Õllesõpradel on täna viimane võimalus osta endale kioskist humalajooki,
sest pühapäevast on keelatud igasugune alkohoolsete jookide tänavakaubandus.

“Õlle, siidri ja longeroga kauplemine pole alates 1. septembrist üheski kioskis lubatud. Keelatud on seal ka mis tahes alkoholi hoidmine või ladustamine,” ütles Tallinna kaubanduspoliitika teenistuse direktor Eero Kosk. “Kell 00.00 ööl vastu pühapäeva peab plats puhas olema. Kioskimüüja käekotis ei tohi olla ka isiklikuks otstarbeks mõeldud brändi- või viinapudelit.”

Kuigi seadust rikkunud äriühingule saab edaspidi määrata kuni 50 000-kroonise trahvi, ei hakka ametnikud Kose sõnul täie karmusega karistama.

Piirangud tabavad 400 lahja napsuga kaubelnud Tallinna kioskit, millest paljusid on seni elus hoidnud just öine õllemüük.

“Inimesed närveerivad hirmsasti, sest võib karta, et osa meist jääb töötuks,” muretses Tsenteri ketti kuuluva kioski müüja Galina. “Palk on niigi väike, ei kujuta ette, mis edasi saab.” Tema Kreutzwaldi tänava kioskis oli eile saadaval vaid Presidendi Pilsnerit, sest alkoholisisaldusega jookidega varustamine lõppes juba nädala algul. “Kes juua tahab, joob edasi – keeld pole kindlasti väljapääs,” lausus Galina.

“Uuest korrast ei võida keegi, on vaid kaotajad. Meie kaotame osa käibest ja kasumist, kuid kõige rohkem kaotab klient, kes peab kerge õlle ostmiseks rohkem vaeva nägema,” lausus R-Kioski märgi all tegutseva Lehti-Maja Eesti ASi müügijuht. Toomas Jaaniste. Tema hinnangul mõjutab uus seadus eeskätt 24 tundi avatud kioske, millest osa võidakse sulgeda.

Ka Kosk tunnistas, et mõned kioskid seisavad nüüd eksistentsiaalsete probleemide ees. “Oleme valmis selleks, et alkoholiseaduse rakendamine ei pruugi sujuvalt minna. Kioskite omanikud on kümne aasta jooksul tulusa äriga harjunud ja loobumine läheb valuliselt,” lausus Kosk. Tema sõnul peaksid kõik kioskipidajad muudatusteks valmis olema, sest asi oli kaheksa kuud ette teada.

Olukorra teeb kahemõtteliseks riigikogus oma järge ootav ja valitsuse heakskiidu saanud seaduseelnõu, mis tooks alkoholi putkadesse tagasi. Kui valitsus juunis seda eelnõu arutas, jäid sotsiaalminister Siiri Oviir ja majandusminister Liina Tõnisson eriarvamusele. “Just tänavakaubandus on põhiline koht, mille kaudu 15-17-aastased lapsed alkoholi hangivad,” põhjendas siis majandusministeerium.

“Oleks äärmiselt ebanormaalne, kui äsja jõustunud normid nüüd tagurpidi keeratakse. See pole õigusriigile kohane,” leidis Kosk, lisades, et kodanikuna on ta kahe käega müügikeelu poolt.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkohol kaob 1. septembrist tänavakaubandusest
Kioskist ei tasu õlut küsida
Alkoholiseadus

Vastavalt kehtimahakkavale alkoholiseadusele ei tohi alates 1. septembrist kioskites ja paviljonides enam müüa alkohoolseid jooke, teatas majandusministeerium.

Alkohoolse joogi jaemüügil ei ole edaspidi tegevusloa omamise nõuet. Õiguse kaubelda annab kauplemisloal olev märge. Vastava märke tegemise otsustab luba väljastav kohalik omavalitsus.

Majandusministeeriumi kaubandusosakonna juhataja Margus Suigi sõnul on seaduse eesmärgiks piirata alaealiste alkoholi kättesaadavust ja muuta lihtsamaks ning läbipaistvamaks alkoholi tootmise, maaletoomise ja müügiga kaasnevat bürokraatiat. «Eelkõige on oluline võimalikult piirata laste ligipääsu alkoholile.» ütles Suik.

Lisaks alkoholimüügi keelamisele tänavakaubanduses toob seadus kaasa veel teisigi muudatusi.

Alkoholi sisse- ja väljavedu ning hulgi- ja jaemüüki teostavad ettevõtjad peavad olema kantud riiklikku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse.

Alkoholi tootmine peab toimuma vastavalt alkoholiaktsiisiseadusele aktsiisilaos ja selleks on ettevõtjal vaja omada aktsiisilao tegevusluba.

(PM Online)

TÄIENDUS!
ALKOHOL KAOB TÄNAVAKAUBANDUSEST
31.08.2002

Vastavalt kehtima hakkavale alkoholiseadusele ei tohi alates 1. septembrist kioskites ja paviljonides enam alkohoolseid jooke müüa. Samal ajal on riigikogu menetluses seaduse muudatusettepanek, mis lubaks lahja alkoholi müüki putkades jätkata. Valitsus on vastavat muudatusettepanekut toetanud.

Kolm riigikogu liiget eesotsas reformierakondlase Meelis Atoneniga tegid mais ettepaneku muuta riigikogu varasemat otsust, mis kaotab septembrist kioskitest lahja alkoholi — õlle, siidri ja long dringid. Juunis otsustas valitsus toetada riigikogu liikmete algatust lubada kioskites jätkuvalt müüa lahjat alkoholi, ehkki ministeeriumid olid selles küsimuses eri meelt.

Kui majandusministeerium ja põllumajandusministeerium olid alkoholi kioskimüügi jätkumise vastu, siis siseministeerium toetas ettepanekut. Majandusministeerium viitas avaliku arvamuse uuringutele, mille järgi taunib enamik inimestest liiga liberaalset alkoholipoliitikat.

Uus alkoholiseadus jõustus aasta alguses, selle kioskites igasuguse alkoholi müüki keelav säte jõustub koos karistusseadustikuga 1. septembril.

(BNS)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Kioskist ei tasu õlut küsida
Alkoholiseadus

Esimesest koolipäevast jõustuv alkoholiseadus keelab tänavakaubanduses igasuguse alkoholi müügi ja hoidmise.

Haapsalus kolme müügikioskit pidavat Niina Shamoninat teeb 1. septembril jõustuv seadus murelikuks. „Valge Daami päevade puhuks ostsin kaupa rohkem sisse. Millegipärast arvasin, et võin alkoholi müüa aasta lõpuni. Nüüd ma ei tea, mida selle kaubaga teha," ütles ta. Suurema osa tulust saab Shamonina just õllemüügist. „Iga kümme krooni on mulle raha. Ühtki kioskit ei saa kinni panna. Millest ma siis elan?"

Kuuse tänava ja Lihula maantee ristmikul asuva müügikioski direktor Emil Perkmann ütles, et uue seadusega jääb ta käive ja klientuur vähemaks, sest paljud ostavad pudeli õlle kõrvale ka muud nänni.

„Tänavakaubanduses võiks olla vaid esmatarbekaup ja õlu seda ei ole," oli Haapsalu linnavalitsuse avalikkussuhete osakonna peaspetsialist Maret Zeemann kindel.

Linnakodanik Heigo Siitsmann leiab, et tegemist on tobeda ja ebamugava seadusega, sest nüüd peab pudeli õlle ostmiseks kulutama vähemalt pool tundi poeskäimisele ja järjekorras seismisele.

Linnakodanikku Eero Saarniitu uus seadus eriti ei häiri: “Mulle see seadus ei meeldi, aga putkad pannakse meil nagunii vara kinni. Kui on ikka janu, siis järjekord ei loe. Mujal Eestis olen kogenud küll, et läheduses pole ühtki poodi ja putka on ainus võimalus paar õlut osta.”

Alkoholi hoidmise või ladustamise eest tänavakaubanduse müügikohas karistatakse kuni 200 ühiku suuruse trahvi ehk 12 000 krooniga. Juriidiline isik võib saada trahvi kuni 30 000 krooni.

Haapsalus on seitse alkoholi müüvat kioskit.

(Lääne Elu)

vaata lisaks:
Õlu kaob tänavaputkadest?
Alkoholikeeld suretab kioskid
Riigikogu võib lubada lahja alkoholi müügi tänaval
Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu
Valitsus lubab tänavatel õlut müüa
Õllemüügikeeld tugineb emotsioonidele
Karsklased: 1. september olgu kuiv päev
Alkoholi tarbimine Eestis on suurenenud
Uus alkoholiseadus ja selle parandused
President kuulutas välja alkoholiseaduse
Alkoholiseadus

Saku Õlletehase müügidirektor ja juhatuse liige Jüri Jänese müüs tehase aktsiad reegleid rikkudes ja Saku Õlletehast võib oodata suur trahv.

Jänese müüs aktsiaid 3. juulil, mil tal oli tehase aktsiatega tehingute tegemine keelatud. Börsi reglement näeb ette, et noteeritud ettevõtete juhatuse liikmed ei või teha tehinguid perioodil üks nädal enne aruandeperioodi lõppu kuni aruande avalikustamisele järgnev päev.

Reglemendi rikkumise eest on börsi noteerimiskomisjonil õigus teha emitendile hoiatus või nõuda leppetrahvi tasumist iga rikkumise päeva eest. Aktsiate müük toimus 5. juulil ja sellest on tänaseks möödunud 56 päeva. Trahv on rikkumise eest 1000 kuni 500 000 krooni päevas, seega teoreetiliselt võib Saku Õlletehast oodata eilse seisuga 56 000 kuni 28 mln kroonine rahv.

Saku Õlletehase aktsia langes eile (29.08. EBG) 2,20%, 62,74 kroonile, käivet kogunes 1,47 mln krooni.

(Äripäev Online)

vaata lisaks:
Remmel müüs talle kuuluvad Saku aktsiad

Austraalia teadlased väidavad, et õlu võib olla tervisele niisama kasulik kui punane vein.

Ainult meestest koosnev Uus-Inglismaa ülikooli uurimisgrupp katsetas alkoholi kasulikkust seerias kahetunnilistes joomingutes. Teadlased trimpasid õlut, punast ja valget veini ning analüüsisid seejärel antioksüdantide taset veres, märkis Ananova.

Katsed näitasid, et antioksüdantide tase tõusis õlle ja punase veini joomise järel, valge veini manustamisel oli efekt väiksem. Uuringut juhtinud professor Ken Watson ütles, et katse tulemused viitavad sellele, et punane vein ja õlu aitavad alandada kolesteroolitaset ning vältida rakkude hävimist.

Samas näitasid katsed, et õlu ja punane vein on kasulikud vaid mõõdukal tarbimisel ning et antioksüdantide tase kahe koguse alkoholi manustamise järel enam ei tõusnud. “Teaduslikke tõendeid selle kohta, et mõõdukas joomine on tervisele kasulik, on nüüd küllaga,” ütles Watson.

Teadlased kavatsevad uuringut korrata, sedapuhku on katsejäneste rollis naised.

(delfi.ee)

vaata lisaks:
Õlu aitas rinnapartiid suurendada
Õlu võib vähendada südamehaiguste riski
Õlu on maksale hea
Teadus muudab õllekõhu lihasteks
Jooge õlut, siis seksite rohkem
Õlu on siiski tervislik, ütlevad asjatundjad
Mõõdukas napsutamine võib kaitsta dementsuse eest
Õlletootjad kiidavad humalamärja kasulikkust
Õllesõbrad on paremad armastajad
Õlu - tõeline tervisejook
SL Õhtulehe õlle-eri
Beer & Health home page

Saaremaa õlletehas toodab jätkuvalt kahte sorti õlut, kuid eri juhtudel on firmadele tehtud kümnete kastide kaupa nende omal valikul erinevaid õllesid. Saaremaa Laevakompanii infojuht Anne Saar ütles, et nende firma tellis augustis oma kümnenda sünnipäeva puhul õlletehasest paarkümmend kasti Merekaru õlut.

