8% alc. vol. (AS Viru Õlu)
A.LE COQ AVAS ÕLLETANKLA juuli 2000 A.Le Coq Tartu Õlletehas avas Tallinn-Pärnu maantee 26. kilomeetril kunagise miilitsapunkti juures Eesti esimese õlletankla, mis müüb linnast välja sõitjatele õlut ja teisi karastusjooke. A.Le Coqi Tankla on avatud suve lõpuni igal nädalalõpul neljapäevast laupäevani. Eesti esimese õlletankla avamisega tahab A.Le Coq välja
pakkuda uudse idee toodete
A.Le Coqi Tankla - suur veok õlletankla värvides ja kirjadega on varustatud tavapärastest kütusetanklatest tuttavate tootetunnustega: pliivaba roheline värv tähistab Pilsnerit, punane värv Premium õlut ja must diiselkütuse värv Porter õlut. Õlletankla Tallinn-Pärnu maanteel töötab kuni suve lõpuni ja on avatud iga nädal neljapäeval, reedel ja laupäeval ajavahemikul kell 9.00-21.00. (A.Le Coq)
ÕLLEAJALOOLASED LOOVAD OMA MUUSEUMI 31.08.2000 Mullu veebruaris asutatud Eesti Õlleajaloo Seltsi (EÕAS) üks tegevuseesmärk on algusest peale olnud Eesti õllemuuseumi asutamine. Tänaseks on ideest saamas juba lootus - muuseum võib peavarju leida Tartu Õlletehase endises linnasekuivatis ehk nn. tornis, mis praegu seisab kasutult. Ajaloolise väljapaneku kõrvale tahetakse rajada ka väike õllesaal, kus oleks alati müügil kõik Eestis pruulitavaid õlled. EÕASi juhataja Andres Sepp, kas teie selts uurib ainult õlle ajalugu või koondab ka Eesti õllesõpru? “Meie eesmärk pole õllesõprade ühendamine. Selleks on teised seltsid. EÕASi põhikirjaline siht on ennekõike Eesti õlletööstuse ajaloo uurimine ning sellega seonduva info ja esemete säilitamine. Meie seltsi liikmete tööväli pole seega õllekates, vaid raamatukogudes ja arhiivides. Oleme huvitatud kõigest, mis on Eesti õlle ja õlletootjate kohta säilinud. Muide - õlletootjaid on Eestis läbi aegade olnud kokku umbes 300! Seltsil on kontakt ka mitme teise riigi samalaadsete organisatsioonidega.” Kes on seltsi liikmed? “Need on eraisikud, kes juba aastaid nii-öelda hobi korras on kogunud Eesti õlleajalooga seotud esemeid ja uurinud õlletööstuse ajalugu. Liikmed tegutsevad Tallinnas ja Tartus. Seltsi ei toeta praegu ükski õlletootja.” Millest tekkis teie enda eriline huvi õlle ja selle ajaloo vastu? “Olen tolle valdkonnaga tegelnud paarkümmend aastat. Suurem huvi
tärkas pärast ajaloolaste Heino Gustavsoni ja Otu Ibiuse uurimustega
tutvumist, aga seda süvendas ka praeguste seltsikaaslaste Leo Saare
ja Toomas Konseni ulatuslike erakogude nägemine.
Mis on eesti õllekultuuris erilist? “Euroopas on õllekultuur iga rahvuskultuuri koostisosa, hõlmates kohalikku õlle tootmist, turundust ja tarbimist. Eesti õlle kirjus ajaloos on talupojaõllega kohtunud Saksa, Inglise ja Vene tööstustraditsioonid. Praegu teevad aga võidukäiku Skandinaavia ja Soome suurtootjad. Kõik see on jätnud jälje ka eestlase õllekultuuri. Muutunud on õllesordid ja tootmistehnoloogia.” Õllesõpradele pakub kindlasti huvi EÕASi kodulehekülg http://www.hot.ee/beerest/ (SL Õhtuleht)
LAEVAÄRIMEES TAASTAB SAAREMAA ÕLLETEHASE 24.08.2000 Laevandusärimees Vjatsheslav Leedo kavandab rahapaigutust Saaremaa ühe omaaegse sümboli, kohaliku õlletootmise taastamisse. "Mingeid otsuseid veel langetatud ei ole, kõigepealt tuleb väga põhjalikult asi läbi kalkuleerida," ütles Leedo, kes ei soovinud ennustada, millal selgub, kas õllepruulimisse tasub investeerida või mitte. "Eks ta kindlasti üks nishitoode on. Kui Saksamaal on igal külal, igal tänaval oma õlu, miks ei võiks see siis ka Saaremaal olla." Tänavu 11. juulist on äriregistrisse kantud aktsiaselts Saaremaa Õlletehas aktsiakapitaliga 400 000 krooni. Leedo sõnul on see riskikapital, mis kulub eeluuringu tegemiseks. Tuleb uurida, kust saab seadmeid, millised on turustamisvõimalused ja millised võiksid olla tooted ja tootmismahud, rääkis Leedo. "See võib olla kõlavalt öeldud, kuid tööhõive Saaremaal on tähtis. Pealegi, väljaõppinud inimesed on ju olemas ja oleks rumal, kui nad lihtsalt kuskil luuameestena peavad töötama," rääkis Leedo. Saaremaa Õlletehase palgal on juba kunagine Saare Õlle müügijuht Gabriel Sepp. Ajalehe Meie Maa andmeil võib rajatav õlletehas leida ruumid novembris tegevuse lõpetava Valjala juustutööstuse ruumides. Eeloleval teisipäeval arutabki Saaremaa Liha- ja Piimaühistu juhatus Valjala meiereihoone edasist saatust. Ühistu juhatuse esimees Paul Alas möönis, et õlletehasest on juttu olnud, kuid konkreetsete pakkumisteni asi veel läinud pole. Me rendime ruumid ikkagi sellele, kellel on ette näidata ka äriplaan, selgitas ta. Ligi 30 aastat kestnud tööstuslik õlletootmine Saaremaal lõppes läinud aasta mais, kui Saare Õlle soomlastest omanikud Kuressaares asuva tehase sulgesid ja 30 töötajat vallandasid. Saare Õlu omaniku Olvi OY tegevdirektori Markku Rönkkö sõnul oli Saare Õlu sulgemise üheks põhjuseks õlleaktsiisi tõus. Olulist rolli mängis siiski ka see, et Saaremaal ei olnud tootmine enam piisavalt efektiivne ning kvaliteetne, mistõttu tehas oleks vajanud olulisi uusi investeeringuid. (Eesti Päevaleht / Meie Maa)
TARTU ÕLLETEHAS TOOTMISRASKUSTES 16.08.2000 Jõuliselt Eesti õlleturgu enda kätte haaranud Tartu Õlletehas on sattunud raskustesse järjest kasvava Eesti õlleturu varustamisega. “Käesoleval nädalal (14.-20. august) suutsime esmakordselt selle suve jooksul kõikide oma käibelolevate õllesortidega laod täita,” ütles Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop. “Tänavune suvi on meie jaoks hea, sest nõudlus on väiksem ja me suudame turgu paremini varustada.” Noobi sõnul tähendab turu mingite õllesortidega varustamata
jätmine turuosa kaotust. “Kui inimene on harjunud jooma kindlat õllemarki
ja seda mingi aja jooksul enam müügile ei tule, siis valib ta
uue sarnase margi, mis on enamasti konkurendi toodang,” seletas Noop tarbijate
käitumist. “Tehase mahutipargi piiratuse tõttu peame sageli
mõne
Uute mahutite ja lisaseadmete kohaletoomine ja paigaldamine võtab juhataja sõnul kuni kümme kuud, seetõttu kulgeb tootmise suurendamine aeglaselt. Tänavu mais suurendas Tartu Õlletehas õlletootmist aprilliga võrreldes 35% ning sai juulis esmakordselt enda kätte üle kolmandiku kodumaisest õlleturust. Saku Õlletehase suhte- ja teabekorraldusjuhi Ruth Rohti sõnul
ei ole neil sel aastal tootmisvõimsuse ega nõudluse rahuldamisega
probleeme ette tulnud. “Oma tootmistegevuse suurendamisse oleme pidevalt
investeerinud,” ütles Roht. Tema sõnul
(Eesti Päevaleht)
SARVIKU ÕLU TÕRJUB VIINA KÕRVALE 11.08.2000 Alkoholitootjate hinnangul eelistab suur osa Eesti maainimesi viinale ja veinile üha enam kanget õlut, mille osakaal ulatub juba kolmandikuni Eesti õlletoodangust. “Minge vaadake, mida maamehed poest ostavad! See on Sarvik ja X,” ütles ASi Remedia müügijuht Sirje Potisepp, kelle hinnangul on kange õlu, mida müüakse alla kümne krooni pudel, Lõuna-Eestis salaviina ja puskari kõrval arvestatavaks joogiks kujunenud. A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi hinnangul moodustab kange õlle osakaal kogu Eestis müüdavast õllest ligi kolmandiku, tema juhitava tehase toodangust aga koguni 38 protsenti. Ta tunnistas, et lahja premium-tüüpi õlle müügihind on samas hinnaklassis kange õlle hinnaga. Ehkki kahte pudelit lahjat õlut on Noobi sõnul kasulikum toota kui üht kanget, tasub õlletootjal sellel turul olla, sest nõudlus on suur ja pole vaja raisata raha kalli reklaamikampaania peale. “Me ei tee pingutusi kange õlle osakaalu suurendamiseks, kuigi see on üks eeldusi turul püsimiseks,” märkis Noop. Edaspidiseks ennustas Noop õlle osatähtsuse suurenemist alkohoolsete jookide tarbimises Eestis, sest see on üldine trend terves Euroopas. Samuti võib tema sõnul oodata kange alkoholi aktsiisi edasist tõusu. Seda, et kange õlu müüb ennast ise, tunnistas ka Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. “Kogu tehase toodangust moodustab kange õlu 27 protsenti ja selle osakaal on üldises õlleportfellis eelmise aastaga võrreldes vähenenud, eelkõige Saku on Ice’i arvel,” selgitas ta. Kange õlu on küll Sepa sõnul väiksema kasumlikkusega, kuid nõuab vähem kulutusi pakendile ja turundusele. Sarviku menu kohta ütles Sepp, et see on muutunud paljudele argipäeva kangeks joogiks. Samas saab Sarviku õlle hulgimüügist kätte odavamalt kui Saku Originaali. Viru Õlu müügijuhi Ander Saare sõnul näitab kange õlle võidukäik inimeste elatustaset ja ostujõudu, sest see on saanud paljude jaoks alternatiivseks joogiks muule alkoholile. Viru õlletehase toodangust moodustab kange õlu veerandiku ja see ei ole viimasel ajal muutunud. “Konkurents selles turusegmendis on äge ja see mõjutab ka hindu,” sõnas Saar. Viinatootjate arvutuste kohaselt on õlle aktsiis ühele alkoholi mahuprotsendile arvutatult viina aktsiisist kaks korda madalam. “Kuid pole ju mingit vahet, kas inimene joob end purju õllest või viinast,” leidis Sirje Potisepp. Alkoholi tarbimine ühe elaniku kohta 1999. a
(Äripäev)
PENSIONIL ÕLLEPRUULIJAD SAAVAD TASUTA ÕLUT august 2000 Saksa kohus otsustas, et kaks pensionile jäänud õlletehase töötajat saavad pensionipaketi raames igal aastal 150 liitrit tasuta õlut ja tagantjärele ka kolme õlleta jäädud aasta eest. Õlletehas lubas oma töötajatele ja pensionäridele 240 liitrit tasuta õlut aastas, aga jättis finantsraskuste ja omanikumuutuse tõttu lubaduse täitmata. Kaks endist õllepruulijat võitlesid oma õiguste eest kolm aastat ja läksid nõudmisega kõrgeima töökohtuni välja, kuni viimaks jõuti kompromisskokkuleppele 150 liitrit kesvamärjukest aastas. (Reuters - BNS)
SAAREMAA MEES VÕITIS ÕLLEPRUULIJATE MMil SOOMES KOLMANDA KOHA august 2000 Saaremaa õllemeister Jüri Shklennik, kes pälvis nädalavahetusel Soomes koduõlle maailmameistrivõistlustel üldarvestuses kolmanda koha, tahab kodusaarel samasuguse võistluse käima lükata. «Kui soomlased said oma kolme miljoni elaniku kohta 40 meistrit kokku, siis ainuüksi Saaremaalt saaks vähemalt 140 kesvamärja valmistajat võistlema panna,» hindas Astes õlut pruuliv Shklennik. Tema sõnul võiks Saaremaa koduõllevõistlusel osaleda esimesel aastal kohalikud õllekeetjad, keda hindavad välismaised kohtunikud, edaspidi aga laiendada üritust rahvusvaheliseks. 5. augustil Soomes Hämeenlinna lähedal Lammi linnakese külje all toimunud esimesel rahvusvahelisel koduõlle valmistajate võistlusel osales kolm tosinat meistrit, soomlaste kõrval ka Saaremaa ja Gotlandi esindajad. 34 sel päeval degusteeritud õlle seas läks esikoht ja maailmameistritiitel Markku Pulliainenile Savonlinnast. Välismaiste õllede osas saavutas Eesti teise koha ja heledate õllede seas oli Jüri Shklennik esimene, üldpunktiarvestuses aga siiski Sigbritt Jacobssoni järel kolmas. Jüri Shklennik teenis võimaluse võistlustele sõita jaanipäeva eel, mil ta Saare- ja Hiiumaa vahelises koduõllede konkurentsis tunnistati parima õlle valmistajaks. Soome võistlustele viis meister oma tavapärase retsepti järgi tehtud heleda rüüpe, mis on soomlaste-rootslaste õlledest sootuks erinev. «Need meie inimestele küll peale ei lähe, nad on joomaks liiga rasked,» iseloomustas Shklennik põhjanaabrite tumedaid koduõllesid, kuhu odra kõrval ka rukist lisatakse. Kohtunike hinnangul olid kõik maailmameistrivõistlustel osalenud õlled maitsvad ja joomiseks suupärased, kuid üksteisest väga erinevad. Lisaks võitjaauhindadele said Soome Koduõlle Seltsi korraldatud
(Postimees)
OKTOBERFEST OOTAB KÜLASTUSREKORDIT 22.09.2000 Sydney suveolümpiast päev hiljem algas Münchenis maailma suurim ja kuulsaim õllepidu Oktoberfest, mis tänavu toimub juba 167. korda. Traditsiooniliselt kuulutas Oktoberfesti avatuks Müncheni ülemlinnapea Christian Ude, kes lõi kahe löögiga prundi kahesajaliitriselt õllevaadilt, lausus asjakohase väljendi “O´zapft is!” ja ulatas esimese liitrise kannu õlut Baieri liidumaa peaministrile Edmund Stoiberile. Saksa ajalehtede arvates on kaks lööki väga hea tulemus, sest seitse aastat tagasi kulus Christian Udel õllevaadi avamiseks seitse lööki. Eelmisel aastal sai ta hakkama juba kolmega. Sakslastele on Oktoberfest väga tähtis pidu. Nii katkestas telekanal ARD ülekande Sydney olümpialt, et näidata otsepildis õllefestivali avamist. Värvikas õllefestival kestab tänavu tavapärase16 päeva asemel 18 päeva ja lõpeb teisipäeval, 3. oktoobril, kui Saksamaa tähistab riigi taasühendamise 10. aastapäeva. Õllesõprade käsutuses on 26 hektaril 16 suurt õlletelki ümmarguselt 100 000 istekohaga ning suurejooneliste atraktsioonidega lõbustuspark. Korraldajad loodavad, et Oktoberfestilt astub tänavu läbi kaheksa miljonit külalist. Oodata on tavalisest enam ameeriklasi, sest dollari kõrge kurss teeb neile reisi odavamaks. Müncheni õllepeost tahavad osa saada ka paljud Hannoveri maailmanäitusele EXPO 2000 tulnud välismaalased. Senine külastusrekord pärineb aastast 1985, kui Oktoberfestil lustis 7,1 miljonit inimest. Korra eest valvab Oktoberfestil 221 eriväljaõppe saanud politseinikku. Möödunud aastal tuli vahistada 303 korrarikkujat. Seda ei olegi palju, kui arvestada, et Oktoberfestil käis läinud aastal 6,5 miljonit inimest. Aukartust äratava kõrguseni on tõusnud õlle hind. Liitri eest tuleb välja anda 11.20 kuni 12.60 marka (89 kr 60 s kuni 100 kr 80 s). Seega maksab liiter õlut Oktoberfestil ligemale kuus korda rohkem kui liiter bensiini, mille hinnatõusu saadavad mitmel pool Saksamaal autojuhtide vihased protestid. Tegemist on igal juhul suure äriga, õllefestivali käibeks prognoositakse kuni 500 miljonit marka (4 miljardit krooni). Kui arvestada ka raha, mis Oktoberfesti külalised mujal Münchenis välja annavad, siis kasvab käive kuni 1,5 miljardi margani (12 miljardit krooni). Müncheni õllepeo traditsioonid ulatuvad aastasse 1810, kui kroonprints Ludwig ja printsess Therese von Sachsen Hildburghausen pidasid pulmapidu. Kooleraepideemia või sõja tõttu on Oktoberfest jäänud pidamata 24 korda. Oktoberfesti hõngu saab samuti tunda Hannoveris toimuval maailmanäitusel EXPO 2000, kus Müncheni õlletootjad on väljas suure õlletelgiga. Möödunud nädalal korraldas München Oktoberfestiga analoogse peo ka Berliinis. Üllatuskülalisena käis seal õlut nautimas ekskantsler Helmut Kohl. (SL Õhtuleht)
SAKSA PRINTS KRITISEERIB MAAILMAKUULSAT ÕLLEFESTIVALI 21.09.2000 Saksa prints, kelle esivanemad panid aluse Müncheni Oktoberfestile, süüdistab selle tänavusi korraldajaid traditsioonilise ürituse muutmises turistidelt raha välja pumpamise masinaks (“turistilõksuks”). Baieri prints Luitpold, viimase Baierimaa kuninga Ludwig III lapselapselaps, ütleb, et festivalil müüdav õlu on üle hinnatud, telgid on ülerahvastatud ja tegelikust “Müncheni veetlusest” pole enam palju järel. Printsi sõnul mängitakse üritusel ka väga vähe traditsioonilist Baieri muusikat. Rohkem kuuleb telkides lugusid a la “New York New York” ning umbes 70% muusikast on tavaline rahvusvaheline pop. Külastajad peavad liitri õlle eest välja käima neli inglise naela (umbes 100 EEK). Luitpold on ise Kaltenbergi õlletehase omanik ning tema arvates on õlle hind festivalil tavakodaniku jaoks liiga kõrge. Prints süüdistab festivali korraldajaid Müncheni turismiametist kohalike inimeste eemalepeletamises. Korraldajad on aga printsi kriitika igaastasest õllehinna tõusust tagasi tõrjunud väitega, et tänavuse uuendusena saavad naised tasuta tualettruume kasutada. Prints Luitpoldis tekitavad pahameelt ka kitsendused selle kohta, kes tohib Oktoberfestil õlut müüa ja kes mitte. Poliitika “linnapiir on õllepiir” tähendab, et oma toodanguga võivad kaubelda vaid Müncheni tehased. Kõik teised Baierimaa pruulikojad (kaasa arvatud printsi enese oma) jäävad väravate taha. Suurema arvu tootjate kaasamine tekitaks konkurentsi, pakuks külastajatele suuremat vaheldust ning lööks hinnad alla. Sel aastal toimuv Oktoberfest kannab järjekorranumbrit 167 ning kestab 16. septembrist 3. oktoobrini. Rahvapeole oodatakse ca 8 miljonit külastajat kogu maailmast. (ananova.com)
EESTI OLÜMPIALASTEL SYDNEYS OMA KÕRTS 13.09.2000 Sydneysse tulnud eestlased saavad ühte kohta koguneda igasuguste
akrediteerimiste ja turvaväravate läbimisteta: südalinna
pubi Trumps Tavern võtab vastu nii sportlase kui
“Kui eestlased juhtuvad medalivõidu puhul varahommikuni pidutsema, on uksed avatud viimase inimese lahkumiseni,” kinnitas pubi omanik Ian Muddle ja soovis kaugetele külalistele edukat olümpiat. Trumps Taverni õllevalikusse kuulub mängude ajal ka Saku Originaal. Kokkusaamiskoha idee teostus mitme mehe koostöö tulemusena, Muddle on Eesti võistkonna atashee Robert Tohveri sõber. Tohveri ja Muddle’i abikaasad on head sõbrannad, nõnda said tuttavaks mehedki. “Eesti Olümpiakomitee palus sügisel leida kokkusaamiseks mõnus paik ja mina mõtlesin kohe Ianile, tal ju kesklinnas selleks nii sobiv koht,” jutustas Tohver. “Ta oligi kohe nõus.” “Olen väga meelitatud eestlaste valiku üle!” hüüatas rõõmus Muddle. “Nõnda saan paremini osa olümpiahõngust, meiegi pubi tunneb end suure olümpiapere liikmena.” (Eesti Päevaleht)
SOOLHAPE MÜRGITAB TARTUT 29.09.2000 Tartu Õlletehase hoovilt kahekümnetonnisest mahutist eile (28.09) Emajõkke voolanud soolhappest tekkinud gaas võib olla levinud mõne Tartu Supilinna maja keldrisse ning ohustada majaelanike elu. "Redelit transportinud ehitusmeestel kukkus töö käigus
metallredel soolhappemahutist tuleva plastmasstoru peale, mille tagajärjel
toru purunes ja mahutist hakkas hapet välja