“See ei õlu ei ole kunagi müügil, need sildid on meie enda poolt pudelile peale kleebitud ning on tehtud juubeli puhul kingituseks oma töötajatele,” rääkis Saar. “Meil olid suvemängud, kus samuti seda kingituseks jagasime.”

Saaremaa õlletehase juhataja Marek Pihelpuu ütles, et iga firma või eraisik võib endale tellida omanimelist õlut. “Inimene toob sildi ja tellib oma tehtud sildiga õlut ning ostab selle välja,” rääkis Pihelpuu. “Tegelikult on see meie Oma õlu, mida me ikka toodame, ainult teise sildiga.”

Pihelpuu sõnul selline eraldi tellitud õlu tavapärasest oluliselt kallimaks ei lähe. “Sildid tood ise, ainult meil tuleb väike käsitöö sinna juurde, aga sisuliselt teeb see sama välja,” selgitas tehase juhataja ja lisas, et juba eelmise aasta jõuludeks tellisid mitmed firmad eraldi õlut.

Pihelpuu sõnul ei ole neil olnud lisaks sellele, mis sildi keegi pudelile paneb ka koguselist piirangut. “Mõne kastiga on küll tülikas tegutseda, aga põhimõtteliselt vahet ei ole,” ütles ta. “Eks inimesed võivad sinna peale kirjtada alkoholi koguseks 100% ka, kui nad selle endale tellivad.” Merekaru õlle sildile on kirjutatud näiteks alkoholi sisalduseks 4,9% ning salmike, et tõelise merekaru piip käib suust ainult õlle joomiseks. Sildil ei ole kirjas aega, millal õlu aegub.

Alkoholiregistrist öeldi Meie Maale, et see, mida õlletehased kellegi sünnipäevaõllele peale kirjutavad, on nende oma teha. Kui aga õlut tellitakse müügiks, siis peab kirjas olema see, mida ta sisaldab, kes toodab, aegumistähtaeg ning peab olema alkoholiregistris registreeritud.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Saaremaa õlletehas EBGs

ASi Saku Õlletehas juhatuse esimees Cardo Remmel müüs kolmapäeval kõik talle kuuluvad enam kui 33.000 aktsiat, millega teenitud raha kavatseb ta panna kinnisvarasse.

Remmel ütles TV3 “Seitsmestele uudistele”, et ostis aktsiad kolm-neli aastat tagasi. Telekanali väitel sai Remmel 33.696 Saku Õlletehase aktsia müügist kaks miljonit krooni. Arvestades aktsiate omandamise ajal olnud aktsiahind ning tänast aktsiahinda teenis Remmel tehingult umbes miljon krooni puhastulu.

Saku Õlletehase aktsia oli täna (28.08. EBG) börsil selle suve kõrgeimal hinnatasemel makstes 64,15 krooni. Tallinna börsi tänasest 11,3 miljoni suurusest käibest andis 3,7 miljonit krooni Saku Õlletehase aktsia.

Remmel ütles “Seitsmestele uudistele”, et ta omaks hea meelega Saku Õlletehase aktsiaid. Saku aktsia oleks Remmeli sõnul koht, kuhu oma raha paigutada.

Saku Õlletehase juhatusse kuuluv Jüri Jänese müüs talle kuulunud 7700 aktsiast 2700 aktsiat juuli algul. Jänesel pole Saku Õlletehase teatel kavatsust ülejäänud aktsiaid müüa.

(ETA)

vaata lisaks:
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=213273

«Ma peaks selle eest tänama Kroonikat,» tunnistab Anu Saagim, kelle Soome juhtivaid õlle ja karastusjookide firmasid Olvi valis oma eksklusiivkalendri aktimodelliks. Kalender, mille firma kavatseb Kroonika andmetel kinkida vaid oma parimatele klientidele, ei jõua kunagi müügilettidele ega suurema avalikkuse ette. Ometi on see juba enne lõplikku valmimist novembris jõudnud Soomes furoori tekitada. Jälle Saagim, ja nüüd poseerib alasti! - kõmiseb Soome press.

«Mina pean aga ütlema, et ma ei ole varem elus allkirjastanud nii detailset ja üksikasjalikku lepingut, kui nüüd selle kalendri pildistamiseks,» õhkab Anu Saagim (40). «Lepingus seisis, et ma olen küll alasti, kuid genitaalseid piirkondi ja rinnanibusid ma ei paljasta.» Anu tunnistab, et väärt tööotsa eest peab ta tänama Kroonikat.

«Vähemalt kalendrit pildistanud fotograaf ütles mulle nii,» kinnitab ta. «Liisk langenud minu kasuks siis, kui Soome pressis ilmus minust Kristjan Lepa (Kroonika fotograaf - toim) foto, kus poseerin  vahukoorest rinnahoidjatega. See oli inspireerinud küsitletuid just mind valima.»

Anu vastas firma esimesele pöördumisele üsna jahedalt. Disainerist abikaasa Ristomatti Ratia (61) soovitusel küsis Saagim naljaviluks töö eest utoopilise rahasumma, oli aga samas sada protsenti kindel, et näeb seda samapalju kui oma kõrvu. «Möödus kolm päeva, kui nad helistasid ja ütlesid, et küsitud honorar on okei!» naerab Anu.

Konfidentsiaalsusnõudele viidates ei saa Saagim rohkem lausuda, kui et tema jaoks oli makstava honorari näol tegemist tõesti kopsaka summaga: «See oli üsnagi arvestatav! Samuti trahv, mille oleksin pidanud maksma, kui ma poleks fotosessioonile ilmunud. Ainus, mis sest päästnuks, oleks üleöö ilmnenud avimatu haigus või surm!»

(Kroonika)

Eesti suuremad õlletehased on tänavu järjekordselt suurendanud läbimüüki, sest soe ja pikk suvi on hoogustanud õlle tarbimist. Turuliidri positsioonil jätkab Saku Õlletehas.

Kõige enam kasvatas oma toodangumahtu tänavu esimesel poolaastal Tartu Õlletehas, kelle puhul on see suures osas tingitud kevadel suurendatud tootmisvõimsusest.

«Meie kogumüük kasvas esimesel poolaastal 19 protsenti ning õllemüük seejuures 17 protsenti,» ütles tehase juht Tarmo Noop. Millised olid aga tehase täpsed majandustulemused, ei soostunud Noop avalikustama, kinnitades vaid, et tänu mahtude kasvule on märkimisväärselt suurenenud nii käive kui ka kasum.

Saku Õlletehas kasvatas oma poolaastamüüki seevastu neli protsenti, müües koos ekspordiga 23,7 miljonit liitrit õlut. Tartuga võrreldes tagasihoidlikumast kasvust hoolimata hoiab Saku kindlalt Eesti õlleturu liidripositsiooni, omades sellest erinevatel hinnangutel 45-48 protsenti.

Erinevus on tingitud sellest, et Saku Õlletehas arvestab turgu jaotades ka imporditud õllede osakaalu, teised tehased aga ei arvesta.

Saku Õlletehase pressiesindaja Kristiina Seimanni sõnul oli nende esimese poolaasta turuosa 46 protsenti ning teiseks jäänud Tartu Õlletehase osakaal 38,9 protsenti. Tarmo Noobi hinnangul on turuosad aga vastavalt 48 ja 43 protsenti.

Samas on Noobi sõnul juulis Eesti õlleturu käibed mulluse juuliga võrreldes langenud ning põhjusi on sellel tema sõnul mitmeid. «Mullu hakkas tõeline suvi just juulis ning õlletarbimine kasvas siis järsult, tänavu on suvi aga pikk olnud ning inimestel on tekkinud teatav tüdimus,» märkis Noop.

Seimanni sõnul iseloomustab tänavusuvist õlleturgu ka premium-tüüpi õllede populaarsuse kasv. Sakul on seetõttu suurenenud peamiselt Saku Originaali ja Rocki müük, Tartul läheb aga ülesmäge A. Le Coq Premiumi ja Premium Extra müük.

Noobi sõnul on see üldiselt tavapärane, et suvel domineerivad lahjemad õlled ja talvel kangemad, kuid see, et tänavu on tõusnud just premium-õllede, aga mitte odavate pilsner-tüüpi õllede müük, annab tunnistust Eesti elanike kasvanud ostujõust ning suuremast valivusest.

Tänavuselt aastalt ootavad mõlemad tehased aga jätkuvat turumahu kasvu, mis Saku hinnangul võiks aasta kokkuvõttes olla umbes 3,5 protsenti. «Premium-õllede turg on üks kasumlikumaid ja kasvav ning seda ka kaugemas perspektiivis. Oma koht on kindlasti ka eriti kangel õllel,» rääkis Seimann.

Tuleval aastal tahavad mõlemad tehased jätkata ka aktiivse tootearendusega ning turuliidriks jääb tõenäoliselt jätkuvalt Saku, sest Tartu tehas oma tootmisvõimsusi lähemal ajal märkimisväärselt suurendada ei kavatse. «Saku on meist ees vaid õlle puhul, erinevate karastusjookide valdkonnas oleme aga kindlad liidrid meie,» lausus Tarmo Noop.

(Postimees)

vaata lisaks:
Päike on joogitootjate parim müügimees
Jäätise ja karastusjookide tootjad teenivad rekordtulu
Tartu Õlletehas suurendas müüki viiendiku võrra
Saku turuosa tõusis tänu premiumile

5.-7. septembrini toimub Tartus esmakordselt üritus, mille korraldajad on ristinud toimumisaja järgi Septemberfestiks.

Tegemist on kolmepäevase peoga, mida iseloomustavad kõige paremini sõnad: kõrts, õlu, muusika, tants ja laul, teatas turundus- ja programmijuht Liis Pärtelpoeg. Septemberfest toimub Püssirohukeldris ning kõrtsiruumiks sisustatud Püssirohukeldri Suvehoovis.

Kolm päeva on sisustatud meelelahutusprogrammiga, mis algab nimetatud päevadel kell 18. Suvehoovis toimuv on jälgimiseks ja kaasaelamiseks kõigile tasuta, Püssirohukeldris kell 22 üles astuvate peaesinejate kontserdite ajaks tuleb lunastada pääse.

(PM Online)

vaata lisaks:
Saja aasta eest teenis vana püssirohuhoidla teadust
Väikest õlut pole mõtet võtta, võta kohe suur
Püssirohu Punane EBGs
Tartu pürib Guinnessi raamatusse (täiendatud!)
Püssirohukelder ja Septemberfest

Toll peatas eelmise nädala lõpus Laksu õllesid tootva ASi Nigula Õlu aktsiisilao tegevusloa, mis seab miljonitesse kroonidesse küündiva maksuvõlaga ettevõtte silmitsi tootmise peatamisega.

Alkoholi aktsiisilaod tegutsevad Eestis 1. jaanuarist 2001, seni ei ole ametivõimud veel kellegi tegevust peatanud, kirjutab Äripäev. Toll põhjendab oma otsust asjaoluga, et Nigula Õlu lõi oma korrast ära laomajandusega aluse aktsiisipettusteks.

Maksuvõla suurus, mida nõuab toll, küünib mõnedel andmetel mitme miljoni kroonini, selle selgitab uurimine. Võlg maksuametile koos viivisega ulatub ligi 700.000 kroonini. Kui AS Nigula Õlu ei ole 90 kalendripäeva jooksul oma laomajandust korda teinud, tunnistatakse aktsiisilao tegevusluba kehtetuks. Õlletehase jaoks tähendab see tootmise katkestamist.

Konsulteerides konkurentide, juristide ja teistega selgus, et kõige enam sattus Nigula Õlul löögi alla siidri tootmine. Aktsiisilaos, mille tegevusloa kehtivus on peatatud, ei tohi ajutises aktsiisivabastuses olevat alkoholi vastu võtta ega laost omakorda kuhugi lähetada. Teisisõnu, siidri toorme pealt, mille tehas Karksist sisse veab, tuleb aktsiis kohe ära maksta. Ilmselt tuleb tasuda aktsiis ka kohe villimisliinilt tulevalt õllelt. Võimalus seda aktsiisimaksuvabalt laos hoida jääb ära.

Lisaks ähvardavad tehast aktsiisinõuded tehases kaduma läinud alkoholi-, peamiselt õllekogustelt, samuti ei tohi tehas sooritada tehinguid, mis maksukoormust oluliselt suurendaksid.

Ettevõtte tegevdirektor Ants Varinurm põhjendas õlletehases juhtunut sõnadega: "See oli laohoidja viga." Ta lisas, et nö probleemsed kogused ei olnud suured ja tehas loodab laomajanduse korda teha. Nn laohoidja vea tõttu on ettevõttest kaduma läinud kokku vähemalt tuhat liitrit õlut, mida laodokumendid ei näita. Täpsema koguse selgitab välja uurimine. Nigula Õlu naabri Viru Õlu üks juhtidest Härmo Põlluvee ütles konkurendi ja naabri probleemidest kuuldes: "Minu jaoks on see suur üllatus." Põlluvee sõnul on kõik alkoholiaktsiisilaoga seotud probleemid lahendatavad.

Nii nagu Nigula Õlu, valdavad kõik Eesti märkimisväärsed õlletehased enda isiklikku aktsiisiladu, mille järele tolliametnikud valvavad. Esimest korda jäi Asi Nigula Õlu Kirde tolliinspektuuri ametnikele vahele tänavu 11. juulil. Siis leidsid nad, et Nigula Õlul puudus toodangu laoarvestuse ja arvelevõtmise kord ning alkoholi saatedokumendid ei vastanud rahandusministri 18. detsembri 2000. aasta määrusele. Õlletehasele anti juulis laomajanduse kordategemiseks aega kaks nädalat.

Tolliameti aktsiisitalituse juhataja Ingrid Aruse andmetel seisnes juba juulis ilmnenud kümmekond viga näiteks saatedokumentide vormistamises. Saatelehtedel puudusid mõõtühikud, kas tegemist oli pudelite või liitritega. Samuti polnud saatelehtedele kirjutatud kauba liiki, kas tegemist on õlle või kääritatud joogiga, polnud märgitud müügipakendi liiki jne. Juba kõige esimese kontrolli ajal, aprilli lõpus, ei leidnud Nigula Õlu tollile esitamiseks piirilt tagasi tulnud saatelehti, mis kinnitaksid kahe eksporti saadetud õllekoguse sihtkohta jõudmist. Maikuus saatis Nigula Õlu küll tollile tagantjärele saatelehed ära, kuid aktsiisikohustuses tehas seda ei kajastanud. Lisaks on toll tuvastanud, et õlle villimisel läksid Viru Nigulas suured kogused, kuni 800 liitrit päevas, lihtsalt kaotsi. Neid koguseid Nigula Õlu oma aktsiisiaruannetes ei käsitlenud. Kadusid ei osanud tehas kuidagi ka selgitada.

25. juulil teatas Nigula Õlu, et kõik tolli esitatud nõudmised on täidetud. Toll kontrollis ASi Nigula Õlu alkoholi aktsiisiladu uuesti 21. augustil, siis leiti, et laos on kõik vanaviisi. Samas avastati, et aktsiisilao õlle- ja siidrikogused ei vasta raamatupidamisandmetele. Jätkuvalt puudus laoarvestuse kord, mille tulemusel ei teadnud ettevõte ilmselt ka ise, kui palju ta alkoholi toodab ja kui palju müüki saadab. Näiteks tuvastas toll, et ühel päeval oli aktsiisilaost dokumentide järgi väljastatud 960 liitrit õlut Swing, mida tegelikult ei olnud veel toodetudki. Selgus veel, et firma oli küll saatedokumentide vormid välja töötanud, kuid tegelikult kasutati ikka nõudmistele mittevastavaid saatelehti.

"Kuna firmal puudub igasugune nõudmistele vastav laoarvestus, siis loob see sooduspinnase maksupettusteks," nentis tolliameti pressiesindaja Aivar Pau.

Nigula Õlu käive on viimastel aastatel pidevalt langenud, kui 1998. aastal küündis see 44,2 miljoni kroonini, siis 2000. aastal 29,6 miljonini.

(ETA)

TÄIENDUS!
VIRU-NIGULA ÕLLETEHAST ÄHVARDAB TEGEVUSE PEATAMINE
30.08.2002

AS-i Võhu Vein juhataja Vello Tafenau sõnul on aktsiisiladude juures tegemist suure bürokraatiaga. “Viis inimest tuleb kontrollima, ja seda, et raamatupidamine ja laoseis ei klapi, ei saa kohe kuidagi olla,” arvas Tafenau Viru-Nigula õlletehases juhtunu kohta.

Nigula Õlu tegevdirektor Ants Varinurm peab laomajanduse segadustes süüdlaseks laohoidjat. “Uurimine viibib, sest laohoidja ei ole ilmunud enam tööle,” ütles Varinurm, lisades, et pole võimatu, et tegemist on vargusega. “Meile on antud 90 päeva aega laomajanduse kordategemiseks, aga püüame seda teha nii ruttu kui võimalik,” kinnitas Varinurm.

Aivar Pau ütlusel tuleb aga ettevõttel peale ettekirjutuste täitmise õiendada ka maksuvõlad.

Lisaks tollivõlgnevusele on Nigula Õlu koos intressidega 826 000 krooni võlgu maksuametile. Lääne-Viru Maksuameti juriidilise ja maksude sissenõudmise osakonna juhataja asetäitja Maija Kärtneri sõnul on sellest suur osa siiski ajatatud.

(lühendatult Virumaa Teataja)

vaata lisaks:
Nigula Õlu EBGs

Kuuma ilma tõttu on mitmest Tallinna söögikohast kadunud A. Le Coq Premium õlu. Pubipidajad toovad põhjuseks palava ilma.

“Juba mitmendat päeva läheme sõpradega vanalinna õlut jooma, ja õlut ei ole,”
rääkis Kristjan (30). “Kolmapäeval läksime näiteks Amsterdami Pubisse jalgpallimeeskonna võitu tähistama ja ettekandja pidi meile üle tee asuvast poest pudeliõlut tooma,” oli Kristjan üllatunud.

“Ma ei saa vaadiõlut sellise palavusega lihtsalt sisse osta, kuna see läheb juba kolme-nelja päevaga käärima,” ütles Amsterdami Pubi juhataja Marge (40). Pubi juhataja sõnutsi saab ta vaadiõlut sisse osta alles septembris, kui ilmad on jahedamad. “Minul seisavad kõik vaadid leti all ja sellepärast ma ei saagi enne sügist vaadiõlut sisse osta,” selgitas ta.

Kristjan otsis A. Le Coq õlut mujaltki, kuid ihaldatud kesvamärjukest ei leidnud. “Vana Viru Pubis oli see õlu menüüs kirjas, aga tellida ei saanud,” rääkis mees.

Kui Amsterdami Pubis puudsid nii A. Le Coq`i kui Saku vaadiõlu, siis Vana Viru Pubis puudus ainult Tartu Õlletehase toodang. “Kui meie kohvikus mingil päeval tõesti A. Le Coq Premiumi nappis, siis oli see tingitud kindlasti ainult sellest, et õlu joodi lihtsalt kõik ära,” põhjendas pubi juhataja Andrei (30) õllenappust.

Tartu Õlletehasest kinnitati, et õlu puudumist pubides ei saa seostada viimastel päevadel välja tulnud pastöriseerimissüsteemi veaga. “Õlle nappusest pole tehase juhtkonnas küll midagi kuulda olnud,” rääkis Tartu Õlletehase sekretär Lätis komandeeringus viibinud direktor Tarmo Noobi asemel.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
A. Le Coq müüs mitu tonni praakõlut (täiendatud!)
Viljandimaa kauplustesse sattus 170 liitrit riknenud õlut

Koolilaste suvelõpupidu Schoolfest võib jääda toimumata, sest korraldajad ei ole tänaseni vaevunud linnale ja politseile selgitama, mis on lastele mõeldud festivalil pistmist õllelava, siidrimüügi ja südaööl lõppeva peoga. 31. augustil Tallinna lauluväljakul «suve popima peo» reklaamplakatil jalutavad suurel kirjal School Fest ehk eesti keeles Kooli Pidu, käsi lehvitades poiss ja tüdruk, seljas ranitsad. Plakati all nurgas vahutab õllekann, mis teatab, et õllelaval on oodata katkematut programmi.

«Tahaksime väga teada, mis üritus see selline on – kas koolilastele mõeldud pidu või õllejoomine,» imestas Tallinna politsei aseprefekt Peeter Moora. «Või oleme meie ajast maha jäänud ega tea, et alkohol ja lapsed ühel peol on täiesti aktsepteeritav ja eetiline nähtus tänapäeva Eestis?»

Vastust oma küsimusele pole saanud ei Moora ega Tallinna korrakaitsenõunik Urmas Ait. Kogu nende info kaheksa päeva pärast toimuvast koolipeost on tänaseni piirdunud vaid plakatitekstiga. Küsimusi on meestel aga rohkem kui plakatil pilte festivali kuulsatest esinejatest. Kui tegemist on üritusega koolilastele, siis millise vanusegrupi jaoks on õllelava ja tund enne südaööd lõppev ilutulestik? Kuidas tagatakse, et alaealised tunniga koju jõuavad, sest alates südaööst ei tohi nad üksi avalikus kohas olla?

«Me pole kiuslikud, kadedad ega soovi pidu torpeedoga põhja lasta, kuid enne kui me pole saanud korraldajalt endalt selget vastust nendele küsimustele ja peame piirduma reklaamtekstiga, tundub sellises kuues pidu lubamatuna,» lausus Urmas Ait.

Ehkki Tallinna linnavalitsuse määrus näeb ette, et avaliku ürituse korraldamiseks peab hiljemalt 10 päeva enne selle toimumist esitama avalduse linnaosavalitsusele ja saama selleks nõusoleku politseilt ja päästeametilt, polnud festivali korraldajad veel eile õhtuks luba nõutanud.

Kas ürituseni jäänud kuue tööpäevaga annab Tallinna Kesklinna valitsus üritusele aktsepti, ei soovinud linnaosavanem Erik Siigur spekuleerida. «Kuulujuttude põhjal ei saa midagi lubada,» ütles ta.

Festivali peakorraldaja Raul Rink tunnistas, et ürituse kooskõlastamine on nende süül tõesti veninud, kuid sellega tegeldakse. «See on möödalaskmine, kuid loodame, et mingeid tõrkeid ei teki, sest kõik on läbi mõeldud,» ütles ta. Rinki hinnangul on reklaamplakat tõesti eksitava mulje jätnud, justkui oleks peo siht­grupiks vaid 1. septembril kooli minevad lapsed. Festivali programm on Rinki sõnul tehtud tegelikult kogu perele, et vanad ja noored end üheskoos viimasel suvepäeval hästi tunda saaksid. Sellest ka õllelava ja kerge alkoholi müük platsil. «See on täiskasvanutele, anname endast kõik, et alaealised ei saaks festivalil osta ega manustada alkohoolseid jooke,» lausus Rink.

«Kuigi garanteerin, et üritus on kell 23 läbi, ei saa ma siiski iga lapsevanema ees vastutada, et nende laps festivalilt otse koju läheb,» selgitas ta.

(Postimees)

TÄIENDUS!
SCHOOLFEST POLE AINULT KOOLILASTELE
24.08.2002

“Tegu pole mingi lasteüritusega. See on mõeldud kogu perele ning karmimaid turvanõudeid pole olnud mitte ühelgi varasemal üritusel,” on SchoolFesti peakorraldaja Raul Rink negatiivsest kärast nördinud.

31. augustil Tallinna lauluväljakule planeeritud üritus SchoolFest ehk koolipidu pole ikka veel linnalt korraldusluba saanud. Politseis on küsimusi tekitanud õllelava reklaamimine õpilaste peol. Segaduses on ka lapsevanemad, kes ei tea, kas lubada oma võsukesi peole või mitte.