MÜRK JÕUDIS EMAJÕKKE. "Hape voolas täie survega, kuni tropi ette saime," rääkis Noop, kelle sõnul kutsus õlletehas koheselt päästeametist abi. "Kiiruga lasime koostöös päästeametiga linna kanalisatsioonikaevudesse naatriumleelist, mis neutraliseeris enamiku happest." Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Rein Haak ütles, et kuigi leke õnnestus kõrvaldada, jõudis siiski teatud osa sellest voolata Emajõkke. "Täpset kogust ei ole veel võimalik välja selgitada, kuna selleks tuleb mahutisse jäänud hape välja pumbata," lisas Haak. Noobi hinnangul oli paagis enne intsidenti neli tonni soolhapet. Palju sellest välja voolas, ta öelda ei osanud. "Kella viie ajal pesime läbi kõik kanalisatsiooni põhitrassid, mis välistab uute ohuallikate tekke, kuid varem tekkinud gaas võib püsida keldrites mitu päeva," märkis Haak, kelle sõnul tekib kanalisatsioonis soolhappe reageerimisel väljaheidetes leiduvate valkudega eluohtlik gaas väävelvesinik. GAAS VÕIB JÕUDA KELDRISSE. Haagi sõnul võib gaas tungida läbi katkise kanalisatsioonivõrgu osadesse Supilinna elamutesse, mille kanalisatsiooniga on tõsisemaid probleeme, ning jääda keldritesse mitmeks päevaks. "Ohu likvideerimiseks soovitan igaks juhuks tuulutada keldreid ning lähipäevil mitte kodus torusid remontida," sõnas Haak. Keskkonnainspektsiooni Võru osakonna juhataja Endel Visnapuu sõnul mõjub soolhape halvasti ka Emajõe kaladele. "Olenevalt sellest, palju soolhapet jõkke sattus, on võimalik, et hape põletab ära kalade lõpuste koed ning kalad lämbuvad." Noobi sõnul kasutab õlletehas soolhapet torude puhastamiseks. (Eesti Päevaleht)
OLVI SUURENDAS LÄBIMÜÜKI 27.09.2000 A.Le Coq Tartu Õlletehasega samasse kontserni kuuluva Soome õlletootja
Olvi käive suurenes tänavu kaheksa kuuga 6,2 protsenti, 73,5
miljoni liitrini. Soomes kasvas müük
Olvi turuosa Soomes suurenes poole protsendi võrra ja ulatus 11,8 protsendini. Kõige rohkem suurenes mineraalvee müük, mis kasvas 12,5 protsenti; karastusjookide müük suurenes viis protsenti ja õlle müük 3,2 protsenti. (ETA)
LEEDU SVYTURYS HAKKAS CARLSBERGI ÕLUT TOOTMA 26.09.2000 Carlsbergi kontrolli all olev Leedu juhtiv õlletootja Svyturys hakkas villima Carlsbergi pudelit- ja vaadiõlut. Leedus toodetud õlut hakatakse müüma ka Eesti ja Läti turul. 57-protsendiliselt Carlsbergi kontrolli all olev Svyturys täitis kõik Taani firma tehnilised nõuded tootmise alustamiseks. "See saab olema ainus kohaliku turu jaoks Leedus toodetud rahvusvaheliselt tuntud hele õlu," teatas Svyturys. Carlsbergi õlut on Leetu Taanist sisse veetud alates 1990. aastast. Svyturys müüs aasta esimese kaheksa kuuga 36,87 miljonit liitrit õlut. Firma kontrolli all on 26,7 protsenti Leedu turust. (BNS)
PRAAMIKUNINGAS TRÜGIB ÕLLEÄRISSE 25.09.2000 Lääne-Eesti saarte ja mandri vahelist praamiliiklust kontrolliva Saaremaa laevakompanii omanik Vjatsheslav Leedo plaanib koos toiduainetetöösturi Oliver Kruudaga luua Saaremaale õlletööstust. "On plaan, aga mingeid otsuseid veel pole," üritas Leedo tagasihoidlikuks jääda. Ta küll kinnitas, et on koos Kruudaga firma loonud, kuid midagi täpsemalt tulevasest õlletehasest rääkida ei soovinud. "Me alles uurime turgu ja võimalusi. Otsuse õlletehase rajamise kohta saame teha siiski vaid kainele arvestusele tuginedes," sõnas Leedo ning mainis, et ilmselt kuuleb asjast rohkem aasta lõpus või järgmise alguses. "Ma olen selle kava suhtes sügavalt skeptiline," tunnistas Tartu õlletehase juhataja Tarmo Noop Saaremaale õlletehase rajamise plaane kommenteerides. Poolteist aastat tagasi sulges Tartu õlletehas tollal talle kuulunud Saaremaa õlletööstuse, sest "seal polnud otstarbekas toota". Noobi hinnangul vajaks uue õlletööstuse püstipanek isegi kõige tagasihoidlikumate arvestuste kohaselt vähemalt sada miljonit krooni investeeringuid." (Eesti Ekspress)
A.LE COQ TARTU ÕLLETEHASE MÜÜGIMAHT TÕUSIS 8 KUUGA 54% 22.09.2000 A.Le Coq Tartu Õlletehase kõikide tootegruppide kogumüügimaht suurenes käesoleva aasta esimese 8 kuuga 54% 29,4 miljoni liitrini eelmise aasta 19,1 miljonilt liitrilt. Tooterühmadest kõige rohkem ehk 125% on kasvanud siider, järgnevad õlu 75%, karastusjook 21% ning vesi 9% kasvuga võrreldes eelmise aastaga. Ettevõtte 8 kuu tulemusi kommenteerides ütles A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop, et liitriliselt kõige rohkem on tõusnud õlu 19,2 miljoni liitrini eelmise aasta 11 miljonilt liitrilt. Selle peamiseks põhjuseks pidas Noop A.Le Coq'i turuosa suurt tõusu Eestis, mis augustis ületas juba kolmandiku kodumaiste õlletehaste turust . "Samuti võib väga rahule jääda long-dringi ja siidri tooterühmaga, kus momendil oleme absoluutsed turuliidrid", kommenteeris Noop. Selle aasta augustis hõivas A.Le Coq Tartu Õlletehas esmakordselt 35% Eesti kodumaiste õllede turust, 52% long-dringi ja siidri turust, 21% karastusjookide ning 9% vee turust Eestis. A.Le Coq põhiomanik on Olvi Oyj. Olvi gruppi kuuluvad Soome Olvi Oy, Tartu Õlletehas ja Saare Õlu Eestis, Cesu Alus Lätis ja Leedu õlletehas Ragutis. (BNS)
ANHEUSER-BUSCH TÕRJUB SOOMES BUDWEISER BUDVARIT 08.09.2000 USA õlletööstusgigandil Anheuser-Busch (Budweiser, Bud Beer jt) ei olnud erilist edu jätkuvas võitluses Tshehhi õlletootja Budweiser Budvar vastu. Soome kohus otsustas, et Tshehhi õlletehas võib jätkata toodete müümist Soomes oma registreeritud kaubamärgi Budejovicky Budvar nime all, kuid ei tohi nimetuse osana kasutada sõna Budweiser. Anheuser-Busch’i taotlused olid keelata Budejovicky Budvar nimeliste toodete turustamine ja müük, keelata ärinime Budweiser Budvar kasutamine, nõuda kahjutasu 10 miljonit Soome marka, hävitada Budejovicky Budvar kaubamärki kandev toodang, reklaamid jm atribuutika ning nõuda Tshehhidelt välja kohtukulud. Soome kohus otsustas kohtuasja Tshehhi õlletootja kasuks kõigi nõuete osas, välja arvatud see, et tehas ei tohi nüüd Soomes oma toote puhul kasutada sõna Budweiser. (RealBeer)
KEENIA ÕLLETEHASELE PATENT LINNASTETA ÕLLE TOOTMISEKS 08.09.2000 Nairobis paikneva Kenya Breweries Ltd väitel on nad omandanud patendi maailma esimese ilma linnasteta pruulitud õlle tootmiseks. Toote nimeks on Citizen Lager ning selle juurutamisega tehti algust neli aastat tagasi. Tänaseks on antud õllemargist oma odavuse tõttu kujunenud populaarseim õlu Keenias. Teise Keenia suurema tootja Castle Brewing süüdistustele, et 100% linnastamata odra kasutamise tehnoloogia pole uus, vastas Kenya Breweries Ltd, et jah, põhimõtteliselt oldi üle maailma teadlikud teoreetilisest võimalusest ilma linnasteta õlut pruulida, kuid tehniliselt peeti seda siiani ülimalt keeruliseks. (ananova.com)
LAUSE EEST KOPSAKAS SUMMA 23.10.2000 Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder peaks saama umbes 1,5 miljonit Saksa marka lause eest, mida popartist Stefan Raab kasutas ühes oma hitis. Raabi singlil kostub Schröderi hääl "tooge mulle pudel õlut või ma hakkan streikima". Schröder ütles seda möödunud suvel, kui ta oli ühel kuumal päeval ringreisil endisel Ida-Saksamaal. Raabi plaati on müüdud juba üle 360 000 eksemplari. Singel on Saksa muusikaedetabelites teisel kohal, jättes selja taha Madonna ja Britney Spearsi. Schröder on öelnud, et kui ta saab plaadi läbimüügist autoritasu, annetab ta selle heategevuseks. (ETA)
MOBIIL TASKU JA ÕLLEPUDEL SUULE 19.10.2000 Riigikogu alustas oma teisipäevast istungit, kinnitades, et ütlus "Loodus tühja kohta ei salli" kehtib ka sõiduteel. Nimelt tahetakse uue liiklusseadusega juhil käest võtta mobiiltelefon ning selles asemele suruda õllepudel. "Sakala" soovitab saadikutel kõnealused muudatused vähemalt esialgu arutelust üldse välja jätta, sest meil pole selget pilti, mida toob ühe keelustamine ja teise lubamine. Euroopas peab autojuht jutuajamiseks teepervele seisma jääma. Kas ka meile tahetakse seda euronõuet seaduseks teha? Või muretsevad hoopis kindlustusfirmad ärimeeste kõrgelt kindlustatud autode pärast, mille mõlkimine nende kasumit kahandama kipub? Siinne edukas ärimees töötab ka uneaja arvelt ning tema mobiil on rohkem kõrva ääres kui taskus. Teeservas peetud ärikõned kärbiksid tema niigi nappi puhkeaega. Pole mõtet võrrelda ka Lääne joomiskultuuri meie padujoomisega. Kuigi liiklusseadust pole Riigikogus õieti veel arutama hakatudki, on rahvasuu selle juba ühe õlle seaduseks nimetanud ning leidnud ka tipp-poliitikutest huvigrupi, kes on pidevatest sissekukkumistest tüdinud ja tahavad endale meelepärase seaduse appi võtta. Eestlane on juba kord selline maksimalist, kes peab lubatud 90-kilomeetrise tunnikiiruse juures täiesti normaalseks sajaga sõitmist ning ühe võetud õlle järel ka teise ohutuks hindab. Jääb vaid kaasa tunda politseinikele ja kohtunikele, kes joodud koguseid ja promillisajandikke lugema peavad asuma. Kui kõne alla tulevad veel avariis hukkunud või suur materiaalne kahju, siis õiged lahingud kohtumajades alles algavad. Eestlane piirdub harva pudeli õlle või klaasikese veiniga eine kõrvale. Lubatud kerge joove annaks lihtsalt võimaluse oma piiripidamatust vaidlustada. Et alkohol ei mõju kõigile ühtmoodi, on rooli lubamisel ikkagi kõige lihtsam piir tõmmata täiesti kaine ja alkoholi tarvitanud inimese vahele. (Sakala)
LIHULAS KOGUNES ÕLLEVOLIKOGU 19.10.2000 Lihula vallavolikogu kogunes erakorralisele istungile, et anda õlletelgile kaheks päevaks tegutsemisluba. Eelmisel nädalal püstitas Soome õlletootja KOFF kohaliku õlleklubi toel Lihula kesklinna suure telgi, kus pakuti õlut ja veini, esinesid ansamblid. Neljapäeval teatas politsei peokorraldajaile, et avaliku korra eeskiri ei luba pärast kella 23 pidu pidada. Vallavolikogu kogunes erakorralisele istungile ja andis korraldajaile kauplemisloa. „Neljapäeva õhtul helistasin volinikele ja reede hommikul oli volikogu," ütles volikogu esimees Paul Gill. Ühel meelel otsustas 12 vallavolinikku leevendada avaliku korra eeskirja vallas kaheks päevaks. „Kui seadust ei täideta, ei saa avalikku üritust korraldada," lausus Lihula politseinik Raimo Jurs. Õlletelgi korraldaja, Lihula õlleklubi presidendi Tiina Lobja arvates oli politsei liiga noriv. „Alati saab asju rahulikult ajada," ütles ta. Jursi sõnul koostas politsei nädalavahetusel Lihulas 14 haldusrikkumise protokolli. Muu hulgas lükkasid pidulised ümber välikäimla. Patrull tabas huligaanitsejad ja Lobja sõnul pesid nad karistuseks roojase käimla puhtaks. (Lääne Elu)
KIIRE ARENGU AEG MÖÖDAS 19.10.2000 Investeerimisfirma Suprema muutis varem Saku Õlletehase aktsiale antud ostusoovituse soovituseks "hoia", seades oodatavaks hinnasihiks 61 krooni. Tallinna börsil oli aktsia hind kolmapäeval (18. oktoobril) 56,20 krooni. Suprema hinnangul on Saku Õlletehase kiire arengu aeg möödas. Samal ajal on ka agressiivne konkurent valmis turgu haarama. Keskpikas prespektiivis võib loidu õllemüüki Suprma hinnangul küll kompenseerida Pepsi jookide müük, kuid seda madalamate marginaalidega. Suprema prognoosib Saku Õlletehase aastakasumiks 75,7 miljonit krooni 728,6 miljoni kroonise käibe juures. (BNS)
VABADUSE VÄLJAKUL VOOLAVAD TAAS ÕLLEJOAD 19.10.2000 Saku Õlletehase 180. sünnipäeva puhul kerkis Vabaduse väljakule rekordsuuruses telk. Korraldajad usuvad kuuendat korda toimuva ja pühapäevani kestva festivali jooksul telgi rahvast täis tulevat ning lubavad, et õlu otsa ei lõpe. "Õlut oleme ikka piisavalt varunud, kuna meie festival on aasta-aastalt rohkem rahvast kokku toonud," kinnitab teabejuht Ruth Roht, "ja kui saabki otsa, on tehas linnale nii lähedal, et saab uue õlle järele minna." Sortimendi hulgas on müügil ka Saku uusim õllesort Sack bei Reval. Õlletoobi hind on kesklinna kohta üsna soodne – 20 krooni. Kangemat kui 5,5-protsendist õlut festivalil ei müüda, sest see ei sobi klassikalise õllekultuuriga. "Festivali mõte pole ju kohale tulla ja end kiiresti täis juua," põhjendab Roht. Õllele lisaks pakub telk Saku ja Pepsi toodetavaid karastusjooke, sealhulgas uut Saku apelsinilimonaadi Zingo. "Päevasel ajal ootame festivalile palju peredega külastajaid. Laste jaoks pole küll eraldi programmi, kuid eesti tasemel tippesinejaid on nii mitmeid, et igale maitsele peaks midagi leiduma," arvab teabejuht. Festival võimaldab nii ühislaulmist kui õllemänge. Kiiremad ja kogenumad humalajoogi tarbijad võistlevad Henrik Normani ja Jaan Kirsi käe all Saku sümboolikaga auhindadele. Õlletarbimise tagajärjel tekkivad loomulikud vajadused saab rahuldada selleks puhuks paigaldatud teisaldatavates käimlates telgi kõrval. "Neid on ikka palju," tõotab Ruth Roht. Üheks tänavuse festivali magnetiks peavad korraldajad sisekujundust, mille krooniks on kaks vahtralehtedest pärga. Seitsme ja poole meetrise läbimõõduga pärgi punuti 400 000 vahtralehest kaks nädalat. Kuna 1650 ruutmeetri suurune festivalitelk paikneb keset Vabaduse väljaku parkimisplatsi, võib ümberringi parkimiskohti nappida. Samas loodavad korraldajad, et ega õlleüritusele palju autoga tuldagi. Et ebameeldivusi ära hoida, kontrollivad külastajaid juba turvamehed. Poole ööni õllesõpru telgis totutada ei lubata, kell 22 annavad telgiperemehed karmi käsu plats puhtaks teha, sest selline on kokkulepe linnavalitsusega. (Eesti Päevaleht)
ÕLLEFIRMA HÜVITAB TALLINNALE PARKIMISTULU 19.10.2000 Tallinna südalinna Vabaduse väljakule õlletelgi rajanud Saku õlletehas hüvitab linnale saamata jääva parkimistulu, sest linna keskväljakul laiuva hiigeltelgi tõttu on 150-kohaline parkla viis päeva suletud. Tallinna transpordiameti juhataja Mati Songisepa sõnul tasub õlletehas viiepäevase festivali läbiviimise eest Vabaduse väljakul linnale ligi 200 000 krooni, millega erafirma hüvitab saamata jäänud parkimistulu ning katab parklaseadmete eemaldamise ja paigaldamise kulud. «Linn siit kahju ei saa, võibolla põhjustab see ebameeldivusi mõnele autoomanikule, kes on sunnitud oma auto teise kohta jätma,» lausus Songisepp. «Saku on platsi üks korralikumaid kasutajaid, kellele meil etteheiteid pole olnud.» Saku õlletehase suhte- ja teabekorraldusjuhi Ruth Rohti sõnul mingeid muid tasusid õllefirma linnale Vabaduse platsi kasutamise eest maksma ei pea, küll on aga Saku Kesklinna valitsusega kokku leppinud, et aitab linnal korraldada kultuuriüritusi. Saku õlletehas peab Vabaduse väljakul oma sünnipäevafestivali teist aastat, esimesed neli aastat oli õlletelk üleval Raekoja platsil. Esmakordselt on festival veninud viiepäevaseks ning selle põhjuseks on külastajate hulga iga-aastane kasv. «Kui esimest sünnipäevaüritust kuus aastat tagasi külastas 8000 inimest, siis möödunud sünnipäeval loendati külaliste koguarvuks umbes 20 000,» märkis Roht. «Kokku joodi viimase festivali käigus ära 15 500 liitrit õlut.» Õlletelgi uksed avanevad seejuures kõrval asuva Jaani kiriku poole. Jaani kiriku koguduse õpetaja Toomas Pauli sõnul oleks õlletehas või linn võinud festivali korraldamisest ka kirikut teavitada, et kellegi laulatuse ajal ei peaks kirikus mängiv orel võistlema väljast sisse pressiva õllemuusikaga. «Ega me õllefestivali ajal midagi teha saa, nende muusika käib meie orelist üle,» rääkis Postimehele Paul. «Meiega oleks võinud ikka ühendust võtta ja ette hoiatada, äkki oleks keegi näiteks tahtnud sel ajal laulatust läbi viia.» Pauli sõnul kirik ühtegi üritust siiski ära jätma ei pea, sest õllefestivali ajaks pole laulatusi ega matuseid kirja pandud. «Lapsed saame ristitud ja leeritunni ka peetud,» lisas õpetaja. «Hea, et pühapäeval alustab festival kell 12, saame enne seda ära pidada kell 10 algava jumalateenistuse.» (Postimees)
PUDEL ÕLUT VÕIB PEAGI LUBADA AUTOROOLI ISTUDA 17.10.2000 Täna riigikogus arutlusele tulev liiklusseaduse eelnõu, mis keelab autojuhtimisel mobiiltelefoniga rääkimise, võib parlamendiliikmete ettepanekul juurde saada kerge joobega autorooli istumist lubava sätte. Kõiki autojuhte mõjutava seaduseelnõu üks autoreid, isamaaliitlane Ingvar Pärnamäe on kindel, et 0,5-promillise joobega autojuhtimist lubav parandusettepanek esitatakse. "Arutelu selle üle tuleb kindlasti," ütles ta. "Mina kaldun toetama seda, et autojuhil oleks võimalik vastuvõtul juua klaas shampust või üks lahja õlu prae kõrvale." Kehtivate eeskirjade kohaselt võib Eestis autorooli istuda vaid täiesti kainena. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok märkis, et juba liiklusseaduse arutamisel komisjonis oli kaalumisel umbes ühele õllele vastava joobe lubamine, kuid lõpuks jäi ettepanek välja. "Ma olen kuulnud, et eelnõu arutamisel võidakse sellega uuesti välja tulla," ütles Lipstok. "Esimene lugemine on selline koht, kus erinevaid ideid testida." Eesti Autoklubi juhatuse liige Aivo Kuldmäe ütles, et nende klubi põhimõtete järgi ei kuulu rool ja alkohol kokku. "Väikese promilli lubamise korral tekib paljudel kiusatus seda võimalust kasutada ja siis võib kergesti üle piiri minna," lausus Kuldmäe. Enamikus Euroopa riikides on lubatud autot juhtida 0,5-promillise või veidi suurema joobega. Eesti naaberriikidest kuulub samasse klubisse Soome. (Eesti Päevaleht)