Kõigest hoolimata usub Rink, et pidu siiski tuleb. Ta lisab, et linnaosavalitsuselt loa taotlemine algas juba nädal tagasi ja asi pole veninud korraldajate süül. “Inimesi jooksutatakse ühest instantsist teise. Üks üttleb, et mina ei kirjuta alla enne kui see, ja nii edasi,” räägib Rink. Tema sõnul kooskõlastatakse esmaspäeval politseiga ka ürituse turvanõuded.

“Õllelava on see kurja juur, millest kinni on haaratud. Kes on programmi ja reklaami tähelepanelikult lugenud, need näevad, et esinejaid on seinast seina ja pidu pole ainult murdeealistele. SchoolFest ei tähenda, et see on vaid kooliõpilaste pidu. See on kooliaasta alguse pidu ja mõeldud ka lapsevanematele,” selgitab Rink. Ta lisab, et õllelava ongi just see koht, kus lapsevanemad saavad meelt lahutada ja kuulata vanema generatsiooni muusikuid, mitte praegusi pop-iidoleid. “Kahjuks on aga meedia keeranud asja koolilaste ja puberteediealiste ürituseks, kus kavatsetakse lastele õlut müüa,” on Rink nördinud.

Mis puudutab turvalisust, siis ei pääse alla 12aastased platsile ilma vanema või täiskasvanud saatjata. Kõigilt küsitakse ka õpilaspiletit. “Selliseid turvameetmeid pole isegi Õllesummeril, rääkimata muudest üritustest,” kinnitab Rink. Turvatöötajaid on peol 27 firmast. Meeskond, kes on tegutsenud ka teistel suurüritustel. Müüakse vaid lahjat alkoholi ja seegi on mõeldud lapsevanematele. Joobetunnustega lapsi ega noori festivalile ei lubata.

“Alaealised ei tohi pärast kella 23 avalikes kohtades liikuda. Ka sellega oleme arvestanud. Festivali viimane esineja lõpetab 22. Need esinejad, kes võiksid nooremat külastajat huvitada, astuvad üles palju varasemal ajal. Meie poolt on tehtud kõik selleks, et keegi ei peaks jääma kuskile tänavale tilbendama,” usub SchoolFesti peakorraldaja Raul Rink.

(SL Õhtuleht)

TÄIENDUS 2!
SCHOOLFESTIL EI TOHIKS ALKOHOLI MÜÜA
25.08.2002

Politsei ei pea õigeks, et koolilaste üritusel on õlletelk ja müüakse alkoholi, nagu plaanivad alaealistele suunatud suvelõpupeo Schoolfest korraldajad.

Tallinna politsei pressiesindaja Kristi Künnapas ütles Postimehele, et tegu peaks sealjuures olema eelkõige alaealistele suunatud üritusega ja seetõttu on politsei seisukohal, et seal ei tohiks üldse mingisugust alkoholi olla. Tema sõnul ei sobi purjus täiskasvanud kuidagi keskkonda, kus põhipublikuks on alaealised.

Koolilõpupeole pole ürituse korraldajad ka veel kooskõlastusi linnaosavalitsuse, politsei ja päästeametiga hankinud, kuid peakorraldaja Raul Rink lubas need asjad kohe esmaspäeval korda ajada.

Kesklinna valitsus tunnistas eile TV 3 uudistes, et Schoolfesti esindaja tõi neile tõepoolest avalduse, kuid nad ei saa seda menetleda, sest puuduvad nõutavad kooskõlastused.

Schoolfesti peakorraldaja Raul Rinki sõnul on tegemist kogu pere üritusega, ja seetõttu võib seal müüa ka alkoholi. Schoolfesti nime all reklaamitud koolialguse peole ootavad korraldajad 15 000 - 20 000 külastajat.

(uno.ee)

TÄIENDUS 3!
SCHOOLFEST TULEB KORRALDADA ILMA ALKOHOLITA
27.08.2002

Tallinna politsei kooskõlastas muusikapeo Schoolfest korraldajatega ürituse toimumise tingimusel, et peol ei tohi müüa mingisuguseid alkohoolseid jooke.

Tallinna politseiprefektuuri pressiesindaja Kristi Künnapas ütles BNS-ile, et Tallinna aseprefekt Peeter Moora kohtus esmaspäeval ürituse korraldajatega ning ürituse toimumine kooskõlastati mitmel lisatingimusel. Künnapase sõnul oli üheks tingimuseks, et üritusel ei tohi müüa mingisugust alkoholi. Samuti tuleb korraldajatel organiseerida kella kümneks lauluväljaku juurde bussid, mis viivad õhtul kella üheteistkümneks alaealised lapsed Tallinna kodudesse laiali. Politsei esitas tingimusi ka liiklus- ning parkimiskorralduse kohta.

Tallinna kesklinna linnaosavalitsuse pressiesindaja Jana Sasko sõnul polnud ürituse korraldajad esmaspäeva lõunal veel nende poole ametliku avaldusega pöördunud, kuid suusõnaliselt on nad ametnikke oma soovist teavitanud. Sasko lisas, et seetõttu võib linnaosavalitsus anda ürituse korraldamiseks loa ka hiljem kui kümme päeva enne üritust, kuid kõik sõltub teiste vajalike kooskõlastuste olemasolust.

Ürituse korraldajatel on Sasko sõnul vaja luba Tallinna kultuuriväärtuste ametist, Tallinna spordi- ja noorsooametist, Tallinna politseiprefektuurist, liikluspolitseist, Tallinna tuletõrje- ja päästeametist ning säästva arengu ja planeerimisametist.

(BNS)

TÄIENDUS 4!
POLITSEI SAAB ALKOHOLIMÜÜGI KEELDU VAID SOOVITADA
28.08.2002

Tallinna linnavalitsus otsustab täna, kas lubada laupäeval lauluväljakul toimuval kogupereüritusel Schoolfest müüa alkohoolseid jooke. “Tallinna politsei kooskõlastas muusikapeo toimumise tingimusel, et peol alkoholi ei müüda, aga linna jaoks on see vaid soovitus, millest võib ka mööda minna,” selgitas politsei pressiesindaja Kristi Künnapas.

Kuni 20 000 külastajat ootava peo korraldaja Raul Rink lootis saada lõpliku kooskõlastuse eile Tallinna kesklinna vanemalt Erik Siigurilt. “Teema oli meil täna päevakorras, aga kuna ettevõtlusamet ei jõudnud oma seisukohta avaldada, siis me täna midagi ei otsustanud,” ütles linnaosa avalike suhete nõunik Jana Sasko eile õhtul.

Tallinna aseprefekti Peeter Moora sõnul tegi politsei ettepaneku koolialguse koguperepeol alkoholi mitte müüa, kuna noorte seas on alkoholiprobleemid niigi suured. “On trend, et noored joovad liigselt,” nentis Moora. “Kusagilt peab selle piiramist alustama, kindlasti pole see ühekordne aktsioon.” Politsei tegi korraldajatele ettekirjutuse ka busside organiseerimiseks, mis viiksid alaealised kontserdikülastajad kella üheteistkümneks kodukanti, samuti parkimise ja liikluskorralduse kohta.

Raul Rinki sõnul oleks Schoolfestil alkoholi müümise keelamine absurd, kurioosne poliitiline otsus. “Koolinoorte laulu- ja tantsupeol müüdi alkoholi, kuigi seal oli tuhandeid ilma vanemateta lapsi ja keegi ei tõstatanud isegi teemat,” ütles Rink. Peeter Moora sõnul oli laulupeol alkoholimüük lubatud, sest peo sihtgrupp oli eelkõige täiskasvanud publik. Raul Rinki sõnul ei mõjuta alkoholimüügi võimalik keelustamine ürituse programmi. “Müügipindade rendiga tegeleb Meediaekspress, mitte ürituse programmi korraldav promotsioonifirma PDI, nii et meid see otseselt ei puudutagi,” ütles Rink.

Ürituse ühe magnetina välja reklaamitud miljonikroonine ilutulestik saab Rinki sõnul teoks tänu õllefirmale Warsteiner. “Õllefirma on selle ligi 20 minutit kestva ilutulestiku rahastaja, see on nende kink külastajatele ja nende viis tähelepanu tõmmata,” rääkis Rink. Rinki sõnul on Warsteineri omanikud osaliselt ka ilutulestikku korraldava firma omanikud.

(Eesti Päevaleht)

TÄIENDUS 5!
TALLINN KEELAS SCHOOLFESTIL ALKOHOLIMÜÜGI
29.08.2002 

Tallinna linnavalitsus otsustas mitte anda kahele firmale luba müüa suvelõpupeol Schoolfest alkoholi, kuna lastele ja noortele mõeldud üritusel ei sobi alkoholi müüa.

«Keeldumise motiveeringu leidsime seadusesättest, mis ütleb, et alkoholimüügiloa andmisest võib keelduda avaliku korra tagamise huvides,» ütles abilinnapea Toomas Vitsut.

Taotlused lahja alkoholi jaemüügiks Schoolfestil olid linnavalitsusele esitanud OÜ Kentmanni Pub ja Lehti-Maja Eesti AS.

Vitsut lisas, et täna oli linnavalitsusel viimane kord alkoholi müügilube arutada, sest 1. septembrist jõustub uus alkoholiseadus ja edaspidi hakkab alkoholi käitlemise järelvalvet teostama ettevõtlusameti kaubanduspoliitika teenistus.

Uus alkoholiseadus ütleb Vitsuti sõnul ka üheselt ära, et lastele ja noortele suunatud üritustel ei tohi alkoholi müüa.

(ETA)

Tallinnas asuv Tshehhi õllerestoran «Shvejki juures» soovib algatatud korjandusega, üleujutustes kannatanud riigi toetuseks, kindlasti abistada ka Praha vanalinnas asuva Tshehhi presidendi Vaclav Haveli lemmikrestorani taastamist.

See on Praha vanalinnas asuv restoran, kus Havel armastab oma külalisi kostitada, rääkis õllerestorani «Shvejki juures» juhataja Riho Randvee. «Restorani nimi on «Manes» ja see nimi on vaste meie Noor-Eesti liikumisele. Seal armastavad koos käija Praha kultuuritegelased. Võiks öelda, et meie õllerestoran on «Manesi» sõprusrestoran.»

«Helistasin just nädala alguses Prahasse «Manesi» restorani ja sealt öeldi, et kogu restoran on praktiliselt hävinenud, sest üleujutuste vesi pole lihtsalt mitte aknast tuppa jooksund, vaid jõgi on viinud oma veed lihtsalt majast läbi.»

Korjanduse teel saadav raha pole kindlasti suur, aga oma moraalset toetust oleme selle teoga siiski näidanud, märkis Randvee. Palju korjanduskarpi tänaseks raha laekunud on ei osanud Randvee öelda, sest karbil on pitsat peal.

«Ühtlasi kannab õllerestoran iga müüdud õlleliitri pealt ühe krooni Tshehhis asuva üleujutuse fondi arvele, kuhu läheb korjanduse lõppedes ka kogu korjanduskarpi laekunud raha.»

Praegu hindavad tshehhid oma tulvakahjusid kuni kolme miljardi euroni ehk ligi 50 miljardi Eesti kroonini, summa suurus aga võib veel tõusta. Tshehhis evakueeriti tulvade eest 220.000 inimest, mis on suurim oma kodudest lahkuma sunnitud inimeste arv pärast II maailmasõda. Tulvades hukkus 13 ja jäi teadmata kadunuks üks inimene.

(PM Online)

vaata lisaks:
Anna Shvejkile autogramm
Restoran "Svejki Juures"

Saku Õlletehase AS teenis tänavu kuue kuuga 26,9 miljonit krooni kasumit. Ettevõtte poolaasta käibeks kujunes 372,4 miljonit krooni. Nii Saku Õlletehase käive kui ka kasum on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud.

Saku Õlletehas on Eesti suurim õlletootja, müües käesoleva aasta kuue kuuga 23,7 miljonit liitrit õlut, mis on 4% enam, kui eelmise aasta samal perioodil. Õllele lisanduvad veel siider, mineraalvesi ja karastusjoogid. Käesolevast nädalast sisenes Saku Õlletehas ka long dringi turule pooleliitrise purgitootega Saku Gin Long Drink.

Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul on ettevõtte prioriteediks omatoodetud õllede tootmine ja müük ning eesmärgiks olla kodumaise õlleturu turuliider ja tootearendusliider.

Saku Õlletehas on Eesti õlleturu liider, omades Eesti õlletootjate andmetel poolaasta akumuleerituna ehk (jaanuar kuni juuni akumuleerituna kokku) 46% turust. Juulikuus tõusis võrreldes eelnenud kuuga Eesti õlletootjatest Saku Õlletehas, suurendades turuosa poole turupunkti võrra, kokku 46,5%.

Suurenenud on importõllede ja omatoodetud õllede ning karastusjookide netokäive. Samuti on Saku Õlletehase purgitoodete müük Eesti õlleturul jätkuvas tõusus. Käbe tõusu tagasid eelkõige kahe ettevõtte peamise brändi Saku Originaal ja Rock müügi tõus. Aprillis läbi viidud põhiõllemargi Saku Originaal uuendus kasvatas esimeste turule toodud kuudega (aprill, mai) Saku Originaali pudelimüüki 17% võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga.

Järk järgult on jätkunud kogu Saku sinise sarja pakendiuuendus vastavalt põhibrändile. Põllemargi ja sarja uuendus tõstis Saku õlletehase osa premium-õllede segmendis ligemale 70% vastavast turust. Jaanuar kuni juuni on on tõusnud teise Saku Õlletehase põhisarja, Rock, müük 20% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning seda eelkõige tänu huvitavatele kampaaniatele.

Teises kvartalis rahvusvahelise õllemargi Carlsberg turule toomine pooleliitrises tagastatavas pudelis on olnud Remmeli sõnul edukas ning tänaseks saavutatud 20% importõllede turust. Eesmärk on aastaga jõuda teisele positsioonile importõllede turul.

Purgitoodete käibe suurendamisele aitas kaasa investeering purgivillimise liini arendusse tänavu aasta teises kvartalis, uut tüüpi pugi kasutuselevõtt ning sangaga purgitoodete multipakkide turuletoomine tarbimise kõrghooajaks. Purgitoodete müüki on suurendanud veel pooleliitrise purgisiidri KISS turule toomine, mis oli üheks eelduseks, mis tõstis siidrisarja Kiss turuosa juunis viie turupunkti võrra, omades 22% siidriturust. Käesoleva aasta esimesel poolel on läbi viidud mitmed investeeringud tootmise ja organisatsiooni arendusse, et tagada kvaliteedi stabiilsus ja tootmismahud kõrghooajal. Rakendunud on pudelivillimise seade koos pastööriga ning purgivillimisliini täiendus koos multipakkide komplekteerimise seadmega.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Juulikuu (2001) tõi Sakule müügirekordi
Saku turuosa tõusis tänu premiumile
Saku Õlletehas uuendab oma peamist kaubamärki
Uuenenud Saku Originaal müüb hästi
Saku toob turule pooleliitrises pudelis Carlsbergi
Rock'i müük on suurenenud ligi viiendiku
Saku loodab purgisiidriga tõsta müügimahtu
Saku tõi turule oma longero
Tartu Õlletehas suurendas müüki viiendiku võrra

Tehnoloogilise rikke tõttu lasi Tartu õlletehas müüki ebakvaliteetset, ülekäärinud õlut, mis jõudis eri partiide hulgas poelettidele kõikjal Eestis. A. Le Coq Tartu Õlletehase tootmisdirektori Rein Söödi sõnul läks halvaks 5000-6000 liitrit Premiumi õlut. Tegu on tõsiseima tootmisapsuga tehase ajaloos.

A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop ütles eile, et tegemist oli paraja segadusega. “On õllealuseid, kus pole ühtegi riknenud pudelit, samas võib olla selliseid aluseid, kus näiteks kümme pudelit on riknenud - viga on juhuslik,” selgitas Noop.

Noobi sõnul põhjustas ebakvaliteetse õlle poeletile jõudmise tehniline rike, mille tõttu pääses läbi pastööri osa pärmi- ja piimhappebaktereid, mis hakkasid pudelites paljunema. “Viga tuleb välja 3–4 nädala jooksul,” lisas õlletehase juht. Õlletehas sai tootmisveale jälile juuli lõpus, mil tulid esimesed teated sogase õlle kohta.

Eilseks oli ebakvaliteetse toodangu pärast tehase poole pöördunud mõnikümmend klienti. Kõigile klientidele, kes on ostnud poest ebakvaliteetset õlut ja sellega õlletehase poole pöördunud, on ost kompenseeritud. “Käsitleme iga juhtumit eraldi. Siiani oleme igale kliendile ostu kompenseerinud vähemalt neljakordselt,” lausus Noop.

Tallinlane Ivar ostis A. Le Coq Premiumi üleeile Tööstuse tänava kahest toidupoest. Tema sõnul oli mõlemast kauplusest ostetud õlu hägune ning hapu maitsega. “Helistasin õlletehase Tallinna esindusse, kust lubati poodi saata müügiesindaja,” lausus Ivar, kes sai samuti riknenud õlle vastu neli uut asemele.

Noobi hinnangul saab kogemustega õllesõber veast aru, samas võib inimesele, kes õlut eriti tihti ei joo, see märkamata jääda. Õlletehase juht kinnitas, et ülekäärinud õlu tervist ei ohusta. “Vabandame kõigi meie klientide ees. Õnneks pole seni suuremaid pretensioone olnud. Tegijal juhtub nii mõndagi,” ütles Noop.

Praeguseks on õlletehase pastöör ümber seadistatud ning viga korduda ei tohiks.

Tehas on poodidest tagasi võtnud ka palju õllealuseid, et joogi kvaliteeti kontrollida. Noobi sõnul ei soovi kauplused eriti toodangut tagastada, kuna poetöötajad pole ise riknenud toodangut täheldanud. Tallinna Kaubamaja toiduainete osakonna juhataja Inge Kuuri sõnul pole neil ebakvaliteetse õllega seni kokkupuudet olnud. “Meile pidi tulema Tartu õlletehase piirkonna müügiesindaja, kes vaatab üle ka laos seisvad kastid,” ütles Kuur eile.

Saku õlletehasel pole kliendi-tarbija tagasiside registri põhjal olnud ühtegi pretensiooni, mis oleks tingitud pastööri rikkest, ütles tehase kvaliteedijuht Margus Liivik.

(Eesti Päevaleht)

TÄIENDUS!
JUHTKIRI: A. LE COQ'I ÄPARDUS
22.08.2002

Võib-olla mäletate, et 1999. aasta juunis sattus Belgias kergete mürgitustunnustega haiglasse 40 last – seepärast, et nad olid ebakvaliteetset Coca-Colat joonud.

Õnnetuseks möllas Euroopas tollal hullulehmatõve hirm ja haripunktis oli dioksiinist – inimestel vähki tekitada võiva loomasöödalisandi – põhjustatud paanika. Coca Cola esmane reaktsioon, et midagi hullu pole lahti ja Belgias müüki sattunud halvamaitseline jook inimestele ohtlik pole, oli selle tausta tõttu otsekui õli tulle valamine. Lisaks dioksiinipaanikale veeres üle terve Euroopa ka Coca-Cola paanika, mis läks kompaniile päris kalliks maksma – kahjudeks hinnatakse vähemalt poolteist miljardi krooni.

A. Le Coq Tartu Õlletehas, kust augustis on kõikjale Eestis sattunud müüki täpselt teadmata hulk riknenud õlut, on Coca-Colaga võrreldamatult paremas seisus. Esiteks on viga ise kergem – harv õllejooja ei pruugi riknemist märgatagi. Mis veel olulisem – pikka aega kestnud kuum päikseline ilm suunab inimesi pigem mõtlemata igasugust vedelikku tarbima kui sogasest õllest paanikasse sattuma.

A. Le Coqi ja Coca-Cola juhtumitest saab teha kaks üldisemat järeldust. Esiteks, et ütlus “tegijal juhtub” kehtib ka kõigile euronormidele vastava tootmise puhul ja isegi, kui tegu on terve maailma vallutanud kaubamärgiga. Tervise- ja tarbijakaitsetalitused ei suuda äparduste võimalust täielikult välistada. Teiseks, mida suurem ja kontsentreeritum tootmine, seda ulatuslikud tagajärjed apsakatel võivad olla – riknenud toodang ei jää pidama üksnes ühe küla või valla piiresse, vaid levib kõikjale ja üle riigipiiridegi.

Kokkuvõttes: loodetavasti suudab A. Le Coq pidada oma lubadust, et samalaadne viga enam ei kordu ja kompenseerib kõigi kannatanute kahjud heldelt.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Viljandimaa kauplustesse sattus 170 liitrit riknenud õlut
Soolhape mürgitab Tartut

Suurbritannias läbi viidud uuringu järgi peaks ütluse “ilu on vaataja silmades” asemel kasutusele võtma “ilu on õllejooja silmades”. Nimelt läks Šoti teadlastel korda tõestada “õlleklaasi efekti”, mis paneb inimesi teisi ilusamana nägema. Uuringus osales 80 üliõpilast.

Teadlased mõõtsid vastassugupoole atraktiivsust alkoholitarbimise järel ning avastasid, et mõõdukas koguses alkoholi joonud mehed ja naised peavad vastassugupoolt 25 protsenti ahvatlevamaks kui nende kained suguvennad ja -õed.

Glasgow ülikooli üliõpilastele näidati Ananova teatel 120 fotot St Andrewsis õppiva 18-26-aaastase tudengi pildiga ning paluti hinnata nende atraktiivsust skaalal ühest seitsmeni. Pooled tudengid olid manustanud neli ühikut alkoholi, mis vastab kahele suurele klaasile heledale õllele ning kahele ja poolele suurele klaasile veinile. Uuringu viisid läbi professor Barry Jones Glasgow ülikooli psühholoogiaosakonnast ja Ben Jones St Andrewsi ülikoolist.

“Kõik on kuulnud õlleprillide efektist, aga me tahtsime mõõta teaduslikult, kas tagasihoidlik kogus alkoholi mõjutab meie hinnangut atraktiivsusele,” kommenteeris Jones. Jonesi sõnul stimuleerib alkohol inimese aju seda osa, mida seostatakse teiste inimeste välimuse hindamisega.

(delfi.ee)

vaata lisaks:
Õlu aitas rinnapartiid suurendada
Jooge õlut, siis seksite rohkem
Õllesõbrad on paremad armastajad

Pärast 20 aastat uuringuid mõõduka alkoholitarbimise mõju kohta inimese tervisele selgus, et õlu võib peale tuju tõstmise ka palju muud kasulikku teha,
kirjutas USA ärileht The Wall Street Journal. USA teadlaste uurimus selgitas, et kesvamärjuke on hea vahend ära hoida mitut haigust, näiteks infarkti, diabeeti, dementsust ja hüpertooniat.

Hüvad uudised tundusid niivõrd vastupandamatud, et Ühendriikide suurimaid õlletootjaid ühendav USA Õllemüüjate Assotsiatsioon korraldas hiljuti seminari, mille teema oli “Tervis ja õlu”. Lisaks avaldas ühing pressiteate, kus öeldi järgmist: “Toituda õigesti, teha veidi sporti ja juua päevas üks õlu - see võib olla viis tervena püsida.”

Ajakirja All About Beer (Kõik Õllest) peatoimetaja Julie Radford on siiski veidi tagasihoidlikum: “Me kindlasti ei väida, et õlu on uus imerohi või et igaüks peaks päevas paar pudelit jooma.” Kuid tõendeid õlle positiivse mõju kohta on, seda just normaalse tarbimise korral. Seepärast võivadki “õlleinimesed” veinipooldajate väitele, nagu oleks vein parem ja kasulikum, nüüd lõpuks ka vastu vaielda.