JOOVET LUBADES JÄRGIB KOALITSIOON EUROOPAT 17.10.2000 Eesti võiks lubada sõidukijuhtidele sarnaselt teiste Euroopa riikidega 0,4-0,5 promillist joovet, ütles reformierakondlane Kristiina Ojuland. “Eesti on normaalne Euroopa riik nagu riik ikka, sarnaste traditsioonide ja arusaamadega, ma ei näe probleemi selle lubamises,” põhjendas Ojuland, kes jäi mõne aasta eest kerge joobega liikluspolitseile vahele. Ojuland lisas, et seaduseelnõu poolt hääletamisel riskib iga poliitik kaotada valijate hääli. Mitmed opositsioonipoliitikud avaldasid EPL Online’ile oma vastuseisu seaduseparandusele. Ojulandi sõnul on nii mõnedki opositsioonipoliitikud eravestlustes siiski lubanud paranduse poolt hääletada. “Ühist positsiooni erakondadel pole,” lisas Ojuland, kelle sõnul käib praegu riigikogu koridorides ettevalmistav töö ning poliitikud uurivad teineteise suhtumist. “Toetan, sest ma leian, et riigikogu võiks hakata ühiskonna suhtumist kujundama ja ühiskond ei koosne ainult joodikutest,” ütles EPL Online’ile isamaaliitlane Jüri Kaver. Tema sõnul järgib seaduseparandus Saksamaa eeskuju, kuid siiani pole teada, millisel kujul ta saali hääletamisele jõuab. Kaveri sõnul kasvataks see inimeste vastutustunnet, kui lubada poolepromillise joobega juht rooli tingimusel, et õnnetuses jääb süüdi alati joobes juht. Ta lisas, et poliitilisi vaidlusi seadusparandus kaasa ei too, ent isikute vahelisi väitlusi siiski. “Veelahe läheb ilmselt riigikogu keskelt. Kui riigikogu paranduse poolt ei hääleta, siis järelikult ühiskond pole valmis,” ütles Kaver. (EPL Online)
OPOSITSIOON LUBATUD PROMILLIDE VASTU 17.10.2000 Keskerakondlane Kalev Kallo ja rahvaerakondlane Janno Reiljan kavatsevad riigikogus liiklusseaduse eelnõus poolepromillise joobega sõiduki juhtimise vastu hääletada. “Ühiskond pole selleks valmis. Tekib piirist üleminekuid ja vaidlusi,” ütles majanduskomisjoni liige Kalev Kallo, kes ise möödunud aastal joobes sõiduki juhtimisega meedia tähelepanu köitis. “Praegu on see spekulatsioon. Eelnõu tuleb esimesele lugemisele, olemasolevas eelnõus seda sätet pole. Kui keegi esitab sellise parandusettepaneku, hääletan vastu.” Kallo lisas, et joobes juhtimiste protsent on suur ja suureneks sellisel juhul veelgi. Tema sõnul ei jagune hääletamisel opositsioon ja koalitsioon kahte leeri, kui selline parandusettepanek tuleb. Janno Reiljani sõnul kaob politseinikel motivatsioon kahtluse korral juhte ekspertiisi toimetada, kuna vahepeal jõuab juhi oove seaduse piiridesse lahtuda. “Praegu on küsimus selles, kas on lõhnad juures, et ekspertiisi toimetada. Siis aga kaob huvi tegutseda,” ütles Reiljan. Ta isas, et kavatseb vastu hääletada, kui selline parandusettepanek tuleb, kuna teeolud on halvad ja teede koormus suur. Parandusettepaneku autoriteks on isamaalane Ingvar Pärnamäe, reformierakondlane Andres Lipstok ja mõõdukas Jüri Tamm. (EPL Online)
LUBATUD JOOVE EUROOPA RIIKIDES 17.10.2000 Iirimaa 0,8; Suurbritannia 0,8; Itaalia 0,8; Shveits 0,8; Türgi 0,5; Portugal 0,5; Soome 0,5; Hispaania 0,5; Sloveenia 0,5; Austria 0,5; Belgia 0,5; Saksamaa 0,5; Taani 0,5; Prantsusmaa 0,5; Kreeka 0,5; Holland 0,5; Norra 0,5; Poola 0,2; Rootsi 0,2; Läti 0,0; Leedu 0,0; Eesti 0,0; Rumeenia 0,0; Slovakkia 0,0; Ungari 0,0; Tsehhi 0,0; Allikas: Eesti Autoklubi, Saksa Autoklubi (EPL Online)
SOOMLANE OTSIB EESTIS UNISTUSTE ÕLLESAALI 17.10.2000 Kui panna kõik legendaarse estofiili Tapio Mäkeläise poolt Eestis tühjaks joodud õllekannud üksteise otsa, ulatuks torn tõenäoliselt Maalt Kuule. Samas ei mäleta peaaegu ükski ta tuhandest tuttavast, et oleks seda pikka blondi meest nokastanuna näinud. Mäkeläinen lihtsalt mahutab õlle kuhugi oma sisemusse, naba piirkonda, võtab kotist paberilasu ja hakkab ankeeti täitma. Valmib järjekordne iseloomustus mõne õllesaali kohta. Varsti sünnib ta märkmetest ainulaadne raamat Eesti õllekultuuri kohta. Kahe ja poole aasta jooksul on Tuglase seltsi kultuurisekretär ja ühingu Õllesillad liige Mäkeläinen teinud märkmeid ligi kolmesaja Eesti õllejoomispaiga kohta. Ta viimane reis Viru ja Harjumaal tähendas ligi kolmekümne pubi, kõrtsi, baari ja restorani ukse taga kolistamist. Raamatusse pääsevad parimad. "Millegipärast arvatakse, et kui tegemist on välismaalastega, peavad kõik kohad olema hirmus peened," ütleb Tapio Kuusalus Krausi õllekeldris, kus on vaid kaks lauda ja kamp kaarte mängivaid külamehi. "Võtke võileiba, tasuta annan," kostab ligi astunud baarimees. Tapio hindav pilk peatub kolmel vaadiõlle kraanil. See on tase, milleni ei küüni paljud. Kui vaadiõlut pole, siis Tapio üldjuhul kõrtsi raamatusse ei pane. "Kõige tähtsam on kõhutunne, et siin on hea õllekest juua," ütleb Tapio, kiites Krausi õlleka sundimatut õhkkonda. "Kui õlut serveeritakse firmaklaasides, on seegi taseme näitaja," jätkab Tapio. "Ja õlle kõrval olgu õlletoit: oad, küüslauguleivad," selgitab Mäkeläinen Viitna kõrtsi menüüd tuulates. "Ning korralik õllemuusika olgu külakantri," lisab ta Iisakus Vana vallamaja pubis ansambli Meie Mees plaadilt kostvate mõnusate mörinate saatel. "Kõik, mis teeb paiga isikupäraseks, on kiiduväärt," kostab õllegurmaan Väike-Maarjas Georgi söögitoa seinal palja Lurichi pilti uurides. Kadrina Krahvi sahvri koristamata laudade vahel laveeriv Mäkeläinen kommentaare ei esita. Tal on enam tegemist ühe jokkis külalisega, kes kipub "kunnonkansalaisele" vägisi suud andma. Samuti jääb kommenteerimata silt "Suletud" Põrna kõrtsi uksel. Tapio on väga viisakas, ainult vahetevahel küsib muuseas: "Miks teil kohalikku õlut müügil pole?" Igat masti õllevalajad, baaridaamid ja –manid kohmetuvad kohaliku õlle jutu peale koledasti. Paljudel ainult Saku valajail pole aimugi, et Virumaal asub kogunisti kolm õlletehast. Pikk ja abitu põhjendustetulv näitab pigem seda, et kõrtsides pole mõeldudki kohaliku kraami eelistamisele. "Küll see aeg tuleb," leiab Tapio kemmergusse kiigates. Ta on välja töötanud paarileheküljelise küsimustiku alates garderoobi olemasolust ja lõpetades kehakergendamiskoha isikupäraga. Kõik läheb kirja. Kõige vähem on praeguseks kirjapandut Eesti õlleseltside kohta. Iga teave on teretulnud. saada infot: tapio.makelainen@tuglas.fi Pikk blond soomlane, must king jalas astub järgmisse õllesaali. Ta kokkuköidetud humalavarred võlvuvad kunagi üle Soome lahe kauniks õllesillaks. Raamatu ilmumiseni on jäänud aasta. Unistuste õllekad ehk kümme Eestimaa parimat õllejoomispaika, kuhu Tapio Mäkeläinen sooviks oma sõpru viia: Karja kelder Tallinnas; Õlletorn Tallinnas; Tormi ankur Kuressaares; Kapteni kõrts Kuressaares; Õlletuba Kuressaares; Ümber nurga baar Paides; Sepa 7 pubi Pärnus; Jussi õlletuba Haabneemes; Arno kõrts Haapsalus; Vana Vallamaja pubi Iisakus Mäkeläinen viiks sõbrad ka Tartu Humalasse ja Haapsalu Vietnamisse, kuid need tänaseks suletud õllekad eksisteerivad vaid kunagiste külastajate mälus. (Eesti Päevaleht)
SAKU ÕLLETEHAS SAAB 180 17.10.2000 Homme kell 16 avab Saku Õlletehas Tallinnas Vabaduse väljakul suure õlletelgi. Viiepäevase õllefestivaliga tähistab tehas oma 180 aasta juubelit. Õlletelgis esinevad tuntud Eesti lauljad ja ansamblid (Uno Loop, Kukerpillid, Justament, Apelsin, Karavan, Rock-Hotel jt.), samuti korraldatakse õllemänge Saku auhindadele. Kultuuriprogramm on kõigile tasuta. Festivalitelgi üldpindala on 1650 ruutmeetrit, korraga mahutab telk 1000 inimest. Mullu külastas Saku sünnipäevatelki 20 000 inimest, kokku joodi festivali kestel ära 15 500 liitri õlut. Saku Õlletehase asutas Saku mõisnik Karl Friedrich Rehbinder 19. oktoobril 1820. aastal. (SL Õhtuleht)
JAHEDAD SUVEILMAD VÄHENDASID ÕLLEJOOMIST 16.10.2000 Jahedate ilmade tõttu oli õlletarbimine sel suvel kümnendiku võrra väiksem kui aasta tagasi, kuigi kogu õlleturg on aastaga kasvanud 3 protsenti. Õlleturu liider on endiselt Saku Õlletehas, mille toodangut ostab iga teine kodumaise õlle eelistaja. Viimase aastaga on aga oluliselt oma turuosa parandanud Tartu Õlletehas, mille müügikäive on aastaga kasvanud 70 protsenti. Saku Õlletehase ja suuruselt kolmanda õlletootja Viru Õlle müüginumbrid kahanesid suvekuudel kümnendiku võrra. "Turuosa tõusu mootoriks on olnud A. Le Coqi kaubamärki kandvad õlled ja Double Bock, mis on tõusnud turuliidriks kangemate õllede osas," ütles Tartu Õlletehase tegevjuht Tarmo Noop. Tema sõnul on kogu aasta olnud nõudlus suurem kui õlletehase võimalused toodangut pakkuda. "Alates augustist oleme nõudlusele järgi saanud, sest turg suvekuudel kukkus," märkis Noop ja lisas, et septembris ulatus õlletehase turuosa kohalike müüjate seas juba 36 protsendini. Noop tõdes, et sel aastal ei osteta enam peaagu üldse GIN Long Drinki, sest samas turuosas on populaarsust võitmas siider. "Väga palju turgu on Long Drink kaotanud Saku on Ice õllele," tunnustas Noop konkurente. Saku on Ice on olnud populaarne just naiste seas. Saku Õlletehase avalike suhete juht Ruth Roht ütles, et suur osa naisi ongi hakanud õllejoojateks pärast Saku on Ice turuletulekut. Emori uuringu järgi joob õlut iga kolmas naine ning peaaegu iga mees. Kõige rohkem juuakse Eestis keskmise kangusega õlut (4,6 – 5,2 mahuprotsenti). Eesti on õlle tarbimiselt 15 riik maailmas, kus keskmiselt joob üks inimene aastas 61 liitrit õlut. Keskmise Euroopa õllejooja mõõdu annavad välja soomlased, kes joovad 80 liitrit õlut. Eesti õlletootjate hinnangul kasvab ka eestlaste õlletarbimine mõne aastaga Euroopa keskmisele tasemele. "Arvan, et 75–80 liitrit inimese kohta aastas ei ole enam väga kaugel," hindas AS Viru Õlle müügijuht Ander Saar. Tema sõnul on Eesti õlleturg kiiresti kasvanud. Näiteks veel üle-eelmisel aastal jõi keskmine Eesti inimene veidi üle 50 liitrit õlut. Rohu sõnul on selle põhjuseks Eesti õlle kvaliteedi tõus ning muutus inimeste mõttelaadis. "Nõukogude ajal ei peetud õlut korralike inimeste joogiks," meenutas Roht. Samuti on õlletootjad kulutanud järjest suuremaid summasid kauba tutvustamiseks ja turustamiseks. "Iga tootja on huvitatud paremast õlle eksponeerimisest, sest see on müügiedu üheks aluseks," ütles Roht. Ta ei soostunud selgitama, milliseid soodustusi saab kauplus, kui paigutab kauba eriti nähtavale kohale. "See on tootja ja kaubandusettevõtte vaheline kokkulepe, mille sisu ei ole avalik," põhjendas ta. (Eesti Päevaleht)
SACK BEI REVAL VÕISTLEB IMPORTÕLLEDEGA 16.10.2000 Uue kaubamärgina keskmise kangusega õllede seas tõi Saku möödunud nädalal müüki õlle Sack bei Reval, mis on mõeldud nooremale ja trendikale tarbijale, kes eelistab õlut juua klubides. "Sack bei Reval hakkab Eesti turul eelkõige konkurentsi pakkuma importõlledele, kuna kodumaiste õllede seas siiani puudus kõrge-kvaliteediline toode, mis oleks valmistatud eriti valitud ning keskmiselt kallimast toorainest," ütles Saku Õlletehase avalike suhete juht Ruth Roht. Ta lisas, et importõllede osakaal on viimaste aastate jooksul pidevalt vähenenud, moodustades praegu umbes seitse protsenti Eestis müüdavatest õlledest. Tartu Õlletehase hinnangul ei ole uuel õllel nii suurt edu kui oli Saku on Icel. "Sack bei Reval on läinud rohkem seda suunda, kus meie oleme istunud, sest maitse on tehtud pehmemaks," kommenteeris Tartu Õlletehase tegevjuht Tarmo Noop. "Ma kahtlen selle toote suures edus, sest 0,33 liitrine pakend on Emori uuringu järgi Eesti inimeste seas ebapopulaarne. Saku on Icei edu põhjus ei olnud pakend, vaid kogu kontseptsioon," ütles Noop. Ta täiendas, et peale jõuluõlle nad sel aastat uut õlut tegema ei hakka. (Eesti Päevaleht)
SAKSLANE JOOB MEELSASTI ÕLUT 16.10.2000 Puhkamiseks sakslasel aega jätkub. Töönädal kestab viiele päevale jagatuna 36 tundi. Lisaks 4-5 nädalat puhkust ja hulk riigipühasid. Lausa riiklik sotsialism valitseb Hitleri korraldusel enne II maailmasõda Wolfsburgi rajatud Volkswageni autotehases, mille palgal on täna ligemale 50 000 inimest. Seal on töönädala pikkus 28,2 tundi, mis jaguneb neljale päevale. Puhkust on ametiühing välja rääkinud 36 päeva aastas. Palka makstakse sellise koormuse juures konveieritöölisele 4000-5000 marka (32 000-40 000 krooni) kuus. Sellest summast jääb pärast kõigi maksude tasumist kasutada umbes pool. Vanemale linlasele meeldib nädalalõpul askeldada koduaias või väiksel maalapil, kus oma pere tarvis puu-ja köögivilja kasvatatakse. Alam-Saksi liidumaal Braunschweigis elav ja autojuhina töötav Gerd, 50: “Oma aias kasvatatu maitseb hoopis paremini. Lisaks olen kindel, et see on ökoloogiliselt puhas.” Sakslase lemmikjook on endiselt õlu , mille sorte on lugematu arv. Teinekord pruugitakse lisaks paar pitsi kanget napsi. Viimase kümne aasta jooksul on Gerdi sõnul hakatud rohkem jooma ka veini, kuid üle kõige on ikka õlu. Poest võib pooleliitrise õllepurgi kätte saada alates 89 pennist (7 krooni 12 senti). Kõrtsis varieerub hind olenevalt kohast ja ajast. 0,3liitrine klaas õlut maksab 3-6 marka. Maailmanäitusel “EXPO 2000” küsitakse Müncheni õllekultuuri propageerivas Oktoberfesti telgis liitrise kannutäie õlle eest koguni 15 marka 50 penni ehk 124 krooni ja ka selle hinna juures pole joojaist puudu. (SL Õhtuleht)
SAKU VALMISTUB SUUREKS ÕLLEPEOKS 13.10.2000 Töömehed alustasid täna hommikul (13.10) Vabaduse väljakule 1650-ruutmeetrise õlletelgi püstitamist, kus tehase 180. sünnipäeval algab oktooberfestilik vabaõhupidu. “Esmakordselt kestab õllefestival viis päeva. Sel aastal oleme rohkem rõhku pannud tihedamale esinejateprogrammile ja muutnud ka telgi sisekujundust oktooberfestilikumaks,” ütles Saku Õlletehase suhte- ja teabekorraldusjuht Ruth Roht EPL Online’ile. 18.-22. oktoobrini kestval festivalil esinevad tänavu Uno Loop, Kukerpillid, Justament, Vanaviisi, Kuldne Trio, 2 Quick Start, Who Cares, Karvan, Apelsin ja Rock Hotel. Traditsioonilisi õllemänge juhivad Henrik Norman ja Jaan Kirss. Rohti sõnul ei tõrjuta õhtul telgist välja ka alla 18-aastasi noori, kes siiski peavad pidutsema ilma õlleta. Täiskasvanutele maksab toop õlut 20 krooni, mis on 5-10 krooni võrra odavam, kui naabruses asuvates pubides. Õlletehase andmetel on huvi sügisese vabaõhufestivali vastu pidevalt kasvanud. Kui esimest pidu kuus aastat tagasi külastas 8 000 inimest, siis möödunud aastal käis telgis 20 000 inimese ringis, kes jõid kokku 15 500 liitrit õlut. (EPL Online)
TARTU EELMISE AASTA EDUKAIM SUURETTEVÕTE OLI ÕLLETEHAS 12.10.2000 Tartu linnavalitsus kinnitas ettevõtluskonkursi «Tartu edukaim ettevõtja 1999» tulemused, mille kohaselt oli eelmise aasta edukaim suurettevõte Tartu Õlletehas. Õlle ja karastusjookide tootmise ning hulgimüügiga tegelevas ASis Tartu Õlletehas töötab üle 100 inimese. Ettevõte pälvis ka Tartu eelmise aasta suurima investeerija nimetuse. Tartu Õlletehas investeeris mullu 93,9 miljonit krooni. Konkursil reastati ettevõtjad alagruppide lõikes järgmiste näitajate järgi: käive, käibe kasv, puhaskasum, rentaalblus, investeeringute suurus, töötajate arv. Tartu Linnavalitsus korraldab ettevõtluskonkurssi juba kolmandat korda. Konkursile laekus sel aastal 58 avaldust (eelmisel aastal 68). Ettevõtjate pidulik autasustamine toimub 26. oktoobril kell 16.00 Tartu raekojas. (tartu.ee / ETA)
UUS ÕLU - SACK BEI REVAL 12.10.2000 Saku Õlletehas tõi seoses tehase 180. juubeliga turule uue eriti kõrgekvaliteedilise õlle Sack bei Reval. Uut viieprotsendilise kangusega heledat Saku õlut iseloomustab rikkalik aroom ning pehme tasakaalustatud maitse, mille tagavad pruulimisel kasutatavad tavapärasest erinevad toorained. Nii näiteks on harilikele linnastele lisatud erilinnaseid ning tavapärase ühe humalasordi asemel on kasutatud kolme erinevat sorti, nende seas ka kuulsat Hersbruckeri aroomihumalat. Sack bei Reval on õlu trenditeadlikule tarbijale, kes on avatud uutele ideedele ning kelle valikud ja ostuotsused tuginevad eelkõige kvaliteedil, mugavusel ja heal mainel. Uue õlle nimi on otseselt seotud tehase ajalooga: Sack bei Reval on endisaegne saksakeelne nimetus Saku kohta, mida kasutati ka kunagistel õlleetikettidel. Tõlkes tähendab Sack bei Reval - “Saku Tallinna lähistel”. (Mega)
ÕLLEPRALLE 2000 11.10.2000 Reedel 13. oktoobril toimub Tartu Näituste messikeskuses juba neljandat aastat õllefestival ÕLLEPRALLE. ÕLLEPRALLE 2000 on meelelahutusüritus, kus lahutamatuteks kaaslasteks on õlu, õllekõrvane ja hea tuju. Üritus toetab kultuurset õlletarbimist. Kohal on kodumaised õlletootjad Tartust, Sakust ja Haljalast. Ei puudu ka importõlu. Pakutakse parimat õllekõrvast. Tuju hoiavad üleval Apelsin ja Tõnu Aare, Folk Highlights Orchestra ja Mait Trink, kammerkoor A. Le Coq, puhkpilliorkester Tartu, Deja Vu (Pihlap, Bonzo, Vassiljev, Paldra). Õhtut juhib Peeter Oja. ÕLLEPRALLE on avatud kell 17-02. (Tartu Näitused)
MEESTELE EI MEELDI RINNAKAD BLONDID BAARIDAAMID 11.10.2000 Rinnakad blondid baaridaamid ei innusta mehi õlleklaasi kummutama, selgus Guinnessi tellimusel valminud uuringust. Guiness uuris meeste reaktsiooni enne uue reklaamikampaania käivitamist. 13 protsenti mehi vanuses 18-34 ei taha, et kohaliku kõrtsi baaridaam oleks stereotüüpne rinnakas blondiin. Uuringust selgus ka, et mida seksikam on baaridaam, seda vähem mehed joovad. Psühholoog Aric Sigman ütles, et võluv baaridaam juhib meeste tähelepanu mujale ega lase neil end klaasi taga lõdvaks lasta. “Tavaliselt arvatakse, et kenad baaritöötajad tekitavad meesklientides huvi järjest uut jooki tellida. Meeste käitumine seksuaalselt atraktiivse teenindaja juuresolekul on risti vastupidine,” ütles Sigman. (Delfi)