Proua Radfordi toimetatav väljaanne erapooletusega kindlasti ei hiilga, on ju All About Beer ikkagi õllefännidele mõeldud, täpselt nagu ka Õllemüüjate Assotsiatsioon. Ent sama kinnitavad kesvamärjukese kohta ka meedikud. Doktor Norman D. Kaplan, kes on professor Texase ülikooli Dallases asuvas meditsiinikeskuses, on alkoholi mõju jälginud kui üht osa oma nelikümmend aastat kestnud hüpertooniauuringutest. Tema lühikommentaar: “Mõõdukalt tarbitava alkoholi kasulikkus tervisele pole vaidlusküsimus.” Just õlle kohta on mehel välja tuua kaks hiljutist ulatuslikku eksperimenti.

Esimese puhul uuriti kokku 70 000 meditsiiniõde, kellest osa jõi õlut ning ülejäänud kas veini või viina, loomulikult väikestes kogustes. Nendel, kes jõid õlut, esines vähem hüpertooniat kui veini- ja viinatarbijatel. Teine katse hõlmas 124 934 meessoost täiskasvanut ning näitas, et õllejoojatel on statistiliselt palju väiksem risk haigestuda pärgarteriga seotud tõbedesse kui veini- ja viinasõpradel.

Doktor Kaplani andmetel on õllel ka seni teadmata põhjustel omadus suurendada luustiku tihedust ning seeläbi vähendada luumurdude riski. Lisaks tõstab jook mõnede inimeste puhul 10-20% võrra hea kolesterooli taset, hoides ära südamehaigusi ja dementsust. Õlles on palju B-vitamiini, mis samuti südamega seotud vaevusi aitab ära hoida.

Kõigi nimetatud heade omaduste tõttu järeldab doktor Kaplan, et õllejoomisest saab vähemalt sama palju kasu kui veinist ja viinast, kui isegi mitte rohkem. Ja laialt levinud arvamus veini ülimuslikkusest olevat vaid veinifännide kauaaegse jutu teene. Kuna maailmas on palju regulaarseid õllejoojaid (Ameerikas 80 miljonit), siis on sellised avaldused hea reklaam õlletootjatele.

Kuid oluline on meeles pidada, et mõõdukas tarbimine tähendab ühte drinki päevas naistele ja maksimaalselt kahte mehele (drink on kas pudel õlut, klaas veini või pits viina). Kui joomisega liialdada, mis õlut silmas pidades on üle kuue pudeli päevas, on tagajärg vastupidine. Suureneb mitme haiguse tõenäosus, sealhulgas rasvtõbi ja mitu vähiliiki.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Õlu aitas rinnapartiid suurendada
Õlu võib vähendada südamehaiguste riski
Õlu on maksale hea
Teadus muudab õllekõhu lihasteks
Jooge õlut, siis seksite rohkem
Õlu on siiski tervislik, ütlevad asjatundjad
Mõõdukas napsutamine võib kaitsta dementsuse eest
Õlletootjad kiidavad humalamärja kasulikkust
Õllesõbrad on paremad armastajad
SL Õhtulehe õlle-eri
Beer & Health home page

Tolliameti andmetel on tänavu seitsme kuuga võrreldes aastatagusega ligemale viiendiku kasvanud nii viina kui õlle Eestisse sissevedu.

Alkoholiaktsiisi on seitsme kuuga laekunud 677,7 miljonit krooni, millest aktsiis kangelt alkoholilt moodustab 420,2 miljonit krooni. Sisseveokoguseid võrreldes on enam suurenenud piirituse sissevedu: 45,8 protsendi võrra ja ka viina sissevedu: 17,1 protsendi võrra. Veiniaktsiisi on laekunud 81,6 miljonit krooni, eelmise aastaga võrreldes on laekumine suurenenud 6 protsendi võrra, teatas ETAle tolliameti pressiesindaja Aivar Pau.

Õlleaktsiisi laekumine moodustab 175,9 miljonit krooni. Eelmise aastaga võrreldavale tasemele viies on laekumine suurenenud 15,5 protsenti võrra. Sisseveokoguseid võrreldes on näha imporditud õllekoguste suurenemist 19,4 protsendi võrra.

(ETA)

vaata lisaks:
Vein ja õlu lähevad paremini kui viin 
Õlle sissevedu on kasvanud viiendiku 

Laupäeval (10.08. EBG) toimus Põlvas Intsikurmus rekordite päev. Põlvalased püstitasid õllekastitorni otsa ronimises isiklikke ja kohalikke rekordeid, ka kiikingus näidati visadust, kuid tõelise rekordini jõudis hoopis tartlane Erkki Kõlu. Naljanina puistas tunni jooksul 362 anekdooti ning purustas 1993. aastal peruulasele kuulunud tipptulemuse.

Kõlu treenitud hääl ei kaota Intsikurmus publiku ees intonatsiooni ka 57. kõneminutil. Anekdoodirekordite löömisest on juba ammu talle omamoodi leivanumber saanud. Guinnessi kaante vahele pääseb tarmukas tartlane alles siis, kui London on video ja protokollid üle kontrollinud. Kõlu lühim anekdoot on kahesõnaline: “Juut kolhoosis.” Neid olla tal veelgi, aga kõik lihtsalt ei aja naerma. Juhtub ka Kõlul... Publikuga sõnamängu pidades jääb naljamees jänni. Ta on lubanud, et rahva iga märksõna kohta tulistab tema kohe nalja. “Katlakivi” ja “heinapalavik” suruvad Kõlu kõhuli, sõnade pakkujad saavad preemiaks plaadi tuhande Kõlu naljalooga (et siis järgmine kord teda veelgi paremini alt tõmmata). Pealtvaatajate valvsate pilkude all laotakse kastidest rekorditorni, publik kaasa elamas selle otsas turnijale. Julgel tornimeistril julgestusköis ümber keha, käsi haaramas järjekordset kasti...

Vägesid juhatab Guinnessi-kiibitsejast raadiomees Vello Lään: tema juba tunneb asja. Eesti rekordtorn ehitati 27 õllekastist. “Kuueteistkümnes kast, kas nüüd tuleb rekord? Oo-ei, see Pisa torn lööb kõikuma!” Kastikolin ja kastihunnik. Ja hetke pärast alustab torni ehitamisega uus üritaja. Kastide ladumisel on omad nõksud, mida kõik rekordipunnitajad ei taipa. Lään teeb suu lahti ja hakkab ronijat kiitma, taas kukub torn kokku ja mees laskub priiküüdiga maa peale. “Kodus trenni ei teinud, aga kastitorni otsas seistes hirmu ka ei tundnud,” räägib kastiladumise Põlva meister Kairi Reinvart. “Oluline on tasakaalutunne, muud nõksu siin pole.” Õllekastitorn on õmblejana töötava neiu elu esimene rekord. Lään lõbustab pealtvaatajaid, räägib kangest leedulasest, kes suutis habemega tõsta 50 kilogrammi kaaluvat neidist ning hoida teda 11 sentimeetri kõrgusel maast. Rahva hulgast käib läbi kahin, nii võimsaid habemikke Põlvas kohatud pole.

Õllejoomisvõistlus käib kiikingiga üheaegselt: üks silm loeb võllitamisi, teine jälgib õlletamist. Kaks kanget Mooste daami trügivad meesterivi ette, pool liitrit õlut kaob nagu kerisele. “Otseühendus!” jõuab järgmine võistleja vaid öelda, enne kui õllekannu haarab. Ja nii muudkui edasi. Stopper kohtuniku peos mõõdab parima meesõllejooja ajaks seitse sekundit. Õllesprindi lõpp kaob tugevasse aplausi.

“Kõige tähtsam on õigel ajal kiigel püsti tõusta, õigel ajal kükitada,” on kiikingispetsialist Kaimar kidakeelne. Üle võlli kiikumiste korrast olulisem on kiige aisa pikkus. Profid saavad üle võlli käima ka 7,1meetriste aistega kiige. Püsivaim Põlva mees maksab neli korda 25 krooni ning siis naeratab talle õnn: mees saab kiige lõpuks üle võlli ja on oma saavutusest joovastuses. 15aastane Ragnar astub kiigelauale sõpruskonna ärgitusel ja kui jälle kindel maapind jalge all, tunnistab, et sisikond on segi, süda vahetanud maksaga kohad.

Kes pole võitu taga ajama tulnud, saab kosutust nabamaalingust. Naba maalimise puhul on oluline see, et naba pintsli all vagur püsiks ja kõdi ei kardaks.

Rekordite päeva korraldas Põlva Kultuurikeskus eesotsas Maret Aruojaga ja pidu peeti lauritsapäeval sellepärast, et nüüd ja edaspidi hoida Intsikurmust tuleleegid eemal. Rekordite päeval kaotajaid ei olnud, võitsid kõik, kes kohal olid.

(SL Õhtuleht)

TÄIENDUS!
VÕRULANE JA TARTLANE PÜSTITASID PÕLVAS VEIDRAD REKORDID
12.08.2002

Esmakordselt Lõuna-Eestis peetud rekordite päeval sündis kaks rekordit. Võru noormees Janek Raud (pildil) suutis ühe käe peale laduda 31 täis õllepurki ning selle kogusega kükist püsti tõusta, ilma et ükski purk oleks maha kukkunud.

Ürituse eestvedaja Vello Lään rääkis, et see on Eesti rekord, sest varem pole õllepurkide käe peale ladumise võistlust peetud. Seni on võisteldud neljakandiliste mahlapakkide ladumises ja käe peale laotud 34 mahlapakiga kuulub rekord ühele tallinlasele.

Uue maailmarekordi püstitas Põlvas aga Tartu naljamees Erkki Kõlu, kes suutis ühe tunniga rääkida 362 anekdooti ja purustas 1993. aastast peruulasele kuulunud rekordi 17 naljalooga.

Varem on Kõlu suutnud tunniga rääkida ligi 500 anekdooti, kuid toona luges ta need paberilt maha. Uute reeglite järgi tohib kasutada vaid märksõnu. Lään sõnas, et Kõlu rekord on võetud videolinti ja see läheb teele Londonisse Guinnessi rekordite peakorterisse. Kas tartlase rekord ka registreeritakse, ei osanud Lään ennustada.

Rekordite päeval üritati ületada Eesti senist parimat saavutust õllekorgi nipsutamises (34 meetrit) ja õllekastide ladumises (27 kasti), ent need tulemused jäid Põlvas kättesaamatusse kaugusesse.

(Tartu Postimees)

vaata lisaks:
Lauritsapäeval sünnivad uued rekordid
Põlvas võib purustada veidraid rekordeid
Saarlane jõi 2 sekundiga 0,5 liitrit õlut
Rohkem kallamine kui joomine
Tartu pürib Guinnessi raamatusse

Kord juhtusin piknikule, kus mehed juba enne toidukraami autost välja tõstmist kiirustasid õllepudelit kummutama. Ühe naise ütlemise peale, et ei tasuks väga kiirustada, õhtu ju noor ja lõpuks läheb pea päris hulluks, kõlas vastus, et mis see õlu ikka teeb ja eks tagasi sõites istu naised rooli.

See seik tuli meelde, kui lugesin meie tublide õlletehaste raportit, kui palju tänavu humalajooki rohkem müüdud on kui mullu sama ajaga.

Jah, ega keegi purjuspäi surnukssõitnute käest enam teada saa, mida täpselt ja kui palju nad jõid. Ehk oleks õlu süüta jook, kui ta vaid kõhtu kasvataks. Aga teeb ju purju ka. Õlletelkide ja -summerite vaimustus aga kogub hoogu, juba kõneldakse neist kui kultuurinähtustest.

Aga mine tea, äkki ei oska me mõõtu pidada. Saksamaal laevasõidul nägin kõrvallauas nelja-viit umbes seitsmekümnest vanaprouat, õllekruus ees. Vähe hiljem võttis heatujuline seltskond laulu üles. Ei mingit laaberdamist.

(Pärnu Postimees)

vaata lisaks:
Õlletehaste läbimüük suurenes hüppeliselt
Päike on joogitootjate parim müügimees
Tartu Õlletehas suurendas müüki viiendiku võrra
Saku turuosa tõusis tänu premiumile
Õlu kui pseudoreligioon
Kann õlut ja rooli!

Turvamehed tabasid kolmapäeval Harjumaal Laitses hiljuti vanglast vabanenud mehe, kes röövis kahe nädala jooksul noaga ähvardades kohalikust kauplusest mitu kasti õlut.

Turvamehed kammisid ümbruskonna läbi ning leidsid müüjate kirjeldusele vastava mehe Laitse raudteejaamast ja andsid ta üle politseile, teatas ETAle Securitas Eesti meediajuht Kaia Otti.

Vitali (28) ähvardas müüjaid noaga ning lubas nad tappa, kui juhtunust kellelegi räägivad. Iga kord võttis mees poest kaasa kasti kaupa õlut ja muud kraami ning lahkus kauba eest tasumata.

(ETA)

Kuum suvi on osutunud erakordselt tulutoovaks Eesti õlletööstusele, hüppeliselt suurenes nii Tartu kui ka Saku Õlletehase läbimüük, kirjutab Äripäev.

A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul on õllemüügi tulemusi soosinud kuumad suveilmad toonud kaasa kõigi aegade suurimad päevamüügirekordid. Kui eelmise aasta esimese kuue kuu jooksul müüs Tartu Õlletehas 15 miljonit liitrit õlut, siis selle aasta jooksul tõusid kogused 18,1 miljoni liitrini. Eelmise aasta suvega võrreldes 20 protsendi võrra suurenenud müüginumbrite põhjuseks tõi Noop ka tehase täisvõimsusel töö alates märtsist. Noobi sõnul ei ole Tartu Õlletehase eesmärk tulla õlleturu liidriks, vaid hoida õlletootjate hulgas stabiilset 40protsendilist turuosa.

Eile avaldatud Tartu Õlletehase omaniku Soome Olvi Grupi poolaasta andmetest selgus, et lisaks õllele on edukad ka teised Tartu Õlletehase artiklid. Kokku suurenes A. Le Coq Tartu Õlletehase kõikide tootegruppide sisemaa müügimaht eelmise aasta 23 miljonilt liitrilt 27,1 miljoni liitrini. Samade andmete kohaselt hoiab A.Le Coq kogu joogiturul alates selle aasta algusest juhtpositsiooni, talle järgnevad Saku ja Coca-Cola. Sealhulgas kuulub Tartu Õlletehasele 40,5 protsenti Eesti kodumaiste õllede turust, 47 protsenti siidri turust, 22 protsenti karastusjookide ning 14 protsenti vee ja 46 protsenti long-drinkide turust.

Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann nimetas Tartu Õlletehase andmeid ebatäpseks, kuna avaldatud andmed Eesti õlleturu kohta ei sisaldanud imporditud õlletooteid. Eesti Õlletööstuste Liidu andmetel säilitas Tartu Õlletehas võrreldes juuniga õlleturul sama, 38protsendise taseme ning omab 40,5 protsendi asemel 38,9 protsenti turust. Viru Õlletehas kaotas pool protsenti, moodustades kokku 4 protsenti. Pärnu Õlletehas säilitas sama taseme ehk 3,5 protsenti. Viru-Nigula säilitas sama taseme ehk 2 protsenti. Import moodustas juulis 6 protsenti kogu Eesti õlleturust. Samas kinnitasid ka Saku Õlletehase andmed, et kuum suvi on mõjunud ettevõttele edukalt.

Juulikuus suurendas Saku Õlletehas turuosa poole protsendi võrra tänu eelkõige premium-õllede müügi kasvule, mis oli ka ettevõtte eesmärk. Samuti on viimase aasta jooksul teinud kiire tõusu nii mahu kui tuntuse osas õllemark Rock, seda just tänu kampaaniatele.

(ETA)

vaata lisaks:
Päike on joogitootjate parim müügimees
Tartu Õlletehas suurendas müüki viiendiku võrra
Saku turuosa tõusis tänu premiumile

Juulis tõusis võrreldes eelnenud kuuga õlletööstustest Saku Õlletehas, suurendades turuosa tänu premiumõllele poole turupunkti võrra, kokku 46,5%.

Tartu Õlletehas säilitas võrreldes juuniga sama taseme, moodustades kokku 38%. Viru Õlletehas langes poole punkti võrra, moodustades kokku 4%. Pärnu Õlletehas säilitas sama taseme ehk 3,5%. Viru-Nigula säilitas sama taseme ehk 2%. Import moodustas juulis 6% kogu Eesti õlleturust, edastas Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann.

Saku Õlletehas on suve jooksul kõige enam suurenenud just premiumõllede segmendis, mis oli ka ettevõtte eesmärk. Premiumõllede segment on üks kasumlikumaid tooterühmi õlleturul ning nõuab kõige rohkem kogemust, ehk tähtis on kvaliteet, pakend, ostukoht jne.

Premiumõllede segmendi suurendamisel on tähtis roll olnud n-ö kolmel põhitegevusel selle suve eel: Saku põhiõllemargi Saku Originaali uuendusel ning järk järgult kogu sinise Saku sarja uuendusel, mis on suurendanud põhiõllemargi müüki ja turuosa hüppeliselt ning kindlustanud esimese premiumi positsiooni turul.

Samuti on tõusnud teine tähtis Saku tootepere Rock, mis on teinud kiire tõusu viimase aastaga nii mahu kui ka tuntuse poolest ning seda just tänu Rock tootesarja kontseptsioonile ning huvitavatele ja omapärastele kampaaniatele, rääkis Seimann.

Kolmas Saku Õlletehase tähtis tegevus oli rahvusvahelise õllemargi Carlsberg turule toomine pooleliitrises tagastatavas pudelis, mis hetkel müüb täpselt nii nagu planeeritud ning saanud 20% Eesti importõlledest.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Saku Õlletehas uuendab oma peamist kaubamärki
Uuenenud Saku Originaal müüb hästi
Saku toob turule pooleliitrises pudelis Carlsbergi
Rock'i müük on suurenenud ligi viiendiku
Tartu Õlletehas suurendas müüki viiendiku võrra

Eesti Entsüklopeediakirjastuselt ilmus juuli lõpus “Suur Õllemääraja”, Michael Jacksoni populaarse raamatu “The Great Beer Guide” eestikeelne tõlge. Teos, mis on hädavajalik teejuht ja abiline igale tõsisele õllesõbrale, tutvustab 500 maailma parimat õlut.

Nende hulgas on ka 4 Eesti õlut ja meie naabrite toodangust 2 Soome õlut, 1 Rootsi õlu, 1 Norra õlu, 4 Taani õlut ning 1 Venemaal tehtud porter (aga millegipärast mitte ühtegi Läti ja Leedu õlut). Iga õlle juures on pilt temast pudelis ja firmaklaasis, andmed päritolumaa, sordi, alkoholisisalduse ja serveerimistemperatuuri kohta ning lühike tutvustus ja maitsekirjeldus.

Lisaks sellele annab raamat nõu, millal millist õlut juua, kuidas õlut valada, õllega toitu valmistada ning õlut degusteerida. Raamatu lõpus on ka väike õllesõnastik ja informatsiooni eri maade õlleorganisatsioonide, -väljaannete ja -festivalide kohta. Eesti õlledest kuuluvad 500 maailma parima hulka A. Le Coq'i Porter, Saku Hele ja Jõuluporter ja Sillamäe München.

(Eesti Entsüklopeediakirjastus)

vaata lisaks:
Suur Õllemääraja
Beer Hunter

Briti õllesõbrad on värvanud appi sumeri õllejumalanna, et joogi mehelikku mainet naistele vastuvõetavamaks muuta.

Sumeri jumalanna Ninkasi, kes olla 4.000 aastat tagasi esimese õlleretsepti leiutanud, peaks aitama kesvamärjukesega seostuvaid õllekõhulisi kujutluspilte muuta ja rohkem naisi pubidesse meelitada, loodab Tõelise Õlle Kampaania (Campaign for Real Ale (Camra).

“Meie meelest võib tõelise briti õlle üle uhke olla ja seda tuleks reklaamida nii meestele kui naistele,” ütles Camra esindaja Mike Benner. “Peaaegu kõik telereklaamid on suunatud meestele, naistele mõjuvad need pigem peletavalt. Ninkasi peaks olukorda muutma,” arvas ta.

Sumeri jumalannat austasid nii mehed kui naised, õlut aga valmistasid tookord eranditult naised. Praegu aga on vähem kui veerand briti naistest tõelist vaadiõlut proovinud, pidades seda vanamoodsaks või ebanaiselikuks joogiks, näitavad Camra küsitlused.

Camra kavatseb sel nädalal Londonis algaval Briti Õllefestivalil tutvustada kümmet uut “naistesõbralikku” õllesorti.

(BNS)

vaata lisaks:
Õlu on naistejook
Naised õlle ajaloos
Campaign For Real Ale

Juulist oktoobrini vältava Sortsi õlle müügikampaania ajal saab iga kolmas õnnelik ostetud kange õlle pudelile teise veel pealekauba. Kuigi õllesõbrad väidavad, et nüüd on maameeste lemmikjoogi uue pudeli
võitmise saladus avastatud, SL Õhtulehe katse seda rõõmuteadet ei kinnitanud.

Saku Õlletehase korraldatud kange, 8protsendilise Sortsi õlle müügikampaania ajal kuulutatakse punase reklaamribaga õllepudelil, et iga kolmanda pudeliga võidab ostja veel ühe Sortsi. Pudelikorgi alla on trükitud kas sõnad “Proovi veel!” või “Uus pudel”. Juulis alanud ja vähemalt seni väga edukalt läinud kampaania jooksul saab võidukorke uue pudeli vastu vahetada 30. septembrini.

“Kurat! Lõpetage see pull ära! Mina tavalise õllejoodikuna ei pääse poes enam Saku külmkapi lähedalegi. Parmud muudkui kolistavad pudelitega ja valivad võitvaid Sortse,” kurjustab Harjumaal elav Avo. Tema sõnul olevat võit kindel, kui korgil on arvud 17 ja 1.

Tallinnas Kalamajas ütleb Volta poe müüja naeruselt, et mehed käivat iga päev Sortside korke uurimas. “Kindlasti pidavat võitma pudelid, mille korgid kannavad numbreid 17, 19 ja 24,” on poodnik kogemustega õllesõpradelt kuulnud. Naise sõnul on praegu müügil viimased pudelid Sortsi. “Homme võib meil lage lett olla.”

“Ostsime sõbraga kahepeale terve kasti Sortsi, ja tõepoolest – kui sealt järjest uusi pudeleid võtsime, siis tõesti iga kolmas võitis!” kinnitab Tallinna Kaubamaja õlleleti juures kiibitsev Kristjan. Lisades, et kuigi too õlu pole tema arvates suurem asi jook, oli just tasuta pudelite saamise lootus suure ostu edasitõukav jõud. Samas ei oska Kristjan öelda, milliste korginumbritega pudelid võitsid.

Juuli lõpupäevil osteti internetiportaali minut.ee andmeil terve Paide linn kangest Sortsist lagedaks, sest keegi tark olevat avastanud, millise numbrikombinatsiooniga kampaaniapudeliga võidab tasuta õlle. Kange õlle sõprade seas levis lemmikjoogi korginumbrite “lahtihäkkimise” sõnum kulutulena. Tõeline müügihitt pidavat Sarviku järglane olema ka Harju-, Tartu- ja Saaremaal.

Ka Tallinnas oli eile raske punase reklaamribaga Sortsi leida. Narva maantee Konsumist öeldi SL Õhtulehele, et õlletehas praegu kampaaniajooki ei väljastagi. Kaubamajaski müüdi vaid tava-Sortsi.

SL Õhtulehtki proovis tasuta Sortsi saada, kuid soetatud kahele pudelile siiski kolmandat lisaks ei tulnud. Arvudega 19 ja 11 tähistatud korkide all oli vaid lahke soovitus “Proovi veel!”.

“Peaaegu kõikide kampaaniate puhul püüavad inimesed leida viise, kuidas võita või õige pudel ära tunda,” teab Saku Õlletehase pressiesindaja Kristina Seimann. “Meie jaoks on tähtis, et suur suvine õllemüügikampaania toimiks kenasti ja inimesed kõik võiduõlled üles leiaksid,” kinnitab ta. Kampaaniapudelid on aga Seimanni sõnul vastavalt ettenähtud sagedusele võidukorgistatud.