A.LE COQ KASVATAS KAHEKSA KUU ÄRIKASUMI KAHEKORDSEKS 11.10.2000 Soome Olvi kontserni kuuluv A.Le Coq suurendas oma kaheksa kuu ärikasumit üle kahe korra 2,19 miljoni euro ehk 34,266 miljoni Eesti kroonini mulluselt 1,07 miljonilt eurolt, teatas Olvi Helsingi börsile. Lõviosa kasumist langes Tartu Õlletehase arvele, kuna Läti Cesu Aluse majandustulemused olid nõrgad ja Leedu Ragutis lõpetab aasta Leedus valitseva karmi hinnakonkurentsi tõttu eeldatavalt kahjumiga, teatas Olvi. A.Le Coqi käive kasvas 44,5 protsenti 15,35 miljoni euroni. Olvi kontserni ärikasum kasvas 1,4 protsenti 6,4 miljoni euroni ja käive 14,3 protsendi võrra 60,9 miljoni euroni. Kontserni eraldiste-järgne kasum kasvas 5,93 miljoni euroni mulluselt 5,93 miljonilt eurolt. Kasum aktsia kohta püsis möödunud aasta tasemel 2,1 euro juures. Olvi prognoosis, et aastakasum jääb mullusele tasemele. Möödunud aastal sai kontsern 5,9 miljonit eurot kasumit. Olvi kontserni kuuluva valdusfirma A.Le Coq kontrolli all on 100 protsenti AS Tartu Õlletehase aktsiatest, 75,1 protsenti AS Cesu Aluse häältest ja 60,7 protsenti aktsiatest ning 49,98 protsenti AB Ragutisest. (BNS)
ÜKS JUHTIVAID ÕLLETOOTJAID MÜÜKI 11.10.2000 Svyturyse, Utenos Aluse ja Kalnapilise omanikud võivad müüa ühe Leedu kolmest juhtivast õlletootjast, et kindlustada konkurentsiameti luba õlletööstuste ühendamiseks. Svyturyse kontrollpaki omaniku Taani Carlsbergi ning Utenos Aluse ja Kalnapilise suuromaniku Baltic Beverages Holdingu (BBH) juhatused teevad otsuse tõenäoliselt oktoobri lõpus. Carlsberg võib saada oma kontrolli alla kolm Leedu juhtivat õlletootjat pärast Norra Orkla ostmist, mille kontrolli all on 50% BBH aktsiatest. (BNS)
MONOPOL LEEDU ÕLLETURUL 10.10.2000 Taani Carlsbergi ja Norra Orkla plaan Leedu juhtivad õlletootjad Svyturys, Utenos Alus ja Kalnapilis ühendada tekitab väiksemates tootjates kartusi, et nad tõrjutakse turult välja. Leedu Tarbijate Liit kutsus aga riigi konkurentsiametit üles ühinemist keelustama, kuna see on vastuolus konkurentsiseadusega ning kahjustab tarbijate huvisid. Svyturyse, Utenos Aluse ja Kalnapilise kontrolli all oli septembris 67,4 protsenti Leedu õlleturust. Leedu Tarbijate Liidu esimehe Algirdas Kvedaraviciusta sõnul tooks konkurentsi puudumine paratamtult kaasa hinnatõusu ning uute toodete turuletoomise aeglustumise. Sama meelt on Leedu Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektori Egle Dilkiene, kes ennustab samuti niigi kõrgete hindade tõusu ning kolme firma diktaati õlle reklaamimisel baarides ja restoranides. Vilniuse õlletootja Vilniaus Taurase tegevdirektor Gediminas Janavicius aga ütles, et ühinenud suurfirma võib hindade alandamisega väiksed ja keskmise suurusega õlletootjad turult välja tõrjuda. Leedu konkurentsiamet peab otsuse Leedu õlleturul valitseva olukorra kohta tegema novembris. (BNS)
OLVI BALTI ALUSTAB KOOSTÖÖD COCA-COLAGA 09.10.2000 Soome Olvi ning Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevad Coca-Cola ettevõtted allkirjastasid kavatsuste protokolli koostöö käivitamiseks jookide levitamise alal. Olvi ja Coca-Cola alustavad läbirääkimisi, et leida võimalusi koostööks Balti riikides logistika vallas, ühiseks tegutsemiseks jae- ja HoReCa sektoris ja ühiseks turunduseks. Olvi tütarfirma A.Le Coq Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop ütles BNS-ile, et tegu on poolte huvialadega ja võimaliku koostöö üle neis valdkondades algavad alles läbirääkimised. Olvile kuuluvate Balti firmade koostöö eesmärk on Noobi sõnul efektiivsuse suurendamine. Coca-Cola on väga tugev karastusjookide alal, Olvi Balti tütarfirmad on tugevad õlle, siidri ja long dringi alal, selgitas Noop. Noobi sõnul on nii karastusjookide kui õlle käitlemine, liikumisteed ja tellimustsüklid suhteliselt sarnased. Samas pole kindlasti kavas ühendada Coca-Cola ja Olvi firmade müügitegevust, lausus Noop. Karastusjookide alal jäävad osapooled endiselt konkurentideks. Noobi sõnul on üsna tavaline, et rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide kõrval on turul kohalikud kitsamale tarbijagrupile suunatud tooted. Olvi poolt osalevad koostöös tema tütarettevõtted AS Tartu õlletehas Eestist, Cesu Alus Lätist ja AB Ragutis Leedust. Koostöö algab 2001. aastal, selle detailid panevad pooled riikide kaupa paika läbirääkimiste käigus. (BNS)
ÕLLETEHASE MINEVIK MUUSEUMISSE? 09.10.2000 Saku valla inimeste elu ja töö on kahel viimasel sajandil olnud suuremal või vähemal määral seotud õlletehasega. Alguse saanud Saku mõisniku krahv Karl Friedrich Rehbinderi asutatud väikesest pruulikojast on ettevõte kasvanud Eesti suurimaks õlletootjaks. Saku Õlletehase asutamise kohta kirjutab ajaloolane Heino Gustavson järgmist: Karl Friedrich Rehbinderile kuulusid lisaks Saku mõisale Jälgimäe, Saue ja Rahula mõis. Hulga mõisate majandamine nõudis sagedast laenu, mida Eestimaa mõisnikud said Eestimaa Aadli Eralaenupangast. Tagatiseks panditi kas maid või hooneid. K. Fr. Rehbinderi laenutoimikus on üles loetletud nii karjamõisad kui ka kõrtsid ning hooned Saku mõisasüdames, kuid õllekoda on esmakordselt nimetatud alles (uue kalendri järgi) 19. oktoobril 1820. a. Pärast nimetatud kuupäeva esineb Saku õlleköök dokumentides juba korduvalt. Seega loeme praeguse Saku õlletehase asutamisajaks 19. oktoobrit 1820. On tõenäoline, et just sellel sügisel oli Saku õlleköögis esimene keeduperiood. Toetudes sellele daatumile, tähistab õlletehas sel sügisel igati auväärset, 180. juubelit. Ajalugu ja traditsioonid on ühele õlletehasele vaat et suurimaks väärtuseks, mistõttu õlletehase praegused juhid on otsustanud ajaloo säilitamise ja tutvustamise vajalikkust silmas pidades asutada ettevõtte juurde väikese muuseumi. Muuseumisse on plaanis koondada kõik ajaloo seisukohalt huvipakkuvad eksponaadid: fotod ja esemed, mis aitavad luua pilti õlletehase arengust alates Karl Friedrichi õllekojast kuni praeguse tehaseni. Et möödunud ajad ei ole õlletehase ajaloo suhtes ühtmoodi sallivad olnud, on ka enamik ajaloolistest materjalidest kaotsi läinud. Heino Gustavsoni väitel on õlletehase varasem arhiiv hävitatud. Muud materjalid aga on kadunud või rännanud tehase valdustest välja. Seetõttu on igasugune info ja eriti muidugi ajalooline materjal – fotod, õllekannud, -vaadid jm õlletehasega seotud esemed – muuseumi asutajatele väga teretulnud. (Saku Sõnumid)
SAKU ÕLLETEHAS TOOB TURULE UUE ÕLLE 09.10.2000 Saku Õlletehas kavatseb lähiajal turule tuua uue õllesordi Sack bei Reval, praeguseks on tehas uut õlut tutvustanud vaid mõnede ürituste käigus. Uut õllesorti pakkus Saku Õlletehas Sõpruse kinos toimunud filmi "Kole koiott" esilinastusel, samuti reklaamib Saku õlut Sack bei Reval klubis Hollywood. Praegu koosneb Saku Õlletehase toodang õlledest Saku Originaal,
Saku 7,5, Saku
Õlletehase toodangusse kuulub ka hooajaliselt valmistatav Saku Jõuluporter, lisaks valmistab ettevõte kolme eri maitsega mineraalvett Vichy Classique. Saku Õlletehas on ka Pepsi jookide ametlik maaletooja Eestis. (BNS)
LEEDUS VÄHENES ÕLLE MÜÜK 09.10.2000 Möödunud kuul vähenes õlle müük augustiga võrreldes kõigis Leedu õlletehastes ning müüdud õlle kogumaht langes ligi viiendiku võrra, teatas Leedu õlletootjate assotsiatsioon. Septembris müüsid Leedu õlletehased ühtekokku 1,6 miljonit dekaliitrit õlut. Üheksa kuu müügimaht ulatub 15,4 miljoni dekaliitrini ja see on 10,7 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Septembris vähenes müük eelneva kuuga võrredes kõige rohkem suurtes õlletehastes nagu Utenos Alus (26 protsenti), Kalnapilis (24 protsenti) ja Svyturys (13 protsenti). Üheksa kuuga on Svyturys tänavu siiski müünud 31,6 protsenti rohkem õlut kui mullu samal ajal, Utenos Aluse müügimaht on kasvanud vastavalt 7,5 protsenti ja Kalnapilisel 7,7 protsenti. (ETA)
PEETER PALU HAKKAB SAAREMAAL KÄIVITAMA ÕLLE TOOTMIST 30.10.2000 ASi Hiiu Kalur Grupp endine juht Peeter Palu asub juhtima käivitatavat Saaremaa õlletehast. Õlletehase potentsiaalseks asukohaks on tehase ühe asutaja Vjatsheslav Leedo sõnul ASi Saare Erek endine tootmishall, kirjutab Meie Maa. Eesti ühes suurema kalandusettevõtte, ASi Hiiu Kalur Grupp kauaaegne tegevjuht Peeter Palu vahetati kontserni omanike soovil Toomas Kõuhkna vastu välja tänavu augustis. ASi Saaremaa Laevakompanii suuromanik Vjatsheslav Leedo kavandab rahapaigutust Saaremaa ühe omaaegse sümboli, kohaliku õlletootmise taastamisse. 11. juulist on äriregistrisse kantud aktsiaselts Saaremaa Õlletehas aktsiakapitaliga 400 000 krooni. «See võib olla kõlavalt öeldud, kuid tööhõive Saaremaal on tähtis. Pealegi, väljaõppinud inimesed on ju olemas ja oleks rumal, kui nad lihtsalt kuskil luuameestena peavad töötama,» rääkis Leedo. Ligi 30 aastat kestnud tööstuslik õlletootmine Saaremaal lõppes 1999. aasta mais, kui ASi Saare Õlu soomlastest omanikud Kuressaares asuva tehase sulgesid ja 30 töötajat vallandasid. Saare Õlu omaniku Olvi OY tegevdirektori Markku Rönkkö sõnul oli ASi Saare Õlu sulgemise üheks põhjuseks õlleaktsiisi tõus. Olulist rolli mängis siiski ka see, et Saaremaal ei olnud tootmine enam piisavalt efektiivne ning kvaliteetne, mistõttu tehas oleks vajanud oluliselt uusi investeeringuid. (ETA)
A. LE COQ KANNAB LEEDUS KAHJUMIT 27.10.2000 A. Le Coqi suurosalusega Leedu õlletootja Ragutise üheksa kuu kahjum oli 1,998 miljonit litti. Mullu samal perioodil sai Ragutis 1,388 miljonit litti kasumit. "Me teadsime juba aasta alguses, et saame kahjumi," ütles Ragutise peadirektor Audrius Miksys. "Jäime kahjumisse investeeringute tõttu tootmisse, reklaami ja turundusse. Loodetavasti tasuvad investeeringud järgmisel aastal ära ja meie turuosa kasvab." Miksys ütles, et Ragutis loodab teenida tänavuse aasta viimases kvartalis kasumi ning töötada kasumiga ka järgmisel aastal. Ragutise jaanuari-septembri käive oli 27,187 miljonit litti ehk 2,9 protsenti suurem kui möödunud aasta samal ajal. Olvi kontrolli all on Eestis registeeritud valdusfirma A. Le Coq kaudu 49,98 protsenti Ragutise aktsiatest. (BNS)
TARTU KUTSUS OMA EDUKAD ETTEVÕTJAD RAEKOTTA VEINILE 27.10.2000 «Olen paljudel kohtumistel öelnud, et Tartu linnapea on A. Le Coqi parim müügimees,» kostis möödunud aasta Tartu parimaks ettevõtteks ja suurimaks investeerijaks pärjatud ASi Tartu Õlletehas juhataja Tarmo Noop linnapea Andrus Ansipi väite peale, et Eestis on vaid üks õlu - A. Le Coq. Tarmo Noop tegi auhindade eest kummarduse kõigile tartlastele ja eestlastele, kes Tartu õlut joovad, ning linnavalitsusele hea investeerimis- ja ärikliima loomise eest. Põdrasarvi meenutava auhinna «Edu oks» said parimad üle 100 töötajaga, 10-100 töötajaga ja kuni kümne töötajaga ettevõtted. Lisaks neile said linnavalitsuse samasuguse tunnustuse suurimad investeerijad ja enim töökohti loonud firmad. Esmakordselt pärjati ka Tartu keskkonnasõbralikem ettevõte, selle aukirja võib oma kontoriseinale riputada AS Tartu Veevärk. (Tartu Postimees)
OSA RIIGIKOGU LIIKMEID LUBAKS ROOLI KA NAPSISENA 27.10.2000 Viis Riigikogu liiget tegid parlamendile ettepaneku, mis pärast seaduse jõu saamist annaks autojuhtidele võimaluse istuda rooli ka juhul, kui alkoholihulk veres on kuni 0,5 promilli. Parlamendis arutatava liiklusseaduse eelnõu muudatusettepaneku üks autor Kristiina Ojuland (Reformierakond) ütles, et mitte kusagil Lääne-Euroopas ei nõuta autojuhtidelt purukainust. Enne rooli istumist pudeli õlle või klaasi veini joomine on enamikus tsiviliseeritud ja arenenud Euroopa riikides tema sõnul täiesti tavaline ja aktsepteeritud. «Kui see praktika (0,5-promillises joobes autojuhtimine - toim) oleks rohkem avariisid põhjustanud, siis oleks see kindlasti juba ammu ära keelatud,» lausus Ojuland, kellele liikluspolitsei kirjutas 1997. aasta juulis trahvikviitungi vintis peaga autojuhtimise pärast. Lisaks kolm aastat tagasi pärast kahe klaasi veini joomist liikluspolitseinikele vahele jäänud Ojulandile kirjutasid muudatusettepanekule alla Jüri Kaver ja Mart Nutt Isamaaliidust, mõõdukas Ivar Tallo ning Rahvaliitu kuuluv Arvo Sirendi. Veres sisalduva lubatava alkoholihulga kergitamiseks esitasid teise muudatusettepaneku ka Ojulandi parteikaaslased Kalev Kukk ja Andres Lipstok. Nende arvates võiks autot praeguse nullpromillise joobe asemel juhtida 0,2 promilliga, lubatav suurim sõidukiirus võiks aga sõltuvalt oludest asulas olla 90 ja maanteel 120 kilomeetrit tunnis. Kui kuival asfaldil suudab juht 90-kilomeetrise tunnikiirusega liikuva sõiduauto peatada umbes 70-meetrise pidurdusteekonna järel, siis 120-kilomeetrise tunnikiiruse juures pikeneb pidurdusteekond 97 meetrile. Märjal teel kulub masinal pidurdamiseks vastavalt 103 ja 172 meetrit. Eile oli viimane päev, millal sai esitada muudatusettepanekuid möödunud nädalal Riigikogus esimese lugemise läbinud liiklusseaduse eelnõule. Eelnõu algatasid Andres Lipstok, Ingvar Pärnamäe (Isamaaliit) ja Jüri Tamm (Mõõdukad). (Postimees)
ÕLU SAKSTE SABARAKKUDELE 26.10.2000 Saku uudistoode, kadakliku nimega Sack bei Reval, maitseb nagu tüüpiline saksa õlu. Elukogenud inimest sellega ei püüa, tema jääb ikka A. Le Coqile või Sarvikule truuks, aga fritsude kaasajooksikud, nagu Artur Sirk või Hjalmar Mäe, jooksid teist muidugi häämeelega. Reklaamis poosetab seltskond vintis tütarlapsi kuskil ööklubis, õlleklaasid käes. Väga kole vaatepilt! Üks õhtu kihutasin taksoga koju, taksojuht nägi seda plakatit ja ütles, et kõige õudsem klient on purjus naine. Et kui mehel sõidu ajal paha hakkab, siis ta palub viisakalt kinni pidada ja õiendab oma häda uksest välja. Aga daam ei tajuvat piiri, mis lahutab mõnusat suminat raskest joobest, ja võib takso täis oksendada. (Mart Juur / Eesti Ekspress / Reklaamiklubi = rubriik,
mis tutvustab uusi reklaame vaadates tekkivaid mõtteid)
ÜHENDRIIKIDES LUBATAKSE AUTOROOLI KUNI 0,8 PROMILLIGA 25.10.2000 USA president Bill Clinton allkirjastas seaduse, mis kehtestab kogu riigis autojuhtimiseks lubatud vere alkoholisisalduseks 0,8 promilli. Osariigid, mis 2004. aastaks seda standardit ei kehtesta, kaotavad miljonitesse dollaritesse ulatuvad summad föderaalsete kiirteede ehitamise raha. Praegu kehtib 0,8 promilli piirang üheksas osariigis ja Columbia ringkonnas. 39 osariigis võib rooli istuda kuni ühe promilliga või ei seata üldse mingeid piiranguid. "See on USA jaoks väga hea päev," kiitis Clinton seadusele alla kirjutades. Ta nimetas uut normi "suurimaks sammuks purjuspäi autojuhtimist reguleerivate seaduste karmistamisel ja alkoholist tingitud avariide vähendamisel pärast seda, kui terve põlvkond tagasi kehtestati joovastavate jookide pruukimisele vanusepiirang". Presidendi allkiri seaduseenõul lõpetas kolm aastat Kongressis selle ümber käinud vihased vaidlused. Uut normi ründasid restoranipidajad, kelle sõnul on uus seadus eelkõige seltskondlike napsutajate vastu. Nüüd võib trellide taha sattuda ja juhilubadest ilma jääda 54-kilone naine, kes on kahe tunni jooksul ära joonud kaks klaasi veini. "Selle seaduse järgi hakatakse vahistama inimesi, kes ei ole seotud purjuspäi autojuhtimise probleemiga," kurtis restoranipidajaid ühendava Ameerika Joogiinstituudi pressiesindaja John Doyle ja lisas, et rahvale jäetakse sellega mulje, et valitsus on probleemi lahendanud. Uurimuste kohaselt peab 76-kilone mees jooma neli drinki tunnis tühja kõhu peale, et 0,8 promilli täis saada. 62-kilosele naisele jätkub kolmest klaasist tunnis. (BNS)
KANTSLER SCHRÖDERI ÕLLELAUL 24.10.2000 Saksamaa liidukantsler teenis ühe mõnesõnalise lausega 1,5 miljonit Saksa marka. Saksa kantsleri ametlik palk on (maksud maha arvamata) ümmarguselt 350 000 Eesti krooni kuus. Sõrmegi liigutamata oskas ta nüüd seda summat korrapealt kasvatada 1,5 miljoni marga - 12 miljoni Eesti krooni võrra. Saksamaa popmuusikatabelis püsib juba pikemat aega (praegu 2. kohal) laul pealkirjaga “Andke mulle kähku kann õlut, muidu suren janusse”. Kuulsaks saanud lause ütles kantsler Gerhard Schröder ühel kohtumisel valijatega Ida-Saksamaal. See hakkas kõrva lauljale ja telesaatejuhile Stefan Raabile (esindas Saksamaad mais Eurovisioni lauluvõistlusel Stockholmis). Raab tegi sellest miksingu, kus Schröder kordab oma lauset vähemalt sada korda, taustal vähem või rohkem purjus rahvajõuk õllelaulu kõõrutamas. Selline ehtne saksamaine joomalaul, mis sealsele publikule tohutut rõõmu pakub. Täna on singlit müüdud juba rohkem kui 360 000 eksemplari ning teoreetiliselt peaks Schröder tõepoolest saama 1,5 miljonit marka autoritasu. “Paberil arvestades võib see ju nii olla,” möönis kantsleri pressiesindaja. “Tegelikult ei saa summa muidugi olla nii suur, sest heliplaadifirma ja Stefan Raab on siiski eelisolukorras. Kuid kõik, mis kantsler peaks ka teenima, kulub heategevuseks ja tema rahakotti ei lähe pennigi.” Pressiesindaja sõnul on kantsler ise lauluga väga rahul. Ta ei täpsustanud, kas Schröder pidi singli poest ostma või kingiti see talle. Küll kinnitas ta, et Schröder on õllesõber nagu suur osa sakslasist. Paremat reklaami poliitikule kui selline laul on raske otsida. Singli müügiedu jätkub ja nii pole oodata, et see esikümnest välja langeks. (SL Õhtuleht)
PEAMINISTER MURETSEB SÜVASADAMA JA ÕLLE PÄRAST 23.10.2000 Peaminister Mart Laar nendib usutluses Meie Maale, et Kihelkonna valda Undvasse plaanitava süvasadama rajamist pidurdab kohtuvaidlus Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kihelkonna valla vahel. Ka tunneb peaminister muret saare õlle üle. Mart Laari sõnul võib veel algamata kohtuvaidlus vähendada võimalike investorite huvi süvasadama Undvasse rajamise vastu, mistõttu tuleks otsida võimalikke alternatiive. "Valitsus on jätkuvalt veendunud süvasadama vajalikkuses ning valmis toetama seda investeeringutega projekti teostumiseks vajalike teede ehitamiseks," kinnitab peaminister. Laar tunnistab usutluses, et Saaremaa on viimasel ajal kiirelt ja hästi edasi sammunud ning et teda rõõmustavab kõige enam Kuressaare taasavanemine merele ning puhastatud vallikraav. Peaministri hinnangul on Saaremaa eriliseks ja seni lahendamata probleemiks saare õlu, õigemini selle puudumine. "Ometi on saare õlu Eesti jaoks samasuguseks kaubamärgiks nagu Saaremaa valss," nendib Laar ja avaldab lootust, et üksikute säilinud entusiastide toel suudetakse otsida ja leida lahendusi, mis saare õlle tegemise ja müümise taas saare elu lahutamatuks osaks muudavad. (Meie Maa / ETA)
SOOMLASED SAAVAD ROHKEM ÕLUT TUUA 23.10.2000 Novembrist võib Soome sisse vedada senisest rohkem õlut nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui kolmandatest maadest, sealhulgas Eestist. Vastavalt parlamendis heaks kiidetud direktiivile võivad soomlased tuua reisidelt kolmandatesse riikidesse kaasa senise 15 liitri asemel 16 liitrit õlut. Teisest ELi riigist võib tuua sisse 32 liitrit õlut. (BNS)
SAKU PORTER SOOME JÕULUÕLLE KONKURSIL NELJAS 17.11.2000 Saku Porter tuli Helsingin Sanomate poolt korraldatud imporditud jõuluõllede konkursil neljandale kohale, edestades Belgia, Rootsi, ja Norra õlut, aga jäädes alla Saksa õllele. Saku kogus 20-punktilisel skaalal 15 punkti, jäädes alla esikohale tulnud Baieri Aecht Schlenkerla Urblockile, Barbär Winterblockile ja Ayringer Winterblockile. Õllekonkursi žüriisse kuulusid koduõlle maailmamiester Markku Pulliainen, õlletehnoloog Hannele Sweins, õllekeldri pidaja Teri Kukkonen ja ajalehe toimetaja Unto Tikkanen. Parimaks Soome jõuluõlleks tunnistas žürii PUP Jouluolut. (BNS)
SINEBRYCHOFF JA COCA-COLA JUOMAT OY ÜHINEVAD 17.11.2000 Soome Sinebrychoff ühineb Coca-Cola Juomat Oy-ga ning Sinebrychoff hakkab seniste toodete kõrval tootma ja müüma Soomes ka Coca-Cola tooteid, teatas Carlsberg Helsingi börsile. Pooled on eelkokkuleppe juba sõlminud. Carlsbergile kuuluv Sinebrychoff sõlmis koostöölepingu Coca-Cola Juomat Oy-ga 1998. aastal. Coca-Cola Juomat Oy kuulub Coca-Cola Nordic Beveragesile (CCNB), mis on ühisfirma, millest Carlsbergile kuulub 51 ja Coca-Colale 49 protsenti. (BNS)
POOLA LINN KAEBAB HEINEKENI KOHTUSSE 15.11.2000 Poola Gdanski linn tahab kaevata Hollandi õlletootja Heinekeni kohtusse, nõudes 15 miljoni dollarilist kahjutasu. Gdanski aselinnapea Zbigniew Czepulkowski ütles, et esitab hagi Amsterdami kohtule. Gdansk on seisukohal, et Heveliuse õlletehase sulgemine rikub tehase erastamislepingut. Heinekenile kuuluv Poola Zywiec teatas möödunud nädalal kahe õlletehase sulgemisest ning 300 töötaja koondamisest. Üks suletavatest õlletehastest asub Gdanskis. Zywieci kontrolli all oli möödunud aastal 36,7 protsenti Poola õlleturust. Ettevõte tootis möödunud aastal 8,25 miljonit hektoliitrit õlut ja sai 20,3 miljonit eurot kasumit. (BNS)
WIRU PÄKAPIKU PILSNER MÜÜGIL 15.11.2000 Asi Wiru Õlu teiste hooajaõllede seas omab talviti tähtsat kohta “Päkapiku Pilsner” (PP), mida pruuliti esmakordselt eelmisel aastal. Meie turule ilmunud jõuluõllede seas teeb PP eriliseks see, et tegemist on heleda pilsner-tüüpi õllega (kangust 4,8% vol). (EBG)
MIGUEL TORRES – EESTI ON ÕLLEMAA 15.11.2000 Eestit külastanud Miguel A. Torres kuulub maailma tähtsamate veinitootjate ja –loojate hulka. Torreste perekond on viimastel aastakümnetel oma nime kuulsaks teinud nii Vanas kui ka Uues Maailmas. Torres: Maailma maid võib jagada väga mitmete tunnuste järgi. Näiteks õlle- ja veinimaadeks. Eesti on õllemaa. Õlleodrale päikest jätkub, viinamarjale jääb seda aga liiga napiks. Veini-Euroopat õlle-Euroopast lahutav piir läheb läbi Lõuna-Saksamaa. (tsitaat ajalehest Postimees)
RIIGIKOGU TOETAS KAINELT AUTOROOLI LUBAMIST 14.11.2000 Riigikogu langetas täna otsuse liiklusseaduse eelnõule esitatud parandusettepaneku kasuks, mis lubab autot juhtida kainelt. Riigikogu toetas Kalev Kuke ja Andres Lipstoki esitatud ettepanekut, mille järgi loetakse alkoholijoobeks juhi seisund, mille puhul alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi ühe liitri õhu kohta või rohkem, samuti kui veres on 0,2 promilli või rohkem alkoholi. Kuke ja Lipstoki ettepaneku kohaselt kehtestab joobeseisundi tuvastamise korra ja joobeastmed sotsiaalminister. Riigikogu lükkas tagasi Jüri Kaveri, Arvo Sirendi, Mart Nuti, Ivar Tallo ja Kristiina Ojulandi ettepaneku, mille järgi ei või sõiduautot juhtida, kui juhi veres on üle 0,5 promilli absoluutset alkoholi. Kui juhi veres on kuni 0,5 promilli absoluutset alkoholi, ei käsitleta seda joobeseisundina. (ETA)
ÕLLEÜRITUSTE SARI VASTAVATUD PÜSSIROHUKELDRIS 14.11.2000 Neil päevil avatud Tartu restoranis “Püssirohukelder” toimub tudengipäevade “Tudengisügis 2000” raames õlleürituste (minifestivalide) sari: 15. nov kl.20
17. nov kl.21
18. nov kl.21
(EBG)
KOLBAKOV OLI ERA PANGAS ÕLLEJOOJATE OSAKONNA ESINDAJA 14.11.2000 Lõunatööstuse ASi juhatuse esimehe Vambola Kolbakoviga käivad momendil kohut pankrotistunud ERA Panga pankrotihaldurid, kes nõuavad Kolbakovilt ja ärimees Indrek Ressarilt kokku 12,2 miljoni kroonise võla tasumist. Uudisteagentuuri ETA teatel oli Kolbakov vormistatud ERA Pangas õllejoojate osakonna esindajaks. Millega nimetatud "osakond" tegeles või kuidas selline asi võimalik oli, uudisest ei selgu. Eesti Ekspress on juba varem kirjutanud, et aprillis 1997 sai tuntud Tartu ärimees Vambola Kolbakov kui panga õllejoojate osakonna esindaja laenu 282 000 dollarit ja 4,2 miljonit krooni, mida ta pole tänaseni tagasi maksnud. See raha suundus tõenäoliselt Tallinna börsile, kust tagasi ei tulnud. (Mega / ETA)
TARTU ÕLLETEHAS TÕI TURULE A. LE COQ JÕULUPORTERI 14.11.2000 A. Le Coq Tartu Õlletehas tõi sellel nädalal turule uue eripärase maitsega tumeda õlle - A. Le Coq Jõuluporteri. Jõuluporteri turule toomisega jätkab ettevõte spetsiaalsete jõuludeks toodetavate porterõllede pruulimise traditsiooni. A. Le Coq Jõuluporter on eriliselt pehme maitsega tume õlu, mille eripärase rikka ja täiusliku maitse annavad õlle valmistamiseks kasutatavad tumedad ja karamell-linnased. Jõuluporteri kanguseks on 7,5 kraadi. A. Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et uue tootega jätkab ettevõte A. Le Coqi porterõllede pruulimise traditsioone. Kuna ajalooliselt on jõuludeks ikka porterõlut pruulitud, otsustasime ka käesoleval aastal spetsiaalse Jõuluporteri turule tuua, lausus Noop. A. Le Coqi porteripruulimise pikaajaline traditsioon sai alguse juba eelmise sajandi alguses. 1807. aastal Londonis asutatud firma A. Le Coq & Co populaarseimaks õllesordiks oli nn. vene keiserlik porter, spetsiaalselt ekspordiks pruulitud tume ja kange õllesort. Vene-Jaapani sõja päevil tegi firma A. Le Coq & Co suuri porterõlle annetusi Vene sõjaväehospidalidele ning sai selle eest õiguse varustada oma toodetega Vene keiserlikku õukonda. 1913. aastal Tartusse õlletootmist laiendanud tehase firmaõlleks sai kange tume õlu, Imperial Extra Double Stout. Vaatamata sellele, et Tartu Õlletehases mõnda aega stouti toodeti, on Eesti õlletootjad oma turule ikka porterit valmistanud ja seda eelkõige jõuludeks. Käesoleva aasta oktoobris tõusis A. Le Coq Tartu Õlletehase turuosa kodumaisest õlletoodangust Eestis 38,3%-ni. (Tartu Õlletehas)
MEREPIIGA RESTORAN TAASTATAKSE AMEERIKA SALOONINA 14.11.2000 Möödunud reedel pandi Rannamõisa kõrgel paekaldal nurgakivi Merepiiga restoranile, mis kerkib kunagi samas asunud ja sama nime kandnud suvekohviku asemele, kirjutab Harjumaa. Kuigi paljudele tänastele nooretele ei ütle 1992. aastal maha põlenud Merepiiga nimi eriti palju, äratab see paljude vanemate kohalike inimeste ja tallinlaste hulgas romantilisi mälestusi, sest tuntud arhitekti Voldemar Herkeli projekti järgi 1967. aastal ehitatud Merepiiga kohvik oli vägagi tuntud koht. ASi Restoran-Hotell Merepiiga projektijuhi Aivar Kestleri sõnul ehitatakse aga Merepiiga seekord üles juba hoopis uue ja erineva projekti järgi. Ehitis hakkab arhitekt Janno Põldme sõnul sarnanema Ameerika tüüpi salooniga ja seda ehk isegi mitte reaalselt eksisteerivate saloonide eeskujul, vaid pigem just sellisena, mida võib näha metsiku lääne elu kujutavates seiklusfilmides. Lisaks söögikoha pidamisele kavatsetakse Kestleri sõnul Rannamõisas ka mitmeid üritusi korraldama hakata. Umbes 10 miljoni kroonise maksumusega ehitustööde järel plaanitakse tulevikus Merepiiga restorani lähedale välja ehitada ka vabaõhulava ja tantsuplats ning rajada väike kämping, rääkis Aivar Kestler. (Äripäev Online)
PÕHJA-KOREA OSTIS BRITTIDELT ÕLLETEHASE 13.11.2000 Põhja-Korea sooritas viimaste aastakümnete esimese äritehingu Suurbritannia ärimeestega, ostes 1,5 miljoni naela eest ühe sealse õlletehase. Tehase sisseseade on kavas üles panna Põhja-Korea pealinna Phjongjangi lähedale. Praegu tegelevad põhjakorealased tehase demonteerimisega ning ettevalmistustega seadmete transpordiks järgmisel aastal. Britist omaniku sõnul ei suutnud ta esialgu uskuda, et ostusooviga pöördusid tema poole just põhjakorealased. Tehing sõlmiti aga kiiresti ja nüüdseks juba endise omaniku teatel ei hakata seadmeid kasutama briti õllesortide tootmiseks. Uued omanikud plaanivad ostetud tehases hakata tootma kohalikku lahtist õlut, mis on mõeldud siseturule. Selleks otstarbeks osteti Suurbritanniast ka 20 000 õllevaati. (RIA Novosti / ETA)
A. LE COQ LASI MÜÜGILE JÕULUPORTERI 13.11.2000 AS Tartu Õlletehas andis tootmisse hooajaõlle “A. Le Coq Jõuluporter”, mis eeldatavasti sobib heaks kaaslaseks pikkadel talveõhtutel. Jõuluporteril on kangust 7,5% vol ja teda turustatakse 0,5 liitrilistes standardpudelites. (EBG)
TARTUS AVAB TAAS UKSED PÜSSIROHUKELDER 13.11.2000 Tartu omaaegne populaarne lõbustuskoht Püssirohukelder avab lähipäevil taas uksed, praegu seisab avamine veel kooskõlastuste taga. Tänapäeva nõuded toitlustuskohtadele on väga ranged ning kõikide kooskõlastuste saamine võtab aega, ütles ETAle Püssirohukeldri omanik Rein Kilk. Püssirohukelder on nüüdsest õllerestoran, tema eripäraks on Saku õlletehases pruulitud Püssirohu Punane, mida pakutakse vaid Püssirohukeldris. Lisaks sellele on Kilgi sõnul patendiametis registreeritud mõned firmaroad, mille autoriks on Baierist palgatud peakokk. Kogu ümberehitus läks Kilgi sõnul maksma umbes seitse miljonit krooni, mis toitlustuskoha suurust arvestades ei ole suur summa. Kokku mahutab Püssirohukelder kuni 300 külastajat. Püssirohukelder alustas restoranina tööd 1982. aastal, olles tartlaste ja Tartu külaliste üks meeliskohti. Maine kaotanuna sulges restoran uksed möödunud aastal, pärast seda ostis restorani Kilk. Ärimees Kilgile või tema omanduses olevatele firmadele kuulub Tartus kogu jõelaevandus, kohvik Zum Zum ja kahasse meediaärimehe Hans H. Luigega endine riigipanga hoone. (ETA)
LEEDU SUNNIB ÕLLETEHASEID MÜÜMA 10.11.2000 Leedu konkurentsiamet andis Taani Carlsbergile loa võtta üle Kalnapilise ja Utenos Aluse õlletehased ning Utenos Gerimai ja Jungtinis Alaus Centrase, aga seda eeldusel, et Carlsberg ja BBH müüvad ühe nende kontrolli all oleva õlletehase. Carlsberg ja BBH peavad müüma kas Svyturyse, Kalnapilise või Utenos Aluse. (BNS)
LÕPPES SAKU REVALI TOOTMINE 09.11.2000 Saku Õlletehas lõpetas heleda luksusõlle Saku Revali tootmise seoses uue toote Sack bei Reval turule jõudmisega ning vähese nõudlusega Saku Revali järele. Saku Revali tootmist alustati 1992. aasta mais litsentsi alusel Soomes. 1993. aastast alates toodeti Saku Revalit Eestis, Saku Õlletehases. (Saku Õlletehas)
NIGULA TÄIENDAS WBG SEERIAT 08.11.2000 AS-ilt Nigula Õlu on müügile jõudnud uus õllemark - "WBG Porter". Uus toode on merevaigupunast värvi, kangust 7,0% vol. Nagu kõik teised Nigula õlled, on ka WBG Porter pastöriseerimata ja konservandivaba. (EBG)
ÕLLEMÜÜK LÄTIS KAHANES 08.11.2000 Läti õlletehaste müük vähenes kolmandas kvartalis 13% möödunud aasta sama ajaga võrreldes, ütles Läti Õlletootjate Liidu tegevdirektor Ivars Grislis. Liitu kuuluvad 18 õlletehast müüsid üheksa kuuga kokku 68,472 miljonit liitrit õlut ehk 13% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Õlletootjate Liitu kuuluvate firmade kontrolli all on ligi 95% Läti õlleturust. (BNS)
ÕLLEKLUBID KATSUSID SAAREMAAL RAMMU 07.11.2000 Enamik Eesti õlleklubidest osales möödunud laupäeval (4. novembril) Kärlal peetud õlleklubide sügisspordipäeval, kus võeti omavahel mõõtu nii sportlikel kui õllejoomisega seotud aladel. Saaremaale olid sõitnud esindajad Tartu, Sindi, Paide, Põltsamaa, Häädemeeste, Vändra, Lihula ja Tallinna õlleklubist, saarlasi esindasid õlleklubi Virre ja kokkutuleku korraldajaklubi Saare Sangad. Võisteldi korv- ja rahvastepallis, teatejooksus, kaikaveos, õllelähedaste teemadega mälumängus ja pea alaspidi õllejoomises. Õlleklubi Saare Sangad president Toivo Naagel ütles, et kui õlleklubide spordipäevi on peetud juba kümme korda, siis Saaremaal korraldati selline üritus esmakordselt. "Siiamaani on neil võistlustel ikka punktiarvestust peetud ja kõige parem klubi välja selgitatud, meie püüdsime võistlused muuta natuke humoorikamaks ja huvitavamaks ning kogu üritusest teha rohkem õllemängud." Naageli sõnul on Eestis seni tegutsenud kaks erinevat õlleklubide ringi, mis omavahel kokku puutunud ei ole ja üksteisest suurt midagi ei tea. "Meie huviks oligi need ringid omavahel kokku viia," lausus ta ja märkis, et kahjuks jäid Rakvere, Viljandi ja Hiiumaa klubi siiski Saaremaale tulemata. "Sellegipoolest usun, et meie üritus läks korda ja rahvas jäi rahule," avaldas ta. Presidendi sõnutsi on pisut erinevad ka õlleklubide kokkusaamise põhimõtted - vaid mõned klubid, Saare Sangad sealhulgas, lubavad oma ridadesse ka naisliikmeid ning klubi üritused peetakse koos peredega. Klubide peamine sarnasus on Naageli hinnangul aga selles, et õlleklubide liikmed on inimesed, kes oskavad seltsielust ja heast õllest lugu pidada. "Õlleklubide üritustel ei tule kunagi ette riide ega kähmlusi ning inimesed on rahulikud ja lõbusad," tõdes ta. Saaremaal lepiti kokku, et järgmine õlleklubide kohtumine toimub veebruarikuus Tallinnas. (Meie Maa)
UUS ÕLU PÄRNULT 07.11.2000 AS Pärnu Õlu on tootmisse andnud uue heleda õlle nimega “Viiking”. Nn. Karge heleda õlle kangus on 5,5% vol. Uue märjukese silti kaunistab pisut lapselik (koomiksilik) joonistus muistsete aegade karmist sõdalasest. (EBG)
BANKEND KINNISVARA TAASTAB MEREPIIGA 07.11.2000 AS Bankend Kinnisvara taastab Harku vallas restoran-hotelli Merepiiga, mille ligikaudne ehitusmaksumus on kümme miljonit krooni. See on Tallinna ja ümbruskonna inimestele väga tuntud ning nostalgiline koht, mis 1992. aastal maha põles, ütles BNS-ile Bankend Kinnisvara projektijuht Aivar Kester. Aivar Kesteri sõnul algasid Merepiiga ülesehitustööd tänavu septembris ja lõpevad tuleva aasta juunis. Ehitustöid teostab AS Plint. "Tegu ei ole vana taastamisega, vaid täielikult uue ehitisega," kinnitas Kester. Ta lisas, et hoone tuleb kahekordne ja väljapeetud kantristiilis, restoraniga ligi sajale inimesele, nõupidamisruumi ja viie numbritoaga. Territooriumil on parkla ligi sajale autole. Kester kinnitas, et hoone juurde kuulub 1,5 hektari suuruse maa kasutamisõigus, kus saab korraldada vabaõhuüritusi. (BNS)
JÜRGENSON EI TOETA PROMILLIDE LUBAMIST LIIKLUSESSE 06.11.2000 Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson märkis virtuaalpressikonverentsil, et alkoholibjoobes autorooli istumisse tuleb suhtuda nulltolerantsiga. «Meie eesmärgiks on jõuda Põhjamaiselt igava kuid samas turvalise liikluspildini, seda aga ei saavuta piirkiiruste tõstmise ning alkohoijoobe lubamisega. Liiklus ei saa olla dzhungel, kus tugevam või kiirem ellu jääb,» tähendas minister. (Postimees Online)
PÜSSIROHUKELDER LÖÖB UKSED VALLA 06.11.2000 Kunagine menupaik Püssirohukelder, mis lakkas tegutsemast 1999. aastal, on nädala pärast taas külastajate vastuvõtuks valmis, lubas Püssirohukeldri juhataja Urmas Adamson. 18. sajandist pärit Tartu omapäraseim ehitis on nüüdseks restaureeritud. Endisesse tudengite lemmikpaika on sisustatud 200-kohaline kõrts, millest võiks tulevikus saada üks Tartu tõmbenumbreid, ütles Adamson. Põhjaliku taastamistöö tegi ehitus-restaureerimisfirma Wunibald, puidutööd on firmalt Pindisain. Ehitamist ja sisekujundustööd juhtis arhitekt-kunstiajaloolane Aivar Roosaar, kes on püüdnud iidvanale hoonele tagasi anda vana aja hõngu ja ilmet. Tegijad loodavad vastse sisekujundusega paigast, kus tugevat saksa kultuuri hõngu, kujundada heas mõttes kõrtsi, kus edeneks eestlaste õllekultuur. Püssirohukeldri turundus- ja programmijuht Elina Kask tähendas, et eelkõige saab keldrist meelelahutuskoht, kus teisi-, kolma- ja neljapäeviti mängib majabänd evergreen-muusikat, reedeti ja laupäeviti aga väisavad Püssirohikeldri lava külalisesinejad alates Untsakatest ja lõpetades Compromise Blue’ga. Kask lisas, et unikaalse ilmega Püssirohukeldri õhustiku kujundamisel saavad oma osa anda kõik külastajad, sestap on trükitud ka laulik, et rahvalikke laule esinejatega kaasa laulda. «Maja sisu peab lihtsalt sama hea saama kui välimus,» lausus ta. Kirju ajalooga paik -1778. aastast kuulus kelder garnisoni püssirohulaona raele.