Tänaseks on õlletehase kinnitusel võitnud ja uue pudeli vastu vahetatud juba üle 100 000 Sortsi.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Paidelased avastasid Saku Sortsi kampaaniast "augu"
Õlle lahtikorkijaid ähvardab kuupikkune arest
Noormehed petsid võltskorgiga välja kasti õlut
Õllenäljas noored võltsivad võidukorke
Mängud ja kampaaniad EBGs
Saku Sorts EBGs

10. augustil kell 14 oodatakse Intsikurmu lauluväljakule rekordipüstitajaid. Kuni kella poole kuueni õhtul on kõigil soovijail võimalik saada rekord kirja kas õllekorgi nipsutamises, õllepurkide süllevõtmises, õllekastidest torni ehitamises või õllejoomises.

Ka lapsed saavad oma rekordeid püstitada ja seda legodest mitmesuguste vigurite ehitamises. Õhtul püüab Erkki Kõlu purustada rekordit, mis püstitati 345 anekdoodi rääkimisega tunni jooksul. Tantsumuusikat mängib Kuldne Trio. Õhtul valitakse naljakaim naba.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Põlvas võib purustada veidraid rekordeid
Saarlane jõi 2 sekundiga 0,5 liitrit õlut

A. Le Coq Tartu Õlletehase kõikide tootegruppide siseturu müügimaht suurenes esimesel poolaastal 19 protsenti ehk 27,1 miljoni liitrini eelmise aasta 23 miljonilt liitrilt. A.Le Coq eksportis sel poolaastal ligi miljon liitrit jooke.

Tooterühmadest kõige rohkem ehk 76 protsenti on kasvanud vee müük, järgnevad õlu 19-protsendilise, long-drink 17-protsendilise ning karastusjook kuueprotsendilise kasvuga võrreldes eelmise aastaga. Siidri müük on jäänud samale tasemele.

A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et liitriliselt kõige rohkem on müüdud õlut 18,1 miljonit liitrit (eelmisel aasta 15 miljonit liitrit).

«Müügitulemusi on soosinud kuumad suveilmad, mis on kaasa toonud kõigi aegade suurimaid päevamüügi rekordeid, samuti võrreldes eelmise aastaga suuremad tootmisvõimalused,» märkis Noop. «Täisvõimsusel oleme töötanud juba alates märtsi kuust.»

A.Le Coq põhiomanik on Olvi Oy. Olvi gruppi kuuluvad Soome Olvi Oy, Tartu Õlletehas ja Saare Õlu Eestis, Cesu Alus Lätis ja Leedu õlletehas Ragutis.

(PM Online)

vaata lisaks:
A. Le Coq jätkuvalt jookide koguturu liider
A. Le Coq'i müügimaht tõusis 21 protsenti
A. Le Coq suurendas turuosa
Tartu ja Saku õlletehase duell ägeneb

Laupäeval Tallinnas Bikers Pubi õuel toimunud Rock õlle korgikogumiskampaania «Wanted» vahekaalumise rekordiks on viis kilo Rock ja Hard Rock õllemarkide korke, mille oli kokku kogunud noormees Raplamaalt.

Saku Õlletehase turundusjuhi Kristy Villemsi sõnul oli Rock õllekorke tulnud kaaluma ligemale tuhat inimest ning vahekaalumise järjekord ulatus mitme tunni vältel Tulika tänavani.

«Kogu vahekaalumine oli vabameelne ja lahe tasuta shõu, mida juhtis Kojamees ning kus musitseeris ansambel Van Gogh,» lausus Villems.

Vahekaalumisüritus andis õllesõpradele võimaluse kaaluda kampaania esimese etapi jooksul kogutud korgid ja selgitada välja hetkel võistluse liidrid. Samas oli võimalus kogutud korgid ürituse ajal kohe asjade vastu vahetada.

Poole kilo korkide eest sai kolm Rocki T-särki, kolm autokleebist, kolm Rocki võtmepaela ning fännilipu. See tähendab, et viie kilo eest oli võimalik saada juba kümme komplekti Rocki «ellujäämis paketti».

Kokku vahetati Rocki – teemaliste asjade vastu üle 220 kilo Rocki ja Hard Rock õllekorke.

«Kuna Rock õllede korgikogumiskampaania on poole peal. Laupäevane vahekaalumine selgitas liidrid ning näitas, milline on konkurents,» ütles Villems.

Ta lisas, et Rock õlle korkide lõplik kaalumine ning korgikogumiskampaania «Wanted» võitja väljakuulutamine toimub 7. septembril samal ajal ja samas kohas ning auhinnaks on veoauto koorem Rock õlut.

(PM Online)

vaata lisaks:
Tuhat inimest tõi õllekorgid kaalule
Parim pohmelliravim on labidatöö
Mängud ja kampaaniad EBGs

“Juuli algul ei toodud Kaiule üldse uute punaste korkidega Rocki. Joo eest ära, palju tahad, ikka toodi vanu peale. Üks nädal läks kohe luhta,” kurdab Raplamaa Kaiu küla noormees Heiti Arro. Ometi on just tema nimele registreeritud Rocki korgikogumiskampaania vahekaalumise rekord - 5 kg.

Heiti Arro, Raigo Leinberg, Elmo Hunt ja Marko Haava on sõbrad juba ammu. “Titest saadik,” täpsustavad nad. Õllejoomisega, kinnitavad noormehed, on nad aga juba mitu head aastat tegelnud. Marko ehk nagu sõbrad teda kutsuvad, Kaku, ütleb, et juhindutakse põhimõttest - elu tuleb ise huvitavaks teha.

“Saime kord kokku ja korke hakkas vaikselt tulema. Siis vaatasime: kurat, siin tuleb nii hästi, et peab hakkama koguma,” meenutab Heiti kuuma juulit, kui kampaania algas. “Algul mõtlesime, et ei saa poolt kilogi kokku,” tunnistab Raigo.

Kaiul on mitu paika, kus sõbrad kokku saavad. Kuna Kaku ja Elmo töötavad aiatarvete poes, tulevad Heiti ja Raigo neile vahel külla. “Siin teeme ehk mõne õltsi, pood pannakse ju kuuest kinni,” räägivad semud. Poes on kaks külmkappi eri marki õllega. Enamjaolt on tegu kange kraamiga, aga noorsandid siiski Rockist kangemat võtta ei taha - tegevat olemise kibedaks: “Mürki me ei joo.”

Kui Kaku ja Elmo töö lõpetavad, lähevad sõbrad lähedalasuva Maria poe juurde, sest see töötab õhtul kümneni välja. Sealsele müüjale ei pea ütlemagi, millist jooki vaja, piisab kümnekroonise näitamisest. “Aga seal on pidev probleem, et pudeli-Rock saab otsa, praegugi pole. Peame seal siis purgi oma või haardi (Hard Rocki, toim.) jooma,” räägib Heiti, kes naasis mõne aja eest kaitseväest ja tegeleb praegu kodus talutöödega. Hilisõhtuni võib sõpradega aega veeta ka Raigo, kelle tuletõrjuja töögraafik annab kaks vaba päeva järjest. Kaku ja Elmo aga ütlevad, et suudavad alati piiri pidada.

Poisid rõhutavad, et ega see poe juurest poe juurde käimine sugugi igapäevane ajaveetmise viis ole. Põhiline pudelikorkide kogumise aeg on ikka nädalavahetus, ja igavuse üle Kaiul kurta ei saa. Hiljuti oli tuletõrjepäeva tähistamine, peeti maakonna võrkpalli- ja isegi rannavolle võistlusi. Mis siis, et Kaiul randa pole. Kohalikus Paku baaris saab üheskoos liha grillida ja vahel Keila jõel kalal käia.

“Kord mõtlesime, et joome, lak-lak-lak, väikse õltsi, ja korraga vaatame, et kork kadund. Saime, kurat, nöörist kinni, aga kala läks minema. Jõime siis suure vihaga edasi,” räägib Kaku. Nii neid korke kogunes. Ja eks külarahvaski aitas. Üks kork - kaks grammi. Senine rekord on nelja peale kahe päevaga 104 pudelit tühjaks juua. “Oh, see viis-kuus aastat, mil õlut on joodud, sellest küll magu läbi ei lähe,” usuvad noormehed.

“Vahel pohmelliga on küll kole, pärast jaanipäeva ei saanud voodistki püsti,” kinnitab Kaku. Kõige parem viis alkoholi jääknähtude kõrvaldamiseks on sõprade kogemusel labidatöö. “Alati, kui kevadel tuleb hakata vagusid tõmbama, juhtub eelmisel õhtul peovärk olema. Aga kõva töö võtab pohmaka just kõige paremini ära,” räägib Heiti.

Lähiajal lubavad poisid Kaiu peale üles panna kuulutused, et kõik Rocki korgid võib Eko poodi tuua. “Kui meie veoauto kastitäie Rocki peaksime võitma, saavad toojad korkide eest mingi protsendi õlut,” lubavad nad 8000 pudelit mitte ainult oma kamba jaoks hoida.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Tuhat inimest tõi õllekorgid kaalule
Mängud ja kampaaniad EBGs

“Rahvast oli murdu!” kirjeldab Tallinna Bikers Pubi ettekandja laupäevaõhtust õllekorkide kaalumise üritust. “Igale poole ei pääsenud ja näha polnud ka midagi - pubi oli inimesi puupüsti täis ja lisaks oli väljas kahe-kolmesajameetrine järjekord.”

Pikki tunde järjekorras seisma ahvatles inimesi õlletehase korraldatud kampaania, mille kohaselt sai kindla õllemargi korgid T-särkide, võtmepaelte ja muu sellise vastu vahetada. Kampaania võitja ehk suurima koguse korke kogunud inimene saab septembri algul toimuval lõppkaalumisel autasuks veokitäie ehk 8000 pudelit sama marki õlut.

“Laupäevane vahekaalumine oli mõeldud neile, kel juulis alanud korkide kogumisest juba villand,” selgitas Villems. “Nad said iga poole kilo pealt ühe komplekti nänni ja lõppkaalumisel nende korgid ei osale.”

Kõige raskema korgikoti asetas kaalule Raplamaalt Kaiu külast pärit 22aastane Heiti Arro. Temal oli ette näidata viis kilogrammi pudelisulgureid, mille kogumiseks tuli ära juua üle kahe tuhande pudeli õlut. “Meil oli terve küla õllejoomisega ametis. Kohe korralik punt oli koos, kes korke kogus,” räägib Arro. “Kõik korgid tegelikult kaalu peale ei mahtunud. Sõber kaalus veel üle kahe kilo eraldi.”

Korraga kaalumisel polnud Arro sõnul mõtet, sest nänni sai iga kaalutud 500 grammi kohta eraldi. Ka ei julgenud ta Kaiu küla pundiga kogutud korke lõppkaalumiseks jätta.

“Räägitakse, et kellelgi on juba koos niisugune kogus, mida joomisega on lihtsalt võimatu kokku saada,” vihjab Arro võimalikule pettusele hiigel-auhinna väljaandmisel. “Võinuks sellelegi kaalumisele rohkem korke kokku saada ja edasi koguda, kuid otsustasime kindla võidu peale minna.”

“Meieni on jõudnud info, et keegi olevat juba ligi kümme kilo korke kogunud,” räägib Kristy Villems. Esimeses kaalumises osalejad olid tema sõnul kõik ausad inimesed: “Meie ei tuvastanud, et keegi oleks meid petta üritanud.”

Kasutatud õllekorkide kogumisest õlletehas otsest kasu ei lõika, sest taaskasutusse lasta pole neid võimalik. “Korgid lähevad utiliseerimisele,” selgitab Villems. “Üks kampaania kasulik külg ongi võib-olla see, et inimesed reostavad vähem tänavaid, kui ei pillu õllekorke maha.”

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Mängud ja kampaaniad EBGs