Allikas: Püssirohukelder
ALGAS SAKU PORTERI MÜÜK 05.11.2000 Oktoobri viimasel päeval algas Saku Õlletehase traditsioonilise talvise hooaja- ja jõuluõlle Saku Porteri müük. Saku Porter on eriline tugeva maitsega tume õlu, mida valmistatakse veest, heledatest-, karamell- ja kohvilinnastest, humalast ning pärmist vaid kord aastas – jõuludeks. Saku Porter on sarnaselt klassikalisele porterile kange (7,8% vol) tummine õlu. Saku Porter sobib hästi nautimiseks pikkadel ja pimedatel talveõhtutel kaminatule paistel ja/või küünlavalgel, see õlu annab hästi sooja ka aasta kõige külmemal ajal. (Saku Õlletehas)
TARTU PÜSSIROHUKELDER AVAB TAAS UKSED 05.11.2000 Püssirohukeldri juhataja Urmas Adamson kinnitas, et tuleval reedel (10. novembril) on kauaoodatud paik külastajate vastuvõtmiseks valmis. Viimaste aastate menupaigad said kungise Püssirohukeldri kunded endale, kui see mullu augustis uksed kinni pani. Püssirohukelder saab olema eelkõige meelelahutuskoht, lausus Püssirohukeldri turundus- ja programmijuht Elina Kask. Tegijad loodavad vastse sisekujundusega paigast kujundada heas mõttes saksapärase kõrtsi, kus edeneks eestlaste õllekultuur. (Postimees Online)
CARLSBERG OSTAB ŠVEITSI JUHTIVA ÕLLETOOTJA 05.11.2000 Taani õlletootmisgigant Carlsberg AS ostab Šveitsi juhtiva õlle- ja joogitootja Feldschlösscheni 870 miljoni Šveitsi frangi ehk 492 miljoni dollari eest, teatas AP. Feldschlösscheni emafirma Feldschlösschen-Hürlimann Holding teatas juba märtsis, et müüb joogitootmise ja keskendub kinnisvaraarendusele. Firma tuntuim toode on Šveitsi turul müüdav Feldschlösscheni õlu. Carlsberg on tänavu ostnud Norra Orkla õlletoootmise, mistõttu läheb Carlsbergi suurkontserni kontrolli alla ka Saku Õlletehase omanik BBH, millest 50 protsenti on tulevase Carlsberg Breweries kontserni kontrolli all ja 50 protsenti Soome Hartwall Oyj kontrolli all. Orklale kuulub omakorda 20,4 protsenti Hartwallist. (BNS)
ÕLLESÕBRAD JÕID SAKU FESTIVALIL ÄRA 17 700 LIITRIT ÕLUT 05.11.2000 Oktoobrikuus toimunud arvult kuuenda Saku õllefestivali jooksul jõid õllesõbrad kokku ära üle 17 700 liitri õlut ja umbes 2 200 liitrit karastusjooke, mineraalvett jm. Populaarseimad õllemargid olid Saku Originaal, Rock, Saku Tume ja uus õlu Sack bei Reval. Saku õllefestival peeti sedakorda maha õlletelgis, mille mõõtmed olid 30 x 55 meetrit ehk teisisõnu võttis telk enda alla 1650 m2 maa-ala Tallinna Vabaduse Väljakul. Festivalipäevadel oli Saku telk suurima tantsupõrandaga peopaik vanalinnas ning selle lähiümbruses. Kuue päeva jooksul esines telgis 16 tuntud ja tunnustatud Eesti ansamblit ning solisti. (Saku Õlletehas)
VENEMAA ÕLLETOODANG ULATUB 540 MILJONI DEKALIITRINI 03.11.2000 Venemaa tänavune õlletoodang võib ulatuda 540 miljoni dekaliitrini, teatas õlletehase Baltika peadirektor Taimuraz Bollojev, avades teise ülevenemaalise õlletootjate konverentsi. Bollojevi sõnul kasvab õlle tarbimine tänavu Venemaal 36-37 liitrini inimese kohta. Bollojevi andmetel on odava õlle turuosa praegu umbes 56 protsenti,
importõlle ja
Venemaal tegeleb õlle tootmisega 296 ettevõtet, millest
30 suuremat annavad 70
Viimase viie aastaga on õlletööstusse Venemaal investeeritud miljard rubla. (ETA)
KARMIS ÕLLETESTIS OSALEVAD KA EESTI ÕLLED 03.11.2000 Vilniuse restoranis Must Rüütel (MR) on esindet ka kahe Eesti õlletootja margid. Äripäeva Onliini tubli kaasautor Urmas H. Mägi andmeil pakub MR Pärnu Õlu toodetavat Magusat Mary'it, kusjuures sealses menüüs on kirjapilt muutmata, ja Tartu A. Le Coq'i. MR-is on võimalik kolme kuu jooksul kõrtsi kulul õlut juua. Seda juhul, kui pärast 18 kannu õlle ärajoomist kolmes voorus osata veel iga vooru lõpus õigesti ära arvata korduvad õllemargid. (Äripäev Online)
KOLM KUUD TASUTA ÕLUT KARMI ÕLLETESTI LÄBIJALE 03.11.2000 Leedu pealinna kõrts Must Rüütel avas Vilniuse ülikooli tudengitele õlleakadeemia. Akadeemikud saavad kõrtsi kulul kolm kuud tasuta õlut kaanida, kui neil õnnestub läbida ränk test. Alustuseks tuleb tudengil osta ja enesele sisse valada viis kannu õlut. Seejärel toob kõrtsmik tasuta lauda veel ühe ja ära tuleb arvata, millist õlut eelnevast viiest korrati. Katse eduka läbimise korral läheb kohe järgmine ring, tingimused samad, mis eelmisegi ringi puhul. Kui nüüd tudend veel kolmanda matsu vastu peab ja ikka õigesti viimase õlu margi ära arvab, ongi taskus punane diplom, mis annab õiguse kolm kuud kõrtsi kulul õlut juua. Kõnesolevas kõrtsus pakutakse enam kui 40 sorti õlut. Väärt ideed võiks ka Eestis rakendada, meil ju üsna mitu tudengit, ja õlut joovad nad nii ehk naa, reklaamida seda või mitte. (Ehho Planetõ / Pärnu Postimees / Äripäev
Online)
SAKU ÕLLETEHAS TEIST AASTAT TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDER 01.11.2000 Äripäeva koostatud ja täna ilmunud toiduainetööstuse TOPi järgi on Saku Õlletehas teist aastat järjest toiduainetööstuse liider. Teiseks jäi samuti õlletehas, Tartu Õlletehas. Kolmandale kohale platseerunud Valga Liha- ja Konservitööstus oli samal kohal ka eelmisel aastal. Esimese kümne ettevõtte seas oli peaaegu iga toiduainetööstuse valdkonna esindajaid, kaks õlletööstust, kaks lihatööstust, jäätisetehas Balbiino, pärmitehas, Võru Juust, leivatehas Leibur. Suuremad tõusjad olid eelmisel aastal AS Võru Juust, AS Rakvere Lihakombinaat, AS Saaremaa liha- ja piimatööstus ja AS Tallegg. Suuremad langejad olid AS Hallik, AS Liiwi Heliis, AS Viru Joogid, AS Hiiu Kalur, AS Remedia. (Äripäev)
ÕLLEFESTIVALIL UUS KODULEHEKÜLG 01.11.2000 Viljandi õllefestivalil “Suur Kann” on valminud uus kodulehekülg, kust saab infot ürituse kohta. Endiselt saab tänavuse festivali kohta teavet portaalist ? ”Nädal Viljandis”, kus on üleval ka mahukas pildigalerii. Järgmine (arvult teine) “Suur Kann” toimub 1.-2. juunil 2001. (EBG)
JÄÄGU KEHTIMA PROMILLIDETA AUTOJUHTIMINE 01.11.2000 Kirglikkus, millega riigikogu liikmed eesotsas roolis kerge alkoholijoobega vahele jäänud reformierakondlase Kristiina Ojulandiga promillide eest võitlevad, on hämmastav. Kits kärneriks, ütleb selle kohta rahvasuu, kirjutab Postimees tänases juhtkirjas. Postimehe seisukoht on Ojulandile&Co-le vastupidine: ei mingeid promille. Sedaviisi on targem ja odavam. Kahjuks ei ole promillide eest võitlejad suutnud mõelda asja praktilisele küljele. Kes ja kuidas hakkab promille mõõtma? Kas lähevad kõik ülemäärastes promillides kahtlustatavad autojuhid riburada pidi haiglatesse ja polikliinikutesse vereanalüüsi andma? Või ostetakse ehk politseile selle tarbeks alkomeetrid? Kirgliku võitluse kõrval peaks ometi veidi kainet mõistust omama. Või on oma särk ihule ikka nii lähedal, et tahtmine igal vastuvõtul klaasike või paar võtta jätab hoopis tagaplaanile küsimuse, mis läheb promillidega seaduseparandus riigile maksma, kirjutab Postimees. (Postimees)
SAKU ÕLLETEHASE TÖÖTAJAD SAAVAD PREEMIA JA JÕULULAUA 30.11.2000 
Saku Õlletehas maksab jõulude ajal oma töötajatele preemiat aasta jooksul tehtud töö eest. Preemia määr on kõigile töötajatele ühesugune ja sõltub ettevõtte aastalõpu tulemustest. Ruth Roht Saku Õlletehasest täpsustas, et preemia pole kindlasti väiksem kui kehtiv kuupalga alammäär ehk 1400 krooni. "Tänavuse aasta preemia määr otsustatakse juhatuses lähiajal," lisas Roht. Lisaks on Sakus komme katta viimasel tööpäeval enne pühi oma töötajatele ettevõtte sööklas ühine jõululaud. (Äripäev Online) vaata lisaks:
COCA JA PEPSI OTSIVAD ÕLLELT ABI 30.11.2000 
Saku Õlletehase koostöö Pepsicoga on pannud ühiselt tegutsema ka Tartu Õlletehase ja kahjumis vaevleva Eesti Coca-Cola Joogid. Uuest aastast ühendavad Tartu Õlletehas ja Eesti Coca-Cola Joogid oma logistilised süsteemid ja hakkavad nii õlut kui ka Coca-Colat Eesti hõredamini asustatud piirkondadesse koos laiali vedama. Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi hinnangul võimaldab see mõlemal firmal oma kulusid optimeerida. Ühiselt hakatakse suhtlema ka suurklientidega. Tehnilise teenistuse ja logistika ühildamine peaks tema hinnangul võimaldama olulist kokkuhoidu. Kahe firma müügiorganisatsioonide kokkupanekut praegu Noobi väitel päevakorras ei ole, ehkki Lätis on see nii juhtunud. Küsimusele, kas kahjumit tootva Eesti Coca-Cola omanikud kaaluvad äkki hoopis siinse tootmise lõpetamist või selle õlletehasele üleandmist, vastas Noop, et esialgu on tegu siiski vaid strateegilise koostööga. Kahe firma ühinemine pole päevakorras olnud. “Ega me ei tea, mis tulevik toob, äkki omanikud kunagi leiavad selle mõistliku olevat,” märkis Noop. Eesti Coca-Cola esindajad ei soovinud Äripäevale kommentaari anda. Praeguse ühistöö aluseks on A.Le Coqi omaniku Soome õlletootja Olvi ja Coca-Cola esindajate kokkulepe ühiseks tegevuseks Balti piirkonnas. Vastav leping on allakirjutamiseks ette valmistatud. Noop tunnistas, et selle tingis vajadus olla tasakaalustavaks jõuks niinimetatud sinisele liinile ehk Saku Õlletehase koostööle Pepsico firmaga. Selle aasta algusest on Saku Õlletehasel Pepsico ainuesindamise õigus Eestis ja üheksa kuuga oli Coca-Cola konkurentjooki Pepsit siin müüdud 1,5 miljonit liitrit. Viie protsendi suurune turuosa, mille Pepsi hõivanud, on tulnud Coca-Cola arvelt, mis on viimasel aastal turgu oluliselt kaotanud. “Sõlmisime Pepsicoga lepingu, sest tahtsime saada lisaks liidrirollile õlleturul tugevaks ka karastusjookide osas, aga koolajoogid moodustavad sellest turust üle poole,” selgitas Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ühistegevust. Ta kinnitas, et Saku on seadnud eesmärgiks pakkuda Coca-Colale tugevat konkurentsi. “Kui karastusjookide tarbimine kasvab ja Eesti Coca-Cola Joogid lõpetab oma toodangule pealemaksmise, hakkame Pepsit ka ise pudelisse villima,” lubas Remmel. Pepsi turustamiseks tehtavad kulutused on praegu sellised, et projekt kahjumit ei tooda, kinnitas ta. Saku Õlletehase turuosa kahanes selle aasta üheksa kuu andmetel 50 protsendilt 48-le, Tartu Õlletehasel õnnestus samal ajal turuosa oluliselt kasvatada, nüüd on see hinnanguliselt 35 protsenti. (Äripäev) samal teemal:
SAKU ÕLLETEHAS KAOTAB KONKURENTIDELE TURUOSA 29.11.2000 
Saku Õlletehase turuosa Eestis vähenes aastaga kaks protsenti, enim on konkurentidest turgu võitnud Tartu Õlletehas, kes astub Sakule valusasti kandadele, jäädes turuliidrist maha mulluse kahe korra asemel ainult veerandi võrra. Hoolimata äärmiselt viletsate ilmadega suvest õnnestus õlletootmise liidril siiski müüa peaaegu sama palju jooke kui mullu. Saku Õlletehase kogumüük aasta esimese üheksa kuu jooksul ulatus ligi 40,5 miljoni liitrini, olles vaid ühe protsendi võrra väiksem kui mullu samal ajavahemikul. Saku õllede müügimaht kahanes siiski viie protsendi võrra. Headest müüginäitajatest hoolimata on Saku Õlletehas konkurentide agressiivse müügistrateegia tõttu turuosa kaotanud. Aasta esimese üheksa kuu jooksul oli kogu Eesti õlleturu hinnanguliseks suuruseks 69,1 miljonit liitrit, mis on protsendi võrra väiksem kui mullu. Impordi osa õlleturul ulatus 8 protsendini (1999 vastavalt 11 protsenti). Saku Õlletehase turuosa kogu õlleturul langes 48 protsendini, mis on kahe protsendipunkti võrra väiksem kui mullu. Möödunud aastal kuulus Sakule õlleturust keskmiselt 55 protsenti. Tartu Õlletehase osa oli samas vaid viiendik. Eelmise aasta lõpuks võitis Tartu endale juba ligi 30-protsendilise turuosa. Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi hinnangul moodustas selle aasta oktoobris nende firma õllede osa aga juba 38 protsenti. «Edu saladuseks võib pidada turustamisel keskendumist paarile olulisele õllesordile,» rääkis Noop. A. le Coq ja Bock moodustavad Tartu Õlletehase toodetest üle 60 protsendi ning kaubamärkide müügiedu kogu Eesti turul üha suureneb. «Kangete õllede turul on Bock nüüdseks möödunud Saku Sarvikust,» lisas Noop. Saku Õlletehas üritab rohkem tuua turule üha uusi marke. Saku On Ice laimiga erilist populaarsust ei leidnud. Saku Õlletehase suhte- ja teabekorraldusjuhi Ruth Rohti sõnul on nimetatud õlle tootmine nüüdseks peatatud, kuna tegemist on suvetootega. «Taas jõuab Saku On Ice laimiga tarbijani järgmisel kevad-suvel,» lubas Roht. Sack bei Reval vahetas sügisel välja Saku Revali ning selle puhul on tegemist nishi-brändiga, mitte laiatarbetootega. «Seda arvestades võib väita, et Sack bei Revali müük on hästi edenenud ja hetkel ulatub selle õlle turuosa kahe protsendini kogu turust,» märkis Roht. (Postimees)
A. LE COQ OMANDAS LEEDU RAGUTISE KONTROLLPAKI 
28.11.2000 Soome Olvi Eesti tütarfirma AS A.Le Coq suurendas osalust Leedu õllefirmas Ragutis 50,002 protsendini. Tehingut nõustas Suprema. Leedu seaduste kohaselt teeb A.Le Coq ostupakkumise ülejäänud Ragutise aktsiate ostmiseks ning Leedu firmast saab Olvi grupi tütarfirma, teatas Olvi Helsingi börsile. “See on positiivne areng. Ma tahaksin uskuda, et õlletehas saab rohkem investeeringuid, nüüd, mil sellel on üks omanik,” ütles Ragutise tegevdirektor Audrius Miksys. Ragutis kavatseb tuua järgmisel kevadel turule uue põlvkonna
tooted ning lõpetada järgmise aasta esimeses kvartalis 12 miljonit
litti maksnud villimisliini seadistamise.
Ragutis müüs aasta esimese 10 kuuga 13,27 miljonit liitrit õlut ehk 18,4 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal ajal. Ragutise turuosa Leedu õlleturul oli 7,8 protsenti. Ragutise aktsiakapital on 21,807 miljonit litti. 5,5 protsenti ettevõtte aktsiatest on Leedu Riigivarafondi kontrolli all, ülejäänud aktsiad on väikeaktsionärite käes. (BNS)
CARDO REMMEL: SAKU ON STABIILSELT HEA VÄRK 
28.11.2000 Arvestades selle aastast kesist suve, on põhjust Saku õlletehase üheksa kuu tulemustega igati rahul olla. Mina olen veendunud, et Saku on stabiilselt hea värk, lausus õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel. Remmeli sõnul on õlletööstus sesoonne ettevõtmine, mille põhirõhk langeb suvele. Tänavust suve arvestades, on kasumi vähenemine mulluse erakordselt hea aastaga võrreldes täiesti normaalne, märkis Remmel. Remmel lausus, et ei oska väikeaktsionäride suhtumist ja reaktsiooni prognoosida, kuid suuromanikud on tulemustega igati rahul. (Äripäev Online)
VIRONIA – SAJA AASTA ÕLU 28.11.2000 
Tartu Õlletehas asus villima korp! Vironia 100. aastapäeva õlut. Tegemist on erisiltidega varustatud A. Le Coq Premiumiga. Avalikku müüki see õlu ei jõua. Tagaetiketil on tekst: Korporatsioon Vironia - Ühisus, kindlus, ausus. Korp! Vironia ja A. Le Coq on koos eksisteerinud juba 100 aastat. Ikka ja jälle on vironus A. Le Coq'i õllepüramiididest ammutanud rammu eksamisessiooni edukaks läbimiseks. Saja Aasta Õlu on pruulitud korp! Vironia aastapäevapidustusteks, sisaldades head A. Le Coq'i Premiumi. (EBG)
EESTI ÕLLETURU MAHT KAHANES 
28.11.2000 Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul oli kogu Eesti õlleturu hinnanguliseks suuruseks 69,1 miljonit liitrit, mis on 1% võrra väiksem võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga. Impordi osakaal õlleturul ulatus 8 protsendini (1999: vastavalt 11%). Eesti suurima õlletootjana hõlmas Saku Õlletehase turuosa kogu õlleturul 48%, mis on 2% võrra väiksem kui eelnenud aasta esimese üheksa kuu jooksul. Saku õllede müügimaht esimeses kolmes kvartalis oli 35,5 miljonit liitrit, mis on 5% võrra väiksem kui 1999. aasta samal perioodil. Pepsi jookide müük vaadeldaval perioodil ulatus 1,5 miljoni liitrini, kasvades võrrelduna 1999. aasta üheksa kuuga 2,3 korda. (Äripäev Online)
SAKU ÕLLETEHASE ÄRIKASUM KAHANES 8% 
28.11.2000 Saku Õlletehase kontserni realiseerimise netokäive moodustas 2000. aasta üheksal kuul 572,8 miljonit krooni, kasvades võrrelduna eelmise aasta vastava perioodiga ligikaudu 1%. Kontserni ärikulud summas 520,7 miljonit krooni kasvasid 3%. Kontserni ärikasum ulatus 62,7 miljoni kroonini, olles 8% väiksem kui eelnenud aasta samal perioodil. Kontserni jooksva aasta kasum ulatus esimese kolme kvartali jooksul 63,4 miljoni kroonini, olles 19% suurem kui eelnenud aasta samal perioodil. Tulenevalt 1.01.2000. aastal jõustatud tulumaksustamise põhimõtete muudatustest, ei ole vaadeldava perioodi kasumid võrreldavad eelnenud aasta vastavate näitajatega. (Äripäev Online)
EESTISSE TOHIB MAKSUVABALT TUUA KUNI KAKS LIITRIT ÕLUT 28.11.2000 
Vastavalt valitsuse täna heaks kiidetud uuele tollieeskirjale võib vähemalt 18-aastane reisija maksuvabalt sisse tuua mitte rohkem kui ühe liitri jooki etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi või kuni kaks liitrit veini ja kuni kaks liitrit muud lahjemat jooki. Seni võis üle 21-aastane inimene maksuvabalt Eestisse tuua ühe liitri üle 22-mahuprotsendilist alkoholi, ühe liitri lahjat alkoholi ning neli liitrit õlut. Vähemalt 18-aastane reisija võib maksuvabalt üle piiri tuua 200 sigaretti või sada sigarillot või 50 sigarit või 250 grammi teisi tubakatooteid. Reisija poolt tolliterritooriumile toimetatava mootorikütuse ning mootoriõli lubatavad kogused, mis on ühtlasi maksuvabad, on peale sõiduki standardses kütusepaagis oleva kütuse ja mootoris oleva õli kümme liitrit mootorikütust ning viis liitrit mootoriõli sõiduki kohta. Kaotati ka isikliku sõiduki ekspordil kaubadeklaratsiooni esitamise kohustus. Reisijate tollieeskirja muutmise eesmärk on viia 1998. aastast kehtiv määrus kooskõlla järgmise aasta 1. jaanuaril jõustuvate tubakaseadusega ja alkoholiaktsiisi seadusega, kuna neis sisalduvad reisijat puudutavad sätted erinevad praegu kehtivast regulatsioonist. (Mega)
SAJA AASTA EEST TEENIS VANA PÜSSIROHUHOIDLA TEADUST 28.11.2000 Rohkem kui 200 aasta eest ehitatud püssirohukeldrit on kasutatud küll õlle-, küll juurviljalaona, nüüd avati ta omapärase interjööriga õllerestoranina. Kui Eestimaa alad olid Põhjasõja (1700-1721) järel
Vene impeeriumi koosseisu alistatud, taheti Tartust teha kindluslinna.
Iseäranis suured plaanid olid Toomemäega, kuhu hakati rajama
tsitadelli. Katariina II korraldusel asus siin kindlustustöid juhtima
kindral Alexander Quillemot de Villebois. Toomemäele ehitati bastione ja kasarmuid. Toomkiriku tornid tõmmati müüride kõrguseni, et ehitada kahuritele platvorme. Koguni Narva mäele pidi kuhjatama bastione, et vaenlane ei ulatuks Tartu linna sisemusse vaatama. Linna kaitsmiseks oli vaja ka laskemoona. Püssirohukeldri rajamisel kasutati ära looduslik vagumus, mis läbis Toomemäge linnapoolsest nõlvast kuni mäetaguse kraavini (praeguse Vallikraavi 17 maja otsani). Keskajal oli see sügav kraav eraldanud piiskopilossi tema eeslinnusest. Vene insenerikomando kindlustustööde ajast on säilinud jooniseid, millel jäädvustatud piiskopilossi varemed ja nähtaval koht, kust sild on üle vallikraavi käinud. Vanade kirjelduste põhjal oskab Uno Hermann öelda, et sild toetus neljale alussambale ja oli mõlemalt poolt piiratud mehekõrguse müüriga. Loodusliku kraavi nõlvad olid vaid silla otste kohal kindlustatud. Toome tsitadelli ehitajatel jäi ära suur vaev - rajatava püssirohukeldri mullatööd. Ka keldriseinte materjali ei läinud nad kaugelt tooma. Piiskopilossi ja Maarja kiriku (praeguse ülikooli peahoone kohal) varemete lammutamisest saadud kive kasutati keldri ehitamiseks ja rusu keldri taha jäänud sügava vagumuse täitmiseks. See neelas kogu piiskopilinnuse lammutusprahi. Loodusliku vallikraavi sisemusse ehitatud kelder oli kolme sissekäiguga. 13 meetri kõrgust peakeldrit ümbritsesid kahelt poolt 6 meetri kõrgused koridorid. Nende ülesanne oli eraldada peakelder kui püssirohu hoiupaik rajatise välisseintest, et kaitsta laskemoona maapinnast imbuva niiskuse ja vee eest. Ka keldri õhutamisele oli mõeldud. Keldrist ulatus välja korsten, mille ots keldri lael on asjatundjatele tänagi teada. Keldrisse oli ehitatud ka võimas õhushaht, et välisõhk luukide avamisel keldrisse pääseks. Kindral Villebois’ insenerikomando ehitas püssirohukeldrit kümme aastat (1768-1778). Kuid see oligi viimane suurejoonelisena kavandatud tsitadelli rajatis. Impeeriumi võimud loobusid Tartu kindluste väljaehitamisest. 1800. aastal kinkis keiser Paul I Toomemäe koos seal paiknevate rajatistega taasavatavale Tartu ülikoolile. Ülikool päris poolelioleva ehitustandri ja püssirohukeldri koos 13 tonni püssirohuga. Ülikool nõudis plahvatusohtliku lõhkemoona äravedamist. Pärast kaheaastast kirjavahetust Tartu rae, kindralkuberneri ja Riias asuva Vene sõjaministri esindajaga saabus 1809. aasta novembris Tartusse Narva suurtükiväe garnison, kes vedas püssirohu minema. Teadust teenima ja õpetust jagama loodud ülikoolile oli püssirohukelder ülearune ja tüütu omand. See nõudis ülalpidamiskulusid ja parandustöid. Pealegi oli keldri ukse esine plats antud linnakodaniku eravaldusesse. Seal kolasid ringi loomad, kes tükkisid Toomemäele. 1825. aastal renditi püssirohukelder aastaks Vorbuse parunile von Bruiningkile. Too hakkas endist püssirohukeldrit kasutama õllelaona. Vastutasuks tuli tal rajada tee läbi eravalduse Lossi tänavast püssirohukeldrini ja see korras hoida, pajatab Uno Hermann. 1. jaanuarist 1827 üüris ülikoolile kuuluva püssirohukeldri endale õllelaoks Tallinnast Tartusse asunud õllepruul Justus Schramm. Schramm avas kesklinnas õllepruulikoja ning peenviinavabriku (praegune vees ja varemeis Rüütli 9), Rüütli ja Gildi tänava nurgale aga kalevivabriku (praegune polikliinik) ja Kompanii tänavasse värvimistöökoja. Schrammi vabriku õllevaate hoidis Toomemäe kelder ühtejärge 69 aastat! 1894. aastal tuli Tartusse ülikooli tähetorni juhatajaks Grigori Levitski. Prof Levitski ülesandeks oli seada Tartuski sisse seismograafiajaam, mis kuuluks ülevenemaaliste jaamade rivvi. Ta pidas Toomemäe all olevat püssirohukeldrit pendelmõõteriistadele sobivaks asukohaks. Tartu seismograafiajaam alustaski tegevust. 1897. aastal sisustati see moodsate instrumentidega. Vaevalt 20 aastat saigi püssirohukelder teadust teenida. Esimese maailmasõja käigus evakueeriti koos ülikooli varadega Venemaale ka seismoloogiajaama sisustus. Kelder jäi seiklejate meelevalda. Eesti ülikooli ajal kasutati vana püssirohukeldrit üliõpilassöökla kartuli- ja köögiviljahoidlana. Siitpeale on Uno Hermannil ka oma mälestusi lisada. «Kooliõpilasena käisin minagi pimedast keldrist elamusi otsimas. Mingeid aparaate seal loomulikult enam polnud, ainult nende alused olid keldripõranda küljes. Ja vastik kartulihais,» meenutab mees poisikeseea revideerimisretke muljeid. Püssirohukelder on olnud ka nõukogudeaegsetele kaubandusettevõtetele laoruumiks. 1982. aastal, Tartu Ülikooli 350. sünnipäeva pidustuste ajal töötas vana, püssirohtu ja õlut nuusutada saanud kelder ülikoolilinna esinduskohviku-restoranina. Sellest sügisest eksponeerib tublisti üle kahesaja aasta vana kelder ennast õllerestoranina. (Tartu Postimees)
VÄIKEST ÕLUT POLE MÕTET VÕTTA, VÕTA KOHE SUUR 28.11.2000 “Mina su siia linna sünnitasin, mina su ka tapan!” tõotas rahamees Rein Kilk ja lõi Püssirohukeldri sisseõnnistamisel noa seapõrsasse. Sünnitamine ja tapmine ei käinud mitte suitsutatud eluka, vaid Tartu pubinduse kohta. Eesti kõrgeima laega söögi-joogikoha taasavamisest on möödas kaks nädalat. Sellest ajast, kui Vene keisrinna Katariina II käsul hakati Põhjasõjas laastatud Tartut uuesti kindlustama (mille hulka kuulus ka püssirohuhoidla rajamine), on möödas nii palju aega, et mitte üks elus inimene ei saa seda mäletada. Tunnistajate olemasolu puudumisel - kui tsiteerida klassikat - kaunistab Püssirohukeldri paksu menüü kaant aastaarv 1738. Kaante vahel väidetakse, et “ehitis valmis 1768. aastaks”. “Noh, 30 aastat ees või taga,” leiab ekspert. Eksperdiks on värvatud Tartu legendaarse õlleka Humal legendaarne kelner Heiki Kirso. Meie ühisekspeditsiooni eesmärk on teha kindlaks, kas kehtib omanik Kilgi lubadus, et Püssirohukeldris hakkab koos eestisaksa köögi aroomidega lehvima ka ehtsa õllerestorani vaim. Ümberringi lõunastajad, posu tühje tünne, vankrirattad, korvitatud suured veinipudelid, laternad ja küünlad. “Päris stiilne värk,” hindab ekspert interjööri ja patsutab lauaplaati. See jätab mulje, et on lugupidamist väärivalt vana. Tegelikult on vana mööbel järgi hästi järele tehtud ja osavalt ära vanutatud. Stiilne on ka personali riietus ning rinda riputatud nimed: Martha,
Elsa, Luisa, Hans, Otto, Wolfgang. Saku märgiga õllekannud
saabuvad lauale käbedalt. Majaõlu, mida kuskilt mujalt ei saa
(pruulitakse vaid Püssirohukeldrile), on punakas. Ekspert degusteerib: “Mahe. Puhas maitse. Paistab olema alla viie kraadi. Kui palju vett on sisse pandud?“ Ekspert protestib: “See rikuks maitse ära! Ei saagi panna, vaatidel on klapisüsteem, mis laseb läbi ainult väljapoole.” Omal ajal Humalas olid süsteemid teised. Ekspert meenutab: “Nojah. Ega maitse läinudki nii hulluks kui välimus. Hommikuks tõmbas täitsa halliks.” Omaaegse 36 kopika asemel tahetakse nüüd 0,5liitrisest kannust 25 krooni. Aga kui võtta liitrine kann, saab selle 35 krooniga. “Päris nupukas äriidee,” tunnustab ekspert. Pole kahtlust, et nupukusele nupukusega reageerivad vaesed tudengid tellivad kahe peale suure kannu ja (Wolfgang noogutab) tarbivad seda ühiselt. Iga matsuga 15 krooni nagu maast = kivipõrandalt leitud! Kartulikoorte söömise aeg ongi käes Õlle kõrvale pakutakse soolast tindikala (12 krooni), soolakurke (15), sibulaleiba redisega (15), õlle krõpsu lõhest (25), teravaid vorste ketšupiga (25), Püssirohuseid Kanakäsi (50), Slaavi Suutäit (40) jne. Valime sellest rodust kontrollimiseks praeleiva (25) ja Wolfgangi soovitusel Kehviku Kartulikoored (20). “Sai ju lubatud, et hakkame kartulikoori sööma,” meenutab ekspert asjakohaselt, enne kui esimese krõbuski kastmekaussi kastab. Lämmid kartuliviilakad on Wolfgangi andmetel pärit väljamaalt. Janu tõstva kastme on ta kokku miksinud koorest, majoneesist, mädarõikast, küüslaugust, marineeritud kurgist ja sinepist. Praeleivaportsuks on lõigutud peaaegu päts. Ekspert kiidab: “Hästi tehtud! Nagu biifsteek inglisepäraselt, mis keskelt on toores.” Talle meelestub, kuidas köögikata Humala fritüüris rasva vahetades teinekord vana rasva uue hulka solgutas. “Ükskord läksin päris kättpidi kallale. Ega tema kibedat leiba lauale viinud - ikka mina ju!” Supid on Püssirohukeldris nimetatud leenteks ja neid on (esialgu,
nagu rõhutab Wolfgang) 7 sorti, alates 19-kroonisest. Ekpert sondeerib
pinda: “Mis on Kahurikuulid?” Olevat lihapallid. “Nojah, frikadellid, eks
ole?” Ei, olevat suuremad. Jääme pidama pannkoogi-singisupil
(24 krooni) ja Kahurikuuliguljašil (28).
Köögis kümmekonna alluva vahel ja nelja kaamerasilma all sebiv peakokk võtab saavutuse omaks. Jah, erilised supianumad on saadaval vaid siin ja nende peale on sisse antud ka patenditaotlus. Jah, enamasti tudengid näkitsevad kukli pärast tühjaks saamist üleni ära, nii ongi see mõeldud. Juhust kasutades vaatab ekspert üle kogu köögimajanduse. Kokapoiste firmakitlid on lumest valgemad, üldse on puhtus euro. Osa pliite töötab majanduslikel kaalutlustel gaasiga. Sügavkülmkamber on Tartu suurim. Ekstraretseptiga suitsupõrsad on sellesse saabunud Nõost ning lambaliha Uus-Meremaalt. Ood ja luupainaja võtavad magustoidult ruumi Põrsaid olevat ära söödud juba kümmekond. Ühest, mis tuleb päev ette tellida ja mis koos lisanditega maksab 2000 krooni, jätkuvat 30-40lisele seltskonnale. Kergemast seisab menüüs 11 sorti salateid, tugevamat sööma esindab 11 sorti praadi. “Skaala 30 kroonist alates,” rõhutab Wolfgang. Selle raha eest küpsetatakse valmis tomati-pommi pastaroog. Meriahven ja šnitsel on 20 krooni kallimad. Lepime kokku, et võtame Oodi Rüütlile (45) ja Tõelise Luupainaja (105). Luupainajast midagi kallimat polegi. Ahjaa, kaks suurt õlut kah veel! Ood on kartulipüree ja hapukapsastega (köömnetega tehtud) suitsuseajalg, mille ekspert närib puhtaks üliprofessionaalselt. Mees lausa naudib: “Nagu istuks kuskil lõkke ääres ja...” Vanas Humalas oli kehtestatud kord, et grillkanad viidi lauda ilma tagumikunupsuta. Need jäid Heikatsi mõnuleda. Mis Luupainajasse puutub, siis selle veisefileetüki võlu on küpsusega ühendatud pooltooruses ning suurepärases kastmes (eks ikka šampinjonid, eks ikka vein ja vahukoor). Omanik Kilgi ubadus, et liha ripub üle taldriku ääre, jääb küll täitmata, kuid olgem ausad – eritellimusel valmistatud taldrik on ka küllaltki suur. “Nüüd meie kuulsad kuumad magustoidud,” pakub Wolfgang lõpetuseks. Ekspert haarab kõhust ja keeldub. Nagunii on praeleibu ja Kartulikoori veel üle. Siis veel õlut? “Mitte mingil juhul! Ma ei jõua enam midagi.” Kõmbime WCsse. Üks neist on ratastooliinimestele. Meestekas ootab meid neljakohaline nikeldatud renn, millele tõmbab vett peale elektroonika. “Vaat, kuhu oleme jõudnud!” rõõmustab ekspert. Vana Humala peldik oli enam-vähem garanteeritult räpane ja surmkindlalt leidus seal vähemalt üks mees, kes enne püksiluku lahtitõmbamist õhkas: “Mis viga lasta, kui riist on omast käest!” Meie igatahes vaikime sügavmõtteliselt. (Andrus Esko - SL Õhtuleht)
TARTU NÄITAB KESKAJA HARULDASI KLAASNÕUSID 23.11.2000 Tänasest seisavad Tartu Emajõe Ärikeskuse seitsmendal korrusel rahvale näha umbes 130 keskaegset klaasist peekrit, kannu ja muud klaasnõu. Näituse taustaks laiub aknast vaade Emajõele. Klaaskraami on arheoloogid välja kaevanud Taani, Norra, Soome, Rootsi ja Eesti pinnast. Näitusel ilutsevad eakad anumad kaitsvate kuplite all. Mõnest värvilisest, maalingute või sissesulatatud valgete joontega nõust on alles vaid killud. Kuraator Rünno Vissaku sõnul pärineb kogu paremik Tartust. Põhjala klaasi näitusena on XI-XVII sajandi nõud käinud näiteks Bergenis, Stockholmis ja Turus. Auväärses eas nõude kõrval seisab näituseruumis kaks arvutit. Ühe ekraan kutsub liiklema kolmemõõtmelises kesk-aegses Tartus. Teises võib lugeda tekste veini, õlle, mõdu jne. tarbimisest keskajal. Arvuti teatel olla Põhjala rahvas klaasnõudest vähe vägijooke joonud “ja see oligi hea, sest klaas oli ohtlik. Põhjamaade joomatavad olid pöörased ja kildudeks löödud klaas võinuks kergesti põhjustada haavu.” Vissaku sõnul võib Tartu jääda klaasinäituse viimaseks asukohaks. Samas võib kogu edasi liikuda näiteks Taani Roskildesse, ütles ta. (SL Õhtuleht)
BBH OTSUSTAB LEEDU ÕLLEFIRMA MÜÜGI JÄRGMISEL AASTAL 17.11.2000 Leedu Kalnapilist ja Utenos Alust kontrolliva Baltic Beverages Holdingi (BBH) president Christian Ramm-Schmidt ütles, et firma otsustab ühe õlletehase müümise tõenäoliselt alles järgmisel aastal. Ramm-Schmidt ütles, et otsusele peab eelnema kõigi õlletehaste tegevuse detailne analüüs, mis võtab umbes kuu aega aega. "Praegu käib õlletehaste näitajate võrdlemine. See protsess saab olema väga keeruline, kuna arvestada tuleb erinevaid kriteeriume, näiteks tulusust, investeeringuid ja tootmisvõimsusi," ütles Ramm-Schmidt. Õlletootmise ühendavad BBH ja Carslberg peavad otsustama, kas müüa Kalnapilis, Utenos Alus või Carlsbergi kontrolli all olev Svyturys. Ramm-Schmidt ütles, et otsuse tegemine ei ole lihtne, kuna tegemist on kolme võrdse firmaga. "Õlletehas, mille me maha müüme, võib tuua tulevikus kõige rohkem kasumit," ütles ta. Samas prognoosis Ramm-Schmidt, et suuri muudatusi Leedu õlleturul oodata ei ole ning lisas, et siiani ei ole ükski ostja ühegi õlletehase vastu huvi üles näidanud. Leedu meedia teatel kaaluvad veel ühe õlletehase ostmist Vilniaus Taurast kontrolliv Taani Brewery Group Denmark ja Soome Olvi, millele kuulub Kaunase Ragutis. Möödunud nädalal andis Leedu konkurentsiamet Carlsbergile loa võtta oma kontrolli alla Kalnapilis, Utenos Alus ning õllemüüjad Utenos Gerimai ja Jungtinis Alaus Centras, aga tingimusel, et Carlsberg ja BBH müüvad ühe nende kontrolli all olevatest õlletootjatest. Carlsberg ja Norra Orkla, mille kontrolli all on 50 protsenti BBH aktsiatest, otsustasid õlletootmised ühendada. Carlsbergi kontrolli all on Leedus Svyturys, BBH-le kuuluvad Kalnapilis, Utenos Alus ja Jungtinis Alaus Centras. Carlsberg ja BBH on otsustanud ühendada Leedu õlletootjad üheks BBH kontrolli alla minevaks ettevõtteks. (BNS)
ÕLLEAKTSIISI TÕUS ON LEEDU ÕLLETOOTJATELE KAHJULIK 18.12.2000 
Õlleaktsiisi tõus avaldab Leedu õlleturule laastavat mõju ning võimaldab vaid kahel-kolmel firmal kasumiga töötada, ütles Leedu Õlletootjate Liidu president Audrius Vidzys. Leedu valitsus otsustas muuta õlleaktsiisi arvutamise metoodikat ja kui seim selle heaks kiidab, tõuseb üle kuueprotsendilise alkoholisisaldusega õlle hind järgmise aasta aprillist, kusjuures kaheksaprotsendilise alkoholisisaldusega õlle hind kasvab kahekordselt. "Aktsiis ja käibemaks tooks sisse 36 miljonit litti ja see tähendaks, et vaid kolm-neli õlletootjat töötaks kasumiga," teatas õlletootjate liit. (BNS) samal teemal:
ROOTSI KONKURENTSIAMET KIITIS ÜHINEMISE HEAKS 
14.12.2000 Rootsi konkurentsiamet kiitis heaks Taani Carlsbergi ja Norra Orkla õlletootmise ühendamise tingimusel, et ühinenud firma vähendab oma turuosa Rootsis 56 protsendilt 45 protsendile. Selleks tuleb müüa seitse õllemarki ja lõpetada koostöö Coca-Colaga. Lisaks tuleb loobuda viie importõlle, sealhulgas Lapin Kulta maaletoomisest. Firmale jäävad aga alles sellised tuntud margid nagu Pripps, Falcon, Carlsberg ja Tuborg. “Oleme tulemusega rahul, kuna neli põhilist õllemarki jääb alles. Samuti jäävad meile alles Guinnessi ja Budweiseri litsentsid,” ütles Carlsbergi pressiesindaja ajalehele Dagens Industri. Ühinemise tulemusel tekkiv firma, Carlsberg Breweries, on maailmas suuruselt viies õlletootja. Järgmisena teevad otsuse Soome konkurentsiametnikud. Carlsberg Breweries omab Soomes Sinebrychoffi marki ja Orklale kuulub viiendik Hartwallis. (ÄP Online)
LEEDU TAHAB TÕSTA ÕLLEAKTSIISI 
13.12.2000 Leedu valitsus otsustas tõsta kange õlle aktsiisi ning alandada naturaalveini ja vahuveini aktsiisi, teatab Reuters. Valitsuse ettepaneku kohaselt, mis vajab parlamendi heakskiitu, vähendatakse kuni 11-protsendilise alkoholisisaldusega naturaalveini ja vahuveini aktsiis 170 liti ehk 753 kroonini hektoliitri kohta. See tähendab, et viinamarjaveini aktsiis väheneb 3,4% ja vahuveini aktsiis 38,2%. Kuni seitsmeprotsendilise alkoholisisaldusega õlle uus aktsiis on 6,70 litti (29,70 krooni) iga alkoholiprotsendi kohta hektoliiter ja kangema õlle puhul 10 litti (44,30 krooni). (ÄP Online)
EESTI PÄEVALEHE Õ ÕLU 
12.12.2000 Õ premium lager - Eesti Päevaleht - Uue aja õlu - 0,5 L, 4,6 vol% - O. W. Masing andis meile Õ. Ilma Õ-ta poleks meil õiget eesti keelt, õiget ajakirjandust ega ka õiget õlut. Eesti Päevalehe Õ on pruulitud Saku Õlletehases. Terviseks! (EBG) vaata lisaks:
MIDA TEHA ÕLLEGA? 
12.12.2000 Kui naine järgmine kord poriseb, et külmkapp on õllepudeleist pungil, vaigistage ta faktiga, et õlu on väetis ja väsinud jalgade ravim. Järgnevalt nippe, kuidas humalajooki koduses majapidamises tarvitada. Poleerige potte-panne - Vanasti löödi vasest õllevaadid päramise õllepiisaga läikima. Happeline õlu toimib plekieemaldina. Niisiis: valage sorts õlut potti, laske hetk seista ja asuge nühkima. Väetage muru - Aiandusekspertide väitel ergutab käärinud suhkur taimekasvu ja tapab seeni. Parim on koduõlu , sest selles pole kemikaale. Väljutage neerukive - Küllap olete märganud, et õlu on diureetikum ehk vedelikuväljutaja. Seega aitab ta oivaliselt põiepõletiku või neerukivide puhul. Muidugi sobivad sama hästi ka vesi ja jõhvikamahl, kuid õllel on üks pluss: ta vaigistab ka valu. Peaasi, ärge jooge õlut koos antibiootikumide või valuvaigistitega - nende mõju kaob. Vannitage jalgu - Jääkülm õlu sobib ideaalselt, kui tunnete, et jalad on väsinud. Külm ja kihisev vedelik jahutab tulitavaid taldu ja teeb sammu kergeks. Tapke nälkjaid - Täitke paar klaaspurki kolmandiku jagu odava õllega ja matke need 5 meetri kaugusele kohast, mida tahate kaitsta. Purgisuu jäägu maapinnaga tasa. Nälkjad jumaldavad õlut ja upuvad lõksudesse. Praadige kana - Ostke purk õlut, jooge pool ära. Lõigake purgil ülemine kolmandik pealt ja lisage õllele teelusikatäis soola, teine pipart, teelusikatäis Worcestershire’i kastet, 2 supilusikatäit kanapuljongit ja teelusikatäis kreoolipärast maitseainesegu. Toppige purk kana taguotsast sisse ja pange lind kenasti ahju seisma. Segu läheb keema ja kana saab hõrgu maitse. Alandage vererõhku - Pistke peotäis kuivatatud humalat kohvifiltrisse ja valage kuum vesi peale. Segu alandab vererõhku juba kümne minutiga. Marineerige liha - Happeline õlu teeb liha hõrgult õrnaks, muutmata selle maitset, nagu teeb veini- või äädikamarinaad. Torgake lihatükki paar auku ja pange see plastmassnõusse. Kui võimalik, marineerige liha külmikus öö otsa. Piisab ka paarist tunnist. Masseerige end - Täis purk õlut on suurepärane massaaživahend. Võtke kingad jalast ja rullige purki päkaga. Või pange purk seljakumeruse ja seina vahele ning rullige seda seljaga. Nii võib masseerida ükskõik millist valutavat lihast. Surve lõdvestab lihaseid ja ergutab vereringet. Püüdke hiiri - Nälkjad pole ainsad kahjurid, kellele õlu mekib. Täitke paar väikest ämbrit või kaussi õllega ja seadke serva najale väike renn, näiteks joonlaud. Hiir tunneb lõhna, ronib nõusse, joob oma mõõdu täis, kuid välja ei pääse. Rahustage kõhtu - Ehkki arstiteadus seda ei kinnita, võib kihiseva õlle joomine mäslevat kõhtu rahustada. Haavandi või gastriidi puhul õlut juua ei tohi. Alkohol võib asja veel hullemaks ajada. Piirake norskamist - Võtke taskuga T-särk ja pistke taskusse väike purk õlu t. Magama heites pöörake särk seljas ümber. Kuna selili kiputakse kõige kõvemini norskama, olete valmistanud seadme, mis ei lase teil selili lamada. Keerake lahti roostes kruvid - Valage roostes kruvile veidi õlu t ja oodake paar minutit. Rooste lõhustub ja kruvi tuleb kergemini lahti. Ravige unetust - Humalaid on õmmeldud padjapüüride sisse, sest nende lõhn tegevat uniseks. Hästi mõjuvat kerge uim ka gaasivalus beebidele. Allergikud olgu siiski humalaallergia suhtes valvsad. Taltsutage turris juukseid - Paar tilka õlut alistab tõrksa juuksetuti, mis kammile kuidagi ei allu. Miinuseks on paraku õlle lõhn - kuid vähemalt ei näe te välja nagu lastud vares. (SL Õhtuleht)
ÕIGE JÕULUÕLU ON PORTER 12.12.2000 
Kuigi porteri puhul on tegemist õllega, võib seda jooki nimetada ka veiniks - täpsemalt odraveiniks. Talv toob õlledesse kangust ning soojust, mis paneb külmal ajal vere kiiremini käima - aukohale tõusevad tumedad õlled. Porter on üks armastatumaid talve- ja jõuluõllesid nii Eestis kui ka kaugemal. Selleks on ka põhjust: tooraine eripära ja väga pikk laagerdumisaeg (umbes 70 päeva, heledatel õlledel umbes 28 päeva) annavad porterile erilise maitserikkuse ja kanguse. Kui heleda õlle säilivusaeg on keskmiselt mõni kuu, seejärel algab õlle maitse- ja lõhnaomaduste vaikne allakäik, siis porterit võib õigetes hoiutingimustes säilitada mitu aastat. Huvitav on porteri puhul ka see, et tegemist on küll õllega, kuid samas võib seda jooki nimetada veiniks - täpsemalt odraveiniks. Traditsiooniliselt on odraveiniks peetud kangeid õllesid, millel on kas sügav kuldne või väga tume värvus ning meeldiv puuviljamaitse. Just need omadused teevad selle õlle veini sarnaseks. Porter on pärit Briti saartelt ja tõenäoliselt võib selle õlle sünnikohaks pidada Londonit. Millal esimest korda porterit valmistati, selle üle vaidlevad ajaloolased siiamaani - enamik arvamusi räägib siiski 18. sajandi esimese poole kasuks. Eesti õlletehased on porterit valmistanud juba aastakümneid. Pärast sõda jagas GOST kõigile NSV Liidu õlletootjatele ühesugused porteri retseptid, kuid need arenesid kohapeal omasoodu võimaluste ja oskuste kohaselt edasi. Praegu on kõik Eesti porterid üsna erinevad. Õlle serveerimisega käivad kaasas oma kindlad traditsioonid ja rituaalid. Eri tüüpi õlled on mõeldud pakkumiseks ning joomiseks ise puhkudel ja tingimustel. Nagu valgel ja punasel veinil, on ka eri õlledel soovitatavad serveerimistemperatuurid. Lihtne reegel, mida õlle puhul järgida - mida heledam ja lahjem õlu, seda külmemalt serveerida. Tumedate õllede parimad omadused tulevad välja toatemperatuuri lähedasel temperatuuril. Porteri tüüpi õlle sobivaimaks serveerimistemperatuuriks peetakse vahemikku 10-15 °C. Serveerimise puhul ei ole aga oluline ainult temperatuur, vaid ka see, mille sees seda tehakse. Eri tüüpi õllede klaasid on väga erinevad, ulatudes väga kitsastest kõrgetest madalate laiapõhjalisteni. Tõeline õllesõber teab, et õige klaas aitab esile tõsta kõik õlles peituvad lõhna- ja maitsenüansid. Porteri serveerimiseks sobivad kõige enam klaasid, mis sarnanevad oma kujult veini- ja/või konjakiklaasiga, ja millel on seejuures pisut jämedama jalg. Sellised klaasid on tavaliselt ka pisut väiksemad harilikest õlleklaasidest. Porter ja tume õlu on mõeldud eelkõige heas seltskonnas nautimiseks ja seetõttu ei ole mõistlik korraga väga suurt kogust õlut välja valada, vaid pigem vähem - nii püsib maitse kogu aeg värske. Porter sobib külmade sügis- ja talveõhtute joogiks, sest ta annab hästi sooja, loob mõnusa enesetunde ja tõstab kindlasti ka seltskondlikkust. Peale selle sobib porter ka mitme toidu juurde. Näiteks tugevate liharoogade, pajatoitude jms. kõrvale. Aga mitte ainult - porter sobib hästi kokku ka magustoitudega. Šokolaadikook, piparkoogid, puding, tume šokolaad - see on vaid väike loetelu paslikest maiustest. Porter sobib ka enne sööki aperitiivina pakkumiseks ning delikatessroogade kõrvale, näiteks austrite juurde. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
porterid EBGs:
SAKU ÕLLETEHAS SAI KVALITEEDIMÄRGI 
08.12.2000 Saku Õlletehas sai esimese Eesti õlletootjana kvaliteedisertifikaadi ISO 9001 omanikuks, teatas tehase esindaja. Saku Õlletehase kvaliteedijuhtimise süsteemi on kaasatud õllede, lahjade alkohoolsete jookide ja mineraalvee tootearendus, tootmine ja müük ning karastusjookide müük. Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul annab sertifikaadi olemasolu eelkõige kvaliteedigarantii ettevõtte klientidele ja tarbijatele, mis sisuliselt tähendab seda, et Saku Õlletehas suudab valmistada ja pakkuda kogu aeg ühesuguse kõrge kvaliteeditasemega toodangut. Teisalt toetab ISO sertifikaadi olemasolu Saku Õlletehase võimalikku sisenemist Euroopa turgudele tulevikus. (ÄP Online) vaata lisaks:
ANNA ŠVEJKILE AUTOGRAMM 08.12.2000 
“Švejki juures” on esimene teadlikult tšehhi tüüpi õllekas Tallinnas. Mis arvestades eestlaste Švejki-lembust ja üldist tšehhisõbralikkust on kaunikesti üllatav. Angloameerika pubitüüp vohab me linnades juba julge aastakümne, tšehhi asja aga pole keegi ajanud. Ometi on tšehhi õlu parem. Tšehhi õllega ongi “Švejki” esimene vastuoksus seotud. Nimelt praegu tuleb seal vaadist vaid Saku õlut. Saab muidugi ka Staropramenit ja Gambrinust ja Pilsner Urquelli, aga esialgu vaid pudelis. Tšehhi õlletoas olgu ikka vaadis ka õige õlu sees. Ja prae kõrvale võiks muudele kartulilisandeile lisaks pakkuda ka kneedlikuid elik kartuliklimpe – neetult tšehhipärane ja hea. Punakas magus hapukapsas samamoodi. Ja karpkala. Need tuleks menüüsse võtta. Rohkem etteheiteid paigale teha ei saa, koht on mõnusalt lihtne, toidud viisakate hindadega – ning neid on rohkesti – ja teenindus tore. Eks asi ole uus ja tahab alles koduseks nühkimist, kuid algus on tehtud ja loodetavasti leiavad õllesõbrad “Švejki” üles ning kasutavad aktiivselt. Pärast vinge pardiprae lõpetamist – aga seapraad oli veelgi suurem – anti pliiatsid pihku ning tuli kirjutada nimi seinale. Seal oli lootustandvalt palju nimesid. Küllap tuleb juurde, sest kohas näikse tahtmist ja potentsiaali olevat piisavalt. Hea, et vanalinna aktiivne tsoon laieneb ja tiheneb. Šoti Klubi jäigi muidu na kaugeks eelpostiks. Igatahes kannu vahutava õlle ja kõva kõhutäie austajal on “Švejki” näol kindel koht juures, kus käia. Tore. Švejki juures: Uus tn 25 (aktivist.ee) vaata lisaks:
A. LE COQ SOOVIB RAGUTIST 
05.12.2000 50% Leedu õlletehase Ragutis omanik A. Le Coq esitas Leedu väärtpaberikomisjonile registreerimiseks ostupakkumise, et omandada ka ülejäänud Ragutise aktsiad. A. Le Coq pakub 10-litise nominaaliga aktsia eest 5,00 litti. Pakkumine kehtib 30 päeva pärast registreerimist, teatas maaklerfirma Suprema. Soome aktsiaseltsile Olvi kuuluv valdusühing A. Le Coq suurendas enda omanduses olevat Kaunase õlletehase Ragutis aktsiapakki 49,9 protsendilt 50,002 protsendile novembris. Ragutis on müüginumbrite järgi Leedu õlleturul viiendal kohal. Firma kolme kvartali käive oli 27,187 miljonit litti ehk 2,9% rohkem kui mullu samal ajavahemikul (26,415 miljonit litti). Käesoleva aasta kümne kuu jooksul müüs Ragutis 1,327 miljonit dekaliitrit õlut, seega 18,4% protsenti rohkem kui mullu samal ajavahemikul ning kontrollis 7,8% Leedu õlleturust. Tänavu ulatuvad investeeringud Ragutisesse 20 miljoni litini. Vahendid investeeringuiks eraldab firma põhiaktsionär. Pärast tootmise moderniseerimist kavatseb Ragutis järgmise aasta kevadel esitleda erilise kvaliteediga, uue põlvkonna õlleperekonda. 2001. aasta neljandas kvartalis plaanib õlletehas lõpetada tootmise uuendamise – just siis löpetatakse 12 miljonit litti maksva uue õllevillimisliini paigaldamine. A. Le Coq kontrollib 100 protsenti Tartu Õlletehase aktsiaist ning 75,1 protsenti õlletehase Cesu Alus häältest ja 60,7 protsenti aktsiatest. (Äripäev Online) samal teemal:
PALU ÕLLETEHASE JUHIKS 02.12.2000 
Viimased aastad kalatööstuskontserni Hiiu Kalur juhtinud endine Tallinna Sadama pealik Peeter Palu töötab novembrist Saaremaa Õlletehase juhatajana. Kui veel mõni kuu tagasi mainis loodava tehase üks omanikest Vjatsheslav Leedo, et õlletehase rajamist on arutatud vaid teoreetiliselt ning majanduskalkulatsioone selle otstarbekuse kohta pole, siis nüüd on asutud õlletehast reaalselt looma. "Põhimõtteline otsus on langetatud," ütles värske veel olematu tehase juht Palu. Ta märkis, et õlletehas tuleb Kuressaarde, kuid sel pole midagi pistmist tänaseks juba suletud endise Saaremaa õlletehasega. "Täpsemalt saaksin ma rääkida jaanuari keskpaiku," sõnas Palu. (Eesti Ekspress) samal teemal:
ÕLLEELAMUS 2000 18.12.2000 
Aasta lõpul (uue algul) tavatsetakse tagasi vaadata ning teha mitmesuguseid kokkuvõtteid (statistikat), järeldusi ja üldistusi. Teeme seda meiegi. Nimetuse "Õlleelamus 2000" alla peaksid koonduma meie heade lugejate poolt saadetud tähelepanekud (elamused), mis mõistagi on kas otseselt või vähemalt kaudselt seotud õllega. Ragistage pisut oma ajusid ja mõelge järele, milliseid õlleelamusi pakkus aasta 2000: avastasite ehk enese jaoks mõne uue õllemargi, käisite mõnes mõnusas pubis (baaris/restoranis), sattusite mõnele (õlle)üritusele, kuulsite mõnd temaatilist anekdooti (nalja), käisite mõnel huvitaval välisreisil, sattusite mõnele huvitvale temaatilisele leheküljele internetis jne. Aktsepteeritavad on nii mõnerealised arvamusavaldused kui ka pikemad kirjeldused. Saata võib ka linke ja pilte. Meie arvamusküsitluse
rubriik ja reisikiri
ei leidnud eriti elavat vastukaja. Siiski otsime oma lugejatega tihedamat
kontakti. "Õlleelamus 2000" on järjekordne katse kaasata aktiivsemad
õllesõbrad EBG lehekülgede ülesehitamise protsessi.
(EBG)
UUDISTE ARHIIV >> |
